KÕRGEM NÄRVITALITLUSKoostas: Kristel Mäekask

Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist.

Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust.

Kesknärvisüsteem

peaaju seljaaju

1,3-1,4 kg100 miljonit neuronit ja gliiarakku

u 40 cm ja 35 g;

Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.

PiirdenärvisüsteemAutonoomne Sensoorne Motoorne

Sisekeskkonna näärmetesse viivad närvid (tahtele allumatud)

Retseptoritest kulgevad tundenärvid(tahtele alluv)

KNS-st skeletilihastesse viivad motoorsed närvid(tahtele alluv)

Sümpaatiline Para-sümpaatiline

Aktiivne füüsilise pingutuse ja stressi korral

Aktiivne puhkeolekus

Neuron KNS-i närvirakukehad

asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.

PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes.

Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid.

Neuriit ehk akson

müeliinkest

Närvirakukeha ja tuum

dendriit

presünaps

Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. http://people.eku.edu/ritchisong/301notes2.htm

Müeliinkest

Ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut.

Multiple Sclerosis http://www.youtube.com/watch?v=qgySDmRRzxY

Närv

Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega.

Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek).

Signaali ülekanne närvirakkudesPuhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest – tekib pinge - puhkepotentsiaal.

Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid.

Aktsioonipotentsiaal – kui on piisavalt tugev ärritus, siis sisenevad naatriumiioonid – närviimpulss.

Ioonid liiguvad läbi ioonikanalite või ioonipumpade.

http://www.youtube.com/watch?v=YP_P6bYvEjE

Sünaps

sünaps

Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised.

Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.

Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas.

Sünapsi mudel: http://bio.edu.ee/models/models/model_noframes.php?code=synaps&name=S%C3%BCnaps&lang=et

Transmitter ehk virgatsaineKeemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit.Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus.

http://www.youtube.com/watch?v=LT3VKAr4roohttp://www.youtube.com/watch?v=haNoq8UbSyc

Virgatsained ehk neurotransmitterid

Dopamiin – mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin – meeleolu, söögiisu, uni.Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme.Glutamiinhape, tauriin,norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt.

Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide (nt morfiini) toimemehanismid?

Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu.

Retseptorid paiknevad:

nahal,

nahaaluses koes,

liigestes

organismi sisekeskkonnas

(valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).

Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.

Refleksikaar

1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine)

2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas)

3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs)

4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse)

5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)

Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/

Refleksikaar

Refleksid

tingimatud

Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks

(pupillide ahenemine)

tingitud

Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid

http://www.youtube.com/watch?v=ewr9cXmIyjI

Põlverefleks

Peaaaju

Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.

Suuraju koores paiknevad keskused:

Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks.

mõtlemiskeskus

kõnelemiskeskus

liigutuskeskusnaha- ja lihastundlikkuse keskus

nägemiskeskus

kuulmiskeskus

haistmiskeskus

maitsmiskeskus

Mäluvormid

Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.

sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne

hetkemälu; info meeleelunditest

sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid

primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel

info mis üldjuhul ei unune nt nimi

lühimälu püsimälu

Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust.

Mäluhäired

Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm)

Mäluhäireid võivad tekitada:

peatrauma,

vereringe häired,

mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid,

• intoksikatsioon,

• hormoonid.

Mäluhäired

Täielik mälukaotus (amneesia)

Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia)

See võib tekkida palaviku ajal.

Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)

See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt.

• Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu!

Mälu aitab säilitada:

vaimne ja füüsiline aktiivsus;

hea kopsu funktsioneerimine;

Soovitused:

piisavalt magada;

piirata alkoholi kasutamis;

ravida kroonilist stressi;

• ravida kõrgenenud vererõhku;

veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid.

Seljaaaju

Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

Kasutatud materjal:

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nerve_fiber.svg

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Neuron_with_oligodendrocyte_and_myelin_sheath.svg

http://www.cellsalive.com/channels.htm

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Synapse.png

http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens/nervous_system.html

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Synapse_diag3.png

http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisysteem/

9kll4ltssisu.htm

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.gif

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png