Spetsialistilt spetsialistile:

MIDA PEAKS RAAMATUPIDAJA TEADMA JUURAST?

23.10.2015

3

DISCLAIMER―Käesoleval esitlusel on üksnes informatiivne eesmärk.

Esitlus on mõeldud koolituse kuulamise hõlbustamiseks ja märkmete tegemiseks.

―Esitlus ei ole kõikehõlmav ja ei väljenda asjatundja nõuannet.

―Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge ettekande tegijate poole (kontaktid on toodud esitluse eelviimasel lehel).

―Esitluse kõik autoriõigused kuuluvad Office Services Group OÜ-le (YourOffice).

4

KOOLITUSPROGRAMM

―Üldpõhimõtted ―Lepingud―Tööõigus, lepingud juhtidega―Äriühinguõigus

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

6

1.1. Olulised õigusaktid, andmekogud, lühendid1.2. Leping, lepingu vormid1.3. Lepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine1.4. Millele pöörata lepingus tähelepanu1.5. Tehingud seotud isikutega1.6. Tehingud tarbijatega (füüsiliste isikutega)1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis1.8. Kohustuse täitmine mitme kohustuse katteks1.9. Tagatised1.10. Aegumine

7

Raamatupidaja jaoks olulisemad Eesti õigusaktid on järgnevad: Raamatupidamise seadus Maksuseadused (maksukorralduse seadus, tulumaksu seadus,

käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne ja seaduste rakendusaktid)

Võlaõigusseadus Töölepingu seadus Äriseadustik

1.1. Olulised õigusaktid (1/3)

8

Eestisisesed õigusaktid on kättesaadavad järgnevatest allikatest:

Riigi Teataja - https://www.riigiteataja.ee/, kus on ametlikult avaldatud kõik Eesti sisesed õigusaktid ning lisaks ka välislepingud ja muud välissuhtlemisalased aktid. Samuti enamike seaduste ametlikud inglise keelsed tõlked (https://www.riigiteataja.ee/en/).

ESTLEX õigusinfosüsteem - http://www.estlex.ee/, eraõiguslikult hallatav õigusaktide andmebaas, mis sisaldab erinevatest avalikest allikatest pärinevat mitmekesist õigusalast infot.

1.1. Õigusaktide andmekogud (2/3)

9

Õigusaktide lühendid on kättesaadavad: www.riigiteataja.ee/lyhendid.html

Esitluses kasutatud lühendid:― Asjaõigusseadus - AÕS― Kommertspandiseadus - KomPS― Tsiviilseadustiku üldosa seadus - TsÜS― Tulumaksuseadus - TuMS― Töölepinguseadus - TLS― Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - TTOS― Võlaõigusseadus - VÕS― Äriseadustik - ÄS

1.1. Õigusaktide lühendid (3/3)

10

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustub midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1);

Lähtuda tuleb seaduses sätestatud lepingu kohustuslikust vormist. Kui puudub lepingu kohustuslik vorm, võivad pooled ise lepingu vormis kokku leppida. Vastasel juhul on tehing tühine.

Lepingu vormid (detailsem ülevaade on järgneval slaidil):- suuline vorm- kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm- kirjalik vorm- elektrooniline vorm- notariaalne kinnitamine- notariaalne tõestamine

1.2. Leping, lepingu vormid (1/2)

11

VORM NÕUDED

suuline vorm Leping on sõlmitud ja kokku lepitud suuliselt

kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm

tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab poolte nimesid, ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79).

kirjalik vorm omakäeliselt allkirjastatud poolte poolt (TsÜS § 78 lg 1).

elektrooniline vorm sõlmitud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab poolte nimesid, allkirjastatud elektrooniliselt (TsÜS § 80 lg 2). Võrdne kirjaliku vormiga (TsÜS § 80 lg 1).

notariaalne kinnitamine

koostatud kirjalikult ja tehingu tegija allkiri on notari poolt kinnitatud. Asendab kirjalikku vormi.

notariaalne tõestamine

kirjalikult koostatud, notari poolt tõestatud. Asendab kirjalikku vormi ja tehingu notariaalset kinnitamist.

1.2. Leping, lepingu vormid (2/2)

12

Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Leping peab olema kohases vormis (VÕS § 11 lg 2).

Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (VÕS § 13 lg 1).

Leping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtajani või lepingu ülesütlemiseni (korraline, erakorraline), lepingust taganemiseni või lepingu lõpetamiseni poolte kokkuleppel;

1.3. Lepingu sõlmimine, muutmine, kehtivus, lõpetamine

13

Lepinguliik - mis liiki lepinguga on tegemist (müügileping, laenuleping, töövõtuleping, tööleping jne)? Kas leping sisaldab mitut lepingut? Lähtuda tuleb alati sisu ülimuslikkusest.

Lepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja lõppemine Lepinguhind – s.o tasu, mida üks pool peab teisele poolele

maksma. Kas lepinguhind on määratletud üheselt mõistetavalt ja selgelt? Käibemaks? Valuuta vahetuskursi korrigeerimine?

Arve väljastamise kord - millal on õigus arve väljastada? Mis viisil ja mis kontaktandmetele tuleb arve edastada? Maksetähtpäev (kalendri- või pangapäevades)?

Tehingupäev – ei pruugi kattuda lepingu ja/või selle sõlmimise kuupäevaga. Käibe tekkimise aeg (KMS § 11 lg 1).

Sanktsioonid – viivis, leppetrahv, kahju hüvitamise kord.

1.4. Millele pöörata lepingus tähelepanu

14

1.5. Tehingud seotud isikutega (1/5) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või

kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju.

Siirdehind on seotud isikute vahel tehtud tehingu hind (TuMS § 8 lg 2). Siirdehinna erinevus (s.t summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele) maksustatakse tulumaksuga, kui tegemist ei ole erisoodustusega (TuMS § 8 lg 2).

Loetelu TuMS § 8 lg 1 seotud isikutest on toodud järgneval slaidil.

15

Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: a) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; b) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; c) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; d) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; e) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; f) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; g) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; h) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; i) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

1.5. Tehingud seotud isikutega (2/5)

16

1.5. Tehingud seotud isikutega (3/5)Siirdehindade dokumentatsiooni osas kohaldatakse täiendavaid dokumenteerimise nõudeid: residendist krediidiasutusele, kindlustusseltsile ning

väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule; kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga

territooriumil asuv isik; residendist äriühingule, kellel on töötajaid (koos seotud isikutega)

vähemalt 250 või kelle tehingueelse majandusaasta käive (koos seotud isikutega) oli vähemalt € 50 miljonit või kelle konsolideeritud bilansimaht oli € 43 miljonit või rohkem;

mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid (koos seotud isikutega) vähemalt 250 või kelle tehingueelse majandusaasta käive (koos seotud isikutega) oli vähemalt € 50 miljonit või kelle konsolideeritud bilansimaht oli vähemalt € 43 miljonit.

17

1.5. Tehingud seotud isikutega (4/5)EMTA poolt välja toodud peamised probleemid seonduvalt siirdehindadega: kaupa on müüdud turuhinnast madalama hinnaga; teenuste eest on makstud turuhinnast kõrgemat hinda; dubleerivad teenused; laenuintressi määrad ei vasta turuhinnale; kulusid ei jaotata, st seotud isikute kulud jäetakse enda kanda; juhid ei ole teadlikud siirdehinna regulatsioonist ja maksuriskidest; puudused siirdehinna dokumentatsioonis (s. koostamata või

koostatud puudulikult, valeandmed, meetodi valikut ei selgitata, puudub juhtimisteenuse spetsifikatsiooni, arvatakse et emaettevõtja dokumentatsioon sobib ka tütarettevõtjale, võrreldakse võrreldamatuid andmeid).

18

1.5. Tehingud seotud isikutega (5/5)Olulisemad siirdehindadega seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid: TuMS; Rahandusministri 10.novembri 2006.a määrusega nr 53 kinnitatud

„Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“; Seletuskiri Rahandusministri määruse “Seotud isikute vahel tehtud

tehingute väärtuse määramise meetodid” eelnõu juurde; Maksu- ja Tolliameti koostatud „Siirdehinna turuväärtuse määramise

juhend“ 2011´; Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD - siirdehinna

alased materjalid ja juhendid on leitavad: (http://www.oecd.org); Euroopa Liidu siirdehindade alane ühendatud foorum – JTPF - (http://

ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/company_tax/trans fer_pricing)

19

1.6. Tehingud tarbijatega (füüsiliste isikutega) Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema majandus-

või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). FIE ei ole tarbija, vaid füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks (ÄS §§-d 1 ja 3).

Tarbijaid kaitsvaid sätteid leidub praktiliselt iga lepinguliigi puhul. Seega on oluline selgeks teha, kas teine pool on tarbija, mis liiki lepinguga on tegemist ja kas laienevad tarbijat kaitsevad sätted.

Üks olulisim tarbijaid kaitsev säte on VÕS § 42 – tüüptingimuse

regulatsioon ja tüüptingimuse tühisus. Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled ei ole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud (VÕS § 35). Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist poolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 annab põhjaliku loetelu, millist tüüptingimust loetakse tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks.

20

1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis (1/2) Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta

kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi eesmärgiks võib olla kohustuse täitmisele sundimine aga ka kohustuse täitmise asendamine (VÕS § 159 lg 1).

Leppetrahvi nõue ei sõltu sellest, kas on tekkinud kahju. Leppetrahvi nõudest tuleb teisele poolele teatada mõistliku aja

jooksul (2-3 kuud) pärast kohustuse rikkumisest teada saamist. Vastasel juhul nõudeõigus kaob (VÕS § 159 lg 2).

Kohtul on õigus ebamõistlikku leppetrahvi suurust vähendada, v.a kui leppetrahv on juba tasutud.

21

Viivis: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).

Viivisemääraks on poolte vahel kokku lepitud määr. Juhul kui vastav kokkulepe puudub, siis on viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas (edaspidi EK intressimäär) (VÕS §§-id 113 lg 1, 94). Kättesaadav: www.ametlikudteadaanded.ee. EK intressimäär on enne 01.01.2015 on 0,05%.

Viivist ei saa nõuda intressi (s.h viivise) mittekohase tasumise korral (VÕS § 113 lg 6)

Viivise nõude osas ei pea väljastama arvet. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹), v.a tarbijast võlgniku korral.

1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis (2/2)

22

1.8. Kohustuse täitmine mitme kohustuse katteks Kui võlgnik peab tasuma mitme erineva kohustuse täitmiseks, siis

võib võlgnik ise määrata, missuguse kohustuse ta täidab (VÕS § 88 lg 1).

Eelpooltoodu erisused (VÕS § 88 ): - võlgnik ei või määrata, et täidab esmalt vähem tagatud kohustuse;- võlgnik ei või määrata, et täidab mittesissenõutavaks muutunud kohustuse;- kui võlgnik ei määra, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata

võlausaldaja (võlgnikul on vastuväite õigus);- kui kumbki pool ei ole määranud, milline kohustus on täidetud, siis loetakse

täidetuks: (1) esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; (2) võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; (3) võlgnikule kõige koormavam kohustus; (4) kõige varem tekkinud kohustus. Kui ei ole võimalik määrata, siis loetakse, et kõiki kohustusi on täidetud võrdeliselt.

- NB! Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

23

1.9.1 käendus1.9.2 garantii1.9.3 käsiraha1.9.4 kinnispant ehk hüpoteek1.9.5 vallaspant    

1.9. Tagatised

24

    1.9.1 Käendus (1/3)Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS 142 lg 1). 

Võlausaldaja

PõhivõlgnikKäendaja

Põhileping

Käen

dusle

ping

Käendaja tagasinõue

Käen

dusle

pingu

st

tulen

ev nõ

ue

Põhilepingust

tulenev nõue

25

     Käendatav kohustus võib olla tingimuslik (s.t kohustus, mille puhul ei ole teada, kas see saabub või mitte) ning ka piisavalt määratletud tulevane kohustus (VÕS § 142 lg 2).

Tarbijakäenduslepinguga peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, vastasel juhul on käendusleping tühine (VÕS § 143 lg 2).

Käenduslepingu võib reeglina sõlmida mistahes vormis. Tarbija käenduse korral peab aga avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2).

Juhul kui põhivõlgnik ei täida oma kohustust võlausaldaja ees, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Käenduslepinguga võib kokku leppida, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

Käendaja nõudel on võlausaldajal teavitamiskohustus põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146).

1.9.1 Käendus (2/3)

26

     Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152), s.o käendaja regressiõigus.

Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama (VÕS § 147 lg 1), vastasel juhul ja tingimusel, et põhivõlgnik täidab kohustuse võlausaldaja vastu, ei teki käendajal tagasinõudeõigust põhivõlgniku vastu.

Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga (VÕS § 149 lg 1).

Käendus lõpeb: (1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; (2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; (3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega (VÕS § 153 lg 1).

1.9.1 Käendus (3/3)

27

Garantii on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantii andja) poolt võetud kohustus, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155)

Garantii andja garantiist tulenev kohustus ei sõltu võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest (VÕS § 155 lg 2);

Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.

Garantii lõpeb, kui (1) garantii andja maksab võlausaldajale garantiist tuleneva rahasumma; (2) möödub garantii tähtaeg; (3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh tagastab dokumendi, milles garantii väljendus (VÕS § 155 lg 3).

Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest (VÕS § 155 lg 5).

1.9.2 Garantii

28

Käsirahaks on ühe poole poolt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma (VÕS § 156 lg 1).

Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud poole süü tõttu, jääb käsiraha teisele poolele. Kui käsiraha saanud pool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud poole süü tõttu, võib käsiraha andnud pool nõuda käsiraha tagastamist (VÕS § 157).

1.9.3 Käsiraha

29

Kinnispant ehk hüpoteek koormab kinnistut selliselt, et isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Kinnisasja omanik võib seada hüpoteegi ka enda kasuks (AÕS § 328 lg 1). Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegi (AÕS § 363).

Vorm: asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 326);

Hüpoteegi ulatus: kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele (AÕS § 343 lg 1), kinnisasja rendi- ja üürinõuetele (AÕS § 344), kindlustushüvitise nõuetele (AÕS § 345 lg 1).

Hüpoteeki võib jagada osadeks (AÕS § 355). Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja (AÕS § 359).

1.9.4 Kinnispant (1/3)

30

Kinnisasja omaniku õigused: õigus kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada (kui ei vähendata kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi, v.a korrapärase majandamise tulemusena (AÕS § 333); õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud (AÕS § 349)

Hüpoteegipidaja õigused: ära hoida kinnisasja väärtuse vähenemist (AÕS § 334), õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel (AÕS § 335), õigus hüpoteek üle anda (AÕS § 338), hüpoteeki pantida (AÕS § 338¹).

1.9.4 Kinnispant (2/3)

31

Tagatud nõuded: hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud (1) nõue, (2) intressid (sh viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, (3) võla sissenõudmise kulutused (sh täitemenetluse kulud ja täituri tasud), (4) hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed.

Nõude rahuldamine: kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist (AÕS 325). Sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele (AÕS 353 lg 1)

1.9.4 Kinnispant (3/3)

32

1.9.5 Vallaspant (1/4) Vallaspant koormab asja selliselt, et isik, kelle

kasuks on pant seatud (pandipidajal) on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel (AÕS § 276 lg 1).

Vallaspant on käsipant, registerpant (transpordivahendi pant, kommertspant) õiguste pant.

Pantida võib asju ja varalisi õiguseid, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (AÕS § 277 lg 1) ja millele saab pöörata sissenõuet.

33

1.9.5 Vallaspant – käsipant (2/4) Käsipandi alusel antakse panditud ese üle pandipidaja valdusse

(AÕS § 281 lg 1). Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega (AÕS § 282 lg 1)

Vorm: käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot (AÕS § 282 lg 2);

Pandipidaja kohustused: panditud asja säilitada ja korras hoida, teatama viivitamatult pantijale asja hävimise ohust (AÕS § 287), tagastada panditud asi pantijale pandi lõppemisel (AÕS § 290). Pandipidajal on õigus panditud asja kasutada ainult siis, kui see on sätestatud pandilepingus (AÕS § 288).

Nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga avalikul enampakkumisel, kui pantija ja pandipidaja ei ole kokku leppinud erinevas panditud asja müügi viisis (AÕS § 292, 294).

34

1.9.5 Vallaspant – registerpant, õiguste pant (3/4) Registerpandiga võib koormata patenti, kaubamärki,

tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit (AÕS § 297 lg 1). Registerpandi seadmiseks, sisu muutmiseks või lõpetamiseks tehakse registrisse kanne avalduse alusel. Avaldus on ühepoolne ja selles on väljendatud soov teha kanne registrisse (AÕS § 297³ lg 1).

Õiguste pantimine: pandi esemeks võib olla varaline õigus, mis on üleantav (AÕS § 314 lg 1). Õiguse pantimiseks on vajalik kirjalikus vormis pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta (AÕS § 315 lg 1).

35

1.9.5 Vallaspant – kommertspant (4/4) Kommertspant: äriregistrisse kantud ettevõtja poolt seatud pant oma

vallasvarale, ilma panditava vara valdust üle andmata (KomPS § 1 lg 1). Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust

ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale. Kommertspant ei ulatu kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele ning muudele väärtpaberitele, varale, millele saab seada teist liiki registerpandi, varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet (KomPS § 2).

Kommertspandi seadmiseks tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis kommertspandi seadmise leping. Kommertspant tekib avalduse alusel vastava kande tegemisest kommertspandiregistrisse.

36

1.10. Aegumine (1/3) Aegumine tähendab teiselt isikult teo tegemise või sellest

hoidumise õiguse lõppemist, juhul kui kohustatud isik keeldub oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1), s.o lihtsustatult: aegumine lõpetab nõudeõiguse;

Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144);

Aegumistähtaeg algab reeglina nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (s.o ajahetk, millal õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist).

Järgneval slaidil on toodud aegumistähtajad. Kusjuures, pooled võivad kokku leppida lühemas aegumistähtajas ja aegumistähtaja pikendamises kuni 10 aastani (TsÜS § 145).

37

NÕUE AEGUMISTÄHTAEG

Tehingust tulenev nõue 3.a (10.a kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult)

Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tulenev nõue

5.a (10.a kui kohustatud isik rikkus kohustusi tahtlikult)

Kinnisomandi üleandmise nõue, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõue

10 aastat

Seadusest tulenev nõue 10 aastat

Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, alusetust rikastumisest tulenev nõue

3 aastat

Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue, pankrotimenetluses tunnustatud nõue

10 aastat

1.10. Aegumine (2/3)

38

Aegumine võib katkeda ja peatuda. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt

nõude tunnustamisega (TsÜS § 158) Aegumine peatub:

- õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (s.h nõude esitamisega pankrotimenetluses, hagita menetluses jms) (TsÜS § 160);

- ajaks, mil poolte kokkuleppel on kohustatud isikul ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks (TsÜS § 162);

- pooltevahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda (TsÜS § 167).

1.10. Aegumine (3/3)

2. LEPINGUD

40

2.1. Laenuleping, krediidileping2.2. Üüri- ja rendileping2.3. Müügileping 2.4. Teenuste osutamise leping

41

Laenulepinguga annab laenuandja laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Mistahes võlgnevuse osas võidakse kokku leppida, et see võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2).

Krediidilepinguga annab krediidiandja krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).

Tarbijakrediidilepinguga annab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

2.1. Laenuleping, krediidileping (1/7)

42

Laenulepingu vorm Puuduvad vorminõuded, seega võib sõlmida mistahes vormis. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1).

Laenulepingu olulised tingimused Pooled Laenusumma, valuuta Laenuandmise tingimused (s.h kuupäev) Laenu tagasimaksmise tingimused (s.h ennetähtaegne

tagasimaksmine) Laenuintress, arvestamise ja maksmise tingimused; Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis. Lepingu ülesütlemise kord

2.1. Laenuleping, krediidileping (2/7)

43

Krediidiandja kohustused seonduvalt tarbijakrediidilepinguga: Lepingueelse teabe andmise kohustus, et tarbija saaks võrrelda

erinevaid pakkumisi ja teha otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes (VÕS § 403¹), s.h Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel andmete esitamise kohustus (VÕS § 403¹ lg 2);

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustus (VÕS § 403²). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

2.1. Laenuleping, krediidileping (3/7)

44

Nõuded tarbija avaldusele lepingu sõlmimiseks (s.h vormile ja sisule, VÕS § 404);

Krediidi kulukuse määr (VÕS § 406). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel

Tarbijakrediidilepingu nõudeid ei kohaldata krediidilepingule, mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele (VÕS § 403 lg 3 p 3). Töötajale antavate laenude puhul on minimaalseks intressimääraks kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär (Erisoodustuse hinna määramise kord § 3).

Täiendavad erisused on loetletud VÕS § 403.

2.1. Laenuleping, krediidileping (4/7)

45

Laenult tuleb maksta intressi, kui laen antakse majandus- või kutsetegevuses. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (VÕS § 397 lg 1).

Juhul kui intressimäära ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Juhul kui harilik määr puudub, siis eeldatakse, et intressimäär on EK intressimäär (VÕS §§-id 397 ja 94).

Tavapäraseimad intressiarvestamise viisid: act/365, act/360, 360/360. Lähtuda lepingu regulatsioonist.

Viivist hakatakse arvestama hetkest, mil lõpeb laenulepingu kohane õigus laenu või laenuosamakse kasutamiseks.

2.1. Laenuleping, krediidileping (5/7)

46

Laenukeeld (ÄS §§-id 159, 281) Osanikule / aktsionärile

Emaettevõtja osanikule / aktsionärile

Oma osa /aktsiate omandamiseks

Juhtorgani liikmele, prokuristile

oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5% osakapitalist.Oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1% aktsiakapitalist.

Oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 5% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist.

Oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist.

Isikule osaühingu osa omandamiseks.

Isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks.

oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile

2.1. Laenuleping, krediidileping (6/7)

47

Laenukeelu erisused (ÄS § 159 lg 2, § 281 lg 2¹) Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või

emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu / aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve.

Tütarettevõtja ei või anda laenu osaühingu osa / aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks: juhatuse või nõukogu liikmele, prokuristile, osanikule / aktsionärile, emaettevõtja osanikule / aktsionärile.

2.1. Laenuleping, krediidileping (7/7)

48

Üürilepinguga annab üürileandja üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271). Erinõuded kehtivad eluruumi ja äriruumi üürimisele. Eluruumi üürilepingus ei tohi üürniku kahjuks kõrvale kalduda lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas.

Rendilepinguga annab rendileandja rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldab talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). (VÕS § 339).

Kapitali- ja kasutusüür (rent).

2.2. Üüri- ja rendileping 1/2

49

Üürilepingu vorm Reeglina vorminõuded puuduvad (kuid, kui eluruumi üürilepingut

tähtajaga üle 1.a ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult)

Üürilepingu olulised tingimused Pooled Üüriobjekti seisukord üleandmisel ja tagastamisel Remondi, hoolduse, investeeringute tegemise kohustus, hüvitamine Üür (km või ilma), üüri indekseerimine, kõrvalkulud Tagatis Väljaostmiskohustus või mitte (kapitali- või kasutusüür) Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis. tagatised lepingu ülesütlemise kord (märge kinnistusraamatus)

2.2. Üüri- ja rendileping 2/2

50

Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).

Müügilepinguga ei ole tegemist juhul kui suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises – piiritlemine töövõtulepinguga (VÕS § 208 lg 2).

Tarbijale müük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 208 lg 4).

2.3. Müügileping 1/2

51

Müügilepingu vorm Reeglina puuduvad vorminõuded. Mõned erisused: notariaalselt

tõestatud vormis peavad olema Eesti Väärtpaberikeskuses registreerimata osaühingu osa müügileping, kinnistu (s.h korteriomand) müügileping

Müügilepingu olulised tingimused Pooled Müügiraamlepingu puhul tellimuste esitamise ja aktsepteerimise kord Müügiobjekti kvantiteet ja kvaliteet Müügiobjekti valduse üleandmise aeg ja koht (Incoterms 2013) Müügiobjekti omandi üleminemise tingimused (omandireservatsioon) Müügihind, tasumise tingimused Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis Müügigarantii Lepingust taganemine, ülesütlemise kord

2.3. Müügileping 2/2

52

Teenuste osutamise lepingud on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping.

Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale tasu eest teenuseid, s.o täitma käsundi (VÕS § 619). Käsundisaaja peab tegutsema käsundiandjale lojaalselt, vajaliku hoolsusega, järgima juhiseid, välistama huvide konflikti, teatama kõigist käsundiga seotud olulistest asjaoludest, hoidma saladusi, andma käsundiandjale üle, mis ta on käsundi täitmiseks saanud või loonud. Käsundiandja peab tasuma käsundisaajale tasu.

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tasu eest valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (VÕS § 635). Töövõtja peab tegema töö vastavalt kokkulepitud tingimustele ja andma tellijale üle, mis ta on tööna valmistanud .

Tellija peab võtma töö vastu ja tasuma töövõtjale tasu.

2.4. Teenuste osutamise lepingud (1/2)

53

Teenuste osutamise lepingu vorm Reeglina puuduvad vorminõuded.

Teenuste osutamise lepingu olulised tingimused Pooled Teenuse / töö sisu Osutatava teenuse / töö kvantiteet ja kvaliteet Töö / teenuse üleandmine ja vastuvõtmine, vastuväited Töö omandi üleminemise tingimused (omandireservatsioon) Intellektuaalne omand Tasu, tasumise tingimused (arvete väljastamine), pandiõigus Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis Garantii Lepingust taganemine, ülesütlemise kord

2.4. Teenuste osutamise lepingud (2/2)

3. TÖÖÕIGUS, LEPINGUD JUHTIDEGA

55

3.1. Tööleping3.2. Leping juhatuse ja nõukogu liikmega3.3. Töölähetused3.4. Töökeskkond

56

3.1.1 töölepingu olemus ja vorm3.1.2 töölepingu tingimused3.1.3 tegevused töötaja töölevõtmisel3.1.4 töötajaga seonduvad dokumendid3.1.5 töötasu 3.1.6 hüvitised, kulud3.1.7 töö- ja puhkeaeg 3.1.8 puhkus3.1.9 saladuse hoidmise kohustus3.1.10 konkurentsipiirangu kokkulepe3.1.11 töötaja vastutus3.1.12 töölepingu ülesütlemine, lõpparve3.1.13 töösuhetest tulenevate nõuete aegumine   

3.1 Tööleping

57

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).

Töölepingule kohaldatakse VÕS-i. Õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta seaduses sätestatust töötaja kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (TLS § 2). Võrdse kohtlemise põhimõte - tööandja peab tagama töötajate kaitse

diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele (TLS § 3).

Töölepingu kohustuslikuks vormiks on kirjalik vorm (TLS § 4 lg 2), v.a kui töölepingu kestus ei ületa 2 nädalat (TLS § 4 lg 5). Töölepingu vormi mittejärgimine ei too kaasa töölepingu tühisust. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2).

3.1.1 Töölepingu olemus ja vorm

58

Tööandja peab töötajat teavitama järgnevatest töötingimustest töölepingu kirjaliku dokumendiga (TLS 5 lg 1).1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;3) tööülesannete kirjeldus;4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;5) töötasu, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu

arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;

6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);8) töö tegemise koht;9) puhkuse kestus;10) viide TL ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või tähtajad;11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

3.1.2 Töölepingu tingimused

59

TEGEVUS ANDMED / DOKUMENDID TÄHTAEG

TL pakkumise esitamine töötajale, läbirääkimised

TL kirjalik dokument enne TL sõlmimist

Ametijuhendi koostamine (kohustuslikkuse korral)

ametijuhend enne TL sõlmimist või kehtivuse ajal

Isikult vajalike dokumentide ja andmete küsimine

isikut tõendav dokument, pangakonto, laste andmed, tulumaksuvaba miinimumi arvestamine, diplom

enne TL lõplikku vormistamist

TL vormistamine ja allkirjastamine Tööleping enne tööle asumist

Töökoha ja töökohaga seonduvate reeglite tutvustamine, töövahendite, tööriietuse üleandmine

Töökorralduse reeglid, kuvariga töötamise kord, tööohutuse kord, ohutusnõuded töökohas, töö sisu

enne tööle asumist

Töötaja arvelevõtmine Töötaja andmete edastamine enne tööle asumist

3.1.3 Tegevused töötaja töölevõtmisel

60

DOKUMENT KOHUSTUSLIKKUS VORM SÄILITAMISE TÄHTAEG

Tööleping kohustuslik kirjalik 10 aastat, alates TL lõppemisest

Ametijuhend (tööjuhend)

vabatahtlik (seadus ei reguleeri)

soovitav kirjalik vorm

soovituslik 10 aastat, alates TL lõppemisest

Tööraamat puudub kirjalik tagastatakse töötajale töösuhte lõppemisel.

Töökorralduse reeglid

soovituslik kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm

soovituslik 10 aastat, alates TL lõppemisest

Isikukaart puudub kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm

puudub säilitamise kohustus

3.1.4 Töötajaga seonduvad dokumendid

61

Tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 1).

Kui tasu ei ole kokku lepitud on töötasuks kollektiivlepingus ettenähtud tasu, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).

Vabariigi Valitsus on kehtestanud kohustusliku töötasu alammäära ja keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.

Töötasu tuleb maksta vähemalt 1 kord kuus kokkulepitud päeval töötaja määratud pangakontole. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, siis eelneval tööpäeval (TLS § 33 lg 2).

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötajal on õigus saada osa tööandja kasumist, käibest või muust majandustulemusest või tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult (TLS § 30-31).

Töötasu maksmisega viivitamisel on töötajal õigus viivisele 8% + EK intressimäär.

3.1.5. Töötasu (1/5)

62

Töötasu maksmine töö mitteandmisel: tööandja peab maksma töötasu töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale ka juhul, kui tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, v.a kui selle on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35).

Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel: tööandja peab maksma töötasu, kui töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid või täidab tööandja korraldust, mis tuleneb hädavajadusest (s.o eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise oht) (TLS § 36).

Töötasu maksmine töötamise takistuse korral: tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (TLS § 38).

3.1.5 Töötasu - maksmise erisused (2/5)

63

Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral: kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav, võib ta töötasu kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (TLS § 37 lg 1).

Töötajal on õigus (TLS § 37 lg 3, 5): (1) keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu

vähendamisega;(2) tööleping üles ütelda teavitades 5 tp ette. Töötajal on õigus 1 kuu

keskmise töötasu suurusele hüvitisele ja õigus töötuskindlustushüvitisele (analoogselt koondamise puhul);

(3) nõustuda töötasu vähendamisega ja teha tööd endiselt täismahus.

3.1.5 Töötasu - maksmise erisused (3/5)

64

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida töötajale soodsamas korras.

Keskmist töötasu arvestatakse tööpäeva- või kalendripäeva põhiselt tekkepõhisel meetodil. Tööpäeva põhiselt arvestatakse nt koolituse ajal, kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda, koondamishüvitise maksmisel. Kalendripäeva põhiselt arvestatakse nt puhkuse ja õppepuhkuse kasutamisel, tööandja makstava haigushüvitise korral jne.

Aluseks võetakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasu

Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku  kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.

3.1.5 Töötasu – keskmine töötasu (4/5)

65

NÕUDE ESITAJA TÖÖTAJA NÕUSOLEKUTA

TÖÖTAJA NÕUSOLEKUL

PIIRMÄÄRAD

Tööandja nõue töölepingu lõppemisel töötajale makstud ettemakse ja tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest

Kõik nõuded, millega töötaja on nõustunud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõusolekut saab ette anda üksnes kokkulepitud kulude limiite ületava summa tasaarvestamiseks

Seadusest tulenevad (sõltuvad mh ülalpeetavate arvust)

Maksud Tööandjal on täies ulatuses õigus kinni pidada töötaja töötasust kinnipidamisele kuuluvad maksud.

Kolmanda isiku nõue

Kohtutäituri nõue Seadusest tulenevad (sõltuvad mh ülalpeetavate arvust).

3.1.5 Töötasu – kinnipidamised / mahaarvamised (5/5)

66

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine (TLS § 40 lg 1).

Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse VÕS § 628 lõike 5 alusel. Eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata nimetatud kahju (TLS § 40 lg 5).

3.1.6 Hüvitised, kulud

67

Töötaja võib töötada täistööajaga või osalise tööajaga. Täistööaeg on 40 h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 h nädalas. Sellest lühem tööaeg on osaline tööaeg (TLS § 43 lg 1 ja 2).

Tööaja maksimaalsel kestvusel on piirangud - tööaeg ei tohi reeglina ületada 48 h 7-päevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Erandina võivad töötaja ja tööandja kokku leppida 52 h tööajas 7-päevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul, kui vastav kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav, töötajal on igal ajal õigus vastav kokkulepe üles ütelda 2-nädalase etteteatamisajaga (TLS § 46 lg 1 ja 3).

Tööaja kohta peab tööandja pidama arvestust. Tööaja arvestust võidakse pidada tööpäeva kohta või summeerituna, s.o 7 p ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3).

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale (vahetult) eelnevat tööpäeva lühendab tööaeg 3 h võrra (TLS § 53).

Erisused kehtivad alaealise ja haridustöötajate tööaja osas (vt TLS § 43 lg 4-6).

3.1.7 Töö- ja puhkeaeg (1/4)

68

Ületunnitöö on töö tegemine üle kokkulepitud tööaja.

Ületunnitöö tegemine võib tuleneda (1) töötaja ja tööandja kokkuleppest või (2) tööandja nõudest (TLS § 44 lg 1 ja 4).

Tööandja võib töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).

Ületunnitöö hüvitatakse reeglina vaba ajaga. Kui on kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas, siis makstakse 1,5 kordset töötasu (TLS § 44 lg 6-7).

3.1.7 Töö- ja puhkeaeg – ületunnitöö (2/4)

69

Öötöö on töötamine ajavahemikul 22:00 – 06:00. Öötöö eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et (1) töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (v.a alammäära puhul) või (2) töötajale antakse vaba aega (TLS § 45 lg 1 ja lg 3);

Riigipüha on 01.jaanuar (uusaasta), suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1.mai (kevadpüha), nelipühade 1.püha, 23.juuni (võidupüha), 24.juuni (jaanipäev), 20.august (taasiseseisvumispäev), 24.detsember (jõululaupäev), 25.detsember (esimene jõulupüha), 26.detsember (teine jõulupüha). Rahvuspüha on 24.veebruar. Riigipühal töötamise eest maksab tööandja 2-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et (1) töötajale antakse vaba aega (TLS § 45 lg 2 ja lg 3).

Valveaeg on aeg, millal töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja tasu ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust (TLS § 48).

3.1.7 Töö- ja puhkeaeg - Öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg (3/4)

70

Tööandja kehtestab tööaja korralduse, mida ta võib ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4).

PUHKEAJA LIIK KESTUS KESTUS (summeeritud tööaeg)

KOMMENTAAR

Tööpäeva sisene puhkeaeg

min 30 minutit pikema kui 6 h töötamise kohta

sama Erisus alaealistele

Igapäevane puhkeaeg

11 h 24-tunnise ajavahemiku jooksul

sama Erisus alaealiste, tervishoiu- ja hoolekandetöötajate osas

Iganädalane puhkeaeg

48 h järjestikku nädala jooksul

36 h järjestikku nädala jooksul

Eeldus: laupäeval ja pühapäeval

3.1.7 Töö- ja puhkeaeg – puhkeaeg (4/4)

71

Puhkuste osas on võimalik eristada põhipuhkust, puhkuseid seonduvalt lapsega ja õppepuhkust.

Töötajal on õigus saada puhkust; Tööandjal on kohustus anda puhkust (s.o seaduses

sätestatud puhkust ja omavahel kokku lepitud täiendavat puhkust) ja maksta seaduses sätestatud puhkuse tasu (TLS § 28 lg 2 punkt 3);

3.1.8. Puhkus (1/7)

72

Põhipuhkust antakse tööl oldud aja eest. Aja hulka arvestatakse: töötatud aeg, ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (v.a lapsehoolduspuhkuse ja tasustamata puhkuse aeg), aeg, mil töötaja esindab töötajaid, ning muu pooltevahel kokkulepitud aeg (TLS § 68 lg 1 ja 2);

Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on töötanud 6 kuud (TLS § 68 lg 4);

Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Üks puhkuse osa peab olema vähemalt 14 kp, Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7 kp osaks (TLS § 68 lg 5);

Järgnevas tabelis on antud ülevaade erinevatest põhipuhkusest (alus: TLS § 55 – 58);

3.1.8. Puhkus – põhipuhkus (2/7)

73

PUHKUSE LIIK KESTUS PUHKUSE VÕTMISE PERIOOD

PUHKUSENÕUDE AEGUMINE

PUHKUSETASU

põhipuhkus min 28 kp* kalendriaasta järgneva kalendriaasta lõpus

tööandja

alaealise põhipuhkus min 35 kp* kalendriaasta järgneva kalendriaasta lõpus

28 kp tööandja, ülejäänud riigi-eelarvest

töövõimetus-pensioni või rahvapensioni saava töötaja põhipuhkus

min 35 kp* kalendriaasta järgneva kalendriaasta lõpus

28 kp tööandja, ülejäänud riigi-eelarvest

haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus

min 56 kp* kalendriaasta järgneva kalendriaasta lõpus

tööandja

* kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse hulka ei arvestata rahvuspüha ega riigipühi.

74

Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega (TLS § 69 lg 1). Erandina on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal (1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; (2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; (3) vanemal, kes kasvatab kuni 7.a last; (4) vanemal, kes kasvatab 7-10 last, – lapse koolivaheajal; (5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava, millest teavitab töötajaid hiljemalt 31.03 (TLS § 69 lg 2). Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus (TLS § 69 lg 2). Puhkuse kasutamisest, mida ei ole ajakavasse märgitud, teatab töötaja tööandjale 14 kp ette (TLS § 69 lg 3).

Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale tekkinud kulud (TLS § 69 lg 5).

Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu (TLS § 69 lg 6).

3.1.8. Puhkus – põhipuhkuse andmine (4/7)

75

Õppepuhkus on töötajale koolitusel osalemiseks antav puhkus. Koolitus on tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus. Lihtsustatult tähendab tasemekoolitus põhihariduse, üldkeskhariduse, kõrghariduse omandamist, kutseõppes õppimist; tööalane koolitus erialast täiendamist tööalaselt; ja vabahariduslik koolitus isiksuse, loovuse, annete jne lisandumist.

Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kp kalendriaasta jooksul.

Tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse eest makstakse keskmist töötasu 20 kp eest aastas.

Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kp, mille eest makstakse töötasu alammäära.

Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.

Lapsega seonduvatest puhkustest on antud ülevaade järgnevas tabelis.

3.1.8. Puhkus – õppepuhkus, lapsepuhkus (5/7)

76

PUHKUSE LIIK KESTUS PUHKUSE VÕTMISE PERIOOD

PUHKUSENÕUDE AEGUMINE

PUHKUSETASU

Rasedus- ja sünnituspuhkus(TLS § 59)

140 kp* 70 kp enne ja 70 kp pärast lapse sündi

puhkuse võtmise perioodi lõppedes

Haigekassa, 100% eelmise aasta keskm. kalendripäeva tulust

Isapuhkus(TLS § 60)

10 tp 2 kuud enne ja 2 kuud pärast lapse sündi

puhkuse võtmise perioodi lõppedes

Keskmine töötasu, max 3-kordne Eesti keskmine brutotasu

Lapsendaja puhkus(alla 10 a laps)(TLS § 61)

70 kp lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast

lapse 10.a saamisel

Haigekassa, 100% eelmise aasta keskm. kalendripäeva tulust

ema või isa lapse-hoolduspuhkus(TLS § 62)

Kuni lapse 3-a saamiseni

lapse 3-a saamisel

lapse 3.a saamisel Vanemahüvitis ja lapsehooldustasu

ema või isa lapsepuhkus(TLS § 63)

3 tp (1 või 2 alla 14.a), 6 tp (vähemalt 3 alla 14.a või 1 alla 3.a)

kalendriaasta sama kalendriaasta lõppedes

VV kehtestatud töötasu alammäära alusel

ema /isa tasustamata lapsepuhkus (kuni 14.laps või kuni 18.a puudega laps)(TLS § 64)

10 tp kalendriaasta sama kalendriaasta lõppedes

puudub

77

Töötajal on õigus saada puhkusetasu Vabariigi Valitsus määrusega kehtestatud tingimustel ja korras (TLS § 70 lg 1).

Puhkusetasu arvestatakse keskmise töötasu alusel viimase 6 kuu jooksul. Tööandja ei pea töötaja keskmist töötasu välja arvestama, kui töötasu on olnud eelneva 6 kuu jooksul muutumatu (siis makstakse tegelik töötasu).

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Puhkusetasu ei tohi maksta hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval (TLS § 70 lg 2).

Aegumata kasutamata puhkus hüvitatakse rahas ainult töölepingu lõppemisel (TLS § 70 lg 3, § 71).

3.1.8. Puhkus – puhkusetasu (7/7)

78

Saladuse hoidmise kohustus on töötaja kohustus hoida töötamise ajal saladuses talle seoses töötamisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, s.o eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust. Pärast TL lõppemist säilib töötajal saladuse hoidmise kohustus ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks (VÕS § 625 lg 2).

Tööandjal on õigus määrata, millise teabe kohta kehtib saladuse hoidmise kohustus (TLS § 22 lg 1).

Pooled võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi (TLS § 22 lg 2). Lisaks võib tööandja töötajalt nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS § 22 lg 3).

3.1.9 Saladuse hoidmise kohustus

79

Konkurentsipiirangu kokkuleppe sisuks on töötaja kohustus mitte osutada tööandjale konkurentsi, s.o mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (TLS § 23 lg 1).

Kokkulepe peab olema vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada (TLS § 23 lg 2). Vastasel juhul on kokkulepe tühine.

Konkurentsipiirang peab olema piiritletud ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning selliselt, et töötaja sellest aru saaks (TLS § 23 lg 3). Vastasel juhul on kokkulepe tühine.

Pooled võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kokkuleppe kohustuse rikkumise leppetrahvis (TLS § 26 lg 1). Lisaks võib tööandja töötajalt nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS § 26 lg 2).

Töötajal on tööandja nõudel teavitamiskohustus (TLS § 27).

3.1.10 Konkurentsipiirangu kokkulepe (1/2)

80

Konkurentsipiirang võib kehtida ka pärast TL lõppemist. Kuid üksnes juhul kui täidetud on kõik järgnevad tingimused (TLS § 24):

(1) Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi. Konkurentsipiirang peab olema piiritletud ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning selliselt, et töötaja sellest aru saaks;

(2) kokkulepe on kirjalik; (3) tööandja maksab töötajale TL lõppemise järgselt igakuist mõistlikku hüvitist;

(4) kokkulepe kehtib kuni 1.a alates TL lõppemisest. Tööandja võib kokkuleppe igal ajal ja sõltumata põhjusest üles öelda

teatades töötajale 30 kp-d ette (TLS § 25 lg 1). Töötaja võib kokkuleppe üles öelda ainult siis, kui tööandja huvi

konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. Töötaja peab ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kp-d (TLS § 23 lg 2).

3.1.10 Konkurentsipiirangu kokkulepe (2/2)

81

Töötaja vastutus võib olla kokkuleppeline (varalise vastutuse kokkuleppe alusel) või süüline (seaduse alusel).

Seaduse alusel vastutab töötaja üksnes siis, kui ta on rikkumises süüdi (TLS § 72). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104).

Töötaja on kohustatud täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, mis määratakse töösuhte järgi arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16).

3.1.11 Töötaja vastutus (1/4)

82

Töötasu alandamise erisus (TLS § 73): Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (TLS § 76): kui töötaja tekitab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus kahju, siis peab tööandja hüvitama vastava kahju ja kandma kohtulukulud, v.a kui töötaja on kohustusi rikkunud tahtlikult või hooletuse tõttu (arvestades töötaja hoolsuse määra).

Vastutus tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (TLS § 77): Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvis, kui töötaja töösuhte lõpetamise eesmärgil ei asu süüliselt tööle või lahkub töölt. Lisaks võib nõuda kahju hüvitamist. Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule (TLS § 74 lg 3).

3.1.11 Töötaja vastutus – erisused (2/4)

83

Kahju hüvitamise erisus (TLS § 74): Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta

rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra

3.1.11 Töötaja vastutus – erisused (3/4)

84

Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest (TLS § 75 lg 1).

Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes järgnevatel juhtudel (TLS § 75 lg 2):

1) see on sõlmitud kirjalikult;2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt

mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult

töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;

4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri

arvestades mõistlikku hüvitist.

3.1.11 Töötaja vastutus – kokkulepe (4/4)

85

Tööleping lõpeb: (1) poolte kokkuleppel (TLS § 79); (2) tähtaja saabumisel (TLS § 80);

(3) töötaja surmaga (TLS § 81); (4) töölepingu ülesütlemisega (TLS § 83).

Töölepingust ei saa taganeda (TLS § 82).

Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1).

3.1.12 Töölepingu lõppemine

86

Töölepingu korraline ülesütlemine:- Töölepingu võib korraliselt üles ütelda ainult töötaja. Tähtajalise

töölepingu võib ainult üles öelda kui see on sõlmitud töötaja asendamiseks (TLS § 85 lg 1 ja 2).

- Tööandja ei või töölepingu korraliselt üles ütelda (TLS § 85 lg 5).

Töölepingu ülesütlemine katseajal (TLS § 86): katseajal võivad TL üles ütelda nii töötaja kui tööandja põhjusel, mis ei ole vastuolus katseaja eesmärgiga.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine: - tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88); - tööandja poolt majanduslikel põhjustel (TLS § 89); - töötaja poolt (TLS § 91).

3.1.12 Töölepingu ülesütlemine

87

TL ülesütlemiseks peab olemas olema töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1), eelkõige kui töötaja:

(1) töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu (4 kuu nõue), v.a rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Tuleb pakkuda võimaluse korral teist tööd. Peab eelnema hoiatus;

(2) töövõime on vähenenud ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Tuleb pakkuda võimaluse korral teist tööd. Peab eelnema hoiatus;

(3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;

(4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;(5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu;(6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;(7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju

tekkimise ohu;(8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

3.1.12 Ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

88

TL ülesütlemiseks peab olemas olema põhjus, mis muudab töösuhte jätkamise kokkulepitud tingimustel võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (TLS § 89 lg 1). Tööandja peab võimaluse korral pakkuma teist tööd.

Koondamine on ka TL erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (TLS § 89 lg 2).

Tööandja peab arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööle jäämise eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 4 ja 5).

TL-t rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel olev töötajaga, ei või üles öelda koondamise tõttu, v.a tööandja tegevuse lõppemisel või pankroti korral.

3.1.12 Ülesütlemine majanduslike põhjustel

89

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:(TLS § 92 lg 1),

(1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (tööandja peab tõendama);

(2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (tööandja peab tõendama);

(3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;

(4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid (tööandja peab tõendama);

(5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga

(6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses

3.1.12 Ülesütlemise piirangud, erisused

90

TL ülesütlemiseks peab olemas olema mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1).

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui (TLS § 91 lg 2):(1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud

sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;

(2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;(3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele,

kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib TL erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval

põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).

3.1.12 Ülesütlemine töötaja poolt

91

TL ülesütlemiseks tuleb teisele poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg 1).

Tööandja ja töötaja peavad erakorralist ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2).

Töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel peab tööandja aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise (TLS § 101). Tööandja peab kollektiivsest ülesütlemisest teavitama Eesti Töötukassat (TLS § 102), enne TL kollektiivset ülesütlemist.

3.1.12 Ülesütlemise kord

92

TL ülesütlemine on tühine, kui see on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav (TLS § 104 lg 1).

Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kp jooksul, vastasel juhul on ülesütlemine kehtiv (TLS § 105).

Kui kohus/töövaidluskomisjon tuvastab, et TL ülesütlemine on tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et TL ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus/töövaidlus-komisjon poole taotlusel TL alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107). Töötajal on õigus 3-kuulisele hüvitisele (TLS § 109 lg 1). Rasedal, isiku puhul, kel kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötajate esindajal on õigus 6-kuulisele hüvitisele (TLS § 109 lg 2). Hüvitise saamisel puudub töötasu saamise õigus (TLS § 109 lg 3).

TL õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist (saamata jäänud töötasu). Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud (TLS § 108).

3.1.12 Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine

93

ÜLESÜTLEMISE ALUS

ÜLESÜTLEMISE EELDUS ETTETEATAMISE TÄHTAEG

HÜVITIS

Katseajal TL tuleb üles ütelda katseaja jooksul

15 kp Etteteatamistähtaja mittejärgmisel.

Tööandja algatusel erakorraline ülesütlemine

Kuni 1.a : 15 kp*1-5.a: 30 kp*5-10-a: 60 kp*Üle 10.a : 90 kp*

Etteteatamistähtaja mittejärgmisel.Koondamisel 1 kuu töötasu tööandjalt + kindlustushüvitis. Tähtajalise TL puhul kuni tähtajani.

Töötaja algatuselKorraline

ülesütlemine

ErakorralineÜlesütlemine

tähtajatu TL puhul piiranguteta. Tähtajalise TL puhul töötaja asenda-miseks sõlmitud TL.

30 kp

*

Etteteatamistähtaja mittejärgmisel maksab töötaja Tööandjale.

Tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu 3 kuu töötasu.

* etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda TL jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

94

3.1.13 Töösuhetest tulenevate nõuete aegumine

NÕUE AEGUMISE TÄHTAEG

Tööandja nõue töösuhetest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks

12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse (TLS § 39)

Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest

12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist (TLS § 74 lg 4)

TL ülesütlemise tühisuse tuvastamine

30 kp jooksul ülesütlemisavalduse saamisest(TLS § 105 lg 1)

Töötaja poolne TL ülesütlemise kehtivuse vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega

30 kp jooksul ülesütlemisavalduse saamisest(TLS § 106)

95

Juhatuse ja nõukogu liikme ametilepingule ei laiene töölepinguseadus, vaid nende lepinguid reguleerib äriseadustik ja võlaõigusseadus.

Lepingutingimused (tasu) ja lepingu sõlmimise üldse peab heaks kiitma üks tasand kõrgemal seisev organ, s.o juhatuse liikme lepingu puhul nõukogu või osanikud / aktsionärid (kui nõukogu ei ole) ning nõukogu liikme lepingu puhul osanikud / aktsionärid.

Vorm: seadus ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Kuid kuna nõukogu ja osanike / aktsionäride otsused peavad olema kirjalikus vormis, siis peavad vähemalt lepingu tingimused olema heakskiidetud kirjalikuna.

3.2 Leping juhatuse liikme ja nõukogu liikmega

96

Juhtimislepingu olulised tingimused: Pooled Tähtaeg Ametiülesanded Tasu suurus, määramise ja maksmise alused Puhkus (puhkusetasu, kestvus jms) Lepingu ülesütlemine ja makstavad hüvitised

3.2 Leping juhatuse liikme ja nõukogu liikmega

97

Tööandja võib lähetada töötaja / nõukogu liikme / juhatuse liikme tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga / ametilepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.

Juhatuse ja nõukogu liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus isik harilikult oma ametiülesandeid täidab (s.t mitte tingimata äriühingu asukoht).

Isikut ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (TLS § 21 lg 2).

Töötaja võivad töölähetusse lähetada mitu tööandjat.

3.3 Töölähetus (1/3)

98

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega (nii Eesti sisese kui ka välislähetusega) kaasnevate kulude hüvitamist vastava kuludokumendi alusel.

Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha (TLS § 40 lg 2), mille alampiiriks on 22,37 eurot ning maksuvabaks maksimumpiiriks 32 eurot.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud (TLS § 40 lg 4).

Kulude hüvitamine toimub tööandja kirjaliku otsustuse alusel. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

3.3 Töölähetuse kulud ja hüvitised (2/3)

99

Välislähetuse päevaraha maksmisele on kehtestatud mitmeid nõudeid: Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse välislähetuse

päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00

Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine

Välislähetuse päevaraha võib maksta ka kolmas isik (sellisel juhul kohustub tööandja tagama, et töötajale makstakse päevarahana vähemalt päevaraha alammäär).

3.3 Töölähetuse kulud ja hüvitised (3/3)

100

Tööle esitatavad töötervishoiu-ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, nõuded töökeskkonnale, töökohale ja töövahendile sätestab TTOS. TTOS-i kohaldatakse ka juhatusele, FIE-le, õppepraktikale (TTOS § 1 lg 3).

Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab (TTOS § 3 lg 1).

Töökoht on tööandja territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel (TTOS § 4 lg 1).

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend (TTOS § 5 lg 1).

3.4 Töökeskkond (1/9)

101

3.4 Tööandja kohustused ja õigused (2/9)Tööandja on kohustatud (TTOS § 13):

viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli; korraldama töökeskkonna kirjaliku riskianalüüsi (säilitatakse 55

aastat); koostama riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava terviseriski

vältimiseks või vähendamiseks; korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi

käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll on kohustuslik öötöötajatele ja töötajatele kes töötavad kuvariga üle 50% tööajast;

määrama esmaabi andmiseks töötajad, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe;

tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse; andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja

pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;

102

3.4 Tööandja kohustused ja õigused (3/9) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning

kontrollima nende täitmist; korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist

töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe;

koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.

Tööandjal on õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

103

3.4 Töötaja kohustused ja õigused (4/9)Töötaja on kohustatud (TTOS § 14)

osalema ohutu töökeskkonna loomisel; järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning

hoidma neid töökorras; tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema

töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;

teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;

täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku korralduse;

kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.

104

3.4 Töötaja kohustused ja õigused (5/9)

Töötajal on õigus (TTOS § 14): nõuda tööandjalt nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja

isikukaitsevahendeid; saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna

riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale jms;

tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;

keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;

saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

105

3.4 Töökeskkonnaspetsialist, -volinik, -nõukogu (6/9)ORGAN ROLL KOHUSTUS-

LIKKUSTEAVITAMINE VOLITUSTE

KESTVUS

Töökeskkonna-spetsialist

Tööandja määratud esindaja

Igas äriühingus Kirjalikult 10 kp jooksul. ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmedKirjalikult 10 kp jooksul

tähtajatu

Töökeskkonna-volinik

Töötajate üldkoosolekul valitud töötajate esindaja

Alates 10.töötajaga äriühingust

4 a

Töökeskkonna-nõukogu

50% tööandja esindajad ja 50% töötajate esindajad

Alates 50 töötajaga äriühingust

Kirjalikult 10 kp jooksul, nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed, liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid, volituste kehtivuse aja

4 a

106

3.4 Tööõnnetus (7/9) Tööõnnetus (TTOS § 22) on töötaja tervisekahjustus või surm, mis

toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetus liigitatakse kergeks, raskeks (raske kehavigastus või eluohtlik seisund) või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.

Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata tööandjale ja Tööinspektsioonile. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.

107

Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus (TTOS § 23).

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Loetelu kehtestab sotsiaalminister. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab Tööandja uurimine, milles peab hääleõigusega osalema töökeskkonnavolinik (TTOS § 24). Uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

3.4 Tööga seotud haigus (8/9)

108

3.4 Tööandja kulud töökeskkonnale (9/9)KULU LIIK KULU SISU

Kulud tulenevalt sisekontrollist, riskianalüüsist, tegevuskavast

isikukaitsevahendid, tööriietus, puhastus- ja pesemisvahendid, töökeskkonnaspetsialisti, - voliniku, -nõukogu ja esmaabiandja koolituskulu, esmaabivahendid

Kulud tulenevalt ülesannete täitmisest

töökeskkonnaspetsialisti töövahendid, töökeskkonnavoliniku, -nõukogu keskmine töötasu

Haigushüvitis (TTOS § 12²)

haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale. Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast.

Kulud tulenevalt töötaja läbitud tervisekontrollist

prillid, massaaž, ujumine jms

4. ÄRIÜHINGUÕIGUS

110

4.1 Äriühingu organid4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid4.1.2 Äriühingu esindusõigus4.1.3 Raamatupidamisele olulised otsused4.1.4 Olulised ühingujuhtimise otsused

4.2 Omakapital4.2.1 Osa- ja aktsiakapital4.2.2 Reservkapital ja muud reservid4.2.3 Omakapitali nõuded

4.3 Dividendid

4.4 Äriühingu lõpetamine

111

Äriühingud on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), usaldusühing (UÜ), täisühing (TÜ), tulundusühistu (ÄS § 2 lg 1). Keskendume aktsiaseltsile (AS) ja osaühingule (OÜ), mis on levinuimad äriühingu vormid.

Aktsiaseltsi organid on: Aktsionäride üldkoosolek Nõukogu Juhatus

Osaühingu organid on: Osanike koosolek Nõukogu (vabatahtlik organ – sätestatud põhikirjas) Juhatus

4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid (1/2)

112

ORGAN FUNKTSIOON PÄDEVUS TÖÖVORM

aktsionäride üldkoosolek / osanike koosolek

Kõrgeim juhtimisorgan

Olulised ühingu-õiguslikud otsused

Koosolek, protokollitud otsus

nõukogu Järelevalve-organ

Järelevalve juhatuse tegevuse üle, raporteerimine üldkoosolekule

Koosolek, protokollitud otsus

juhatus Juhtimis- ja esindusorgan

Igapäevane juhtimine ja esindamine, raporteerimine nõukogule

Kirjalik või suuline

4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid (2/2)Äriühingu organid, nende funktsioon, pädevus ja töövorm on järgnev:

113

ORGAN ESINDUSÕIGUSE ULATUS JA PIIRANG ESINDUS-ÕIGUSE ALUS

Juhatuse liige Õigus esindada äriühingut kõikides tehingutes kõikide isikute ees. Esindusõigust saab piirata läbi juhatuse liikmete ühisesindusõiguse. Põhikirjalised piirangud, samuti nõukogu või osanike / aktsionäride otsustest tulenevad piirangud ei kehti kolmandate isikute ees.

seadus, põhikiri, kanne äriregistris

Nõukogu liige Õigus allkirjastada juhatuse liikme ametileping (reeglina nõukogu esimehel)

volitus

Osanik / aktsionär Esindusõigus volituse alusel volitus

Prokurist Esindusõigus kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.

seadus, kanne äriregistris

Töötaja Esindusõigus ainult volituse alusel volitus

4.1.2 Esindusõigus Äriühingu esindamisõigus on:

114

Mahakandmine

Ümberhindamine

Majandusaasta aruande kinnitamine:(1) Juhatus esitab kinnitamiseks aktsionäridele / osanikele koos

kasumijaotamise või kahjumikatmise ettepanekuga, vandeaudiitori järeldusotsusega (vajadusel).(2) Nõukogu esitab aktsionäridele / osanikele nõukogu aruande.(3) Aastaaruande kinnitab aktsionäride üldkoosolek / osanike

koosolek.

4.1.3 Raamatupidamisele olulised otsused

115

OTSUS OTSUSTAV ORGAN OTSUSE JÕUSTAMINE

Ärinime muutmine Osanike koosolek / aktsionäride üldkoosolek

Juhatuse liikme avaldus äriregistrile (lisada uus põhikiri, organi otsus, riigilõivu maksekorraldus)

Põhikirja muutmine Osanike koosolek / aktsionäride üldkoosolek

Juhatuse liikme avaldus äriregistrile (lisada uus põhikiri, organi otsus, riigilõivu maksekorraldus)

Aadressi, sidevahendite muutmine

Juhatus Juhatuse liikme avaldus äriregistrile (riigilõivuvaba)

Juhatuse liikme valimine ja/või tagasikutsumine

Nõukogu (olemasolul) või osanike koosolek (nõukogu puudumisel)

Nõukogu esimehe avaldus äriregistrile (lisada uue juhatuse liikme nõusolek, organi otsus)

Nõukogu liikme valimine ja/või tagasikutsumine

Osanike koosolek /aktsionäride üldkoosolek

Juhatuse liikme avaldus äriregistrile (lisada nõukogu liikmete nimekiri, uue nõukogu liikme nõusolek, organi otsus)

4.1.4 Olulised ühingujuhtimise otsused

116

OÜ-l on osadeks jagatud osakapital. AS-il on aktsiateks jagatud aktsiakapital. Osad ja aktsiad võivad olla eriliigilised, s.t osadest ja aktsiatest

tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel või aktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Igal osanikul võib olla 1 eriliigiline osa ja igal aktsionäril võib olla üks või enam aktsiaid (s.h erinevaliigilisi aktsiaid).

Välja võib lasta vahetusvõlakirju (ÄS § 1672, 241). AS võib lasta välja eelisaktsiaid (ÄS § 237). Kapitali suurendamine, vähendamine (väljamaksed). Oma osa omandamine (ÄS § 162); piirmäär 1/3 osakapitalist. Oma aktsia omandamine (ÄS § 283); piirmäär 1/10 aktsiakapitalist.

4.2.1 Osa- ja aktsiakapital

117

AKTSIASELTS OSAÜHING

Minimaalne kapital 25 000 € 2 500 €

Nimiväärtus Nimiväärtusega või nimiväärtuseta (arvestusliku nimiväärtusega). Nimiväärtus 10 senti või 10-sendi täiskordne

1 euro või 1 euro täiskordne

Aktsiate / osade liigid Erineva liigiga aktsiad Erineva liigiga osad

Pärimine Aktsiad lähevad üle pärijale Osa läheb üle pärijale kui seaduse või põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti

Aktsiate / osade registreerimine

Peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK)

Võivad osanike otsusel olla registreeritud EVK-s.

Aktsionäride / osanike nimekirja pidamine

Nimekirja peab EVK EVK (Kui on registreeritud), vastasel juhul juhatus

4.2.1 Osa- ja aktsiakapital

118

Reservkapital tuleb moodustada, kui vastav kohustus tuleneb seadusest ja/või põhikirjast. OÜ osas ei ole reservkapitali moodustamise kohustust OÜ-del, kes on asutatud alates 2011.a. AS-i osas on reservkapitali moodustamine kohustuslik.

Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel (ÄS § 160, 336).

Seaduse kohaselt ei või reservkapital olla väiksem kui 1/10 osa- või aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni (ÄS § 336).

Reservkapitali kasutamine: kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali / aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele / aktsionärile väljamakseid.

Lubatud on teha eraldisi ka muudesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse (ÄS § 335 lg 2 punkt 3).

4.2.2 Reservkapital ja muud reservid

119

Äriühingu netovara peab olema vähemalt pool tema aktsia- või osakapitalist, kuid mitte väiksem kui AS-i puhul 25 000 € ja OÜ puhul2 500 €: Juhul kui netovara langeb allapoole eelpooltoodud nõudeid, peavad osanikud / aktsionärid otsustama (ÄS § 176, 301):

1) kapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole kapitalist ja vähemalt minimaalse kapitali suuruse; või

2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole kapitalist ja vähemalt minimaalse kapitali suuruse;

3) lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

4) pankrotiavalduse esitamise.

4.2.3 Omakapitali nõuded (1/2)

120

Levinumad viisid omakapital nõuetega vastavusse viimiseks on:(1) Osa- / aktsiakapitali suurendamine (kapitali

konverteeritakse ülekursiga mõni kohustus, nt laenukohustus);

(2) Osa- / aktsiakapitali vähendamine;(3) nõuete / varade ümberhindamine.

NB! Osa- / aktsiakapitali suurendamisel tuleb järgida ka emaettevõtja omakapitali.

4.2.3 Omakapitali nõuded (2/2)

121

Äriühing saab maksta dividende ainult osanike / aktsionäride otsuse alusel (ÄS § 168 lg 1 p 5 ja 298 lg 1 p 7), s.o kasumijaotamise otsus.

Kasumijaotamise ettepaneku esitab osanikele / aktsionärile juhatus koos majandusaasta aruandega. Ettepanekus peavad sisalduma järgnevad andmed:

(1) puhaskasum; (2) eraldised reservkapitali; (3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga

ettenähtud reservidesse; (4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; (5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.

4.3 Dividendid (1/4)

122

Kasumijaotamise otsus võetakse vastu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumijaotamise otsuses märgitakse:

(1) puhaskasumi suurus; (2) eraldised reservkapitali; (3) eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga

ettenähtud reservidesse; (4) aktsionäridele vahel jaotatav kasumiosa; (5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.

4.3 Dividendid (2/4)

123

Kasumi väljamakseid võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Väljamakseid ei tohi teha, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osa- / aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine ei ole lubatud tulenevalt seadusest või põhikirjast.

Dividend makstakse välja rahas. Saaja nõusolekul muus varas. Osanikul / aktsionäril on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud

dividendi väljamaksmist.

4.3 Dividendid (3/4)

124

Osanikule makstakse dividende võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Põhikirjaga võib ette näha, et makstakse mittevõrdeliselt;

Aktsionärile makstakse dividende vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel;

Põhikirjaga võib anda aktsiaseltsi juhatusele õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

4.3 Dividendid – erisused (4/4)

125

Äriühing lõpetatakse (ÄS § 201, 364): (1) osanike/aktsionäride otsusel 2/3 häälteenamusega, (2) kohtulahendiga, (3) pankroti väljakuulutamisega, (4) pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti

väljakuulutamist, või teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.

4.4 Äriühingu lõpetamine (1/4)

126

Kohtulahendiga lõpetamine ehk sundlõpetamine toimub juhatuse, nõukogu, juhatuse liikme, osaniku / aktsionäri poolt esitatud avalduse alusel või kohtu enda algatuseljärgnevatel juhtudel (ÄS § 203 lg 1, 366 lg 1):

(1) üldkoosolek / osanike koosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, vastu ei ole võetud negatiivse netovara seadusega vastavusse viimise otsust või kui nende otsuste tegemiseks ei ole üldkoosolekut / osanike koosolekut kokku kutsutud;

(2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud;

(3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. AS-i puhul ka siis kui kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut.

4.4 Äriühingu lõpetamine (2/4)

127

Äriühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (ÄS § 205, 368). Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti.

Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu (ÄS § 209, 372).

Likvideerimismenetluses peab äriühingu ärinimele lisama märkuse «likvideerimisel».

Kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210, 373).

4.4 Äriühingu lõpetamine (3/4)

128

Likvideeritav äriühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti (ÄS § 211 lg 1, 374 lg 1);

Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb äriühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta.

Aruannete kohustus:- majandusaasta aruande koostamine lõpetamise ajaks

lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga;- likvideerimise algbilansi ja selgitava aruande koostamine 3

kuu jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest;- likvideerimise lõppbilansi ja allesjäänud vara jaotusplaani

koostamine pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist.

4.4 Äriühingu lõpetamine (4/4)

129

Marge Rebanemarge.rebane@youroffice.ee

Mirjam-Mari Marastumirjam.marastu@youroffice.ee

Karin Eelmakarin.eelma@youroffice.ee

www.youroffice.ee

Aitäh!