kemikaalidest tulenevad veeprobleemid · Läänemeri Madal vesi Poolsuletud meri Suur valgala...

Igapäevaselt kasutatavatest kemikaalidest tulenevad

veeprobleemid

Kai Künnis-Beres, PhDTallinna Ülikool

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

23. Aug 2011, Jäneda

Teadmatust ja ükskõiksust ületada ei ole kunagi

kerge, kuid üha laiem teadvustamine, et me

kõik sõltume puhtast maailmamerest, aitab

juurde võita toetust selle kaitsmise ideele. Ning

see on just see, mida maailmameri vajab.

Anne Platt McGinn. Maailmamerel tuleb kurssi muuta

www.seit.ee/agenda21/Juhend/99_5.pdf.

Üldreegel on järgmine:

kui aine või keemiline ühend on pärit

loodusest ning selle sisaldus ei ületa

loodusele omast taset, siis on sellega

kohanetud ja ohtu ei ole.

Kui aga aine või keemiline ühend on

sünteesitud laboris ja seda looduses ei

esine, siis pole kunagi täpselt teada,

milliseid toimeid avaldab see organismis ja

kuidas mõjutab looduslikku aineringet.

Kemikaalid ja keskkond

Kemikaalid ja keskkond

Loodusele võõraste ainete (ksenobiontide)

või looduslike ainete tehislike konsentraatide

(näit suhkur, sool, õlid, ka sõnnik jne) puhul

tuleks nende keskkonda viimisel rakendada

alati ettevaatusprintsiipi:

pigem karta kui kahetseda.

...ning enne laialdasemat kasutuselevõtmist

uurida igakülgselt nende ainete otseseid ja

kaudseid keskkonnamõjusid.

Kõik, mis satub maismaale või õhku liigub sealt

hiljem või varem veekogudesse. Vette ei jõua

vaid need ained ja ollused, mis keskkonnas

(maismaal, õhus, organismides) suhteliselt

kiiresti lagunevad.

Seetõttu on kemikaali püsivus väga oluline

ohumärk.

Kui püsivusega kaasneb rasvlahustuvus, siis

on suur tõenäosus, et see aine organismidega

kokkupuutudes hakkab kogunema rasv- või

närvikoesse.

Kemikaalid ja keskkond

Kemikaalid ja keskkond

Kemikaali keskkonnaohtlikud omadused

klassifitseeritakse järgmiselt:

• mürgine elusorganismidele

• püsiv

• bioakumuleeruv

Enamike tänapäeval kasutatavate

kemikaalide mõjud inimese tervisele

või teda ümbritsevale keskkonnale on

ainult osaliselt või ei ole üldse teada.

Märgis:

Keskkonnaohtlik

Ained ja valmistised, mis võivad põhjustada

keskkonda sattumisel kohest või hilisemat

keskkonna või selle osa(de) kahjustust, nt.

väga mürgine veeorganismidele, ohtlik

osoonkihile, võib avaldada pikaajalist

keskkonda kahjustavat toimet, jne.N

Kemikaalid ja keskkond

OLMEKEEMIA

BIOTSIIDID

Biotsiidid

Biotsiid on kas ühte või enamat toimeainet

(keemilist ühendit) sisaldav valmistis, mis on

ette nähtud kahjulike või ebasoovitavate

organismide keemiliseks hävitamiseks,

peletamiseks, kahjutustamiseks või muul viisil

nende vastu võitlemiseks.

(Biotsiiditoodete direktiivi 98/8/EC)

Biotsiidid liigitatakse 4 põhigrupiks ja

23 tooteliigiks:

Põhigrupp 1: Desinfitseerivad ained.

Põhigrupp 2: Säilitusained

Põhigrupp 3: Kahjuritõrjevahendid

Põhigrupp 4: Muud biotsiidid

Hinnanguliselt eksisteerib EL-is üle 800 aktiivaine,

mida kasutatakse ca 15000 erinevas biotsiidis.

Biotsiidid

BiotsiididPõhigrupp 1: Desinfitseerivad ained1. Inimeste hügieeniks kasutatavad biotsiidid

2. Eluruumide ja avalike ruumide desinfitseerimisvahendid

3. Loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid

4. Toitlustus- ja söödaruumide desinfitseerimisvahendid

5. Joogivee desinfitseerimisvahendid

Põhigrupp 2: Säilitusained6. Suletud anumates kasutatavad säilitusained

7. Pinnakaitsevahendid

8. Puidukonservandid

9. Kiudmaterjalide, naha, kummi konservandid

10. Müürikaitsevahendid

11. Konservandid vedelikjahutus- ja töötlussüsteemides

12. Limatõrjevahendid

Biotsiidid

Põhigrupp 3: Kahjuritõrjevahendid14. Näriliste tõrjevahendid

15. Linnumürgid

16. Molluskite tõrjevahendid

17. Kalamürgid

18. Insektitsiidid ja muud tooted lülijalgsete tõrjeks

19. Repellendid ja atraktandid

Põhigrupp 4: Muud biotsiidid20. Toidu- või söödakonservandid

21. Saastumist takistavad biotsiidid

22. Palsameerimiseks ja säilitamiseks ettenähtud biotsiidid

23. Teiste loomaparasiitide tõrjevahendid

OLMEKEEMIA

DETERGENDID

Pesu- ja puhastusvahendid ehk detergendid

Pesu- ja puhastusvahendeid kasutatakse

kodus iga päev puhtuse, tervise (?) ja

heaolu tagamiseks.

Siia rühma kuuluvad kõik tooted, mida

kasutatakse tekstiili, nõude, põrandate ja

muude pindade (sh valamud, WC potid,

torustikud jne) pesemiseks ning

puhastamiseks.

Paljudele pesu- ja puhastusvahenditele

lisatakse pindaktiivsele toimeainele lisaks

veel ka lõhnaaineid* ja säilitusaineid

(biotsiide), et tagada eeldatav meeldivus ja

toodete pikaajaline säilivus.

Pesu- ja puhastusvahendid ehk detergendid

*Sünteetilsed lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate,

sünteetilisi kemikaale, mida kasutatakse lõhna-

stabilisaatorina. Ftalaadid kumuleeruvad organismis,

mõjutades põhiliselt kesknärvisüsteemi. Paljud inimesed

kannatavad sünteetiliste lõhnaainetega kokkupuutel

allergianähtude all.

OLMEKEEMIA

FTALAADID

Ftalaadid

Ftalaadid on igapäevakeskkonnas ühed

kõige levinumad ained.

Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku

pehmendajatena (plastifikaatorina), aga

ka mitmete lubrikantide ja lahustite

tootmisel, neid leidub värvides, liimides,

pakendites, põrandakatetes (PVC),

kosmeetikatoodetes, mänguasjades.

Ftalaadid

Tänapäeval toodetakse ametliku statistika

kohaselt umbes 4,3 miljonit tonni ftalaate

aastas, millest 90% on kasutusel

plastifikaatoritena.

Seejuures satuvad ftalaadid keskkonda

mitte tootmisprotsessist vaid tarbimise

käigus ja jäätmetena – eralduvad ehk

leostuvad plastikust.

Ftalaadid on tuntud kui

hormonaalsüsteemi talitust

kahjustavad kemikaalid.

Vahetul kokkupuutel võivad

ftalaadid kahjustada

hormoonsüsteemi,

põhjustada sünnidefekte

ning tekitada

allergilisi haigusi.

Ftalaadid

Lõhna ja iluained

Sünteetilisi aineid kasutab laialdaselt

kosmeetikatööstus, kuna need on looduslikega

võrreldes enamasti palju odavamad. Väidetakse,

et ühe konkreetse keemilise ühendi kogus tootes

on väga väike ning seetõttu ka ohutu.

Uuringud on näidanud, et keskmine naine (!?)

paneb oma nahale 126-175 erinevat kemikaali

päevas. Kuni 60% imendub sellest organismi,

40 % uhutakse seega kanalisatsiooni.

Sünteetilist muskust kasutatakse väga palju

lõhnastatud tarbjatoodetes (puhastusvahendites,

parfüümides ja raseerimistoodetes).

Teadlased on leidnud seda näiteks Ontario ning

Erie järvede mudas.

USA Iowa Ülikooli professor Keri Hornbuckle

eestvedamisel läbi viidud uuringutest tuli välja, et

muskus pidurdab rannakarpide kasvu ning mõjub

pärssivalt rannakarpide vastse- ja

noorstaadiumitele.

Lõhna ja iluained

Paljud toidutooted sisaldavad tänapäeval

•maitsetugevdajaid,

•toiduvärve,

•konservante ja

•emulgaatoreid.

Kalorivaesed ehk “light” tooted (karastusjoogid jne)

sisaldavd suhkru asemel suhkruasendajaid.

Kõik need kemikaalid satuvad otse või inimese

organismi läbides kanalisatsiooni ning sealt otse või

peale reoveepuhastusjaama läbimist jõkke, järve

või merre.

Sünteetilised lisandid toidus

USA-s on osutunud domineerivaks

keskkonnareostajaks sünteetiline vanilliin.

Dr. Keil juhitud uurimisgrupp* tuvastas reovee

suublana kasutatava veekogu ühes liitris vees

keskmiselt 6 milligrammi vanilli.

Kohalik reovesi (peale puhastuse läbimist)

sisaldas vanilli üle 14 milligrammi liitris.

Sünteetilised lisandid toidus

* Christine Dell'Amore for National Geographic

News, Published February 26, 2010

LÄÄNEMERI –

meie ohustatud meri ?!

Läänemere elustikku mõjutab järjest enam

inimtegevus, eriti väärtuslikemate kalaliikide

ülepüük, ning ka mere valgalas elava umbes

85 miljoni inimese tegevuse tulemusel

tekkinud reovete vastuvõtmisest tingitud

eutrofeerumine ja ohtlike ainete sissekanne.

Aastal 2007 võttis HELCOM vastu

Läänemere tegevuskava nr 6, milles on

loetletud tegevused ja eesmärgid:

•eutrofeerumise ohjeldamiseks,

•ohtlike ainete reostuskoormuse

vähendamiseks,

•mere bioloogilise mitmekesisuse

parandamiseks,

•mereliste tegevuste keskkonnamõju

vähendamiseks.

Mis teeb LÄÄNEMERE

eriliseks ja kaitset

vajavaks?

Kõrge tundlikkus

Läänemeri

Poolsuletud meriMadal vesi Suur valgala

Väike vee mahtSuur mageda vee

juurdevoolPiiratud veevahetus

Pikk vee viibeaeg meres Riimvesi

Hooajalinekihistumine

Püsiv kihistumine Liigivaene

Suur rahvaarv

Suur koormus

Ainete kõrge konsentratsioon Ohtlikud ained Toitained

Eutrofeerumine

HapnikupuudusKliima: madalad temperetuurid

Aeglased lagunemisprotsessid

Paiknemine parasvöötmes

LÄÄNEMERI järjest

enam eutrofeerub ?!

Liigne lämmastik ja fosfor põhjustavad

eutrofeerumist

Towards a tool for quantifying anthropogenic pressures and potential impacts on

the Baltic Sea marine environment. A background document on the method, data and

testing of the Baltic Sea Pressure and Impact Indices. Baltic Sea Envir. Proc. No. 125

Veega sissekantav

lämmastikVeega sissekantav

fosfor

Aphanizomenon flos-aquae

Anabaena* spp.

Liigne lämmastik,

eelkõige aga fosfor

põhjustavad

toksiliste sinivetikate

ehk tsüanobakterite

õitsenguid

Klorofülli (chl) sisaldus Soome- ja

Riia lahes, satelliidifoto 17.07.2010

http://sahm.ttu.ee/balticseapic/picture.php?t=CHL&f=2010_07_17_CHL.jpg

Eutrofeerumise tagajärjed:1)liikide mitmekesisuse vähenemine;

2)vohavavad ebameeldivusi tekitavad liigid;

3)väheneb vee läbipaistvus;

4)hävineb põhjataimestik ja -loomastik;

5)hapniku puudumisel tekivad orgaanilisest

massist mürgised laguproduktid (H2S, NH3);

6)põhjakalad jäävad hapnikunälga,kalamari

hukkub;

7)supelda on ebameeldiv ja isegi tervisele

kahjulik.

Kust fosfor merre satub?

1)elusorganismidest ja nende lagunevast massist

(anaeroobsest settest);

2)tööstuslikest ja kaevanduslikest reovetest;

3)mineraalväetistest;

4)orgaanilisest väetisest (sõnnikust);

5)elukondlikest reovetest:

• pesuvahendid, eelkõige pesupulbrid,

• toidujäätmed,

• väljaheited.

Kust lämmastik merre satub?

1) elusorganismidest ja nende lagunevast

massist;

2) tööstuslikest ja kaevanduslikest reovetest;

3) mineraalväetistest;

4) orgaanilisest väetisest (sõnnikust);

5) elukondlikest reovetest:

• tarbekeemia – puhastusvahendid,

• toidujäätmed,

• uriin ja väljaheited.

Mida on teinud näiteks Rootsi:

1.Vähendanud oluliselt fosfaate

sisaldavate pesupulbrite ja muude

pesuvahendite kaubastamist ja

kasutamist.

2.Soovitanud ja rakendanud lämmastiku

koormuse vähendamiseks elukondlikust

reoveest uriini eraldi kogumist.

2011-06-22

New Swedish limit for phosphates in detergents

As of 1 July 2011, the content of phosphates in

dishwasher detergents will be restricted in Sweden. It

will not be permitted to sell or supply detergents

containing phosphates to consumers if the total

phosphorus content exceeds 0.5 per cent. This was

decided by the Swedish Government in March 2010.

One reason for the decision is the necessity to

reduce emissions of phosphorus to the Baltic Sea.

In Sweden, the supply of textile detergents containing

phosphates to consumers for their private use is

prohibited since 2008. The total phosphorus content in

textile detergents containing phosphates should not

exceed 0.2 per cent.

Uriini eraldi kogumine...

P: 35 - 45 %

N: 75 - 80 %

Urine

P: 55 - 65 %

N: 20 - 25 %

P: < 5 %

N: < 5 %

Sludge

Septic

tank

Sand filter

P accumulation

N: ~ 10 %

P: ~ 10 %

N: ~ 5 %

Effluent

Lämmastiku (N) ja fosfori (P) voog uriini

eraldamisel reoveest

Phosphorus / fosfor

Nitrogen / lämmastik

Ohtlikud ained

LÄÄNEMERES?!

Millised on merele ohtlikud ained?

- mida looduslikult ei leidu (näit. PCB-d, DDT, dioksiinid)

- mille kontsentratsioon on tõusnud üle loodusliku foonitaseme (raskemetallid: plii, kaadmium, elavhõbe, vask, nikkel, tsink)

- mis kumuleeruvad toituahelas

(näit. PCB-d, PAH-d, DDT, dioksiinid, raskemetallid)

...organismide ainevahetuse ning

keskkonnas olevate ainete koosmõju

tulemusena jälgitav nähtus, mille korral

raskelt lagunevad või keemiliselt

organismi kudedega seonduvad ained

kogunevad teatud organismidesse või

kudedesse.

Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon

Toiduahela roll mürkide bioringes hoidmisel

ilmnes tunduvalt hiljem kui teised mürkidele

eksponeerimise vormid, kuna...

....kumuleerivad mürgid on salakavalad,

sest nad pole koheselt avastatavad, kuna

ei ole esmasele vastuvõtjale letaalsed

(kui mürgi toimel organism häviks poleks

edasikandumine võimalik).

Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon

Samas on mürkide kumuleerimise

tagajärjed populatsiooni ja liigi säilumise

seisukohalt isegi ohtlikumad, kuna

kahjustus areneb märkamatult.

Tagajärjeks võivad olla kasvajad,

närvisüsteemi kahjustused, sigimishäired,

käitumishäired, viljatust (kotkad, hülged).

Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon

Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat toksikantide rühma:

• raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu);• polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d):

bens(a)antratseen, benso(a)püreen,

benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne

Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon

Polüaromaatse

süsivesikud, ingl.

polyaromatic

hydrocarbons -

PAHs)

looduses väga

raskesti

lagunevad,püsivamad kui

lihtsad benseeni

derivaadid.

Absorbeerivad rakustruktuuridele

Ladestavad rasv-ja närvikoesse

DD

T, D

DE

,D

DD

ku

mu

leeru

vad

pik

i

toid

uah

ela

tja

sa

lve

stu

vad

põh

ilise

lt r

as

vk

oe

s.

Ohus ja

ohtlikud

Raskemetallid Läänemeres

Macoma baltica

Mytilus edulis

Plii reostuskoormus Kaadiumi reostuskoormus

Elavhõbeda reostuskoormus Nikli reostuskoormus

Polüklooritud bifenüülid

PCBd

Polüklooritud bifenüülid (PCBd):

• Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase

• Vees peaaegu lahustumatud

• Hästi lahustuv õlides ja rasvades

• Imbuvad kergesti läbi naha

• Keemiliselt väga stabiilsed

Kasutusalad

• Eestisse imporditi NSVL-st.

• Trafode ja kondensaatorite jahutusainetes,

määrdeainetes, PVC kattekihtides,

hermeetikud, põranda viimistlusvahendites,

isekopeeruvas paberis jne.

Veekeskkonda sattumine

Tänu laialdasele kasutusalale tööstuses, sattus

keskkonda, eriti vette.

Looduses peaaegu lagunematu – jäi keskkonda

ja sattus toiduahelasse.

Nüüdseks avastatud, et Läänemere kalades on

rohkem PCBd kui mujal.

PCBd on kantserogeenid ja mutageensed,

põhjustades maksa ja seedekulgla

vähkkasvajaid.

Seadusandlik regulatsioon

Eestis• Kemikaaliseaduse alusel antud õigusaktid

panevad PCB-de kasutamisele otsesekeelu,sealhulgas üle 0,005% PCB-ühendeidsisaldavate valmististe kasutamisele.

Nimetatud määrus ei reguleeri aga PCB-dekasutamist olemasolevates ja tegutsevatesseadmetes.

• Alates 2011. a algusest peavad absoluutselt kõik PCB-sid sisaldavad seadmed olemajäätmetena kõrvaldatud või saastestvabastatud.

Dioksiinid

Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides

mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud

dibenso-para-dioksiine PCDD.

Selle nime alla koondatakse ka polükloreeritud

dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane

struktuur ja omadused.

Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD)

ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on

vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on

ohtlikult toksilised.

Dioksiinide üldiseloomustus

Dioksiinide üldiseloomustus

Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide

moodustumiseks on 300-325C, üle 450C ja

alla 250C võib dioksiine tekkida tühisel

hulgal.

Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide

on soodus dioksiinide moodustumisele.

Dioksiinid on äärmiselt vastupidavad

keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele

ning säilivad seetõttu keskkonnas kaua.

Dioksiinide teke

Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis.

Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute ja plastmasside põletamisel (sh sorteerimata olmejäätmete, meditsiinijäätmete põletamisel).

Dioksiine tekib ka kivisöe põletamisel ja puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga madalal temperatuuril.

Dioksiine tekib vähesel määral ka diiselkütuse põletamisel sõidukite- ja laevamootorites.

Ohud inimesele ja elusloodusele

Dioksiinid kumuleeruvad. Läänemere kalade dioksiinisisaldus on Põhjamere kalade omast suurem. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% just kalast (!?).

Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on olulisel kohal nende rasvasus (ladestuvad rasvades)

Kõige dioksiinirikkamad kalad on suured räimed.

Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka pahaloomulisi kasvajaid.

Endokriindisrupterid

(endocrine disrupters) –

endokriinsüsteemi häirijad

Endocrine disrupters (ED)

• disrupted - katkendlik, takistusteg

• disrupting - katkestamine,

(vahele)segamine

• disruption - segilöömine

• disruptive - katkestav

• disruptive - lõhkuv

• disruptive - segadusttekitav

endocrine - endokriin-sisesekretsiooni

Endokriindisrupterid

Tegemist on kemikaalidega, mis keskkonnast

organismi sattudes blokeerivad või matkivad

hormoone ja sellega häirivad ja kahjustavad

organismi normaalseid funktsioone.

Disruptsioon võib areneda normaalse hormonaalse

taseme muutumise, hormoonide tekke

pidurdamise või stimuleerimise jms tagajärjel,

mis viib omakorda kõnealuste hormoonide poolt

kontrollitavate funktsioonide muutumiseni.

Olulised keskkonda saastavad ained.

Need ained on ohtlikud väga väikestes

kogustes.

Satuvad veekeskkonda elukondliku

reoveega, uhtevetega põldudelt,

leostusvetega prügimägedelt jne.

Endokriindisrupterid

Need ained võivad modifitseerida või

katkestada endokriinsüsteemi talitluse

järeleaimates hormoone, blokeerides,

takistades või muutes hormoonidega

seostuvaid retseptoreid.

Põhjustavad anomaaliaid arengus ja

kõrvalekaldeid normaalsest populatsiooni

struktuurist ( näiteks ainult emaste isendite

esinemine).

Endokriindisrupterid

Madalate dooside mõju

Endokriindisrupterid (ED) häirivad/mõjutavad

elutähtsaid funktsioone palju kordi

madalamate kontsentratsioonide juures, kui

klassikalised toksikandid. Nende puhul ei kehti

doos-effekt sõltuvus.

Seega ei eksisteeri nende keemiliste ühendite

puhul nn madalaimat ohutut doosi või

kontsentratsiooni ning kahju väikestel

kontsentratsioonidel võib osutuda isegi suurtest

kontsentratsioonidest suuremaks.

Doosi suurenemine

Efekti pole

Efekt suureneb koos doosiga

Maksimaalne efekt

DOOS - EFEKT kõver (Paracelsus)

¤

¤

¤

¤¤ ¤

Figure adapted from Welshons et al. 2003

Endokriinse toimega kemikaalid on:

• Bisfenool A

• Polüklooritud bifenüülid - PCB-d

• Nonüülfenool

• Ftalaadid

• Osa pestitsiide (näit DDT)

• Osa raskmetalle (Pb, Hg, Cd)

jne

Endokriindisrupterid

PCB-d

Endokriindisrupterid

PCB-de mõju endokriinsüsteemile

• Vähendavad östrogeeni hulka.

• Muudavad hormonaalset tasakaalu

• Võivad mõjutada seksuaalset orientatsiooni

testosteroon 17--estradiool progesteroon

PCB-d

Naturaalsed ja sünteetilised hormoonid

Pestitsiidid – nagu DDT

• Östrogeensed mõjud on tõestatud kaladel

(forellid), lindudel (pistrikud, kajakad),

roomajatel (kilpkonnad), imetajatel (puuma)

• Antiöstrogeensed mõjud on tõestatud

roomajatel (tiigersalamander).

• Tõestatud on ka progesterooni seotud

mõjusid (alligaatorid).

Polükloreeritud bifenüülid (PCB-d)

• Läänemere hüljestel esinenud paljunemishäiretega seostatakse PCB-dest põhjustatud A-vitamiini ja kilpnäärme hormooni taseme langust.

• Kaladel on ilmnenud kilpnäärme alatalitlust.

• Loomkatsete põhjal on tõestatud, et PCB-del on loomarühmast olenevalt kas östrogeenne(roomajad-kilpkonnad, imetajad-rotid) või antiöstrogeenne toime (rotid).

• Inimestel on seostatud PCB-id naistel rinnavähi ja meestel viljakuse probleemidega.

RAVIMIREOSTUS

Farmaatsiatööstus ning -kaubandus on kogu maailmas pidevalt kasvanud juba mitukümment aastat. Sellega parallelselt on suurenenud ka ravimainete hulk ja kontsentratsioon keskkonnas. Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) on sellele kui olulisele keskkonnaprobleemile juhtinud pidevalt tähelepanu.

Ravimite sattumine keskkonda1. Inimese ravimiseks kasutatavad ained

Ravimite sattumine keskkonda3. Loomade ravimiseks kasutatavad ained

Farmaatsiatooted on enamasti keerulise

molekulaarse ehitusega keemlised ühendid,

mis säilitavad oma aktiivsuse ka peale

organismist väljutamist.

Eriti suure ohupotensiaaliga on seejuures

• antibiootikumid

• põletikuvastased ravimid

• sünteetilised hormoonid

Ravimite sattumine keskkonda

Näide hormoonreostusest -

juhtum Hollandis 2002. aastal.

Näide: MPA sündroom Hollandi sigadel

• Mis on Hollandi sigadel viga?

Sigade söödas leiti hormooni medoksü-progesteroon-atsetaat (MPA). Hormooni jälgi leiti ka sealihas. Kuna konsentrat-sioonid olid madalad ei tekkinud sigadel endil märgatavaid tervishäireid.

• Kuidas probleem avastati?

Hollandi farmides täheldati sigade viljakuse langust.

• Mida MPA teeb?

MPA käitub sarnaselt organismi poolt produtseeritava progesterooniga s.t. hoiab ära eostumise. MPA on üheks toimeaineks rasestumisvastastespillides.

• Mis on MPA?

Medoksü-progesteroon-atsetaat (MPA) on sünteetiline hormoon, mis on sünteetiline versioon looduslikust hormoonist progesteroon.

• Kuidas sai MPA sigade sööta?

- Põhjuseks oli söödalisandina kasutatav glükoosi siirup.

- Siirupit tehti suhkrupeedist;

- Suhkrupeeti kasteti puhastatud olmelise reoveega;

-Reovesi sisaldas beebipillide toimeainet MPA-d.

• paljud Rootsi omavalitsusüksused on

raporteerinud, et puhastatud reoveega

looduslikku vette sattunud östrogeeni

sünteetiline derivaat etinüülöstradiool on

põhjustanud reoveesuubla piirkonnas isaste

kalade feminiseerumise;

• tõestatud on põletikuvastase ravimi

diclofenac tekitatud loodusekahjud. See

veterinaaries laialt kasutatav ravim on tapnud

kümneid miljoneid habekotkaid Aasias.

Ohtlikud segud

Teadlased on kindlaks teinud, et kui üksikult

esinev kemikaal (ravim) võib keskkonnas

osutuda ohutuks, võib erinevate

kemikaalide (ravimite) samaaegne

koosesinemine, st nende segu, põhjustada

olulisi tervisekahjustusi.

Ohtlikud segud

Märkimisväärne kogus kasutatud ja aegunud

kemikaale ja ravimeid satub keskkonda, kas

valamutest, tualetist või mittekorrektselt

käideldud majapidamisjäätmetest.

Kanalisatsioonitorustikes ja reoveepuhastus-

jaamades see kõik seguneb ning suundub

seejärel suublana kasutavasse veekokku, tihti

just merre.

Kuidas ohtlikud segud tekivad?

Figure 1: Mixture toxicity of 11 priority pollutants from different chemical

classes, selected from EEC list 1, Council Directive 76/464.Walter,

H., F

.Consola

ro,

P.G

ram

atica,

M.S

cholz

e,

and R

.Altenburg

er.

2002. "M

ixtu

re t

oxic

ity o

f priori

ty p

ollu

tants

at

No O

bserv

ed E

ffect

Concentr

atio

ns (

NO

EC

s).

" E

coto

xic

olo

gy.

11:2

99

-31

0.

CA - Concentration Addition IA - Independent Action

T. Backhaus, J. Sumpter, H. Blanck. On the ecotoxicity of pharmaceutical

mixtures, in Pharmaceuticals in the Environment (Ed.: K. Kuemmerer)

Kuidas piirata

endokriinsüsteemi

mõjutavate kemikaalide

Läänemerre sattumist?

Endokriinsete dirupterite ehk endokriinsete häirijate kajastus

Euroopa Liidu keskkonnavaldkonna tegevustes

ja dokumentatsioonis

1996 - Euroopa Komisjon (EK) sponsoreeris rahvusvahelist nõupidamist Ühinenud Kuningriigis, kus oli arutlusteemaks endokriinsete häirijate(endocrine disrupters) mõjud inimese ja eluslooduse (wild life) tervisele.

1998 - Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Komisjoni üles tegutsema selle nimel, et täiustada endokriinsete häirijate osas seadusandlust, õhutada vastavasuunalisi teadusuuringuid ning informeerima avalikkust.

1999 - Euroopa Komisjoni Toksilisuse ja Ökotoksilisuse ning Keskkonna Teaduskomitee (Scientific Committee for Toxicity and Ecotoxicity and the Environment - SCTEE) publitseeris aruande "Endokriinsete häirijate poolt inimesele ja elusloodusele (wildlife) tekitatavad tervise häired - väliuuringute ja läbiviidud ökotestidetulemused".

EL-s üldaksepteeritavat ennetusprintsiipi järgides asuti peale nimetatud aruandega tutvumist välja töötama endokriinseid häirijaid käsitlevat strateegiat, et kaitsta Euroopa inimeste tervist ja elukeskkonda.

Endokriinsete häirijate strateegia (Strtegy for Endocrine Disrupters) võeti vastu 1999. aastal.

Nähti ette vastava riski hindamise strateegiaväljatöötamine ning uute teadmiste kohaselt Euroopa kemikalipoliitika täiustamine.

Sellele järgnes 2000. aasta oktoobris Euroopa Parlamendi poolt endokriinseid häirijaid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine, kus rõhutati ettevaatusprintsiibi olulisust ja kutsuti Komisjoni üles määratlema kemikaalid, mille osas tuleb viivitamatult välja töötada ennetavad tegevused.

Järgnevalt on endokriinsete häirijate strateegiaelluviimisest aru antud aastatel 2001 COM(2001)262, 2004 SEC(2004)1372 ja 2007 SEC (2007)1635.

Veepoliitika Raamdirektiiv (the Water Framework

Directive - 2000/60/EC) jõustus 2000. a. septembris.

Sellele järgnevalt esitas EL Komisjon 2001. aasta

jaanuaris Euroopa Nõukogule/Parlamendile

heakskiitmiseks ettepaneku koostada veepoliitika

seisukohast prioriteetsete ohtlike

ainete/kemikaalide nimekiri (COM(2001)17).

Vee aspektist "prioriteetrsete ohtlike kemikaalide"

nimekirja algselt kuulunud 32-st kemikaalist olid 11

endokriinsüsteemi häirijad (candidades of ED

substances)

Rootsi keskkonnaagentuur:

A Non-Toxic Environment

Inimese tekitatud kemikaalide

sattumine keskkonda

kahjustab nii mereelustikku

kui ka inimest ennast.

Mittelooduslike keemiliste ühendite

kontsentratsioonid looduses tuleb viia nulli lähedale,

nii et kahju keskkonnale oleks välistatud. Looduslike

keemiliste ühendite ja ainete sisaldus ei tohiks aga

ületada foonikontsentratsioone.

2011-03-10

Action plan for a toxin-free everyday environment

Miljökvalitetsmålet Giftfri miljö- ett av Sveriges nationella

miljökvalitetsmål.

2011-03-10

Action plan for a toxin-free everyday environment

Chemical risks in everyday life must be reduced

In December 2010 the Swedish government

commissioned the Swedish Chemicals Agency (KemI)

to produce a national action plan for a toxin-free

everyday environment 2011-2014.

More attention will now be paid to chemical risks in

everyday products.

Endocrine-disrupting substances, combination

effects (so-called cocktail effects) and the risks

connected with nano­materials are areas that will

be focus on.

Kes teeb ja vastutab?

Rootsi Keskkonnaagentuur (KEMI):

Et saavutada 2020 aastaks püstitatud keskkonna-

eesmärgid tuleb pingutada meil kõigil –

valitsusasutustel, valitsusvälistelel

organisatsioonidel, teistel organisatsioonidel,

ettevõtetel, maakondlikel omavalitsustel,

üksikisikutel, valitsusel ja parlamendil– osaleda

ning jagada vastutust.To achieve the environmental quality objectives, we must all -

government agencies, non-governmental and other

organisations, companies, county administrative boards,

municipalities, individuals, the Government and the Riksdag -

get involved and assume our share of responsibility.

Kuidas saame me igaüks

Läänemerd ja seeläbi ka

ennast säästa?

• Arendades mahepõllundust.

• Kasutades keskkonnasõbralikke pesu- ja

puhastusvahendeid.

• Tarbides minimaalselt sünteetilisi ravimeid

ja kemiseeritud toitu.

• Hoidudes kõikvõimalike kemikaalide

sattumisest kanalisatsiooni või muul moel

keskkonda.

• Vältides kemikaalide ja ravimite sattumist

tavajäätmete hulka.

Tänan kuulamast!