Upload
diana-leenurm
View
282
Download
11
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Vesi
Citation preview
VESI MEIE ÜMBER
Diana Leenurm
VESI
Vesi (divesinikmonooksiid ehk oksidiaan) on keemiline ühend keemilise valemiga H2O.
Puhas vesi on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu vedelik.
Vesi on kõige levinum aine Maal, kattes 71% maakera pinnast. 97,2% ookeanides
1,8% liustikud, polaarjää
0,9% põhjavesi
0,02% magevesi (järved, jõed, sisemered)
0,001% atmosfääris olev vesi veeauruna
Vesi on eluks vajalik kõigile organismidele. Inimkehas ~70% vett.
Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised, vedelad kui tahked.
PINNAVESI
Pinnavee hulka kuulub kogu maakera pinnal leiduv vesi (jõed,mered,liustikud jne)
Jagatakse alatiseks ja ajutiseks pinnaveeks
PÕHJAVESI
Kuigi ligi 71% Maa pinnast on kaetud veega, siis alla 1% sellest kõlbab joogiveeks
Põhjavesi on vaba vesi, mis asub maakoore ülaosa kivimite poorides
Põhjavesi on loodusvara Põhjavee varud vähenevad kiiremini, kui
loodus oma maa-aluseid resevuaare täita suudab
LIUSTIKUD
...katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast
geoloogilises minevikus on see ala olnud korduvalt vähemalt kolm korda suurem
Viimane suurem jäätumine lõppes 20 000 a tagasi
Suur osa mageveest asub jääna liustikes või polaarjääs
VEERINGE
Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all
Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud
Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest
Väike veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb sinna tagasi
Suur veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb mandrile
VEEVARUD
Maailmas jaotunud ebaühtlaselt
Maailma veevarud on piiratud
60% mageveevarudest kuulub vaid paarile riigile
MAGEVEE KASUTAMINE
Põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10%
Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna- ja põhjavee kvaliteeti
Nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel
20. sajandil kasvas veekasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik.
VEE KVALITEET
Väljendab vee mõõdetavaid ning kirjeldavaid omadusi
Vee kvaliteedi hindamiseks kasutatakse ka veeklasse, millele vastavad kindlad kvaliteedinäitajate väärtused või väärtuste vahemikud. Pinnaveekogude veeklassid on:
1) väga hea – looduslik vesi; 2) hea – looduslähedane vesi; 3) rahuldav – mõõduka inimmõjuga vesi; 4) halb – reostunud vesi; 5) väga halb – tugevalt reostunud vesi.
VEE REOSTAMINE
Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid
Mida enam puhast vett tarbitakse, seda rohkem tekib heitvett
REOVESI
Reovesi on vesi, mida on kasutatud olmes, tööstuses või põllumajanduses
Olmevett iseloomustab orgaaniline aine ja bakterite sisaldus
Reovee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks rajatakse kanalisatsioonisüsteeme
REOVEE PUHASTAMINE
Looduslikes tingimustes (põhineb looduslikul isepuhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- märgalad, lodud, tiigid, kraavid)
Looduslähedastes tingimustes (põhineb looduslikul ja tehnilisel puhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- pinnasepuhastid)
Tehistingimustes (põhineb kunstlikult loodud puhastusvõimel, määratud intensiivsusega- mehhaanilised, bioloogilised puhastid)
VAIKSE OOKEANI PRÜGISAAR
Räägitakse, et selle pindala on kahekordne USA omast
Enamus sealsest prügist pole pärit laevadelt, vaid on hulpima pääsenud randadest
Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.
VEEKAITSE
Tänapäeval on enamus inimesi aru saanud, et vee kaitsmine on tähtis ja vajalik
Tegelikkuses käib vee reostamine ikka veel edasi
Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades
Vee reostumist tuleks ennetada
VEE SÄÄSTMINE
Selleks, et vett jätkuks ja vesi puhas oleks, saame me kõik midagi ära teha.
Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades.
Vee säästmine kodus on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega.
MIDA SAAD SINA TEHA?
sulge hammaste pesemise ajal kraan, sest nii säästad 15-20 liitrit vett päevas
ära pese nõusid jooksva vee all, vaid täida kraanikauss veega
pane pesumasin või nõudepesumasin alles siis käima kui masin täis on
käi pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dushi all käimine, seejuures kasuta vettsäästvat dušisõela
kui siiski otsustad vannis käimise kasuks, siis täida vann poolenisti
aseta WC loputuskasti telliskivi (kui mahub) või paar lapikut liivaga täidetud ja suletud plastpudelit. Kaks sellist anumat tõrjuvad välja terve liitri vett ja niisama palju kahaneb ka väljuva vee hulk igal kasutamisel. Lase koju paigaldada kahesüsteemne pott.
lase parandada tilkuv kraan, sest jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis
kogu vihmavett ämbritesse või tünni. Räästast tilkuvat vihmavett saab kasutada näiteks aia kastmiseks või auto pesemiseks.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kasutatud kirjandus:
?
Pildid on võetud internetist ja viitamata.
Kaanefoto ja slaid nr 3 foto koostaja erakogust.