EESTIEESTI---- TUHANDE TUULIKUMAA? · 2018. 9. 6. · Linnud ja tuulepargid Eesti näited Eestis on läbi viidud üks lindude hukkumise uuring Pakri poolsaare 8 tuulikuga tuulepargis

Veljo VolkeVeljo VolkeVeljo VolkeVeljo Volke

Keskkonnahariduse konverents. Kuressaare 26.10.2011Keskkonnahariduse konverents. Kuressaare 26.10.2011Keskkonnahariduse konverents. Kuressaare 26.10.2011Keskkonnahariduse konverents. Kuressaare 26.10.2011

EESTIEESTIEESTIEESTI----TUHANDE TUULIKUTUHANDE TUULIKUTUHANDE TUULIKUTUHANDE TUULIKU MAA?MAA?MAA?MAA?

KKKKaart: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon www.tuuleen ergia.ee

Teemad

1. Tuuleenergia vajadus, võimalused, takistused

küsimused ja vastused

2. Tuuleenergia keskkonnamõjud� Keskkonnamõjud üldiselt – positiivsed ja negatiivsed

� Müra ja visuaalsed mõjud

� Kaitsealad, kaitstavad elupaigad

� Linnud (Pakri tuulepargi seire, Virtsu uuring)

� Nahkhiired

3. Eesti – tuhande tuuliku maa?



Eesmärk

Tuuleenergeetika arendamise peamine eesm ärk-vähendada inimtegevuse mõju globaalsele kliimale

Eesti puhul oluline:� põlevkivienergeetika saastab palju, tuuleenergeetika mitte,� energiaallikate mitmekesisus ja energeetiline sõltumatus on oluline� võimalus (ja vajadus) kaasajastada elektrivõrke.

Eesti on viimase ajani olnud paljudest teistest riikidest taga, põhjused onobjektiivsed.

Kuna Eestis tehti (tehakse) asju hiljem, annab see võimaluse tuuleenergia arendamisel arvestada teiste riikide kogemusi.


Võimalused Suurepärased tuuletingimused

Võimalused Taastuvate energiaallikate kasutamine suureneb


Allikas: Euroopa Komisjon 2011

Energia tootmine Euroopas 2010-2030:õli, tahked kütused, tuumaenergia, gaas, taastuvene rgia

Võimalused Tuuleenergia hind on 2020 konkurentsivõimeline,

ka toetus taastuvenergiale on seni helde.


Tuul maismaal Tuuleenergia merel Gaas Kivisüsi/põlevkivi Tuumaenergia

Risk arvestab kütuste ja CO2 maksumuse kõikumisi

Allikas: Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon www.ew ea.org

Takistused Elektrivõrgud

Taani firma Ea Energy Analyses tegi 2010.a Eleringi tellimusel uuringu

elektrivõrkude võimaluste ja piirangute kohta tuuleenergia

vastuvõtul.


www.elering.eewww.elering.eewww.elering.eewww.elering.ee

Takistused Elektrivõrgud

Uuringu ajend:

Elering oli 2010. a-ks saanud tuuleelektrijaamade liitumistaotlusi 4000 MW ulatuses(!)

Uuringu järeldus:

Eesti elektrisüsteemi on võimalik ühendada tuuleele ktrijaamu võimsusega kuni 900 MW.

Samas:

Elering on praeguse seisuga sõlminud tuuleenergia tootjatega liitumislepinguid mahus 894,2 MW.


Takistused Ühendused naabermaadega


Estlink 2 (650 MW) ehitamine

2014. a parandab ühendusi

Allikad: COWRI2005, ENTSO

Takistused Planeerimise puudulikkus, eriti merel,

kehv koostöö inimestega

� selge arusaama puudumine sellest, kui palju meil tuuleenergiat vaja on ja kuidas see Eestisse mahutada;

� merre ehitatakse hoonestusloa taotluse alusel (2007 seadusemuudatus); seadused võimaldavad ka mereala planeerida, aga riik ei kasuta võimalust; vajadus on;

� koostöö ja inimeste teavitamine tihti puudulik (näit Hiiumaa maismaa-tuuleparkide kava saatus).


Eesmärgid, teetähised

1980. aastatel ehitati Saaremaal Vätta poolsaarel eksperimentaalset tuulikuparki, aga korralikult seda tööle ei saadudki.

1997 – Tahkuna tuulegeneraator nimivõimsusega 150 kW – arendaja BKA Hiiumaa keskus. Praegu ei tööta.

2000. aastate algus – väikesed tuulepargid Saaremaal, kasutatud tuulikud Saksamaalt ja mujalt.

2002 – Virtsu I tuulepark - 3 uut tuulikut, a 600 kW nimivõimsusVirtsu I võib lugeda esimeseks kaasaegseks tuulepargi ks Eestis

Taastuvenergeetika direktiiv (2009/28/EÜ)EL eesm ärk 2020.a taastuvenergia 20% energiavajadusestEesti eesm ärk 2006. a 18% tasemelt jõuda 2020 a 25% tasemele


Virtsu I tuulepargi kaks tuulikut2010 kevad


2010. a. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud uuring näitas, et Eestis on 88 tuuleenergia projekti, millest

� 40 ehk ligi pooled (45,5%) olemasolevad ja arendamisel,

� 24 (27,3%) planeerimisel ja algatamisel,

� 13 (14,7%) planeerimisel, kuid peatatud,

� 11 (12,5%) lõpetatud ja algatamata kokku.

2000. a-d - - - kiire areng, plaane palju rohkem kui teoks sai/saab.


Eesmärgid, teetähised Elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (2009)

Aastaks 2013 tuleb Eestis olevate maismaatuulikute võimsust suurendada 400 MW . Järgnev tuulikuparkide arendamine on arengukava kohaselt otstarbekas merel.

Aastaks 2018 tuleb maismaa-ja meretuulikute koguvõimsust suurendada 900 MW-ni. Tuulikute võimsuse ulatuses tuleb rajada tasakaalustavad elektrijaamad.

Elektrimajanduse arengukava 2005-2015 (2006)

/---/ tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu tuleb hoida töös reservjaamasid, mis suurendab elektri hinda.

Elektrisüsteemi talitluse kvaliteeti oluliselt halvamata võib installeerida 90-100 MW tuulegeneraatoreid . Mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi ning rajada gaasiturbiine. Elektritootmise arendamiseks tuleb 2015. aastaks rajada u 160 MWtuulel põhinevaid elektrilisi võimsusi.



Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

Tuuleenergeetika käsitlustes hinnatakse 2020 aastaks installeeritud võimsuseks 650 MW, sellest 400 MW maismaal ja 250 MW merel.

Praegu:

� 180+ MW installeeritud võimsusi (koos Narva tuhavälja jaamaga)

� Meretuuleparkide arendamist soovivad 2 arendajat –

4Energia – Loode-Eesti ja Hiiumaa rannik

Eesti Energia – Liivi laht.


Kokkuvõte

� tuuleenergia kasutamise eesmärgid on kiiresti kasvanud;

� piiravad elektrivõrgud ja ühendused naabermaadega, reaalne nimivõimsus aastaks 2020 - 900 MW;

� Planeerimine nõrk, eriti merel;

� tegelikult riik väga hästi ei tea, kuhu suunas liigub – kavandatakse uute põlevkiviblokkide ehitamist Narvas (mille elektrit võibolla ei õnnestu vabaturul müüa), tuumajaam?


Tuuleenergia keskkonnamõjudPositiivsed (keskkonna)mõjud1. Tuulest energia tootmisega ei kaasne õhusaastet .Fossiilsed kütused - CO2, CO, NOX, SO2, tahkete osakeste, kergesti lenduvate

orgaaniliste ühendite jm heitmed.Tuuleenergia tootmisel kaasneb õhusaaste seadmete tootmise ja taaskasutamise

ajal, samuti tuulepargiga seotud hooldus- jm töödel, kuid tuuleelektrijaam ise õhku saasteaineid ei erita.

2. Tuuleenergia on ammendamatu ja tasuta ressurss , erinedes selles osas oluliselt näiteks fossiilsetest kütustest ja tuumakütusest.

3. Jäätmete probleem peaaegu puudub , sest u 80-85% materjalidest taaskasutatavad. Jäätmete probleem on väga oluline näiteks põlevkivist elektrienergia tootmisel (nn tuhamäed); tuumaenergia - radioaktiivsete jäätmete ohutu säilitamine üks kriitilisemaid küsimusi.

4. Positiivne sotsiaalne mõju - otseste ja kaudsete töökohtade loomine, Planeeritavate tuuleparkide aluste kinnistute puhul toimub tavaliselt hinnatõus, kuna samaaegselt energia tootmisega on võimalik ka maa põllumajanduslik ja metsanduslik kasutus. Pos. mõju infrastruktuuri arengule - ehitatakse uusi teid ja elektri ülekandeliine.


Tuuleenergia keskkonnamõjudNegatiivsed keskkonnamõjud1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale. Tuulepark piirab naaberkinnistute

kasutuselevõtmist elamumaana ja võib sellega vähendada naaberkinnistute väärtust. Tuulepargi olemasolu (või ehitamine) välistab või muudab küsitavaks ka mitmed teised maakasutusviisid, näiteks puhkealade rajamise.

2. Müra. Müra on seadusandlikult defineeritud kui ebasoovitav, inimesi või ka loomi häiriv või nende tervist ja heaolu kahjustav heli.

3. Mõju maastikele sh visuaalsed mõjud. Tuuleparkide rajamisega kaasneb oluline maastikumuutus. Eriti suur on visuaalne mõju. Kavarjutus (diskoefekt) päiksega päevadel.

4. Elektromagnetiline mõju. Tuulegen võivad põhjustada elektromagnetilisi häireid õhusõidukite navigatsiooni- ja maandumissüsteemidele, militaar-ja tsiviilotstarbelistele radaritele, TV lainete levikule.

5. Mõju looduskaitselistele väärtustele. Mõjusid looduskaitselistele väärtustele võib vaadelda nii loodusväärtustega alade (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 alad jm) kui kaitstavate liikide kaupa.

Tuuleenergia keskkonnamõjud

2010.a esimene ja väga oluline uuring tuuleparkide mõjudest

elanikele


Küsitleti 122 Aulepa-Vanaküla, Esivere ja Virtsu tuulikuparkidest 3 km raadiuses elavat vähemalt 18-aastast elanikku.


Milliseid negatiivseid mõjusid Te kartsite seoses t uulikupargi rajamisega?


MüraEestis kehtiv müranormatiiv (2002)elamualadel päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB.

Küsitluse alal modelleeriti tuuleparkide müra.

Lubatud m üranormi ületatakse kahes küsitluspunktis, mõlemad Virtsu tuulikuparkide puhul, kus moodelleeringukohane müratase on kuni 1,5 dB kõrgem lubatavast öisest normtasemest


Müra

Kas tuulikute töötamist on kuulda Teie maja hoovist ? Aga Teie majast/korterist seest?


Müra

Kuivõrd tuulikute tekitatud m üra Teid häirib?


Visuaalne mõju- varjud, peegedused

Kas Te olete siin sellist nähtust m ärganud?


Visuaalne mõju- vaated, maastikud


MõjuMõju aeg

Otsene elupaikade hävitamine (tuulikute alune maa, teede ja elektriliinide trassid) ja sellega seotud bioloogilised mõjud (vähenenud liigiline mitmekesisus, toitumis- või pesitsusala pindala vähenemine)

EH, TÖ

Elupaikade kahjustamine (tuulikute ümbrus, teede ja elektriliinide trasside lähiümbrus) ja sellega seotud bioloogilised mõjud (vähenenud liigiline mitmekesisus, toitumis- või pesitsusala pindala vähenemine)

EE, EH, TÖ, DE

Võib mõjutada geoloogilisi/geomorfoloogilisi protsesse (näit erosioon nõlvadel)

EH, TÖ

Võib mõjutada hüdroloogilisi protsesse (pinnavee liikumine jms) EH, TÖ

Keskkonnasaaste (mürgised ühendid) EE, EH, TÖ, DE

Mobiilsete liikide häirimine (näit imetajad, linnud, sh ränne, toitumine, pesitsemine)-liikuvad varjud-müra-vibratsioon-tuulikumastide valgustamine

TÖEH, TÖ, DEEH, TÖEH, TÖ

Lindude ja nahkhiirte hukkumine TÖ

Kaasnev infrastruktuur, sh -juurdepääsuteed-elektri-õhuliinid-hooned, kui on

EE, EH, TÖ, DEEH, TÖ, DEEH, TÖ

Sõidukite liikumine EE, EH, TÖ, DE

Mõju looduskaitselistele väärtustele

(Harley jt., 2001 järgi, lühendatud ja kohandatud).

Lühendid mõju aja tähistamiseks:EE – ehituseelne;EH – ehitusaegne;TÖ- tuulepargi töötamise aegne;DE– tuulikupargi demonteerimise aegne.

Kaitsealadja tuulepargid

Vaab, Keerberg, Vaarmari 2010:Tuulikud ja tuulepargid Eestis

Kaitsealad ja tuulepargid

� Üldine soovitus on kaitstavatele aladele tuuleparke mitte rajada.

� Kahjustatakse looduslikke ja poollooduslikke elupaiku

� Suurema tõenäosusega kahjustatakse linde, nahkhiiri jm.


Kaitsealadja tuulepargid

Virtsu II on tuuleparkkaitstaval alal – Väinamere hoiualal

Linnud ja tuulepargid

� Lindude hukkumine kokkupõrgetes tuulikutega on teema, mis on aktuaalne kaasaegse tuuleenergeetika algusaegadest peale

� 1982-83 – lindude hukkumise seire ühe California tuuliku juures (Byrne, 1983).

� Lindude kokkupõrgetest tuulikutega on avaldatud palju teadusartikleid, aga ikkagi on palju teemasid, mis vajavad selgitamist (Langston et al., 2006).

� Väga olulisi mõjusid lindude hukkumise tõttu täheldatud kolmes –neljas kohas (California kaljukotkad, Norra merikotkad, Briti väiketiirud), elupaikade kasutamise vähenemise näiteid rohkem.


Linnud ja tuulepargidEesti näited

� Eestis on läbi viidud üks lindude hukkumise uuring Pakri poolsaare 8 tuulikuga tuulepargis (Volke & Lutsar 2005).

� 2010 - pilootuuring Läänemaa tuuleparkides (Tauno Tähe Türi kolledzi lõputöö).


LINDUDE HUKKUMISEST LÄÄNE-EESTI

TUULEPARKIDES

Koostaja Tauno Tähe

Juhendaja Veljo Volke

Lõputöö

TARTU ÜLIKOOLTÜRI KOLLEDŽ

TÜRI 2010

Töö eesmärgid

Töö peamine eesmärk:Anda esialgne arvuline hinnang lindude hukkumise sagedusele kolmes Läänemaa tuuleparkide piirkonnas – Virtsus, Rõustes/Esiveres ja Aulepas.

Kõrvaleesmärgid:1. Uurida, kas hukkumissagedusel on seos tuulikupargi kaugusega:

(a) merest; (b) Natura 2000 linnualast.

2. Arutleda, miks on lindude hukkumissagedus erinevates tuuleparkides erinev.


Materjal ja metoodika

Uuringusse hõlmatud tuuleparkide paiknemine


Piirkond Tuulepark Tuulikute arv

Tootja, tuuliku mark

Tuuliku nimivõimsus

(MW)

Uuringusse Uuringusse hõlmatud hõlmatud

tuulikute arvtuulikute arv

VirtsuVirtsu

Virtsu I 3 Enercon E-40 0,6

10 10 1 0,8Virtsu II 3 E- 70 E4 2,3

Virtsu III 3 E- 70 E- 4 2,3

AulepaAulepaAulepa 13 WinWinD 3

1010Vanaküla 3 WinWinD 3

RõusteRõusteRõuste 4 Enercon 2

1010Tooma 8 Enercon 2Esivere 4 WinWinD 3

Uuringusse hõlmatud Läänemaa tuuleparkide andmed


� 15.04-18.04.2010

� Ühekordne hukkunud lindude otsimine 10+10+10 tuuliku alt

� 2 otsijat; 60 m raadiusega ring ümber tuuliku

� Töövahendid: GPS, fotoaparaat, kilekotid, leidude ankeedid

Välitööd

Sisetööd� Leitud lindude määrangute täpsustamine (Mati Martinson;

Sõrve linnujaam)

� Hukkumissageduste arvutamine

� Tuuleparkide kauguste leidmine (rannajoonest; Natura 2000 linnualast) Maa-ameti kaardirakendus X-Gis

� graafikute koostamine (MS Excel), töö kirjutamine.

ˆˆ

ˆN I C

mk t p

⋅ ⋅=

⋅ ⋅


Tulemused

Selts/Liik Sugu Kuupäev Piirkond

Selts hanelised Anseriformes

Viupart Anas penelope 17.04.2010 Rõuste

Sinikael-part Anas platyrhynchos ♂ 17.04.2010 Virtsu

Sinikael-part Anas platyrhynchos ♂ 17.04.2010 Virtsu

Sinikael-part Anas platyrhynchos 16.04.2010 Virtsu

Aul Clangula hyemalis ♂ 17.04.2010 Virtsu

Selts haukalised Accipiteriformes

Raudkull Accipiter nisus ♂ 17.04.2010 Rõuste

Hiireviu Buteo buteo 17.04.2010 Virtsu

Selts värvulised Passeriformes

Hallrästas Turdus pilaris 16.04.2010 Virtsu

Hallrästas Turdus pilaris 16.04.2010 Virtsu

Vainurästas Turdus iliacus 17.04.2010 Virtsu

Pöialpoiss Regulus regulus 15.04.2010 Aulepa

Rohevint Carduelis chloris ♂ 18.04.2010 Rõuste

Lääne- Eesti tuuleparkides läbi viidud uuringu käigus

leitud hukkunud linnud (12 isendit)

0

1

2

3

0 1 2 3 4 5 6

Tuulegeneraatori kaugus merest (km)

Leitu

d hu

kkun

ud li

ndud

e ar

v(is

endi

t)

Hukkunud lindude arvu seos tuulegeneraatori kaugusega merest


0

10

20

30

40

50

0 1 2 3

Huk

kum

issa

gedu

s(is

end/

tuul

ik/a

asta

)

Tuulepargi kaugus Natura 2000 linnualast (km)

Lindude hukkumissageduse seos tuulepargi kaugusegaNatura 2000 linnualast


Kokkuvõte� Leiti 12 hukkunud lindu üheksast liigist, sh kaks kaitstavat liiki –

hiireviu ja raudkull.

� Läänemaa tuuleparkides hukkub ühe aasta jooksul umbes 800 (arvutuslikult leitult 807) lindu.

� Keskmiselt hukkub ühe tuulegeneraatori kohta 19,2 lindu aastas.

� Virtsu tuuleparkides keskmiselt aastas hukkuvate lindude arv ühe tuuliku kohta (44,8 is) on kõrgemaid, mis registreeritud.

� mida lähemal asub tuulepark merele, seda rohkem hukkub seal linde.

� mida lähemal asub tuulepark Natura 2000 linnualale, seda rohkem hukkub seal linde.

� lindude hukkumise sagedus on ilmselt seotud piirkonnas toimuva lindude rände intensiivsusega; ka lindude kohalike lendude sagedus on oluline.


Pakri uuring

Pakri uuringu tulemused

� arvutuslik lindude hukkumise sagedus oli 4,7 lindu tuuliku kohta aastas;

� kaitstavate liikide hukkumist ei täheldatud;

� hukkunud nahkhiiri ei leitud;

� röövlooma- ja otsija tulemuslikkuse testid andsid väärtuslikku teavet.


Tuulepargid ja nahkhiired

Eestis on teada 12 liiki nahkhiiri.

Kõik nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooria liikide nimekirja.Euroopas on kõik nahkhiired on kantud EL loodusdirektiivi IV lisasse,

mis tähendab nende tapmise ja elupaikade hävitamise keeldu.

Nahkhiired on meil liikuvamad augustis-septembris ning kevadel aprillis-mais, vahetades talve- ja suveperioodi elupaiku.

Neljal meie nahkhiireliigil (pargi-nahkhiirel, kääbus-nahkhiirel, hõbe-nahkhiirel ja suurvidevlasel) on teada ulatuslikud sesoonsed ränded Kesk- ja Lääne-Euroopasse, mida on tuvastatud nii Eestis kui ka naaberaladel.



EUROBATS juhendmaterjali (Rodrigues jt., 2008) järgi võivad tuulepargid põhjustada nahkhiirtele järgmisi negatiivseid mõjusid:

� suurendavad hukkumisriski ja põhjustavad nahkhiirte hukkumist;

� nahkhiirtele oluliste toitumisalade ja ühenduskoridoride hävitamine ja kahjustamine;

� varjepaikade hävitamine ja häirimine;� nahkhiirte eksitamine tuulepargi poolt emiteeritava

ultraheli poolt.




Tabel. Hüpoteesid nahkhiirte hukkumiste põhjuste kohta tuuleparkides (Kunz jt., 2007 järgi)

Hüpoteesi nimetusHüpoteesi sisu

Koridori hüpotees Tuulepargid, mis on ehitatud metsastunud mäekurule, loovad avatud koridore, mis on nahkhiirtele atraktiivsed

Varje- ja puhkepaikade hüpotees

Tuuleturbiinid meelitavad nahkhiiri, kuna viimased peavad neid puhke- ja varjepaikadeks

Atraktiivse maastiku hüpotees

Nahkhiired toituvad putukatest, keda meelitab muudetud maastik, mis tavaliselt ümbritseb tuuleturbiine

Madala tuulekiiruse hüpotees

Toituvate ja rändavate nahkhiirte suremus on kõige suurem madala tuulekiirusega perioodidel

Kõrge temperatuuri hüpotees

Putukaid meelitab ligi soojus, mis eraldub tuuleturbiinidest

Akustiline hüpotees Nahkhiiri meelitab kuuldav ja/või ultraheli, mida eritab tuuleturbiin

Visuaalse atraktsiooni hüpotees

Öise eluviisiga putukaid meelitab tuuleturbiin visuaalselt

Kajalokatsiooni vigade hüpotees

Nahkhiired ei suuda akustiliselt tuvastada liikuvaid turbiini labasid, või arvestavad rootori pöörlemise kiiruse valesti

Elektromagneetilise välja segamise hüpotees

Tuuleturbiinid moodustavad enda ümber keerulise elektromagnetilise välja, mis häirib nahkhiirte orienteerumist

Dekompressiooni hüpotees Kiired rõhumuutused põhjustavad nahkhiirtel sisemisi vigastusi ja/või segavad orienteerumist kui nad jahivad või on rändel tuuleturbiinide läheduses

Termaalsete muutuste hüpotees (Thermal inversion hypothesis)

Temperatuuri muutumine põhjustab jahedamates orgudes tihedat udu, putukad ja nahkhiired kogunevad kõrgematele aladele



Mountaineer’i tuulepark


� Eesti tuuleparkidest on teada kolm hukkunud nahkhiirt; senistes uuringutes olulist negatiivset mõju ilmnenud ei ole;

� Peamine – kui on palju öösel lendavaid putukaid, on ka nahkhiired;

�Metsa tuuleparke püstitades hakkavad nahkhiired kasutama teid ja tuulikuplatse lennukoridoridena ja lendavad kergesti tuulikutesse.

� Rändeteede teadmine on väga oluline, aga teadasaamine üsna keeruline.


Eesti – tuhande tuuliku maa?


Eesti – tuhande tuuliku maa?� Eesti Energia (ja Elering) on saanud liitumistaotlusi 4000 MW osas, st u 1400 suurt tuulikut.

�Nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringuga (Hiiu- , Lääne-, Pärnu-, Saare-) on näidatud arendusalad, kuhu mahub 700+ tuulikut (arvestatud 3 MW seadmetega):

Pärnumaa – 500; Saaremaa – 130; Hiiumaa – 60; Läänemaa - 30

� Virumaal ja Ida-Virumaal on töös planeeringud, mille kogumaht on >100 tuulikut;

� Harjumaale “mahub” või arvatakse mahtuvat 50 tuulikut;

� Merre tahetakse ehitada 500+ tuulikut.

Kui palju sellest realiseerub, ei tea keegi.

Kokkuvõttes – 1000 suurt tuulikut Eestis võib olla 20-30 aasta pärast reaalsus, tõenäolisem on u 500, sest meie maa ja meri on väikesed.


Eesti – tuhande tuuliku maa?

Mida me teha saame, et sajad tuulikud tuleksid “õigetesse kohtadesse”?

Arvestada inimestega – planeeringute/KMH/KSH koostamise puhul kohalike inimeste osalemine väga oluline, KOV samuti.

Arvestada loodusega - planeeringud, KMH/KSH

...

Riigi roll on väga oluline – suunata ja vastutada.

Aitäh!

Documents

EESTIEESTI---- TUHANDE TUULIKUMAA? · 2018. 9. 6. · Linnud ja tuulepargid Eesti näited Eestis on läbi viidud üks lindude hukkumise uuring Pakri poolsaare 8 tuulikuga tuulepargis