Pilvetehnoloogia seminar 26.09.2012

Pilvest – võimalused ja ohud

Baltic Computer Systems Enno Veikesaar

Cloud computing = Pilveraalindus

• Pilveraalindus on

internetipõhine raalimine,

milles vastavalt vajadusele

kasutatakse jagatud ressursse,

tarkvara ja teavet.

o Interneti tehnoloogiad

o Skaleeritav ja paindlik

o Jagatud teenused

o Teenusele baseeruv

o Hinnastamine kasutusajapõhine

Inimesed pilvest • Pilveraalimine on aktuaalne ja paljusid teema, aga

inimesed on segaduses – mis asi see „pilv“ ikkagi

on?!

• Gartner viis läbi küsitluse – 318 vastajat andsid

küsimusele „Mille põhjal teie organisatsioon eristab

pilveraali teenused?“ järgmisi vastuseid: o 23% — Ligipääs üle interneti

o 21% — Võimalus kasvada või kahaneda ja maksta vastavalt kasutusele

o 20% — Mitu klienti kasutavad teenust samaaegselt

o 10% — Pole opereerimist ega administreerimist

o 9% — Puudub esmane investeering

o 6% — Maks-nagu-kasutad finantsmudel

o 5% — IT seadmed asuvad tööruumidest väljas

o 5% — Tarnija kasutab sellist terminoloogiat

Privaatne pilveraalimine

• Pilveraalimise vorm, mida kasutatakse ühe organisatsiooni

poolt

• Virtualiseeritud IT’ga ettevõtete loomulik evolutsiooniline areng

• Enamus suurematest ja keskmistest

loovad just privaatseid pilvelahendusi

o Üleminek nõuab IT organisatsioonidelt

oma tegevuse ja tulemuste mõõtmise

ümbermõtestamist

Pilveteenuste vertikaalsed kihid

• Pilveraalimine jaguneb viide

kategooriasse, kuues tegeleb kontrolli ja turvalisusega

IT taristu teenusena - IaaS

Tarkvaraplatvorm teenusena - PaaS

Tarkvarateenusena - SaaS

Infoteenused

Äriprotsessi teenused

Hal

du

s ja

tu

rval

isu

s

Amazon teenused Vmware vCloud

MS Windows Azure

Google App Engine MS Windows Azure

Platform Force.com

MS Office 365 Google Gmail

MS CRM Online Salesforce.com

LotusLive

Pilveteenuste horisontaalkihid

Ärisektoris erinev lähenemine

Ettevõtted näevad pilve oma tehnoloogi-lise strateegia laiendusena

IaaS

IaaS

PaaS

SaaS

BPaaS

PaaS

SaaS

BPaaS P

riv

aatp

ilv

Av

alik

pil

v

Av

alik

pil

v

Pri

vaa

tpil

v

Kõik ülejäänud näevad pilve kliendi teenuse-platvormina

Ettevõtte IT vaatepunkt Kõik ülejäänud

Pilve võimalused

• Kiirus – kuidas kasutada pilve muudatuste lihtsamaks,

kiiremaks ja efektiivsemaks juurutamiseks?

• Kulud – kuidas vähendada opereerimise/käivitamise

hinda, st kuidas kulutada efektiivsemalt?

• Lihtsustamine – kuidas vähendada keerukust, st

lihtsustame oma tööd?

• Fookus – kuidas fokusseerida rohkem sellele, mida on

vaja teha ja vähem sellele mida pole?

• Võimendus – kuidas jagada oma oskusi/teadmisi

teistega?

• Innovatsioon – Kuidas teha asju, mida enne ei saanud

või ei osanud?

Riskid

Potentsiaalsed riskid ja kulud

• Turvalisus – kuidas veenduda oma äriprotsesside ja info

turvalisuses?

• Läbipaistvus – kas oleme veendunud, et tarnija teenus pakub

meile lisaväärtust?

• Garantii – kuidas saame olla veendunud, et tehnoloogia ja teenused töötavad pidevalt ja efektiivselt?

• Usaldusväärsus - kuidas saame olla kindlad, et me ei seo

ennast teenusepakkujaga, kes ei suuda meie teenuseid

juurutada?

• Integratsioon – kuidas saame kasutada erinevate pakkujate

teenuseid nii, et need ühilduvad omavahel?

• Finantsid – kuidas saame olla veendunud, et teenuse

finantsmudel on kogu aeg efektiivne?

Gartneri prognoos

Mis hoiab tagasi? • Kliendid eeldavad pilveteenustelt madalamat hinda ja

praegusega võrreldes sama või paremat kvaliteeti. Klientidel pole mitte ainult lootused, vaid ka kartused.

• 2011.a tegi Gartner küsitluse: „Millised on kolm kõige suuremat muret seoses pilveraalimise rakendamisel?“ (Küsitluses osalesid 318 pilveteenuse kasutavat ja 332 plaanivat ettevõtete üle maailma.)

• Valik vastuseid: o 48% (kasutajad)/47% (plaanijad)—Teenuse turvalisus

o 43%/35% — Mure andmete asukoha, privaatsuse ja ligipääsu turvalisuse pärast

o 34%/27% — Hinna ebakindlus või muutuvus

o 29%/26% — Ebaadekvaatsed teenuste tasemed

o 26%/27% — Suurenenud äririsk

o 25%/29% — Tehnoloogia üle kontrolli oluline vähenemine

o 22%/25% — Ebapiisavad pilveteenuste standardid

Infohaldusteenused

Baltic Computer Systems

Infohaldus ja pilv?

Kui palju töö tegemiseks

vajalikust infost on töötaja peas?

1980 75%

2000 15…20%

2010 < 10%

Robert Kelly, Carnegie-Mellon

University

Halb infohaldus kulutab palju raha

• 35-50% organisatsiooni sisesest infost ei ole keskselt kättesaadav o vaid asub erinevates erirakendustes, töötajate oma

arvutites jne

• Kontoritöötaja kulutab päevas kuni 2,3 tundi = ligi 25% tööajast olulise tööalase info otsimisele. o 2,3 tundi päevas on > 5000 EUR (80 000 EEK)

palgakulu aastas (rääkimata loomata jäänud väärtusest kliendile jms)

IDC White Paper “ The High Cost of Not Finding Information 2010 www.futureworkplace.com

Tüüpilised tänased hädad • Info väga mitmes asukohas

o Oulooki ühiskaustad

o Meilid

o Failikettad

• Otsing ei tööta

• Infovahetus – failid meili lisana

• Suuremaid pakkumusi oli keeruline koostada

• Dokumendihalduse teemad

• Koosolekute memosid ei leia üles

• Pidev ebaselgus, kellel on kriitilisele infole ligipääs

INFOHALDUS!

Tüüpilised lahendused • Sisuhaldus

o Erinevad andmebaasid, registrid, loendid keskselt kättesaadavaks ja

hallatavaks

o Näited: Kirjade register, Varuosade kataloog, reklamatsioonide register, Tööde loendid, Kvaliteedikäsiraamat

• Mugav ja ühtne kasutajaliides

o Intuitiivne visuaalne infoesitlus

o Kerge kiire otsing üle kogu kättesaadava info

o Paindlik kasutajate ligipääsuhaldus

Näited: Intranet jms infoportaalid. Veebilehitseja-sarnane kasutajaliides mistahes süsteemidele.

• Töövood ja ühistöö

o Töövood, protseduurid

o Ühistöö dokumentidega

o Projektitöö ruumid veebis

Näited: Kulude kooskõlastamise töövoog, projektitöö portaalid.

• Ärianalüüs

o Andmete koondamine ja analüüs väga erinevatest allikatest

o Terviklik juhivaade

Näited: Juhi “armatuurlaud” (dashboard) , Aruandlus nõukogule

Infohaldus – see on nagu

SUUR LADU!

Tase 1: Infolao korralduse

määrab tehniline vorm

Teksti- failid

Pildifailid

Tase 2: Infolao korralduse

määrab tööprotseduuri sisu

Dokumendid

Task’id

Meilid

Kalendri-sündmused

Aga meie töö ei ole korraldatud nii! Töö on korraldatud sisuliste töö valdkondade järgi!

Kaasaegses laosüsteemis näeb see välja nii:

vt KIVA Systems//www.youtube.com/watch?v=aI_YQp3zoo8

Ettevõtte äriportaal

ongi lihtsustatud Kiva System

ettevõtte elektroonilises dokumendi-

ja infohalduses

• toob kätte selle info, mis on vajalik just

antud töölõigus, sõltumata selle info

vormist ja asukohast infosüsteemis.

Äriportaali ülesehitus

Äriportaali „laoühikuteks“ on kõik erinevad

infoüksused, mida arvutis saab luua ja

viidata:

• Dokumendid, failid (tekstid, tabelid, pildid,

videod jne)

• Tarkvaraprogrammid

• Lingid veebi, ajaveebi

• Meilid, kalendrisündmused, kontaktid

• Vikid, uudistevood

Äriportaali ülesehitus

Äriportaali „ladu“ on süstematiseeritud ettevõtte tegevusvaldkondade / (ISO) tegevusprotsesside alusel

Näiteks: o Tootmisinfo ladu

o Personaliinfo ladu

o Turundusinfo ladu

o Finantsinfo ladu jne

Iga „ladu“ on süstematiseeritud lähtuvalt töökorraldusest antud valdkonnas:

Näiteks: o Valdkonna üldinfo

o Viited ja lingid kõigile vajalikele tarkvaradele, veebilehtedele jms

o Töövood ja ühistööruumid vastavalt valdkonna vajadustele:

• Projektitöö ruumid

• Dokumentide ühisredigeerimine jms

o Teadmusbaasid

Paar slaidi BCSi äriportaalist

• Tänan!