Töölepinguseadus alates 01.07.2009

1

Töölepinguseadus alates 01.07.2009

Karjäärispetsialistide suvekoolis Jõulumäel,

25. augustil 2009.a

2

Töösuhe

• Uue seaduse mõte – töösuhe on võlaõiguslik suhe, kus töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kui töö teostaja on töö tegemise aja, viisi ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis TLS ei kohaldu.

• Töölepingulise suhte olemasolu eeldatakse, kui tehakse tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest.

• Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3

Seadused, mis kaotasid kehtivuse

Tunnistati kehtetuks:

töö- ja puhkeaja seadus

puhkuseseadus

palgaseadus

Kõik töösuhteid reguleerivad sätted ühes seaduses, lisaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrustega töölähetuse kulude hüvitamise tingimused, välislähetuse päevaraha alammäära, töötasu alammäära, keskmise töötasu arvestamise kohta jne.

4Töötaja kohustused:(lisandunud hoolsuskohustus, koostöökohustus teiste töötajatega, enesetäiendamise, TA teavitamise kohustus, TA maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld.)

• § 15. Töötaja kohustusedTöötaja täidab oma kohustusi TA vastu lojaalselt. • Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja

eelkõige järgmisi kohustusi:1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

5

Tööandja kohustused

• Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud:

1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TA ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

6

TL kohustuslikud andmed

• Lisandus juurde täiendavalt maksude osa: TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Tark on lisada need töökorralduse eeskirjadesse.

• Kõik TL andmed tuleb enne sõlmimist töötajale esitada. Tehti seda ka enne - tutvustati TL tingimusi ja töö sisekorraeeskirju, muid asutusesiseseid kordi.

Andmete esitamata jätmise eest tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

7

Tööandja halduskoormus vähenenud

• Tööandja säilitab TL kirjalikku dokumenti TL kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. Enne oli kohustus säilitada töölepinguid 50 aastat TL lõpetamisest

• Isikukaarte ei pea koostama. Tööandjal ei ole kohustust säilitada TL seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte.

• Tööraamatuid ei peeta. Uue TL seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse töötajale töölepingu lõppemisel. Töötaja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraamatu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja ei ole 1 aasta möödumisel töösuhte lõppemisest välja võtnud, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.

8

Töötasu

• Kadunud ära erinevad palga mõisted – jäänud ainult töötasu

• Töötasu maksmise viivis oli enne 0,5% iga viivitatud päeva eest. Alates 01.07.2009 võlaõigusseadusest tulenev üldine intressimäär, mille suuruseks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (hetkel 2,5%), millele lisandub 7% aastas.

9

Töölähetus

• Riigisisesel lähetusel ei maksta päevaraha, kuid töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseadusele. Tööandjal on kohustus töötajale hüvitada sõidu-ja majutuskulud ning muud mõistlikud kulud kuludokumentide alusel.

• Välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni päevas, maksustamisele ei kuulu päevaraha kuni 500 krooni päevas.

• Enne ei võinud saata töölähetusse rasedat ja alaealist.

Uues seaduses – rasedat võib saata lähetusse tema enda nõusolekul ja alaealist esindaja nõusolekul.

10

Katseaeg

Katseaeg on 4 kuud. Ainult siis on vaja TLs märkida katseaja pikkus, kui kohaldatakse lühemat katseaega või katseaega ei kohaldata.

Katseaja maksimaalne pikkus tähtajalise lepingu puhul on pool tööajast. Nt 6-kuulise TL puhul max katseaeg 3 kuud

Enne võis katseajal TL lõpetada, teatades ette 3 päeva. Uues seaduses on ülesütlemisel etteteatamistähtaeg 15 kalendripäeva. Kui TA ütleb TL üles katseaja viimasel päeval, siis ikkagi tuleb järgida 15-päevast tähtaega.

.

11

Katseaeg

• Kui varem ei võinud katseaega rakendada alaealistele ja invaliididele, siis uus seadus seda võimaldab.

Enne: TLs kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada (§ 86 punkt 5). Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada.

Praegu: Katseajal hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel

12

Muudatused – kaugtöö, alaealised

• Uus mõiste – KAUGTÖÖ Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

• Enne võis TL sõlmida alates 13. eluaastast, nüüd alates 7. eluaastast. Tööde nimekirja, kus võib rakendada alaealisi, kehtestatakse valitsuse poolt. Töötamine vanema nõusolekul, kooskõlastatakse tööinspektoriga.

13

Ärisaladuse hoidmise kohustus

Kehtib erikokkuleppe puudumisel, kuid tööandjal tuleb täpselt määratleda, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus ja sellest töötajat teavitama.

Tasu ärisaladuse hoidmise eest maksma ei pea, samas kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel makstava leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

14

Konkurentsipiirangu kokkulepe

Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada TA konkurendi juures või mitte tegutseda TA-ga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

• Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta TA erilist maj. huvi, mille saladuses hoidmiseks on TA-l õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda TA klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib TA-t oluliselt kahjustada.

• Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

• eelloetletud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.

15

Tähtajaline töösuhe

• Üldjuhul eeldatakse, et töötajaga sõlmitakse tähtajatu töösuhe. Tähtajaline tööleping on erand.

• Tähtaeg – kuni 5 aastaks, kui tööl on ajutine iseloom või asendamise ajaks. Samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda sõlmitud või pikendatud rohkem kui 1 kord 5 aasta jooksul – muutub tähtajaline töösuhe tähtajatuks töösuhteks.

• Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.

16

Tähtajaline töösuhe

• Teavitamiskohustus: tööandja peab:

teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping

17

Koolitus

• Töötaja kohustus - osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel

• Tööandja kohustus - tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuv koolitus ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu

18

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe

• TA ja töötaja võivad kokku leppida, et TA teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks TA juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

• Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

• Töötaja hüvitab TA tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb TL üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui TL ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

• Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine.

19

Tööaeg ja ületunnitöö

• § 38 Mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha isiklikel põhjustel (notar, arst, lähedase matus) makstakse keskmist palka.

• Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

• Õhtust tööd enam ei ole. Öötöö (22.00 – 06.00) eest maksab tööandja 1,25 kordset töötasu kui juba ei ole lepitud kokku, et töötasus on arvestatud öösel töötamist (praegu õhtul 1,1 ja öösel 1,2).

• Max võimalik tööaeg pikenenud: üldiselt 48 tundi 4-kuulise arvestusperioodi puhul, erandkorras võib kokku leppida 52 tundi 7-päevase arvestusperioodi jooksul.

• Vahetuste vaheline puhkeaeg pikeneb 11 tunnilt 12-le• Ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud

ületunnitöö hüvitamist rahas.

20

Osaline tööaeg

• Enne: § 68. Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on TA-l oma asukoha tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks.

• Praegu: § 37. Kui TA ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest maj. asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

21

Osaline tööaeg ja töötasu vähendamine

• Enne töötasu vähendamist informeerib TA usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. TA peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

• Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

• Töötajal on õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist TLS § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses, st nagu koondamisel (1 kuu + kindlustushüvitised).

22

Osaline tööaeg:

• Teavitamiskohustus - tööandja peab

teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;

23

Puhkused

• Kaob lisapuhkuse mõiste (põhipuhkus + pikendatud põhipuhkus). Jäävad rasedus-ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehooldus- ja lapsepuhkus, õppepuhkus.

• Puhkuste ajakava kinnitatakse I kvartali jooksul – varem jaanuarikuu jooksul. § 69 TA-l on õigus puhkus katkestada või edasi lükata

• Kui TA ei maksa puhkusetasu õigeaegselt, ei saa töötaja nõuda puhkuse pikendamist, vaid viivist vastavalt VÕS-le

• Palgata puhkuse asemel mõiste – tasustamata puhkus

24

Puhkus

Põhipuhkust antakse kalendriaasta eest. Varasemalt tööaasta eest. Varem – palgata puhkus lükkas tööaasta lõpu edasi – nüüd antaksegi võrdeliselt töötatud aja eest. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Osadena antakse puhkust üksnes poolte kokkuleppel.

Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7 päevaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse järgmisse aastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul. Aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks.

25

Puhkus

Enne seaduse vastuvõtmist välja töötatud puhkuse nõude aegumine: Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. (TLS § 137).

Alates 01.07.2009 toimub kalendriaasta põhine arvestus

26

Vanemapuhkused

• Isapuhkus – 10 tööpäeva keskmise palga eest. Praegu 10 tööpäeva tasustamata.

• Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest peab teatama ette vähemalt 14 päeva kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (praegu etteteatamisnõue puudub)

• Praegu saab täiendava lapsepuhkuse eest 66.- krooni päevas.

27

Õppepuhkus

• Tasemekoolitusel osaleja õppepuhkuse ulatus ja tasustamine ei sõltu tulevikus enam õppevormist

• Tasemekoolitusel ja tööalasel koolitusel osalemise ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest

• Muutuvad õppepuhkuse kestused!!!

28

TL lõpetamine kokkuleppel

Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel kadus vastastikuste tahteavalduste vormistamise kohustus.

• ENNE: Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku (EV TLS § 76).

• PRAEGU: Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS § 79).

29TL lõpetamine (korraline ja erakorraline

ülesütlemine) ning lõppemineTööandja ei või TL korraliselt üles öelda. Töölepingu võib erakorraliselt üles

öelda üksnes TLS ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Tähtajatu TL võib töötaja korraliselt igal ajal üles öelda (etteteatamistähtaeg 30 päeva). Tähtajalise TL puhul puudub töötajal õigus leping korraliselt üles öelda. Lubatud on töötaja poolt tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine seaduses toodud aluste esinemisel (nö päevapealt).

Enne 1. juulit sõlmitud tähtajaliste TL-te lõpetamisel rakendatakse tähtajatu lepingu jaoks sätestatut.

Tähtajalise TL lõppemisest ei pea pooled teineteist ette teavitama. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

30

TL lõpetamine

ENNE: Keeld lõpetada TL tööandja algatusel töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja puhkusel (sealhulgas lapsehooldus- ja palgata puhkusel) viibimise ajal ning perioodil, mille kestel töötajale oli kehtestatud osaline tööaeg või ta oli saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele; seadusliku streigi ajal; ajal, mil töötaja täidab talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindab seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid

PRAEGU: TL ülesütlemine ei ole sellega piiratud

31

TL lõpetamine:

Rasedaga või alla 3-aastast last kasvatava isikuga ei või lõpetada TL koondamise tõttu, töövõime vähenemise tõttu, aga võib töötaja käitumisega (rikkumisega) seotud põhjustel.

Alla 3-aastast last kasvatava isikuga, kes ei ole lapsehoolduspuhkusel (nagu tavatöötaja).

TL ülesütlemiseks rasedaga ja alla 3-aastast last kasvatava isikuga ei ole vaja enam tööinspektori nõusolekut

32

Tähtajad TL ülesütlemisel (lõpetamisel)

• Muutunud (lühenenud) on TL ülesütlemisel TA poolt etteteatamistähtajad:

Erakorralisest ülesütlemisest peab TA töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:1) alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;2) 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;3) 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;4) 10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

33

Hüvitised TL ülesütlemisel

• Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab TA töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

• TL ülesütlemisel koondamise tõttu on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

• Tähtajalise TL ülesütlemisel majanduslikul põhjusel (välja arvatud TA pankrot) maksab TA töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui TL öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.

• Kui töötaja ütleb TL erakorraliselt üles põhjusel, et TA on lepingut oluliselt rikkunud, maksab TA töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades TL ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

• Kui TA teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

34

TL ülesütlemisega kaasnevad kohustused

• Töölepingu ülesütlemise korral peab tööandja andma töötajale mõistlikus koguses vaba aega uue töö otsimiseks.

• Töötajal puudub tulevikus õigus nõuda tööle ennistamist, kui sellega pole nõus tööandja (erandiks rasedad ja töötajate esindajad)

35

Isikuandmed

• TA ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.

• TA õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.

• Võlaõigusseaduse § 14 – mõistlikud huvid, tõesed andmed

36

Isikuandmed

§ 28 TA peab austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi – tööandja ei tohi läbi otsida töötaja kabinetti, kuulata pealt telefonikõnesid jne.

37

Tööandja vastutus

Andmete esitamata jätmise eest tööandja poolt TL sõlmimisel

Alaealisega TL sõlmimisel seadusega vastuollu minek

Teavitamiskohustuse täitmata jätmine – tööandja peab teavitama: • töötajat TL kõikidest tingimustest• tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele

vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;

• täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;

38

Uus mõiste - leppetrahv

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi:

* saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras

* konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise korral

* töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil

39

Distsiplinaarvastutus

• Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust ei kohaldata alates 01. juulist 2009 töölepingulistele suhetele.

Töötajapoolsete rikkumiste korral peab tööandja eelnevalt töötajat hoiatama ning kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, võib TL üles öelda. Tööandjal lasub vaidluse korral tõendamiskohustus.

40

Sisekorraeeskirjad

Tööandjal ei ole enam kohustust kinnitada ja Tööinspektsiooniga kooskõlastada sisekorraeeskirju. Nende eeskirjade asemel on töökorralduse eeskirjad. Sisu põhimõtteliselt sama – reguleeritud töötaja ja tööandja kohustused töö- ja puhkeaja kasutamisel, töötasu maksmisel jne

§ 5: TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. TL annab ikka töötaja allkirja, et on tutvunud nende reeglitega.

41Tervis – kaob õigus nõuda med.

näidustustel sobivat tööd (ainult rasedad)

Enne: Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle

• Töötajal on arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tööandjalt nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist terviseseisundile vastavale tööle.

• Töötingimuste ajutise kergendamise või terviseseisundile vastavale tööle üleviimise tagajärjel tekkinud palgavahe hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhtudel.

• Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst, kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik töötingimusi ajutiselt kergendada või töötajat terviseseisundile vastavale tööle ajutiselt üle viia. Tööst vabastamise aja eest makstakse töötajale kohustusliku ravikindlustuse hüvitist

ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.

42

Töötaja vastutus. Kahju hüvitamine

ENNE: kui töötaja on teinud ettevõttele kahju, siis töötaja kannab materiaalset vastutust tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga

PRAEGU: piirmäär puudub.

§ 74. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

Kui töötaja on TL rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta TA-le tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, TA juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti TA mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. VÕS-st tulenevalt hõlmab kahju ka saamatajäänud tulu, mistõttu on võimalik ka seda töötajalt sisse nõuda.

43

Kahju hüvitamise nõue

Enne pidi tööandja nõude esitama 4 kuu, praegu 12 kuu jooksul, arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.

44

Varalise vastutuse kokkulepe

Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) see on sõlmitud kirjalikult;2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

45

Tänan!

KÜSIMUSED?