Kuidas tähed tekkivad?

Nebulahüpotees – taevakehade moodustumine hõredast ainest gravitatsioonilise kondenseerumise (tihenemise) teel.

+ Tähtede evolutsioon

Udukogud

• Uute tähtede sünnikoht• Udukogu hakkab kokkutõmbuma, kui

tema mass ületab 1000 M☼ • Hiigelsuured molekulaarpilved

– Mõõtmed ~1015km– Tihedusega ~10-22 g/cm3 – Massiga 10000 – 106 M☼Temperatuur 10 –

30 K

Tihenemist põhjustavad jõud• naabertähtede plahvatused

• tähetuul (korpuskulaarne kiirgus)

• kiirgusrõhk

+ korrapäratu pilvestruktuur

Fragmenteerumine

Prototäht• Ümbris sadestub südamikule

• gravitatsiooni jõud ja gaasirõhk tasakaalustuvad – tekkib hüdrostaatiline tasakaal

•Südamikus tekkinud energia kulub tulevase tuumkütuse valmistamiseks H2 > H > H+

• gaasirõhk ja kiirguserõhk kasvavad, algab ümbrise ära puhumine

südamik

ümbris

FpFg Kiirgus ja rõhkKiirgus ja rõhk

MASS!!!

• Kogu tähe elu sõltub tema prototähe (südamiku) massist.

• Tähtede masse võrreldakse Päikese massiga M ☼ ~ 2*1030 kg

2’000’000’000’000’000’000’000’000’000’000 kg

prototäht massiga alla 0.08 M ☼

•Temperatuur ei kasva termotuumareaktsioonide jaoks piisavalt kõrgeks.

•Täht ei sütti (gaas hakkab jahtuma).

•Tekib pruunkääbus, mis edasisel jahtumisel muutub mustaks kääbuseks.

Tähe süttimine

• Prototäht mille südamiku mass on üle 0,08 MA

• Aine tiheduse kasvades temperatuur tõuseb.

• Temperatuuril 9*106 K täht süttib, hakkab toimuma termotuumareaktsioonid.

• Soojuskiirgus (tuumaenergia) tasakaalustab gravitatsiooni ja täht püsib stabiilsena.

Päristähed• Pidev võitlus tähte paisutavate (termot. energia) ja kokku suruvate (grav.)

jõudude vahel. • Tasakaal:

– Energeetiline – nii palju energiat kui tähe pinnalt kiirgub peab seda ka tähe sisemusest vabanema

– Mehaaniline (hüdrostaatiline) – kiirguse ja gaasi rõhk tasakaalustab väliskihtide kaalu (gravitatsiooni jõu)

• Toimuvad termotuumareaktsioonid, kus põletatakse kergemaid elemente raskemateks. 90% päristähe elueast H > He.

• Tähe massist olenevalt toimub hilisemad termotuumareaktsioonid: He+He >Be, Be+He>C, C+He>O ... Jne. Iga uue reaktsiooni jaoks läheb vaja eelnevast rohkem energiat.

• Peajadas viibimine sõltub nende massist– 100 MA~ 500 000 Aastat– 15 MA ~ 10 milj. Aastat– 5 MA ~ 80 milj. aastat– 2,5 MA ~ 500 milj. aastat– 1MA ~ 10 mljrd . aastat

• Täht sureb, kui temperatuur temas ei tõuse piisavalt kõrgele, et saaks toimuda raskema elemendi süttimine (uued termotuumareaktsioonid). Iga raskema elemendi süntees nõuab rohkem energiat.

Tähed massiga 0,08-0,5 M☼

•Toimub vesiniku põlemine heeliumiks.

•Tähe südamiku mass (>tihedus>temperatuur) ei ole piisav, et toimuks He süttimine. Termotuumareaktsioonid lõppevad.

• Täht lõpetab oma elu valge kääbusena

Päikese sarnased tähed mass – 0,5-5 M ☼• Viibivad peajadas ligi

10 miljrd aastat

• Eluea lõppedes “viskavad” oma väliskihid ära

•Vaadeldavad planetaaruduna

• Muutuvad valgeteks kääbusteks, jahtudes mustadeks kääbusteks

Tähed massiga 5 – 10 M ☼

• Suurenenud kiirgusvoo tõttu paisuvad, ning jahtuvad – tekkivad punased hiiud

• Tähe elu lõppeb suure plahvatusega – supernoovaga

• Alles jääb ülitihe neutron täht (tihedusega ~)

Tähed massiga üle 10 M ☼

• Suurem mass, kuna prototähe ümbrist ei puhuta ära ja tähe südamikule sadeneb rohkem ainet.

• Muutuvad Suurtekshiidtähtedeks• Lõpetavad oma elu supernovaga peale

mida võib tekkida neutron täht või mustauk

Tähed massiga üle 40M ☼

• Sinised ülihiiud.• Sünteesitakse ka

raskemaid metalle• Lõpetavad oma elu

supernoovaga, peale mida tekib mustauk või neutrontäht

Punane hiidtäht Päike Päike

Valge kääbus

Neutron täht

Valge kääbus

Tähesuuruste suhted