View
133
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Alvar Soesoo TTÜ professor. Loodusvarad Eestis - tulevikuvõimalused Linnalegendid. Eestis pole maavarasid... Eesti ainuke maavara on põlevkivi.... Peame hoidma oma “kodu” puhtana. Veel teravalt on meeles fosforiidisõja mälestused. GLOBAALSEMALT: Fosforiidisõda Teemandisõda Naftasõda - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Alvar Soesoo
TTÜ professor
Loodusvarad Eestis - tulevikuvõimalusedLinnalegendid...
Eestis pole maavarasid...
Eesti ainuke maavara on põlevkivi....
Peame hoidma oma “kodu” puhtana...
Veel teravalt on meeles fosforiidisõja mälestused
GLOBAALSEMALT: FosforiidisõdaTeemandisõdaNaftasõdaMuldmetallisõda
Kulla mullikesedTaimekasvu toetavad elemendidJoogivesiLihtsalt vesiMuld
Mille suunas võiks vaadata: (a) Maismaal
• U, Pb, Zn, Mo, V jm graptoliit argilliidist
• Graniit-killustik, paljudest kohtadest
• Pb-Cu-Zn-Fe jt metallid, Jõhvist
• Grafiit
• REE
• K glaukoniidist
• P ja REE fosforiidist
• D Liivakivi?
• Savi
• Maasoojus
• Puhas vesi
Mille suunas võiks vaadata: (b) Meres
• Muda
• Mn-konkretsioonid
• ?
Metallid graptoliit-argilliidist
Kaalium glaukoniidist
Graptoliit argilliit
Experimental site, 90 km2 at Toolse: thickness topology
Mudel: Sigrid HadeEGK algandmed
Toolse maardla osas, elementide sisaldus 90 km2 alal: URAAN
• Uraan, keskmine sisaldus 160 ppm
• Graptoliit argilliidi varu 140 miljonit tonni
• Uraani kogus 22 400 tonni
Elements (in t) of Toolse
graptoliit argilliit on kompleksne
maavara
Toolse >90 km2 element
ppm V (million) t
U 160 140 22 400
Mo 410 140 57 400
Cu 75 140 10 500
Ni 140 140 19 600
Pb 120 140 16 800
Re 0.18 140 25
Th 15 140 2 100
V 1040 140 145 600
Zn 170 140 23 800Pluss energia (gaas)
Eesti graptoliit argilliidi varud
Hade & Soesoo, submitted
Hade & Soesoo, submitted
Hade & Soesoo, submitted
Hade & Soesoo, submitted
Hade & Soesoo, submitted
Mõned numbrid:metallid graptoliit argilliidis
Meil, Läänemere ümbruses “oli” ka gaasi?
• • 1906 kirjutas Keri tuletorn end ajalukku, 1906 kirjutas Keri tuletorn end ajalukku, olles 1912. aastani esimene majakas olles 1912. aastani esimene majakas maailmas, mis töötas otse maapõuest maailmas, mis töötas otse maapõuest tuleval gaasil. tuleval gaasil.
• • Saarel oli kaev, kust sai soolase Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. all olnud maagaas, mis süttis. Lisaks teame gaasileiukohti Lisaks teame gaasileiukohti PrangliltPranglilt, , Rummust ja Aksist. Rummust ja Aksist.
Mida teame praegu?
Mõned arvavad, et meil on ka kildagaasi….
Geotermiline ressurss?
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000
Sügavus (m)
Tem
pera
tuur
(°C
)
Eesti puuraukudes mõõdetud temperatuurid. Punktid kujutavad individuaalseid mõõtmisi (AJ-kompilatsioon; AS, AJ, VP: Tehniline aruanne, 2006)
14 C
36 C45 C
1.
2.
3.1.
2.
3.1.
2.
Alandab juba praegu kulu tarbitavale energiale!
Situatsioon
• Puudub ühtne poliitika mida ja kuidas teha• Uurimata!• Puudub avalik andmebaas • Loodusvarade alaseid uuringuid ei rahastata
MIS AITAKS?• ... ehk Eesti Maapõue Rahvusliku Programmi
loomine
Tänan kuulamast!
Recommended