MOTIVAT S IO ON KAASA KOOLITEELE

MOTIVATSIOON KAASA KOOLITEELE

Tallinn, Eesti1.2.2010

Jaana ViljarantaOppimisen ja motivaation huippututkimusyksikkö

Psykologian laitos, Jyväskylän yliopisto

Koolitusmaterjale on ette valmistanud ka…

• Marja-Kristiina Lerkkanen• Kaisa Aunola• Jari-Erik Nurmi• Noona Kiuru• Eija Pakarinen• Riikka Hirvonen• Lotta Tynkkynen• Heta Tuominen-Soini

Päeva teemad:

• Mis on motivatsioon?– Strateegiad, meelepärast, nägemus endast

õppijana…• Motivatsioon erinevatel koolitee etappidel • Areng

– Tähendus• Kas on võimalik motivatsiooni mõjutada?• Kooli tähtsus

– Pere ja sõprade tähtsus

Uurimusi teema kohta

• Koolioskuste ja motivatsiooni areng (Jyväskylä Entrance into Primary School JEPS)

• Umbes 200 last lasteaiast 9. klassini

• Esimesed astmed (ALPO)• Pilootprojektis 2005-2006 139 lasteaialast • Aastast 2006 umbes 2000 last

• Vanemad, õpetajad ja lapse õppimine (VALO)• Umbes 200 esimese klassi õpilast, päevikumeetod

• FinEdu Study• Umbes 900 teisele kooliastmele siirduvat noort

MOTIVATSIOON

Aspekte motivatsiooniuuringutest

Mida kaasa kooliteele?Õppimise motivatsiooni käsitlevate Õppimise motivatsiooni käsitlevate

uurimuste kesksed küsimused on olnuduurimuste kesksed küsimused on olnud::

-- Miks Miks ühtedele lastele meeldib matemaatika ja teised ühtedele lastele meeldib matemaatika ja teised lihtsalt ei salli sedalihtsalt ei salli seda? Miks? Miks ühtedele lastele meeldivad ühtedele lastele meeldivad kõik õppeainedkõik õppeained – – neile meeldib koolis käia neile meeldib koolis käia – – teistele aga teistele aga ei meeldi koolis mitte ükski asiei meeldi koolis mitte ükski asi??

-- Miks Miks ühtedele lastele meeldivad rasked ülesanded ja ühtedele lastele meeldivad rasked ülesanded ja nad võivad pingutada hoolimata ajutistest nad võivad pingutada hoolimata ajutistest ebaõnnestumistestebaõnnestumistest? Miks ? Miks teised on õppimissituatsioonis teised on õppimissituatsioonis muserdunud ja püüavad vältida raskeid ülesandeidmuserdunud ja püüavad vältida raskeid ülesandeid??

Motivatsiooni tähendus õppimises ja kuidas saame Motivatsiooni tähendus õppimises ja kuidas saame toetada erineva motivatsiooniga lapsitoetada erineva motivatsiooniga lapsi??

(1) (1) Kas ma tulen selle ülesandega Kas ma tulen selle ülesandega toimetoime? Kui? Kui võimekas ma olen võimekas ma olen??

(2) (2) Kas ma tahan seda teha?Kas ma tahan seda teha? Kui Kui meeldiv see ülesanne onmeeldiv see ülesanne on??

(3) Miks (3) Miks ma tahan seda ma tahan seda teha?teha?

MiksMiks on lapsel õppimises on lapsel õppimises raskusi? raskusi?

1.1.Neurokognitiivne Neurokognitiivne aspekt aspekt - - ntnt * d * düüsleksiasleksia

* matema* matemaatilised spetsiifilised atilised spetsiifilised raskused raskused

* * tähelepanuhäired tähelepanuhäired * visu* visuaal-aal-spatiaalspatiaalsed tajuhäired sed tajuhäired

““ÕpiraskusteksÕpiraskusteks peetakse peetakse neurokognitiiv neurokognitiivseidseid, , ajutegevuse ajutegevuse normist erineval korrastumisel baseeruvaid kognitiivseid normist erineval korrastumisel baseeruvaid kognitiivseid raskusi, millega ei seondu üldist mahajäämust ja kognitiivsete raskusi, millega ei seondu üldist mahajäämust ja kognitiivsete oskuste vajakajäämist, mille esmaseks põhjuseks on puuduv oskuste vajakajäämist, mille esmaseks põhjuseks on puuduv kogemuslikkus. “kogemuslikkus. “ (Lyytinen, H. 1996) (Lyytinen, H. 1996)

2. 2. Viletsamate tulemuste ja Viletsamate tulemuste ja motivatsiooni aspekt motivatsiooni aspekt

- - lapse tulemused on võimetest lähtuvalt lapse tulemused on võimetest lähtuvalt halvemad kui võiksime oletadahalvemad kui võiksime oletada ( (tulemused ei ole tulemused ei ole vastavuses võimetegavastavuses võimetega))

- - õpiraskuste taustal mõjutavad õpiraskuste taustal mõjutavad motivatsioon, enesetunne, enesevalitsemisviisid motivatsioon, enesetunne, enesevalitsemisviisid jm lapse sisemised psühholoogilised faktorid jm lapse sisemised psühholoogilised faktorid

MOTIVATSIOON

Mõisted

Motivatsioon – mõisted

• Minapilt õppimises, õppija minapilt • Toimetulekustrateegiad, tegutsemisviisid• Meeldivus, hinnangud,

tegutsemismotivatsioon

ÕPPIMIS- VÕI ÕPPIJA MINAPILT

• Õpilase arvamus endast kui õppijast • Õpilase arvamus oma võimetest ja

oskustest mingis valdkonnas• Nägemus endast lugejana, arvutajana jne.• Baseerub eelnevatele kogemustele,

saadud tagasisidele ja oma tõlgendustele • Sageli positiivne koolitee alguses, isegi

ülioptimistlik, hiljem muutub realistlikumaks.

Tegutsemisviisid ehk strateegiad

• Millisel määral ilmneb õpilasel teatud mõtlemist ja/või käitumist, kuidas ta suhtub erinevatesse ülesannetesse

• Ülesandele orienteeritud tegevus vs ülesannet vältiv tegevus

• Ülesandele keskendumine vs irrelevantne tegevus – Pingutamine ja püsivus vs loobumine

• Baseerub õpilase tõlgendusel ülesande raskusest, oma võimetest ning varasematel kogemustel samalaadsetes õppimissituatsioonides

Positiivsed ja negatiivsed kuhjuvad ringid

Pos. enesetunne/tunne valdamisestVäljakutseid kogetakse õppimissituatsioonidena Ülesandele suunatus, proovimineTõenäoline õnnestumine, positiivne tagasiside Tunne, et on olukorra peremees/positiivne

enesetunne

Positiivsed ja negatiivsed kuhjuvad ringid

Vilets enesetunne/ebaõnnestumise ennustamine Väljekutsete kogemine

õnnestumissituatsioonidena Ülesande vältimine, passiivsus ja

(vusserdamine?) häseltäminenTõenäoline ebaõnnestumine, negatiivne

tagasiside Ebaõnnestumise ennustamine/nõrk enesetunne

1. Kas laps hakkab lihtsalt tegema midagi muud, kui tegevuses või ülesandes ilmneb raskusi? 2. Kas laps püüab aktiivselt toime tulla ka raskete ülesannete ja olukordadega? 3. Kas laps lõpetab kiiresti proovimise?

Uurimus strateegiatest

Uurimus – esimesed astmed: lasteaiaõpetajad hindavad oma rühma laste tegutsemisviise hindamisküsitluses, mis oli 5- tasemeline (1 = mitte üldse; 5 = väga palju/kiiresti).

Behavior Strategy Rating Scale (BSR; Onatsu & Nurmi, 1995; Onatsu-Arvilommi & Nurmi, 2000).

Laste tegutsemisviisid Laste tegutsemisviisid ( (esimese klassi õpilase intervjuuesimese klassi õpilase intervjuu)) (Aunola & Nurmi)(Aunola & Nurmi)

Ma küsin sinu käest mõningaid küsimusi kooli kohta. Mind huvitab sinu arvamus. Mitte õiged ja valed vastused – Ma küsin sinu käest mõningaid küsimusi kooli kohta. Mind huvitab sinu arvamus. Mitte õiged ja valed vastused – vaid lihtsalt, mis sina arvad. “Ütlesid just, et….”vaid lihtsalt, mis sina arvad. “Ütlesid just, et….” ( (kui ei öelnud midagi, siis “te teete koolis kindlasti erinevaid kui ei öelnud midagi, siis “te teete koolis kindlasti erinevaid asju? Loen sulle lauseid, mis on kooliga seotud. Mõtle, kas need on sinu kohta õiged või ei. Vasta nii, nagu sinu asju? Loen sulle lauseid, mis on kooliga seotud. Mõtle, kas need on sinu kohta õiged või ei. Vasta nii, nagu sinu meelest on või nagu sina teeksid meelest on või nagu sina teeksid ( (nagu sulle tundubnagu sulle tundub))””. Al. Alustameustame..

ÕigeÕige Ei Ei oleole

1. 1. Kui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oskaKui koolis tehakse ülesandeid, siis kardan, et mina ei oska.. 11 00

2.2. KoKooli on tore tullaoli on tore tulla.. 11 00

3.3. Kui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abiKui mõni asi on raske, siis küsin kohe õpetajalt abi 11 00

4.4. Kooliülesanded on mulle raskedKooliülesanded on mulle rasked 11 00

55.. Kooliasju on tore tehaKooliasju on tore teha 11 00

6.6. Mõnikord ma viivitan ülesande alustamisegaMõnikord ma viivitan ülesande alustamisega 11 00

7.7. Kui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muudKui mõni asi on koolis raske, siis teen meeleldi midagi muud 11 00

8.8. Pingutan ja teen ära ka rasked ülesandedPingutan ja teen ära ka rasked ülesanded 11 00

9.9. Tahan teha kõik koolitööd ilma abitaTahan teha kõik koolitööd ilma abita 11 00

10.10. Teen koolitööd alati lõpuni äraTeen koolitööd alati lõpuni ära 11 00

11.11. Kui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleliKui koolitöödest midagi on raske, jätan selle kohe pooleli 11 00

12.12. Ma oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti tehaMa oskan ka raskeid koolitöid kohe õigesti teha 11 00

13.13. Minu arvates on paha kooli tullaMinu arvates on paha kooli tulla 11 00

14.14. Alati ma ei suuda teha kõiki koolitöidAlati ma ei suuda teha kõiki koolitöid 11 00

15.15. Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli Mõnikord ma jätan keerulised ülesanded pooleli 11 00

16.16. Tahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üleTahan alati, et õpetaja kontrolliks minu töö üle 11 00

17.17. Mulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängudMulle meeldivad ka rasked ülesanded ja mängud 11 00

Mis meeldib, ülesandemotivatsioon

• Meeldimus viitab ülesande väärtusele ehk sellele, millisel määral ülesanne pakub huvi, kutsub lahendama ja tekitab soovi püstitatud eesmärki saavutada

• Nooremate õpilaste puhul näitab huvi teatud teema/õppeaine suhtes (MILLELE ollakse motiveeritud), hiljem ka diferentseeritumat ülesannete hindamist (MIKS ollakse motiveeritud)

1. Mängimine: Siin mängitakse mänguasjadega 2. Liikumine: Siin lapsed mängivad õuemänge, liiguvad

ja mängivad palli 3. Muinasjutu kuulamine: Siin loeb täiskasvanu lastele

raamatut 4. Kirjaharjutused ja lugemine: Siin kooliks

ettevalmistustunnis üks laps teeb kirjaharjutusi ja teine loeb raamatut

5. Muusika: Siin lapsed laulavad ja mängivad pilli 6. Matemaatika ja arvutamine: Siin laps teeb

harjutusvihikus numbriharjutusi7. Käeline tegevus: Siin üks laps joonistab ja teine

meisterdab 8. Ümbritseva keskkonna ja looduse uurimine: Siin

uurib üks laps luubiga ämblikku ja teine uurib lilli

Kooliks ettevalmistava rühma motivatsioon: (= huvi rühmas õpetatava vastu) Individuaalses intervjuus palutakse lapsel “näopildi” skaalal näidata oma meeldimust õpetatavate valdkondade kohta.

1 = mulle ei meeldi üldse, 5 = mulle meeldib väga

55 44 33 22 11

TEEN TEEN MEELEDIMEELEDI / / TÄITSA TORETÄITSA TORE

EEII TEE TEE MEELEDIMEELEDI / / TÕESTI TÕESTI NÜRINÜRI

Nt.Nt. ””Kui Kui meeleldi sa koolis teed arvutamisülesandeidmeeleldi sa koolis teed arvutamisülesandeid?”?”

““Kui Kui väga sulle meeldivad arvutamisülesandedväga sulle meeldivad arvutamisülesanded?”?”

““Kui Kui meeleldi teed kodus arvutamisülesandeidmeeleldi teed kodus arvutamisülesandeid?”?”

Kuidas kõik kokku põimub?

• Õpilase ülesannetevalikud, tegutsemisviisid ja tulemused tulenevad sellest, kui hästi ta arvab ülesandega toime tulevat ja kui palju ta ülesannet hindab (Eccles & Wigfield)

• Taustal mõjutavad varasemad kogemused ja tõlgendused ning ka laiema keskkonna poolt loodud võimalused ja piirangud

Kasvattajien / kasvatusinstituu-tioiden uskomukset ja käytännöt

Lapsen kiinnostusten erilaisuus

Aiemmat suoriutumis-kokemukset

Kulttuurinen ympäristö• Sukupuoleen liittyvät odotukset• Kulttuuriset odotukset ammattiin liittyvistä ominaisuuksista jne.

Lapsen havainnot: 1. kasvattajien uskomuksista, asenteista ja odotuksista

2. Sp-rooleista

3. Toimintaa koskevista odotuksista

Lapsen tavoitteet ja yleiset minäkäsitykset Onnistumis-

odotukset

Lapsen tulkinnatkokemuksesta• Tilannekohtaiset

syyselitykset• Hallinnan

paikantaminen

Lapsen tunnesisäl-töiset muistot

Tehtävänarvostus1. Kiinnostus2. Tärkeys / Hyödyllisyys3. Vaatimukset

Suoriutumi-seen liittyvät valinnat

Expectancy-value model of achievement motivation (Wigfield & Eccles, 2000)

MOTIVATSIOON KOOLITEE ERINEVATEL ETAPPIDEL

Areng ja tähendus

Motivatsiooni areng • Meelepärasus ja motivatsioon teha eristuvad õppeaineti

väljenduvad juba varakult (Nurmi & Aunola, 2005)– Juba algklassides eristuvad matemaatikale motiveerunud lapsed

lugemisele motiveerunutest jne. • Ka tööviisid ja strateegiad on suhteliselt püsivad kohe

koolitee alguses

• Aastate jooksul muutuvad erisused püsivamateks

• Muutused esinevad eriti üleminekuetappidel

Lugemise motivatsiooni areng

2,52,72,93,13,33,53,73,94,14,3

TytötPojat

JEPS-tutkimus, Nurmi & AunolaJEPS-tutkimus, Nurmi & Aunola

Matemaatikamotivatsiooni areng

2,52,72,93,13,33,53,73,94,14,3

TytötPojat

JEPS-tutkimus, Nurmi & AunolaJEPS-tutkimus, Nurmi & Aunola

0 %

10 %

20 %

30 %

40 %

50 %

60 %

70 %

80 %

90 %

100 %

Grade 1 Grade 2 Grade 4 Grade 7

MotivatedReading motivatedMath motivatedUnmotivated

N=127(58,8%)

N=32(14,8%)

N=44(20,4%)

N=103(47,9%)

N=49(22,8%)

N=56(26%)

N=98(49,7%)

N=42(21,3%)

N=40(20,3%)

N=16(8,6%)

N=50(26,7%)

N=58(31%)

3***

20**

18***

74*** 65***

23***

18**

2*

35*

N=63(33,7%)

N=17(8,6%)N=7 (3,3%)

N=13(6%)

-2

-1,5

-1

-0,5

0

0,5

1

matematiikkakielettaito- ja taideaineetäidinkielihumanistiset aineet

Kuopio School Transition, Viljaranta et al. (2009).Kuopio School Transition, Viljaranta et al. (2009).

Millaisia tehtävämotivaatioryhmiä voidaan löytää 9. luokalla?

MILISEID EESMÄRGILE ORIENTEERUMISE GRUPPE VÕIB

LEIDA 9. KLASSIS? (Heta Tuominen-Soini)

Leiti neli rühma:

normatiivne rühm (I-States N=415, 39%) edule orienteerunud (I-States N=328, 31%) õppimisele orienteerunud (I-States N=186, 18%) vältimisele orienteerunud (I-States N=131, 12%)

RÜHMADE KIRJELDUSED • Normatiivne rühm

– suur rühm, peegeldab õpilaste “massi”

– tüüpiline õpilane hindab õppimise tähendust ja hinnete tähtsust, kuid on mõneti innutu panustama nende eesmärkide saavutamisse

• Edule orienteeritud – jõuline püüdlus headele

tulemustele ja suhtelisele edule

– eesmärgiks on ka õppida ja võimalikult palju aru saada

• Õppimisele orienteeritud – eesmärgiks õppida

võimalikult palju, saada uusi teadmisi ja mõista õpitut

– head hinded tähtsad– ei rõhuta koolitöö

vältimist

• Vältimisele orienteeritud– tahavad koolitööga

toime tulla võimalikult vähese vaevaga

– kõige vähem õppimisele orienteeritud

Mida motivatsioon mõjutab?

• Kooliedukus• Hinded• Kursuste valik• Edasiõppimine• Kutsevalik• jm

Letter-motivation 1 Letter-motivation 2

Letter skills 2Letter skills 1

Oktoober Aprill

.20*

.71***

ALPO, Viljaranta et al. (2009)., Viljaranta et al. (2009).

Lugemine: motivatsioon ülesandele ja oskused

Math-motivation 1 Math-motivation 2

Math skills 2Math skills 1

Oktoober Aprill

.52***

.26*

.18*

.17*

ALPO, Viljaranta et al. (2009).ALPO, Viljaranta et al. (2009).

Matemaatika: motivatsioon ülesandele ja oskused

Mida see tähendab?

• Mida rohkem meeldib lapsele esimese kooliaasta alguses matemaatika, seda paremad on tema oskused esimese kooliaasta lõpus

• Mida paremad on oskused kooli alguses, seda rohkem meeldib lapsele matemaatika aasta lõpus Kumulatiivse ringi algus?

• Sama ei ole täheldatud emakeele osas– Põhjuseks soome keele reegliline struktuur, kerge

õppida lugema?

Arvutamisoskus

Lasku-taito

Arvutamisoskus

EsikouluEsikoulu EnsimmäineEnsimmäinen luokka n luokka Toinen Toinen

luokkaluokka

Motivaatio

Motivaatio

Motivaatio

.21.21 .60.60

.91.91 .92.92

.16.16 .14.14

JEPS, Nurmi & AunolaJEPS, Nurmi & Aunola

Matematiikka: tehtävämotivaatio ja taidot

Arvutamisoskus

Mida see tähendab?

• Lapse arvutamisoskuse tase enne kooli mõjutab fakti, kui palju talle meeldib matemaatika esimese klassi alguses.

• Ja – see, kui palju lapsele meeldib matemaatika esimese klassi alguses, mõjutab tema oskuste arengut teise klassi minemisel

Seosed matemaatiliste oskuste, õppimisminapildi ja

sooritusmotivatsiooni vahel

Performance

Self-conceptof ability

.46*** / .22*.47*** /.51***.72*** / .70***.32*** / .40***.31*** / .33***

.23** /

.27**

.28*** /

.35***

.36*** /

.33***

.19** /

.21**

.23*** /

.22***

.32*** / .30*** .13*** / .17***.28*** / .33***

.28*** / .28***.44*** / .48***.44*** / .52***

.19*** / ns.

.17* /

.20*

.25***/

.28**

.59*** /

.51***

.42*** /

.41***

.20** /

ns.

.21* /

.27*

.16* /

.18**

.41*** /

.50***

.34** /

.33**

.49** /

.58***

.21* /

.38**

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Performance Performance Performance

Grade 1 Grade 2 Grade 4 Grade 7

Performance

Self-conceptof ability

.46*** / .22*.47*** /.51***.72*** / .70***.32*** / .40***.31*** / .33***

.23** /

.27**

.28*** /

.35***

.36*** /

.33***

.19** /

.21**

.23*** /

.22***

.32*** / .30*** .13*** / .17***.28*** / .33***

.28*** / .28***.44*** / .48***.44*** / .52***

.19*** / ns.

.17* /

.20*

.25***/

.28**

.59*** /

.51***

.42*** /

.41***

.20** /

ns.

.21* /

.27*

.16* /

.18**

.41*** /

.50***

.34** /

.33**

.49** /

.58***

.21* /

.38**

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Performance Performance Performance

Grade 1 Grade 2 Grade 4 Grade 7

JEPS, Viljaranta et al. (submitted)., Viljaranta et al. (submitted).

Seosed emakeeleoskuste õppimisminapildi ja

sooritusmotivatsiooni vahelPerformance

Self-conceptof ability

.56*** / .47***.47*** /.59***.81*** / .71***

.25*** / .28***

.18* /

.16*

.21** /

.20**

.25*** /

.23***

.38*** /

.32***

.28*** / .30*** .18** / .20**.24** / .27**

.36*** / .28**.34*** / .44***

.21** /

.26**

.38*** /

Ns.

.73*** /

.62***

.60*** /

.52***

ns. /

.25*

Ns. /

.41***

.26* /

Ns.

.34** /

.37***

.39*** /

.45***

Ns. /

.25*

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Performance Performance Performance

.12* / .16*

.32* / ns.

.35*** /

Ns.

Ns. /

.22**

Ns. /

.22**

Ns. /

.27**

Ns. /

.32***

Grade 1 Grade 2 Grade 4 Grade7

Performance

Self-conceptof ability

.56*** / .47***.47*** /.59***.81*** / .71***

.25*** / .28***

.18* /

.16*

.21** /

.20**

.25*** /

.23***

.38*** /

.32***

.28*** / .30*** .18** / .20**.24** / .27**

.36*** / .28**.34*** / .44***

.21** /

.26**

.38*** /

Ns.

.73*** /

.62***

.60*** /

.52***

ns. /

.25*

Ns. /

.41***

.26* /

Ns.

.34** /

.37***

.39*** /

.45***

Ns. /

.25*

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Self-conceptof ability

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Taskmotivation

Performance Performance Performance

.12* / .16*

.32* / ns.

.35*** /

Ns.

Ns. /

.22**

Ns. /

.22**

Ns. /

.27**

Ns. /

.32***

Grade 1 Grade 2 Grade 4 Grade7

JEPS, Viljaranta et al. (submitted)., Viljaranta et al. (submitted).

Mida see tähendab?

• Õpetaja hinnang nii matemaatikaoskusele kui ka lugemisoskusele mõjutavad õpilase enda nägemust oma oskustest, mis omakorda mõjutab tegutsemismotivatsiooni – Tulemus ja sellest saadav tagasiside kujundavad

õpilase oma arvamust oma oskustest – Kujunenud käsitus on baasiks edaspidisele

tegutsemishuvile ja sellele, kui palju ta neid ülesandeid hindab

Tegutsemisviisid ja lugemisoskus

• Ülesandele suunatud tegutsemisviis ennustab soomekeelsete laste puhul kirjutamisoskuse ja loetu mõistmisoskuse saavutamist esimeses ja teises klassis

• Ei ennusta sujuvat lugemist • Parem kirjutamisoskus ja parem loetu

mõistmine omakorda ennustavad ülesandele orienteeritud töötamist(Hirvonen et al 2009)

Mida see tähendab?

• Soome keeles saavutatakse sujuv lugemisoskus üsna kergelt, seega ei ole tegutsemisviisil nii suurt mõju tulemusele

• Keerukamate ja rohkem keskendumisvõimet vajavate ülesannete puhul on töö(õppimis)oskustel suurem tähtsus!

Ülesandemotivatsioon ja tegutsemisstrateegiad koos?

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

failure-expectation low-motivation autonomic adaptive-social

task_avoidanceefficacymotivationfailure_expectationsocial_supportreading_motivationmath_motivation

Grupi liikmelisuse püsivus

n = 31(17.4 %)n = 26

(13.3 %)n = 22

(11.2 %)

n = 35(19.7 %)

n = 24(12.2 %)n = 19

(9.7 %)

n = 64(36.0 %)

n = 66(33.7 %)

n = 32(16.3 %)

n = 48(27.0 %)

n = 80(40.8 %)

n = 123(62.8 %)

0,0 %

20,0 %

40,0 %

60,0 %

80,0 %

100,0 %

1st 2nd 4th

failure-expectation low-motivation autonomic adaptive-social

65***

17*

8***

7**

4 ***

3 *

9 **

10 **

30***

13***

15***

0 **

8 *

5 *

0**

Oskuste seos grupi liikmelisusega

-1-0,5

00,5

1st 2nd 4th

failure-expectation low-motivation autonomic adaptive-social

Reading skills

-0,9

-0,8

-0,7

-0,6

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

1st 2nd 4thR

eadi

ng s

kills

in g

rade

s 1,

2 a

nd 4

(z s

core

mea

n)

Mathematical skills

-0,9

-0,8

-0,7

-0,6

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

1st 2nd 4th

Mat

h sk

ills

in g

rade

s 1,

2 a

nd 4

(z s

core

mea

n)

Preschool reading and math skills

-0,8

-0,7

-0,6

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0

0,1

0,2

0,3

0,4

Reading Math

Skill

s in

pre

scho

ol (z

sco

re m

ean)

Group membership in Grade 1 Group membership in Grades 1, 2 and 4Group membership in Grades 1, 2 and 4

Probleemne käitumine erinevates gruppides

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

1st grade 2nd grade 4th grade

failure-expectationlow-motivationautonomic

adaptive-social

Internal problem behavior

0,00,20,40,60,81,01,21,41,61,82,02,22,42,6

1st grade 2nd grade 4th grade

grou

p m

ean

External problem behavior

0,00,20,40,60,81,01,21,41,61,82,02,22,42,6

1st grade 2nd grade 4th grade

grou

p m

ean

Mõtisklemiseks

• Nii ülesandele motiveeritusel (meeldimisel) kui ka tööviisidel (strateegiatel) näib olevat tähendus koolioskuste seisukohalt

• Kõrgem tegutsemismotivatsioon ja ülesandele suunatud tegutsemisviisid viivad koos paremate oskusteni– Erinevusi ilmneb õppeainete vahel (lugemine

vs arvutamine) kultuurierinevused uurimustulemuste üldistamine?

• Ülesannete õnnestunud sooritamine hoiab üleval ja lisab arusaama oma võimetest …

• … see omakorda lisab ootusi õnnestumisele tulevates ülesannetes ja paneb rohkem pingutama

• Pidev ebaõnnestumine vähendab motivatsiooni ja innukust proovida

Tähelepanu pöörata õpilase oskustele ja headele tulemustele, selle asemel et keskendutakse lapse probleemidele, mitte toimetulekule!

• Aastatepikkusi uurimusi on tehtud vähe ja seega teatakse suhteliselt vähe motivatsiooni ja oskuste vahelise arengulise dünaamika kohta

• Kas motivatsioonil samane tähendus heade oskustega õpilastele kui halvemate tulemustega õpilastele?

Kuid milline on motivatsiooni tähtsus edasisel kooliteel?

Noorte põhikoolijärgsed jätkuõppevalikud

• Õppimisele ja edule orienteeritud õpilased jätkasid gümnaasiumis oodatust sagedamini (88% ja 84%) ja kutseõppesse oodatust harvem (10% ja 14%).

• Vältimisele orienteeritud noored astusid gümnaasiumi oodatust vähem (33%).

• Noored, kellel oli toimunud negatiivne muutus profiilis, valisid oodatust sagedamini kutseõppe (40%) ja oodatust harvem gümnaasiumi (48%).

NOORTE PLAANID KÕRGKOOLIS ÕPPIMISE OSAS

Heta Tuominen-Soini

• Eesmärgile suunatud rühmad eristusid pikemas perspektiivis oma õppeplaanide osas.

• Edule orienteeritud noored püüdlesid ülikoolidiplomi poole oodatust rohkem (54%).

• Vältimisstrateegiat kasutanud ja need, kelle profiilis oli toimunud negatiivne muutus, taotlesid ülikoolidiplomit oodatust vähem (7% ja 29%).

NOORTE PLAANID KÕRGKOOLIS ÕPPIMISE OSAS

• Kõigil noortel oli eesmärgiks õppida pärast põhikooli edasi!

• Õppimisele ja edule orienteeritud noored näitasid teistest rohkem üles huvi edasiõppimise vastu.

Õppimisorientatsiooni toetamine – meeldivate “õppimiskogemuste “pakkumine? Oma õppimispotentsiaali võimalikult täielik rakendamine? Selle “oma asja” leidmine.

9. kl õpilaste erinevused ülesandemotivatsioonirühmade vahel soovitud elukutsete osas

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

Korkea motivaatio Matala motivaatio Äidinkieleen jahumanistisiin

aineisiinmotivoituneet

Matemaattis-luonnontiet.

aineisiinmotivoituneet

Taito- jataideaineisiinmotivoituneet

Matala mot., muttakiinnostus taito- ja

taideaineisiin

Toiveammatti

Kuopio School Transition, Viljaranta et al., under Kuopio School Transition, Viljaranta et al., under revisionrevision

0

1

2

3

4

5

6

Korkea motivaatio Matala motivaatio Äidinkieleen jahumanistisiin aineisiin

motivoituneet

Matemaattis-luonnontiet. aineisiin

motivoituneet

Taito- ja taideaineisiinmotivoituneet

Matala mot., muttakiinnostus taito- ja

taideaineisiin

Ylin tavoiteltu tutkinto

Erinevused kõrgeimate eesmärkide osas (tüdrukud)

Kuopio School Transition, Viljaranta et al., under Kuopio School Transition, Viljaranta et al., under revisionrevision

ENESEHINNANG, DEPRESSIOON, VÄSIMUS

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

ItsetuntoDepressioUupumus

Mõtisklemiseks

• Juba kooli tulles on õpilastel suhteliselt püsivad töötamis-suhtumistavad. Erinevused laste vahel tunduvad olevat üsna püsivad.

• Motivatsioonil tundub olevat suur mõju erinevatele asjadele lapse kooliteel

Kust algab motivatsioon? Kas motivatsiooni saab mõjutada? Milline on õpetaja roll?

MIKS ME OLEME MOTIVEERITUD? MIKS EI OLE?

MIDA VÕIME TEHA?

Keskne arenguetapp – kooli Keskne arenguetapp – kooli algus algus

• Koolis õpitakse mitmeid oskusi, mille omandamist eeldatakse kõigilt lastest üheaegselt eakaaslastega ja mille õppimine on eelduseks hiljem õpitavate oskuste omandamisele. Klassis tuleb lapsel toime tulla uute väljakutset pakkuvate situatsioonidega ning nendes toimetulekuks hindama oma võimeid.

• Uue õppimisel tuleb lapsel vaheldumisi ette nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi.

• Õppimine ei pea alati olema lihtne ja meeldiv. Laps hakkab saama süstemaatilist tagasisidet oma tulemuste kohta. Ehkki täiskasvanute poolt püütakse vältida võrdlemist, hakkab laps ise ennast, oma oskusi ning omadusi võrdlema eakaaslastega. Sellise võrdlemise teeb võimalikuks sotsiaalne kontekst.

Klass motivatsiooni kontekstis

A

B

C

Õpetaja pedagoogilised eesmärgid

Käitumismudelid

Õpetaja muu tegevus ja emotsioonid klassis

D

E

Grupi organiseerumine ja õpetaja stress

Ohjauksellinen tuki ja opettajan pystyvyysuskomukset

Õpetaja pedagoogilised eesmärgid A

Kui õpetaja on seadnud eesmärgiks positiivse minapildi ja motivatsiooni arendamise, on õpilastel kõrgem motivatsioon mat. ülesannetes (JEPS-uurimus, Nurmi & Aunola)

Õpetaja õpetamiskogemuste hulk ei omanud tähendust

OhjauskäytännötB

Juhendamistavad, mis on last/õpilast arvestavad, viivad edasi mh akadeemiliste oskuste arengut, kooliga kohanemist,

sotsiaalseid oskusi, õppimismotivatsiooni (Huffman & Speer, 2000; Marcon, 1999; Perry et al., 2007; Stipek et al., 1998; Stipek et al., 1995).

Teisalt aga õpetajast lähtuvad juhendamistavad edendavad varajast tähtede õppimist, lugemisoskuse ja matemaatiliste oskuste õppimist (Stipek et al., 1995; 1998).

Laps juhendamise allikana Aktiivne abi laste õppimisele ja sotsiaalsete oskuste arengule, lapse omaalgatuse ja huviobjektide arvestamine, jagatud vastutus. Õpetajakeskne juhendamine

Rõhuasetus akadeemiliste oskuste õppimisele, kordamised, ülesanded kogu klassile.

ECCOM – Early Childhood Classroom Observation Measure Stipek & Byler, 2005

Ryhmäkoko

Opettajan lapsilähtöiset ohjauskäytänteet

Motivaatio lukemiseen(R2 = .23)

Motivaatiolukemisessa

(R2 = .02)

-.28*

.39**

.07*

-.10***

.57***

-.12***

-.14*** (Lerkkanen, Kiuru, Pakarinen, Viljaranta, Poikkeus, Rasku-Puttonen, Siekkinen & Nurmi, 2009)

RÜHMATASE: Mida rohkem kasutas õpetaja lapsest lähtuvat juhendamist ja mida väiksem oli rühma suurus, seda suurem oli koolieelikutel motivatsioon õppida lugema juba viimase lasteaia-aasta kevadel.

ECCOM

Ryhmä-Ryhmä-tasotaso

Yksilö-Yksilö-tasotaso

RYHMÄ-RYHMÄ-TASOTASO

Lukujonotaidot

Opettajan lapsilähtöiset ohjauskäytänteet

Sukupuoli

YKSILÖ-YKSILÖ-TASOTASO

Motivaatio: matematiikkaan

(R2 = .21)

Motivaatio:matematiikka

(R2 = .03)

.46**

.16*

.15***

(Lerkkanen, Kiuru, Pakarinen, Viljaranta, Poikkeus, Rasku-Puttonen, Siekkinen & Nurmi, 2009)

Mida rohkem kasutas õpetaja last arvestavaid juhendamisvõtteid, seda suurem oli koolieelikutel motivatsioon õppida matemaatikat.

ECCOM

Õpetaja muu tegevus ja emotsioonid klassis

C

Õpetaja tegutsemise ja emotsioonide seos lapse sihipärase tegutsemisega

VALO - UURIMUS

– Mida rohkem õpetaja innustab last ja tal on positiivsed tunded õppimisega seonduvalt, seda rohkem esineb lapsel sihipärast tegutsemist

– Mida rohkem esineb õppimissituatsioonis riidlemist ja negatiivseid tundeid, seda vähem on lapsel sihikindlust

Grupi tegutsemine ja õpetaja stress

D

Grupi tegutsemine (Classroom organization) Selged reeglid ja vastutus, ennetav sekkumine, tööaja intensiivne kasutamine.

Ryhmä-Ryhmä-tasotaso

Eskarimotivaatio(R2 = .32)

Eskarimotivaatio(R2 = .09)

Lukemis- valmiudet

Sukupuoli

.19***

-.29***

-.44**Op. stressi

-.35***Op. lämpimyys

.37*Fonolog.

tietoisuus(R2 = .49)

Fonolog. tietoisuus(R2 = .40)

Lukemis-valmiudet

Äidinkoulutus

.45**

-.13***

Äidinkoulutus

Ryhmän organ.

-.15***

.54**

.82***

.56***

Pakarinen ym.

Grupitase: Mida parem oli töökorraldus ja mida vähem esines õpetajal stressi, seda kõrgem oli grupi laste eskarimotivaatio (= huvi erinevate teemade vastu). Mida kõrgem motivatsioon, seda paremad fonoloogilised oskused .

CLASS

Esiopetus-vuoden kevät

Yksilö-Yksilö-tasotaso

Juhendav abi ja õpetaja usk soorituslikkusesse

E

Õpetamise toetamine (Instructional support) Tegutsemine, tagasiside ja keeleline mudeldamine toetavad mõistmist ja mõistete õppimist

Välttely.strat. (T2)(R2 = .14)Ohjauksell.

tuki (T2)

Välttely.strat. (T2)(R2 = .19)

Matem. valmiudet (T1)

Sukupuoli

.10***

.15***

Opet. pystyvyys-uskomukset (T2)

Matem. valmiudet (T1)

-.30**

-.37***

Matem.taidot (T2)(R2 = .57)

Matem.taidot (T2)(R2 = .50)

.30*** -.17***

Äidin koulutus (T2)

.63***

.70***

-.27**-.22*

Äidin koulutus (T2)

.47**

Pakarinen ym.

GRUPITASE: Mida rohkem esines juhendavat abistamist ja mida positiivsem oli õpetaja arvamus ülesandega toimetulemise osas, seda vähem esines lastel vältimisstrateegiat

CLASS

Esiopetus-vuoden kevät

Ryhmä-Ryhmä-tasotaso

Yksilö-Yksilö-tasotaso

Kui palju on õpilasega ja klassisituatsiooniga seonduvad faktorid oskuste ja motivatsiooni arengu seisukohalt kuhjuvad ja moodustavad ringinäolisi ilminguid?

Kui palju on õpetajad teadlikud selliste faktorite tähendusest ja esinemisest ühistuvastusolukordades klassis?

Mõtisklemiseks

Esialgsed tulemused VALO-uurimuses

• Õpetaja ja lapse vaheline ühistuvastus on kahesuunaline:– Ühistuvastuse olemust mõjutavad ka lapse

omadused • Mida viletsamad on laste oskused lugemises ja

matemaatikas, seda rohkem õpetajad aitavad, julgustavad ja õpetavad

• Ka soo-efekt!• Õpetajad aitavad rohkem tüdrukuid, kui nende oskuste

tase on halb. Õpetajad tunnevad negatiivseid tundeid nende tüdrukute puhul, kelle oskuste tase on halb.

• Õpetajate negatiivseid tundeid ilmneb poiste halva lugemis- ja matemaatikaoskuste taseme puhul. Õpetajad õpetavad ja julgustavad selliseid poisse.

Hilisemad kooliaastad?

• Alguses luuakse alus positiivsele suhtumisele kooli, aga kuidas on hilisemate väljakutsetega?

• Oskuste hulk tekitab kasvavaid nõudmisiAbivajadus?• Üleminekud

– Ühelt kooliastmelt teisele?– Edasi õppima või tööellu?

Koolivahetusega seonduvad väljakutsed

• Uued sotsiaalsed väljakutsed (nt uued sõbrad ja uued õpetajad)

• Uued akadeemilised nõudmised • Koolis/õppeasutuses kehtivad reeglid ja nende

järgimineLapse omaduste ja keskkonna vastastikune mõju:

Positiivse arengu toetamine?

Koolivahetusega seonduvad väljakutsed

Stage-environment-fit – teooria (ECCLES) * Kui uus keskkond on vastavuses individuaalsete

vajaduste, võimete ja ootustega => kõrge heaolu(tunne)* Kui uus keskkond on nõrgas vastavuses individuaalsete vajaduste, võimete ja ootustega => madal heaolu(tunne)

(Ameeriklaste uurimustulemused motivatsiooni ja heaolu langusest koolitüübi vahetusega seoses)

Väljakutsed kõrgemale astmele siirdumisel/ teiseastme kooli?

• Eccles: Stage-environment fit:– Siirdumine iseenesest ei ole probleem, vaatamata

asjaolule, et see on noorele suur samm– Noorel on vajadus iseseisvuse, valikuvabaduse,

usalduse ja täiskasvanuikka jõudmise järele – Koolis tähendavad siirdumised sageli vastupidist

• Tähtis on, et laps/noor tunneb

– Pädevust (”mina suudan”)– Iseseisvust (”oskan ise, otsustan asjade

üle ise”)– Kokkukuuluvust

• Pädevus: Õpilasega seonduvad õpetaja ootused (nt tagasiside hulk ja kvaliteet)

• Mõjud õpilase minapildile: Kas ma suudan? Kas ma alati ebaõnnestun? Kas mind vaadatakse kui pidevat ebaõnnestujat?

• Iseseisvus: Omaalgatuse ja iseseisvuse toetamine ning kontrollimise ja sundimise tase

• Toetamise tasakaal: millal aidatakse liiga palju? Liiga vähe? Mõju oskustele, innukusele ja minapildile.

• Kokkuhoidmine: Õpetaja huvi kooliskäimise vastu

Kui valmid on koolid ja koolisüsteemid võtma vastu erilisi õppijaid?

• Erilised õpetamisviisid?• Väikesed grupid?• Küllaldaselt isiklikke abistajaid?• Individuaalsed õpetus- ja koolitusprogrammid?• Küllaldane õppenõustamine?• Hea klassi-/koolivaimu toetamine?• Tervise ja vaimse tervise toetamine?

Õpilase ärakuulamine ja nende vajaduste arvestamine! Teisalt ka õpilaste oma vastutuse rõhutamine

Teised kontekstid?

Pere, sõbrad..?

Motivatsiooniks sotsiaalsed sidemed

Tynkkynen, L., Nurmi, J.-E., & Salmela-Aro, K. (under revision). Supportive social ties during the transition to post-compulsory

education: Antecedents and consequences. Journal of Adolescence.

Õpitee “pärilikkus”

• Sageli lähevad lapsed vanemate jälgedes oma õpivalikuteel – kehtib ikka veel ka Soomes, ehkki võrdsed võimalused

• Vanemate mõju ilmneb eriti üleminekuetappidel, kui tehakse valikuid õppima siirdumise osas

• Mida hiljem tehakse esimene valik, seda väiksem on vanemate roll (vrt Saksa – Suomi)

• Vanemate mõju väljendub peres valitsevate väärtushinnangute, eesmärkide, vanemlusstiilide kaudu – ja otsesemalt karjäärieesmärkidega seonduva abi ja nõu/kriitika mõjuna (+ materiaalsed ressursid)

Õppimis-eemärgid ja toetus

• Eesmärk, mis on seotud kooli, õppimise, kutsevaliku või töökarjääriga

- Enamus mainis selleks kas üldise koolis toimetulemise või õppimise pärast põhikooli Ketkä ovat tukeneet sinua tässä tavoitteessasi?

- Keskmiselt mainiti 2,3 toetajat

ÕPPIMIS/KARJÄÄRI EESMÄRKIDE TOETAJAD

0102030405060708090

100

Aika 1Aika 2

Data: n. 700 Kuopion peruskoulujen yhdeksäsluokkalaista

ERINEVUSED

• Tüdrukutel rohkem toetajaid, sageli sõber või kavaler • Poisid – sagedamini mainiti isa • Keskmine hinne

kõrge keskmine hinne ennustas paljusid toetajaid ja vanemate mainimist

PerestruktuurMõlema vanemaga peredes mainiti isa sagedamini kui lahutatud peredes

• SES töölised-emad ja kõrgematesse ametnike klassi kuuluvad isad

TOETAJATE SEOS ÕPPIMISE KOHAGA

• Isa mainiti toetajana seoses gümnaasiumiga – eriti tüdrukutel

• Õpetaja/opon või poissõbra/tüdruksõbra mainimine kutsekooliga seoses

ÕPPIMIS/KARJÄÄRI EESMÄRKIDE KRIITIKUD

-Keskimäärin mainittiin 1,5 kritisoijaa-Vain neljäsosa (162 oppilasta) vastasi kysymykseen!

05

101520253035404550

ERINEVUSED

• Kritiseerijaid mainisid tüdrukud sagedamini aga • Poisid mainisid sagedamini kritiseerijaks oma sõpra kui

seda tegid tüdrukud

KOKKUVÕTTEKS JA MÕTISKLEMISEKS