17
Suusatamine Suusatamine Sander Kuusk 11b klass

Suusatamine sander kuusk

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Suusatamine sander kuusk

SuusatamineSuusatamine

Sander Kuusk11b klass

Page 2: Suusatamine sander kuusk

Laskumisviisid

Laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest.

Page 3: Suusatamine sander kuusk

NÕUDED asendile:Jalalabade

vahekauguseks on üks pöia laius

Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu).

Page 4: Suusatamine sander kuusk

Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala

Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid.

Page 5: Suusatamine sander kuusk

Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge

Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha.

Page 6: Suusatamine sander kuusk

Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või

laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus.

NÕUDED:

Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu.

Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.

Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale.

Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale.

Page 7: Suusatamine sander kuusk

Laskumine puhkeasendis

- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata. Eristatakse matka ja võistlusvariante.

Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis

Põlved peaaegu sirged, jalad kallutatud veidi taha (võimaldab jalalihaste lõdvestamist)

Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega.

Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant)

Page 8: Suusatamine sander kuusk

PidurdusviisidSahkpidur- kasutatakse otselaskumistel

kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Õpetamisel rivistatakse õpilased nõlvaku alla näoga nõlva poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel.

NÕUDED:

Jalad laias harkasendis, sääred kallutatud ette

Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm

Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud

Page 9: Suusatamine sander kuusk

Sõiduviisid

Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis

Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele.

Page 10: Suusatamine sander kuusk

Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis

Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest –suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest.

Page 11: Suusatamine sander kuusk

Tõusuviisid

Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt.

Page 12: Suusatamine sander kuusk

Liugesamm tõusuviis – kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu.

Page 13: Suusatamine sander kuusk

Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu.

Page 14: Suusatamine sander kuusk

Suusatamise ajalugu

Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy’st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga.

Page 15: Suusatamine sander kuusk

Eesti suusatajad

Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld – 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 – 30km klassika; Lieberec 2009 – 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil.

Page 16: Suusatamine sander kuusk

Kristina Šmigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)

Page 17: Suusatamine sander kuusk

Tänan vaatamast!