Kus viga näed laita, seal kuidas aitad?

Kus viga näed laita, seal kuidas aitad?

Carmen Kruška

Valga Jaanikese Kool

Lapsevanema mure

Terve õhtu õpime,

aga üle kolme ei saa!

Miks laps ei oska?

• Osalejate rolli järgi: dialoog, monoloog

• Funktsiooni järgi:kirjeldus, jutustus, arutlus,

spetsiifilised tekstid ( matemaatika

tekstülesanded, tarbekiri, juhendid)

• Õppetekstid:kirjeldus, määratlus,

definitsioon, selgitus

• Keeleõpetusetekstid : etteütluse tekstid,

harjutused

Tekste võime rühmitada

• Teabetekstid

• Tarbetekstid

• Publitsistlikud tekstid

• Graafilised tekstid

• Elektroonilised tekstid

• Aimetekstid

• Ilukirjandulikud tekstid

Teksti mõistmine kui protsess

Mati viskas kivi kaupluse aknasse.

Mööda tänavat lähenes politseinik.

Poiss jooksis plangu taha.

Tekstibaas tekstist hangitav teave

taust-teadmised

Situatsiooni-mudel

tekstibaas taust-teadmised

so teksti kujutlusepisoodi-mälus

so kujutlus olukorrast, sündmusest;sarnaneb tekstis esitatuga; on individuaalne!!

Teema mõistmine

saab aru teksti sisust

üldinekujutlus

detailne mõistmine

peamõttemõistmine

teada olevja uus teave

kasutatud keelevahendid

sõnum jaselle eesmärk

järeldused

eristab

pöörabthp

mõistab

teeb

Kirjaliku teksti mõistmist raskendavad

1. Puudub suhtlussituatsioon ja –partner, teksti tajumine on puudulik või ebatäpne; tajumise probleemid (ebatäpsus, ajaliste suhete ja seoste halb tajumine); taustteadmised on vähesed, ei suuda infot tuletada; ei kajasta loogilist rõhku, intonatsiooni

2. Lugeja lühimälu on seotud kokkulugemisega (mehhaaniline lugemine); või laps unustab kiiresti

Mõtestatud vaikne lugemine

• on võimalik alles ladusa lugemise etapil! Mida primitiivsem on lugemistehnika, seda olulisem on loetava teksti mõistmiseks selle artikuleerimine.

• Varem laps kas artikuleerib loetavat teksti hääletult (veerimise etapp) või pidurdab ka nähtavaid suuliigutusi (sõnahaaval lugemise etapp)

3. Puudlik analüüsioskus ja teksti mõtte ja põhjuslike seoste mittemõistmine

4. Sõnade kasutussagedus ei vasta lapse kogemusele: pikad laused, pikad, tundmatud ja abstraktsed sõnad, terminite rohkus, struktuuri keerukus (kasuta ära tekstide samatüübilisus: loe ette tekste!);

5. Puudulik orienteerumine tekstis kui tervikus

• erinevate strateegiate valdamise oskusest

• teksti struktuurist ja funktsioonist

• teksti pikkusest ja sisust

• teksti keerukusest (teema, sõnavara,

laused)

Teksti mõistmine sõltub ?

Tekstimõistmisstrateegiad 1)

1. Propositsioonistrateegia: lause mõistmine

2. Lokaalse sidususe strateegia: lausete vahelise seose mõistmine

3. Visualiseerimisstrateegia: kujutluspildi loomine, täpsustamine, kirjeldamine

2)

4.Makrostrateegiad: eesmärgiks on luua tekstist terviklik kujutlus –Stseenide, nende järjestuse teadvustamine–Lõikude/kogu teksti sisu kokkuvõtlik sõnastamine–Skeemistrateegia (stsenaariumi ette kujutamine lugemise käigus)

5. Orienteerumine tekstis

6. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia

1. Lause mõistmine

sõltub – sõnade struktuurist ja

konkreetsusest/abstraktsusest– kas on samaviitelisi sõnu, mõttelünki

lausete vahel; täiendeid, vabu määrused.

– lausete struktuurist ja väljendite tuttavusest

Baaslausete moodustamine (tee pikast lausest 5 lauset; tee üks pikk lause)

•Kõrge harulise puu okstel elas väike heasüdamlik orav.

Puu okstel elas orav.

Puu oli kõrge.

Puu oli haruline.

Orav oli väike.

Orav oli heasüdamlik.

Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).

-XVI sajandil elas Eesti territooriumil ligi 300 000 inimest.

-Eestis elas ka paarkümmend tuhat sakslast.

-Sakslased elasid põhiliselt linnades.

-Eestis elas mõni tuhat rootslast.

-Rootslased elasid Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel.

-Noarootsi oli 16. sajandil mitte poolsaar, vaid saar.

-Vana-Liivimaa sise –ja välisvõitluse vähenemine soodustas rahvastiku juurdekasvu..

• Naine ostis pirne. Naine oli vana. Naisel olid tumedad prillid. Naine ostis pirne turult. Pirnid olid suured. Pirnid olid magusad.

Naine ostis pirne.

Tumedadprillid vana turg

suured

magusad

Tumedate prillidega vana naine ostis turult suuri ja magusaid pirne.

• Lause eristamine mittelausest (Väike elas)• Järelkordamine; korralduste täitmine• Lause leidmine tekstist (kuidas on öeldud)

Leia tekstist ja loe vastus– Missuguse puu okstel elas orav? – Missuguse kujuga oli puu oks?– Kas orav oli suur?– Miks kutsuti rootslasi rannarootslasteks?

• Verifitseerimisharjutused (… suur orav, aga oli hoopis väike orav)

• Tähenduse võrdlemine

2. Lausete vahelise seose mõistmine

Vajalikuks osutuvad:

a) isiklikud teadmised loetu kohta

Poiss läks metsa. Seal nägi ta oravat.

Loomake istus puu otsas.

b) toetumine skeemidele

c) sündmuste modelleerimine aplikatsioonidegad) teabe ühendamist eeldatavatele küsimustele vastamine; küsimuste sobitamine lõigu juurde ja sõnastamine esitatud küsisõnadega, tekstigae) valiklugemine, kahe või enama lause leidmine

- Kus mängisid lapsed palli?

Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli.

f) hüpoteeside püstitamine (milleks tegi? mida võis näha?)

Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli.

Miks Mati läks saali?g) järeldamine ja teabe tuletamine (elementaartegudest ja teksti ainevallast tulenevad), mis arvestab sündmuste tõenäosusega; Mida Mati hakkas saalis tegema?

h) mõttelünkade mõistmine

Jüriöö ülestõus , sellele järgnenud julmad repressioonid ja „must surm“ vähendasid Eesti elanike arvu 14.sajndi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni.

Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).

!isiklikud teadmised

Millal toimus Jüriöö ülestõus? Missugustest aastatest räägitakse? Miks see olukord niisugune on?Palju oli elanikke Eesti territooriumil enne seda?

! erinevad käänded keerulised sõnad väga pikk lause

keskpaigaks

inimeseni.

repressioonid ja „must surm

b) toetumine skeemidele:

Jüriöö ülestõus

Repressioonid

„must surm“

Inimesed surid

Elanike arv vähenes

Sündmus/tingimused

tegevus

tulemus

hinnang

tulemus

Negatiivne mõju

i) lause seostamine eelnevaga

Jüri läks metsa.….Seal nägi ta puravikke.

•Jüri läks metsa.

•Jüri nägi metsas puravikke.

3. Tervikliku kujutluse loomine eeldab

• Kõneakti paralingvistiliste tunnustega arvestamist: intonatsioon, kõne tempo

• Suhtlussituatsiooni tajumist: orienteerumine situatsioonis (esemed, tegevus; meelitamine, veenmine)

• Teadmiste olemasolu

(mälus) partnerist ja sarnastest suhtlussituatsioonidest ning

suhtlemise sotsiaalsetest reeglitest

Töövõtted:

• valik- ja temaatiline lugemine• teksti peamõtte sõnastamine• üldistavate lausete, sõnade leidmine,

markeerimine, tugisõnade välja kirjutamine• kavastamine, graafilise plaani koostamine• mõtte-, ideekaardi koostamine• verbaalne/kokkuvõtlik jutustamine

ümberjutustus• teesid• ennustamine

• Probleem

• Teadmised kirjeldatud sündmustest on fragmentaarsed või puuduvad hoopis

• Abstraktse sisuga tekstid ei soodusta konkreetsete mälukujutluste kasutamist

• Teksti sisu ei vastasisu ei vasta harjumuspärastele struktuuridele (ootamatud sündmused)

• Vastuolu (näit: Jaaniussikese nägemiseks peab tule ära kustutama!)

Abiks

eelteadmised ja kujutlusedsamatüübilisest tekstist

isiklik kogemus

teave mälus

tajutav tekst

tuttavate stseenide ettekujutamine skeemina:

Tervikliku kujutluse loomine

sisu ja teadmised

täpsustamine

uute loomine

ühendamine

Tervikliku kujutluse loomiseks

on vaja

• teadvustada ja järjestada stseene

•sõnastada kokkuvõtlikult lõikude ja teksti sisu; tuletada allteksti (kustutamine, üldistamine, makrostruktuuri konstrueerimine teksti lõpus võimaldab tekstis orienteeruda)

•luua hüpotees ja situatsioonimudel (alltekst, autori, partneri kavatsus)

Oli külm.

Päike paistis heledalt.

Äkki ilmus taevasse suurmust pilv.

Hakkas sadama lund.

Puhus tuul, lendasid kollased puulehed.

Talv

Suvi

Sügis

Talv

Sügis(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,251 lk.)

?

?

?

?

?

Antsuga juhtus iga päev pahandusi.

-Kui sageli juhtus Antsuga pahandusi?

-Mis sõnadega on seda öeldud?

-Otsusta, kas Ants tegi pahandusi iseendale või teistele? Mis sõna sulle seda ütleb?

-Loe, kellega juhtus pahandusi!

(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,250 lk.)

Jüriöö ülestõus repressioonid ja „must surm“

Eesti elanike arv

Sõdadeta periood

Eesti rahvaarv sakslased

rannarootslased

Linnad

TallinnTartu

ülejäänud Eesti linnad

maarahvas

4. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia

1.Puuduva või varjatud teabe tuletamise eesmärk:

• tuletada tekstis puuduv teave

• küsimuste abil selgitada välja puuduv info: (toimumise aeg, koht).

2.Keeleliste väljendusvahendite analüüs ja nende teadvustamine:

•Leia sõnad, mis kirjeldavad …/ mis väljendavad….)

• Ilm on päikeseline, kuid jahe. (vastandav)• Tunnid lõppesid ja Mari saab nüüd koju minna.

( järeldav)

Tore, et sa tulid, muidu ma ei oleks tööd valmis saanud. (järeldav)

• Karu ehk mesikäpp elab metsas. (seletav)• Jüri enne mängis, pärast puhkas. (ajaseos)• Pirn ja õun./ Mitte pirn, vaid õu./ Pirn või õun./

Õun ehk ubin. /Ei pirn ega õun.• Kirjuta vihikusse sõna, milles on kolm või neli

tähte ja mis lõpeb d-tähega. / … sõnad, milles on kolm või neli tähte või lõpevad d-tähega.

• Mart käis suusatamas kas esmaspäeval või teisipäeval. Ants suusatas teisipäeval ja kolmapäeval. Karl sõitis reedel ja pühapäeval ehk puhkepäeval.

• Poisid lõpetasid raske treeningu

ja…/ ,kuid…/ ,niisiis…/ ,seetõttu … • Keegi räägib

minust mulle („Sa..“ / „... ütles, et ma..“)

mulle iseendast („Ma…“./ „……….. et ta..“)

mulle kellestki kolmandast

(„Ta…“./ „...ütles, et Mari…“).

Verbaalne tekstimudel Taat läks jahile Taat kohtas jänkut Taat tulistas Jänes põgenes

Oli tunda suitsu Metsas algas tulekahju Taat hakkas jooksma

Jänes hüppasvälja

Loomad oskavadpääseda

Taat jooksisjänkule järele Jänes aitas taadil

pääseda

Taat tõijänku koju

Jänku jalad olidkõrbenud

Taat ravis jänku terveks

Jänku päästis taadi.Tänulik taat ravis jänku terveks.

.

(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu: TÜ Kirjastus, 2002,256 lk.)

Ohud Otu tegevused Õnnelikud juhused

Koer ajas rebase ära.

Otu teel hiired, kalad, linnud, oja.

Paks padrik takistas öökulli.

Kinniste ustega heinaküün.

Perenaine sai kassist teada, peremees otsustas Otu koju tuua

Rebane

Nälg ja janu

Magamiskoha puudumine

Öökull

Talve lähenemine

Jooksis puu otsa, istus mitu tundi oksal.

Hakkas hiiri küttima, linde ja kalu püüdma.

Otsis ohutut kohta.

Jooksis padrikusse, rabeles.

Nägi vaeva, pingutas keha ja vaimu, elas iseseisvalt kogu suve.

Probleemi analüüs tabeli kujul (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,257 lk.)

Valmistab ette küsimused/korraldused: stsenaariumi taastamine, teabeüksuste teadvustamine, lokaalne sidusus, tuletamine ja järeldamine, keeleüksuste aktiveerimine, peamõtte ja allteksti sõnastamine. Küsimuste raskusaste: Kes-Mis? Mida teeb? Kus? Millal? Missugune? Kuidas? Miks? Milleks?

Valmistab ette teksti taastamise: pildid, skeemid, verbaalne abi; ettevalmistus, protsessi suunamine, järeltöö.

Teksti mõistmine õnnestub, kui

• Püüab hoiduda võõrsõnadest,tundmatutest ja harva esinevatest sõnadest.

• Ei liialda oskussõnadega, detailidega.

• Selgitab tundmatuid sõnu, teeb üldistusi. Kasutab täpseid väljendeid.

• Eelistab lühemaid sõnu ja lauseid, paigutabseotud sõnad teineteise lähedusse.

• Eelistab rinnastavaid sidesõnu: ja, ning, ega, ehk, või, vaid, kuid, aga, ent.

• Püüab vältida alistavaid sidesõnu: et, kui, kuna, kuni, nagu, ehkki, kuigi, sest et, enne kui.

• Kasutab tegusõnu pöördelistes vormides.

• Kasutab suuremat kirja šrifti ja reavahet.

Jaotab teksti stseenideks/lõikudeks.Määratleb täiendava info ja selle

esitamise viisi.

Sõnastab peamõtte (põhisisu) ja allteksti.

• Loeb hästi, mõistab lause tähendust.• Mõistab lause tähendust ja oskab selle

mõtet seostada ning ühendada seda tervikuks.

• Oskab tuletada tekstis sõnastamata teavet.• Orienteerub tekstis, oskab teavet otsida.• Leiab testis oleva peamõtte

(alltekst/varjatud mõte) ja sõnastab selle.

Kõik algab arusaamisega lugemisest, alles siis saab rääkida kirjutamisest Õpetajate Leht 30.märts 2012ALLI LUNTER , Villjandi maagümnaasiumi eesti keele õpetaja

Liiga tihti kuulen tunnis õpilase kurtmist, et lugesin korralikult läbi, aga aru ei saanud. Ainus võimalus on uuesti lugeda. Kui mõte järele ei tule, tuleb teksti tagasi võtta. Teksti tuleb lugeda nii kaua, kui aru saadakse, sellel asjaolul põhineb kogu õppimine.

TÄNAN!

Kasutatud kirjandus:

• Karl Karlep. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk 233-258.

• Kaja Plado. Erinevad tekstiliigid ja nende käsitlus. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006.

• Kaja Plado. Tekstide rühmitamine. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006.