Ida Virumaa Juhtimiskonverents Aivo Viirlaid

Kuidas leida ja hoida õigeid inimesi

Aivo Viirlaid

Narva karjääri direktor14.02.2007

id60392687 pdfMachine by Broadgun Software - a great PDF writer! - a great PDF creator! - http://www.pdfmachine.com http://www.broadgun.com

AllmaakaevandamineAllmaakaevandamine

Pealmaakaevandamine

Asutatud 1920

Töötajaid 3787

Käive ca 1,7 miljardit krooni aastas

Kaevandab ca 14 miljonit tonni põlevkivi aastas

Investeeringud: ca 300 miljonit krooni aastas�Seisuga 01.01.2007 EP põlevkivivaru (Ta) 441 milj. tonni�EP ettevõtetel põlevkivivaru 25 aastaks

Asutatud 1920

Töötajaid 3787

Käive ca 1,7 miljardit krooni aastas

Kaevandab ca 14 miljonit tonni põlevkivi aastas

Investeeringud: ca 300 miljonit krooni aastas�Seisuga 01.01.2007 EP põlevkivivaru (Ta) 441 milj. tonni�EP ettevõtetel põlevkivivaru 25 aastaks

Eesti Põlevkivi

Mille üle me uhked oleme?

� Meie inimesed

� Meie uued tehnoloogiad ja masinad

� Meie toetavad süsteemid� Personalipoliitika

� Palgapoliitika

� Koolituspoliitika

AS Eesti Põlevkivi struktuur 1999

AS EstoniaKaevandus

AS ViruKaevandus

AS AhtmeKaevandus

AS TammikuKaevandus

AS SompaKaevandus

AS SirgalaKarjäär

AS NarvaKarjäär

AS AiduKarjäär

AS KohtlaKaevandus

AS PõlevkiviRaudtee

AS Mäetehnika AS PõlevkiviEhitus

AS PõlevkiviKaubandus

AS ToilaSanatoorium

AS Eesti Põlevkivi struktuur täna

AS Eesti Põlevkivi

Põlevkivi Kaevandamise ASEstonia kaevandusViru kaevandusNarva karjäärAidu karjäär

AS Mäetehnika AS Põlevkivi Raudtee Orica Eesti OÜ35 %

Töötajate arv

7054

5793

51554667 4739

44374169

3785

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

1

30.09.1999 31.12.2000 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004

17.10.2005 13.02.2007

Suurenenud investeerimisvõimalused on suurendanud investeeringuid keskkonnahoidu

● EP on viimase kuue aasta jooskulinvesteerinud tehnoloogiasse jatehnikasse ligi 2 miljardit krooni

● Paremad masinad ja tehnoloogiadtagavad ka keskkonnasäästlikumatootmise

● EP on viimase kuue aasta jooskulinvesteerinud tehnoloogiasse jatehnikasse ligi 2 miljardit krooni

● Paremad masinad ja tehnoloogiadtagavad ka keskkonnasäästlikumatootmise

● Investeeritud on otseseltkeskkonnakaitsesse: rekultiveeritud ja metsastatudon kõik karjääriviisiliseltkaevandatud alad

● Investeeritud on otseseltkeskkonnakaitsesse: rekultiveeritud ja metsastatudon kõik karjääriviisiliseltkaevandatud alad

2005

1936-2005

Kuni 1936

Kuidas kaevurid tööle lähevad?Kuidas kaevurid tööle lähevad?

Organisatsioon koosneb inimestest

Mis on inimene, kui järele mõelda,

muu, kui ajutine leidlik masinavärk, mis suudab lõputu osavusega muuta Shirazi veini uriiniks?

Karen Blixen

Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagab inimpotentsiaali

LEIDMINE

ÕIGE JUHTIMINE JA HOIDMINEARENDAMINE

Organisatsioon koosneb inimestest

Meeskonna loomisest

� Loomise ja rajamise meeskond

� Hoidmise ja stabiilse arengu meeskond

� Saneerimise meeskond

� �Saneerimise meeskond�

Kuidas peaks inimesest mõtlema?

Inimene on vaba oma valikutes, kuid teda piiravad� Tema kvalifikatsioon ja kogemused� Võimalused� Isiklikud kohustused, vajadused,

eesmärgid

Inimesele on palk (töötasu)...

� Reeglina peamine sissetuleku allikas ja oluline põhjus, miks tööd teha� Võimalus rahuldada esmaseid vajadusi ja ennast �elus

hoida�� Annab võimaluse saada/kasutada paljusid ihaldatavaid �asju� � haridus, tervis, reisimine, hobid

� Märk väärtusest ning oluline staatuse sümbol:� Palgal on emotsionaalne lisaväärtus

Kas palk on inimesele tähtis?

� Põhjendamatult laialt levinud arvamus (ja sellele toetuv juhtimispraktika), et palk ei ole peamine motivaator

� Arvamus toetub erinevate küsitluste teel saadud hinnangutele

� Praktika ehk siis inimeste käitumine töökoha valikul, lahkumisel jne. näitab, et palk on oluline

� Uuringud ignoreerivad tõsiasja, et inimestel on kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid

Kuidas Eesti juhtidele meeldib palgast

mõelda?

� Tartu juhtimiskonverents (Fastleaderi uuring)� Juhtide enesehinnang: 59% motiveerib tähtis ja huvitav

töö; 50%: hea palk ja sellele vastav elustiil� Juhtide arvates motiveerib töötajaid: otsustamisse

kaasamine: 78%, tunnustus: 40%, palk: 25%

Miks töötajatele ei peaks palk olema vähemalt sama oluline kui juhtidele?

Kaevuri jaoks on palk kõige tähtsam motivaator

Organisatsioon koosneb inimestest

Eesti Põlevkivi kontsernis töötab 3785 inimest

� mehed (81%) � naised (19%)

� Juhid, spetsialistid 19%� Töölised 81%

� Eesti Põlevkivis ei tööta ainult kaevurid� Eesti Põlevkivi ametiklassifikaatoris on 220 ametikohta

1/3 Eesti Põlevkivi töötajatest on vanemad kui 50 aastat

Töötajate rahulolu

� Olmetingimused

� Töökollektiiv

� Ühisüritused

� Eneseteostusvõimalused tööl

Meie plussid

� Töötasud

� Ettevõtte poolt pakutavad sportimisvõimalused

� Teabe levik üksuste vahel

Meie miinused

Töötajate voolavus,%

3,0Kokku

6,9EP

9,6MT

4,3RT

2,1NK

0,5AK

1,9VK

2,7EK

04/05

4,4

6,3

18,7

7,8

2,9

2,6

2,5

3,1

05/06

4,0

4,0

11,0

5,2

3,2

1,0

5,2

2,6

2006 5 kuud

9,5

9,6

26,3

12,5

7,7

2,4

12,6

6,3

06/07 prognoositav

TL lõpetamine töötaja algatusel2006

15Kallurijuht

13Allmaa-lukksepp elektrik

9Allmaa koristuseetööline

11Seadmete remondi (el.) lukksepp

13Raudtee monteerija

22Elekter ja gaaskeevitaja

Allmaa läbindajad, autolukksepad, buldooserijuhid, ekskavaatorijuhid ja abid, lukksepp-elektrikud, pingitöölised, laadijad, jaoskonna juhatajad, mehaanikud, meistrid, sekretärid, spetsialistid.

Keskmised kuupalgad

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Eesti Vabariik Ida-Virumaa Eesti Põlevkivi

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium, EP andmed

10 2619190

Tootlikkus (tonnid/ in.vahetuste arv)

17,66

18,69

20,31

21,15

15

16

17

18

19

20

21

22

03/04 04/05 05/06 2006 5 kuud

Oluline meeles pidada

� Igasugune töö tasustamise süsteem on oma olemuselt kokkuleppeline: ei ole olemas ühtegi absoluutselt ideaalset töö tasustamise süsteemi: tuleb teha valikud, mis toetavad meie vajadusi

� Süsteem iseenesest ei aita tõsta palgataset, kuid ettevõtte vajadustele vastav palgasüsteem võib viia olemasolevate vahendite arukamale kasutamisele ja seeläbi ka palga tõusule

TehnoloogilisedTehnoloogilised muutusedmuutused nnõõuavaduavad uuteuuteteadmistegateadmistega ttöööötajaidtajaid

Peamised arengutendentsid masinatel

�Kütuse erikulu vähendamine

� Juhtimissüsteemide automatiseerimine

�Tootlikkuse suurendamine

�Hoolduskõlblikkuse tõstmine

Prioriteedid koolitusel

�Keskendume tehnikaalasele õppimisele ja arendamisele

�Arendame sisekoolituse süsteemi

�Tõhustame koostööd haridusinstitutsioonidega

Kvaliteetse sisekoolituse teeb võimalikuks� Kõrgel tasemel oskusteabe olemasolu

� Pühendunud sisekoolitajad (2005-2006 majandusaastal 214 sisekoolitajat)

� Kaasaegsed koolitusruumid ja tehnika

� Mobiilne arvutiklass (12 sülearvutit)

Narva karjääri õppeklass

IT spetsialistid teisi koolitamasMobiilne

arvutiklass

Eesti Põlevkivi ja haridusasutused

TTÜ Arengufondiga sõlmiti 2000. aastal stipendiumileping , mille kohaselt määrab TTÜ igal aastal ühele bakalaureuseõppe ja ühele magistriõppe üliõpilasele stipendiumi.

Alates 2005. aasta kevadsemestrist hakkas AS Eesti Põlevkivi täiendavalt maksma tulevastele nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe mäeinseneridele ettevõttestipendiumi.

Eesti Põlevkivi ja haridusasutused

Juuni 2005 � koostööleping TTÜ Virumaa Kolled�iga

Veebruar 2006 � koostööleping Maaülikooliga Oktoober 2006 � koostööleping Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskusega

Leping on efektiivse koostöö tulemus

Praktika korraldamisest EP-s

� Aasta 2005 � 137 praktikanti

� Aasta 2006 � 102 praktikanti

Praktikandi vormistamine:

�Dublant � praktika leping

�Õpilane � praktika- ja tööleping (3 600 krooni)

�Tehnik - TTÜ ja TTÜ Kolled�i lõpukursuste üliõpilased praktika- ja tööleping (6 100 krooni)

Üritused

PõlevkivipäevPõlevkivipäev

Abiturientide infopäevAbiturientide infopäev

KeskkonnapäevKeskkonnapäev

Eesti keele päev

Raanitsate pidu

Kaevurite päev

TÄNAN!

TÄNAN!