19
VESI MEIE ÜMBER Diana Leenurm

Vesi meie ümber

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Vesi

Citation preview

Page 1: Vesi meie ümber

VESI MEIE ÜMBER

Diana Leenurm

Page 2: Vesi meie ümber

VESI

Vesi (divesinikmonooksiid ehk oksidiaan) on keemiline ühend keemilise valemiga H2O.

Puhas vesi on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu vedelik.

Vesi on kõige levinum aine Maal, kattes 71% maakera pinnast. 97,2% ookeanides

1,8% liustikud, polaarjää

0,9% põhjavesi

0,02% magevesi (järved, jõed, sisemered)

0,001% atmosfääris olev vesi veeauruna

Vesi on eluks vajalik kõigile organismidele. Inimkehas ~70% vett.

Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised, vedelad kui tahked.

Page 3: Vesi meie ümber

PINNAVESI

Pinnavee hulka kuulub kogu maakera pinnal leiduv vesi (jõed,mered,liustikud jne)

Jagatakse alatiseks ja ajutiseks pinnaveeks

Page 4: Vesi meie ümber

PÕHJAVESI

Kuigi ligi 71% Maa pinnast on kaetud veega, siis alla 1% sellest kõlbab joogiveeks

Põhjavesi on vaba vesi, mis asub maakoore ülaosa kivimite poorides

Põhjavesi on loodusvara Põhjavee varud vähenevad kiiremini, kui

loodus oma maa-aluseid resevuaare täita suudab

Page 5: Vesi meie ümber

LIUSTIKUD

...katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast

geoloogilises minevikus on see ala olnud korduvalt vähemalt kolm korda suurem

Viimane suurem jäätumine lõppes 20 000 a tagasi

Suur osa mageveest asub jääna liustikes või polaarjääs

Page 6: Vesi meie ümber

VEERINGE

Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all

Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud

Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest

Väike veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb sinna tagasi

Suur veeringe- vesi aurustub ookeanidelt ja langeb mandrile

Page 7: Vesi meie ümber
Page 8: Vesi meie ümber

VEEVARUD

Maailmas jaotunud ebaühtlaselt

Maailma veevarud on piiratud

60% mageveevarudest kuulub vaid paarile riigile

Page 9: Vesi meie ümber

MAGEVEE KASUTAMINE

Põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10%

Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna- ja põhjavee kvaliteeti

Nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel

20. sajandil kasvas veekasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik.

Page 10: Vesi meie ümber

VEE KVALITEET

Väljendab vee mõõdetavaid ning kirjeldavaid omadusi

Vee kvaliteedi hindamiseks kasutatakse ka veeklasse, millele vastavad kindlad kvaliteedinäitajate väärtused või väärtuste vahemikud. Pinnaveekogude veeklassid on:

1) väga hea – looduslik vesi; 2) hea – looduslähedane vesi; 3) rahuldav – mõõduka inimmõjuga vesi; 4) halb – reostunud vesi; 5) väga halb – tugevalt reostunud vesi.

Page 11: Vesi meie ümber

VEE REOSTAMINE

Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid

Mida enam puhast vett tarbitakse, seda rohkem tekib heitvett

Page 12: Vesi meie ümber

REOVESI

Reovesi on vesi, mida on kasutatud olmes, tööstuses või põllumajanduses

Olmevett iseloomustab orgaaniline aine ja bakterite sisaldus

Reovee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks rajatakse kanalisatsioonisüsteeme

Page 13: Vesi meie ümber

REOVEE PUHASTAMINE

Looduslikes tingimustes (põhineb looduslikul isepuhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- märgalad, lodud, tiigid, kraavid)

Looduslähedastes tingimustes (põhineb looduslikul ja tehnilisel puhastusvõimel, kulgeb looduspärase intensiivsusega- pinnasepuhastid)

Tehistingimustes (põhineb kunstlikult loodud puhastusvõimel, määratud intensiivsusega- mehhaanilised, bioloogilised puhastid)

Page 14: Vesi meie ümber

VAIKSE OOKEANI PRÜGISAAR

Räägitakse, et selle pindala on kahekordne USA omast

Enamus sealsest prügist pole pärit laevadelt, vaid on hulpima pääsenud randadest

Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.

Page 15: Vesi meie ümber

VEEKAITSE

Tänapäeval on enamus inimesi aru saanud, et vee kaitsmine on tähtis ja vajalik

Tegelikkuses käib vee reostamine ikka veel edasi

Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades

Vee reostumist tuleks ennetada

Page 16: Vesi meie ümber

VEE SÄÄSTMINE

Selleks, et vett jätkuks ja vesi puhas oleks, saame me kõik midagi ära teha.

Vett tuleks säästa, seda kokkuhoides ja korduvkasutades.

Vee säästmine kodus on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega.

Page 17: Vesi meie ümber

MIDA SAAD SINA TEHA?

sulge hammaste pesemise ajal kraan, sest nii säästad 15-20 liitrit vett päevas

ära pese nõusid jooksva vee all, vaid täida kraanikauss veega

pane pesumasin või nõudepesumasin alles siis käima kui masin täis on

käi pigem dushi all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dushi all käimine, seejuures kasuta vettsäästvat dušisõela

kui siiski otsustad vannis käimise kasuks, siis täida vann poolenisti

aseta WC loputuskasti telliskivi (kui mahub) või paar lapikut liivaga täidetud ja suletud plastpudelit. Kaks sellist anumat tõrjuvad välja terve liitri vett ja niisama palju kahaneb ka väljuva vee hulk igal kasutamisel. Lase koju paigaldada kahesüsteemne pott.

lase parandada tilkuv kraan, sest jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis

kogu vihmavett ämbritesse või tünni. Räästast tilkuvat vihmavett saab kasutada näiteks aia kastmiseks või auto pesemiseks.

Page 18: Vesi meie ümber

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Page 19: Vesi meie ümber

Kasutatud kirjandus:

?

Pildid on võetud internetist ja viitamata.

Kaanefoto ja slaid nr 3 foto koostaja erakogust.