Loodusdirektiivi metsaelupaikade seire

esialgsetest tulemustest

Seirefoorum 201103.nov, Tallinn

Anneli PaloTÜ Geograafia Osakond

Metsakoosluste seire:• Enne 1990-d püsiproovialade kordusuuringud;• 1994.a. sisuliselt jätkati püsiproovialade asutamist

(1994-1998: 12 ala);• 1998.a. metoodika muutus, lisati taimeliikide esinemise

põhjal arvutatavad indeksid (1998-2005: 20 ala);

• 2005.a. metoodika muutus, keskenduti Loodusdirektiivi elupaikade kordusülevaatusele

(2005-2009: 61 kirjeldust+pangametsad);• 2010.a. metoodika muutus, ühilduvus statistilise

metsainventuuriga (SMI).

Liira , J. 2009. Olemasolevate koosluste seiremetoodikate hindamine ning soovitusi Natura 2000 elupaikade seisundi seiremetoodika.Tartu Ülikooli Kirjastus.

Materjale protsessi arengust:Palo, A. 2000. Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire. Eesti

looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994-1998. EV Kesk-konnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn, lk 31-39.

Palo, A., Abner, O., Kalamees, R., Ploompuu, T., Roosaluste, E., Truus, L., Vellak, K. 2005. NATURA 2000 elupaikade seire integreerimine looduse mitmekesisuse seire taimekoosluste seire allprogrammi. Eesti XV Ökoloogiapäev, 22.aprill 2005. Natura 2000 Eestis. Toim. Frey, T., Tartu, lk 25-35.

Kuris, M., Ruskule, A. (Editorial team: Bermanis, R, Ciuplys, R., Fammler, H., Klein, K, Morkvenas, Ž., Palo, A., Viilma, K.) 2006. Favorable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment, management. Baltic Environmental Forum. Tallinn.

Palo, A.; Kuuba, R.; Mägi, M.; Paal, J. 2008. Loodusdirektiivi elupaigad: kui palju me nende seisundist teame? Eesti Loodus

8, lk 44-49.

Joonis 1. 2010 (sinised) ja 2011 (punased) seirati kokku 175 punkti kõikidest metsaelupaigatüüpidest (sh mõned kadastikud).

Elupaigatüüp tk Sama Lisandus Muutus Seiratiuhtvallimetsad 8 6 2 0 8lammi-lodumetsad 11 7 2 -2 9vanad loodusmetsad 12 10 23 +13 33rusukaldemetsad 13 10 5 +2 15soo-lehtmetsad 15 8 3 -4 11raba-ja siirdesoometsad 15 10 5 0 15luitemetsad 16 5 0 -11 6puiskarjamaad 16 13 3 0 16rohundirikkad kuusikud 20 10 6 -4 16laialehised metsad 21 10 1 -10 11okasmetsad oosidel 21 11 2 -8 12

Tabel 1. 175-st külastatud punktist kvalifitseerusid olemasolevate või hävinud metsaelupaikadena 166 punkti.

Esinduslikkuse klassid (tulenevad Loodusdirektiivi standardandmevormist)

• A – väga esinduslik• B – esinduslik• C – arvestatav esinduslikkus• p (Eesti arendus) – potentsiaalne

metsaelupaik, kujuneb 30 aasta jooksul kvaliteedikriteeriumitele vastavaks elupaigaks.

Palo, A. 2010. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Toim.-d Viilma, K., Paal, J., Türnpu, T., Maamets, L., Otsus, M., Animägi, A. Käsikiri. Tellija Eesti Keskkonnaministeerium.

Vana loodusmetsa (*9010) esinduslik elupaik

Ilus mets küll, aga kas ka elupaik???

Joonis 2. 166 seirepunkti jagunemine esinduslikkusklassidesse (%)

raba-ja sii

rdesoometsa

d

rohundirikka

d kuusik

ud

soo-le

htmetsa

d

laialehised m

etsad

luitemetsa

d

uhtvallim

etsad

puiskarja

maad

vanad lo

odusmetsa

d

rusuka

ldemetsad

okasm

etsad oosid

el

lammi-lodumetsa

d0

20

40

60

80

100

0-elupaik C ja p

A ja B

Joonis 5. Puistu põhistruktuur 166-s seirepunktis (alade osakaal %)

0102030405060708090

100

ühe-liigi-linekahe-liigi-lineenama-li-igiline

Tabel 2. 2010-2011(166 tk)

Bioloogiliselt vanad puud

(alade %)Keskmine vanus aastates

(95% usalduspiirid)raba-ja siirdesoometsad 20 mänd 84 (73, 94)lammi-lodumetsad 44 kask 59, sanglepp 63soo-lehtmetsad 45 kask 76, sanglepp 71uhtvallimetsad 63

laialehised metsad 64 kask 87, tamm 128, haab ja laialehised 73

vanad loodusmetsad 67 mänd 103 (93, 113), kuusk 92, kask 90, haab 80

rusukaldemetsad 67

puiskarjamaad 75 kask 67, tamm 117, haab ja laialehised 57

rohundirikkad kuusikud 81 kuusk 88, kask 87

okasmetsad oosidel 83 mänd 102 (73, 131), kuusk 94, kask 91

luitemetsad 100 mänd 108 (67, 140)

ElupaigatüüpElus puud

(cm)Surnud puud

(cm) Vahelaialehised metsad 40 (26,72) 24 (8,63) -16puiskarjamaad 43 (35,49) 30 (19,41) -13uhtvallimetsad 40 30 -10soo-lehtmetsad 29 19 -10vanad loodusmetsad 39 (33,44) 29 (22,37) -10rohundirikkad kuusikud 40 (32,58) 35 (25,56) -5okasmetsad oosidel 52 47 -5lammi-lodumetsad 31 27 -4raba-ja siirdesoometsad 22 19 -3rusukaldemetsad 33 (27,56) 33 (24,60) 0luitemetsad 40 (19,61) 42 (30, 55) 2

Tabel 3. Igal proovialal mõõdeti kolme jämedaima puu rinnasdiameeter ja jämedaima lamapuu vastav diameeter. (mõnedele väärtustele lisatud 95% usalduspiirid)

ElupaigatüüpVähelagunenud

lamapuit (d=15-25 cm)

Kõdupuit (d=15-25 cm) Vahe

puiskarjamaad 94 56 -38rohundirikkad kuusikud 100 75 -25laialehised metsad 100 82 -18raba-ja siirdesoometsad 67 53 -14uhtvallimetsad 100 88 -12vanad loodusmetsad 91 82 -9soo-lehtmetsad 82 73 -9luitemetsad 60 60 0okasmetsad oosidel 92 92 0lammi-lodumetsad 100 100 0rusukaldemetsad 87 93 6

Tabel 4. Elemendi esindatus elupaigatüübis (osakaal ehk alade %, kus vastav element esines)

Elupaigatüüp

Vähelagunenud lamapuit

(d >25 cm) Kõdupuit (d>25 cm) Vahe

lammi-lodumetsad 67 44 -23luitemetsad 40 20 -20raba-ja siirdesoometsad 20 0 -20puiskarjamaad 63 44 -19laialehised metsad 55 36 -19rohundirikkad kuusikud 81 63 -18rusukaldemetsad 80 67 -13uhtvallimetsad 75 63 -12vanad loodusmetsad 73 61 -12soo-lehtmetsad 45 36 -9okasmetsad oosidel 83 83 0

Tabel 5. Elemendi esindatus elupaigatüübis (osakaal ehk alade %, kus vastav element esines)

Joonis 6. 166-s seirepunktis toimunud raied (osakaal %)

0102030405060708090

100

oluline raievähene raieraie puudub

Kokkuvõtteks:• Seirepunktide arvu suurendamine on VÄGA

vajalik;• Inimmõjud ning elupaigatüüpide struktuurne

varieeruvus on valitud tunnuste kaudu määratletavad - järelikult seiratavad;

• Ees seisab metoodika ja välitööde teostuviisi optimeerimine ja andmetöötlusstandardi lõplik väljatöötamine.

• Aruanne Euroopa Komisjonile 2013! Seega 2012 a. oleks vaja seirata vähemalt 250 -300 punkti, et saada praeguse olemi kirjeldus.

Tänan kuulamast!