View
105
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusi Siim Link, PhD Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut. Renoveerimise näited. Soovitud tulemus - millest alustada?. Milline on hoone olemasolev olukord? Kas ja millist remonti hoone vajab? Kui suured on küttekulud? - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Elamute energiasäästliku renoveerimise kogemusi
Siim Link, PhDTallinna TehnikaülikoolSoojustehnika instituut
Renoveerimise näited
Soovitud tulemus - millest alustada?
Milline on hoone olemasolev olukord? Kas ja millist remonti hoone vajab? Kui suured on küttekulud? Kuidas toimib küttesüsteem? Kuidas toimib ventilatsioon? Milline on sisekliima (temperatuur, õhuniiskus)? Milline on piirete olukord? Mida ja kuidas renoveerida?
Renoveerimisplaan - energiaaudit
Meetmed hoone renoveerimiseks Meetmed on soovitav esitada pakettidena Pakettides kombineeritakse omavahel erinevad
meetmed: seinte soojustamine katuse soojustamine akende ja uste vahetus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine jne
Hoone
Ehitusaasta – 1987 Köetav pind – 1526 m2
Hoone (elamu) on 3-4 korruseline ja 21 korteriga Hoones mõõdetakse keldris asuvast gaasikatlamajast hoonesse
väljastatavat ja hoones tarbitavat soojust soojusarvestiga ning küttekulu jaotatakse proportsionaalselt korterite vahel korteriomanikule kuuluva elamispinna alusel.
Tarbevett soojendatakse korterites elektriboileritega. Korterites kasutatav külm tarbevesi on mõõdetud korteripõhiselt. 2003. a vahetati katusekattematerjal. Altjaotusega möödaviiguga termostaatventiilidega ühetoru süsteem,
radiaatorid on valdavalt malmist. Ventilatsioon – loomulik ventilatsioon
5
Pildid
6
Sisetemperatuur
7
0
2,5
5
7,5
10
12,5
15
17,5
20
22,5
259.
04.
10.0
4.
11.0
4.
12.0
4.
13.0
4.
14.0
4.
15.0
4.
16.0
4.
Tem
pera
tuur
, o C
Krt 18 Krt 14Krt 17 Krt 1Välisõhk
Suhteline õhuniiskus
8
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
709.
04.
10.0
4.
11.0
4.
12.0
4.
13.0
4.
14.0
4.
15.0
4.
16.0
4.
Suht
elin
e õh
uniis
kus,
%
Krt 18 Krt 14 Krt 17 Krt 1 Talvine soovituslik ülempiir
Termopildid, Korter 1 Köögi idaseina ja põranda liitekohas on oluline
külmasild, kus esineb ka hallitust.
9
Elutoa lõunaseina korral olulisi külmasildasid, eriti põranda ja seina liitekohas.
Termopildid, Korter 14 Vasakpoolse magamistoa välisseina nurkades
on olulised külmasillad ja all paremas nurgas esineb ka hallitust
10
Termopildid, Korter 17 Välisseina parem serv toimib olulise
külmasillana ja esineb hallitust
11
Energiatarbimine Kütte- ja ventilatsioonisoojus 147kWh/(m2a) Õhuvahetuskordarv 0,27 1/h Sooja tarbevee soojendamine –
22-26kWh/(m2a) Elekter – 55kWh/(m2a)
12
Mõõdetud soojus225 MWh
Arvutatud kogukulu 225 MWh
Soojuskadu läbi piirdetarindite 194 MWh
86%
Soojuskadu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 31 MWh
14%
Tasakaalutemperatuur 16,3 oC
Piirete soojustamine - katus Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-arvud on enamasti
vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse katuste U-arvuks mitte üle 0,15-0,2 W/(m2K).
13
Katuse parapett ei ole isoleeritud. Seega toimib katus kui külmasild perimeetri ulatuses ja võib esineda ülemiste korruste lagede nurkades kondenseerumist. Samuti võib esineda pragunemist tänu temperatuuride eri-nevusest tingitud katuse-konstruktsioonide soojus-paisumisele/kahanemisele
Sein ja katuse-konstruktsioon on kaitstud välise soojus-tamisega. Külmasild katuse osas on eemaldatud ja ei ole enam kondenseerumise ohtu.
Piirete soojustamine - sein Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel ehitatud korruselamute
välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K). Tänapäeval soovitatakse seinte U-arvuks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).
14
Kui väline isolatsioon ei ole piisavalt pikalt allapoole keldri lae taset, siis tekib külmasild. Selle vältimiseks peab isolatsiooni pikendama vähemalt 200 mm allapoole keldri lae pinna taset.
Üks võimalus probleeme vältida on pikendada välisisolatsiooni allapoole maapinda.
Piirete soojustamine – aknad ja rõduuksed
Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna avatäite, nt U väärtusi - ca 1 W/(m2K).
15
Tihti ilmnevad külma-sillad aknaraamide ümb-ruses. Külmasillad võivad põhjustada kahjustusi piirnevate konstrukt-sioonidele ja raamidele.
Neid probleeme saab vältida, kui isolatsioon on paigaldatud korralikult ümber akna.
Aken soojustuse sees
Piirete soojustamine – rõduplaadid
16
Isoleerimata seinad põhjus-tavad soojuskadusid. Seda võimendab isoleerimata rõduplaadid, mis toimivad külmasillana.
Rõdu toimib ikka kui külmasild, kuna välispind on isoleerimata. Rõdu suhtes allpool oleva korteri lae ülemises nurgas võib esineda vee kondenseerumist.
Külmasild on eemaldatud, isoleerides rõduplaadi mõle-malt poolt.
Küte - soojussõlm
17
Küte - katlad
Moduleeritav põleti Kondensatsioonkatel
18
Küttesüsteem - termostaatventiilid
19
Küttesüsteem - tasakaalustamine
20
Ventilatsiooniklapi (värskeõhuava) paigutus
Ventilatsioon – tsentraalne soojustagastus
22
Ventilatsioon – lokaalne korteripõhine soojustagastus
23
Ventilatsioon – soojusvahetid
24
Ventilatsioon – lokaalne ruumipõhine soojustagastus
25
Seinasisene paigutus Seinapealne paigutus
inVENTer süsteem Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.
Päikeseküte
27
Vaakumkollektor
Lamekollektor
Soojuspump
28
Paketid
29
Paketid
30
Paketid
31
Paldiski mnt 171
Mahtra 52
J. Sütiste tee 22
J. Sütiste tee 45
Energia 3
Kokkuvõte Hoone renoveerimiseks on soovitav koostada esmalt energiaaudit (arvutused), mille
põhjal valitakse meetmed ja koostatakse vastavad projektid ja viiakse ellu ehitustegevused.
Suhteliselt mõistlike investeeringumaksumustega on võimalik viia hoonete küttesoojuse erikasutus tasemeni 40-60 kWh/(m2a).
Hoone kompleksse renoveerimise tulemusena (va soojustagastusega ventilatsioon) on võimalik saavutada küttesoojuse tarbimise vähenemist hinnanguliselt kuni kaks korda.
Väga oluline on küttesüsteemi muutmine korteripõhiselt reguleeritavaks või ümberhäälestamine, et piirete soojustamise tulemusena ka soojuskaod väheneksid.
Korteripõhiselt reguleeritav küttesüsteem (termostaatventiilidega) võimaldab rakendada individuaalse küttekulujaotamise metoodikat, mille tulemusena vähendatakse küttekulusid veelgi.
Küttesoojuse tarbimise juures mängib olulist rolli ka vanade ja uute akende osakaal. Hooned on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist nii kui nii. Oma kodu korda
tegemisel ei saa kõike taandada energiasäästust tulenevale tasuvusele. Renoveerimisega saavutatav energiasäästu tuleks suhtuda kui kaasnevasse positiivsesse efekti.
Recommended