Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevad kulud

Ester Rünkla

25. november 2010

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevad kulud

Uuringu eesmärk

Analüüsida TTOSi peamiste kohustuste täitmisega tööandjale kaasnevaid kulusid

Analüüsida kulude mõistlikkust ning selle alusel kohustuste eesmärgipärasust, otstarbekust

Teha ettepanekuid kulude vähendamiseks

Kirjeldada metoodikat kulude mõõtmiseks pärast ettepanekute rakendamist

Uuringu metoodika

Uuringu sihtrühm• Vähemalt 5 töötajaga tööandjad

~21 000 tööandjat (25%)

~600 000 töötajat (92%)

• Erineva tegevusala ja suurusega tööandjad

• Eraldi analüüsiti äriühinguid

Andmekogumine (intervjuud) • Ühe tööandja kulu leidmine (kohustuse ajakulu, sagedus, teenuste/toodete

sisseostmise kulu)

• Tulemuste laiendamine kogu sihtrühmale (summaarse tööjõukulu leidmine)

• Keskmine aja- ja rahakulu leidmine 1 tööandja jaoks

• Keskmine aja- ja rahakulu leidmine 1 töötaja kohta

Analüüsitavad kohustusedTeavitamine, juhendamine

• Töötajate teavitamine• Töötajate juhendamine• Töötajate välja- ja täiendõpe

Riskianalüüs• Ohutegurite väljaselgitamine, mõõtmine• Tegevuskava koostamine• Riskianalüüsiga seotud arvestuse pidamine/dokumentide

säilitamine

Ennetustegevused• Töötajate tervisekontroll• Ühiskaitsevahendite ja ohumärguannete kasutamine• Isikukaitsevahendite kasutamine

Töötervishoiu korraldusega seotud isikud• Isikute määramine• Tööinspektsiooni teavitamine isikute määramisest• Koolitamine väljaspool ettevõtet

Tööõnnetus ja kutsehaigestumine• Tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud teavitamine ja

registreerimine• Tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimine ja raporti kirjutamine

Analüüsi tulemused

Summaarne rahakulu: 2 miljardit krooni aastas

Summaarne ajakulu: 6,5 miljonit tundi aastas

Ühe tööandja rahakulu: 98 000 krooni aastas

Kulu ühe töötaja kohta: 3 400 krooni aastas

Keskmised näitajad :

Ettekande teemad:

Hinnangud kulude suurusele tööandjate allrühmade järgi

Hinnangud kulude suurusele TTOSi erinevate kohustuste järgi

Hinnangud kulude suurusele äriühingutes

Tähelepanekud - soovitused

Hinnangud kulude suurusele tööandjate allrühmade järgi

Kõigi tööandjate summaarsed kulud allrühmade järgi (mil EEK):

rahakulu: 2 miljardit krooni aastas ajakulu: ~ 6,5 miljonit tundi aastas

keskmine rahakulu: 98 000 krooni aastas

Ühe tööandja kulud allrühmade järgi :

keskmine ajakulu: 314 tundi aastas

keskmine rahakulu: 3 400 krooni aastas

Kulu 1 töötaja kohta allrühmade järgi :

keskmine ajakulu: 10,76 tundi aastas

•äriühingus on rahakulu 1,7 korda suurem kui avalikus sektoris

•äriühingus on ajakulu 1,3 korda suurem kui avalikus sektoris

•väikeettevõttes on rahakulu 1,6 korda suurem kui suurettevõttes

Hinnangud kulude suuruseleTTOSi erinevate kohustuste järgi

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (1)

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus(2)

55% tööandja kogukuludest

Teavitamisega seotud kulude osakaalud

71%

25%

4%

Töötajate välja- ja täiendõpe

Töötajate juhendamine

Töötajate teavitamine

37% tööandja kogukuludest

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (3)

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (4)

4% tööandja kogukuludest

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (5)

1% kogukuludest

TTOS kohustuste koormavuse võrdlus (6)

3% kogukuludest

Kõige koormavamad kohustused

rahaliseltajaliselt

1%

4%

5%

12%

13%

14%

43%

3%3%

1%1% Töötajate välja- ja täiendõpe

Töötajate juhendamine

Is ikukaits evahendid

Tervis ekontroll

Ohutegurite väljas elgitamine/mõõtmine

TTH s eotud is ikute koolitamine

Töötajate teavitamine

Ühis kaits evahendid

TÕ_K H uurimine

Tegevus kava koos tamine

Muud

29%

27%15%

13%

9%

3%2% 1% 1%

Rahaliselt kulukamad TTOS kohustused

TTOS kulud kohustuste järgi (mil EEK)

555,2

294,8 270,9

69,07,0 3,1

535,9

189,1

27,0 9,8 0,546,7

4,8 0,80,0

200,0

400,0

600,0

Isiku

kaits

evah

endid

Tervis

ekon

troll

Ühisk

aitse

vahen

did

Ohu

tegu

rite vä

ljase

lgita

min

...

Tegev

uska

va ko

osta

min

e

Riskia

nalü

üsi d

okum

entid

e sä

...

Tööta

jate

välj

a- ja

täie

ndõp

e

Tööta

jate

juhe

ndam

ine

Tööta

jate

teav

itam

ine

Uurim

ine

ja ra

porti

kirju

tam

ine

Regist

reer

imin

e ja

teav

itam

ine

TTH seo

tud is

ikute

kooli

tam

ine

TTH seo

tud is

ikute

mää

ram

ine

Tööin

spek

tsioo

ni te

avita

min

e

Hinnangud kuludele äriühingus

Kulu 1 töötaja kohta äriühingutes allrühmade järgi:

Keskmine kulu 1 töötaja kohta äriühingus: 4 100 krooni aastas

Keskmine rahakulu 1 töötaja kohta äriühingus kohustuste järgi (EEK/aastas)

• ennetustegevus 2793 EEK• riskianalüüs 174 EEK • teavitamine-juhendamine 1029 EEK• TÕ ja KH 23 EEK• TTH seotud isikud 115 EEK

KOKKU kulub 1 töötaja kohta keskmiselt 4 100 EEK/aastas

Kõik tööandjad vs. äriühingud (1)

Rahaline kulu 1 töötaja kohta suurusgruppides (EEK/aastas)

kõik tööandjad äriühingud

Kõik tööandjad vs. äriühingud (2)

TTOS koormavus 1 töötaja kohta suurusgruppides (EEK/aastas)

TTOS kulude osakaal äriühingu kogukuludest

Tähelepanekud - soovitused

Tööandjate hinnangud TTOSi nõuetele

Positiivne on tervisekontrolli läbiviimise nõue• tervisekontroll on võimalus hankida infot töötajate tervise kohta • seaduse nõue võimaldab töötajat kohustada arsti juures käima

Problemaatiline on töökeskkonna voliniku ja nõukogu valimise nõue

• voliniku määramine ja valimiste korraldamine on sageli raskesti rakendatav

• volinike koolitamine on koormav, koolituse sagedusnõue• koolitusnõue on kõigile ühtne

Negatiivne on nõue esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna nõukogu tegevuse aruanne

• tegevuses ei nähta positiivset mõju töökeskkonna ohutusele ja terviseriski vähendamisele

• aruande iga-aastane intervall• nõuet peetakse mitte-asjakohaseks

Olulisemad tähelepanekud (1)

TTOS kohustused on koormavamad väiksema töötajate arvuga tööandjatele

• Väikestel kulu 1,6 korda ja mikrodel 1,4 korda suurem kui suurtel

Tööandjad tunnevad puudust hästi kättesaadava ja asjakohase info järele

• Seadusega kurssiviimise kulu suur (nt riskianalüüsi ja tööõnnetuste puhul)

• Vajadus kaasajastatud ja praktiliste juhendite järele• Koolitusprogrammide täiendamine ja diferentseerimine• E-õppevormide kasutamine

Olulisemad tähelepanekud (2)

Teadlikkus erisoodustusega maksustamisest võimaldaks vähendada maksukulusid

• Vähene teadlikkus seoses töötervishoiu alase tegevuse erisoodustusega maksustamisest

• Vajalik informeerida töötervishoiuarste ja tööandjaid

Parema teadlikkuse korral võiksid riskianalüüsi kulud olla väiksemad

• Riskianalüüsi sisseostmine kallim• Ettevõtetel puuduvad teadmised riskianalüüsi läbiviimiseks• Otstarbekas suurendada tööandjate teadlikkust riskianalüüsi

läbiviimisest

Olulisemad tähelepanekud (3)

Töökeskkonnavolinik ja –nõukogu ei täida oma rolli• Seadust täidetakse sageli formaalselt• Tagada ühtne arusaam voliniku ja nõukogu valimise

iseloomust• Paralleelselt tööandjate ja töötajate teavitamine nende

olulisusest

Koolitused ei vasta täielikult koolitusvajadusele, mistõttu ei ole kulu otstarbekas

• Koolitusprogrammid on ühtsed, vajadus erinev• Hinnata koolitusvajadust, täiendada/diferentseerida

koolitusprogramme

Lõpetuseks:

• Metoodikaraport• Analüüsiraport• Tabelaruanded

www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/toovaldkond.html

Ernst & Young Baltic AS “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele

kaasnevad kulud”

TTOSi kulude analüüsi aruanded:

Suur tänu !