Alvar Soesoo TTÜ professor

Preview:

DESCRIPTION

Alvar Soesoo TTÜ professor. Loodusvarad Eestis - tulevikuvõimalused Linnalegendid. Eestis pole maavarasid... Eesti ainuke maavara on põlevkivi.... Peame hoidma oma “kodu” puhtana. Veel teravalt on meeles fosforiidisõja mälestused. GLOBAALSEMALT: Fosforiidisõda Teemandisõda Naftasõda - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Alvar Soesoo

TTÜ professor

Loodusvarad Eestis - tulevikuvõimalusedLinnalegendid...

Eestis pole maavarasid...

Eesti ainuke maavara on põlevkivi....

Peame hoidma oma “kodu” puhtana...

Veel teravalt on meeles fosforiidisõja mälestused

GLOBAALSEMALT: FosforiidisõdaTeemandisõdaNaftasõdaMuldmetallisõda

Kulla mullikesedTaimekasvu toetavad elemendidJoogivesiLihtsalt vesiMuld

Mille suunas võiks vaadata: (a) Maismaal

• U, Pb, Zn, Mo, V jm graptoliit argilliidist

• Graniit-killustik, paljudest kohtadest

• Pb-Cu-Zn-Fe jt metallid, Jõhvist

• Grafiit

• REE

• K glaukoniidist

• P ja REE fosforiidist

• D Liivakivi?

• Savi

• Maasoojus

• Puhas vesi

Mille suunas võiks vaadata: (b) Meres

• Muda

• Mn-konkretsioonid

• ?

Metallid graptoliit-argilliidist

Kaalium glaukoniidist

Graptoliit argilliit

Experimental site, 90 km2 at Toolse: thickness topology

Mudel: Sigrid HadeEGK algandmed

Toolse maardla osas, elementide sisaldus 90 km2 alal: URAAN

• Uraan, keskmine sisaldus 160 ppm

• Graptoliit argilliidi varu 140 miljonit tonni

• Uraani kogus 22 400 tonni

Elements (in t) of Toolse

graptoliit argilliit on kompleksne

maavara

Toolse >90 km2 element

ppm V (million) t

U 160 140 22 400

Mo 410 140 57 400

Cu 75 140 10 500

Ni 140 140 19 600

Pb 120 140 16 800

Re 0.18 140 25

Th 15 140 2 100

V 1040 140 145 600

Zn 170 140 23 800Pluss energia (gaas)

Eesti graptoliit argilliidi varud

Hade & Soesoo, submitted

Hade & Soesoo, submitted

Hade & Soesoo, submitted

Hade & Soesoo, submitted

Hade & Soesoo, submitted

Mõned numbrid:metallid graptoliit argilliidis

Meil, Läänemere ümbruses “oli” ka gaasi?

• • 1906 kirjutas Keri tuletorn end ajalukku, 1906 kirjutas Keri tuletorn end ajalukku, olles 1912. aastani esimene majakas olles 1912. aastani esimene majakas maailmas, mis töötas otse maapõuest maailmas, mis töötas otse maapõuest tuleval gaasil. tuleval gaasil.

• • Saarel oli kaev, kust sai soolase Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. all olnud maagaas, mis süttis. Lisaks teame gaasileiukohti Lisaks teame gaasileiukohti PrangliltPranglilt, , Rummust ja Aksist. Rummust ja Aksist.

Mida teame praegu?

Mõned arvavad, et meil on ka kildagaasi….

Geotermiline ressurss?

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000

Sügavus (m)

Tem

pera

tuur

(°C

)

Eesti puuraukudes mõõdetud temperatuurid. Punktid kujutavad individuaalseid mõõtmisi (AJ-kompilatsioon; AS, AJ, VP: Tehniline aruanne, 2006)

14 C

36 C45 C

1.

2.

3.1.

2.

3.1.

2.

Alandab juba praegu kulu tarbitavale energiale!

Situatsioon

• Puudub ühtne poliitika mida ja kuidas teha• Uurimata!• Puudub avalik andmebaas • Loodusvarade alaseid uuringuid ei rahastata

MIS AITAKS?• ... ehk Eesti Maapõue Rahvusliku Programmi

loomine

Tänan kuulamast!

Recommended