Upload
tonis-hunt
View
261
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Väävliregulatsioonide mõjust merendusele ja logistikale. Esitlus 06.03.2014. www.logistikaseminar.ee
Citation preview
Meretranspordi ilu ja valu
Tõnis Hunt
www.tktk.ee
Teemad
—Regulatsioonidest—SOx-heitkoguste kontrolli piirkond
—Regulatsioonide täitmine—Regulatsioonide mõjud—Kokkuvõte
3
Piirangud väävli sisaldusele laevakütustes:– 1.5% → 1 % alats juulia 2010 SECAs
– 1 % → 0.1 % alates jaanuar 2015 SECAs
– 4.5% → 3.5% alates jaanuar 2012 globaalselt
– 3.5% → 0.5% alates 2020 või 2025 globaalselt
Regulatsioonidest - IMOMARPOL 73/78 lisa VI eeskiri 14
Kanto, E. (2011). Maritime environment protection and competition in shipping. International Maritime Conference 2011, Tallinn, Estonia
– Alternatiivina võib kasutada heitevähendusmeetodeid, mis võimaldavad täita regulatsioonis kehtestatud norme.
Heitevähendusmeetod - igasugune laevale paigaldatav seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetod, mis on kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav
www.tktk.ee
Regulatsioonidest – Euroopa Liit
— Järgib IMO/MARPOLi nõudeid aga võib kehtestada veelgi rangemad nõuded
— 23 mail 2012 saavutasid Euroopa Nõukogu, Parlament ja komisjon kokkuleppe EU direktiivi 1999/32/EC muutmise osas, ettepanek, mille oli teinud Euroopa Komisjon 2011 a:– SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades kehtivad piirangud laevakütustele
väävlisisalduse osas järgmiselt:• 1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014;• 0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015
– IMO standard, 0,5 massiprotsenti väävlisisaldust laevakütustes väljaspool SECAt muutub kohustuslikuks EL-i vetes 2020 aastaks;
– Liikmesriik võib käesolevast direktiivist mõjutatud operaatorite kasuks vastu võtta finantsmeetmed, kui need on kooskõlas riigiabi eeskirjadega, mida kohaldatakse või mis kehtestatakse kõnealuses valdkonnas;
– Liikmesriigid peavad kohaldama karistusi direktiivi rakendamisel. Määratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagatakse, et rikkumisest majanduslikku kasu saanu jäetakse saadust ilma.
www.tktk.ee
Regulatsioonidest – Euroopa Liit
—Europarlament võttis „väävliregulatsiooni“ vastu 11. september 2012.
—Otsuse selgituses on välja toodud:– Direktiivi rakendamiseks tehtavad kulud 2,6...11
mld €;– Tulu oleks 15...34 mld € paranenud keskkonna,
tervise ja vähenenud suremuse kaudu.
—Otsus puudutab 10-14 tuhat laeva, kes tarbivad ca 12 milj tonni kütust aastas
www.tktk.ee
SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, maailm
SECA - Sulphur Emission Control Area
www.tktk.ee
SECA – SOx-heitkoguste kontrolli piirkond, Euroopa
www.tktk.ee
Regulatsioonide täitmine
—Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine HFO -> MGO
—Puhastusseadmed -> Scrubbers—Alternatiivsed kütused
www.tktk.ee
Tehnoloogilised väljakutsed
—Laevaehituses– Ümberehitus– Uusehitised
—R&D institutsioonidJätkusuutlikke lahenduste leidmine merenduses saavutamaks regulatsioonde poolt ette seatud eesmärke (SOx, NOx).
—Üleminek MGOle vajab suhteliselt väikeseid modifikatsioone:– Kütuse jahutussüsteemi installeerimine
suurendamaks MGO viskoossust– Erilist tähelepanu tuleb pöörata masina
määrimisele
—Laevad, mis sõidavad nii SECA sees kui väljas kasutavad kaksiksüsteemi.
—MGO hind?Praegu diisli defitsiit Euroopas 30-40 milj t
Madala väävlisisaldusega kütuse kasutamine
www.tktk.ee
—SOX skruuber tehnoloogiad:– Hetkel 2 põhitüüpi:
• Märg skruuber, mis kasutavad vett (merevett või magevett) puhastusvahendina, kaalult kergemad (kümnetes tonnides);
• kuiv skruuber, mis kasutavad kuivasid kemikaale, raskemad (sadades tonnides).
– Märja protsessi skruuberid jagunevad omakorda:
– „avatud ringlusega“ süsteemid, mis kasutavad merevett koos leeliskemikaali (NaOH) lisandiga;
– „hübriid“ süsteemid, mis võivad toimida mõlemal eelpool mainitud moel
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee
—Uusehitisele seadme installeerimine 200$ masina kW, ümberseadistamine kallim
—Ümberseadistamise kulud algavad kuskil 5...6 mln $, sõltuvalt masinate võimsusest– Nt Tallinki „Baltic Princess“ masinate võimsus
32000 kW
—LNG süsteemid on kallimad u 1,7 mln $ võrra
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee
—Skruuber tehnoloogia alles katsetusfaasis:– Peale pandud umbes 100 laevale– pole andmeid pikaajalise ekspluatatsiooni
kohta
—Toimiva lahenduse korral on tasuvusaeg lühike
Puhastusseadmed -> Scrubbers
www.tktk.ee
Puhastusseadmed -> Scrubbers
—LNG Liquefied Natural Gas—LPG Liquified Petroleum Gas—Metanool—Etanool/glütserool—DME dimetüüleeter—Sünteetiline diisel (Gas To Liquid, Coal To
Liquid)—Biokütused, biodiisel—Biogaas—Vesinik—Tuumakütus
Alternatiivsed kütused
www.tktk.ee
—Keskkonnasõbralikum kui HFO ja MGO—Lahenduse kasutamine pigem uusehitistel kui
kasutuses oleval laeval. —Reisilaevadele puuduvad standardid—Mahutid tuleb paigaldada kas tekile või laeva sisse.
Viimane vähendab oluliselt lastiruumide mahutavust.– Vajavad 4x rohkem ruumi kui nafta vedelkütuse
tangid– Peavad olema hermeetilised, varustatud paljude
kontrollseadmetega—Sattudes gaasina atmosfääri, on tugev
kasvuhoonegaas, u 20x tugevam kui CO2
—Punkerdamise probleemid
Alternatiivsed kütused - LNG
www.tktk.ee
m/s Viking Grace
Arvatav ehitusmaksumus u 240 mln € (2013)Viking XPRS u 130 mln € (2008)Tallinki „Baltic Princess“ ca 2,5 mld EEK -> 160 mln € (2008)
www.tktk.ee
Regulatsioonide mõjud
—Majanduslikud– Kütuse hinnad– Transpordi hinnad
—Logistilised mõjud – transpordiliigi muutus—Keskkond - paradoksid
www.tktk.ee
Kütuse hinnad
—Toornafta hinna trendi mõjutavad mitmed tegurid, nt:– Toornafta pakkumin– Nõudlus– Alternatiivsete kütuste arendamine– Energia efektiviseerimine– Geopoliitilised arengud
—Kütuse hinna kasv (erinevate uuringute põhjal)– MGO (0,1%) 500…550$/t -> 500 … 1500 $/t– HFO -> 400 … 1000 $/t– LNG ~400 $/t-> 350 … 900 $/t
Kütuse hinnad – nafta vs gaas
—Samas peaks hindu vaatama energia efektiivsuse, €/MWh, poole pealt kui $/tonn
—Viimastel aastatel on hinnavahe naftatoodete ja gaasitoodete vahel kasvanud
www.tktk.ee
Kütuse hinnad valitud turgudel (€/MWh)
www.tktk.ee
Transpordihinnad
—Kütuse hinna kasvades 50...75% ...—... oodatakse meretranspordi hinna kasvu
25...40%, ...—... veokulud tervikuna kasvaksid 2...7%—2...10 € transporditud tonni kohta, sõltuvalt lähte-
ja sihtkohast, mereveo osakaalust kogu veost jms—Kasvavad veokulud
mõjutavad neid sektoreid,millel on suur ekspordi/impordi osakaal
Source: Swedish Maritime Administration 2009
www.tktk.ee
Majanduslik mõju
- Rootsi puidutoodangu veoks kasutatavad transpordiliigid
- 96% Soome ekspordist/impordist käib meritsi
www.tktk.ee
Majanduslik mõju
—2013 Rootsi riiklik transpordianalüüsi agentuur hindab täiendavaid kulutusi transpordile 3,2...5,7 mld SEK aastas.
—Pikemas perspektiivis kulutused ei suurene võrreldes 2015 aastaga.
—Samas leiti, et väävlidirektiivist tekkiv positiivne efekt keskkonnale oleks 1...4 mld SEK-i sõltuvalt arvutusmeetodist.
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
—Transpordiliigi muutus toimub kui üks transpordiliik saavutab samal turul konkurentsieelise teiste suhtes.Konkurentsieelis võib olla erineval kujul nagu hind, mahutavus, aeg, paindlikkus või usaldusväärsus.
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
Kuna ...... vaja läheb täiendavaid investeeringuid laevade ümberehitamiseks/-seadistamiseks,... kütuse hinnad ja transpordi hinnad meretranspordis SECAs kasvavad,... hakkab laevandus kaotama oma peamist konkurentsieelist – madalamad hinnad.
Seepärast toimub SECAs transpordiliigi muutus.
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
—2015 aastal oodatakse meretranspordi vähenemist 10...21%;
—Raudteetranspordi mahud kasvaksid 5-11%;—Maanteetranspordi kasvuks oleks 5...10%, mis
põhjustaks aga suurema CO2 emissiooni (paradoks!)
—Osad uuringud ei jaga viimast seisukohta kuna väävliregulatsioonid põhjustavad diisli defitsiidi ja suuremad transpordikulud maanteetranspordile.
—Kas maatranspordi infrastruktuur on valmis ootamatule lisakoormusele?
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
SECAs ...—Keskmistelt ja pikkadelt meremarsruutidelt
minnakse üle lühematele meremarsruutidele (kombineeritud maatranspordiga) või „truck only“ alternatiivile ilma meretranspordita
—Väheneb parvlaeva liiklus pikki rannikut;—Mitmetel liinidel suudavad pikadistantsilised
lähimereveod säilitada konkurentsieelise, madalamate kulude näol, maanteevedude ees. Nt Hamburg-Tallinn
—Pikkade vahemaadega marsruudid (Läänemeri/Põhjameri – väljaspoole SECAt) jäävad nähtavasti samaks kuna kallima SECA alal sõitmise osakaal on suhteliselt väike kogukuludes.
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
Näide1Konteinerid AasiastPoola läbi Põhjamere hubi
Näide 2Kaup Soomest Lääne-Euroopasse
www.tktk.ee
Transpordiliigi muutus
Meretranspordi võimalused sailitamaks konkurentsieelist, madalamat hinda:– „Slow steaming“ – vähem emissioone, kergem
püsida graafikus, nt Maerski eksperiment 2009– Suuremad laevad– Marsruutide optimeerimine– Lastiruumi efektiivsem kasutamine.
www.tktk.ee
Keskkond - paradoksid
1. Transpordiliigi muutus suurendab kasvuhoone gaaside emissioone2. Pikem transport asendub lühemaga3. Kõrge väävlisisaldusega kütuse ülejääk4. SOx emissioonide vähendamine võib kiirendada kliimamuutusi
www.tktk.ee
Kokkuvõte
—Ebapiisav ajaraamistik—Väävliregulatsioonidest tulenevalt toimuvad
suured muutused SECAs ja merendusklastrites Läänemere piirkonnas.
—Laevandus muutub rohkem keskkonnasõbralikkumaks.
—Transpordisüsteemi kogumõju keskkonnale pole selge.
—Toimub meretranspordil asendumine maismaatranspordiga, täpne % sõltub paljudest teguritest.
www.tktk.ee
Kokkuvõte
—Laevanduse, sadamate ja Läänemere regiooni konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus vähenevad.
—Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vaja teha koostööd riikide tasemel ning rakenadada toetuspaketid majandussektorite jaoks, mis kannatavad regulatsioonide kaudu enim.
—Laevaehitustööstus ja R&D institutsioonid peavad leidma uued, innovatiivsed lahendused, et laevandus saaks tegutseda regulatsioonide järgi ning säiliks/kasvaks meretranspordi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus teiste transpordiliikidega võrreldes.
Tänan kuulamast!
Tõnis HuntEesti [email protected]