Sümbolism ja juugend

GAG, Marju Liidja, 2006

Sümbolism1880-1905

GAG, Marju Liidja, 2006

Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid(tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte

kujutada seda, mis on meie ümber).Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid,

nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist

maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid.

Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise

kunsti vormikeelt.

Pierre Puvis de Chavannes

(1824-1898, Prants.

sümbolismi eelkäija)

kujutas ideaalset ja ajatut maailma.

Ülal “Vaene kalur” 1881, all “Unenägu”, 1883,

seinamaalid lõuendil.

Gustave Moreau (1826-1898, Prants.) Tema tööde teemad, enamasti sümbolistlike allegooriate vormis, lähtuvad piiblitekstidest või antiikmütoloogiast.

“Traaklanna Orpheuse peaga”, 1865.Hiljem, peale Orpheuseabikaasa Eurydike surma, rebisid hullunud bakhandid (Dionysose austajannad) Traakias Orpheusetükkideks.

Gustave Moreau “Oidipusja sfinks”, 1864.

Oidipus oli kreeka müt-sTeeba kuningapoeg, kelle saatus oli tappa oma isa ja abielluda emaga.Lahendas Teebatterroriseeriva sfinksi mõistatuse. Saades teada tõe, torkas ta meeleheites endal silmad peast, et pimedus saaks talle pelgupaigaks.

Odilon Redon (1840-1916, Prants).Maalidel ja graafilistel töödel kujutab visioone, unenägusid ja

monstrumeid. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest.

Vasakul “Metsavaim”, paremal “Nuttev ämblik”.

OdilonRedon

“Ophelia”, pastell,

u.1900-1905.

Pärast seda, kui Hamlet tapab eksikombel Ophelia isa Poloniuse (ta pidas teda kardina taga olevaks salakuulajaks), läheb Ophelia hulluks. Ta hakkab laulma lilledest ja käib ringi justkui uimas. Pole täpselt teada, kas ta upub või uputab end, aga oma otsa leiab ta veest.

Arnold Böcklin(1827-1901, Šveits).

Kujutas loodusjõude, Paani (kr. müt-s karjaste

jumal, metsavaim, kujutati kitse pea ja jalgadega himura

soerdina) ja nümfe, meremaalidel triitoneid(merejumala pojad, puusadest

alates kala kehaga).

Pildil “Paan pilliroostikus”, 1859

Arnold Böcklin “Surnute saar”,1880.

James Ensor (1860-1949, Belgia). Maalidel ja gravüüridel kujutab kummituslikke visioone, õudusunenägusid. Vasakul “Maskid ja surm”, paremal “Skeletid ümber ahju”.

James Ensor “Kristuse tulek Brüsselisse” (1887/89). Ensorarmastas rahvarohkeid tänavavaateid, peites figuurid maskide taha.

19. saj. lõpus ja 20.saj. alguses Põhjamaades (Soome, Norra, Baltimaad) seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega sünnib rahvusromantism. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti

eeskujude poole.

Akseli Gallen-Kallela (1865-1931).Eriti kuulsad on tema “Kalevala” ainelised kompositsioonid.

Pildil “Lemminkäise ema” (Lemminkäinen on edev sõdur ja hea laulja. Saab Põhjalas surma ja satub Toonela jõkke, kust tema ema ta päästab. Tagaplaanil Toonela luik).

Akseli Gallen-Kallela“Sampo kaitsmine.

Imesepp Ilmarinentaob Sampo, mis lubatakse Pohjolanõid-valitsejannale Louhile. Hiljem röövivad Ilmarinen, Väinämöinen, Lemminkäinen jt. Sampo tagasi. Nende ja kotkaks moondunud Louhi võitluses Sampopuruneb, aga selle killud toovad rahvale õnne ja viljarikkust.

Akseli Gallen-Kallela“Kullervo needmine”.

Kullervo – Vennatapu sõjas ellujäänud Kalervo poeg, kes satub Ilmarise tallu orjaks. Vihahoos ajab ta kiskjad Ilmarise emanda kallale.

Saades teada, et ta vanemad elavad, läheb nende juurde. Ta võrgutab oma õe, kuid teada saades, et tegemist õega, tapab iseenese.

GAG, Marju Liidja, 2006

Akseli Gallen-Kallela “Aino” (triptühhon).Aino on Joukahaise õde. Ta uputatakse merre, kuna ei

taha abikaasaks vana Väinämöist.

Rahvusromantismiga Eestis saab seostada Oskar Kallise, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi loomingut.

Oskar Kallis (1892-1918) suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. Vasakul “Kalevipoeg allilmas”, paremal “Kalevipoeg laudu kandmas”.

Oskar Kallis “Kalevipoeg kellukest helistamas”, all “Kalevipoeg allmaailmas”, kolmikmaal.

Kristjan Raud (1865-1943) Tartus kunstikooli asutaja, looming kantud rahvaluule- ja “Kalevipoja” teemadest.

Viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat.

“Kalevipoeg põrgu väravas”, süsi.

Kristjan Raud “Kalevipoeg kivi viskamas”, “Kalev kosjas”.

Kristjan Raud “Kalevipoja surm”, “Kalevipoeg kullakoti ja põrgupiigadega”, “Kalevipoeg põrguväravas”.

Ants Laikmaa (1866-1943) Tallinna ateljeekooli rajaja. Loomingu paremiku moodustavad eesti haritlaste

pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud.

Autoportreed, paremal Marie Underi portree.

GAG, Marju Liidja, 2006

Ants Laikmaa “Talvemaastik” ja

“Väike Alma”.

Nikolai Triik (1884-1940) maalis maastikke ja portreid. Juhan Liivi

portree, “Lennuk”, “Märter”.

GAG, Marju Liidja, 2006

Juugendstiilca 1890-1910

GAG, Marju Liidja, 2006

Juugendstiil lähtus püüdest luua vastukaaluks ajalooliste stiilide matkimisele uut, otstarbekat ja

ajakohast stiili.Erinevates riikides nimetatakse juugendit erinevalt:

Saksamaal ja Põhja-Euroopas – juugend;Prantsusmaal, Inglismaal ja Ameerikas – art nouveau (Modern

Style);Austrias, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas – Sezession;

Itaalias – Stile Liberty;Hispaanias – Modernismo.

Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone, ehtekunsti.

Arhitektuuris hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust, seetõttu võis hoone olla

ebasümmeetriline. Iseloomulik oli rohkete dekoratiivsete elementide

lisamine (ehedateehitusmaterjalide esiletoomine).

Juugendlik joon onväljavenitatult kaarjas.

Pildil Charles RennieMackintoshi projektikonkursi

võidutöö Glasgow Kunstikooli sissepääsust

Šotimaal (1897-1909).

C.R. MackintoshGlasgow Kunstikooli

põhjafassaad (ateljeede aknad) ja kohvik (Mackintosh

kavandas esimesed kõrge

seljatoega toolid).Kõnnitee äärevõre

külge kinnituvad postid kelti- ja jaapanipäraste

vapimotiividega.

Victor Horta (1861-1947) juugendarhitekt Belgiast, projekteeris voolujooneliselt kulgevate fassaadidega klaas-

ja teraskonstruktsioonil rajanevaid hooneid. Pildil Maison du Peuple (Rahva Maja, lammutatud) Brüsselis, oli

esimene klaasist ja rauast fassaadiga hoone Belgias.

Victor Horta. Hotel Tassel Brüsselis. Juugendit iseloomustab rohkete dekoratiivsete

kujundite kasutamine.

Victor Horta kodu-ateljee, kus hetkel asub Horta muuseum.

Hector Guimard (1867-1942) on kujundanud Pariisi metroojaamade sisse-pääsud (1899-1904).

Hector Guimard.Elamu värav

ja metroojaam Pariisis.

Antoni(o) Gaudi (1852-1926) lõi juugendi raamides omamoodi nn. katalaani moderni (Hispaania kunstiajalool

põhinev). Pildil Sagrada Familia (Püha Perekonna) kirik Barcelonas (1883-1926, lõpetamata).

Antoni Gaudi. Familia Sagrada kirik. Sellest pooleliolevast kirikust on saanud omamoodi Barcelona sümbol.

Kolm lääneportaali kannavad nime: Usk, Lootus ja Halastus. Kirikule ettenähtud kaheteistkümnest saja meetri kõrgusest tornist on

valminud neli.

A. Gaudi Sagrada Familia Jeesuse sünni sissepääsu reljeefdekoor.

Fassaadi kaunistavad saja taime- ja loomariigi esindajate kujutised. Skulptuuride eeskujuna kasutati Barcelona tänavatelt valitud inimestest

võetud fotosid ja kipsjäljendeid

Antoni Gaudi.Casa Mila –

rikaste korterelamu Barcelonas

(1907-10),all katusevaated.

Antoni Gaudi. Casa Mila, fassaad kujutab endast massiivset horisontaalset lainetust, mis on inspireeritud ookeanist.

Antoni Gaudi. Kataloonia tekstiilitöösturi maja Casa Battlo Barcelonas (1905-10).

Antoni Gaudi.Casa Battlo vaated.

Casa Battlo fuajee.

Antoni Gaudi. Barcelona Güelle pargi (“aed-linn”)

sissepääs mosaiik-kameeleoniga (1900-1914).

Güelle pargi vaated Barcelonas.

Güelli pargis toetavad viaduktetellistest valmistatud ja loodusliku kivimiga kaetud kaldsambad (all).

Aleksei Bubõr,

Nikolai Vassiljev. Saksa teater

Tallinnas (praegune Eesti Draamateater),

1910.

Armas Lindgren, Wivi Lönn. Teater “Estonia” Tallinnas 1909-1913.

Eliel Saarinen. Büroo-üürimaja Pärnu mnt-l, 1911-12.

A. Bubõr, N. Vassiljev. Endine Lutheri villa (nn. Õnnepalee) Tallinnas, 1909-10.

Otto Wildau. Taagepera mõisahoone, 1907-1912.

Juugenddekooriga (skulptor A. Volz) kaetud “Draakoni galerii” Pikal tn-l. 1910.

F. Mieritz ja J. Gerassimov.Ammende villa

Pärnus, 1905.

Maalikunstis on juugendi tunnusteks pisut pikaks venitatud figuurid, kujundid on veniva, lookleva kontuuriga, mõneti stiliseeritud. Kompositsioonis pole oluline mitte ruumiline illusoorsus vaid dekoratiivsus.

Alphonse Mucha (1860-1939) Tšehhi maalikunstnik, graafik ja plakatikunstnik.Tema plakatite ja illustratsioonide peategelaseks on enamasti voogava joonega kujutatud naine ning rikkalikult ornamenteeritud tagapõhi.

Alphonse Mucha, vasakul “Tants”, paremal “SarahBernhardt” plakat.

Gustav Klimt(1862-1918),

Austria maalikunstnik, Viini juugendi peaesindajaid.

Ühendas abstraktseid, mosaiikseid

pindu realistlikult maalitud

kehaosadega. Pildil Adele Bloch-

Baueri portree.

Gustav Klimt“Suudlus”.

GAG, Marju Liidja, 2006

Gustav Klimt, vasakul “Naise kolm iga”, paremal “Naine lehvikuga”.

GAG, Marju Liidja, 2006

Gustav Klimt“Fritza Riedleri portree”.

Gustav Klimt, vasakul “Danae”,paremal “Judith”.

Edvard Munch (1863-1944), Norra maalikunstnik ja graafik. Vasakul “Autoportree kella ja voodiga”, paremal

“Autoportree sigaretiga”.

Edvard Munch kujutas enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks.

Ülal “Haige laps”, loodud 15-aastase õe surma puhul.

All “Ema surm”.

GAG, Marju Liidja, 2006

Edvard Munch “Jäänused”, paremal “Vampiir”.

Edvard Munch “Madonna”.

EdvardMunch“Karje”.

Edvard Munch “Elutants”.

Aubrey Beardsley, tuntuim must-valge graafika

viljeleja. Paabulinnukleit

GAG, Marju Liidja, 2006

Aubrey Beardsley.Salome Ristija

Johannese peaga.