Eesti keele reeglid2 gerda valk 25.04.2012

Gerda ValkArvutiõpetus

Eesti keele reeglid

Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk ortograafiareegliteks.

Sõna keskel kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lõpus i. va-ja vai-a sa-jad sai-ad ma-jast mai-ast o-ja hoi-aErandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju

Ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: müüa, müüakse, püüa, hüüe.Ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse:Süüa, süüakse, siia, laiad, ioon, minia. Erandiks on tegijanime liide –ja, mis kirjutatakse üü ja i järel j-ga:Müüja, ronija.

I ja j õigekiri

Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, näiteks kinkis, linlane, metalne, usjas.

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t, näiteks kaktus, koske, ähkima, paistab.

Intervjuu on ajakirjandusžanr, milles intervjueerija küsitleb intervjueeritavat. Intervjuu eesmärk on saada teavet küsitletava tegevuse, arvamuste, huvide ja teinekord ka isikliku elu kohta.

Reportaaž on ajakirjandusžanr, mille eesmärk on anda sündmusest vahetu, mitmekülgne ja isikupärane ülevaade.

T- lõpulise ainsuse osastava korral on mitmuse tunnuseks –te:

ohutu/t- ohutu/te, numbri/t- numbri/te.D- lõpulise ja lõputa ainsuse osastava korral

on mitmuse tunnuseks- de: koi/d- koi/de, suve- suve/de.

Arvamuslugu, mis tutvustab ja arvustab mõnd kultuurinähtust või –sündmust (raamatud, kunstinäitused, filmid, teatrietendused, telesaated), nimetatakse arvustuseks ehk retsensiooniks.

Kui lauses on tegija teada, kasutame tegusõna isikulises tegumoes.

Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde mõelda, siis on tegusõna umbisikulises tegumoes.

Põhivormid on ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, oleviku ainsuse 1. pööre ja tud- kesksõna.

Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku.

Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodutstavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse need kokku.

Kindlad kokkukirjutised on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna.

Jutustava teksti eesmärk on jutustada kuulajale ja lugejale arusaadavalt ja huvitavalt mingist tegevusest või sündmusest.

Eesti keele õpik 7.klassile, II osa, Priit Ratassepp.