KUUSIKU KATSEKESKUSE MAHEVILJELUSKATSETE METOODIKAST JA TULEMUSTEST Karli Sepp

1

KUUSIKU KATSEKESKUSE MAHEVILJELUSKATSETE

METOODIKASTJA TULEMUSTEST

Karli Sepp

KOMPLEKSUURING

• On põllumajanduse keskkonnatoetuste seire ja hindamise üks osa

• Tulemusi kasutatakse hindamise ja seire taustinformatsioonina ja seireindikaatorite valiku täpsustamiseks. Samuti saab täpsustada põllumajandustoetuste abil toetavate meetmete valikut ja põhjendatust ning koolitatakse põllumajandustootjaid

KOMPLEKSUURING

• Uuritakse mullaviljakuse, mullatervise ja kultuuride saaginäitajate muutusi pikema aja jooksul, kui kasutatakse erinevaid agrotehnoloogilisi lahendusi.

• Mõõdetavad näitajad (indikaatorid): mulla toitainete ja orgaanilise aine sisaldus, mullatoitainete bilanss, vihmausside ja mikroorganismide tegevus, mulla füüsikalised näitajad, umbrohtumus, kultuuride saak ja saagikvaliteet, taimehaigused, taimekahjurid ja –kasurid, kultuuride kattetulu.

KÜLVIKORD 1 – kultuuride ruumiline ja ajalinepaigutus

Alates 2003. aastast

Punane ristik+timut 1. aasta

Punane ristik+timut 2. aasta

Suvinisu

Rüps/hernes/kaer+hernes

Suvioder põldheina allakülviga

UURITAVAD FAKTORID JA ALAMFAKTORID1. SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine c) tüükoorimine 2 korda ja kündmine

2. KÜLVIAEG: a) külv esimesel võimalusel b) hilisem külv (2-2,5 nädalat hiljem)

3. VÄETAMINE: a) ei väetata b) väetatakse tahesõnnikuga 2 korda rotatsiooni jooksul (30 t

ha-1 kord)

Katselapi suurus 67,5 ja 75 m-2 ja variant on 4-kordusesBlokk-asetus variantide süstemaatilise paigutuse alusel

kordustes

NPK-üldbilanss mahekülvikorras ühel väljal ristikurohke põldhein - ristikurohke põldhein – suvinisu - hernes -

suvioder allakülviga.Tahesõnnik 30 t ha-1 ühele põllule üks kord 5-aasta jooksul

-150

-100

-50

0

50

100

150

ilmasõnnikuta

sõnnik ilmasõnnikuta

sõnnik ilmasõnnikuta

sõnnik

N P K

bila

nss

kg h

a-1

põhk tagastatud

põhk eemaldatud

Mahesuvinisu `Manu´ kattetulu ja terasaak erineva agrotehnika korral 2008.aastal

Esimesel mullaharimisvõimalusel külvatud mahetoidunisu kokkuostuhind 4 EEK kg-1 ja hilisemal külvil söödanisu 2

EEK kg-1

Terasaagi PD0,05 – 181,3

1521

1719

2083

1680

1943

23212217

20361998

2620

1902

1571

-4000-3500-3000-2500-2000-1500-1000

-5000

50010001500200025003000350040004500500055006000

Ka

ttet

ulu

EE

K h

a-1

0

400

800

1200

1600

2000

2400

2800

Ter

asa

ak

kg

ha-1

Kattetulutoetustega2008Kattetulu ilmatoetusteta 2008

Terasaak 13%niiskusega

Variantide tähistused joonisel: P – pindmine mullaharimine (8-10 cm) 2-korda (järelmõju peale põldheina); K – ainult kündmine; KK – tüükoorimine (8-10 cm) 2-korda (järelmõju peale põldheina) + kündmine; V – külv 1.-mullaharimisvõimalusel (22.04.); H – hilisem külv (08.05.); S+ - sõnnik 30 t ha-1; S- - ilma sõnnikuta

Külviaja mõju mahesuvinisu `Manu´ terasaagile ja –kvaliteedile 2005-2008 keskmisena

Variant Terasaak (13%

niiskus)

kg ha-1

Proteiin

%

Kleepvalk

%

Gluteeni-indeks

%

Lange-misarv

sek

Mahukaal

g l-1

Esim. võim. külvat

2334 13,2 28,1 82 303

(2006-2008 – 358)

773

2-2,5-nädalat hilisem külv

2170 13,8 29,3 74 304

(2006-2008 – 330)

760

Norm. toidunisu kvaliteedi-näitajad

- 12

(mitte alla 11)

Min 23, opt 25…

32

41…90 220…250 või

rohkem

min 730,

soovitav 780

KÜPSETUSVÕRDLUS2008. Vasakult Veski-Mati, mahe 1, mahe 2

Vegetatiivselt hästi levivate umbrohtude maapealsete osade kuivmass (VHU) ja terasaak

kuivaines erineva mullaharimise foonil

Korrelatsioonid terasaagi ja VHU kuivmassi vahelSuvinisu: r = -0,38; n = 48; p < 0,05Hernes: r = -0,52; n = 48; p < 0,05

2076

1453

1863

1320

758

17191767

1947 1809

0102030405060708090

100110120

Pindminemullahrimine

2-korda

Künd Tüükoorimine2-korda+künd

VH

U g

/m2

0

400

800

1200

1600

2000

2400

Te

ras

aa

k k

g/h

a

VHU suvinisu2007-2008

VHU oder2005-2008

VHU hernes2008

Suvinisuterasaak 2007-2008Odra terasaak2005-2008

Herne terasaak2008

Kooritud ja küntud (vasakul) ning ainult küntud (paremal) herne ja kaera segavilja põlluosa

võrdlus 2009. a.

Lühiealiste umbrohtude arv erineva mullaharimise foonil

77

219

80

108

155 152143

201 196

0

50

100

150

200

250

Suvinisu2007-2008

Suvioder2005-2008

Hernes 2008

tk m

-2 Pindminemullah.Künd

Koorimine+künd

a

b

c

a

b

c

a

b

c

Stat. usutav erinevus PD0,05 - abc

KÜLVIKORD 2 – kultuuride ajalinepaigutus pika lapi meetodil. Alates 2005. aastast

• Võrreldakse mahe ja tavaviljelust, pindmist mullaharimist, varast ja hilist sügiskündi ning kevadkündi, põhu eemaldamist ja sissekündi erinevates kombinatsioonides

• Katselapi suurus ja 75 m-2 ja variant on 4-korduses

Suvinisu

Kaer

Suvioder allakülviga

Valge mesikas haljasväetiseks

Mulla mikroorganismide biomass külvikorras 2.SIR - substraadi poolt indutseeritud hingamise

meetod

Terasaagid ja kattetulud tava- ja maheviljeluses. Kaera kokkuostuhind 1,65 EEK/kg 2006., suviodra

kokkuostuhind 3,10 EEK/kg 2007.Külvikord: suvinisu – kaer – suvioder allakülviga - mesikas

Kattetulu EEK ha-1

-2000

-1000

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

Toetustegakaer 2006

Ilmatoetustetakaer 2006

Toetustegasuvioder 2007

Ilmatoetusteta

suvioder 2007

Tava

Mahe

Terasaagid kg ha-1

0500

10001500200025003000350040004500

Kaer 2006 Suvioder 2007

Tava

Mahe

KÜLVIKORD 3 – kultuuride ajalinepaigutus

Alates 2009. aastast1. VAHEKULTUURI

KASVATAMINEa) erinev vahekultuurb) ilma vahekultuurita

2. SISSEKÜNNI AEGa) sügiselb) kevadel

Katselapi suurus 9 m-2 ja variant on 4-korduses

Blokk-asetus variantide juhusliku paigutuse alusel korduses

Suviteravili 1

Suviteravili 2

Suviteravili 3

Liblikõieline heintaim