View
111
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Aed-mädarõigas Armoracia rusticana Sugukond ristõielised. Katrin Uurman 2008. Botaanilised iseärasused. Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena. Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
1
Aed-mädarõigasArmoracia rusticana
Sugukond ristõielised
Katrin Uurman
2008
2
Botaanilised iseärasused
• Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena.
• Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks.
• Juurmised lehed suured (pikkus 40...50cm, laius 15cm), lõhestumata piklikud või piklikovaalsed. Alumised varrelehed lõhestunud.
3
• Õied valged, tugevasti lõhnavad, steriilsed ja seemneid ei anna.
• Paljundatatkse vegetatiivselt.
• Samal kohal mitmeid aastaid kasvades moodustab tugeva, kuni 8cm läbimõõduga valge lihaka juure.
• Juured võivad kasvada kuni 1m pikkuseks ja haruneda.
4
Bioloogilised iseärasused
• On külmakindel taim, mille juurestik talvitub mullas väga hästi.
• Välja kaevatult saavad juured külmakahjustuse juba mõnekraadise külma korral.
5
Kasvukoht• Eelviljaks sobib sõnnikut saanud
rühvelkultuur. Ka pärast mädarõigast tuleks kasvatada kultuure, mis võimaldavad harimise käigus mulda jäänud juuretükid hävitada.
• Mullaniiskuse suhtes on nõudlik. Niiskuse puuduses juured puituvad ja harunevad tugevasti.
• Mullaviljakuse suhtes pole eriti nõudlik. Kasutab hästi nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi.
6
• Suuremat saaki annab kobedatel, viljakatel, hea niiskusmahutavusega saviliiv- või liivsavimuldadel.
• Hästi kasvab ka kuivendatud soomuldadel.
• Rasketel liivsavimuldadel juured harunevad tugevasti ja purunevad koristamisel.
• Kergetel muldadel kasvanud mädarõigas on oma maitseomadustelt tagasihoidlikum.
• Kasvukohta vahetatakse 3...4 aasta järel kuna võib kergesti muutuda umbrohuks.
7
Mulla ettevalmistamine• Ettevalmistamine hakkabpärast eelvilja koristamist..• Kündmine (vähemalt 25cm) koos 10...15cm sügavuse
põhjakobestusega.• Sügiskünni alla antakse olenevalt mulla viljakusest
sõnnikut 40...80t/ha, mille võib asendada kompostiga.• Võimalusel kasutada väävlit sisaldavaid väetiseid.• Toiteelementide vajadus (sõltub mulla väetustarbest):
– 100...200kg/ha N– 30...40kg/ha P– 180...230kg/ha K
8
Istutusmaterjali varumine ja istutamine
• Paljundatakse juurepistikutega.• Sügisel kogutakse üheaastased 15...30cm
pikkused, 7...15mm läbimõõduga juuretükkid. Kuidas lõigatakse?
• Vähemalt 10mm jämeduste, 15...30cm pikkuste pistikutega rajatud põllult saab saaki juba istutusaasta sügisel.
• Väiksemate pistikute korral kulub saagi saamiseks 1,5...2 aastat.
• 1ha mädarõikapõllu koristamisel saab 2,5...3ha suuruse põllu istutusmaterjali.
9
• Valmis lõigatud pistikud seotakse kimpudesse ja säilitatakse hoidlas temperatuuril 0...-1oC liivas või kilekotis. – samades tingimustes säilitatakse ka saaki!
• Enne istutamist hõõrutakse pistiku keskosa kareda riidega, et eemaldada/hävitada uinuvad pungad. Koort mitte vigastada!
• Terveks jäetakse pungad ainult 2...3cm ulatuses (nii ülemine kui ka alumine pistiku osa).
• Ülemistest pungadest arenevad lehed, alumistest juured.
10
• Pistikud istutatakse kevadest hilissügiseni kuid otstarbekam on istutada
aprill III...mai I
• Pistikud peavad sattuma niiskesse mulda. Kuivas mullas juurduvad pistikud halvasti ja nad võivad närtsida.
• Taimede kasvu kiirendamiseks kasutatakse pistikute ettekasvatamist. – kestab 5...10 päeva niiskes 15...20oC liivas või
turbas.
11
• Pistikud istutatakse 10...15cm sügavustesse vagudesse ja poolviltu.
• Istutatakse selliselt, et pärast vao kinni ajamist jääb pistik 3...5cm paksuse mullakihi alla.
• Istutusskeem: – 70×25...30cm– ribaistutus 70...80+50+50×30cm
• Istutusskeem valitakse vastavalt hilisemale vaheltharimisele.
12
• Pistikuid võib maha panna ka istutusmasinaga.
• Väiksemate põldude korral istutatakse pistikud käsitsi istutuspulga abil.
• Hektari kohta kulub 50 000...60 000 pistikut (massiga 0,6...1t).
13
Kasvuaegne hooldamine
• Mullaharimine– vaheltharimine (esimene kohe pärast
tõusmete ilmumist, vagude korral, enne tõusmete ilmumist) sügavus 6...8cm
– reavahede kobestamine– suvel kerge muldamine
• Õievarte eemaldamine
• Üleliigsete lehekodarike eemaldamine– ühele taimele mitte rohkem kui 2
14
• Kasvuaegne juurte läbilõikamine– kui enne istutamist pistiku keskosadest ei vigastatud
uinuvaid pungi
• Pealtväetamine– esimene: nädal pärast istutamist– teine: suve keskel
• Umbrohutõrje– istutuseelse mullaharimisega– kasvuaegse mullaharimisega
• Kahjurid– maakirbud – võivad ahjustada juba idulehtede faasis
15
Saagi koristamine
• Koristatakse hilissügisel okt III...nov I, pärast vegetatsiooniperioodi lõppu.
• Väikeaedades kaevatakse juured hargiga.
• Suurtootmises – eemaldatakse esmalt 3...5cm kõrguselt lehed– kergitatakse juured nt juurviljakoristusmasina abil– lahtikergitatud juured koristatakse nt
kartulikoristusmasinaga
16
• Koristatud juured – puhastatakse mulla– külgjuured lõigatakse ära– sorteeritakse
• Kasutuskõlbulik saagiosa realiseeritakse koheselt või pannakse säilima.
• Realiseerimiseks mittekõlbulikud peenemad juured kogutakse ja säilitatakse ületalve istutusmaterjalina.
17
• Kaubastamiskõlbulik saagikus – üheaastase kultuurina 5...8t/ha– kaheaastase kultuurina 15...20t/ha– lisaks 1,5...2t/ha istutusmaterjali.
18
Kasutatud materjalid1. Kleemann, M., 2003. Köögiviljad aeda. Maalehe Raamat.
lk 239...243.
2. Meenaslu, L. /koost/., 1988. Köögiviljandus. Tallinn Valgus. lk 295...298.
3. http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7570&old_art=38083&old_num
4. http://www.uni-graz.at/~katzer/engl/Armo_rus.html
5. http://en.wikipedia.org/wiki/Horseradish
6. http://www.flickr.com
Recommended