1. EESTI ASTRONOOMIDE PANUSASTROFSIKASSE & KOSMOLOOGIASSE Ly Unga

2. Astrofsika Astrofsika on ks astronoomia kolmest harust, see uurib taevakehadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest jreldusi nende (taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofsika osakond, kuhu kuuluvad: 1.Thefsika trhm 2.Teoreetilise astrofsika trhm 3.Teleskoopide trhm 3. Objekti jrgi jaotub astrofsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Thtede fsika 3. Galaktikate fsika 4. Kosmoloogia 4. Kosmoloogia Nimetus kosmoloogia prineb Vana-Kreekast ning thendab maailmapetust- kosmoloogia uurib universumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia trhm 2. Galatikate fsika trhm 3. Andmeside trhm 5. Kuulsamaid astrofsikuid Eestis Kuulsaimon ilmselt Ene Ergma, kes on astrofsikja sh ka poliitik. Ergma ppis Tartu Riiklikus likoolis fsikat ja seejrel Moskva Riiklikus likoolis astronoomiat. Kuulub hingutesse nagu: Rahvusvaheline Astronoomiahing, Euroopa Astronoomiahing, Eesti Fsika selts jne. 6. Ernst pik(1893-1985)- testas, et thtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, li spiraaludude kauguse mramise meetodi ja mras esimesena ligikaudse kauguse Andromeda thessteemini. Peale selle, et pikoli ks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid, oli ta veel ka pianist ja helilooja. Lpetas Moskva Riikliku likooli, hiljemttas observatooriumites Pgenes Saksamaale ja sealt Iirimaale Armagh observatooriumi. 7. Bernhard Schmidt (1879-1935)- konstrueeris aberratsioonivaba ltsedega teleskoobi, mis tnapeval on tuntud Schmidti kaamerana. Saksamaal Bergedorfi observatooriumis antakse vlja temanimelist preemiat parima teadusrakenduse eest. ppis Chalmersi Tehnoloogiainstituudis Gteborgis- mille jttis pooleli. Peale seda lks Mittweida tehnikumi, kus ttas ta optikuna ning valmistas ja parandas observatooriumitele peegleid ja ltsi. 8. ESTCube-1 Alustati loomist 2008. aastal Tartu likoolis Eesti Tudengistateliidi projekti kigus. ESTCube-1 valmimisel lennutati see 7. mail 2013, Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri, uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile. Tegemist on Eesti esimese tehiskaaslasega, Eesti esimene sateliit. ES 9. ESTCube-1 orbiidi krgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit. ESTCube-1 kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s, tunnis lbib 26856 km. ESTCube-1 kaal: 1048 grammi. Esimese foto Maast tegi sateliit 15.mail 2013. Alguses pidi ESTCube ldse vlja lendama 4.mai varahommikul, kuid tugeva tuule tttu lkati see edasi 7. maile. ESTCube-1-l on olnud kosmoses ka palju prkeohte. Nt kosmoseprgi, metalltkid kuid siiamaani pole veel midagi juhtunud. 10. Kasutatud materjal http://www.estcube.eu http://www.aai.ee/ http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt http://en.wikipedia.org/wiki/Ernst_%C3%96pik http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1504 Pildid Google & Yahoo + ESTCube koduleheklg.