Sissejuhatus soome-ugri soouuringutesse · 2007. 10. 25. · •Ida Bobula (1900–1981):...

Sissejuhatus soome-ugrisoouuringutesse

4. Soouuringutest ja (soome-ugri)keeleteadusest

Küsimused

• Keeleteadus: teaduse sotsioloogia ja ajalugu• Ideoloogiad, keelepoliitika, keelesotsioloogia• Keelekasutus: naiste/meeste keel?• Soo ilmnemine keele süsteemis ja struktuuris• Keele kirjeldamine: sugu sõnaraamatutes,

grammatikates jne.

Julie Wichmann (s. HermannJúlia, 1881–1974)

• Etnoloog Antal Hermanni tütar, fennougrist YrjöWichmanni abikaasa, etnograaf, tõlkija

• Beiträge zur Ethnographie der Tscheremissen(1913)

• »Kyökki- l. uuniosastossa Julie koko aamupäivän yleensäkirjavapukuisen tšeremissiakan kanssa häärää, sillä nyt hän itse laittaakaikki ruuat, vieläpä mainion hyvin. [...] Itse Julie mielellään puuhaa,koska liikkeelläolo on hänelle erittäin terveellistä. [...] Hänen suomenkielen opintonsa käyvät täällä hitaammin, koska ruoanlaittopuuhat vievätpaljon aikaa. Hänen kansatieteelliset opintonsa (naisten puvuista ym.)käyvät täällä helpommin, kun asumme tšeremissiläisessä perheessä.»(Yrjö Wichmann, Matkamuistiinpanoja)

Esimesed naised soome-ugrikeeleteaduses

• Ungari: Irén N. Sebestyén (1890–1978),Edit Vértes (1919–2002)...

• Soome: Eeva Kangasmaa-Minn(1919–)...

• Finnisch-Ugrische Forschungen:esimene soome-ugri teemaga kirjutisnaise sulest (Edit Vértes) alles 1962!

Naised ungari “antifennougristlikus”liikumises?

• Ida Bobula (1900–1981): ajaloolane, dotsent,pärast sõda USA-s tegeles pseudo-keeleteadusega (ungari-sumeri keelesugulus)

• Naised “antifennougrismiga” seotudkonservatiivsetes liikumistes (Pető Andrea,Napasszonyok és holdkisasszonyok: a maimagyar konzervatív női politizálás alaktana)?

Kas fennougristika on meesteteadus?

• rahvusromantika patriarhaalne pärand• mehed rahvuse “esindajatena”• fennougristika rahvusliku mineviku

ehitajana• romantika teadlase-kultus• kas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse

ideoloogia on patriarhaalne?

Lauri Hakulinen 1963:»Eräs ranskalainen luonnontieteilijä-professori on kerran

lennokkaasti lausunut virkaveljilleen: ‘Ainoa tehtävämmeoikeastaan on johdattaa ylioppilas omakohtaisesti kokemaanluomisen syvää liikutusta. [...]’ Enpä ihmettele, jos hiemanparkkiintuneet veljemme Öhmann, Reuter, Mustanoja ja Thorställaisen pateettisen lausuman kuullessaan vetäisivät suunsaskeptiseen hymyyn. Ymmärrämme hyvin, että kun he kukinastuvat feminiinisen jättiläisauditorionsa eteen, he näkevätkiharatukkaisten kuulijoidensa silmissä syvän tieteeseeninnostuneisuuden asemesta useimmiten hehkumassa halunpäästä mahdollisimman pian neuvomaan Suomen kansalle‘käytännön’ saksaa, englantia, ruotsia. Eikä PerttiVirtarannankaan 80-prosenttisesti naisvaltainen kuulijakuntatarjonne juuri toisenlaisia näkymiä: koululehtorin vihreä oksaväikkyy sielläkin toiveiden ainoana voiton laakerina.»

“Naiste nurgad?”

• Folkloristika: naiste päralt on naiste ja lastefolkloor, mikrofolkloor (vanasõnad,mõistatused) jne.

• Keelekorraldus: Kodin sanasto (Lilli Lilius &Ilmi Hallstén 1896) – naised “koduse keele”loojatena

• “Praktilise” eesmärgiga rahvusfiloloogiad vs.“teaduslik” fennougristika?

Küsimused

• Kas teoreetiline keeleteadus (nagu kaloodusteadus) on meeste päralt, sest– objekt on “suprahumaanne”, soost sõltumatu,

“naiste nurki” ei ole?– domineeriv maskuliinsus (patriarhaalne

perspektiiv) on positivistlikku teadusesse “sisseehitatud”?

• Rahvuslike (ideoloogia, poliitika) ja teaduslike(teooria, filosoofia) tegurite suhted?

Naised ja keele valik

• Naised on konservatiivsemad keelekasutajad,suunduvad “avaliku prestiiži” poole (talking like alady)?– Põhja-Rootsi Tornedali poisid “arvasid, et nalja heitma

peab soome keeles, flirtima aga rootsi keeles”• Keele päästjad ja hoidjad (emad, vanaemad,

õpetajad, kirjanikud) või reeturid (noored naised,kes eelistavad enamusrahvusest mehi)?– “... women are continually called on to establish their

authenticity” (P. Eckert)

Naiste keel – meeste keel?• Stereotüüpiad naiste keelest

– naised on osavamad, nüansikamad keele kasutajad(kuid päris keelegeeniused on mehed...)

– naiste eesmärgid on sotsiaalsed (faatilinekommunikatsioon), “rääkimine rääkimise pärast”

– naiste keeles on rohkem interaktsiooni tunnuseid,rohkem ebakindluse väljendamist

– naiste prosoodia ja žestid on värvikamad– on olemas tüüpilised naiste (ning meeste) sõnad ja

väljendid– naistel ja meestel on mõnikord isegi raske üksteisest

aru saada (Deborah Tannen, You just don’tunderstand)

Naiste/meeste keel? (2)

• Kas stereotüüpiad– tõepoolest vastavad tõele?– vastavad tõele ka väljaspool

(lääne)euroopa-põhja-ameerika kultuuri?– ei seletu teiste teguritega (nt. võim)?– on psühholoogilise (või bioloogilise)

tagapõhjaga – mitte teadlik doing gender-“performants”?

Soome kõnekeele joontest (H.Mantila, Virittäjä 2004)

maalt, negatiivnemeessoostaus, “ehtne”nt. lehemä, mennee, piä

maalt, positiivneaus, aktiivne,modernne, naissoostnt. mie, sie

neutraalne, üldkõnekeelnt. ne menee, yks

korrektne, haritudnt. lähden, metsä,punainen

(pea)linnast,noor, naissoostnt. kauheitØ ihmisii

Sotsiolingvistilised markerid on vabalt kombineeritavad –murdeidentiteet “konstrueeritakse”

Sugu keeles

• Grammatiline sugu– puudub (nt. soome-ugri keeled, türgi, ?inglise)– klassifikaatorid (nt. hiina keel)– on (nt ladina, vene, saksa); mitte tingimata

bioloogilise või sotsiaalse naine/mees jaotuse järgi• Leksikaalne sugu (nt ema, poeg, täkk)• Peidetud sugu

– false generics– soo ilmnemine süsteemis (nt sõnavara struktuur)

Grammatiline sugu• kongruents (elle est belle, она красивая)

– iisl. Óli og Elsa eru ung ‘Ó. (m) ja E. (f) on noored (n.pl.)’• pronominalisatsioon (Wer hat sein/?ihr Fahrrad vor

der Tür gelassen? Кто пришел/*пришла?)• soosüsteemi struktuur: maskuliinne on prioriseeritud

või default-kategooria?• kompleksne suhe ühiskondliku soosüsteemiga (der

Hochmut, der Übermut – die Armut, die Demut)

Sõnavara• Tuletuse asümmeetriad

– markeeritud naissugu: laulja > lauljanna (Hebamme >Geburtshelfer, lentoemäntä > stuertti)

– naissoo tuletusafiksidel on ka teised funktsioonid (prants.moissonneur ‘viljalõikaja’ – moissonneuse ‘kombain’; pooladyplomat – dyplomatka ‘portfell’; sm venakko ‘venelanna’ –haulikko ‘haavlipüss’...)

• Naissugu ei ole üldistatav (kõik lauljad vs kõiklauljannad)?– hyvä jätkä ‘hea kutt’, maaherra ‘maakonnavanem’ praegu

ka naiste kohta – ämmä ‘vanaeit’, neiti ‘preili’ = ‘argpüks,naiselik, pehme, virisev mees’

– naissoost tuletiste leksikaliseerumine

Sõnavara (2)

• Pejoratsioon: cleaning lady vs.*cleaning lord; Frau ‘valitsejanna’ >‘naine’

• Amelioratsioon: queen ‘naine’ >‘kuninganna’; mansi naj ‘daam,jumalanna, tuli’ ?~ naine

• Meesperspektiiv: härra vs. proua / preili• Üldisem semantika – kõrgem frekvents

Mitte ainult sõnavalik• Daily Telegraph (Cameron 1998):

– A man who suffered head injuries when attacked by two menwho broke into his home in Beckenham, Kent, early yesterday,was pinned down on the bed by intruders who took it in turns torape his wife.

• Liisa Tainio paarisuhte-käsiraamatute keelest:– mees subjektina (Kuidas näeb mees naist? / Mees naise

pilguga)– üldistamine: “juhuslikud” naised mitmuses – “kategooriline” mees

ainsuses– järjekord: mees-naine (erand: ema - isa - laps)– fokalisatsioon: mehe vaatenurk

Seksism keele struktuuris

• Jari Sivonen (1988): soomeajalehekeeles kasutatakse lausetes,kus aspekt (sihitise kääne) sõltub verbivalikust, seoses naissoost subjektigamärksa rohkem verbe, mis nõuavadimperfektiivset aspekti (Hän pilkkasiäveriään näköistä rouvaa...)

Keele kirjeldamine

• Sugu sõnaraamatutes– NS (Siiroinen 1988): Äitiys on naisen luonnollisin

ja kallisarvoisin tehtävä – Isyyden toteamisessaverikoe on suurena apuna

• Sugu grammatikates– C. Hasselblatti saksakeelne eesti grammatika

(1992): naissoost tõlked (nt arst > Ärztin, 43 N/49M) – P. Alvre märgib oma arvustuses, et “tõlgeteson eelistatud naissugu”

– K. Ross: Kas naine vaibus mõtteisse kõlabniisama neutraalselt kui mees vaibus mõtteisse ?

Kas keel või ühiskond?

• A. Niemikorpi: Kas nt meessoost sõnadesuurem frekvents pole lihtsalt samasugunetõik kui see, et keskmine mees on naisestsuurem?

• D. Cameron: “In the mouths of sexists, anykind of language can be sexist.”

• Antiseksistlikku keelekorraldust on siiski vaja:– geneeriline meessugu teeb mehest “inimese

prototüübi”, naisest “erandi”– nt naiste elukutsenimetused normaliseerivad

segregatsiooni