View
22.110
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Loodusõpetuse keemia osa kordamine. Õppematerjal Tallinna Ristiku Põhikooli 7.klassile
Citation preview
KORDAMINETallinna Ristiku Põhikool
7. klass
Koostas: Kristel Mäekask
MÕISTED
Setitamine Keemiline element
Molekul Molekulivalem
Aatom Ioon
Lihtaine Liitaine
Puhas aine Ainete segu
Sulamine Tahkumine
Aurumine Keemine
Kondenseerumine Põlemine
ÕHK
ÕHU TÄHTSUSÕhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond.
Hingamine
Fotosüntees taimedes
Elupaik taimedele ja loomadele
Edasiliikumiseks lindudele, putukatele jt
Seemnete, õietolmu ja eoste edasikandmiseks
ÕHU OMADUSEDÕhk on:
läbipaistev
värvuseta
lõhnata
liikuv
kokkusurutav
elastne
KÜLM JA SOE ÕHK
Soojendamisel õhu ruumala suureneb, jahtumisel väheneb
Soe õhk on kergem kui külm õhk
KUIV JA NIISKE ÕHK
Niiske õhk sisaldab rohkem veeauru kui kuiv õhk
Niiske õhk on kergem kui kuiv õhk
ÕHU KOOSTIS
Õhk koosneb gaasidest.
lämmastik ~ 78%
hapnik ~ 20%
argoon ~ 1%
teised gaasid kokku alla %
(süsihappegaas, veeaur, neoon, heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, radoon jt).
ÕHUSAASTE
Suur osa saasteainetest tekib põlemisel.
süsihappegaas CO2
vingugaas
lämmastikuühendid
tahm, tuhk, tolm
Suurimad saasteallikad on:
Tööstused Transport Vulkaanid
Õhusaaste põhjustab õhutemperatuuri tõusu, kasvuhooneefekti ja hingamisteede haigusi.
Eesti kuulub Euroopa suurimate saastajate hulka (kasvuhoonegaase aastas 8t /1 inimese kohta).
GAASIMASK JA RESPIRAATOR
Gaasitorbikus on filter, mis imeb kahjulikud gaasid ja tolmu.
Respiraator kaitseb tolmu eest.
VESI
VEE TÄHTSUSTäiskasvanud inimene sisaldab ligi 70% vett.
Vesi …
on vere koostisosa,
on rakumahla koostisosa,
võtab osa seedimisest,
reguleerib kehatemperatuuri,
elukeskkonnaks taimedele ja loomadele.
Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on.
loode vastsündinu täiskasvanu vanur
VEE OMADUSED
Puhas vesi on:
• läbipaistev,
• värvusetu,
• lõhnatu,
• maitsetu.
H2O
VEE OLEKUD
Vesi võib olla kolmes olekus:
• jää
• vesi
• veeaur
VESI MAALÜle 70% Maast on kaetud veega.
Suurem osa veest on maailmameres. Merevesi on soolane ja ei kõlba joogiks.
Mageveest on suurem osa liustikes ning inimesele on kättesaadav vaid veerand mageveest.
JOOGIVESI
Joogivesi peab olema puhas ega tohi sisaldada kahjulikke aineid.
Joogiks kõlbab põhjavesi, mineraalvesi, puhastatud järve või jõevesi.
Kasutatud vesi ehk reovesi tuleb enne veekogusse laskmist kindlasti ära puhastada.
Looduses täiesti puhast ehk destilleeritud vett ei ole.
MINERAALVESI
Mineraalvees on lahustunud aineid rohkem kui tavalises põhjavees, seetõttu on mineraalvesi soolakas.
Eestis leidub mineraalvett nt Värskas.
Mineraalvesi Värska originaal, puurkaev nr. 7, sügavus 470 m
VESILAHUS
Vesilahuseks nimetatakse segu, mis saadakse mingi aine lahustumisel vees.
Vees lahustuvad paljud ained.
Nt. Hapnik, süsihappegaas,
suhkur, keedusool
Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
SOOLA VESILAHUS = VESI + SOOL
lahus lahusti lahustunud aine
Heitvee puhastamine
Mehaaniline – vee puhastamine setitamise, filtreerimisega
Setitamine on mittelahustunud ainete sadestamine.
Filtreerimine ehk filtrimine on ainete eraldamine filtri abil.
Bioloogiline – vee puhastamine (mikro)organismidega
Koaguleerimine - vee puhastamine väga väikestest, palja silmaga nähtamatutest lahustunud aine osadest.
Veele lisatakse aineid, mille mõjul väikesed osad liituvad ja neid saab püüda filtriga.
Destilleeritud vesi
Destilleerimine on vee aurustumine ning sellele järgneb kondenseerimine.
Kondenseerimine on vee auru muutumine veeks.
MOLEKUL
Molekul
Molekul on väikseim aineosake, millel on sellele ainele omased omadused.
Suhkru kõige väiksem osake on suhkrumolekul – suhkrumolekul on magus nagu aine suhkur.
Aatom
Molekul koosneb kas ühe või mitme aine aatomitest.
Hapniku aatom
Vesiniku aatomid
Vee molekul koosneb ühest hapniku ja kahest vesiniku aatomist.
Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist.
O O
Hapniku aatomid
Keemiline element
Sama liiki aatomeid nimetatakse keemiliseks elemendiks.
Tuntuimad keemilised elemendid on:
Hapnik O Oxygenum
Vesinik H Hydrogenum
Süsinik C Carboneum
Lämmastik N Nitrogenum
Keemilisi elemente tähistatakse esimese tähega nende ladinakeelsest nimest. Vajadusel lisatakse ka teine täht.
Keemiliste elementide perioodilisustabel
1863. aastal jaotas vene keemik Dmitri Mendelejev siis tuntud 63 keemilist elementi vastavalt nende omadustele rühmadesse ja koostas perioodilisustabeli – nimetatakse ka mendelejevi tabel (Venemaal).
Tänapäeval on teadaolevaid keemilisi elemente üle 100.
Vaata tabelit õpiku tagakaanelt!
Keemiliste elementide perioodilisustabel
Täida vihikusse tabel keemiliste elementide kohta!
Vaata perioodilisustabelist õpiku tagakaanel.
Elemendi nimetus Elemendi tähis
Kas metall või mittemetall
Heelium mittemetall
Ca metall
Alumiinium
Fe
Uraan
Cl
Kuld
Hg
Millistest aatomitest koosneb suhkru glükoos molekul?
Mitu süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomit on?
Lihtained ja liitained
Molekul koosnes kas ühe või mitme aine aatomitest.
Lihtaine molekul koosneb ühte liiki aatomitest.
Näiteks osooni molekul O3
Liitaine molekul koosneb eri liiki aatomitest.
Näiteks süsihappegaasi molekul CO2O
OC
Puhas aine ja ainete segu
Ainel on alati kindel koostis!
Puhas aine koosneb ainult ühe lihtaine või keemilise elemendi osakestest (aatomitest, molekulidest).
Näiteks hapnik, heelium, süsinik, raud, samuti destilleeritud vesi (H2O).
Ainete segu koosneb mitme aine osakestest.
Näiteks joogivesi, õhk.
Puhas aine ja ainete segu
A B C
D E
MOLEKULVALEM
Nimeta järgmiste keemiliste elementide sümbolid:
Hapnik
läbipaistev, värvuseta, lõhnata gaas
lämmastik
värvuseta ja lõhnata gaas
vesinik
kerge, värvuseta gaas
süsinik
looduses esineb grafiidi ja teemandina
O
N
H
C
ÕPI NEED PÄHE!
Milleks meile molekulivalem?
Ained koosnevad molekulidest.
Molekul koosneb omavahel seotud kahest või enamast aatomist.
Molekuli koostist väljendab molekulivalem.
Molekulivalemist saame teada :
millistest aatomitest molekul koosneb
kui palju on neid aatomeid molekuli koostises.
O2Hapniku molekulivalem: “O” näitab millist liiki aatomid on ja indeks “2” näitab aatomite arvu molekulis (loetakse oo-kaks)
Vee molekulivalem
H2O
Koosneb vesiniku ja hapniku aatomitest
2 vesiniku aatomit
1 hapniku aatom
Kokku koosneb kolmest aatomist
Täida tabel!
Molekuli-valem
Millistest aatomitest koosneb?
Kui palju on neid molekulis?
Aatomeid molekulis kokku
Aine nimetus
Aine molekuli joonis
O2
CO2
CO
CH4
C6H12O6Ei ole vaja !
Molekulivalemid
Aatomid molekuli koosseisus
Molekulivalem Aine nimetus
3 hapniku aatomit osoon
1 süsiniku aatom, 4 vesiniku aatomit
maagaas
18 süsiniku aatomit, 38 vesiniku aatomit
parafiin
3 süsiniku aatomit, 8 vesiniku aatomit
majapidamisgaas
1 naatriumi aatom, 1 kloori aatom
söögisool
Molekulivalemid
Nimeta järgmiste ainete molekulivalemid:
hapnik (dihapnik) oo-kaks
osoon (trihapnik) oo-kolm
süsihappegaas (süsinikdioksiid) tsee-oo-kaks
vingugaas (süsinikoksiid) tsee-oo
vesi haa-kaks-oo
lämmastik enn-kaks
glükoos tsee-kuus-haa-kaksteist-oo-kuus
Molekulivalemid
Millistest aatomitest järgmised ained koosnevad ja kui palju on neid molekulis?
HNO3 lämmastikhape
CaCO3 lubjakivi (kaltsiumkarbonaat)
NaHCO3 söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat)
Cu vask
NaOH seebikivi (naatriumhüdroksiid)
H2SO4 väävelhape
AINED ERINEVATES OLEKUTES
Aine agregaatolekud
1) Tahke nt jää
2) Vedel nt vesi
3) Gaasiline nt veeaur
Tahke aine
Tahkel ainel on kindel kuju ja ruumala;
Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe;
Molekulid on omavahel tugevasti seotud.
Vedel aine
Vedel aine võtab anuma kuju kuid säilitab ruumala;
Vedelikud voolavad;
Osakesed liiguvad rohkem kui tahkes aines ja vähem kui gaasilises aines;
Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal kui tahkes aines.
Osakeste paiknemine vee vedelas olekus
Gaasiline aine
Gaasiline aine täidab kogu anuma;
Osakesed paiknevad hõredalt ja liiguvad palju;
Molekulid ei ole omavahel seotud.
Aine oleku muutused
Sulamine
Tahkumine
Aurumine
Kondenseerumine
Sulamine
Sulamine on protsess mille käigus tahke aine muutub vedelaks.
Igal ainel on oma kindel sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab.
Jää sulamistemperatuur on 0°C
Sulamistemperatuur
aine sulamistemperatuur
Tina 232°CKlaas 160 - 800°CAlumiinium 660°CHõbe 960°CKuld 1063°CVask 1083°CRaud 1539°C
Tahkumine
Tahkumine on protsess mille käigus vedel aine muutub tahkeks.
Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga.
Vee tahkumistemperatuur on 0°C
Aurumine
Aurumine on protsess mille käigus vedel aine muutub gaasiliseks.
Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, aurumine toimub pidevalt.
Kõrgemal temperatuuril auruvad ained kiiremini.
Keemine
Tekivad aurumullid;
Mullid tõusevad vedeliku pinnale;
Igal ainel on oma keemistemperatuur;
Veel 100°C.
Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses.
Kondenseerumine
Kondenseerumine on protsess mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks.
Nt. Pilved tekivad vee kondenseerumisel.
SOOJUSPAISUMINE JA TEMPERATUUR
Molekulid liiguvad
Kõik molekulid – isegi tahketes kehades – liiguvad ning seetõttu põrkavad omavahel kokku.
Molekulide liikumine erinevates aineolekutes:http://www.visionlearning.com/library/module_viewer.php?mid=120
http://www.harcourtschool.com/activity/states_of_matter/
madalam temperatuur kõrgem temperatuur
Molekulide liikumine gaasis erineval temperatuuril.
Kui aine soojeneb
Aine soojenemisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes.
Näiteks: Raudtee rööpad
Jalgratta kummid
Tahkete kehade soojuspaisumine
Vedelike soojuspaisumine
Gaaside soojuspaisumine
Kui aine jahtub
Jahtumisel väheneb aineosakeste kiirus ja aine tõmbub kokku.
Näiteks: plastmassist purgikaas
Soojuspaisumine oleneb ainest
Erinevatel ainetel on tavaliselt erinev soojuspaisumine.
Koos saavad olla vaid need kehad, mis paisuvad ühtemoodi.
Näiteks: raudbetoon
terasvardad ja betoon
Näiteks: elektripirn
raudnikkel ja klaas
Kus tuleb arvestada soojuspaisumisega?
Transport; ehitus; masinad
rullid
paisumispilu
Temperatuur
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on keha temperatuur.
Temperatuur iseloomustab keha soojust.
Kui suur on sinu kehatemperatuur?
Kas oskad öelda kui soe või külm on sind ümbritsev keskkond?
Inimesed tajuvad soojust erinevalt ning seetõttu ei saa keha temperatuuri hindamisel usaldada oma meeleorganeid.
Termomeeter
Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga.
Termomeetrites kasutatakse soojuspaisumise nähtust.
E L E K T R O O N IL IN ET E R M O M E E T E R
V E D E L IKT E R M O M E E T E R
B IM E T A LLT E R M O M E E T E R
T E R M O M E E T E R
Galileo termomeeter
Umbes 400 aastat tagasi ehitas Galileo Galilei esimese termomeetri – termoskoop.
Vedeliktermomeeter
Esimese hea vedeliktermomeetri valmistas Fahrenheit.
skaala
paisumistoru
reservuaar
Elavhõbe tahkub temperatuuril -37°C
Bimetalltermomeeter
Bimetall – kaks erinevat metalli.
Soojenedes bimetall kõverdub.
Digitaalsed termomeetrid
TEMPERATUURISKAALAD
Celsius Fahrenheit
Vesi keeb 100°C 212°F
Jää sulab 0°C 32°F
Fahrenheiti temperatuuriskaalat kasutatakse Inglismaal; Iirimaal; USAs
GAASI RÕHK
Gaasi rõhk
Gaas avaldab kõikidele kehadele rõhku.
Rõhk näitab, kui suurt jõudu avaldab gaas ühikulise pindalaga pinnale.
sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust
sõltub gaasi temperatuurist
Seega sõltub gaasi rõhk
• aineosakeste paiknemise tihedusest
• ja nende liikumise kiirusest
Miks õhupall läheb pauguga katki?
Gaasi rõhk
Rõhu tähis on p
Rõhu mõõtühik on Pa [paskal],
kasutatakse ka mmHg [millimeetrit elavhõbedasammast]
p = F/S
F – jõud
S - pindala
Tänu Maa gravitatsioonijõule me õhurõhku ei tunneta.
Õhurõhk
Rõhku 760 mmHg loetakse normaalrõhuks.
Täna on Tallinnas õhurõhk 745 mmHg
Kas tegemist on madalrõhuga või kõrgrõhuga?
Baromeeter
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.
Lihtsa baromeetri võib ka ise valmistada.
vaakum
tase
kinnitus
osuti
IOONIDE TEKE
AATOM JA IOON
AATOM IOON
Neutraalne osake
Prootoneid tuumas ja elektrone tuuma ümber on võrdselt
Na
aatom
Positiivse või negatiivse laenguga osake
Prootonite ja elektronide arv ei ole võrdne
Na
ioon
K L O O R I IO O NC l-
N E G A T IIV N E IO O N
N A A T R IU M I IO O NN a +
P O S IT IIV N E IO O N
IO O N
IOONIDE TEKE
Kui naatriumi ja kloori aatomite välised elektronkihid kokku puutuvad on võimalik on elektronide üleminek ühe aine aatomist teise aine aatomisse.
Elektroni kaotanud naatriumi aatom muutub naatriumi iooniks
Elektroni liitnud kloori aatom muutub kloori iooniks
Na Cl
NAATRIUMI IOON
Tekkiv naatriumi ioon on positiivse laenguga
Na+
Kuna neutraalne naatriumi aatom andis ära ühe elektroni, mis on negatiivse laenguga.
Annab elektroni ära
Naatriumi aatom Naatriumi ioon
KLOORI IOON
Tekkiv kloori ioon on negatiivse laenguga
Cl-
Kuna neutraalne kloori aatom sai juurde ühe elektroni, mis on negatiivse laenguga.
Saab elektroni juurde
KEEDUSOOL
Naatriumkloriid ehk keedusool
Leidub mere- ja soolajärvede vees
Positiivse naatriumi ja negatiivse kloori iooni tõmbumise tõttu püsib aine koos
Na+ Cl-
IOONSIDE
Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme.
Selliseid kuupe on pisikeses keedusoolakristallis umbes 100 000 000 000 000 000 000
KEEMILINE REAKTSIOON
Keemilise reaktsiooni käigus toimub aineosakeste ümbergrupeerumine uuteks aineosakesteks.
Keemilist reaktsiooni on võimalik tähistada keemilise reaktsiooni võrrandiga.
AINEHULK
Keemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks on kasutusele võetud eriline ühik – mool.
Üks mool sisaldab alati teatud kindla arvu aineosakesi.
See kindel arv on 600 000 000 000 000 000 000 000 osakest.
Seda arvu nimetatakse itaalia teadlase järgi Avogadro arvuks
Näiteks kaalub üks mool vesinikku 1 g, 1 mool hapnikku aga 16 g.
Ainete ühe mooli massi võid vaadata keemiliste ainete perioodilisuse tabelist.
Arv, mis sulle on tuntud aine aatommassi nime all, näitab ka selle keemilise elemendi ühe mooli massi grammides.
Ülesanne on leida 2 mooli hapniku mass.
Kui üks mool hapnikku kaalub 16 g, siis kaks mooli hapnikku kaalub 2 x 16 = 32 g
Kasutatud materjalid:http://elements.vanderkrogt.net/images/sodium.jpg http://www.eurochlor.org/upload/images/image229.jpg
http://bayu.co.kr/image/salt03.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Halite%28Salt%29USGOV.jpg http://www.hot.ee/gaspar/fotogalerii-muud-raudtee.html http://www.ruduseesti.ee/Gvalikraudtee.htmhttp://www.iun.edu/~cpanhd/C101webnotes/aqueoussolns/solandtemp.html http://www.harcourtschool.com/activity/states_of_matter/ http://coolcosmos.ipac.caltech.edu//cosmic_classroom/light_lessons/thermal/measure.html https://yhis.parnu.ee/reink/images/stories/Oppematerjal/soojuspaisumine_termomeeter.pdf http://www.perret-optic.ch/instruments/meteorologie/Thermometre/inst_thermo_image/inst_thermo_bimetal.jpg http://www.australiangeographic.com/images/products/IZL.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Galileo_Thermometer_closeup.jpghttp://www.bbc.co.uk/gloucestershire/weather/a-zweather/galileo.shtml http://static.flickr.com/31/56341562_93a6ca7cc6.jpg http://galileo.phys.virginia.edu/classes/152.mf1i.spring02/Heat.htm http://brunelleschi.imss.fi.it/museum/esim.asp?c=404007 http://www.physics.lsa.umich.edu/demolab/demo.asp?id=191
http://www.bio-medical.com/images_products/bf199.gif http://thelongestlistofthelongeststuffatthelongestdomainnameatlonglast.com/long26.html http://www.va.ttu.ee/~erkie/ilm.html http://www.rpi.edu/research/magazine/summer04/molecularium_1.html
http://www.sce.com/kidsscience/images/waters/3-4bi.gif http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kuld_teemant_vaariskivid_liinamestkula.htm
http://www.ut.ee/BGGM/miner/grafiit.html http://can-do.com/uci/lessons98/I-periodic-color.gif
http://www.lsbu.ac.uk/water/images/molecul2.gif http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/earth/geology/molecule.html
http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=76&Itemid=3
http://www.worsleyschool.net/science/files/sugar/page.html http://www.ps.uci.edu/~tomba/ants/
http://www.worsleyschool.net/science/files/water/molecules.html http://ec.europa.eu/environment/youth/water/water_et.html
http://www.ut.ee/BGGM/maavara/mineraalvesi.html http://www.miksike.ee/
http://www.envir.ee http://www.cs.ut.ee/~lauriesk/veereostus.html
http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML%7D=rtd&TA=2002&TO=5&AN=1369
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vesi_annesulg.htm
Recommended