Kooli õppekava koostamine

Kooli õppekava koostamine

8.02.2007 koolide teabepäev

Eda Kõopeaspetsialist

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

2

Kooli õppekava

(1)Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.

Kutseõppeasutuse seadus § 13

3

Kooli õppekava

(2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada.

Kutseõppeasutuse seadus § 13

4

Kooli õppekava

(3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga.

Kutseõppeasutuse seadus § 13

5

Kooli õppekava

(4) Õppekava registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

Kutseõppeasutuse seadus § 13

6

Õppekavadele ja õppele esitatavad

nõuded

Kutseharidusstandard 4. peatükkVabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a

määrus nr 90

7

Kooli õppekava

• Kooli õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures ühe õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat.

• Vajaduse korral koostab kool õpilasele individuaalse õppekava, lähtudes vastava kutse- või erialakooli õppekavast.

Kutseharidusstandard § 6.

8

Kooli õppekava

• Üldharidusained moodustavad kutsekeskhariduse õppekavas iseseisva osa.

• Keskhariduse baasil kutseõppe õppekavas määratud õppe maht võib moodustada kuni kaks kolmandikku rakenduskõrghariduse õppekavas määratud õppe mahust. Kutseharidusstandard § 6.

9

Kooli õppekavale esitatavad nõuded

Kooli õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest.

Kutseharidusstandard § 6.

10

Kooli õppekavale esitatavad nõuded

(2) Kooli õppekava üldosas esitatakse:1) kooli õppekava eesmärgid ja

ülesanded;2) nõuded õpingute alustamiseks

ja lõpetamiseks;3) kooli õppekava struktuur;4) üld-, põhi- ja valikõpingute

moodulite loetelu ja maht.

Kutseharidusstandard § 6

§ 6

11

Kooli õppekavale esitatavad nõuded

(3) Kooli õppekavas esitatakse üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite hindamise põhimõtted.

Kutseharidusstandard § 6

12

Kooli õppekava muutmine

(4) Kool võib vajaduse korral kooli õppekava kord aastas muuta valikõpingute moodulite osas. Kooli õppekava uuendatud versiooni kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

Kutseharidusstandard § 6

13

Kooli õppekava moodulid

Õppekava moodulid • Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava

terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud.

• Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle.

Kutseharidusstandard § 7.

14

Kooli õppekava moodulid

• Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.

• Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid.

• Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.

Kutseharidusstandard § 7.

15

Kooli õppekava moodulid

Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust.

Kutseharidusstandard § 7.

16

Õpingud

(1) Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis.

(2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis.

Kutseharidusstandard § 8.

17

Õpingud

(3) Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis.

(4)Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.

Kutseharidusstandard § 8.

18

Õpingud

5) Iseseisev töö on õpilase iseseisev tegevus õpieesmärgi saavutamiseks. Iseseisev töö moodustab vähemalt 10% õpingute kogumahust.

Kutseharidusstandard § 8.

19

Kooli õppekava koostamine

WWW.ekk.edu.ee – õppekavad – kutseõppeasutuste õppekavad – kooli õppekavad,abimaterjal koolide õppekavade koostamiseks riikliku õppekava alusel

20

Kooli õppekava koostamine

• Registreerimisleht• Tiitelleht• Sisukord• I ÜLDOSA• II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED • III ÜLDHARIDUSAINED (lisatakse

kutsekeskhariduse õppekavale)• Lisa

21

Üldosa

• õppekava koostamise alus • õppekava eesmärgid ja

ülesanded• nõuded õpingute alustamiseks• õppekava strukuur• nõuded õpingute lõpetamiseks• õppekava koostajad

22

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Aluseks riiklik õppekava § 2Õppe-eesmärk lähtuvalt

väärtussüsteemist, kutseoskusnõuetest, kutseõppe eesmärkidest ja ülesannetest

23

Nõuded õpingute alustamiseks

Alus riikliku õppekava § 3• Autotehniku, autoplekksepa ja

automaalri eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kellel on põhiharidus

24

Õppekava struktuur

• moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

• praktikakorraldus• valikõpingute valiku võimalused ja

tingimused

25

Üldised hindamise alused

Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud skaala alusel.

KÕS § 21. Hindamine

26

Üldised hindamise alused

• Hinded viiepallisüsteemis

Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41

27

Õppekava koostajad

• NB! Kooli õppekava koostajad

28

Mooduli eesmärgid

Moodul peab kaasa aitama õppija teoreetiliste, praktiliste ja sotsiaalkultuuriliste valmisolekute, sealhulgas isikuomaduste arendamisele kutseoskusnõuetes nõutud tasemele.

29

Moodul

1) Mooduli nimetus2) Maht õppenädalates3) Eesmärk4) Nõuded mooduli alustamiseks2) Õppesisu3) Hinnatavad õpitulemused 4) Hindamine

30

Õppesisu

• Sisuühikute tasakaalustatus• Õppija mitmekesine õpikogemus• Seoste loomine teemade vahel• Varemõpitu rakendamine

31

Hinnatavad õpitulemused

Õpilane• teab ja tunneb• oskab

32

Hindamine

• mooduli hinde kujunemine• hinnatavate ülesannete kirjeldus

jms

33

Hindamine

• Toetada õppija mina-pildi arengut ja tema arengut õppinud töötajaks

• Motiveerida õppijat sihikindlalt õppima• Suunata enesehinnangu ja

isikuomaduste kujunemist• Anda informatsiooni õppija

õpitulemustest õppijale, õpetajale, tööandjale jt

34

Hindamine

Hinnatakse õpitulemusi, nende tasetAlgtase - mõistete, faktide ja põhimõtete

teadmine, põhiliste töövõtete valdamineKesktase – mõistete ja faktide võrdlemine,

seoste loomine, mitmekesiste töövõtete valdamine

Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, üldistamine, hindamine, keerukate töövõtete valdamine

35

Tänan!