Pala kool tunnustas parimaid õpilasi ja õpetajaid traataia küljest. Umbes 20 aastat tagasi nähti...

VALLALEHT 3Nr 7 (100) 5. juuli 2005

ANNA HAAVA NI-MELISE PALA PÕHI-KOOLI LÕPETASIDTÄNAVU (vasakult)Rain Villemson, TaaviNõmm, Aigar Lau-mets, Tuulikki Kool,Alo Kirikal, Kati Sepp,Kaisa Kask, AllarKoppel, Kaja Kivi,Mikk Kirikal, AnnykaTeras, KonstantinRaimla, Kätlin Müür-sepp, Janno Särki, Tuu-li Pirk, Erki Veider,Martin Mässo, KristoKool ning Kaur Kor-belainen, nende klassi-juhataja oli Liina Ain-salu. Pildilt puudub Ar-go Vadi. (PT)

LASTEKAITSEPÄEV JAKODUKANDIPÄEV PEETIPALAL juuni esimesel päevalvihmase ilma tõttu siseruu-mides. Päev algas HelgiRaudmäe eestvedamisel kor-raldatud taimelaadaga kul-tuurimaja fuajees, kus saimüüa-osta nii lillede kui aia-viljade taimi (ülemisel pildil).

Keskpäevast alates oli koo-limaja saginat ja elevust täis.Võimlas võistlesid väikse-mad ja suuremad lapsed tõsi-sematel ja naljakamatel spor-dialadel, samal ajal olid ava-tud meisterdamise töötoadning õpilased kauplesid laadalmitmesuguste rohkem võivähem vajalike kaupade jamaiustustega. Alumisel pildilostab vallavanem Kalev Kursmaitsvaid kooke. (PT)

Pala Põhikooli direktori käskkir-jaga avaldati kiitust väga hea ja heaõppeedukuse eest 2004./2005. õppe-aastal alljärgnevatele õpilastele.

1. klass: Meery Mõisa, Marit Juur-salu, Liis Raimla, Claudia Kittask,Kaili Kaur, Eke Üllar Viesemann,

2. klass: Imbi Hunt, Katri-LiisKangro, Kaisa Karu, Birgit Kuslap,Claudia Tross, Mai Visnap, VolliMüürsepp, Danver Peemot,

3. klass: Andre Aduson, Mihkel Ka-ru, Katre Ojakivi, Ranno Raamets,Karin Saar, Jarrmo Varuson, KaarelVärk,

4. klass: Margit Kuslap, MarekMetsma, Erni Mõisa, Birgit Ojakivi,Kai Müürsepp, Andry Oras, Jane Va-di,

5. klass: Kerly-Marita Lea, KadiOtsa, Paula Paluoja, Imre Põld, Jaa-na Pärn, Riinu Raamets, Kelly Saar,

6. klass: Anti Aduson, Martin Kask,Li Müürsepp, Jaanika Pärn, Sander

Pala kool tunnustas parimaid õpilasi ja õpetajaid

Kui asi on kui valatud,siis seda vaadata on mõnu.Hea töö on nagu ilus laul,kus sees ei ole liigseid sõnu.Kes armastab ja oskab töödsee imeasju teha suudab.Töö tasapidi kaunimaksja rikkamaks maailma muudab. August Sang

Kooli direktor Malle Weinrauch annablõputunnistuse tänavusele parimalelõpetajale – Tuulikki Koolile.

Kooli õpilaspresident KonstantinRaimla direktorilt vastu võtmaslõputunnistust.

Sildver, Siim Sildver, Margot Vunk,7. klass: Kadi-Mari Ainsalu, Joo-

nas Karu, Kertu Kasemägi, MailaKask, Kätlin Kool, Kertu Müürsepp,Külliki Otsa, Kati Rattasepp, Kris-tiina Raudjärv,

8. klasss: Veronika Hantson, Mar-juka Metsma, Kristjan Mõru, MeritOtisalu, Kaidi Põld, Külli Vunk,

9. klass: Tuulikki Kool, Kaisa Kask,Mikk Kirikal, Janno Särki, Konstan-tin Raimla ja Kati Sepp.

Usina õpilase preemia määrati KadiOtsale, Li Müürseppale, Külli Vunkilening Janno Särkile.

Statuudi järgi antakse usina õpilaseauhind 5.-9. klassi õpilasele, kes paistabsilma kohusetundliku suhtumisega õp-petöösse, õpib teadlikult ning püüabigale ülesandele läheneda loominguli-selt, on järjekindel ja visa. Eesmärgikson tunnustada ja innustada töökaidõpilasi. Nominendid kuulutatakse väljaII ja IV õppeveerandi lõpul. Raha usina

õpilase fondi tuleb annetustena ningsponsoritelt.

Aasta õpetajaks sai tänavu MailaKolberg. Aasta õpilaseks valiti TuulikkiKool, kes lõpetas põhikooli kiituskirjaga.

Parimatele ainetundjatele korraldatipreemiareis, õpilased said praamisõi-dul Saadjärvel nautida kaunist Eesti-maa loodust.

Terve õppeaasta jooksul toimus koo-lis palju huvitavaid ettevõtmisi, milleläbiviimiseks saadi toetusi erinevatestprojektidest. Toetust saadi Keskkonna-investeeringute Keskuselt 52 000krooni, olümpiamängude läbiviimiseks7000 krooni, Kultuurkapitalilt spordiedendamiseks 21 000 krooni ning spor-divõistluste läbiviimiseks ja spordiin-ventari soetamiseks 42 000 krooni.

Agaramad projektikirjutajad olidLiina Ainsalu, Katrin Puusepp, MalleWeinrauch, Kalev Karu ja Killu Vunk.

Pala Põhikool

Umbes niisugune vaatepilt – vaid selle erinevusega, et taluperenaine oli tol hetkel pisut kau-gemal – avanes üle põllu tulnud, läbi heki ja üle väikese kraavi hüpanud mesikäpale, kesendalegi ootamatult taluõue sattus. FOTO: ANDRES LOORAND

“Koerad hakkasid haukuma,vaatasin ja nägin endast umbes15 meetri kaugusel karu,” rää-gib Ranna küla Reinu talu pe-renaine Aasa Kuusik. “Hirmuei jõudnudki tundma hakata,koerad klähvisid karu juures jametsloom sörkis minema.”

12. mai õhtupoolsel tunnil toi-metas Aasa Kuusik parajastioma Peipsi-äärse kodu aias,kui pere kaks koera äkki valjulthaukuma pistsid. Perenaine si-rutas selga ja nägi talutee lähe-dal, umbes 25 meetri kauguselkoduõue maanteelt varjava hekiees suurt karu. Mesikäpa ülla-tus oli ilmselge, et oli ootamatultinimese vaatevälja sattunud.

“Hüüdsin koeri tagasi, sestkartsin, et kui nad karu nina allhasartselt klähvivad, võib karukas või korraks käpaga rehmataning koeri vigastada,” kirjeldabKuusik esimest reaktsiooni.

Kohtumine metsloomaga aga

Karu tatsas arglikult taluõuele ei jõudnudki talunaises hirmutekitada – karu oli rahumeelne,adudes, et on oma tavaliselt rajalteksinud, hakkas ta mõõdetudsammul naabermajapidamisemesitarude poole sörkima.Koerad saatsid teda haukudesmõnikümmend meetrit ja pöör-dusid rahulikult koju tagasi.

Sel õhtupoolikul oli ilus päike-sepaisteline ilm. Karu pidi ole-ma tulnud üle maantee – otsejärve kaldal asuv Reinu talujääb maanteest paarisajameetri kaugusele, tee ja talu va-hel on lage maa. Suuri metsilähemas ümbruses pole.

Aasa Kuusik oletab, et mesi-käpa võisid tema kodu juurdemeelitada naabermajapidami-se mesipuud. “Siinkandis on ka-rusid varemgi käinud,” lisab ta.“Kuus-seitse aastat tagasi leitiSassukveres karu jälgi ja karu-karvu traataia küljest. Umbes20 aastat tagasi nähti karu jala-

jälgi otse Peipsi kaldal. Aga niivahetu kohtumine suure mets-loomaga on küll harukordne.”

Eestis elutseb kokku 500-600karu. Aprillist kuni juulini kestabneil jooksuaeg. Karu võib olla ku-ni 250 cm pikkune ja kaaluda ku-ni 250 kilo, ta elab kuni 50 aastavanuseks. Karul on arenenudhaistmismeel ja hea kuulmine,kuid halb nägemine. Elupaiganaeelistab pruunkaru rabadegametsamassiive, milles leidubtuulemurdu. Videvikus ja pime-das on karud aktiivsemad kuipäevavalgel, mil nad tavaliseltmagavad mõnes varjulises kohas.

Karud on segatoidulised, nadsöövad palju taimi ning raiped,samuti erinevaid putukaid, eritisipelgaid. Maiuspalaks on mesikoos kärgedega. Koduloomimurrab karu väga harva. Te-ma ainsaks vaenlaseks võib ollavaid inimene.

ANDRES LOORAND

FOTO: ENN PARV

FOTO: 2 X ENN PARV

FOTO: 2 X ANDRES LOORAND