TÄIDESAATVATE VÕIMETE TÄIDESAATVATE VÕIMETE

NEUROPSÜHHOLOOGILINENEUROPSÜHHOLOOGILINE

REHABILITATSIOONREHABILITATSIOON

Piret RebassooKeila Taastusravikeskus

Täidesaatvad võimedTäidesaatvad võimed

Sohlberg ja Mateer (2006): Täidesaatvaid võimeid on vaja, et ellu viia eesmärgistatud tegevusi, mis ei ole kätteõpitud, automaatsed ega rutiinsed (nt. riidesse panek).

Stuss (1991): Täidesaatvad võimed asuvad kesksel kohas hierarhias, milles oskused nagu planeerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, asuvad allpool kõrgemast „mina“ tasemest (minapilt, eneseteadlikkus) ja ülalpool alumistest süsteemidest (mälu, kõne mõistmine jt.).

Täidesaatvad võimedTäidesaatvad võimedTegevuse alustamine ja initsiatiiv (kahjustus võib tekitada apaatiat)

Tegevuse pidurdamine. Kahjustus võib tekitada impulsiivsust, liigset seotust stiimuliga, perseveratsiooni.

Tegevuse hoidmine ja lõpetamine (seotud töömäluga). Kahjustuse korral inimene jätab ülesande enne lõpetamist pooleli.

Täidesaatvad võimedTäidesaatvad võimedTegevuse ja mõtete organiseerimine (et

selekteerida välja mttevajalik informatsioon, meelde tuletada ja järjestada tegevused). Kahjustuse korral võib olla probleeme eesmärkide seadmise, planeerimise ja ajatajuga.

Generatiivne mõtlemine (loovus, vaimne voolavus, paindlik mõtlemine). Kahjustuse korral on raskusi probleemile lahendusvariantide leidmisega, paindliku mõtlemisega.

Eneseteadlikkus (enese jälgimine ja käitumise kohandamine sellele vastavalt). Insight, haiguskriitika, vigade märkamine.

FrontaalsagaradFrontaalsagaradtäidesaatvad funktsioonid on

lokaliseerunud peamiselt frontaalsagaras, prefrontaalses osas

arvukalt sidemeid nii teiste ajukoore osadega kui ka koorealuste struktuuridega

lokaliseerimine keeruline, ent näiteks frontaalkoore lateraalsed kahjustused on seotud tegevuse alustamise ja initsiatiivi häiretega, orbitaalse ala kahjustused jällegi seotud impulsiivsuse ja pidurdamatusega (Stuss & Benton, 1986)

FrontaalsagaradFrontaalsagaradfrontaalsagara asukoht teeb ta

vastuvõtlikuks kahjustustele nii autoõnnetuste korral kui insuldi puhul

kahjustuse puhul on sagedased häired, mis on seotud teiste kognitiivsete protsesside koordineerimise ja ajalise järjestamisega,

sagedased on käitumise ja isiksuse muutused (emotsionaalne tuimus, emotsionaalne labiilsus, kiire ärritumine jne.

Täidesaatvate võimete Täidesaatvate võimete hindaminehindamineKliiniline intervjuu probleemide tuvastamiseksKäitumise jälgimine (standardiseeritud skaala alusel)Küsimustikud (enesekohased, patsiendi lähedastele)Standardiseeritud testid (WCST, Iowa Gambling Task, Tower of

Hanoi, Trail Making, Stroopi test, verbaalse ja figuraalse voolavuse testid, Porteuse labürindid, Rey Complex Figure kopeerimine).

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised

Terapeudi suhtlemisoskused (Ducharme, 1999)

A) Terapeudilise liidu loomine. kliendi huvidest ja tugevatest külgedest lähtuvad

teemadeesmärgistatud koostöö kliendi ja terapeudi vahelsiiras empaatia, kliendi raskuste mõistminekliendi positiivne arengB) Tähelepanu kõrvalejuhtimine teemasse kinnijäämise

korralC) Kehakeel- avatud poos- silmkontakt- siiras hääletoon

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised

1) Keskkonna kontrollimisele suunatud

2) Spetsiifiliste tegevusjärjestuste õpetamine (enesehooldus, bussiga sõitmine, nõude pesemine, e-kirjade saatmine, TV kasutamine jne.)

3) Tegevuste valiku, planeerimise ja elluviimise treeningud

4) Metakognitiivsed strateegiad/ eneseregulatsiooni treening

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised1) Keskkonna kontrollimisele

suunatud (nt. asjade paigutamine kindlasse kohta, meeldetuletavad sildid ustel, rutiinide sisseseadmine, nt. õhtune magamamineku rutiin nimekirjana öökapi uksel, prügi sorteerimise süsteem, retseptid kleebitud külmkapi uksele)

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised

2) Spetsiifiliste tegevusjärjestuste õpetamine

Martelli (1999) kolm P-d◦A) Planeerimine (tegevuse jaotamine

väikesteks järjestikkudeks sammudeks, checklisti koostamine)

◦B) Harjutamine, vigade minimeerimisega (errorless learning)

◦C) Tagasiside, positiivne kinnitamine ja motiveerimine jätkamiseks

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised

3) Tegevuste valiku ja elluviimise treeningud

A) Õpetatakse planeerimist (osadeks jaotamine, järjestamine, organiseerimine)nt. planeerida kodutöö järgmiseks seansiks, rühmatöö ajal palutakse ühel rühmaliikmel korraldada joogilaud või mõni mäng

B) Palutakse täita konkreetne ülesanne nt.tuleb sööklast järgi uurida lõunasöögi menüü, välja selgitada poe lahtioleku ajad, osta mark ja postkaart, üles märkida bussiajad jne.

Täidesaatvad võimed- Täidesaatvad võimed- sekkumisedsekkumised4) Metakognitiivsed strateegiad/

eneseregulatsiooni treeningL uria (1982) ja Vygotski sisekõne mõisteMeichenbaumi (1971) enesekohaste

instruktsioonide treening ◦1-küsimuste püstitamine ülesande

kohta ◦2-küsimustele vastamine harjutamise ja

planeerimise abil ◦3-enesejuhtimine sisekõne abil ◦4-positiivne kinnitamine

Metakognitiivsed Metakognitiivsed strateegiadstrateegiad

1) Metakognitiivsed strateegiad, nt. WSTC: 1- mida on vaja teha? 2-vali strateegia 3- katseta strateegiat 4- kontrolli strateegiat (Lawson & Rice, 1989)

2) Enesejälgmine. Soorituse (vigade ja edukuse) kohta peetakse päevikut, kliendid õpivad ennast jälgima ja vigu märkama. Võib kasutada suulisi instruktsioone. (Cicerone & Giacino, 1992)

Metakognitiivsed Metakognitiivsed strateegiadstrateegiad3) Suulised juhendid

Iga tegevuse aste sõnastatakse valjult: Esiteks ma valin retsepti, siis ma otsin välja kõik koostisained, nüüd ma loen retsepti kõva häälega otsast lõpuni läbi, nüüd panen jahu.... ( Cicerone & Giacino, 1992)

4) Probleemilahenduse meetodid: Probleemi kindlakstegemine ja määratlemine, hüpoteeside ja tõendusmatejali leidmine, lahenduse kaalumine (e.g. van Cramon & Matthes-van Cramon, 1994)

Metakognitiivsed Metakognitiivsed strateegiadstrateegiad

5) Eesmärgile suunatud treening (GMT)

Küsi endalt: Mida ma teen?( STOP)Defineeri „peamine ülesanne“ (DEFINE)Järjesta vajalikud sammud (LIST)Küsi endalt, kas sul on sammud selged

(LEARN)Vii ülesanne täide (DO IT)Küsi endalt „Kas ma teen seda, mida ma

planeerisin teha? (CHECK)

Tõenduspõhine sekkumineTõenduspõhine sekkumineKennedy et al. 2008 meta-analüüs leidis, et

kõige rohkem on tõendusmaterjali samm-sammuliste metakognitiivsete juhendavate strateegiate (MCI) kasutamise kohta.

Soovitus: standardsekkumine noorte kuni keskealiste traumaatilise ajukahjustusega täisealiste puhul, kellel on probleeme probleemide lahendamise, planeerimise ja organiseerimisega

Keskmine sekkumise pikkus 12 seanssi

Kennedy et al. 2008Kennedy et al. 2008

MCI põhimõtted

Eesmärkide leidmine ja sõnastamineEnesejälgimine ja edusammude

protokollimineStrateegilised otsused, mis

põhinevad oma saavutuse ja eesmärgi võrdlemisel

Plaani kohandamine vastavalt tagasisidele

KÜSIMUSED ?KÜSIMUSED ?