Eesti maaelu arengukava 2007–2013 2014. aasta …MAK-i rakendamise aluseks on peamiselt seaduse 6. peatüki „Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused”

EESTI MAAELU ARENGUKAVA

2007–2013

2014. aasta seirearuanne

Aruandluse periood:

01.01.2014–31.12.2014

Põllumajandusministeerium

Tallinn 2015

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2

LÜHENDID ............................................................................................................................... 6

LÜHIKOKKUVÕTE .................................................................................................................. 8

1. ÜLDTINGIMUSTE MUUDATUSED .................................................................................. 11

1.1 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST MAK-I RAKENDAMISEL ....................................... 11

1.2 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST EESTI MAJANDUSRUUMIS 2014. A ..................... 14

1.2.1. RAHVASTIK .......................................................................................................... 14

1.2.2 ÜLEVAADE MAJANDUSARENGUST .................................................................. 19

1.2.3 PÕLLUMAJANDUS ................................................................................................ 24

2. MAK-I RAKENDAMINE .................................................................................................... 26

2.1 NÕUETELE VASTAVUS .............................................................................................. 26

2.2 MAK-I 1. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE ......................................................... 36

2.2.1 TOOTJARÜHMADE TUNNUSTAMINE ............................................................... 36

2.2.2 MEEDE 1.1 KOOLITUS- JA TEAVITUSTEGEVUSTE TOETUS ......................... 37

2.2.3 MEEDE 1.2 NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TEGEVUSE ALUSTAMINE ................................................................................................................. 41

2.2.4 MEEDE 1.3 NÕUANDESÜSTEEMI JA –TEENUSTE TOETUS ............................ 44

2.2.4.1 ALAMEEDE 1.3.1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA ERAMETSA VALDAJATELE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE ...................................... 44

2.2.4.2 ALAMEEDE 1.3.2 NÕUETELE VASTAVUSE NING TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ALASE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE .......................... 45

2.2.4.3 ALAMEEDE 1.3.3 NÕUANDESÜSTEEMI ARENDAMINE NÕUANDETEENUSE HEA KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS .......................... 47

2.2.5 MEEDE 1.4 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE AJAKOHASTAMISE TOETUS 48

2.2.5.1 ALAMEEDE 1.4.1 INVESTEERINGUD MIKROPÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE ARENDAMISEKS ................................ 49

2.2.5.2 ALAMEEDE 1.4.2 INVESTEERINGUD LOOMAKASVATUSEHITISTESSE ...................................................................................................................................... 51

2.2.5.3 ALAMEEDE 1.4.3 INVESTEERINGUD BIOENERGIA TOOTMISESSE ....... 53

2.2.6 MEEDE 1.5 METSADE MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE JA METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE ................................... 55

2.2.6.1 ALAMEEDE 1.5.1 METSA MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE ...................................................................................................................................... 56

2.2.6.2 ALAMEEDE 1.5.2 METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE (ARENDUSPROJEKTI ELLUVIIMINE) .................................................. 58

3

2.2.6.3 ALAMEEDE 1.5.3 KAHJUSTATUD METSA TAASTAMINE JA METSATULEKAHJU ENNETAMINE ........................................................................ 59

2.2.7 MEEDE 1.6 PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA MITTEPUIDULISTELE METSASAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE ............................................. 62

2.2.7.1 ALAMEEDE 1.6.1 PÕLLUMAJANDUSTOODETE JA MITTEPUIDULISTE METSASAADUSTE TÖÖTLEMINE ........................................................................... 62

2.2.7.2 ALAMEEDE 1.6.2 PIIMANDUSSEKTORI JA MAHEPÕLLUMAJANDUSTOOTMISE KOHANDUMINE UUTE VÄLJAKUTSETEGA NING PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHISE TÖÖTLEMISE EDENDAMINE ............................................................................................................ 63

2.2.7.3 ALAMEEDE 1.6.3 PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHISTURUSTAMISE EDENDAMINE ............................................................................................................ 64

2.2.8 MEEDE 1.7 PÕLLUMAJANDUS- J A TOIDUSEKTORIS NING METSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE, TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATE ARENDAMINE .............................................................................. 66

2.2.8.1 ALAMEEDE 1.7.1 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORIS NING METSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE JA TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATE ARENDAMISE ALANE KOOSTÖÖ .......................................... 66

2.2.8.2 ALAMEEDE 1.7.3 TOIDUKVALITEEDIKAVADE RAAMES TOODETUD TOODETE ALALINE TEAVITAMIS- JA EDENDAMISTEGEVUS .......................... 69

2.2.9 MEEDE 1.8 PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUKTUUR ................. 70

2.2.10 MEEDE 1.9 TOOTJARÜHMADE LOOMINE JA ARENDAMINE ...................... 71

2.3 MAK-I 2. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE ......................................................... 76

2.3.1 MEEDE 2.1 EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUS ................................ 77

2.3.2 MEEDE 2.2 NATURA 2000 TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAALE ..................... 79

2.3.3 MEEDE 2.3 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS .............................. 81

2.3.3.1 ALAMEEDE 2.3.1 KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMISE TOETUS . 83

2.3.3.2 ALAMEEDE 2.3.2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS . 88

2.3.3.3 ALAMEEDE 2.3.3 OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS .... 92

2.3.3.4 ALAMEEDE 2.3.4 KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUS ....................................................................................................................... 95

2.3.3.5 ALAMEEDE 2.3.5 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUS ....................................................................................................................... 97

2.3.4 MEEDE 2.4 LOOMADE KARJATAMISE TOETUS ............................................ 100

2.3.5 MEEDE 2.5 VÄHETOOTLIKUD INVESTEERINGUD ........................................ 102

2.3.5.1 ALAMEEDE 2.5.1 KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMISE TOETUS ........ 102

2.3.6 MEEDE 2.7 NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALE ............................... 106

4

2.4 MAK-I 3. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE ....................................................... 110

2.4.1 MEEDE 3.1 MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMINE MAAPIIRKONNAS ........................................................................................................................................ 111

2.4.1.1 ALAMEETMED 3.1.1 MITMEKESISTAMINE MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE SUUNAS JA 3.1.2 MIKROETTEVÕTETE ARENDAMISE TOETUS ..................................................... 112

2.4.1.2 ALAMEEDE 3.1.3 BIOENERGIA TOOTMISE EDENDAMISE INVESTEERINGUTOETUS ...................................................................................... 115

2.4.2 MEEDE 3.2 KÜLADE UUENDAMINE JA ARENDAMINE ................................ 117

2.4.2.1 ALAMEEDE 3.2.2 EESTI LAIRIBA INTERNETIVÕRGU KATVUSE TÕSTMINE ................................................................................................................ 120

2.5 MAK-I 4. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE 2014. A .......................................... 124

2.5.1 LEADER-MEETME RAKENDAMINE ................................................................. 124

2.5.1.1 LEADER-MEETME KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUS..................... 124

3. FINANTSILINE RAKENDAMINE .................................................................................... 131

4. PÜSIHINDAMISTEGEVUSTE KOKKUVÕTE................................................................. 133

4.1 PÜSIHINDAMISSÜSTEEMI OLEMUS ...................................................................... 133

4.2 MAK-I 1., 3. JA 4. TELJE HINDAMINE ..................................................................... 134

4.2.1 PÜSIHINDAMISE TAGAMISEKS TEOSTATUD TEGEVUSED ........................ 134

4.2.2 TEOSTATUD HINDAMISTOIMINGUD .............................................................. 134

4.2.3 ANDMEKOGUMINE ............................................................................................ 137

4.2.4 TUVASTATUD RASKUSED JA LISATÖÖ VAJADUS ....................................... 137

4.3 MAK-I 2. TELJE HINDAMINE ....................................................................................... 139

4.3.1 HINDAMISEGA SEOTUD UURINGUD .............................................................. 139

5. PROGRAMMI JUHTIMINE JA HALDAMINE ................................................................. 162

5.1 SEIRE- JA HINDAMISMEETMED ............................................................................. 162

5.2 KOKKUVÕTE PROGRAMMI HALDAMISEL TEKKINUD PROBLEEMIDEST ...... 166

5.2.1 ÜLEVAADE KONTROLLIDE LÄBIVIIMISEST JA TAOTLUSTE JUURES ESINENUD PROBLEEMIDEST .................................................................................... 166

5.2.2 AUDITI TOIMINGUTE PEAMISED JÄRELDUSED ........................................... 166

5.3 TEHNILINE ABI .......................................................................................................... 167

5.4 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK ................................................................................ 169

5.4.1 MAAELUVÕRGUSTIKU JUHTIMINE ................................................................ 169

5.4.2 MAAELUVÕRGUSTIKU TEGEVUSKAVA RAKENDAMISJÄRK .................... 169

5.4.3 MAAELUVÕRGUSTIKU TEAVITUSTEGEVUSED ........................................... 170

5

5.4.4 TEHNILISE ABI KASUTAMINE ......................................................................... 177

5.5 TEAVITUSTEGEVUSED ............................................................................................ 179

5.5.1 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TEAVITUSTEGEVUS ........................... 179

5.5.2 PRIA TEAVITUSTEGEVUSED ............................................................................ 183

5.5.3 PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUSE TEAVITUSTEGEVUSED .......... 189

5.5.4 EESTI MAAÜLIKOOLI TEAVITUSTEGEVUSED .............................................. 196

5.5.5 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUSE TEAVITUSTEGEVUSED ...................... 197

5.5.6 KESKKONNAAMETI TEAVITUSTEGEVUSED ................................................ 198

6. DEKLARATSIOON EL-I POLIITIKA JÄRGIMISE KOHTA TOETUSE KONTEKSTIS, SEALHULGAS ETTETULNDUD PROBLEEMIDE JA NENDE LAHENDAMISEKS VÕETUD MEETMETE MÄÄRATLEMINE ......................................................................... 200

7. TAGASIMAKSTUD TOETUS ........................................................................................... 203

8. MAK-I PANUS EL-I LÄÄNEMERE PIIRKONNA STRATEEGIASSE ............................ 204

6

LÜHENDID

AS – Aktsiaselts BLV – Brutolisandväärtus CMEF – Seire- ja hindamisraamistiku käsiraamat (The Common Monitoring and Evaluation Framework) EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (European Agricultural Fund for Rural Development) EAGF – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (European Agricultural Guarantee Fund) EIP – Euroopa innovatsioonipartnerlus EK – Euroopa Komisjon EL – Euroopa Liit EMÜ – Eesti Maaülikool ESA toetus – Ebasoodsamate piirkondade toetus EV – Eesti Vabariik EÜ – Euroopa Ühendus FADN – Põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network) FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja HPK – Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused KA – Keskkonnaamet KKI – Keskkonnainspektsioon KLV – Kõrge loodusväärtus KM – Kohustuslikud majandamisnõuded KOV – Kohalik omavalitsusüksus KSM – Keskkonnasõbralik majandamine KST – Keskkonnasõbraliku tootmise toetus (2004-2006) KTG – Kohalik tegevusgrupp (Leader-meede) LMS – Euroopa Liidu Läänemere strateegia LKT – Loomade karjatamise toetus MAHE – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus MAK – Eesti maaelu arengukava 2007-2013 MAK 2004-2006 – Eesti maaelu arengukava 2004-2006 MAK 2014-2020 – Eesti maaelu arengukava 2014-2020 MES – Maaelu Edendamise Sihtasutus MMIK – Maamajanduse Infokeskus MTÜ – Mittetulundusühing NA – Näitaja puudub (Not Available) NAM – Natura 2000 toetus erametsamaale NAT – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale NLV – Netolisandväärtus NTA – Nitraaditundlik ala OTL – Ohustatud tõugu looma pidamise toetus OÜ – Osaühing PKT – Põllumajanduslik keskkonnatoetus PLK – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus PM – Põllumajandusministeerium

7

PMA – Põllumajandusamet PMK – Põllumajandusuuringute Keskus PP – Protsendipunkt PPS – Ostujõustandard (Purchasing Power Standard) PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RAK – Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006 RM – Rahandusministeerium SA – Eesti Statistikaamet SA – Sihtasutus SA EMK – Sihtasutus Erametsakeskus SKP – Sisemajanduse koguprodukt SRT – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus TÜ – Tulundusühistu UELN – Hobuse unikaalne elunumber (Unique Equine Life Number) UÜ – Usaldusühing VTA – Veterinaar- ja Toiduamet VTK – Väetised ja taimekaitsevahendid ÜPP – Ühine põllumajanduspoliitika ÜPT – Ühtne pindalatoetus

8

LÜHIKOKKUVÕTE

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) sätestab maaelu arengusuunad ja meetmed nende rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. a lõpuni. MAK-i meetmete rakendamise üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitikaga (edaspidi ÜPP) kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut.

Programmiperioodil 2007-2013 rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduse turukorraldusabinõusid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) ning põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Eestil on võimalik MAK-i raames kasutada 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahenditega).

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 EAFRD-st antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1-40) sätestatakse maaelu arengu toetuste ühine õigusraamistik, mida kohaldatakse kogu EL-is. Euroopa nõukogu määrust 1698/2005 on muudetud nõukogu määrustega 1463/2006, 1944/2006, 2012/2006, 146/2008, 74/2009, 473/2009 ja 1312/2011. 17. detsembril 2013. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1305/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487-548), millega tunnistati nõukogu määrus nr 1698/2005 kehtetuks. Kõigi MAK-i meetmete korraldusasutuseks on Põllumajandusministeerium (edaspidi PM) ja makseagentuuriks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Käeolev aruanne kajastab MAK-i meetmete elluviimist 2014. a. Aruanne sisaldab informatsiooni nii MAK-i eelarvevahendite kasutamise kui ka meetmete rakendamise seisu ja seniste tulemuste kohta.

Perioodil 2007-2013 planeeriti MAK-i raames rakendada kokku 20 meedet:

1. telg – Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

• Meede 1.1 – Koolitus- ja teavitustegevused

• Meede 1.2 – Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

• Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine

o Alameede 1.3.1 – Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine

o Alameede 1.3.2 – Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine

o Alameede 1.3.3 – Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks

• Meede 1.4 – Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

o Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks

o Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse

9

o Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse

• Meede 1.5 – Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine

o Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine

o Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)

o Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine

• Meede 1.6 – Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine

o Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine

o Alameede 1.6.2 – Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega

o Alameede 1.6.3 – Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine

• Meede 1.7 – Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine

o Alameede 1.7.1 – Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö

o Alameede 1.7.2 – Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavas

o Alameede 1.7.3 – Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- ja edendamistegevus

• Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur

• Meede 1.9 – Tootjarühma loomise ja arendamise toetus

2. telg – Keskkonna ja paikkonna säilitamine

• Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus

• Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

• Meede 2.3 – Põllumajanduslik keskkonnatoetus

o Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbralik majandamine

o Alameede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus

o Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

o Alameede 2.3.4 – Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

o Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

• Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus

• Meede 2.5 – Vähetootlikud investeeringud

o Alameede 2.5.1 – Kiviaia taastamise toetus

o Alameede 2.5.2 – Mitmeliigilise põõsasriba rajamise toetus

10

• Meede 2.6 – Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale

• Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale

3. telg – Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

• Meede 3.1 – Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas

o Alameede 3.1.1 – Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

o Alameede 3.1.2 – Mikroettevõtete arendamise toetus

o Alameede 3.1.3 – Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetus

• Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine

o Alameede 3.2.1 – Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused

o Alameede 3.2.2 – Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine

o Alameede 3.2.3 – Külade uuendamine ja arendamine

o Alameede 3.2.4 – Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine

4. telg – Leader

• Meede 4 – Leader-meede

o Leader tegevusgruppide toetus

o Leader projektitoetus

MAK-i tehniline abi

11

1. ÜLDTINGIMUSTE MUUDATUSED

1.1 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST MAK-I RAKENDAMISEL

EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

MAK-i meetmete raames makstavaid toetusi menetletakse enamjaolt „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus” (RT I 2009, 56, 375) ja selle alusel antud rakendusaktide alusel. 2014. a toimus MAK-i toetuste menetlemine 2009. a 11. novembril vastu võetud ning 2010. a 1. jaanuaril jõustunud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel. Nimetatud seadust muudeti 2014. a kaks korda.

MAK-i rakendamise aluseks on peamiselt seaduse 6. peatüki „Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused” 2. jagu „Perioodi 2007-2013 maaelu arengu toetused“, mis annab alused kõigi MAK-i meetmete rakendusmääruste ja teiste MAK-i rakendamiseks vajalike õigusaktide (tehnilise abi toetuse, seire ja hindamise korra, tähistamise ning eelarveaastal antavate toetuste loetelu määrused, samuti eelarveaastal antavateks maaelu arengu toetusteks ette nähtud vahendite jaotuse, MAK-i seirekomisjoni ja hindamiskomisjoni moodustamise käskkirjad) kehtestamiseks.

Perioodi 2014-2020 maaelu arengu toetuste rakendamiseks töötati 2014. a välja ja võeti vastu ka uus „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus”, mis jõustus 2015. a jaanuarist.

Muudatused MAK-is

2014. a MAK-i ei muudetud. 2013. a algatatud MAK-i seitsmenda muudatustepaketi, mille peamisi muudatusi kajastas MAK-i 2013. a seirearuanne, kiitis Euroopa Komisjon (edaspidi EK) heaks 2014. a juulis.

MAK-i meetmete rakendusmäärused

2014. a MAK-i meetmete rakendamiseks ühtegi uut rakendusmäärust enam vastu ei võetud.

2014. a jooksul muudeti ka veel mõningate meetmete rakendusmäärusi:

� Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 27 „Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevused“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrust nr 41 „Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 1.3 „Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 17. märtsi 2010. a määrust nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.2 „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“ rakendusmäärus);

12

� Põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määrust nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.3 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus“ alameetme 2.3.1 „Keskkonnasõbralik majandamine“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrust nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.3 alameetme 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 18. märtsi 2010. a määrust nr 33 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.3 alameetme 2.3.3 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määrust nr 28 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.3 alameetme 2.3.4 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määrust nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (meetme 2.3 alameetme 2.3.5 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määrust nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.4 „Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 2.7 „Natura 2000 toetus erametsamaale“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 3. märtsi 2011. a määrust nr 21 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“ alameetme 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine“ rakendusmäärus);

� Põllumajandusministri 21. septembri 2012. a määrust nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (meetme 4 „Leader-meede“ rakendusmäärus).

Kehtivaid horisontaalseid määruseid 2014. a ei muudetud. 2014. a kehtestati uute horisontaalse iseloomuga õigusaktidega 2014. a antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning otsustati 2014. a maaelu arengu toetusteks ette nähtud vahendite jaotus (vastavalt põllumajandusministri 21. veebruari 2014. a määrusega nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ ja põllumajandusministri 3. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 40 „Perioodil

13

2007-2013 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevateks maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotus 2014. aastal“).

14

1.2 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST EESTI MAJANDUSRUUMIS 2014 . A

1.2.1. RAHVASTIK

Rahvaarv on Eestis taasiseseisvumise järel kiiresti kahanenud, esimestel taasiseseisvuse aastatel eelkõige väljarände, seejärel negatiivse iibe tõttu.

Eesti rahvaarv 01.01.2012 oli 1 325 215 inimest. See on ligi 30 000 inimest rohkem, kui õnnestus loendada 2011. a rahva ja eluruumide loenduse käigus. Seda, et loendus oli alakaetud ja ligemale 2% loendamisele kuuluvatest isikutest jäi mitmesugustel põhjustel loendamata, teatas Eesti Statistikaamet (edaspidi SA) juba 2012. a loendustulemuste avaldamise ajal. Praegu on selge ka täpne loendamata jäänud isikute koosseis, kes moodustavad 2,3% loendamisele kuulunud isikute arvust.

Loendusandmete baasil täpsustati ka 2013. a 1. jaanuari rahvaarvu. 2013. a 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 174. SA hindas mudelipõhiselt Eestist loendustevahelisel perioodil registreerimata riigist lahkunute arvu, millega täpsustati rahvaarvu andmed aastail 2000-2011. Ka 2000. a rahvaloendusel jäi osa inimesi loendamata, seega oli 2000. a Eestis elanikke esialgselt avaldatust rohkem – 1 401 250 inimest.

Eesti rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel pidurdunud. 2001. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 392,7 tuhat elanikku, 2007. a alguses aga 1342,9 tuhat elanikku (aastane vähenemine keskmiselt 8 300 elaniku ehk 0,6% võrra). Perioodil 2007-2013 aga toimus rahvaarvu vähenemine aastakeskmiselt 3 783 elaniku võrra (vähenemine aastas keskmiselt 0,3%) (Tabel 1).

Tabel 1. Rahvastik, 1. jaanuari seisuga aastatel 2007-2014 (tuhat elanikku)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kogu Eesti 1 342,9 1 338,4 1 335,7 1 333,3 1 329,7 1 325,2 1 320,2 1 315,8

Vallad 484,7 485,7 486,6 486,6 486,5 486,4 482,3 488,8

Linnad 866,4 866,3 866,5 866,8 867 866,9 837,9 827

Maaelanikkonna osatähtsus, % 36,1 36,3 36,4 36,5 36,6 36,7 36,5 37,1

Allikas: SA

2014. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 315,8 tuhat elanikku, rahvaarvu aastakeskmine vähenemine oli 4 400 elaniku võrra (-0,3%). Naiste osatähtsus rahvastikus on Eestis 53,3%, sh valdades 51,0%.

Eesti rahvastikku iseloomustab taastoote tasandist madalam sündivus koos suhteliselt kõrge suremusega, mis on olulisim põhjus, miks Eesti rahvastik on Euroopas enamiku teiste rahvastikega võrreldes ebasoodsamas seisundis.

Maaelanikkonna osatähtsus on aastatel 2001-2005 stabiliseerunud – 2001. ja 2002. a 35% ja aastatel 2003-2005 35,4%-35,6% kogu elanikkonnast. SA andmetel elas 2007. a alguses valdades 484 700 inimest ja 2013. a alguses 482 300 inimest (vastavalt 36,1% ja 36,5% kogu elanikkonnast). Maapiirkondade jaoks suhteliselt positiivsem rahvastikudünaamika tuleneb otseselt Tallinna ja Tartu elanike siirdumisest linnalähialadele, kusjuures säilivad tihedad sidemed (töö, kool, teenindus) linnaga. Võrreldes 2007. a algusega oli vallaelanike arv 2013. a

15

alguseks kahanenud 2 400 võrra (-0,5%), mis on linnade rahvastiku vähenemisest märgatavalt aeglasem (28 500 elanikku ja 3,3%). 2014. a alguseks on vallaelanike arv suurenenud 6 500 võrra (+1,3%) ja moodustas 37,1% kogu Eesti elanikkonnast.

Pikemas perspektiivis on Eesti tööjõuturu arengusuunad oluliselt mõjutatud demograafilistest protsessidest. Iibe kõrval tööturgu otseselt puudutav rahvastiku vanuseline struktuur on probleem, mille aktuaalsus lähiaastatel suureneb järsult. Eesti rahvastiku kiirenev vananemine laste ja noorte arvukuse vähenemise tõttu tähendab lisaks tervishoiu- ja pensionisüsteemi kasvavale koormale tööealiste inimeste arvu langust.

Olukorda tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. Demograafiline tööturusurve indeks saadakse rahvastiku vanuses 5-14 jagamisel rahvastikuga vanuses 55-64.

Demograafiline tööturusurve indeks näitab, et Eesti rahvastik vananeb pidevalt ja üsna kiiresti. 2000. a võrreldes on indeks langenud 1,19-lt 0,78-ni 2014. a (-34,4%). Maapiirkonna analoogne näitaja vähenes 1,34-lt 0,86-ni (-35,8%). Keerulisem on olukord linnades, kus demograafiline tööturusurve indeks on vähenenud 0,74-ni, langedes 34,1%. (Tabel 2)

Tabel 2. Demograafilise tööturusurve indeksi dünaamika, 2007-2014

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kogu Eesti 0,88 0,85 0,81 0,79 0,78 0,78 0,77 0,78

Vallad 1 0,96 0,88 0,83 0,85 0,83 0,85 0,86

Linnad 0,82 0,79 0,77 0,75 0,74 0,75 0,72 0,74

Allikas: SA

Tööturule saabujate arvu vähenemine on järgnevate aastate jooksul veelgi kiirenemas, kuna avalduma hakkab üheksakümnendatel järsult vähenenud sündivuse mõju.

Aastate 2007-2013 jooksul on Eestis hõivatute arv vähenenud 657,6 tuhandelt 624,8 tuhandeni (-5%). 2005.-2007. a olid kiire hõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning tööpuudusemäära olulise vähenemise. 2008. a negatiivne majanduskasv (-3,6%) ei avaldanud veel mõju tööhõivele, küll aga avaldas töötuse kasvule otsustavat mõju 2009. a järgnenud suurem majanduslangus (-14,1%). 2009. a jooksul vähenes hõivatute arv 62 100 töötaja võrra (-9,5%). Võrreldes aga vaadeldava perioodi madalaima hõivega 2010. a oli 2014. a tööga hõivatuid 56 800 võrra rohkem (+10%).

Aastakeskmine tööpuudus oli 2013. a eelnenud nelja aasta madalaim (8,6%) ja oli 1,4 protsendipunkti (edaspidi PP) võrra madalam kui 2012. a (10%). 2014. a oli aastakeskmine töötute arv 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 9000 võrra vähem. 2014. a keskmine töötuse määr (7,4%) oli 1,2 PP võrra madalam kui 2013. a.

Hõive vähenes aastatel 2007-2010 primaarsektoris 30,8 tuhandelt 23,9 tuhandeni (-22,4%) ja sekundaarsektoris 229,9 tuhandelt 171,9 tuhande hõivatuni (-25,2%). Sama ajavahemiku jooksul vähenes hõivatute arv tertsiaarsektoris 24,2 tuhande ehk 6,2% võrra.

2005. a oli töötuse määr 8%, mis edaspidi alanes 2006. ja 2007. a vastavalt 5,9%-ni ja 4,6%-ni. Majandussituatsiooni halvenedes aga kasvas 2008. a töötuse määr 5,5%-ni ja edaspidi töötuse

16

määr suurenes ka 2009. ja 2010. a vastavalt 13,5%-ni ja 16,7%-ni. Tänu hõivatute arvu suurenemisele 2011. ja 2012. a vähenes töötuse määr vastavalt 12,3%-ni ja 10%-ni. Aastakeskmine tööpuudus oli 2014. a viimase viie aasta madalaim (7,4%) (Joonis 1). 2014. a vähenes töötus 6,4%-ni. 2011.-2014. a jooksul töötuse tase soo lõikes võrdsustus ja oli 2014. a keskmise taseme lähedal, sh oli meeste töötus (7,4%) mõnevõrra kõrgem naiste omast (5,3%).

Majandusolukorra paranemise tõttu suurenes hõivatute arv 2011. a primaarsektoris 2 700 (+11,3%) ja sekundaarsektoris 23 600 (+13,7%) ning tertsiaarsektoris 9 000 hõivatu võrra (+2,4%), mis kokku andis hõive suurenemise 35 200 töötaja võrra (+6,2%).

2012. a oli majandus liikunud ülespoole ja hõivatute arv suurenes 11,7 tuhande võrra (+1,9%). Hõive suurenes primaarsektoris 1 000 hõivatu võrra, kuid valdava osa hõive kasvust (15,1 tuhat uut hõivatut) andis sekundaarsektor. Sekundaarsektori hõive vähenes 4 400 hõivatu võrra (-2,3%).

Joonis 1. Tööhõive arengud 2000-2014 (SA)

Alates 2005. a hakkas tänu majanduse elavnemisele hakkas ka maapiirkonnas tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama ning tööpuudus langema. 2008. a oli maal juba 193,9 tuhat hõivatut, mis oli 26 tuhande võrra ehk 15,5% rohkem kui 2005. a.

2009-2010. a aga toimus maa-asulates seoses majanduslangusega hõivatute üldarvu vähenemine 21 500 inimese võrra (-11,1%). 2011.-2014. a on majandus liikunud ülespoole ja hõivatute arv suurenenud 56,8 tuhande võrra (+10%). Hõive suurenes primaarsektoris 200 võrra, kuid valdava osa hõive kasvust (40,5 tuhat uut hõivatut) andis tertsiaarsektor. Sekundaarsektori hõive suurenes 16 200 hõivatu võrra (+9,4%).

Maa-asulates oli saavutatud vaadeldud perioodi parimad hõivenäitajad 2008. a, kui aastakeskmine tööhõive määr oli 59,3% (sh meestel 62,6% ja naistel 56%). Järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra järk-järguline kasv 2011.-2013. a ning 2013. a aastakeskmiseks kujunes 60,2% ning 2014. a keskmiseks 61%. Võrreldes aastaga 2010 on 2014. a keskmine tööhõive määr suurenenud 8,5 PP võrra, sh naistel 8,4 PP ja meestel 8,5 PP võrra.

17

Kui 2007. a oli maa-asulate 15-74-aastaste töötuse määraks 5%, siis 2010. a olukord muutus märgatavalt ning keskmiseks kujunes 15,2%-line töötuse määr. 2011.-2013. a jooksul töötuse tase vähenes ja oli 2013. a 6,7%, sh oli meeste töötus (7,4%) mõnevõrra kõrgem naiste omast (5,8%). 2014. a vähenes töötus 6,4%-ni. 2011.-2014. a jooksul töötuse tase soo lõikes võrdsustus ja oli 2014. a keskmise taseme lähedal, sh oli meeste töötus (7,4%) mõnevõrra kõrgem naiste omast (5,3%).

Majandusolukorra paranemise tõttu suurenes hõivatute arv 2011. a primaarsektoris 2 700 (+11,3%) ja sekundaarsektoris 23 600 (+13,7%) ning tertsiaarsektoris 9 000 hõivatu võrra (+2,4%), mis kokku andis hõive suurenemise 35 200 töötaja võrra (+6,2%).

2012. a oli majandus liikunud ülespoole ja hõivatute arv suurenes 11,7 tuhande võrra (+1,9%). Hõive suurenes primaarsektoris 1 000 hõivatu võrra, kuid valdava osa hõive kasvust (15,1 tuhat uut hõivatut) andis sekundaarsektor. Sekundaarsektori hõive vähenes 4 400 hõivatu võrra (-2,3%).

Hõivatute arv suurenes 2013. a 4 200 võrra (+2,3%), vähenedes ainult primaarsektoris 100 hõivatu võrra. Sekundaarsektori hõive suurenes 700 (+1,2%) ja tertsiaarsektori oma 3 500 hõivatu võrra (+3,4%). Hõive kasvas ka 2014. a 2 700 hõivatu ehk 1,4% võrra, suurenedes sekundaarsektoris 200 (+0,3%) ja tertsiaarsektoris 4 200 (+3,9%) ning vähenedes primaarsektoris 1 600 hõivatu võrra (-7,5%).

Sekundaarsektori osatähtsus kasvas aastatel 2005-2007 kokku 3,4% (ca 0,9 PP aastas) ja jõudis 34,6%-ni, mis 2010. a vähenes 30,7%-ni, ehk 2005. a tasemeni, suurenedes 2012. a 31,5%-ni, mis 2013. a alanes 31,2%-ni ja 2014. a 30,8%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus oli 2005.–2007. a stabiilselt 51-53% juures, mis suurenes 2008. ja 2009. a vastavalt 55,2%-ni ja 58,6%-ni, vähenedes 2010. ja 2011. a vastavalt 56,6%-ni ja 56,7%-ni, mis kasvas 2013. a 57,4%-ni ja 2014. a 58,8%-ni.

Primaarsektori osatähtsus hõives vähenes 2007. a 12,8%-lt 10,4%-ni 2009. a, mis edaspidi aastatel 2010-2013 oluliselt ei muutunud, olles 11,3-12% piires, kuid 2014. a alanes 10,4%-ni.

Maapiirkonna töötuse määr oli 2007. a 5,1%, mis 2008. a suurenes 5,7%-ni. 2009. ja 2010. a halvenes tööturu olukord maal veelgi ning töötuse määraks kujunes vastavalt 12,8% ja 15,5%, mis hõivatute arvu kasvu tõttu 2011. a vähenes 11,4%-ni ja 2012. a 9,2%-ni. Aastatel 2013 ja 2014 töötuse määr järk-järgult vähenes vastavalt 6,7%-ni ja 6,4%-ni.

Kui 2008. a oli maa-asulates 11 500 töötut, siis 2010. a juba 30 600 ehk 2,7 korda rohkem, seoses majanduse taastumisega vähenes 2011. a töötute arv 7 200 võrra ja 2012. a veel 5 500 võrra ning 2013. ja 2014. a vastavalt 4 500 ja 400 võrra (Joonis 2).

18

Joonis 2. Töötud elukoha järgi aastatel 2007-2013, (tuhat) (SA)

2008. a oli Eestis 15-74-aastaseid majanduslikult aktiivseid elanikke 693 900 (tööjõud). Neist oli tööga hõivatud 656 000 ja töötuid 37 800. Eesti tööturgu mõjutasid tugevasti maailmamajanduse jahenemise ja sisemaise nõudluse vähenemise tagajärjed 2009. ja 2010. a, mistõttu tööga hõivatute arv 2008. a võrreldes vähenes järgneval aastal 9,5% võrra ning töötute arv kasvas 37 800-lt 113 900-ni (kolm korda). 2011. a ja järgnenud aastatel tänu majanduskasvule hõivatute arv suurenes 603 200-ni, 2012. a 614 900-ni, 2013. a 621 300-ni ja 2014. a 624 800-ni. Töötute arv vähenes 2013. a 58 700-ni ehk ligi kaks korda 2010. a võrreldes. 2014. a oli töötuid 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 8 700 võrra vähem.

Aasta keskmises arvestuses toimus aastatel 2007-2008 hõivatute arvu kasv maa-asulates 1 200 võrra (+0,6%). 2008. a oli hõivatud 193 900 inimest (29,6% riigi kõigist hõivatutest). 2010. a vähenes hõivatute arv maal 171 200-ni, mis moodustas 30,1% kõigist hõivatutest. Seoses majanduse taastumisega toimus 2011. a hõivatute arvu suurenemine 185 200-ni, moodustades 30,7% kogu riigi tööhõivest. 2012. ja 2013. a vastavateks arvudeks olid 182 700 ja 29,7% ning 186 900 ja 30,1%. 2014. a hõivatute arvu suurenes 189 600-ni, moodustades 30,3% kogu riigi tööhõivest.

2014. a on primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus) osatähtsus maapiirkonna tööhõives 2007. a võrreldes vähenenud 2,4 PP (12,8%-lt 10,4%-ni), tertsiaarsektori (teenindus) osakaal on kasvanud 6,2 PP võrra ning sekundaarsektori (töötlev tööstus, mäetööstus, ehitus, energeetika, gaasi- ja veevarustus) osatähtsus vähenenud 3,8 PP. Kokku on nimetatud ajavahemikul primaarsektori hõive vähenenud 5 000 hõivatu võrra, sekundaarsektoris 66 600-lt 58 500-ni (-8 100), samal ajal kui hõive suurenemine tertsiaar-sektoris 101 400-lt 111 400-ni (+10 000 inimest) suutis kompenseerida sellest ainult 76,3%.

Joonis 3 annab ülevaate majandussektorite hõive osatähtsusest maal aastatel 2007-2014.

19

Joonis 3. Hõivatud maaelanikkond majandussektorite kaupa aastatel 2007-2014, (%) (SA tööjõu-uuringud)

Hõivatute arv primaarsektoris vähenes 2010. a aeglasemas tempos kui ülejäänud sektorites mistõttu selle sektori hõivatute osatähtsus suurenes 0,9 PP võrra. 2011. a oli põllumajandustootjatele soodne ning primaarsektori hõive suurenes 2 900 võrra, kasvatades sektori osatähtsust 12%-ni.

Seega on peamiseks tööandjaks jäänud teenindav sektor, kus töötab üle poole hõivatutest maal. Hoolimata sellest, et majanduse uude kasvufaasi sisenemine on toonud kaasa tööpuuduse alanemise, jääb suuresti kinnisvara- ja ehitusbuumile toetunud hõive kõrgtase mõneks ajaks kättesaamatuks. Tööhõive muutust mõjutasid 2014. a enim hõivatute arvu suurenemine info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel, jaekaubanduses, tervishoius ning veonduses ja laonduses (posti- ja kullerteenused), kuid ka hõivatute arvu langus põllumajanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses. Majanduse edasise arengu suhtes on oluline, kuidas toimub tööjõu ümberpaigutumine. Kuna ehitusturg lähiajal buumiaegsete mahtudeni ei jõua, on enamus vabanenud tööjõust leidnud rakendust mujal, sh ka välisriikides.

1.2.2 ÜLEVAADE MAJANDUSARENGUST

2005. ja 2006. a iseloomustas kiire majanduskasv. Eesti majanduskasv ulatus 2006. a 11,4%-ni, mis on ajaloo kiireim kasv. Kiire kasv jätkus 2006. a töötlevas tööstuses, veonduses, sides, jaekaubanduses ja finantsvahenduses. Kiire kasvu püsimist toetas kõige enam tugev sisenõudlus. Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ja investeeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute, kasv. Eesti majanduskasv oli 2006. a Läti järel EL-is teisel kohal. Samas juba 2006. a teises pooles kasvutempo aeglustus ning 2007. a oli 7,1%. Suurem aeglustumine toimus hotellide ja restoranide, hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal. Lisandväärtus kasvas kiiremini kui 2006. a kalapüügi, mäetööstuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (edaspidi SKP) on aastate 2000-2007 jooksul kasvanud keskmiselt 2,1 korda. SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja

20

äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus. 2007. a kasvas ettevõtete sektori lisandväärtus 6,2%.

2008. a oli majanduslangus 3,6%, SKP jooksevhindades ulatus 16,1 mld euroni. Sisenõudluse vähenemist mõjutasid investeeringute ja varude kiire kahanemine ning eratarbimise langus. Sise-nõudluse osakaal vähenes 2007. a võrreldes 16,3 PP võrra 99,9%-ni jooksevhindades arvutatud SKP-st. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2008. a marginaalselt (-1,1%). Nõrk sisenõudlus tõi kaasa impordi languse, mille tagajärjel netoekspordi panus majanduskasvu osutus positiivseks. Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 4,6%.

Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. a vähenes. Lisandväärtuse vähenemisele avaldas tugevat mõju nelja suure osatähtsusega tegevusala (kokku andsid nad 47% kogulisandväärtusest) – töötleva tööstuse; ehituse; hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse; laonduse ja side – lisandväärtuse vähenemine. Tegevusalade osatähtsus, mille lisandväärtus kasvas, moodustas kogu majanduse lisandväärtusest ligikaudu 21%. Suurim mõju oli siin avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse kasvul.

Üleüldise majanduskriisi süvenemise ja sisemaise nõudluse järsu vähenemise tõttu kujunes 2009. a majanduslanguseks püsivhindades 13,9%. 2009. a vähenes SKP jooksevhindades 13,9 mld euroni. Sisemajanduse nõudlus langes 2009. a ligi 24%, sh kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 19% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35%. Kiiresti vähenesid ka ettevõtete varud. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 95%. Esmakordselt eelnenud 15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemist mõjutasid kõige enam kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutuse vähenemist mõjutasid enim investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse ettevõtete sektoris.

2009. a vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses, kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike. Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses, finantsvahenduses ja töötlevas tööstuses, kuid suurim mõju SKP-le oli töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemisel. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutas nõrk sisemajanduse nõudlus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ja kodumaiste tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult töötleva tööstuse toodangu eksport.

SA andmetel oli 2010. a SKP jooksevhindades 12,5 mld eurot. 2010. a iseloomustab SKP kasvu järk-järguline taastumine. Kui SKP kasvas aasta jooksul 3,1%, siis valdava osa ehk 2,6 PP moodustas sellest töötleva tööstuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Suurema mõjuga SKP kasvule olid veel energeetika ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv.

21

Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. a alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meie ekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaa majandusarengud ületasid eelmise aasta teises pooles varasemaid ootusi. Lisaks välisnõudluse kasvule tugevdas Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt peale surutud kulude vähendamine, mis on kasvatanud tootlikkust ning parandanud ettevõtete kasumlikkust. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.

SKP kasvas 2011. a varasema aastaga võrreldes 7,6%, kuid IV kvartalis SKP kasv aeglustus ning oli täpsustatud andmetel 4,5%. 2011. a oli SKP jooksevhindades 14,2 mld eurot. Peamine Eesti majandust mõjutav kasvutegur on ekspordi kasvu suurenemine ning välisnõudluse oodatust kiirem taastumine majanduskriisist. Suurenev ekspordinõudlus avaldab omakorda positiivset mõju siseturule tulenevalt ettevõtjate ja tarbijate kindlustunde paranemisest.

SKP kasvas 2012. a varasema aastaga võrreldes 3,2% ja ulatus jooksevhindades 15,2 mld euroni. Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Eelmisel kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKP kasvu eestvedajaks töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. a pidurdas töötlev tööstus aga SKP kasvu oluliselt, olles enim mõjutatud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuste kahanemisest.

2013. a majanduskasvuks kujunes SA andmetel 0,8%. SKP kasvas 2014. a võrreldes 2013. a 2,1%. Vaatama sellele, et SA andmetel kasvas Eesti majandus 2011., 2012., 2013. ja 2014. a vastavalt 7,6%, 3,2% ja 0,8% ning 2,1% võrreldes eelmise aastaga, jääb majandust lähiperioodil mõjutama 2008.-2010. aastatel tekkinud keeruline olukord ettevõtete majandustegevuses ning asjaolu, et ekspordihinnad langesid 2013. a võrreldes aastaga 2012 1,1% ja impordihinnad 1,6%.

2015. a kasvuks prognoositakse Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) poolt 2%. Samuti on alates 2015. a oodata ehitusturu kasvu kiirenemist seoses erasektori suureneva investeerimisaktiivsusega. Ekspordi kasv sel aastal kiireneb, kuid peamiseks majanduse kasvu vedajaks jääb sisenõudlus ja impordi kasv, mis kasvab ekspordist kiiremini. 2016. a kasvuks on 2,8% ning aastaks 2017 oodatakse majanduskasvu kiirenemist 3,4%-ni.

Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta oli 1996. a kolm korda väiksem EL-27 tasemega võrreldes. 2000. a tõusis tootlikkus 46,9%-ni, 2005. ja 2006. a vastavalt 60,5%-ni ja 61,4%-ni ning 2007. a jõudis 68,1%-ni. 2008. ja 2009. a majanduslanguse tingimustes vähenes tootlikkus vastavalt 3,8% ja 4,7%. 2010. a tõusis tootlikkus 69,2%-ni ja oli aastatel 2011-2013 70% EL-27 keskmisega võrreldes.

2010. a paranes SKP loomise efektiivsus, tootlikkus hõivatu kohta suurenes 8,3%. SKP kasvas 2010. a vaatamata hõivatute ja töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõu tunnitootlikkus võrreldes varasema aastaga ligikaudu 6%.

2011. a ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 mld eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tööviljakus oli 2011. a IV kvartalis 5 074 eurot töötaja kohta. 2010. a sama kvartaliga võrreldes oli see 8,5% ja 2011. a III kvartaliga võrreldes 1,7%i enam. 2012. a kasvas hõivatute ja

22

töötatud tundide arv (vastavalt 2% ja 0,4%) vähem kui püsivhindades SKP ning kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta suurenesid vastavalt 1% ja 3%.

2014. a kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4% ja 0,8%. Seega suurenesid kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3% ja 1,7%.

Järgnevatel aastatel võib SKP kasvu toel oodata mõlema tootlikkuse näitajate järk-järgulist paranemist. Väljapääsuks oleks kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde suundumine, mis nõuab aga suuri investeeringuid ja ka kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis omakorda peab olema hästi tasustatud.

Tabel 3 (vt allpool) näitab, et põllumajanduse ja jahinduse sektori langus on aastate 2006–2007 jooksul ületatud, kuid 2008.-2009. a on toodang vähenenud ning oli võrreldav 2005. a tasemega. 2009. a süvenes majanduskriis, mis mõjutas Eestis eriti tugevalt piimasektorit. Brutolisandväärtus (edaspidi BLV) langes peaaegu 2003. a tasemele ja netolisandväärtus (edaspidi NLV) faktorhinnas 2004. a tasemele.

Põllumajandussektori majanduslik olukord paranes 2010. a ja järgneval kahel aastal, kui toodang järk-järgult suurenes, ületades 2008. a taseme vastavalt 5,6%, 39,8% ja 60,2%. Vaatamata sellele jääb põllumajanduse areng maha rahvamajanduse kui terviku arengust ning põllumajanduse ja jahinduse osatähtsus on langenud 2003. a 2,4%-lt SKP-st 1,5%-ni 2008. ja 2009. a, mis järk-järgult suurenes 2010. a 1,8%-ni, 2011. a 2,2%-ni ning 2,3%-ni 2012. a, mis 2013. a vähenes 1,9%-ni, suurenedes 2014. a 2,0%-ni.

Tabel 3. Põllumajandussektori osa SKP-s jooksevhindades aastatel 2007–2014, (mln eurot)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Põllumajandus ja jahindus 297,4 222,9 178,2 235,3 311,6 357,2 313,9 336,3

SKP kokku 14 254,9 14 715,6 12 276,4 12 871,8 14 356,7 15 382,0 16 404,2 16 967,2

Põllumajanduse ja jahinduse osa

SKP-s, % 2,1 1,5 1,5 1,8 2,2 2,3 1,9 2

Allikas: SA

Soodsate ekspordivõimaluste toel jätkas Eesti kaubaeksport kasvu kuni 2008. a. 2008. a eksporditi Eestist kaupu 8,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 10,9 mld euro eest. Võrreldes 2007. a-ga kasvas kaupade eksport 0,4 mld euro võrra ja import vähenes 0,45 mld euro võrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 2008. a 2,4 mld eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 0,9 mld eurot ehk 27% väiksem.

2009. a eksporditi Eestist kaupu 6,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 7,3 mld euro eest. Võrreldes 2008. a vähenes eksport 2 mld euro ja import 3,6 mld euro võrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,9 mld eurot, mis oli kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. a eksporditi enim masinaid ja seadmeid (viiendik Eesti koguekspordist). Nendele järgnesid mineraalsed tooted (17%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (10%). Oluliselt vähenes

23

nii masinate ja seadmete (0,6 mld euro võrra) kui ka metallide ja metalltoodete (0,5 mld euro võrra) eksport. Suurenes vaid mineraalsete toodete (sh naftasaadused) väljavedu (0,1 mld euro võrra).

2009. a imporditi enim mineraalseid tooteid (viiendik Eesti koguimpordist). Nendele järgnesid masinad ja seadmed (19%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (13%). Kõikide kaubajaotiste importkäibed vähenesid, nendest suurim langus oli masinate ja seadmete (0,9 mld euro võrra) ning transpordivahendite (0,7 mld euro võrra) impordis.

2010. a eksporditi Eestist kaupu 8,7 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,3 mld euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,5 mld eurot, mis oli 1,5 korda väiksem kui aasta varem. 2011. a eksporditi Eestist kaupu 12,0 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 12,7 mld euro eest ning kaubavahetuse puudujääk oli 0,7 mld eurot, mis oli 1,2 korda suurem kui eelmisel aastal. 2012. a vastavad arvud olid 12,5 ja 13,8 mld eurot ning kaubavahetuse puudujääk 1,2 mld eurot, mis on eelnenud aasta omast 1,9 korda kõrgem. 2013. a arvud – 12,3 ja 13,7 mld eurot – ja puudujääk 1,4 mld, mis ületas eelmise aasta näitajat 188 mln võrra (+15,5%). Vaatamata langusele aasta I kvartalis suurenes 2014. a kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6%. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. a 2,3%. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Kui vaadata põllumajandustoodete osakaalu ekspordis-impordis, siis on näha, et põllumajandustoodete import ületas aastatel 2007-2014 eksporti (Tabel 4).

Tabel 4. Põllumajandustoodete osakaal väliskaubanduses aastatel 2007–2014 (%)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eksport 8,9 9,2 10,2 9,5 8,4 9,4 10,1 10,1

Import 9,3 10,4 12,9 11,0 9,9 9,9 11,0 10,8

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on olnud aegade jooksul üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Nende kaupade osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2014 olnud vahemikus 10–20%, sealjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud. Eesti suurimateks ekspordiartikliteks on olnud piim ja piimatooted ning kala ja vähilaadsed. 2013. a andmete põhjal on need Eesti tooted ka maailmas konkurentsivõimelised.

2006. a eksporditi põllumajandussaadusi 552,9 mln euro ulatuses, 2009. a 660 ja 2011. a 1012,1 mln euro eest. Põllumajandussaaduste eksport kasvas ka kahel viimasel aastal, ulatudes 2012. ja 2013. a vastavalt 9,4%-ni ja 10%-ni (vastavalt 1174,1 ja 1244,1 mln eurot). Kui 2006. a põllumajandussaaduste import ületas eksporti 247,6 mln euro võrra, siis 2008. a 353,3 ning 2012. ja 2013. a vastavalt 186,7 ja 260 mln euro ulatuses.

Väliskaubandusstatistikat koostatakse jooksevhindades, st ei arvestata kaupade kallinemist. Aastaid 2008-2011 iseloomustas suur inflatsioon ja hinnatõus mitmes väliskaubanduse jaoks olulises tooterühmas, sh ka põllumajandussaadused ja toidukaubad. Seetõttu oli mõnes tooterühmas ekspordi ja impordi kasv kauba koguse järgi väiksem kui rahalises väärtuses.

24

1.2.3 PÕLLUMAJANDUS

Maakasutus

Eesti üldpindala on 45 227 km2, millest maismaapindala on 43 200 km2. Maismaast üle poole moodustab metsamaa, üks kolmandik on põllumajandusmaa, kaks viiendikku on kaetud soode ja rabadega.

Metsamaana käsitletakse metsaga kaetud metsamaad ja metsata metsamaad (lageala). Metsata metsamaa on uuendamata raiesmikud, lagendikud, harvikud, põlendikud, hukkunud puistud, liitumata kultuurid ja taimlad, samuti metsaga seotud rajatiste (metsateed, palgilaod jms) all olev maa. Põllumajandusmaa on kasutatav põllumajandusmaa, s.t. kasvatatavate-koristatavate kultuuride all olev maa (põllu- ja katmikkultuurid, viljapuud ja marjakultuurid, puukoolid, looduslik rohumaa, puu- ja köögiviljaaiad ning kesa).

2010. a põllumajandusloenduse andmetel on põllumajanduslike majapidamiste arv eelmise, 2001. a loendusega võrreldes vähenenud ligi kolm korda, samal ajal kui kasutatava põllumajandusmaa pind on suurenenud 8%.

Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine on toimunud põhiliselt väiksemate, alla 10-hektarilise põllumajandusmaaga majapidamiste arvel. Vähenenud on ka 10 kuni 100-hektariliste majapidamiste arv. Samas kui suurte, üle 100 hektari põllumajandusmaaga majapidamiste arv on suurenenud 1,8 korda (Tabel 5).

Tabel 5. Põllumajanduslike majapidamiste arv ja nende kasutuses olev põllumajandusmaa jaotus suurusgrupiti. 2013, 2010 ja 2001

Aasta Kokku 0–<10 ha 10–<100 ha >=100 ha

Majapidamiste arv

2013 19 186 9 884 7 077 1 794

2010 19 613 10 687 7 202 1 724

2001 55 700 41 800 12 900 1 000

Põllumajandusmaa, ha

2013 957 506 44 657 208 710 704 139

2010 940 930 46 313 205 906 688 711

2001 871 200 148 500 297 400 425 300

Allikas: SA

Toimunud on põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse. 2013. a struktuuriuuringu andmetel on juba ligi kolm neljandikku kasutatavast põllumajandusmaast üle 100-hektariliste majapidamiste valduses. Karjapidamises on koondumine veelgi suurem – üle kolme neljandiku veistest peetakse vähemalt sajapealistes karjades.

Majapidamiste arvu vähenemine ja põllumajandustootmise koondumine suurematesse majapidamistesse on iseloomulik kogu EL-ile, kuid Eestis toimub see kordades kiiremini kui EL-is keskmiselt.

2013. a sai 1 549 majapidamist täiendavat tulu mahepõllumajandusest – võrreldes 2003. a on mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa

25

kolmekordistunud, ulatudes nüüd juba üle 153 000 hektari. Lisaks täiendavate tuluallikate otsimisele püütakse vähendada ka põllumajandustootmise kulusid, kasutades selleks kaasaegseid tootmismeetodeid. Juba üle veerandi haritavast maast haritakse alternatiivseid tootmismeetodeid ehk madalkündi või otsekülvi kasutades, mis võimaldab tootmiskulusid optimeerida ja on ka keskkonnasõbralik.

26

2. MAK-I RAKENDAMINE

2014. a oli kaheksas MAK-i rakendamise aasta. Kui 2007. a toimus peamiselt toetuste andmise tingimuste väljatöötamine ja 2008. a tehti algust toetuste määramiste ja väljamaksmistega taotlejatele, siis aastatel 2009-2014 on toimunud peaaegu kõigi 20 MAK-i meetme rakendamine (meedet 2.6 „Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale“ ei rakendatud) – nii taotlusvoorud, toetuste määramised kui ka väljamaksmised. 2014. a võeti vastu taotlusi 10 meetme raames ning ülejäänud meetmete raames toimusid määramised ja väljamaksmised.

Kuna seireandmeid toetuste rakendamise kohta on väga palju, siis on osa andmeid kajastatud käesoleva aruande Lisades 1-9.

2.1 NÕUETELE VASTAVUS

Nõuetele vastavus on kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (edaspidi HPK), sh püsirohumaa pindala säilitamise, kohustuse täitmine. Nõuetele vastavuse süsteemi eesmärgiks on tagada, et täies mahus saavad toetusi ainult need põllumajandustootjad, kes järgivad keskkonna-, rahva- ja taimetervise, loomade heaolu ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

HPKd kehtestab iga riik ise, arvestades oma riigi eripära ja olukorda. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 lisa III annab ette teemad: mulla erosioon, mulla orgaaniline aine, mulla struktuur, minimaalne hooldustööde tase ning veekaitse ja -majandus. HPK nõuded on kinnitatud põllumajandusministri 17.02.2010 a määrusega nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“.

2014. a on Eesti oma püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitnud. 2005. a oli Eesti püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarv 27% ehk sellise protsendi moodustas püsirohumaa kogu põllumajandusmaast. Alates 2005. a on igal aastal püsirohumaa osakaal suurenenud ning 2014. a on suhtarvuks 31,71%.

Kohustuslikud majandamisnõuded (edaspidi KM) tulenevad nõukogu määruse nr 73/2009 lisa II-s määratletud kehtivatest EL-i õigusaktidest. Tegemist on juba varemalt õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kehtivate nõuete järgimine ja kontroll nõuetele vastavusega seoses on rakendunud järk-järgult. 2009. a rakendusid keskkonna (KM 1–5) ja loomade identifitseerimise ning registreerimise (KM 6–8) nõuded. 2011. a lisandusid rahva-, looma- ja taimetervise (KM 9–12) ning loomahaigustest teatamise (KM 13–15) valdkonna nõuded ning 2013. a lisandusid loomade heaolu nõuded (KM 16–18). Kohustuslike majandamisnõuete loetelu on avaldatud PM-i, PRIA ja teiste kontrolliasutuste kodulehtedel.

Nõuetele vastavus kehtib ühtse pindalatoetuse (edaspidi ÜPT) ja piimasektori eritoetuse taotlemisel ning järgmiste MAK-i toetuste taotlemisel:

• Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus

27

• Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

• Meede 2.3 – Põllumajandusliku keskkonnatoetuse 5 alameedet:

� Keskkonnasõbralik majandamine

� Mahepõllumajanduslik tootmine

� Ohustatud tõugu looma pidamine

� Kohalikku sorti taimede kasvatamine (Sangaste rukis)

� Poolloodusliku koosluse hooldamine

• Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus

• Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejad peavad lisaks HPK ja KM nõuetele täitma ka väetiste ja taimekaitsevahendite (edaspidi VTK) kasutamise miinimumnõudeid. VTK nõuded on avaldatud kodulehtedel ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (edaspidi PLK) määruse lisas.

Nõuetele vastavuse süsteemi raames kontrollitakse kohapeal 1% otsetoetuste ja 1% MAK-i toetuste taotlejatest, samuti 1% VTK miinimumnõuete taotlejatest. 2014. a viisid kontrolle läbi PRIA, Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI), Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ning Põllumajandusamet (edaspidi PMA). Kontrolli aluseks on vastavalt ettenähtud korrale ja riskianalüüsile tehtud valim, kuhu 2009. a kuulus 168 ning 2010. a 283 toetuste taotlejat. VTK miinimumnõuete kontrollivalimis, mille alusel teostavad kontrolle KKI ja PMA, oli 2009. a 39 ja 2010. a 40 taotlejat. Vihjete põhjal võeti kontrolliasutuste peale kokku lisavalimisse 2009. a 27 ja 2010. a 55 taotlejat. Vihjeid laekus peamiselt niitmata alade ja loomade registreerimise ning identifitseerimise kohta. 2011. a. tehti kolmele asutusele (KKI, PRIA, PMA) kõikide taotlejate peale ühine valim, kus põhi- ja lisavalimites oli kokku 206 taotlejat, sh ka 1% VTK miinimumnõuete taotlejatest. Kuna VTA-l olid riskide vahemikud ja riskide punktisummad erinevad, siis tehti VTA-le kõikide taotlejate peale eraldi valim, kus põhi- ja lisavalimites oli kokku 162 taotlejat. Lisaks võeti vihjete põhjal käsitsi valimisse kokku 19 taotlejat.

2012.-2014. a tehti igale kontrolliasutusele (KKI, PRIA, PMA, VTA) eraldi valimid. KKI põhi- ja lisavalimites oli 2012. a kokku 210 taotlejat, 2013. a 239 taotlejat ja 2014. a 218 taotlejat ning PMA põhi- ja lisavalimites oli 2012. a kokku 214 taotlejat, 2013. a 180 taotlejat ja 2014. a. 184 taotlejat. KKI ja PMA valimites oli arvestatud ka 1% VTK miinimumnõuete taotlejatega. 2014. a võeti vihjete alusel KKI käsitsi valimisse 10 taotlejat. VTA põhi-ja lisavalimites oli 2012. a kokku 189 taotlejat, 2013. a 185 taotlejat ning 2014. a 180 taotlejat. Lisaks võeti vihjete alusel VTA käsitsi valimisse 1 taotleja. PRIA põhi- ja lisavalimites oli 2012. a kokku 192 taotlejat ning lisaks võeti vihjete alusel käsitsi valimisse kokku 45 taotlejat, 2013. a 191 taotlejat ning lisaks 70 vihjete alusel käsitsi valimisse võetud taotlejat, kellest enamik oli seotud põllul tööde tegemata jätmisega (niitmata, hooldamata), 2014. a 183 taotlejat ning lisaks võeti vihjete alusel käsitsi valimisse 35 taotlejat.

2014. a tuvastati MAK-i toetuse taotlejate osas 36 erineva nõude rikkumine, kokku 556 nõuete rikkumist. Sellest 224 rikkumist leiti administratiivses kontrollis. Osa rikkumistest leiti ka

28

valimiväliselt järelevalveasutuste tavakontrollide raames tehtud kontrollide käigus. Ülevaate rikkumistest annab Tabel 6.

Tabel 6. Nõuete rikkumised 2014. a

Nõude kood Nõue Tuvastatud

rikkumised

Sellest admin.

kontrollis

CC20

Loomapidaja edastab PRIA-le nõutud vormis andmed oma veiste, lammaste ja kitsede märgistamise, esmakordse

poegimise (kui järglast ei ole võimalik märgistada), liikumise, hukkumise, kadumise, tapmise (oma tarbeks lihaks, lihaks

tapamajas, hädatapmine, kontrolltapmine, tapmine loomataudi leviku tõkestamiseks), Eestist väljaviimise või Eestisse

sissetoomise kohta EL-i liikmesriigist või ühendusevälisest riigist 7 päeva jooksul alates eelpool loetletud sündmuse

toimumisest.

162 162

CC62

Veise, lamba, kitse, sea kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral peab loomapidaja täitma nõutud vormi ja

esitama selle PRIA-le kahe päeva jooksul arvates kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest ja kinnitama

põllumajandusloomale uue kõrvamärgi seitsme päeva jooksul arvates selle Jõudluskontrolli Keskusest väljastamisest.

62 -

CC7

Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi.

31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. PLK korral peab olema niidetud ja niide koristatud või karjatatud 1. oktoobriks kui ei ole sätestatud teisiti. Kuni 5 meetri laiune rohumaa riba, millele taotletakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust, peab olema vähemalt üks kord enne 20. augustit niidetud või

on seal karjatatud loomi.

62 -

CC59

Veis peab olema identifitseeritav nõuetele vastavate kõrvamärkidega, mis kinnitatakse veise kummassegi kõrva 20

päeva jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või

tapamajja viimise korral.

57

46 (28 ainult

admin. kontrollis)

CC72

Esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes

järgnevat töötlemist.

24 -

CC11

Looduskaitseseaduse §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil ja looduslikul rohumaal peab rohumaa olema

vähemalt üks kord niidetud enne 20. augustit või on seal karjatatud loomi.

19 -

CC24

Loomapidaja peab nõuetekohast arvestus tema poolt peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade üle ning säilitab

arvestusdokumendid kolme aasta jooksul alates põllumajanduslooma karjast väljaliikumise, hukkumise,

kadumise ja tapmise päevast.

19 -

CC8

Põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad

alates 15. juunist mustkesas.

19 -

CC60

Lammas ja kits peavad olema identifitseeritavad nõuetele vastavalt ja märgistatakse kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist

looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral.

17

11 (7 ainult

admin. kontrollis)

29

CC9 Põllumajandusmaal peab järgima «Maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse» 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid.

12 -

CC102

Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale

sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ja muu looma terviseks ja

heaoluks vajaliku. 1. Põllumajanduslooma pidamise ruumis või ehitises peab olema piisavalt ruumi, et loomal oleks võimalik takistamatult süüa, juua, maha heita, lamada ja üles tõusta ning jäsemeid välja sirutada. Loomapidamisel on keelatud

kasutada vahendeid ja seadmeid, mis võivad looma vigastada. Loomapidamise ruum või ehitis peavad olema sellisest

materjalist, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida ning mis ei ole kahjulik looma tervisele. 2. Põllumajanduslooma

pidamise ruumi või ehitise õhuvahetus peab tagama, et ruumi suhteline õhuniiskus, temperatuur, tolmu- ja gaasisisaldus

püsivad tasemel, mis ei kahjusta looma tervist. Põllumajanduslooma ei tohi pidada alaliselt pimedas. Looma

pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega. Sigadel peab

kunstliku valgustuse tugevus olema minimaalselt 40 lx. Võimalus peab olema kasutada ööpäev läbi lisavalgusallikat, et vajaduse korral kontrollida looma heaolu ja tervist. Sigade pidamise ruumis või ehitises ei tohi tekitada äkilist müra ja

tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dBA. 3. Väljas peetavaid loomi tuleb kaitsta looma tervist ähvardavate ohtude

eest ja loomadele tagada võimalus varjuda. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud, piirdeaed tuleb hoida korras ja teravad esemed eemaldada. Loomale

mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb loomi nende eest kaitsta või mitte lasta karjamaale.

12 -

CC47

VTK: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu

sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse

mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele

esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse

või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab

vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

11 -

CC58

Loomapidaja peab PRIA-s registreerima veiste, lammaste, kitsede ja sigade pidamiseks kasutatavad

loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad. Tegevusvaldkonna või registriandmete

muutumisel, loomapidamise lõpetamisel peab loomapidaja esitama sellekohased andmed kirjalikult PRIA-le seitsme

tööpäeva jooksul muudatustest arvates.

8 -

CC74

Toorpiim peab olema nõuetekohane ja pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt. Lüpsiseadmed ja ruumid, kus piima hoitakse, käsitsetakse või jahutatakse on paigaldatud ja ehitatud piima saastumisohtu maksimaalselt piiravalt.

Lüpsmine sooritatakse hügieeniliselt. Vahetult pärast lüpsi tuleb piim hoida puhtas kohas, mis on projekteeritud ja

varustatud saastamist vältivalt.

7 -

CC69 Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta. 6 -

30

CC40

Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu

sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse

mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele

esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse

või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab

vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

7 -

CC61 Siga peab olema märgistatud nõuetele vastavalt, kui on liikunud välja loomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alalt, kus siga sündis.

6 -

CC63

Loomapidaja omab karjas oleval veisel täidetud veisepassi, selle kadumise, loetamatuks muutumise või selles vigade

avastamise korral esitab loomapidaja taotluse uue veisepassi saamiseks PRIA-le seitsme päeva jooksul asjakohase

sündmuse toimumisest arvates. Põllumajandusministri määrus nr 128 § 7 lg 3, 5.

5 -

CC92

Põllumajandustootja ei tohi vasikat pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetavad vasikad, keda võib

lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste

läbiviimise ajaks. Vasikal ei tohi kasutada suukorvi.

5 -

CC86

Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi

märgistusele vastavatel tingimustel ja Põllumajandusministri 29.11.2011 määruse nr. 90 § 4 nõuete kohaselt arvestades

veeseaduses sätestatud erisustega.

3 -

CC48

VTK: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes

nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.

3 -

CC41

Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades

hoidmise tingimustest peetakse kinni.

2 -

CC54

VTK: Kasutusel olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits, peab olema läbinud korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Puhtimisseade ja udutaja peavad olema

läbinud korralise tehnilise kontrolli iga viie aasta järel.

2 -

CC88

Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Puhverriba laius tavalisest veepiirist

mõõdetuna on vähemalt: 1) 1 meeter – alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul; 2) 10 meetrit – jõe, oja,

peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.

2 -

CC101

Põllumajanduslikel eesmärkidel peetava või aretatava looma pidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Põllumajandusloom peab

iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta ja pääsema takistamatult sööma. Loomadel peab olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele. Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema paigutatud selliselt, et sööda

ja vee saastumise oht oleks võimalikult väike.

1 -

CC4 Taotleja koostab või vajadusel uuendab hiljemalt taotluse

esitamise aasta 15. juuniks põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.

1 -

31

CC37

Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31.märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud

maale.

1 -

CC28

Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-

eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogu veetaseme ja

kaldajoone muutmine; 3) puhtpuistute kujundamine, energiapuistu rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine.

1 -

CC53 VTK: Taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus.

1 -

CC70 Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. 1 -

CC76 Sööta tuleb käidelda ohutult, puhastel pindadel ja puhaste seadmetega ning hoida eraldi ohtlikest ainetest, et vältida

sööda saastumist. Tuleb tagada sööda õige jaotamine. 1 -

CC81

Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki

võimalusi selle tagamiseks. Isik on kohustatud abistama järelvalveametnikku õigusaktidega ettenähtud ülesannete

täitmisel.

1 -

CC96

Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse betoonrestpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste

puhul kuni 11 mm, võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning seemendatud nooremiste

ja emiste puhul kuni 20 mm. Restpõranda ribide laius peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm

ning nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm. Restpõranda ehitus peab välistama sigade

jalgade vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise.

1 -

CC51

VTK: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel ning Võrtsjärvel - 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning

maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 -

1m.

1 -

CC93

Vasikate pidamise ruumi põrand peab olema jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist. Vasika puhkease peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool. Kõigile alla kahe nädala vanustele vasikatele tuleb tagada

sobiv allapanu.

1 -

2014. a on kõige rohkem rikkumisi tuvastatud seoses põllumajandusloomade märgistamistest, liikumisest jms tegevustest 7 päeva jooksul PRIA-le nõutud vormis teatamata jätmisega, põllumajandusmaa niitmata ja hooldamata jätmise nõuete osas ning loomade mittenõuetekohase identifitseerimise nõuete osas. Samade nõuete osas on ka eelmistel aastatel (2009, 2010, 2011, 2012 ja 2013) olnud kõige rohkem rikkumisi. 2014. a suurendati valimit veiste ning lammaste ja kitsede identifitseerimise nõuete osas.

Nõuete rikkumise hindamisel arvestatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Esmakordse rikkumise korral vähendatakse toetust maksimaalselt 5%. Rikkumise korduvuse puhul on vähendamine 3%-15%. Korduvuse ilmnemisel arvutatakse vähendusprotsent esimesel korduvuse

32

tekkimise aastal nõude vähendusprotsendi korrutamisel 3-ga. Teisel jne korduvuse aastal (korduv korduvus) korrutatakse eelmise aasta vähenduse protsendimäär 3-ga. Kui vähendusprotsent on jõudnud 15-ni käsitletakse rikkumist tahtlikuna ning vähendusprotsent on 15-100.

Esmase vähendamisega taotlejatest 2009. kuni 2014. a võrdluses annab ülevaate Tabel 7.

Tabel 7. Esmase vähendamisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009.-2014. a

Vähendamise %

Taotlejate arv toetusliigi vähendamise % kaupa

2009 2010 2011 2012 2013 2014

1% 37 63 128 94 128 188

2% 0 2 0 1 0 0

3% 178 214 287 193 210 160

4% 5 7 3 3 0 0

5% 50 33 17 11 15 5

6% 0 0 3 0 0 0

9% 0 0 1 1 5 0

10% 0 0 2 0 0 0

12% 0 0 3 0 0 0

15% 0 0 2 4 1 1

20% 0 0 0 1 0 0

25% 1 1 1 0 0 0

27% 0 0 0 0 2 0

28% 0 1 0 0 0 0

35% 0 0 0 0 0 1

45% 0 0 0 0 1 0

50% 0 0 0 0 1 2

52% 0 0 0 0 1 0

60% 0 0 0 0 0 0

65% 0 0 0 0 0 1

75% 0 0 0 0 0 1

78% 0 0 0 0 1 0

81% 0 0 0 0 1 0

90% 0 0 0 0 0 1

95% 0 0 0 0 1 0

97% 0 0 0 0 2 0

100% 1 1 0 5 20 5

Esmase vähendamisega taotlejaid kokku

275 321 442 313 353 312

Tabelis 7 toodud 2009. a 275, 2010. a 321, 2011. a 442, 2012. a 313, 2013. a 353 ning 2014. a. 312 taotleja hulgas on lisaks esmasele nõude rikkumisele ka sellised taotlejad, kellel on mõne muu nõude osas ka korduv või tahtlik rikkumine. Kui ühe nõude rikkumine põhjustab erinevates toetusliikides erineva vähendusprotsendi, siis on seda rikkumist arvestatud iga esinenud vähendusprotsendi juures.

33

Tabelist ilmneb, et 2014. a on esmaste rikkumiste arv sarnane kahe eelneva aastaga. Kõige rohkem on 1%-3% vähendamisi, mis on ka ootuspärane ja kinnitab, et kontrollisüsteem ning valim on üles ehitatud adekvaatselt.

Korduvatest rikkumistest ja tahtlikest rikkumistest annavad ülevaate Tabel 8 ja Tabel 9.

Tabel 8. Korduva rikkumisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009.-2014. a

Nõuetele vastavuse süsteemis rikkumiste korduvuse arvestamine on võimalik olnud alates 2009. a. On ilmne, et sama rikkumise korduva rikkumise tuvastamine hakkab aasta-aastalt suurenema. Kuna toetusliigi vähendamise osas esineb protsentide erinevusi, siis kajastub Tabelis 8 mõni taotleja kahekordselt. Samuti kajastuvad eelnimetatud tabelis ka taotlejad, kes on lisaks kahekordsele korduvusele saanud ka sanktsiooni tahtliku rikkumisega seoses.

Tabel 9. Tahtlikud rikkumised 2009-2013

Tahtlik rikkumine on 2014. a tuvastatud 11 taotlejal. 2009. a on saanud tahtliku rikkumise sanktsiooni 2, 2010. a 3, 2011. a 4, 2012. a 11 ning 2013. a. 29 taotlejat. Tahtliku rikkumise tõttu on kogu toetusest ilma jäänud 2012. a 5, 2013. a 20 ning 2014. a 4 taotlejat.

Ülevaadet nõudeid rikkunud taotlejate arvust toetusliikide kaupa kajastab Tabel 10. Nõuetele vastavuse nõuete rikkumiste arvud toetusliigiti on Lisa 2 tabelis 38. Tabel 10 annab toetuste kaupa arvud taotlejate kohta, kellel on 2009., 2010., 2011., 2012., 2013. ja 2014. a tuvastatud nõuetele vastavuse rikkumisi. Kõige enam rikkumisi on leitud just nende toetuste puhul, kus oli ka kõige rohkem taotlejaid (selle tabeli põhjal ei saa järeldada, et nt loomade karjatamise toetuse (edaspidi LKT) taotlejad rikuvad nõudeid kõige enam). 2014. a on suurenenud nõudeid rikkunud keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (edaspidi NAT), LKT ning mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (edaspidi MAHE) taotlejate arv.

3 4 6 7 8 9 10 12 14 15 72 100 3 9 15 20 27 45 50 81 100

2009 13 1 0 1 1 0 5 0 0 0 4 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0

2010 44 7 0 0 0 0 15 0 3 2 11 0 0 2 0 4 0 0 0 0 0 0

2011 47 7 0 3 0 0 20 2 3 0 7 0 0 0 0 2 1 0 2 0 0 0

2012 31 9 0 0 0 0 15 0 0 0 2 0 0 0 1 0 0 2 1 1 2 1

2013 44 9 0 0 0 0 21 0 0 0 5 0 0 0 0 0 0 3 0 0 1 2

2014 59 23 2 3 0 1 9 3 4 0 5 1 2 0 2 5 0 0 1 0 0 1

Nõude osas on tuvastatud vähemalt teistkordne korduv rikkumine

Nõude osas on tuvastatud esmakordne korduv rikkumine

Aasta (taotle-mise)

Taotlejaid kokku

Toetusliigi vähendamise %

15% 20% 25% 28% 35% 45% 50% 52% 65% 74% 78% 81% 90% 95% 97% 100%

2009 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1

2010 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1

2011 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

2012 4 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 5

2013 1 0 0 0 0 1 1 1 0 0 1 1 0 1 2 20

2014 1 0 0 0 1 0 1 0 1 1 1 0 1 0 0 4

AastaTahtlike rikkumiste arv

34

Tabel 10. Nõuetele vastavuse nõudeid rikkunud MAK 2007-2013 taotlejate arv toetusliigiti

Toetusliik Nõudeid rikkunud taotlejate arv

2009 2010 2011 2012 2013 2014 Ebasoodsamate piirkondade toetus 174 258 306 221 217 0

NATURA 2000 toetuspõllumajandusmaale 64 94 57 55 65 70

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 86 144 68 82 91 110

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 42 100 120 78 71 87

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 29 56 46 33 26 30

NATURA 2000 toetus erametsamaale 22 53 44 33 36 28

Loomade karjatamise toetus 130 187 206 141 128 199

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 54 86 70 59 62 56

Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 0 1 2 2 4 0

Nõudeid rikkunud taotlejate arvust füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes ning kasutatava maa suurusgruppide kaupa annab ülevaate Tabel 11.

Tabel 11. Nõudeid rikkunud taotlejate arv füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes ning kasutatava maa suuruse alusel 2014. a

Füüsilised isikud

Juriidilised isikud

Maa suurusgrupp

alla 10 ha 10 - 100 ha üle 100 ha

Esmased rikkumised 41 250 25 132 129

Esmakordsed korduvad rikkumised 6 45 3 15 32

Teistkordsed korduvad rikkumised 0 9 0 4 5

Tahtlikud rikkumised 4 7 5 3 3

Esmaste ja esmakordselt tuvastatud korduvate rikkumiste puhul võib öelda, et rikkumiste jaotumisel kasutatava maa pindala järgi on rohkem rikkumisi 10-100 ha ja üle 100 ha suurusgruppide taotlejatel. 10-100 ha taotlejaid on ka suhteliselt kõige rohkem.

Ülevaate rikkumistest füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes ning maa suurusgruppide alusel annab Tabel 12, andmed koos nõuete koodide selgitustega on Lisa 2 Tabelis 39.

Tabel 12. Nõuete vastavuse nõuete rikkumised füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes ja kasutatava maa suuruse alusel 2014. a

Nõude kood

Füüsilised isikud

Juriidilised isikud

Maa suurusgrupp Kokku

alla 10 ha 10-100 ha üle 100 ha

CC4 1 0 1 0 0 1

CC7 17 44 10 24 26 62

CC8 2 17 3 7 9 19

CC9 0 12 0 6 6 12

CC11 3 16 4 7 8 19

CC20 15 147 3 64 95 162

CC24 3 16 3 12 4 19

35

CC28 0 1 0 1 0 1

CC37 0 1 0 0 1 1

CC40 0 7 0 6 1 7

CC41 0 2 0 1 1 2

CC47 0 11 0 5 6 11

CC48 0 3 0 0 3 3

CC51 0 1 0 0 1 1

CC53 0 1 0 0 1 1 CC54 0 2 0 1 1 2

CC58 2 6 1 3 4 8

CC59 6 51 4 22 31 57

CC60 6 11 1 12 4 17

CC61 2 4 1 5 0 6

CC62 10 52 3 25 34 62

CC63 3 2 1 4 0 5

CC69 0 6 0 2 4 6

CC70 0 1 0 1 0 1

CC72 1 23 0 14 10 24

CC74 0 7 0 4 3 7

CC76 0 1 0 0 1 1

CC81 0 1 0 1 0 1

CC86 0 3 0 0 3 3

CC88 0 2 0 0 2 2

CC92 1 4 0 2 3 5

CC93 0 1 0 1 0 1

CC96 0 1 0 0 1 0

CC101 0 1 0 1 0 1

CC102 2 10 0 6 6 12

Kokku 74 468 35 215 179 471

Tabel 13. Nõuetele vastavuse küsimustiku "jah" vastuste arv 2014. a

NV küsimustiku küsimus „Jah“

vastanud taotlejate arv

Kasutan põllumajandusmaa niisutamiseks põhjavett rohkem kui 5 m3 või pinnavett rohkem kui 30 m3 ööpäevas 60

Minu valduses on üle 3 m3 mahutavusega naftasaaduste ehitis 473 Kasutan reovee setet 129 Kasutan mineraalväetisi 3 225 Hoian sõnnikut sõnnikuhoidlas 1 294 Hoian sõnnikut aunades 2 602 Kasutan taimekaitsevahendeid 2 971 Tegelen toorpiima tootmise ja turustamisega 816 Tegelen munade tootmise ja turustamisega 200 Tegelen mee tootmise ja turustamisega 262 Tegelen muu loomse esmatoote tootmise ja turustamisega 777 Tegelen teravilja tootmise ja turustamisega 2 919 Tegelen köögivilja tootmise ja turustamisega 796 Tegelen muu mitteloomse esmatoote tootmise ja turustamisega 1 118

36

2.2 MAK-I 1. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE

MAK-i 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime ning põllumajandusvaldkonna inimpotentsiaali arendamisele. 2014. a-ks on rakendunud kõik 1. telje meetmed (Lisa 1 tabel 2). Abi jõuab põllumajandustootjateni läbi koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse (meede 1.2), nõuandesüsteemi ja - teenuste toetamise (meede 1.3), põllumajandusettevõtete ajakohastamise (meede 1.4), metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise (meede 1.5), põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise (meede 1.6), põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise (meede 1.7), põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetamise (meede 1.8) ning tootjarühmade loomise ja arendamise (meetme 1.9) kaudu.

2014. a võeti taotlusi vastu järgmiste meetmete raames: meede 1.1 (alameetmed 1.1.1 ja 1.1.2), meede 1.3 (alameetmed 1.3.1 ja 1.3.2) ja meede 1.9.

Aruandeaastal võeti 1. telje raames vastu kokku 955 taotlust kogusummas 2,2 mln eurot (Lisa 1 tabel 1). Enim taotlusi (478) esitati alameetme 1.3.1 raames, 209 taotlust esitati alameetme 1.1.2 raames. Kõige rohkem toetust, kogusummas 0,7 mln eurot, taotlesid meetme 1.9 taotlejad.

2014. a määrati 1. telje raames toetusi kokku 4,2 mln eurot. Välja maksti 36,3 mln eurot toetust, millest 27,3 mln eurot eraldas EL ja 9 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Kogu perioodi 2007-2014 jooksul on 1. telje raames esitatud 21 227 taotlust kogusummas 559,9 mln eurot.

Kokku on kuue aasta (2009-2014) jooksul toetust määratud 380 (oli ette nähtud 352,7) mln eurot.

Perioodil 2007-2014 on välja makstud 336,4 mln eurot toetust, millest 252,8 mln eurot on eraldanud EL ja 83,6 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik.

2.2.1 TOOTJARÜHMADE TUNNUSTAMINE

Tootjarühma tunnustuse saamine on eelduseks toetuse taotlemisel meetmetest 1.9 Tootjarühma loomine ja arendamine, 1.6.2 Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning 1.6.3 Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine.

Tunnustuse saamiseks peab tootjarühm täitma teatud nõudeid1 (tegevuskava olemasolu, nõuded tootmisele, minimaalne liikmete arv ja müügitulu suurus, nõue kohelda liikmeid võrdselt jne), mille eesmärk on suunata tulundusühistuid (edaspidi TÜ) kavandama oma arengut, looma

1 Täpsemad nõudeid vaata: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, 11. ptk (https://www.riigiteataja.ee/akt/117112011002) ja põllumajandusministri 6. jaanuari 2012. a määrus nr 2 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112012012006), mis asendab varem kehtinud põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 25 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

37

usalduslikku õhkkonda liikmetele ning saavutama majandusliku olukorra, mis võimaldaks nende jätkusuutlikku eesmärgipärast toimimist ka peale toetusperioodi lõppu.

Esmakordselt said TÜ-d tootjarühmana tunnustamist taotleda 2010. a 15. juunist kuni 27. oktoobrini. Tunnustamist taotles 12 TÜ-d, kes kõik ka tootjarühmana tunnustati.

2010. a vastu võetud taotluste alusel tunnustatud TÜ-d olid keskmiselt tegutsenud juba 11 aastat. Kõige noorem oli tegutsenud 5 aastat. Kaheteistkümnest tunnustatud tootjarühmast 7 olid tegevad lehmapiima ja piimatoodete turustamise valdkonnas (sh tegeles üks mahepiimaga), 2 liigitusid loomakasvatustoodete (v.a lehmapiim ja piimatooted) turustamise valdkonda (tegutsesid seakasvatussektoris), 2 muude põllumajandustoodete turustamise valdkonda (üks oli tegev kartulikasvatussektoris ning üks tegeles erinevate mahetoodete, peamiselt juur- ja puuviljade, turustamisega) ja 1 teravilja, õliseemnete ning valgurikaste taimede turustamise valdkonda.

Seoses tunnustamise tingimuste ülevaatamise ja uue tootjarühmade tunnustamise määruse ettevalmistamisega 2011. a tootjarühmade tunnustamise taotlusi vastu ei võetud. Uus toojarühmade tunnustamise määrus lihtsustas tunnustamistingimusi. Ligi neli korda vähendati TÜ müügitulu nõuet – 32 000 eurole aastas. Kõrgem müügitulu nõue, s.o 320 000 eurot aastas, säilis tavatootmisviisiga lehmapiima, teravilja ning õliseemneid turustavale TÜ-le. Uus oli ka säte, mis lubab erineva põllumajandustoodangu müügitulu summeerida. Seega peaks ennekõike nišitoodetele spetsialiseerunud ning äsja asutatud TÜ-l olema kergem tunnustamise nõudeid täita. Samas aga kitsendati sihtgruppi – kui varem võisid tunnustust taotleda ka mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ), siis uue määruse kohaselt saab tunnustada vaid TÜ-sid. Kõik enne määruse muudatust tunnustatud tootjarühmad olid TÜ-d.

Teist korda avati tootjarühma tunnustamise taotluste vastuvõtt 5. märtsist kuni 12. oktoobrini 2012. a. Tunnustust taotles 8 TÜ-d, kes kõik said ka positiivse otsuse. 2012. a vastu võetud taotluste alusel tunnustatud TÜ-d erinesid oluliselt esimeses vooru tunnustatutest. Nimelt olid nad väga noored, keskmiselt tegutsenud vaid 2 aastat. Kõige noorem ei olnud veel aastanegi. Enamus 2012. a taotlusvoorus tunnustatud tootjarühmadest (kokku 6) liigitusid teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamise valdkonda (sh üks tegeles maheteraviljaga), vaid üks tootjarühm lisandus lehmapiima ja piimatoodete turustamise valdkonda (tegeles mahepiimaga) ja muude põllumajandustoodete turustamise valdkonda lisandus samuti üks (oli tegev kartulikasvatussektoris).

2013. a tunnustati ühte uut tootjarühma, mis liigitus samuti teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamise valdkonda.

2.2.2 MEEDE 1.1 KOOLITUS- JA TEAVITUSTEGEVUSTE TOET US

Meetme eesmärk

Meetme üldeesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. Meetmespetsiifilisteks eesmärkideks on toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes nende

38

konkurentsivõimet tööturul ja arendada ettevõtlikkust ning toetada teadmiste levikut läbi teadusinfo, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamise nimetatud sektorites.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2008. a. Rakendamise aluseks on põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 27 „Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

Meetme raames võib toetust taotleda täiskasvanute koolitusasutus ”Täiskasvanute koolituse seaduse“ tähenduses. Toetatavad tegevused peavad olema suunatud põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise, töötlemise ning metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale. Toetust makstakse kuni 100% abikõlblikest kuludest. Koolitus- ja teavitustegevused jagunevad üleriigilisteks ja maakondlikeks.

2014. a toimus taotluste vastuvõtt käesoleva meetme raames ajavahemikul 7.-13. aprill PRIA maakondlikes teenindusbüroodes. Kuna taotlusvooru viimane päev langes pühapäevale, siis sai taotlust esitada ka esmaspäeval, 14. aprillil 2014. a. Tegemist oli antud meetme seitsmenda taotlusvooruga.

Üleriigilised tegevused

Üleriigiliste koolitus- ja teavitustegevuste toetamiseks esitati 2014. a 28 taotleja poolt 101 taotlust kogusummas 0,6 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 3-5). Et taotlusvooru eelarveks oli 234,9 tuhat eurot, siis ületas taotletud summa taotlusvooru eelarvet rohkem kui kahekordselt. Enim taotlusi laekus riigiasutustelt ja MTÜ-delt (Tabel 14) ning ülekaalukalt taotleti toetust kahe- kuni viiepäevaste koolituste tarvis – 196,1 tuhat eurot ehk 32% kogu taotletud summast (Lisa 1 tabel 5).

Tabel 14. Meetme 1.1 (üleriigilised tegevused) VII taotlusvooru taotlused ettevõtlusvormide lõikes

Ettevõtlusvorm Taotlejate arv Esitatud taotluste arv

Taotletud investeeringu

maksumus

Taotletud toetuse summa

MTÜ 12 33 169 387 169 387

Osaühing (edaspidi OÜ) 4 11 113 070 113 070

Riigiasutus 9 53 291 161 291 161

Sihtasutus (edaspidi SA) 3 4 38 634 38 634 VII taotlusvoor kokku 28 101 612 252 612 252

Toetus määrati 39 projektile kogusummas 2,3 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 3-5). Suurimad summad eraldati konverentside (kokku 61,9 tuhat eurot ehk 26 % kogu määratud summast) ja infopäevade (kokku 59,7 tuhat eurot ehk 25 % kogu määratud summast) tarvis (Lisa 1 tabel 5). Planeeritud tegevuste elluviimiseks on taotlejatel aega kuni 30. juunini 2015. a.

2014. a jäeti rahuldamata 63 projekti, millest 62 oli esitatud viimases taotlusvoorus (Lisa 1 tabelid 3 ja 4). Mittemääramise põhjuseks oli eelarvevahendite puudujääk. Üks mittemääramise

39

saanud taotlus pärines kuuendast taotlusvoorust, mille puhul taotleja ei vastanud meetme määruses sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 7 lõike 6 nõude kohaselt on elektroonilise väljaande ja käsikirja koostamise korral toetuse maksimaalne suurus 6 393 eurot väljaande kohta arengukava programmiperioodi jooksul kokku, mida aga käesoleval juhul ületati.

Aruandeaastal tehti väljamakseid 56 projektile, millest vaid kaks olid pärit viimasest taotlusvoorust (Lisa 1 tabel 4). Välja maksti 0,3 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1, 3 ja 5). Kokku on perioodil 2007-2014 esitatud 643 taotlust 73 taotleja poolt summas 5,4 mln eurot, millest heakskiidu on saanud 316 taotlust summas 2,5 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 4). Toetust on välja makstud 234 projektile 1,6 mln eurot (Lisa 1 tabel 2), millest 1,2 mln eurot on eraldanud EL ning 0,4 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. Seisuga 31.12.2014 on lõplikult välja makstud 226 projekti 316-st (Lisa 1 tabel 4). 20 projekti on katkestatud. Välja maksmata on jäetud 475,9 tuhat eurot.

2014. a viidi käesoleva meetme raames läbi 42 kohapealset kontrolli: 35 investeeringu kontrolli ja 7 pistelist kontrolli (Lisa 7 tabel 1). Kõik kontrollid lõppesid positiivse tulemusega. Tehti 62 järelepärimist, mis olid seotud esmase dokumendi kontrolli (27 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (19 tk), ebakorrektse taotluse (14 tk), taotluse registreerimise (1 tk) ja dokumendi kontrolliga (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).

Maakondlikud tegevused

Maakondlike koolitus- ja teavitustegevuste tarvis laekus seitsmendas taotlusvoorus 31 taotleja poolt 209 taotlust kogusummas 0,4 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 6-8). Taotlusvooru eelarve oli 164,2 tuhat eurot ja ületas taotletud toetuse summat kahekordselt. Enim taotluseid esitati Valgamaal – 34 tk ehk 16% vastuvõetud taotlustest, kuid kõige rohkem kiideti heaks taotlusi Viljandimaal (Tabel 15).

Tabel 15. Meede 1.1 Maakondlikud VII taotlusvooru tegevused maakondade lõikes

Maakond Esitatud taotluste arv

Heaks kiidetud taotluste arv

Määratud toetuse summa

HARJUMAA 19 11 23 721

HIIUMAA 15 2 8 115

IDA-VIRUMAA 2 0 0

JÕGEVAMAA 12 12 10 932

JÄRVAMAA 6 3 13 131

LÄÄNEMAA 9 6 7 205

LÄÄNE-VIRUMAA 11 4 9 538

PÕLVAMAA 26 11 22 743

PÄRNUMAA 10 5 7 280

SAAREMAA 14 11 10 549

TARTUMAA 17 7 10 945

VALGAMAA 34 12 14 371

VILJANDIMAA 27 17 19 546

VÕRUMAA 7 4 6 137

Kokku 209 105 164 213

40

Ettevõtlusvormide lõikes esitasid enim taotluseid MTÜ-d (Tabel 16).

Tabel 16. Meetme 1.1 (maakondlikud tegevused) VII taotlusvooru taotlused ettevõtlusvormide lõikes

Ettevõtlusvorm Taotlejate arv Esitatud taotluste arv


maksumus


Aktsiaselts (edaspidi AS) 1 2 5 019 5 019

MTÜ 13 104 142 363 142 363

OÜ 6 57 95 490 95 299

Riigiasutus 8 40 95 956 95 956

SA 2 2 12 789 12 789

TÜ 1 4 11 640 11 640

VII taotlusvoor kokku 31 209 363 258 363 066

Kokku kiideti maakondades 2014. a heaks 105 taotlust kogusummas 164,2 tuhat eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 6-8), mis pärinesid kõik viimasest taotlusvoorust (Lisa 1 tabel 7). Tegevuste lõikes määrati suurimad summad infopäevade (85,3 tuhat eurot ehk 52% kogu määratud summast) ning kahe- kuni viiepäevaste koolituste tarvis (52,2 tuhat eurot ehk 32% kogu määratud summast) (Lisa 1 tabel 8).

Rahuldamata jäeti 104 viimase taotlusvooru taotlust (Lisa 1 tabelid 1, 6 ja 7), mille põhjuseks oli eelarvevahendite puudujääk.

2014. a jooksul maksti toetust välja 212 projektile (Lisa 1 tabelid 1 ja 6), millest 6 olid viimasest taotlusvoorust. Välja maksti 279,6 tuhat eurot (Lisa 1 tabelid 1, 6 ja 8).

Kogu perioodi jooksul (2007-2014) on käesoleva alameetme raames esitatud 58 taotleja poolt 1 541 taotlust (Lisa 1 tabelid 2 ja 7), millega on taotletud toetust 2,7 mln eurot. Heakskiidu on saanud 1 198 taotlust summas 1,9 mln eurot. Toetust on välja makstud 825 projektile 1,3 mln eurot, millest enam kui 0,9 mln eurot on eraldanud EL ning rohkem kui 0,3 mln eurot kaasfinant-seerinud Eesti riik. Seisuga 31.12.2014 on ellu viidud 820 projekti 1 198-st (Lisa 1 tabel 7). Katkestatud on 102 projekti. Välja maksmata on jäetud 215,1 tuhat eurot.

2014. a teostati 76 kohapealset kontrolli: 46 investeeringu kontrolli ja 30 pistelist kontrolli (Lisa 7 tabel 1). Rikkumisi ei tuvastatud. Tehti 199 järelepärimist, mis olid seotud esmase dokumendi kontrolli (121 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (55 tk), ebakorrektse taotluse (19 tk), muudatuste (3 tk) ja dokumendi kontrolliga (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2014

Meetme 1.1 eesmärgid ja nende täitmine aastaks 2014 on välja toodud Tabelis 17 ja 18.

41

Tabel 17. Meetme 1.1 sisuline progress (kumulatiivselt 2007-2014)

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk

2007-2013

Saavutustase 2014. a-ks

Määratud taotluste

alusel

Väljamakstud taotluste alusel

Osatähtsus, %

Väljund-näitaja

Koolitus- ja teabepäevadel osalejate arv

20 000 NA

Ühe osaleja kõikide

osalemiste arv 35 250

Unikaalsete osalejate arv

14 348

176%

72%

Koolitus- ja teabepäevi aastas 500 NA

2008. a 29,3 2009. a 191,6 2010. a 350,6 2011. a 279,1 2012. a 337,8 2013. a 325,7 2014. a 255,6

2008. a 5,9% 2009. a 38% 2010. a 70% 2011. a 56% 2012. a 68% 2013. a 65% 2014. a 51%

Tulemus-näitaja

Õppe edukalt läbinute arv 8000 NA

Ühe osaleja kõikide

osalemiste arv 35 250

Unikaalsete osalejate arv

14 348

441%

179%

Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel.

Tabel 18. Lisaindikaatorid: Indikaatori

tüüp Indikaator Eesmärk 2007-2013


Mõjunäitaja

Põhi- ja täieliku ettevalmistusega põllumajanduslike majapidamiste

juhtide osakaal (%) 37* Mõõdetakse SA

uuringuga 2015. a-l

Elukestvas õppes osaleva täiskasvanud elanikkonna osakaal

(%) 14 11,5

* 2010. a

2.2.3 MEEDE 1.2 NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TEGEVU SE ALUSTAMINE

Meetme eesmärk

Noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine, tööhõive võimaluste laiendamine noortele, noorte kaasamine maakogukonna arendamisse.

42

Meetme rakendamine

Aruandeaastal meetme 1.2 raames uusi taotluseid vastu ei võetud. Perioodi jooksul on toimunud kokku seitse taotlusvooru. Aruandeaastal kiideti vaiete tulemusena heaks kaks 2013. a esitatud taotlust, millele määrati toetust kokku 80 tuhat eurot (Lisa 1 tabelid 1, 9 ja 11). Tegevuste lõikes määrati suurim summa puu- ja köögiviljade ning marjade kasvatamiseks – kokku 34,1 tuhat eurot ehk 43% kogu määratud summast.

Mittemääramise otsuse said 2 projekti, millest ühel juhul oli põhjuseks eelarveliste vahendite puudujääk (Lisa 1 tabelid 1 ja 9). Teisel juhul tehti kindlaks, et taotleja on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse teotuskava eesmärkide vastaselt. Sisuliselt oli tegu mitteabikõlbliku investeeringuga.

2014. a tehti väljamaksed 104 projektile kogusummas 4,1 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 9).


Meetme üldeesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine. Meetme väljatöötamisel on lähtutud noorte põllumajandustootjate iga-aastase osatähtsuse 2-3%-lisest suurendamise vajadusest.

Meetme 1.2 sisulisest progressist annab ülevaate Tabel 19, mis kajastab seitsme taotlusvooru andmeid.



2007-2013



alusel

Välja-makstud taotluste

alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljund-näitaja

Toetatud noorte ettevõtjate arv 631 628 628 99,5 Investeeringute kogumaht

(eurot) 24 454 135 24 234 983 24 234 983 99,1

Tulemus-näitaja

Toetatud ettevõtete põllumajandusliku

lisandväärtuse kasv (eurot) 3 772 000 NA 4 036 000* 107

Mõjunäitaja

NLV osatähtsus väljendatuna ostujõustandardis (edaspidi

PPS) (% EL- 25 keskmisest)

65 NA NA 72**

Lisandväärtuse muutus (kasv) aasta tööühiku kohta (%) 10-15 13* 13* 100

Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. * Prognoos. ** Eurostati andmed 2013. a, SKP elaniku kohta PPS-i järgi (EL-28=100).

Perioodil 2007-2014 on 1 151 põllumajandusega alustava noore ettevõtja poolt esitatud 1 478 taotlust, millega on kokku taotletud 56,7 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 10). Heakskiidu on neist saanud 628 taotlust, millele on toetust määratud 24,2 mln eurot. Väljamakseid on tehtud 628 projektile summas 24,2 mln eurot, millest 18,2 mln eurot on eraldanud EL ja 6,1 mln eurot

43

kaasfinantseerinud Eesti riik (Lisa 1 tabelid 2 ja 10). Seisuga 31.12.2014 on kõik heakskiidetud projektid (628 tk) kogu ulatuses ka välja makstud (Lisa 1 tabel 10).

Aruandeaastal tehti 112 kohapealset kontrolli: 104 investeeringu kontrolli, 3 artikkel 25 kontrolli ja 5 järelkontrolli (Lisa 7 tabel 1). Teostatud kohapealsetest investeeringu kontrollidest 20 ja üks järelkontroll päädisid erinevatel põhjustel negatiivse otsusega.

Tehti 184 järelepärimist, mis olid seotud dokumendi kontrolli (110 tk), nõuete täitmise kontrolli (51 tk), muudatuste (9 tk), hariduse nõude täitmise (6 tk), kohapealse investeeringu kontrolli (4 tk), investeeringu kontrolli (2 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (1 tk) ja järelkontrolliga (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).

Peamised esinenud järelepärimiste põhjused: töökogemused ja haridus pole dokumentidega tõendatud või on vaieldavad, maksuvõlad, ettevõtte omandamisega/ülevõtmisega seotud küsimused. Tegevuse kirjeldus äriplaanis on osadel juhtudel üldsõnaline ning teostatud tegevused ei vastanud äriplaanis toodule. Mõnikord esinesid raskused hariduse omandamise kohustuse ning müügitulu nõude täitmisel.

Eestis on leidunud piisavalt noori, kes on alustanud põllumajandusliku tootmisega või on võtnud põllumajandusliku tootmise vanemalt üle. Meetme 1.2 toetuse saajaid oli 628, kellest 50% olid alustavad põllumajandustootjad, 31% vanemalt põllumajandustootmise ülevõtjad ning 19% olid juba tegutsevad ettevõtjad.

Taotlusvoorude lõikes on toetuse saajate keskmine vanus järjest langenud ehk igasse järgmisesse taotlusvooru on lisandunud üha nooremaid ettevõtjaid. Esimeses taotlusvoorus oli toetuse saaja keskmine vanus 32 eluaastat, viimases 29 eluaastat.

Püsihindaja analüüsi kaasatud perioodil 2008-2013 väljamakse saanud toetuse saajate BLV suurenes vaadeldaval perioodil keskmiselt 14%, samas kogu taime- ja loomakasvatuse sektori keskmine BLV vähenes 3,1%. Toetuse saajate suurema BLV kasvu perioodil 2008-2013 tagas BLV väiksem langus 2009. a, suurem tõus perioodil 2010-2012 ning väiksem langus 2013. a võrreldes sektori näitajaga samadel aastatel.

Müügitulu oli toetuse saajatel suurenenud vaadeldaval perioodil 20%, mistõttu oli suurenenud ka BLV. Seevastu sektori müügitulu oli vaadeldaval perioodil vähenenud 3,6%. Samuti oli toetuse saajatel suurenenud puhaskasum (16%) ja kogusektoril suurenes näitaja 10%.

Tööjõukulu toetuse saajatel märkimisväärselt ei muutunud, suurenedes vaadeldaval perioodil 6,3% (Lisa 9 tabel 29-1.2). Samas tööjõu tootlikkus oli suurenenud vaadeldaval perioodil toetuse saajatel vaid 4,8% ja sektori keskmine muutus aastas oli 8,3%, kuigi kogu sektori tööjõukulu kasv töötaja kohta oli mõnevõrra väiksem.

Püsihindaja andmetel olid toetuse saajate tasuvusega seotud majanduslikud näitajad üldjoontes sektori keskmisest paremad, mis näitas, et toetuse saajad kasutasid oma ettevõtte varasid efektiivsemalt võrreldes kogu sektoriga.

44

2.2.4 MEEDE 1.3 NÕUANDESÜSTEEMI JA –TEENUSTE TOETUS

Meetme eesmärk

Meetme üldeesmärk on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust.

Meede 1.3 jaguneb kolmeks alameetmeks:

� Alameede 1.3.1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine (rakendatakse alates 2008. a);

� Alameede 1.3.2: Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine (rakendatakse alates 2011. a);

� Alameede 1.3.3: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks (rakendatakse alates 2007. a).

2.2.4.1 ALAMEEDE 1.3.1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA E RAMETSA VALDAJATELE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE

Alameetme spetsiifiline eesmärk

Nõuande pakkumise soodustamine ettevõtte või selle tegevuste paremaks majandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades.

Alameetme 1.3.1 rakendamine

Nõuandetoetust võis taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha metsamaad metsaseaduse tähenduses. 2014. a maksti toetust kuni 75% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 279 eurot ühele taotlejale kalendriaasta kohta.

Meetme 1.3.1 taotlusi võeti vastu 3. märtsist 30. novembrini 2014. a, kuid metsamajandamise nõuandevaldkonnas võeti taotlusi vastu 3. märtsist 14. aprillini 2014. a ja 1. juulist kuni 30. novembrini 2014. a. Metsamajandamise valdkonnas oli taotluste vastuvõtmises paus seetõttu, et 1. juulist hakkasid kehtima EL-i tasandil uued riigiabi reeglid. Tegemist oli meetme seitsmenda taotlusvooruga.

2014. a võeti vastu 478 taotlust 458 taotlejalt, kogusummas 396 072 eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 12-15). Sarnaselt 2013. a taotleti nõuandeliikidest enim finantsmajanduse alast nõuannet (kokku 4 107 tundi ehk 39% taotletud tundidest) ning taimekasvatusalast nõuannet (3 173 tundi ehk 30% taotletud tundidest) (Lisa 1 tabel 14). Alates 2011. a on kõige kiiremini kasvanud nõuetele vastavuse nõuete alase nõuande kasutamine. Ettevõtlusvormide lõikes oli valdav osa taotlejatest kas OÜ-d või füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE).

2014. a kiideti heaks 449 taotlust (neist 388 viimasest ehk seitsmendast taotlusvoorust ja 61 kuuendast voorust) ning neile määrati toetust kokku 362 398 eurot (Lisa 1 tabelid 1, 12-14).

45

Rahuldamata jäeti üks taotlus viimasest taotlusvoorust (Lisa 1 tabelid 1, 12 ja 13), sest taotlejal oli maksuvõlg.

Viimase taotlusvooru eelarve oli 500 000 eurot. Kuna taotlusi esitati suuremas summas, 525 134 euro kohta, siis tuli toetuste määramiseks kasutada hindamiskriteeriume. Meetme eelarvet ületanud taotluste osas tuli läbi viia hindamine, et moodustada paremusjärjestus. Hindamisega alustati detsembris 2014. 2014. a lõpuks ei olnud menetlus veel lõppenud.

2014. a maksti toetustena välja 362,4 tuhat eurot, millest 271,8 tuhat eurot eraldas EL ja 90,6 tuhat eurot kaasfinantseeris Eesti riik (Lisa 1 tabelid 1, 12 ja 14).

Kogu perioodil (2007-2014) on alameetme raames 2 608 taotleja poolt esitatud 5 744 taotlust, millega on kokku taotletud 3,7 mln eurot toetust (Lisa 1 tabelid 2 ja 13). Heakskiidu on saanud 5 602 taotlust, millele on toetust määratud 3,6 mln eurot. Nõuandeteenuste toetamiseks on välja makstud 3,6 mln eurot, millest 2,7 mln eurot eraldas EL ja 0,9 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik (Lisa 1 tabel 2). 2014. a lõpu seisuga on kõik heakskiidetud taotlused ka kogu määratud summa ulatuses väljamakstud (Lisa 1 tabel 13).

Alameetme 1.3.1 eesmärgid ja nende täitmine 2014. a-ks on välja toodud Tabelis 20.

Tabel 20. Alameetme 1.3.1 sisuline progress (kumulatiivselt 2007-2014)


2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetatud põllumajandustootjate arv 2500 2513 2513 101

Toetatud erametsa valdajate arv 100 55 55 55

Tulemusnäitaja

Toetatud põllumajandus- ja metsandusettevõtete põllumajandusliku BLV

kasv (eurot)

23 868 000 NA NA NA

2.2.4.2 ALAMEEDE 1.3.2 NÕUETELE VASTAVUSE NING TÖÖT ERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ALASE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid:

Nõuande pakkumise soodustamine ettevõtete tegevuse vastavusse viimiseks

� nõukogu määruse (EU) nr 1782/2003 artiklis 4 ja III lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning artiklis 5 ja IV lisas sätestatud HPK-dega;

� EL-i õigusaktidel põhinevate tööohutusnõuetega.


Nõuandetoetust võis taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul

46

alusel vähemalt 0,3 hektarit maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 hektarit metsamaad ”Metsaseaduse” tähenduses. 2014. a maksti toetust kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1279 eurot ühele taotlejale kalendriaasta kohta.

Sarnaselt alameetmega 1.3.1 kestis ka alameetme 1.3.2 taotluste vastuvõtt 3. märtsist 30. novembrini. Tegemist oli alameetme neljanda taotlusvooruga. Viimases taotlusvoorus esitati 147 taotleja poolt kokku 149 taotlust, millega taotleti toetust 0,1 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 16-19). Sarnaselt 2013. a-ga taotleti toetust valdavalt nõuetele vastavuse alase nõuande tarvis (kokku 2 365 tundi ehk 69 % kõigist taotletud tundidest) (Lisa 1 tabel 18). Ettevõtlusvormide lõikes olid kõige aktiivsemad FIE-d ja OÜ-d.

2014. a määrati toetust 141 taotlusele (neist 129 viimasest ehk neljandast taotlusvoorust ja 12 kolmandast taotlusvoorust) kogusummas 0,1 mln eurot (Lisa 1 tabelid 1 ja 16-18). Mittemäära-mise otsus tehti ühele viimase taotlusvooru taotlusele, mille põhjuseks oli huvide konflikt ehk taotleja ei vastanud meetme määruses esitatud nõuetele. Kogu määratud summa jõuti 2014. a ka välja maksta.

Perioodil 2007-2014 on käesoleva alameetme raames esitatud 428 taotleja poolt 582 taotlust, millega on toetust taotletud 0,5 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 17). Heakskiidu on neist saanud 559, millele on toetust määratud 485,5 tuhat eurot. 2014. a lõpuks on kogu määratud summa ka välja makstud. Väljamakstud summast 364,1 tuhat eurot on eraldanud EL ning 12,4 tuhat eurot kaasfinantseerinud Eesti riik.

Alameetme 1.3.2 eesmärgid ja nende täitmine 2014. a-ks on välja toodud Tabelis 21.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetatud põllumajandustootjate arv 1000 411 411 41

Toetatud erametsa valdajate arv 100 2 2 2

Tulemusnäitaja


kasv (eurot)

23 868 000 NA NA NA

Alameetmete 1.3.1 ja 1.3.2 sisuline progress aastatel 2007-2014

Aastatel 2008-2014 oli nõuandetoetuse saajaid alameetmete 1.3.1 ja 1.3.2 raames kokku 2 653, kes said toetust 6 161 taotlusele ning määratud toetuse summa oli 4,1 mln eurot. Seisuga 31.12.14 oli välja makstud 100% määratud toetusest. Perioodil 2008-2014 sai iga toetuse saaja

47

nõuandetoetust keskmiselt 2,3 korda. Keskmine toetuse summa toetuse saaja kohta oli 1527 eurot2.

Alameetme 1.3.1 sihttase põllumajandustootjate osas sai täidetud ja ka veidi ületatud (101%). Samas alameetme 1.3.1 sihttase erametsa valdajate osas ja alameetme 1.3.2 sihttasemed jäid saavutamata, kuna erametsa valdajate huvi meetme 1.3 nõuandetoetuse ning põllumajandustootjate huvi alameetme 1.3.2 nõuandeliikide vastu oli madal. Põllumajandustootjad moodustasid nõuandetoetuse saajatest 98% ja metsandusega tegelevate isikute osatähtsus nõuandetoetuse saajatest oli tagasihoidlik (2% toetuse saajatest). Metsanduslik nõustamine on koondunud SA Erametsakeskuse (edaspidi SA EMK) haldusalasse. Metsandusalaste nõustamisteemade loetelu, millele said erametsaomanikud SA EMK-lt taotleda nõustamise toetust ja metsandusalast nõuannet pakkuvate konsulentide nimekiri, kes nõustamisteenust pakkusid, oli pikk. Igal metsaomanikul oli õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsaühistutes tegutsevate metsanduskonsulendi nõustamist, millest kaks esimest tundi olid metsaomanikule tasuta. Seetõttu järgmiseks programmiperioodiks, aastateks 2014-2020, MAK-i raames nõuandetoetust enam erametsa valdajatele ette nähtud ei ole.

Analüüsides nõuandetoetuse saajate majandusnäitajaid ja võrreldes neid SA poolt kogutud andmetega sektorite kohta, leiti, et nõuandetoetust saanud põllumajandustootjad tootsid madalamat puhast lisandväärtust kui ettevõtjad põllumajandussektoris üldiselt. Alameetme 1.3.1 raames nõuandetoetust saanud erametsa valdajad tootsid kõrgemat lisandväärtust kui metsandussektoris keskmiselt3. Alameetme 1.3.2 puhul oli erametsa valdajaid nii vähe, et nende andmeid ei olnud võimalik analüüsida ega üldistada.

2.2.4.3 ALAMEEDE 1.3.3 NÕUANDESÜSTEEMI ARENDAMINE N ÕUANDETEENUSE HEA KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS

Alameetme spetsiifiline eesmärk

Nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste paremini kättesaadavaks muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele.

Nõuandesüsteemi toetust võivad taotleda maakondades asuvad tunnustatud nõuandekeskused ja koordineeriv keskus, kelle ülesandeid täidab alates 1. jaanuarist 2010. a Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES). Toetust makstakse kuni 100% abikõlblike kulude kohta ja toetuse summa väheneb järk-järgult viie aasta jooksul alates abikõlblike tegevustega alustamisest (vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 25).


Meetme 1.3.3 raames 2014. a taotluste vastuvõttu ei toimunud ning ei tehtud ka määramise otsuseid (Lisa 1 tabelid 1, 20 ja 22). Väljamakseid tehti summas 9 140 eurot.

2 Eesti Maaülikool. 2014. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruanne 2014. a kohta. 3 Eesti Maaülikool. 2014. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruanne 2014. a kohta.

48

Alameetme 1.3.3 sisuline progress aastatel 2007-2014

Alameetme 1.3.3 eesmärgid ja nende täitmine 2014. a-ks on välja toodud Tabelis 22. Kogu perioodi vältel (2007-2014) on toimunud kuus taotlusvooru, mille raames on laekunud 77 taotlust 16 taotlejalt. Kokku on toetust taotletud 921,9 tuhat eurot. Kõik taotlused on kogu ulatuses ka heaks kiidetud.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Ümber korraldatud keskuste arv 16 16 16 100

Tulemusnäitaja


kasv (%)

10 NA NA NA

Nõuandekeskustele on toetust välja makstud 76 projekti raames, kokku 908,8 tuhat eurot, millest 681,6 tuhat eurot eraldas EL ja 227,2 tuhat eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Seisuga 31.12.2014 on 77 heakskiidetud projektist 76 lõplikult väljamakstud ja 1 katkestatud, kuna toetuse saaja ei esitanud maksetaotlust ega kuludokumente. Välja maksmata on jäetud 13 165 eurot.

Toetuse mõjususe hindamiseks analüüsiti püsihindamise käigus nõuandekeskusele määratud toetuse suhet vastavast nõuandekeskusest saadud nõuandeteenusele kulunud tundide arvuga. Kõige suuremat mõju avaldas toetus Tartumaa Põllumeeste Liidule, kelle ühe nõuandeteenuse tunnile arvestatud toetuse summa oli kõige väiksem (1,85 eurot). Kõige väiksemat mõju avaldas toetus MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskusele, kes kasutas ühe nõuandeteenuse tunni kohta 37,89 toetuseurot. Mandril asuvatest nõuandekeskustest oli toetuse mõju kõige väiksem Harju Taluliidule, kelle puhul toetus ühe nõuandetunni kohta oli 17,84 eurot. Analüüsides nõuandekeskuste mahtu ja mitmekesisust, järeldati, et alameede 1.3.3 täitis oma eesmärki, tugevdades nõuandesüsteemi ja parandades kompetentse info ning teadmiste kättesaadavust põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele.

2.2.5 MEEDE 1.4 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE AJAKOHASTAM ISE TOETUS

Meetme eesmärk

Meetme üldeesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise, nõuetele vastava põllumajanduse edendamise ja biomassi kasutuse edendamise kaudu.


� Alameede 1.4.1: Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks;

� Alameede 1.4.2: Investeeringud loomakasvatusehitistesse;

49

� Alameede 1.4.3: Investeeringud bioenergia tootmisesse.

2.2.5.1 ALAMEEDE 1.4.1 INVESTEERINGUD MIKROPÕLLUMAJ ANDUSETTEVÕTETE ARENDAMISEKS


� Tehnoloogia taseme tõstmine, põllumajandussektori ajakohastamine ja toodangu kvaliteedi parandamine;

� Keskkonna ja loomade heaolu parandamisele ning vastavate nõuete täitmisele kaasaaitamine;

� Tööhõive säilitamine ja töökohtade loomise stimuleerimine põllumajanduses;

� Traditsioonilise kultuurmaastiku säilitamine läbi keskkonnasõbralikumate maaviljelusmeetodite;

� Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisele ja seeläbi põllumajandusettevõtjate toodetud lisandväärtuse suurendamisele kaasaaitamine.


Meetme 1.4.1 raames aruandeaastal taotluste vastuvõttu ei toimunud ja ühtegi määramise otsust ei tehtud (Lisa 1 tabelid 1, 23 ja 25). Väljamakseid tehti summas 4,4 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 8,9 mln euro eest. Ülekaalukalt suurim summa läks masinate või seadmete (v.a traktorite) ostmiseks ja paigaldamiseks – kokku 2,3 mln eurot ehk 52 % kogu aasta jooksul väljamakstud summast (Lisa 1 tabel 25).

Toetuse väljamakseid tehti 2014. a 211 taotlusele, summas 4,7 mln eurot. Suurim väljamakstud toetuse summa kokku, 0,7 mln eurot, eraldati Tartumaale, järgnesid Saaremaa 0,6 mln eurot ja Viljandimaa 0,5 mln eurot. Keskmine väljamakstud toetuse summa taotleja kohta moodustas 20 721 eurot (Lisa 1 tabel 23).

Kõige enam maksti toetusi välja 2014. a masina või seadme ostmiseks või paigaldamiseks, v.a traktori ostmine – 2,5 mln eurot (51,5% kogu väljamakstud toetuste üldsummast); traktorite ostmiseks – 0,7 mln eurot (15,3% kogu väljamakstud toetuste üldsummast) ja hoone või rajatise ehitamiseks 0,7 mln eurot (15% kogu määratud toetuste üldsummast), viljapuu sertifitseeritud või kontrollitud istikute ostmine, istandiku piirdeaia või konstruktsiooni ostmine või paigaldamine, mesilastaru ja mesindusinventari ostmine ja paigaldamine moodustasid igaüks alla 1% kogu määratud toetuste üldsummast (Lisa 1 tabel 25).

Kokku maksti toetusi välja 2014. a 4,4 mln euro ulatuses (Lisa 1 tabel 23). Seisuga 31.12.2014 on toetuse saajatele kogu määratud toetussummast välja makstud 101,1 mln eurot, mille abil on teostatud abikõlblikke investeeringuid 213 mln euro ulatuses.


Meetme 1.4.1 raames on seisuga 31.12.2014 toimunud kuus taotlusvooru. Toetuse taotlemise esimeses taotlusvoorus (17.12.2007-07.02.2008) taotles toetust 889, teises taotlusvoorus (24.10.2008-15.12.2008) 577, kolmandas taotlusvoorus (16.11.2009- 30.11.2009) 467, neljandas

50

taotlusvoorus (09.12.2010-22.12.2010) 530, viiendas taotlusvoorus (21.11-12.12.2011) 595 ja kuuendas taotlusvoorus (26.11-10.12.2012) 664 ettevõtjat. Kuues taotlusvoorus kokku on esitatud 3719 toetuse taotlust, millega on taotletud toetust 148,6 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 24). Heakskiidu on saanud 2 598 taotlust, millele on määratud toetust kokku 107,3 mln eurot (Lisa 1 tabel 24).

Väljamakseid on tehtud 2 538 taotlusele, kokku 101,1 mln eurot, millest 75,8 mln eurot on eraldanud EL ja 25,2 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik (Lisa 1 tabel 2). Seisuga 31.12.2014 on täielikult välja makstud 2 442 projekti 2 598-st (Lisa 1 tabel 24). Katkestatud projekte on 55. Välja maksmata on jäetud 4,6 mln eurot (Lisa 1 tabel 24).

Kui neid ettevõtjaid, kellele määrati toetusi mitmes taotlusvoorus, arvestada ühekordselt, siis on toetuse saajateks 1 688 erinevat isikut. See näitab, et paljud ettevõtjad saavad korduvalt toetust. Mikroettevõtjate vajadus investeeringutoetuse järele on väga suur. MAK-i eelarve piiratuse tõttu oli kolmes viimases taotlusvoorus kokku võimalik heaks kiita vaid pooled taotlustest. Kõigist toetuse saajatest (2 598 toetuse saajat) 64% on FIE-d ja 36% äriühingud. Seisuga 31.12.2014 oli välja makstud 101,2 mln eurot (119% määratud toetuse summast) 2 538 toetuse saajale, millega meede 1.4.1 on üks edukamaid MAK-i raames. Mikroettevõtjad on äriplaani hästi järgivad ja kohusetundlikud ettevõtjad. Seisuga 31.12.2014 on toetatud investeeringu tegemisest loobunud vaid 1,7% toetuse saajatest (55 taotlust), mis on väga väike osakaal võrreldes MAK-i teiste investeeringumeetmetega.

Alameetme 1.4.1 eesmärgid ja nende täitmine 2014. a-ks on välja toodud Tabelis 23. Meetme 1.4.1 mõjunäitajate (NLV kasv ja BLV muutus tööjõuühiku kohta) sihtide saavutamist vaadeldakse programmiperioodi järelhindamise käigus. MAK-is on antud meetme raames seatud sihtmääraks toetada perioodi lõpuks kokku 1900 taotlejat. 2014. a lõpuks oli välja makstud taotluste arv 2 538, mis moodustab 134% vastava väljundnäitaja sihttasemest. Teiseks väljundnäitajaks on MAK-is nimetatud „tehtud investeeringute maht“. Programmiperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks 192 mln eurot. 2014. a lõpuks oli meetme 1.4.1 abil investeeritud 213,5 mln eurot, mis moodustab 111% seatud perioodi sihttasemest. Indikaatorite saavutustasemed näitavad, et kavandatud projektide mahud vastavad meetme eesmärkidele.

51



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetust saanud põllumajandusettevõtjad 1900 2598 2538 134*

Tehtud investeeringute maht (mln eurot) 192 226,6 213,5 111*

Tulemusnäitaja

Põllumajandusettevõtete arv, kes toodavad uusi

tooteid või kasutavad uusi tootmisviise

700 708 NA 101**

Mõjunäitaja

NLV, PPS kasvab

programmiperioodi lõpuks

sihttasemete saavutamist vaadeldakse programmiperioodi

järelhindamise käigus

BLV muutus tööjõuühiku kohta

kasvab 40% programmiperioodi

lõpuks

sihttasemete saavutamist vaadeldakse programmiperioodi

järelhindamise käigus * Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. ** Osatähtsus on arvutatud määratud andmete alusel.

2.2.5.2 ALAMEEDE 1.4.2 INVESTEERINGUD LOOMAKASVATUS EHITISTESSE


� Konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamine;

� Keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasaaitamine.


2014. a käesoleva alameetme raames uusi taotlusi vastu ei võetud ning määramise otsuseid ei tehtud. Toetust maksti välja 2014. a 4,7 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 10 mln euro ulatuses. Tegevuste lõikes läks ülekaalukalt suurim summa veistega seotud loomakasvatusehitiste ehitamiseks – kokku 2 mln eurot ehk 43% kogu aasta jooksul väljamakstud summast (Lisa 1 tabel 28).

Perioodil 2007-2014 on toimunud viis taotlusvooru, mille raames on laekunud 586 taotlust 414 taotlejalt ning toetust on taotletud kokku 125,2 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 27). Heakskiidu on saanud 423 taotlust, millele on toetust määratud 90,4 mln eurot. Väljamakseid on tehtud 370 projektile kogusummas 77,3 mln eurot (Lisa 1 tabel 2), millest 57,9 mln eurot eraldas EL ja 19,3 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Seisuga 31.12.2014 on 423 taotlusest lõplikult välja makstud 363 (Lisa 1 tabel 27). Katkestatud projekte on 51 ja välja maksmata on jäetud 12,2 mln eurot.

Teostati 55 kohapealset kontrolli: 42 kontrolli investeeringu teostamise nõuetekohasuse kohta, 10 kontrolli Artikkel 25 kohta ja 3 järelkontrolli (Lisa 7 tabel 1). Erinevatel põhjustel lõppesid 15

52

kontrolli investeeringu teostamise nõuetekohasuse kohta negatiivse tulemusega. Ühes järelkontrollis, mis puudutas investeeringuobjekti sihipärast kasutamist, leiti, et objekt ei ole sihipärases kasutuses. Tehti 74 järelepärimist, mis olid seotud esmase dokumendi kontrolli (40 tk), muudatuste (12 tk), investeeringu kontrolli (12 tk), erikontrolli (4 tk), tasumise tõendatuse (4 tk) ja dokumendi kontrolliga (2 tk) (Lisa 7 tabel 2). 2014. a tehti PRIA poolt menetletavate investeeringumeetmete raames 2 vaideotsust, millest üks rahuldati (vaidlus tähtaja üle) ja üks jäeti rahuldamata (toetuse vähendamine) (Lisa 7 tabel 3).


Meetme 1.4.2 toetuse saajate arv, kellele perioodil 2007-2014 määrati toetust, on kokku 336 (Tabel 24) ettevõtjat (sh FIE-d,TÜ-d) ja neile määratud toetuse summa on 90,3 mln eurot. Toetatud projektide arv kokku oli 423, mis näitab vähest korduvat toetuse saamist (keskmiselt 1,25 toetatud projekti ühe ettevõtja kohta). Seisuga 31.12.2014 on projekti tegemisest loobunud 51 ettevõtjat, kellele oli määratud toetust summas 10,9 mln eurot. Tegevuste katkestamist tuleb pidada küllaltki oluliseks, sest toetuse summa alusel moodustab osatähtsus 12% ja ettevõtjate arvu alusel 15%.

Eeldatav kogu projektide arv programmi lõpuks on 372, kuna seisuga 31.12.2014 oli väljamakse (sh osaline) tehtud märgitud projektidele. Toetust saanud ettevõtjate arv kokku perioodil 2007-2014 oleks sellisel juhul 297 toetuse saajat.

Perioodil 2008-2014 on toetust makstud 851 tegevuse ellu viimiseks, millest 32,4% (276 tegevust) moodustas loomakasvatuse ehitise ehitamine. Toetatava investeeringu summa kokku on samuti suurim eelnimetatud tegevusel (114,1 mln) ehk 62,6% kogu toetatavast investeeringute summast (182,3 mln eurot ja määratud toetuse summa on vastavalt 47,3 mln eurot). Tegevuste arvu poolest järgneb loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme ostmine ja paigaldamine (178 korda) ning sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamine (146 korda, vastavalt toetava investeeringu suurusega 40,1 mln eurot ja sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamise puhul 22,4 mln eurot) (Lisa 9 tabel 6-1.4.2).

Perioodil 2008-2014 on lõpetatud kokku 363 projekti 290 ettevõtja poolt. Lõpetamata on veel 9 projekti 9 ettevõtja poolt toetuse summas 2 mln eurot, millest omakorda on osaliselt teostatud ja välja makstud 1 mln eurot. Üksnes kahele ettevõtjale ei ole väljamakset tehtud, mis tähendab, et valdavalt investeeringud lõpetatakse.

Meetme 1.4.2 toetuse saajate tulemuste ja konkurentsivõime hindamiseks analüüsis püsihindaja toetuse saajate majanduslikke tulemusi BLV, varade tootlikkuse, tööjõutootlikkuse ning mõningate jätkusuutlikkust näitavate suhtarvude kaasabil. Püsihindaja leidis, et meetme 1.4.2 toetuse saajate konkurentsivõime näitajad on perioodi 2007-2013 jooksul valdavalt positiivse aasta keskmise muutusega, v.a puhaskasum. Kogu taime- ja loomakasvatuse sektori konkurentsivõime näitajad on liikunud sarnaselt, kuid toetuse saajate tulemus on oluliselt positiivsem. Müügitulu on vaadeldaval perioodil püsinud toetuse saajatel piisavalt stabiilne ja 2013. a müügitulemus oli väga hea. Kõige ebarahuldavama tulemuse annab toetuse saajate puhaskasum, mis on olnud negatiivse keskmise muutusega aasta kohta vaadeldaval perioodil. Kokkuvõtvalt tegi püsihindaja järelduse, et meetme 1.4.2 toetuse saajate majandustulemused olid

53

vaadeldaval perioodil väga head ning meetme 1.4.2 toetuse saajad on piisavalt konkurentsivõimelised.

Jätkusuutlikkuse osas järeldas püsihindaja, et meetme 1.4.2 toetuse saajad olid vaadeldaval perioodil 2007-2013 jätkusuutlikkuse näitajate osas küllaltki samal positsioonil võrreldes kogu taime- ja loomakasvatussektori samade näitajatega. Püsihindaja poolt tehtud analüüsist põhjal ei avaldunud kriitilisi tulemusi, mis seaksid kahtluse alla toetuse saajate jätkusuutlikkuse.

Meetme mõjunäitajate puhul leidis püsihindaja, et tööjõu tootlikkus (BLV alusel) on oluliselt suurenenud viimastel aastatel ja oluline positiivne muutus toimus ka 2013. a, millest järeldub, et investeeringutega soetatud tehnoloogia abil on optimeeritud tööjõu kasutamist. Toetuse saajate tööjõu tootlikkus BLV alusel oli 2013. a 18,1 tuhat eurot, mis on parim tulemus viimase seitsme aasta jooksul. Perioodi keskmine aastane tööjõu tootlikkus toetuse saajate puhul on suurenenud 8,6% aastas ja kogu sektoris suurenenud 6,4% aastas (Lisa 9 tabel 28-1.4.2).



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetust saanud põllumajandustootjad 352 336 370 105*

Tehtud investeeringute maht (mln eurot) 202,2 212,5 182,3 90,2*

Tulemusnäitaja

Põllumajandustootjate arv, kes toodavad uusi tooteid

või kasutavad uusi tootmisviise

200 225 NA 112,5**

* Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. ** Osatähtsus on arvutatud määratud andmete alusel.

Meetme 1.4.2 voorude tulemustest selgub, et nelja vooru taotluste kohta kokku võetakse 173 juhul kasutusele uus tehnoloogia. Uue tehnoloogia kasutusele võtjatest 52 kavatsevad seoses investeeringuga hakata tootma uut toodet.

2.2.5.3 ALAMEEDE 1.4.3 INVESTEERINGUD BIOENERGIA TO OTMISESSE


� Uus turg põllumajandusettevõtjatele;

� Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine;

� Põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine;

� Keskkonnahoid;

� Maastikuhooldus;

� Energiatoorme tarnekindlus;

� Energiakandjate mitmekesisus;

54

� Energiatootmise hajutatus.


2014. a alameetme raames taotlusvooru ei toimunud ning määramise otsuseid ei tehtud (Lisa 1 tabelid 1, 29 ja 31). Toetust maksti välja 2,2 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 4,4 mln euro eest (Lisa 1 tabel 29). Tegevuste lõikes läks valdav osa väljamaksetest energiakultuuri kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks – kokku 1,5 mln eurot ehk 70% kogu aasta jooksul väljamakstud summast (Lisa 1 tabel 31).

Perioodi vältel (2007-2014) on alameetme raames toimunud viis taotlusvooru ning vastu on võetud 194 taotlust 148 taotleja poolt, kes taotlesid kokku 20,7 mln eurot toetust (Lisa 1 tabelid 2 ja 30). Heakskiidu on saanud 114 projekti, millele määrati toetust 11,4 mln eurot. Väljamakseid on tehtud 102 projektile kokku 8,96 mln eurot (Lisa 1 tabel 2), millest 6,7 mln eurot eraldas EL ja 2,2 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. 2014. a lõpu seisuga on lõplikult välja makstud 92 projekti 114-st (Lisa 1 tabel 30). Katkestatud projekte on 10. Kokku on perioodil 2007-2014 välja maksmata jäetud 1,9 mln eurot (Lisa 1 tabel 30).

Teostati 29 kohapealset kontrolli: 26 investeeringu kontrolli, 2 Artikkel 25 kontrolli ja 1 järelkontroll (Lisa 7 tabel 1). Üks investeeringu kontroll päädis negatiivse tulemusega, sest puudus kasutusluba ja vihmaveerenn, tuvastati kooskõlastamata muudatus ning eelprojektis sätestatud eriprojektid puudusid. Rohkem rikkumisi ei leitud. Tehti 36 järelepärimist, mis olid seotud esmase dokumendi kontrolli (20 tk), muudatuste (5 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (4 tk), dokumendi kontrolli (3 tk), investeeringu kontrolli (2 tk) ja tasumise tõendatusega (2 tk) (Lisa 7 tabel 2).


Meetme 1.4.3 raames on seisuga 31.12.2014 toimunud viis taotlusvooru, mille kõigi puhul on tehtud määramisotsused. Perioodi 2007-2014 jooksul on huvi meetme vastu pidevalt kasvanud. Kui esimeses taotlusvoorus (2008. a) taotles toetust 29 ettevõtjat ja teises taotlusvoorus (2009. a) 10 ettevõtjat, siis kolmandas taotlusvoorus (2010. a) kasvas taotluste arv 38-ni, neljandas taotlusvoorus (2011. a) 45-ni ning viiendas taotlusvoorus (2012. a) juba 72-ni (Lisa 1 tabel 30).

Viiendas taotlusvoorus taotleti kokku veidi enam kui 9 mln eurot ning sooviti investeerida kokku 17,3 mln eurot, mis on enam kui kaks korda suurem summa kui kolmandas või neljandas taotlusvoorus ning peaaegu kümme korda suurem kui teises taotlusvoorus. Viie taotlusvooru peale kokku on meetmest taotletud 20,7 mln eurot ning soovitud investeerida 40,9 mln eurot (Lisa 1 tabel 30).

Toetuse määramise osas võib samuti näha selget kasvutrendi. Esimese taotlusvooru põhjal määrati toetust 27 ettevõtjale ja teise taotlusvooru põhjal 10 ettevõtjale. Kolmanda taotlusvooru põhjal määrati toetust küll vaid 11 ettevõtjale, kuid siis tuli suur huvi kasv meetme vastu üllatusena, mistõttu taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu jäi suur osa taotlejaid toetusest ilma. Neljandas taotlusvoorus määrati toetust 40 ettevõtjale summas 3,7 mln eurot. Viiendas taotlusvoorus määrati toetust 26 ettevõtjale summas 2,7 mln eurot. Toetuse saajate hulk oleks

55

võinud olla oluliselt suurem, kuid seda tuli meetme vahendite lõppemise tõttu piirata. Kokku on viie taotlusvooru peale määratud 11,4 mln eurot, mille eest kavandati teha investeeringuid kogusummas 22,4 mln eurot. Välja on makstud sellest 79% ehk ligikaudu 8,9 mln eurot, millega on kokku investeeritud 17,4 mln eurot (Lisa 1 tabel 30).

MAK-is on antud meetme raames seatud sihtmääraks toetada programmiperioodi lõpuks kokku 180 taotlejat (Tabel 25). 2014. a lõpuks oli toetust välja makstud 102 taotlejale, mis moodustab 57% vastava väljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks on MAK-is nimetatud „tehtud investeeringute maht”. Programmperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks seatud 46 mln eurot. 2014. a lõpuks oli alameetmest 1.4.3 välja makstud toetuste abil tehtud investeeringute kogumahuks 17,4 mln eurot, mis moodustab ligikaudu 38% programmiperioodi sihttasemest. Indikaatorite saavutustasemed on meetme puhul jäänud selgelt alla soovitud tasemete. Selle peamisteks põhjusteks on huvi vähesus meetme rakendamise vastu kahel esimesel aastal ja hilisem meetme eelarve oluline vähendamine.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetust saanud põllumajandustootjad 180 114 102 57

Tehtud investeeringute maht (mln eurot) 46 22,4 17,4 38

Tulemusnäitaja Põllumajandustootjate arv, kes

toodavad uusi tooteid või kasutavad uusi tootmisviise

180 114 102 57


2.2.6 MEEDE 1.5 METSADE MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARAN DAMINE JA METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE

Meetme eesmärk

Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetamise üldeesmärk on tõsta erametsaomanike (füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud) ning metsaomanikest MTÜ-de ja TÜ-de (metsaühistu), samuti puidu tööstusliku tootmise ja metsa majandamisega tegelevate mikroettevõtete, konkurentsivõimet.


� Alameede 1.5.1: Metsa majandusliku väärtuse parandamine;

� Alameede 1.5.2: Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine);

� Alameede 1.5.3: Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine.

56

Meetmete 1.5.1 ja 1.5.3 taotlused võtab vastu ja menetleb SA EMK ning väljamakseid teostab PRIA.

2.2.6.1 ALAMEEDE 1.5.1 METSA MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE


2014. a taotluste vastuvõttu ei toimunud ning sellel aastal tehti üksnes taotluse rahuldamise otsused. 2013. a laekunud taotluste kohta kokku kiideti heaks 748 taotlust kogusummas 1 489 tuhat eurot. Tegevuste lõikes suurimad summad ehk 1 159 tuhat eurot määrati hooldusraieteks. Tabelist 26 ilmneb, et kogu programmiperioodi jooksul on toetust määratud 2 235 erametsaomanikule nende 8 454 omandil paikneva 44 842 ha metsa majandusliku väärtuse suurendamiseks (sh 34 874 ha hooldusraieks, 2499 ha kasvavate puude laasimiseks, 7245 ha metsakahjustuste ennetamiseks ja 224 ha metsa uuendamiseks).

2014. a maksti välja 1 944 tuhat eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 40 734 tuhande euro ulatuses. Kokku maksti perioodil 2007-2014 välja 11 063 tuhat eurot, millest 8 297 tuhat eurot eraldas EL ning 2 766 tuhat eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Eelnimetatud ajavahemiku jooksul väljamakstud toetuse abil on parendatud 1 610 erametsaomaniku 5 920 omandil paikneva 26 135 ha metsa majanduslikku väärtust.

Tabelid 26 ja 27 iseloomustavad alameetme 1.5.1 rakendumist programmiperioodi jooksul.

Tabel 26. Alameetme 1.5.1 programmiperioodil määratud ja makstud kogused

Alameede 1.5.1 Programmiperioodil kokku

Määratud taotluste alusel

Väljamakstud taotluste alusel

1 Toetatud omanike arv 2235 1610

2 Toetatud omandite arv 8454 5920

3 Metsa tootmispotentsiaali tõstmine ja väärtuse suurendamine (ha) 44 842 26 135

3.1 sh hooldusraie (ha) 34 874 23 062

3.2 sh kasvavate puude laasimine (ha) 2499 1284

3.3 sh metsakahjustuste ennetamine (ha) 7245 1733

3.4 sh metsa uuendamine (ha) 224 56 SA EMK andmed seisuga 31.12.2014.

Aruandeaastal viidi SA EMK poolt läbi 941 investeeringu õigsuse kontrolli, mille käigus avastati erinevaid puudusi 200 juhul. Toetus nõuti tagasi 18 juhtumi puhul 15 975 euro ulatuses. Peamised vead olid järgmised: tehtud tööde pindala ei vastanud taotluses näidatud pindalale, tööd olid osaliselt või tervikuna või nõuetekohaselt tegemata. Järelkontrollkäike tehti kokku 12 ning nende käigus tuvastati puudused 1 juhul. Täiendavaid kontrollkäike tuli teha kokku 14 korral ja seejuures avastati puudused 3 juhtumi korral.

57

Alameetme 1.5.1 otsuste kohta esitatud vaided ja kohtuasjad

2014. a esitati alameetme 1.5.1 osas kokku 5 vaiet, millest kõik jäeti rahuldamata. Kolme vaide puhul oli tegemist hooldusraie pindala erinevuste küsimustega, kus vaidlustati toetussumma vähendamist (nn vähendamise trahv). Ühe vaide osas esitati hilinemisega tehtud tööde kinnitus, mille suhtes menetlustähtaeg jäeti ennistamata. Lisaks oli menetluses üks vaie, mis puudutas tõrjevahendite paigaldamist (kontrolli takistamine Eesti Metsaühistu MTÜ poolt). Nimetatud vaie päädis kohtumenetlusega, kus saavutati kompromiss ning toetust maksti tõrjevahendite, mida oli võimalik metsas tuvastada, paigaldamise osas.

2014. a jõustusid ka kohtuotsused kahel varasemal aastal algatatud kohtumenetluse osas. 2012. a kahe metsaühistu (Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Eesti Metsaühistu MTÜ) poolt algatatud ühiskaebus, millega taotleti paremusjärjestuse muutmist ja toetuse maksmist, ning 2011. a Pärnumaa Metsaomanike Selts MTÜ poolt algatatud paremusjärjestuse vaidlustamine. Mõlemal juhul jättis kohus kaebused rahuldamata ja tänaseks on jõustunud ka kohtuotsused.


Tabelis 27 on võrreldud MAK-is alameetmele 1.5.1 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Metsa tootmispotentsiaali tõstmise ja väärtuse parandamise väljundnäitaja alusel on määratletud programmiperioodil 3 000 metsaomandi toetamine. 2014. a lõpuks on heaks kiidetud 8 454 taotlust omandi toetamiseks, mis ületab väljundnäitaja määra peaaegu kolmekordselt. Väljamaksetega on toetatud 5 920 metsaomandit ehk planeeritust peaaegu kaks korda enam. Programmiperioodiks kavandatud kogu investeerimismaht on 20,5 mln eurot. 2014. a lõpuks oli investeeringuid ellu viidud 25,6 mln euro ulatuses ehk kavandatud investeerimismahust veerandi võrra enam.

Kogu programmiperioodiks on kavandatud 30 000 ha metsa tootmispotentsiaali tõstmine. 2009.-2014. a määratud toetuse abil saab teha nimetatud investeeringuid kokku 44 800 ha-l, mis ületab programmiperioodi eelnimetatud sihttaseme (30 000 ha) 50% võrra. 2014. a lõpuks olid tegevused ellu viidud 26 135 ha-l metsamaal, mis moodustab 87% programmiperioodi sihttasemest. Väljamaksete tegemine jätkub ka 2015. a ning sellest johtuvalt saab järeldada, et kavandatud sihttase 30 000 ha metsa tootmispotentsiaali tõstmiseks saab ellu viidud.

Perioodil 2008-2013 suurenes toetuse saajate BLV keskmiselt 10% aastas. Sektori keskmine (metsamajandus ja metsavarumine) BLV suurenes kogu metsamajanduse ja metsavarumise sektori BLV samal perioodil keskmiselt 3,8% võrra aastas. Toetuse saajate PPS-iga korrigeeritud NLV oli 2013. a 0,2 mln eurot, suurenedes seejuures perioodil 2008-2013 keskmiselt 11% aastas. Kogu sektori aastakeskmine majanduskasv vähenes samal perioodil 2,9%.

58



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud omandite arv 3000 8454 5920 197

Kogu investeerimismaht (mln eurot) 20,4 32,6 25,6 125

Tulemusnäitaja Metsa tootmispotentsiaali

tõstmine ja väärtuse suurendamine (ha)

30 000 44 842 26 135 87


2.2.6.2 ALAMEEDE 1.5.2 METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄ ÄRTUSE ANDMINE (ARENDUSPROJEKTI ELLUVIIMINE)


Meetme raames on seisuga 31.12.2014 toimunud viis taotlusvooru. Nii nagu 2013. a nii ka 2014. a taotlusvooru ei toimunud. Perioodil 2007-2012 on toimunud viis taotlusvooru, mille jooksul võeti 193 taotlejalt vastu 234 taotlust summas 14,9 mln eurot. Kokku on programmiperioodil heakskiidetud 117 (50%). Määratud toetuste summa kokku on 6,8 mln eurot, mis moodustab 45% taotletud toetuse summast (Lisa 1 tabel 36).

2014. a maksti toetusi välja 1,2 mln euro ulatuses, mille abil tehti investeeringuid 2,4 mln euro eest (Lisa 1 tabel 35). Kokku on perioodil 2007-2014 välja makstud 4,7 mln eurot (Lisa 1 tabel 2). Lõplikult on 2014. a lõpuks välja makstud 117 rahuldatud taotlusest 90 taotlust (77%). Katkestanud projekte on 23. Kokku on perioodil 2007-2014 jäetud välja maksmata 1,9 mln eurot (Lisa 1 tabel 36). Peamine põhjus on kuludokumentide mitteesitamine ning osaline loobumine investeeringu teostamisest.


Alameede 1.5.2 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor. Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2009. a kevadel. 2014. a lõpu seisuga on tehtud taotluste rahuldamise otsused kõigi viie taotlusvooru osas.

Kokku on perioodil 2008-2014 määratud toetussummast (6,8 mln eurot) välja makstud 69% (4,7 mln eurot). Kokku on investeeringute tegemisega alustatud 117 rahuldatud taotlusest 92 (79% toetuse saajatest). Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et umbes viiendik taotlejatest ei ole oma kavandatud investeeringut ellu viinud. Tõenäoliselt on tugevasti pärssinud mikroettevõtete puhul investeeringute elluviimist vähene sisetarbimine ja eksportturgude oodatust aeglasem kasv.

Tabelis 28 on võrreldud MAK-is alameetmele 1.5.2 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Väljundindikaatorina on toodud MAK-is kogu investeerimismaht, mis on 13,5 mln eurot. Alameetme raames on tehtud investeeringute kogumaht suurusjärgus 9,9 mln eurot, mis moodustab 73% planeeritud sihttasemest. Investeeringuid on võimalik veel ellu viia

59

kahe taotluse raames. See tähendab, et elluviidud projektide arv ja tehtud investeeringute maht ei muutu enam oluliselt. Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et kavandatud investeerimismaht jääb saavutamata. Investeerimismahu saavutamata jäämise põhjuseks on programmiperioodi jäänud ülemaailmne majanduslangus ning sellele järgnenud oodatust aeglasem majanduskasv lähiriikides ja Eestis. Tulemusnäitajana on MAK-is toodud mikroettevõtete arv, kes võtab kasutusele uusi tooteid või tehnoloogiaid. Sihttasemeks on planeeritud 100 ettevõtet. Seisuga 31.12.2014 oli investeeringu lõplikult teostanud 90 toetuse saajat, kelle investeeringu iseloomu ja ettevõtete tegevust arvestades on püsihindaja lugenud ka uute tehnoloogiate või toodete kasutuselevõtjateks. Toetuse määramise otsuste alusel on sihttase täidetud, kuid väljamaksete alusel jääb sihttase saavutamata. Antud sihttaseme mittesaavutamise põhjus on samane investeerimismahu sihttaseme mittesaavutamise põhjusega. MAK-i mõjunäitajana seatud sihtide saavutamist vaadeldakse programmiperioodi järelhindamise käigus.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud omandite arv 100 103 90 90


Tulemusnäitaja Mikroettevõtete, mis

võtavad kasutusele uusi tooteid, tehnoloogiaid, arv

100 103 90 90


2.2.6.3 ALAMEEDE 1.5.3 KAHJUSTATUD METSA TAASTAMINE JA METSATULEKAHJU ENNETAMINE

2014. a taotluste vastuvõttu ei toimunud. Aruandeaastal kiideti heaks 36 taotlust kogusummas 291,5 tuhat eurot, mille abil plaaniti teostada investeeringuid 355,7 tuhande euro ulatuses. Tegevuste lõikes suurima summaga toetati tormidest tingitud loodusõnnetuste tõttu kahjustatud metsa taastamist, uue metsakultuuri rajamist ilma kaitsetarvikuteta toetati kokku 113,3 tuhande euroga. Programmiperioodil kokku määrati toetust 1715 ha kahjustatud metsa taastamiseks, 37 km tuletõkestusribade või -vööndite rajamiseks ja korrashoidmiseks ning muudeks metsatulekahju ennetavateks tegevusteks (Tabel 29).

60

Tabel 29. Alameetme 1.5.3 programmiperioodil määratud ja makstud kogused

Alameede 1.5.3 Programmiperioodil kokku

Määratud taotluste alusel

Väljamaksete alusel

Loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamiste ja

metsatulekahju ennetustegevuste arv 981 871

Omandite arv - loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa

taastamine 300 202

Loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa taastamine (ha) 1715 1111

Metsatulekahju ennetustegevusega hõlmatud omandite arv 127 110

Metsatulekahju ennetustegevusega hõlmatud metsamaa pindala (ha) 8051 6822

Metsatulekahju ennetamiseks rajatud tuletõkestusribad või -vööndid (m) 20 062 12 131

Metsatulekahju ennetustegevuse raames korrashoitud

tuletõkestusribad või -vööndid (m) 16 483 14 069

SA EMK andmed seisuga 31.12.2013.

Kuuele taotlusele tehti mitterahuldamise otsused ja toetusest ilmajäämise põhjused seisnevad peamiselt metsakaitse ekspertiisi ja metsateatiste puudumises. Ühel juhul ei vastanud taotluses olev tuletõrje veevõtukoha juurdepääsutee toetuse saamise nõuetele.

Aruandeaastal maksti välja 324,2 tuhat eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 430,9 tuhatande euro ulatuses. Kokku maksti perioodil 2007-2013 välja 1 031,7 tuhat eurot, millest 773,8 tuhat eurot eraldas EL ning 257,9 tuhat eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Aruandeaastal viidi SA EMK poolt läbi 61 investeeringu õigsuse kontrolli, mille käigus avastati 8 juhul puudusi. Toetus nõuti tagasi kahe juhtumi puhul 4 123 euro ulatuses. Peamised vead olid järgmised: tehtud tööde pindala ei vastanud taotluses näidatud pindalale; tööd olid osaliselt või tervikuna tegemata või nõuetekohaselt tegemata. Järelkontrollkäike tehti kokku 4 ja puudusi ei tuvastatud.

Alameetme 1.5.3 otsuste kohta esitatud vaided ja kohtuasjad

2014. a alameetme 1.5.3 otsuste kohta vaideid ei esitatud.


Kokku on perioodil 2008-2014 määratud toetuse summast (1,5 mln eurot) välja makstud veidi enam kui 1 mln eurot ehk 67%, sealjuures kahel viimasel aastal tehtud väljamaksed moodustavad sellest ligi 0,5 mln eurot ehk 50% väljamaksetest on realiseeritud 2013. ja 2014. a.

Tabelis 30 on võrreldud MAK-is alameetmele 1.5.3 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Väljundindikaatorina on kajastatud MAK-is sihttasemed tegevuste arvule, investeerimismahule ja loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamise pindalale.

61



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Ennetustegevuste ja taastamiste arv 300 981 871 290


Loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud

metsa taastamine 3500 1715 1111 32

Tulemusnäitaja

Metsatulekahju ennetustegevusega

hõlmatud metsa pindala (ha)

7000 8051 6822 97


Programmiperioodil on toetuse määramise otsused tehtud kokku 240 taotluse kohta, milles on kavandatud ellu viia ligi 1 000 metsatulekahju ennetavat või kahjustatud metsa taastamise tegevust. Nimetatud tulem ületab enam kui kolmekordselt MAK-is toodud sihttaseme (sihttase on 300 ennetus- või taastamistegevust). Väljamaksed on tehtud ligi 871 tegevuse kohta ehk sihttase on reaalselt täidetud kolmekordselt.

Kahjustatud metsa taastamiseks on rahuldatud taotlusi rohkem kui 1 700 ha ulatuses, mis moodustab 50% sihttasemest (3 500 ha). Sihttaseme vähese täitumise põhjuseks on eelkõige asjaolu, et perioodi jooksul, mil antud alameedet on rakendatud, ei ole olnud suuremaid õnnetusi (tuulemurrud, metsatulekahjud). Lisaks sellele on hakanud positiivset mõju avaldama ka metsatulekahju ennetavate meetmete rakendumine. Lähtuvalt eeltoodust on nimetatud tegevusteks kasutatud toetusesummad kavandatud sihttasemest väiksemad.

Tulemusnäitajana on kavandatud programmiperioodi lõpuks hõlmata metsatulekahju ennetustegevustega 7 000 ha kõrgema või keskmise tuleohuga metsamaad. 2014. a lõpuks on määratud metsatulekahju ennetamiseks toetust rohkem kui 8 000 ha metsamaa kohta (115% tulemusnäitaja sihttasemest), millest on väljamaksed tehtud 6 822 ha metsamaa kohta (97% tulemusnäitaja sihttasemest) (Tabel 30). Väljamaksed jätkuvad ka 2015. a ning kavandatud tulemus saab realiseeritud.

Programmiperioodi investeerimismahu sihttasemest (3,7 mln eurot) on heakskiidu saanud kokku 240 taotlust 1,9 mln euro investeerimiseks (53% sihttasemest). Sellest võib järeldada, et seni ellu viidud investeeringud on tehtud küll väikeste rahaliste vahenditega, kuid nende mõju metsaalade tuleohu ennetamisele on suhteliselt ulatuslik.

Eeltoodu alusel saab järeldada, et planeeritud sihttasemed metsatulekahju ennetavate tegevuste puhul programmiperioodi lõpuks täituvad. Kogu alameetme investeerimismaht jääb põhjusel, et programmiperioodi kestel ei ole toimunud ulatuslikke loodus- ja tulekahjusid, täitmata. Sihttaseme prognoositav täitumine on 60%.

MAK-is toodud mõjunäitajatele alameetmel oluline mõju puudub.

62

2.2.7 MEEDE 1.6 PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA MITTEPUID ULISTELE METSASAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE

Meetme eesmärk

Põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.


� Alameede 1.6.1: Põllumajandustoodete ja mittepuidulistele metsasaaduste töötlemine;

� Alameede 1.6.2: Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning põllumajandustoodete ühise töötlemise edendamine;

� Alameede 1.6.3: Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine.

2.2.7.1 ALAMEEDE 1.6.1 PÕLLUMAJANDUSTOODETE JA MITT EPUIDULISTE METSASAADUSTE TÖÖTLEMINE


� põllumajandus- ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega;

� keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamine;

� innovatiivsete investeeringute soodustamine;

� info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine;

� biokütuste tootmise ja bioenergia kasutamise edendamine.


2014. a taotluste vastuvõttu ei toimunud (Lisa 1 tabel 1), viimane, V taotlusvoor, toimus 30.04-14.05.2012. Küll aga said vaiete tulemusena heakskiidu kokku kaks ettevõtet IV taotlusvoorust, kellele määrati toetust 783,8 tuhat eurot (Lisa 1 tabel 41) ja millest valdav osa, s.o 771 tuhat eurot, läks toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks ning ülejäänud 12,8 tuhat eurot tarkvara ning info- ja sidetehnoloogilise seadme ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks (Lisa 1 tabel 43). Toetust maksti alameetmest välja 128 tegevuse tarbeks 5,5 mln eurot (Lisa 1 tabel 43).

Alameetme 1.6.1 raames viidi 2014. a läbi 34 kohapealset kontrolli: 28 investeeringu kontrolli, 5 kontrollimääruse artikkel 25 kohast kontrolli ja 1 järelkontroll. Neli investeeringu kontrolli lõppesid negatiivse tulemusega – taotlejal puudus kasutusluba, tuvastati mitmeid puudusi raamatupidamises, ehitustegevus ja ehitusobjekt ei vastanud ehitusloa tingimustele ning ühel juhul oli objekt kontrollimise hetkel asendamisel (Lisa 7 tabel 1). Lisaks teostati 38 järelpärimist (Lisa 7 tabel 2), millest enamus olid seotud esmase dokumendi kontrolliga (26 tk), vähemal

63

määral ka muudatuste (8 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (2 tk), investeeringu (1 tk) ja dokumendi kontrolliga (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).


Tabelis 31 on võrreldud MAK-is alameetmele 1.6.1 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Alameetme 1.6.1 sihttasemete alusel planeeriti perioodil 2007-2013 toetada vähemalt 70 ettevõtet investeeringute kogumahuga 89,5 mln eurot (avaliku sektori toetussumma ja ettevõtja omafinantseering kokku). Alameetme raames toimus kokku viis taotlusvooru, millest viimane taotlusvoor toimus 2012. a ja millega taotleti 72,4 mln eurot (Lisa 1 tabelid 2 ja 42). Heakskiidu said 154 projekti, millele määrati toetust 45,8 mln eurot. Väljamakseid tehti 36 mln euro eest (Lisa 1 tabel 2). Lõplikult on aruandeaasta lõpuks välja makstud 113 projekti 154-st, koguväärtuses 29,1 mln eurot (Lisa 1 tabel 42). Alameetme 1.6.1 sihttase toetavate ettevõtete arvu alusel on 184% ulatuses täidetud ja investeeringute kogumahult 84% ulatuses. Seega on alameetme 1.6.1 sihttase toetavate ettevõtete arvult täidetud, aga investeeringu kogumahult veel lõplikult täitmata.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatavate ettevõtjate arv 70 154* 129* 184

Investeeringute kogumaht (mln eurot) 89,5 95,3 75,5 84

Tulemusnäitaja Uusi tooteid tootvate või

uusi tehnoloogiaid rakendavate ettevõtjate arv

20 80 80 400

Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. * Vastab taotluste, mitte ettevõtjate, arvule.

2.2.7.2 ALAMEEDE 1.6.2 PIIMANDUSSEKTORI JA MAHEPÕLL UMAJANDUSTOOTMISE KOHANDUMINE UUTE VÄLJAKUTSETEGA NING PÕLLUMAJANDUST OODETE ÜHISE TÖÖTLEMISE EDENDAMINE


� piima- ja mahetoodete töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega;

� piimasektori ja mahepõllumajanduse kohandumine uute väljakutsetega;

� piima- ja mahetoodete tootmis-töötlemisahela tugevdamine ja piima- ning mahetootjate ühistegevuse edendamine.


2014. a alameetme 1.6.2 raames uute taotluste vastuvõttu ei toimunud ja ühtegi määramise otsust ei tehtud (Lisa 1 tabelid 1, 44 ja 46). Väljamakseid tehti kahele projektile kogusummas 625,2 tuhat eurot ning väljamakstud toetusest kasutati ligi kolm neljandikku summast toiduainete ja

64

sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise tarbeks (vt Lisa 1 tabel 46).

Alameetme 1.6.2 raames toimus üks kohapealne investeeringu kontroll, mille käigus puuduseid ei tuvastatud (Lisa 7 tabel 1). Tehti 5 järelepärimist, mis olid seotud esmase dokumendi kontrolli (2 tk), muudatuste (2 tk) ja tasumise tõendatusega (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).


Alameetme 1.6.2 sihttasemete alusel planeeriti perioodil 2007-2013 toetada vähemalt 10 TÜ-d ja investeeringute kogumahuks planeeriti 20 mln eurot (Tabel 32). Kogu perioodi jooksul on toimunud kolm taotlusvooru, mille jooksul laekus neli taotlust (Lisa 1 tabel 2). Heakskiidu said kõik neli projekti, millele määrati toetust 3,4 mln eurot. Väljamakseid tehti 3,3 mln euro eest (Lisa 1 tabel 2). Lõplikult on aruandeaasta lõpuks välja makstud kolm projekti neljast, koguväärtuses 1,5 mln eurot (Lisa 1 tabel 45). Katkestatud projekte ei ole. Alameetme 1.6.2 sihttase toetatavate taotluste arvu alusel on 40% ulatuses täidetud ning investeeringute kogumahult 34% ulatuses. Seega alameetme 1.6.2 sihttasemed ei ole veel lõplikult täidetud.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatavate TÜ-de arv 10 4* 4* 40

Investeeringute kogumaht (mln eurot) 20 6,9 6,7 34


uusi tehnoloogiaid rakendavate TÜ-de arv

10 4 4 40

Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. * Vastab taotluste, mitte TÜ-de, arvule.

2.2.7.3 ALAMEEDE 1.6.3 PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHISTUR USTAMISE EDENDAMINE


� põllumajandustootmise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega;

� põllumajandustootjate turupositsiooni tugevdamine;

� põllumajandustoodete tootmis-töötlemisahela tugevdamine ja tootjate ühistegevuse edendamine.


2014. a alameetme 1.6.3 raames uute taotluste vastuvõttu ei toimunud ja määramise otsuseid ei tehtud (Lisa 1 tabelid 1, 47 ja 49). Samuti ei tehtud aruandeaastal ühtegi toetuse väljamakset.

65

Aruandeaastal teostati 4 kohapealset kontrolli: 2 investeeringu kontrolli, 1 kontrollimääruse artikkel 25 kohane kontroll ja 1 järelkontroll (Lisa 7 tabel 1). Puuduseid ei tuvastatud. Tehti ka üks järelepärimine seoses investeeringu kontrolliga (Lisa 7 tabel 2).


Alameetme 1.6.3 sihttasemete alusel planeeriti perioodil 2007-2013 toetada vähemalt 5 TÜ-d ja investeeringute kogumahuks planeeriti ligi 6 mln eurot (Tabel 33). Kogu perioodi jooksul on toimunud kaks taotlusvooru ja nende raames laekus viis taotlust, millega taotleti 3,2 mln eurot ning mis said ka kogu ulatuses heakskiidetud. Heakskiidu said kõik viis projekti, millele määrati toetust 3,2 mln eurot. Väljamakseid tehti 2,9 mln euro eest (Lisa 1 tabel 2). Lõplikult on aruandeaasta lõpuks välja makstud kõik viis projekti, koguväärtuses 2,9 mln eurot (Lisa 1 tabel 48). Alameetme 1.6.3 sihttase toetatavate taotluste arvu alusel on 100%-liselt täidetud ja investeeringute kogumahult 103% ulatuses. Seega on alameetme 1.6.3 mõlema väljundnäitaja sihttasemed täidetud.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatavate TÜ-de arv 5 5* 5* 100

Investeeringute kogumaht (mln eurot) 5,75 6,4 5,9 103


uusi tehnoloogiaid rakendavate TÜ-de arv

5 5 5 100

Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. * Vastab taotluste, mitte TÜ-de, arvule.

Alameetme 1.6.3 rakendamisel ilmnenud probleemid:

� toetust taotleti abikõlbmatutele tegevustele;

� eelneva tegevuse määratlemine (kas on tootja või töötleja) tekitas vaidlusküsimusi.

Meetme 1.6 rakendamisel esinenud probleemid:

� 25% ulatuses investeeringu tegemise nõue (kuue kuu jooksul) tekitas palju segadust ning ettevõtjad ei jõudnud antud osa ulatuses investeeringuid teostada;

� investeeringu tegemist tõendavaid dokumente ei esitatud õigeks tähtajaks;

� nõude täitmiseks esitatud ettemaksuarved ja lepingud olid puudulikud;

� esitati tegevuse elluviimise tähtaja pikendamise avaldusi;

� projektide tähtaegselt lõpetamine (pikendamised) ja poolikud projektid (tähtajad lõppenud, aga objektid lõpetamata).

66

Meetme 1.6 otsuste kohta esitatud vaided ja kohtuasjad

Kogu meetme 1.6 raames jäeti 2014. a üks hindepunkti andmisega seotud vaie rahuldamata ja PRIA kasuks lõppes kaks kohtulahendit (kaebuste põhjusteks olid taotluse rahuldamata jätmine, kuna hindepunktide arv ei olnud piisav toetuse saamiseks ja toetuse tagasinõudmine) ja taotleja kasuks lõppes kolm kohtulahendit (kaebuste põhjusteks oli kõigil taotluse rahuldamata jätmine, kuna hindepunktide arv ei olnud piisav toetuse saamiseks) (Lisa 7 tabel 3).

2.2.8 MEEDE 1.7 PÕLLUMAJANDUS- J A TOIDUSEKTORIS NI NG METSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE, TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATE ARE NDAMINE

Meetme eesmärk

Põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi nende ühise majandustegevuse edendamise.

Meede 1.7 jaguneb kolmeks alameetmeks. Alameede 1.7.1 ja 1.7.3 rakendusid 2010. a teisel poolel ning alameede 1.7.2 ei rakendunud.

2.2.8.1 ALAMEEDE 1.7.1 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTO RIS NING METSANDUS-SEKTORIS UUTE TOODETE JA TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOL OOGIATE ARENDAMISE ALANE KOOSTÖÖ

Alameetme üldeesmärk

Põllumajandus- ja metsandussektori ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute vahelise koostöö soodustamise ja seeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse saavutamise.


� innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustamine põllumajandus- ja metsandussektori toormetootjate ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötlevate ettevõtete hulgas;

� uute kõrge müügi- ja/või ekspordipotentsiaaliga toodete (sh põllumajandus- ja metsasaadustest saadud kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega toiduained ja mittetoidutooted) ning innovatiivsete protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamine sektori ettevõtete tulemuslikkuse tõstmiseks ning keskkonna ja energia säästmise tagamiseks;

� toiduainete kvaliteedi tõstmine, sh toidukvaliteedikavade ja funktsionaalsete toiduainete ning erivajadustega tarbijagruppidele mõeldud toodete väljatöötamise soodustamise kaudu, et tagada tarbijale kvaliteetne toode või tootmisprotsess;

� tooraine kvaliteedi parandamine.

67


2014. a alameetme 1.7.1 uute taotluste vastuvõttu ei toimunud ja määramisotsuseid ei tehtud. Väljamakseid tehti 2014. a summas 1,8 mln eurot, millest 1,3 mln eurot eraldas EL ja 0,4 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik (Lisa 1 tabel 50). Väljamakstud toetuse abil tehti investeeringud 2,5 mln euro väärtuses. Väljamakstud toetusest tehti 40 tegevust, neist 39 rakendusuuringut ja üks tootearendus. 2014. a lõpu seisuga oli 26 projektist lõplikult väljamakstud 6 projekti ja kolm projekti on katkestatud (Lisa 1 tabel 51). Projektide muutumise ja odavnemise tulemusel oli 2014. a lõpuks jäetud välja maksmata 0,6 mln eurot.

Aruandeaastal teostati neli kohapealset investeeringu kontrolli, mille käigus rikkumisi ei tuvastatud (Lisa 7 tabel 1). Lisaks esitati 44 järelpärimist. Järelpärimisi tehti seoses esmase dokumendi kontrolli (28 tk), tasumise tõendatuse (12 tk) ja muudatustega (4 tk) (Lisa 7 tabel 2). Aruandeaastal ühtegi vaiet ei esitatud.

Rakendusasutuse hinnangul on alameetme 1.7.1 rakendamisel ilmnenud järgmised probleemid:

� meetme spetsiifikast tulenevalt on keeruline hinnata kulutuste vajadust;

� kuludeklaratsioonidega esitatud kulutused ei ühti projekti plaanis toodud kulutustega.


Alameetme 1.7.1 kolmes taotlusvoorus esitati kokku 42 taotlust (33 taotlejat) kogusummas 9,2 mln eurot, millest heaks kiideti 26 taotlust (määratud toetuse saajate arv oli 22). Toetatud koostööprojektide arvu sihttasemeks on seatud 20, millest heakskiidetud projektide alusel on sihttase täidetud 130% ulatuses (Tabel 34). Määratud toetuse summa oli kokku 5,4 mln eurot ja selle abil planeeriti teha 7,6 mln euro väärtuses investeeringuid. Perioodil 2010-2014 maksti välja toetust 21 projektile summas 3,8 mln eurot, moodustades 71% kogu alameetme 1.7.1 raames määratud toetuse summast (Joonis 3). Lõplikult oli 2014. a lõpuks väljamakstud kuus projekti. Väljamakstud toetuse summa oli 1,4 mln eurot ja selle abil tehtud investeeringu maksumus 2,0 mln eurot.

68

Joonis 4. Toetatava tegevuse summa ja määratud toetuse summa taotlusvoorude lõikes

Alameetme 1.7.1 abil uusi tooteid tootvate või tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate arvu sihttasemeks on 20 (Tabel 34). Heakskiidetud projektide eduka rakendamise korral on kolme taotlusvooru toetuse saajate arv 22. Väljamakstud taotluste alusel planeerisid uusi tooteid või tehnoloogiaid kasutusele võtta 20 ettevõtjat. Seega on eesmärgiks seatud ettevõtjate arvu sihttase täidetud. Heakskiidetud projektid on seotud järgmiste projekti valdkondadega: põllumajanduslik esmatootmine, töödeldud toiduaine tootmine, tehnilise toote tootmine ning metsandus.

MAK-i mõjunäitajana seatud sihtide saavutamist vaadeldakse programmiperioodi järelhindamise käigus.



2007-2013



alusel

Osa-tähtsus,

%


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud koostööprojektide arv

20 26 130 21 105

Tulemusnäitaja

Uusi tooteid tootvate või tehnoloogiaid

kasutavate ettevõtjate arv

20 22 110 20 100

Esitatud projektide kulude struktuuri osas hõlmas suurima osa ostetud uuringu, tehnilise teabe ja turuhinnaga ostetud või litsentseeritud patendi ning konsultatsiooni jms kulud. Heakskiidetud projektide puhul oli selle kululiigi keskmine osatähtsus 62% abikõlblikest kuludest. Keskmisest kulukamad projektid olid kolme taotlusvooru jooksul töötleval tööstusel.

69

2.2.8.2 ALAMEEDE 1.7.3 TOIDUKVALITEEDIKAVADE RAAMES TOODETUD TOODETE ALALINE TEAVITAMIS- JA EDENDAMISTEGEVUS

Alameetme üldeesmärk

Põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.


� sektori konkurentsivõime parandamine läbi mahepõllumajanduslikult toodetud toodete turustamise edendamise;

� tarbijate teadlikkuse tõstmine;

� kõrgema ja stabiilsema kvaliteediga toodete turule toomine.


Aruandeaastal uusi taotlusi vastu ei võetud ja määramisotsuseid ei tehtud. Kogu perioodi vältel on käesoleva alameetme raames esitatud vaid üks taotlus, mis kiideti heaks 2011. a ja maksti 2013. a täies ulatuses välja. Heakskiidetud investeeringu summa oli 30 tuhat eurot, millest määratud toetuse summa oli 21 tuhat eurot. Investeeringu odavnemise tulemusel jäi investeeringu kogumaksumuseks 24 tuhat eurot ja toetust maksti 16,8 tuhat eurot. Investeeringu odavnemise tulemusel vabanes vahendeid 4,2 tuhat eurot (Lisa 1 tabel 54).

Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud (Lisa 7 tabel 1) ja ka järelepärimisi ei tehtud (Lisa 7 tabel 2).

Alameetme 1.7.3 rakendamisel probleeme ei esinenud.

Kuna aruandeaastal uusi taotlusi vastu ei võetud, toetuse määramise otsuseid ei tehtud ning 2013. a maksti alameetme raames määratud toetuse taotlus kogu ulatuses välja, siis sihttasemete täituvuses võrreldes 2014. a-ga muutusi ei olnud (Tabel 35). Sihttasemete madal täituvus viitab asjaolule, et toidukvaliteedikava välja töötamine ja selle raames toodete turule toomine ei ole olnud põllumajandustootjate silmis atraktiivne võimalus oma toodetele lisandväärtuse andmiseks ning müügi- ja turundustegevuse parandamiseks. Selle põhjuseks on olnud sektori vähene valmisolek ja nii tootjate kui tarbijate vähene teadlikkus kvaliteedikavade olemusest.

Alameetme 1.7.3 sihttasemete täitmisest annab ülevaate Tabel 35.

70



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud tegevuste arv (toidukvaliteedikava) 5 1 1 20

Tulemusnäitaja

Tunnustatud kvaliteedimärgi all toodetud

põllumajandustoodete väärtus (% kogutoodangu

väärtusest)

3 NA NA NA

2.2.9 MEEDE 1.8 PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUK TUUR

Meetme üldeesmärk

Meetme üldeesmärk on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine.

Meetme spetsiifilised eesmärgid:

� ühtlustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vähendades ebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandusliku tootmise riske ning suurendades erametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti;

� parandada juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale;

� vähendada paikseid üleujutusi;

� minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja suurendada eesvoolude isepuhastusvõimet.

Meetme rakendamine

Aruandeaastal uut taotlusvooru ei avatud ja täiendavaid määramise otsuseid ei tehtud. Toetusi maksti välja summas 7,8 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 9,5 mln euro eest.

Kogu perioodi jooksul (2007-2014) on toimunud neli taotlusvooru. Vastu on võetud 421 taotlust 279 taotlejalt. Neist heakskiidu said 307 taotlust ja 234 toetuse saajat. Kokku määrati toetust summas 48,1 mln eurot. Enim said toetuseid maaparandusühistud (136 tk) – seda nii taotluste esitamise arvu kui ka toetuse summa poolest. Seisuga 31.12.2014 on väljamakseid tehtud 297 taotlusele. Kokku on väljamakstud 45,7 mln eurot, mis moodustab 95% määratud toetustest.

Järelepärimised, mida kokku tehti 80, olid seotud esmase dokumendi kontrolliga (58 tk), vähemal määral ka tasumise tõendatuse (17 tk), muudatuste (4tk) ja dokumendi kontrolliga (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).

2014. a ei esitatud mitte ühtegi vaiet ja ei olnud mitte ühtegi kohtuvaidlust ega kohtulahendit.

71


Meetme väljundnäitajate sihttasemed on määramise otsuste ja väljamakstud taotluste alusel täidetud (Tabel 36). Samuti on mitmekordselt täidetud tulemusnäitajate sihttase. Mõjunäitaja sihttasemest on täidetud 81%. Tulemusega võib rahule jääda, kuid eesmärgi täitmist takistas ehitushindade kallinemine ja suur vajadus teha uuendustööde asemel kallimaid rekonstrueerimistöid.



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud projektid (arv) 270 307 297 110

Tehtud investeeringute maht (mln eurot) 44 56,4 53,6 122

Tulemusnäitaja

Ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud

keskkonnarajatised (tk) 180 663 653 363

Ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud teed (km) 200 755,6 751 376

Mõjunäitaja Korrastatud

maaparandussüsteemide pind (ha)

70 000 57 366 56 604 81


2.2.10 MEEDE 1.9 TOOTJARÜHMADE LOOMINE JA ARENDAMIN E

Meetme üldeesmärk

Põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise.

Meetme spetsiifilised eesmärgid:

� jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvu kasv;

� põllumajandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori müügitulus;

� ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandustoodete osatähtsuse suurenemine tootjarühmade müügitulus;

� tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks viimine.

72

Meetme rakendamine

Toetust saab taotleda vaid eelnevalt tootjarühmana tunnustatud (vt peatükk 2.2 MAK-i 1. telje meetmete rakendamine) põllumajandustootjaid ühendav TÜ, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid.

Meedet rakendatakse alates 2010. a, toimunud on viis taotlusvooru. I voor toimus perioodil 30. august-13. september 2010, II voor perioodil 12.-24. oktoober 2011, III voor perioodidel 16.-27. juuli ja 1.-3. oktoober 2012 , IV voor perioodidel 22.aprill-3. mai ja 7.-18. oktoober 2013 ning V voor perioodidel 07.-17. aprill ja 6.-17. oktoober 2014. Indikatiivne eelarve perioodiks 2007-2013 on 4,5 mln eurot. Toetust makstakse viie aasta jooksul väheneva protsendimäärana tootjarühma müügitulust, mis on saadud liikmete toodetud põllumajandustoote ja selle töötlemisel saadud toote müügist kokku. Maksimaalselt on ühel tootjarühmal võimalik saada toetust kuni 310 000 eurot. Tootjarühma loomise ja arendamise toetust antakse tootjarühma loomise, haldustegevuse ja arendamisega seotud tegevusteks. Abikõlblikud on nt kulud bürootarvetele, töötajatele makstav palk, raamatupidamiskulud, turunduskulud, koolituskulud, investeeringud põhivarasse eesmärgiga arendada liikmete toodangu ühist müügieelset ettevalmistust või töötlemist jne.

I voorus taotles toetust 11 tootjarühma summas 622 229 eurot, II voorus 12 tootjarühma , summas 749 353 eurot, III voorus 19 tootjarühma summas 964 696 eurot, IV voorus 21 tootjarühma summas 889 603 eurot ja V voorus 17 tootjarühma summas 628 042 eurot (Tabel 37).

Tabel 37. Taotlejate arv ja määratud toetused taotlusvoorude lõikes

Taotlusvoor Taotlejate/taotluste arv

Määratud toetuse summa (eurot)

Määratud keskmine toetuse summa (eurot)

I taotlusvoor 11 622 229 56 566

II taotlusvoor 12 749 353 62 446

III taotlusvoor 19 964 696 50 773

IV taotlusvoor 20 889 603 44 480

V taotlusvoor 17 628 042 36 944

Kõikides voorudes kiideti enamik taotlused heaks (Lisa 1 tabel 66), v.a viimase taotlusvooru üks taotlus. See näitab, et üldjuhul ei ole toetuse saajatel probleeme tegevuste abikõlblikkuse määratlemisega. Kuna taotletud summad olid igal aastal väiksemad kui meetme eelarved, siis paremusjärjestusi ei moodustatud.

Teise taotlusvooru keskmine määratud toetuse summa oli 10% suurem kui esimeses taotlusvoorus. Suuremad toetussummad olid tingitud taotlejate müügitulu kasvust. Võrreldes 2009. a suurenes 2010. a toetust saanud TÜ-de keskmine müügitulu 24%. Ühelt poolt on müügitulu kasv seletatav majandussurutise leevendumisega ja põllumajandustoodete hinnatõusuga, aga teiselt poolt on tootjarühmade tunnustamise ja meetmest 1.9 toetuse saamise nõuded mõjutanud liikmeid müüma oma toodangut läbi tootjarühma. Vaatamata sellele, et tootjarühmad jätkasid 2011. a jõulist müügitulu kasvatamist (2010. a taotlusvoorus tunnustatud vanematel tootjarühmadel suurenes müügitulu keskmiselt 26% võrreldes 2010. a ja noorematel, 2012. a taotlusvoorus tunnustatud tootjarühmadel, müügitulu koguni kahekordistus), vähenes III

73

voorus keskmine toetussumma 19% võrreldes II vooruga. See tulenes ühelt poolt sellest, et 11 esimeses voorus tunnustatud toojarühma taotlesid kolmanda aasta toetust, mille maksimumsumma (64 000 eurot) ongi väiksem kui 1. ja 2. aastal (80 000 eurot) ja teiselt poolt lisandusid taotlejate hulka ka 7 äsja loodud TÜ-d, kelle müügitulu oli väiksem. Perioodil 2009-2010 vähenes müügitulu vaid ühel toetust saanud TÜ-l ja perioodil 2010-2011 samuti vaid ühel TÜ-l. Esimeses taotlusvoorus sai toetuse maksimumsumma kuus tootjarühma (55% taotlejatest), teises taotlusvoorus viis (42% taotlejatest), kolmandas taotlusvoorus 7 (37% taotlejatest). Neljandas ja viiendas taotlusvoorus on keskmine määratud toetuse summa vähenenud vastavalt 44 480 eurot ja 36 944 eurot, sest valdav enamus heakskiidetud taotlustest on korduvtaotlused. Samuti põhjustas toetuse summa vähenemist asjaolu, et nii neljanda kui viienda vooru toetuse saajad on väiksema müügitulu ja liikmete arvuga kui esimeste voorude toetuse saajad.

Lähtudes taotlejate tegevuskoha aadressist on kõige suurema summaga toetatud tootjarühmi Tartumaal (Tabel 38). Samuti asub Tartumaal kõige rohkem toetatud tootjarühmi – kokku kuus.

Määratud toetuse summa tootjarühma kohta aastas oli viies voorus keskmisena suurim Jõgevamaal (51 tuhat eurot) ja väikseim Hiiumaal (16 tuhat eurot), keskmine toetussumma oli 37 tuhat eurot.

Tabel 38. Toetatava investeeringu ja määratud toetuse summa maakondade lõikes

Suurim osa ehk 51% viiendas taotlusvooru määratud toetusest kasutatakse lehmapiima ja -piimatoodete turustamise valdkonna arendamiseks (Tabel 39). Teravilja ja rapsi turustamise arendamiseks kasutatakse 28%, muude loomakasvatustoodete turustamise arendamiseks 13% ning muude põllumajandustoodete (sh kartul ja köögivili ning erinevad mahetooted) turustamise arendamiseks 8% määratud toetusest.

2010 2011 2012 2013 2014 2010 2011 2012 2013 2014

Harjumaa 1 1 1 2 1 9 816 20 919 27 245 59 153 44 469 7,1

Hiiumaa 1 1 1 23 989 15 988 15 754 2,5

Ida-Virumaa 1 68 570

Jõgevamaa 1 1 2 2 2 80 000 80 000 129 232 127 999 101 999 16,2

Järvamaa 2 2 2 2 1 129 136 148 925 95 513 76 016 38 000 6,1

Lääne-Virumaa 1 1 1 1 1 80 000 71 083 64 000 48 000 38 000 6,1

Pärnumaa 1 1 2 2 2 80 000 80 000 86 895 88 367 55 422 8,8

Raplamaa 2 2 2 75 213 113 006 91 979 14,6

Tartumaa 4 5 6 7 6 205 418 311 506 333 663 317 151 207 151 33

Viljandimaa 1 1 1 1 1 37 858 36 919 60 376 43 918 35 268 5,6

Kokku 11 12 19 20 17 622 229 749 353 964 696 889 602 628 041 1 1

Maakond

Toetuse saajate arv Määratud toetuse summa (eurot) Osatähtsus kogu

määratud toetuse

summas, (%)

74

Tabel 39. Toetuse saajate ja määratud toetuse summa jagunemine tegevusvaldkonniti

TÜ poolt arendatav tegevusvaldkond

Toetuse saajate arv Määratud toetuse summa kokku

(tuh eurot)

Osatähtsus kogu

määratud toetuses,

(%)

I voor II voor III voor IV voor V voor

Lehmapiima ja -piimatoodete turustamine 7 7 8 8 7 1974 51,2

Loomakasvatustoodete (v.a lehmapiim ja -

piimatooted) turustamine 2 2 2 3 2 512 13,3

Teravilja ja rapsi turustamine 1 7 9 10 1080 28

Muude põllumajandustoodete

turustamine 2 2 2 2 1 284 7,6

Kokku 2 2 2 2 1 3853 25

2010. a maksti toetust välja 302,3 tuhat eurot, 2011. a 311,8 tuhat eurot, 2012. a 1,4 mln eurot, 2013. a 762,9 tuhat eurot ja 2014. a 786,6 tuhat eurot (Lisa 1 tabel 65). Esimeses taotlusvoorus määratud summast on välja makstud 100%, teise vooru summast samuti 100%, kolmanda vooru summast 100%, neljanda vooru summast 100% ja viienda vooru summast 70%. Kokku on perioodil 2007-2014 meetme 1.9 raames välja makstud toetust 3,5 mln eurot, millest 2,6 mln eurot eraldas EL ja 0,9 mln eurot kaasinantseeris Eesti riik (Lisa 1 tabel 2).

Meede 1.9 on ette nähtud tootjarühma loomise ja arendamise toetamiseks. Seega on põhirõhk peamiselt administratiivsete kulude kompenseerimisel. VI ja VII taotlusvoorus kavandataksegi taotlusel märgitud kuluartiklite alusel toetust kasutada peamiselt juhatuse liikmete tasudeks ja töötajate töötasudeks ning muudeks administratiivseteks kuludeks. Samas kavandati aga ka põhivara investeeringuid, IT-valdkonna arendamist ja turunduskulusid.

Aruandeaastal teostati kokku 13 kohapealset kontrolli: 12 investeeringu kontrolli, üks artikkel 25 kontroll (Lisa 7 tabel 1). Järelepärimisi tehti peamiselt seoses dokumendi kontrolliga (Lisa 7 tabel 2).


Toetatavate tootjarühmade arvu sihttasemest on toetuse määramise otsuste alusel täidetud 47%, kuid teostatud väljamaksete alusel 42% (Tabel 40). Meetme 1.9 avamine on viimastel aastatel hoogustanud põllumajandustootjaid koondavate TÜ-de loomist, kuid eesmärgi täitmist on takistanud tootjarühmade tunnustamise protseduuri peatamine 2011. a, mis tekitas sektoris ebakindlust ja ilmselt on viimasel aastal tootjarühma tunnustamisest sel perioodil ka teadlikult hoidutud lootuses saada järgmisel perioodil hoopis suuremaid toetussummasid ja kõrgemat toetusmäära. Toetatud tootjarühmade arvu soovitud sihttaset eelnimetatud asjaolude tõttu tõenäoliselt ei saavutata. Toetatud tootjarühmade arvuks jääb 21 (s.o sihttasemest 47%), mis vastab praeguseks hetkeks tunnustatud tootjarühmade arvule.

75


* Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. ** Osatähtsus on arvutatud määratud andmete alusel.

Meetmest 1.9 toetust saanud TÜ-de 2013. a müügitulu kokku oli 229,4 mln eurot. Toetust saavate tootjarühmade käibe sihttase on seega peaaegu viiekordselt täidetud (478%).

Meetme 1.9 raames toetust saanud 21 tootjarühmast 16-l oli liikmete hulgas FIE-sid (kokku 376 isikut). Tootjarühma tunnustamise eelselt oli nende hulgas elatustalunikke (ettevõtjaid müügituluga alla 18 tuhande euro) 217. Kolmandaks toetusaastaks oli neist 90-l müügitulu suurenenud üle 18 tuhande euro, mistõttu saab neid lugeda turule sisenejateks. 2013. a tunnustamise kohaselt lisandus nimetatud ettevõtjatele veel kaheksa sellist FIE-t, kelle müügitulu varem oli alla 18 tuhande euro, kuid viimase tunnustamise kohaselt see ületas 18 tuhat eurot. Seega on meetme rakendamise raames turule sisenevate põllumajandustootjate arv kokku 98, mis moodustab 98% sihttasemest (100 tootjat).

Kokku oli meetme 1.9 raames toetust saanud tootjarühmadel 2014. a 633 liiget. Alla kümne liikmega tootjarühmasid oli üheksa ja üle 100 liikmega oli kaks. Pikemat aega tegutsenud tootjarühmade liikmete arv üldise trendina väheneb: kõik liikmed ei soovi täita neile tunnustamise reeglitest tulenevaid kohustusi, osa on aga vanuse tõttu või muul põhjusel üldse lõpetanud põllumajandustootmisega tegelemise. Värskemate ühistute liikmete arv aga seevastu tasapisi kasvab. Suurema toetussumma saamiseks on oluline kasvatada müügimahtu ja seda on võimalik kõige kiiremini teha uusi liikmeid juurde värvates.

Meetme 1.9 mõjunäitajate sihtide saavutamist vaadeldakse programmiperioodi järelhindamise käigus.

Püsihindaja hinnangul on meetme senine rakendamine olnud eesmärgipärane. See seisukoht on välja toodud 2014. a esimesel poolel valminud MAK-i 1., 3. ja 4. telje püsihindamise aruandes, mis sisaldas muuhulgas meetme 1.9 esimese taotlusvoorude koondülevaadet, ja 2011. a teostatud uuringus „Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule“.

Indikaatori tüüp Indikaator

Eesmärk 2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetatud tootjarühmade arv 45 21 19 42*

Toetust saavate tootjarühmade käive aastas (mln eurot) 48 229,4 NA 478**

Tulemusnäitaja Turule sisenevate põllumajandustootjate arv 100 98 NA 98**

76


2014. a sai taotleda toetuseid järgmistest MAK-i 2. telje meetmetest (põllumajandusministri 21.02.2014 määrus nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“):

� Natura 2000 toetus põllumajandusmaale;

� Natura 2000 toetus erametsamaale;

� Põllumajanduslik keskkonnatoetus (kõik 5 alameedet) – toetati vaid jätkuvaid kohustusi;

� Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus – toetati vaid jätkuvaid kohustusi.

17. detsembril 2013. a võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu nn üleminekumääruse nr 1310/20134, mis võimaldas 2014. a vastu võtta MAK-i tingimustel Natura meetmete toetuste taotlusi. Viieaastaste kohustustega toetuste uusi kohustusi 2014. a vastu ei võetud, sest enamike meetmete sihttasemed olid saavutatud. Lisaks oleks see tähendanud programmiperioodi 2007-2013 toetuspoliitika sisulist pikendamist uude programmiperioodi 2014-2020 ning makseagentuuri (PRIA) jaoks toonud kaasa vajaduse administreerida mitme aasta vältel paralleelselt kahe erineva õigusraamistiku alusel võetud sama meetme kohustusi. Küll aga võimaldati kooskõlas EK rakendusmääruse nr 1974/20065 artikli 27 lõike 12 teise lõiguga kohustusega liitunud taotlejatel, kellel oli 2013. a viimane kohustuseaaasta, kohustust veel ühe aasta võrra pikendada. Kohustuse pikendamine oli vabatahtlik.

Ebasoodsamate piirkondade toetust (edaspidi ESA toetus) 2014. a taotleda ei saanud, kuid säilis kohustus tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul alates esimesest toetusmaksest.

2014. a võeti 2. telje raames vastu kokku 13 008 taotlust. Enamik MAK-i 2. telje toetuste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid tehti 2015. a. jaanuaris ja veebruaris, vaid Natura 2000 toetuste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused tehti 2014. a lõpus.

Arvuliselt kõige enam, 4 772 taotlust, esitati Natura 2000 toetuse taotlemiseks erametsamaale (edaspidi NAM). Teisena järgnes loomade heaolu toetus, kus taotlusi oli 2 082 ja need moodustasid PRIA-le esitatud taotluste koguarvust 25%. Kõige vähem, 41 taotlust, võeti vastu kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse (edaspidi SRT) taotlejatelt.

2014. a tehti toetuste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused ja väljamaksed 2013. a vastuvõetud taotluste põhjal. Kokku maksti aruandeaastal MAK-i 2. telje raames 59,2 mln eurot toetust.

2014. a lõppes 5 947 varasematel aastatel võetud kohustust. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks kohustuseperioodi lõppemise (5 649 juhul) kõrval on olnud kohustuse või

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. a. 5 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

77

majapidamise üleandmine teisele taotlejale (74 juhul) ja põllumajandusliku tegevuse lõpetamine (71 juhul).

Aruandeaastal nõuti MAK-i 2. telje toetustest kokku tagasi 0,89 mln eurot, aruandeperioodil laekus koos intresside ja viivistega tagasi 0,8 mln eurot.

Ülevaate määratud ja välja makstud toetuse summadest meetmete lõikes saab Lisa 2 ja Lisa 6 tabelitest.

2.3.1 MEEDE 2.1 EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUS

Meetme eesmärk

ESA toetuse eesmärk on säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise.

Meetme rakendamine

Toetusperioodi alguses (2007. a) kehtis ESA toetuse saajatele kohustus tegeleda põllumajandusega ESA aladel vähemalt viis aastat. Alates 2009. a sai ESA toetust taotleda samuti 1-aastase toetusena ehk enam ei olnud kohustust viie aasta jooksul samal pinnal ESA toetusnõudeid täita. Samas on säilinud kohustus tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt viiel järjestikusel aastal alates esimesest toetuse väljamaksest (arvesse lähevad Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (edaspidi MAK 2004-2006) raames tehtud väljamaksed). Aastatel 2007-2008 võetud ESA kohustused jätkusid 5-aastase kohustusperioodi lõpuni ehk hiljemalt 2013. a kevadeni.

Ebasoodsamad alad (vallad) asuvad piirkondades, mida ähvardab maa kasutamata jätmine või kus paikkonna säilitamine on vajalik. Looduslike tootmistingimuste poolest on tegemist homogeensete põllumajanduspiirkondadega, kus tootmispotentsiaali suurenemist on võimalik saavutada üksnes ülemääraste kulutuste toel ning seetõttu sobivad need alad peamiselt ekstensiivseks loomakasvatuseks. Raskesti haritava ja madala tootlikkusega maa suur osakaal on viinud majandusnäitajad alla võrreldes tavaliste tootmistingimustega piirkondadega.

Ebasoodsamates piirkondades on elanikkond väikesearvuline või kahanev ja sõltub peamiselt põllumajandusest. Negatiivse rändesaldo ja kiiresti vananeva rahvastiku tõttu võib ebasoodsamate piirkondade valdadele olla iseloomulik maade kasutusest välja langemine ja ääremaastumine. Üheks ESA meetme eesmärgiks ongi toetuste abil pidurdada maade põllumajanduslikust kasutusest välja jäämise protsessi.

Programmiperioodil 2007-2013 on ESA toetust saava ala pind järjepidevalt tõusnud. 2013. a tõusis toetatud pind 384 891 hektarini ehk võrreldes 2007. a (333 312) suurenes pind ca 12% võrreldes toetusperioodi algusega. Kui toetatud põllumajandusmaa pind on stabiilselt suurenenud, siis toetuse saajate arvu osas toimus 2009. a langus. 2007. a oli see number 9 090, kuid 2009. a leidis aset oluline tootjate arvu langus – tootjate arv vähenes 8 332-ni. Alates 2010.

78

a on toetuse saajate arv taas tõusnud ja 2013. a oli juba 9 235 ESA toetuse saajat. Võrreldes 2012. a lisandus 2013. a 127 uut tootjat.

ESA toetust 2014. a taotleda ei saanud, kuid üheaastane ESA kehtiv kohustus oli 3 141 taotlejal.

Ligi 200-le ESA kehtiva kohustusega taotlejale, kes ei olnud esitanud pindalatoetuste taotlust või ei olnud sellel näidanud vähemalt 1 hektarit ebasoodsamas piirkonnas asuvat maad või puudus neil vähemalt 1 loomühiku ulatuses loomi loomade registris, saadeti järelepärimisekirjad.

29 ESA taotlejat ei kinnitanud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega tegelemise jätkamist – nendelt nõuti varasematel aastatel makstud ESA toetused tagasi seoses kohustuse ennetähtaegse lõpetamisega.

2014. a maksti välja toetus 2013. a toetuse taotlejatele, kokku 9 508 195 eurot (Tabel 41). Lisaks määrati ja maksti 2014. a taotlejale 2012. a toetuse korrigeerimisena 1 806 eurot. Kokku maksti 2014. a välja 9 510 000 eurot toetust.

Tabel 41. ESA toetuse maksmine 2014. a 2013. a taotlejatele

Maakond Heakskiidetud taotluste arv

Heakskiidetud pind (ha)

Määratud summa

Makstud summa

HARJUMAA 494 22 179 554 949 554 949 HIIUMAA 348 12 336 308 460 308 460

IDA-VIRUMAA 454 23 738 593 430 593 430 JÕGEVAMAA 166 4 098 102 420 102 420 JÄRVAMAA 167 7 347 183 230 183 230 LÄÄNEMAA 755 42 062 1 052 517 1 052 517

LÄÄNE-VIRUMAA 195 8 380 210 226 210 226 PÕLVAMAA 856 30 773 768 948 768 948 PÄRNUMAA 1224 59 602 1 490 567 1 490 317 RAPLAMAA 656 31 745 793 700 793 700 SAAREMAA 1078 47 177 1 177 907 1 177 674 TARTUMAA 399 19 547 489 551 489 551 VALGAMAA 646 22 327 559 161 559 161

VILJANDIMAA 24 3 160 78 991 78 991 VÕRUMAA 1773 45 812 1 144 622 1 144 622

Kokku 9235 380 280 9 508 678 9 508 195


Meetme eesmärkidest ja saavutustasemetest annab ülevaate Tabel 42.

79

Tabel 42. Meetme 2.1 sisuline progress


2007-2013

Saavutustase 2014. a-l

Määratud ja välja-makstud taotluste

alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetuse saajate arv 9000 9235 103 Toetatud põllumajandusmaa

pindala (ha) (jaotus vastavalt

kategooriale)

350 000 380 280 109

Tulemusnäitaja

Hästi hooldatud alad, mis aitavad kaasa (ha):

- bioloogilise mitmekesisuse paranemisele; - vee kvaliteedi paranemisele;

- kliimamuutuste leevendamisele; - mulla kvaliteedi

paranemisele; - marginaliseerimise ja

maade kasutamata jätmise vältimisele.

350 000 380 280 109

2.3.2 MEEDE 2.2 NATURA 2000 TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAA LE

Meetme eesmärk

Meetme eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimes-tiku kaitse kohta) rakendamisest, et aidata kaasa Natura 200 alade tõhusale majandamisele.

Taotlusi võeti vastu 2.-21. maini 2014. a, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist 16. juunini 2014. a.

Toetuse määr on 32 eurot hektari kohta aastas. Toetuse määra arvutamisel on aluseks võetud looduskaitseseaduse §-dest 30, 31 ja 33 tulenevaid kitsendusi põllumajandusmaa sihtotstarbeli-sele kasutamisele.

Toetuse saamiseks peab taotleja järgima HPK-sid ning säilitama püsirohumaade pindala. Toetuse täpsemad nõuded on esitatud põllumajandusministri 17.03.2010. a määruses nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

Vastavalt määrusele peab toetuse taotleja muuhulgas kohustuseaasta (taotluse esitamise kalendriaasta) jooksul täitma kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevaid nõudeid. Vastavalt looduskaitseseadusele määratakse kaitseala ja püsielupaiga kaitsekord kaitse-

80

eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse looduskaitseseadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Hoiualadel kehtivad nõuded on toodud looduskaitseseaduses.

NAT-i võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suurusele põllule või põlluosale, mis asub tervikuna Natura 2000 võrgustiku alal. Kokku esitati 2014. a NAT-i saamiseks 1 716 taotlust 24 841 hektarile. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2014. a detsembris. Ülevaate taotluste jagunemisest taotletud pinna suuruse ning füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes annab Lisa 2 tabel 3.

Toetuse saajate arv tõusis 2007.-2014. a jooksul 1 336-lt 1 692-ni, toetusalune pind aga 20 647 hektarilt 24 334 hektarini.

2014. a jooksul maksti NAT-i 2013. a taotluse esitanud taotlejatele kokku 0,8 mln eurot.

Taotluse esitamisega hilinesid 81 taotlejat, keskmiselt hilineti 5 tööpäeva. NAT-i osas ei olnud vajadust teha ühtegi järelepärimist.

Kohapealset kontrolli teostab Keskkonnaamet (edaspidi KA), kes kontrollib kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevate nõuete täitmist. 2014. a kontrolliti 74 taotlejat NAT-i osas, KA ei leidnud ühtegi nõuete rikkumist.

PRIA teenistujad, kes teostavad toetusõiguslikkuse kontrolle, leidsid kahel taotlejal, et põld tervikuna ei asu Natura alal. 26 taotlejal ei olnud põld või põllu osa Natura toetusõiguslik põhjusel, et kohapealses kontrollis eestleitud põld, maa-ala või põllu osa pindala on alla 0,3 ha või osa ei asu Natura alal. KA viis kohapealsed kontrollid läbi kvaliteetselt ja tähtaegselt.


NAT-i eesmärgiks on MAK-i järgi seatud 1 500 toetuse saajat ning toetusaluseks pinnaks 38 000 hektarit (Tabel 43). Toetuse saajate arvu osas sai eesmärk juba 2012. a ületatud (eesmärgist saavutatud 114%), toetusaluse pinna osas jäi aga eesmärk perioodi lõpuks saavutamata (2014. a eesmärgist täidetud 65%). Sellest, et toetuse saajate arvu eesmärk täideti, toetusaluse pinna osas aga mitte, võib järeldada, et Natura 2000 põllumajandusmaa asub väikeste aladena paljude tootjate maadel ja selliseid tootjaid, kelle maadel asuvad suuremad Natura 2000 alad, on vähe. Erandina võib välja tuua Lääne ja Pärnu maakonna, kus erinevalt teistest maakondadest on toetusaluse pinna ja toetuse saajate arvu suhe olnud märgatavalt suurem – järelikult kuuluvad sealsetele taotlejatele suuremad toetusalused pinnad kui teistes maakondades.

81



2007-2013


Määratud ja välja-makstud

taotluste alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetuse saajate arv Natura 200 alal 1500 1716 114

Toetatud põllumajandusmaa pindala Natura 200 alal (ha) 38 000 24 841 65

Tulemusnäitaja Hästi hooldatud alad (ha) 38 000 24 841 65

2.3.3 MEEDE 2.3 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS

Meetme eesmärk

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi PKT) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu ning suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse viie alameetme kaudu:

� Alameede 2.3.1: Keskkonnasõbraliku majandamise toetus;

� Alameede 2.3.2: Mahepõllumajandusliku tootmise toetus;

� Alameede 2.3.3: Ohustatud tõugu looma pidamise toetus;

� Alameede 2.3.4: Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus;

� Alameede 2.3.5: Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

MAK 2004-2006 PKT meetmed keskkonnasõbralik tootmise toetuse (edaspidi KST), MAHE, ohustatud tõugu looma pidamise toetus (edaspidi OTL) ja kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise toetus jätkusid 2007. a. 2008. a uusi taotlusi KST ja kiviaia meetme jaoks vastu ei võetud, jätkus taotluste vastuvõtt MAHE-l, OTL-il ja PLK-l. 2009. a avati MAK-i raames KSM-i ja SRT taotluste vastuvõtt.

PKT puhul võtab põllumajandustootja endale 5-aastase nõuete täitmise kohustuse, mida on teatud tingimustel võimalik pikendada ka 7 aastani.


PKT indikaatorid ja sihttasemed on toodud Tabelis 44. Väljundnäitajad on arvutatud määratud toetuste järgi. Kuna täpsem jaotus kultuuride lõikes nendes andmetes puudub, siis tulemus- ja

82

mõjunäitajad arvutati maakasutuse päringutest jääva pinna alusel, mis on põllu kindlakstehtud pindala ja mis võib mõnevõrra suurem olla määratud pinnast.



2007-2013

Saavutustase

2014. a-l Osa-

tähtsus, %

Väljundnäitaja

Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate

ettevõtete arv

7 500 toetuse saajat 3 762 50

PKT-d saavate alade kogupindala (ha)

545 000 499 852 92

sh: Keskkonna-sõbralik majandamine 400 000

355 693 89

Mahepõllu-majandus 100 000

119 237 119

Geneetiliste ressursside säilitamine 10 000

766 9

Poollooduslike koosluste hooldamine 35 000

24 156 69

PKT-d saavate alade füüsiline pindala (ha) 545 000 477 828 88

Lepingute arv kokku*

9 300 lepingut, sh: Keskkonna-sõbralik majandamine 5 000 Mahepõllu-majandus 1 800 Geneetiliste ressursside säilitamine 1 000 Poollooduslike koosluste hooldamine 1 500

4 476

1 489

1 335

780

872

48

30

74

78

58

83

Geneetiliste ressurssidega seotud

tegevuste arv

2 tegevust, sh 1 taimesordi ja 4 loomatõu säilimise toetamine

1 taimesordi ja 4 loomatõu säilimise toetamine

1 taime-sordi ja 4 loomatõu säilimise toetamine

Tulemus-näitaja

Edukalt hooldatav ala (ha), mis aitab kaasa: a) bioloogilisele

mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega (edaspidi KLV) põllumajandusele**;

b) vee kvaliteedile**; c) mulla kvaliteedile**.

535 000

500 000 500 000

476 721

452 565 452 565

97

91 91

Mõjunäitaja

Bioloogilise mitmekesisuse

vähenemise peatamine

Põllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Põllulindude liigirikkus ja arvukus on valdavalt stabiilne

Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Soontaimede uuringut ei planeeritud

Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Selgrootute (kimalased) liigirikkus on võrreldes perioodi

algusega kergelt positiivse trendiga, arvukus on stabiilne

KLV-ga põllumajandus- ja metsamaa hooldamine

Muudatused KLV-ga alades NA

Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine

Muutused toiteelementide

kogubilansis

NA6

Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine

Muutused mulla orgaanilise aine,

pH, P- ja K- sisalduses

NA. Mullaviljakuse uuringute samm

on 5 aastat

* Leping tähendab kohustuse võtmist, seega ühel toetuse saajal võib olla mitu kohustuste lepingut. ** Tulemusnäitaja „Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ning vee ja mulla kvaliteedile” puhul on pindalast maha arvatud MAHE ja KSM põhitegevusega lubatud mustkesa pind, vee ja mulla puhul lisaks veel PLK hooldatav pind.

2.3.3.1 ALAMEEDE 2.3.1 KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMI SE TOETUS

Alameetme eesmärk

� Soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit;

� Laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses; 6 PMK seire käigus kogutakse toiteelementide kogubilansi andmeid aastase tagasinihkega, seega andmed 2014. a kohta saadakse 2015. a lõpuks.

84

� Tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

KSM toetust saab taotleda põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse eest. Põhi- ja lisategevuse kohustuse võisid võtta taotlejad, kes on nõus võtma endale põhitegevusega võrreldes täiendavate nõuete täitmise kohustuse.

Põhitegevuse puhul makstakse toetust järgmiste nõuete täitmise eest: väetusplaani koostamine ja järgimine, viljavahelduse järgimine, talvine taimkate, sertifitseeritud seemne kasutamine külvisena, mulla- ja sõnnikuproovide võtmine, avalikult kasutatava teega piirneva maa äärde rohumaariba või muu maastiku joonelemendi rajamine või jätmine, koolitusel osalemine ning pärandkultuuriobjektide säilitamine. Põhi- ja lisategevuse puhul tuleb lisaks eelpool loetletud nõuetele kasvatada liblikõielisi kultuure, piiratud on glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite ning taimekasvuregulaatorite kasutamist ning maad ei ole lubatud hoida mustkesas.


Enamikul taotlejatel lõppes 2014. a KSM toetuse viieaastane kohustuseperiood ja neile võimaldati kohustuse pikendamist ühe kohustuseaasta võrra. Põhitegevuse taotlejatest oli kohustuse pikendajaid 252 ja põhi- ja lisategevuse taotlejatest oli kohustuse pikendajaid 1 022. Kokku pikendas KSM toetuse kohustust 1 274 taotlejat. Samuti said 2014. a KSM-i toetust taotleda taotlejad, kellel oli kehtiv kohustus või kes võttis kehtiva kohustuse teiselt taotlejalt üle. Pikendatud kohustust sai üle anda ja üle võtta üksnes osaliselt. Toetust sai taotleda üksnes kehtiva või pikendatud kohustuse ulatuses ja kohustusealust pindala suurendada ei saanud.

2014. a maksti välja toetused 2013. a taotlejatele (1 856 taotlejale 399 286 hektarit) kogusummas 21,2 mln eurot, lisaks maksti eelmiste taotlusvoorude eest kokku 2 539 eurot (Lisa 2 tabel 6). 2014. a määramiste järgse seisuga jäi KSM-i kohustus kehtima kuuel taotlejal kogupinnaga 268,36 hektarit (Lisa 2 tabel 7).

2014. a oli 1496 KSM toetuse taotlejat, kes taotlesid toetust kokku 389 927 hektarile. Võrreldes 2013. a-ga oli 404 taotlejat ja 39 858 hektarit vähem, mis näitab, et kõik taotlejad ei kasutanud kohustuseperioodi pikendamise võimalust. Põhitegevuse nõudeid järgisid 314 taotlejat 47 251 hektaril ning põhi- ja lisategevuse nõudeid 1 182 taotlejat 342 676 hektaril (Lisa 2 tabel 5).

2014. a taotles 1 401 taotlejat KSM toetust suuremale pinnale kui oli KSM kohustusealune pind. Mitmed taotlejad ei ole teadlikud, et kohustusealust pindala suurendada ei saa. Teiseks enamlevinud põhjuseks oli olukord, kus taotleja kasvatas põllul ühte liiki põllumajanduskultuuri ja põllu pind kokku oli suurem kui tema KSM kohustus, siis selleks, et taotlejal oleks lihtsam oma põldude üle arvestust pidada, näidati pindalatoetuste taotlusel taotletavaks pinnaks kohustusealusest pinnast suurem pind. 87 taotlejal vähendati toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest.

Administratiivses kontrollis tuvastati 2014. a. sarnaselt eelmistele kohustuseaastatele enim viljavahelduse nõude rikkumisi: 125 juhul kasvatati teravilja enam kui kolmel järjestikusel aastal ning 63 juhul kasvatati sama kultuuri enam kui kahel järjestikusel aastal. Nõude korduv rikkumine tehti kindlaks vastavalt 67 ja 21 juhul. Teiste nõuete rikkumisi oli võrreldes eelmise kohustuseaastaga vähem:

85

� 9 taotlejat rikkusid 30% talvise taimkatte jätmise nõuet;

� 14 taotlejat rikkusid liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede 15% kasvatamise nõuet;

� 2 taotlejat oli ettevõtte toetusõiguslikku maad hoidnud mustkesas.

Viljavahelduse nõude rikkumise korral tõid taotlejad rikkumiste põhjustena välja asjaolu, et olid eksinud varasematel aastatel kasvatatava põllumajanduskultuuri märkimisega taotluses, mistõttu rikkumist ei tohiks olla.

2014. a KSM toetuse taotluste menetlemisel tuvastati ka vanemaid kui 4-aastaseid rohumaid, mille eest taotlejad olid varasematel aastatel toetust saanud. Sellest tulenevalt tehti 2009.-2013. a esitatud toetustaotluste osas uued otsused ning jäeti rohumaade nõuetele mittevastava maa osas toetustaotlused rahuldamata ning nõuti eelnevatel aastatel alusetult makstud KSM toetus tagasi. Kokku nõuti toetus tagasi 12 taotlejalt, enamikult neist nõuti tagasi kõigi viie aasta toetus. Põhiliselt nõuti toetus tagasi nendest vanemate kui 4-aastaste rohumaade eest, mille kohta taotlejad enam toetust ei taotlenud. Taotlejad olid teadlikud, et sellistele rohumaadele toetust taotleda ei saa, samas arvasid, et kui nad sellele rohumaale enam KSM toetuse taotlemist ei märgi, siis selliste rohumaade osas toetust tagasi ei nõuta, vaid need lähevad kohustuse 30% vähenemise arvestusse.

Kolmel taotlejal jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%. 307 taotlejal tuvastati administratiivses kontrollis puudus, mis oli tingitud rohumaariba valest märkimisest taotlusele. Selliste taotlejate kontrollimine oli administratiivselt kõige töömahukam ja keerulisem.

2014. a. kontrollisid PRIA piirkondlikud inspektorid kohapealses kontrollis 107 taotlejat 27. juunist 17. oktoobrini. Enamlevinud rikkumised olid järgmised:

� 23 taotlejat ei järginud mullaproovide võtmise ja laborisse edastamise nõuet;

� 11 taotlejat olid samal põllul kasvatanud teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja 4 taotlejat sama liiki põllu-, köögivilja- või rühvelkultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;

� 6 taotlejat olid rikkunud sertifitseeritud seemne kasutamise 15% nõuet;

� 14 taotlejal leiti, et põld ei ole KSM toetusõiguslik põhjusel, et kohapealse kontrolli käigus eest leitud kultuur ei olnud KSM toetusõiguslik.


Esmakordselt võisid põllumajandustootjad KSM-i 5-aastase kohustusega liituda 2009. a. Perioodi lõpuks seatud eesmärk saavutati toetust saavate alade kogupindala osas juba esimese aastaga, planeeritud 400 000 hektari asemel taotleti toetust 470 021 hektarile. Meetme eesmärkide täitmisest tuleneva eelarve ületamise tõttu said 2010. ja 2011. a KSM kohustust alustada vaid isikud, kel lõppes MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või isikud, kes läksid 2006. a alustatud MAHE-lt üle uue perioodi MAHE-le ning võtsid ühtlasi ka KSM-i põhitegevuse kohustuse. KSM toetuse taotlusi alates 2012. a uutelt taotlejatelt enam

86

vastu ei võetud. 2014. a oli võimalus taotlejatel, kes võtsid KSM toetuse kohustuse 2009. a, kohustust ühe kohustuseaasta võrra pikendada.

Perioodi jooksul on pindalaliselt enam toetust taotletud Lääne-Viru-, Järva-, Tartu-, Jõgeva- ja Viljandimaal, kus paiknevad Eesti viljakaimad mullad ning suur osa intensiivsest põllumajandusest on koondunud just nendesse maakondadesse. Seega on põllumajandusega seotud keskkonnahoiu seisukohalt oluline, et selle piirkonna tootjad on võtnud endale kohustusi keskkonna säästmiseks.

Meetme mõjunäitajate uuringuid on teostanud ja koondanud Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi PMK) ning püsihindamisaruande kohaselt võib KSM (+KST) seireettevõtete N-, P-, K-taluväravabilansi (arvutatakse kalendriaasta jooksul ettevõttesse ostetud/sisse toodud ja sealt müüdud/välja viidud toodangu vahena, ei arvestata ettevõttesisest toiteelementide, nt sõnniku, kasutamist) tulemusi keskkonna keemilise koormuse vähenemise ja vee kvaliteedi paranemise seisukohalt hinnata heaks, mulla viljakuse osas aga negatiivseks. Ühelt poolt on vähenenud veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas, samas ilmneb muldade väljakurnamise oht väheneva P- ja K-sisendi tõttu, mis ei kata tegelikku toiteelementide vajadust. 2011.-2013. a võrreldes 2007.-2010. a tulemustega fosfor- ja kaaliummineraalväetiste kasutamise osakaal sisendis suurenes, kuid sellest hoolimata jäi P- ja K-bilanss negatiivseks. 2013. a kasvatati liblikõielisi 138 842 hektaril (Tabel 45), mis võimaldab osaliselt kompenseerida N vajadust, tasakaalustada N-bilanssi ja vähendada N mineraalväetiste kasutamist.

Tabel 45. Alameetme 2.3.1 sisuline progress


2007-2013

Saavutus-tase

2014. a-l

Osa- tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arv

5000 taotlejat

1856 taotlejat*

37

Toetust saavate koolitatud põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arv

5000 taotlejat

Algkoolituse läbinuid kokku 2216 taotlejat

Täienduskoo-lituse läbinuid kokku 2006

taotlejat

44,3

40

Toetust saavate alade kogupindala (ha) 400 000 399 286* 99,8

Tulemusnäitaja

Edukalt hooldatav ala (ha), mis aitab kaasa:

a) bioloogilisele mitmekesisusele ja KLV-ga põllumajandusele ja metsandusele;

b) vee kvaliteedile; c) mulla kvaliteedile.

400 000

400 000 400 000

396 792*¹

396 792*¹ 396 792*¹

99,2

99,2 99,2

Tulemusnäitaja (lisaindikaator)

Liblikõieliste ja liblikõieliste/kõrreliste segu all

olev kogupind (ha) toetust saavate alade kogupinnast

60 000 138 842* 231,4

87

Talvise taimkatte all olev kogupind (ha) toetust saavate

alade kogupinnast 120 000 197 459* 164,5

Mõjunäitaja

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine


Põllulindude liigirikkus ja arvukus on valdavalt stabiilne

NA


Rohumaa-ribade

taimestiku ökoloogiline

funktsio-naalsus

suurenes*

NA


Perioodi algusega

võrreldes on kimalaste liigirikkus kergelt

positiivse trendiga,

arvukus on stabiilne

NA



kogubilansis

N-bilanss on suurenenud,

P-bilanss defitsiidis, K-bilansi defitsiit

on suurenenud*

NA

Glüfosaatide sisalduse

vähenemine nitraaditundliku ala (edaspidi

NTA) põhjavees

Keskkonna-kvaliteedi norme ei ületatud

NA


Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine,

pH, P- ja K-sisalduses

Uuringu samm on 5 aastat NA

* 2013. a andmed, ¹ ilma mustkesa pinnata.

KSM (+KST) põllumajandusettevõtetes pestitsiidide kasutamise tulemusi võib keskkonna keemilise koormuse vähenemise, vee kvaliteedi paranemise ja selle kaudu ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise seisukohalt hinnata heaks. 2007. a tulemustega võrreldes vähenes 2013. a ettevõtetes pestitsiididega pritsitud pind (4%), pestitsiidide toimeainete kogus pritsitud pinna (13%) ja põllumajandusmaa kohta (19%). Pestitsiidide kasutamise vähenemise põhjused ettevõtetes on erinevad. Pestitsiidide kasutamine võib sõltuda nii toetuse nõuetest, kasvatatavatest kultuuridest, meteoroloogilistest tingimustest, preparaatide valikust, viljelustehnoloogiast, majandusolukorrast, kuid ka integreeritud taimekaitsesüsteemide juurutamisest ning tõenäoliselt ka tootjate teadlikkuse suurenemisest keskkonnasõbralikuma tootmise osas. Pestitsiidide toimeaine koguste vähenemist pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta võib osaliselt põhjendada ka üha enam kasutusele võetavate grammpreparaatidega, mis sisuliselt vähendab koormust keskkonnale.

88

Fosfori leostumine KSM põldudelt jäi loodusliku ärakande lähedale, toetusega mitteliitunud ettevõtete põldudelt leostus fosforit enim. Fosfori leostumise vähendamisele aitab kaasa talvine taimkate. Aastate 2007-2014 keskmisena leostus fosforit talvise taimkattega põldudel 0,16 kg hektari kohta aastas ja taimkatteta põldudelt 0,21 kg hektari kohta aastas.

KSM põldude dreenivee nitraatiooni kontsentratsioon on perioodi lõpuks langenud ja stabiliseerunud. Lämmastiku leostumine põldudelt ja nitraatiooni kontsentratsiooni muutused jõgedes sõltuvad KSM ettevõtte väetamistaseme juures suuresti erinevatel aastatel valitsenud hüdroloogilistest tingimustest. Perioodi keskmisena leostus lämmastikku KSM põldudelt vähem (13,8 kg hektari kohta) kui ÜPT-d saanud ettevõtete põldudelt (20,6 kg hektari kohta). Lämmastiku leostumist pärsib talvine taimkate: aastate 2007-2014 keskmisena leostus talvise taimkattega põldudelt lämmastikku 11,1 kg hektari kohta aastas ja talvise taimkatteta põldudelt 16,7 kg hektari kohta aastas.

Bioloogilise mitmekesisuse uuringutes oli kimalaste olukord KSM toetust saanud ettevõtetes parem kui KSM toetust mittesaanud ettevõtetes. Seetõttu võib väita, et KSM toetuses olevad nõuded soodustavad elurikkust, vähendades survet keskkonnale ja suurendades kimalaste toiduressurssi ning pesitsuspaikade olemasolu. Linnunäitajad on olnud kohustuseperioodi kestel valdavalt stabiilsed, KSM ettevõtete majandamine ei ole põhjustanud linnustiku näitajate olulist tõusu ega langust.

Üldiselt on toetuse nõuded täitnud eesmärki. Enamik KSM meetme väljund- ja tulemusnäitajate eesmärkidest on täidetud, v.a väljundnäitaja eesmärk toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arvu osas (Tabel 45), sest toetust saavate alade kogupindala ei ole maahaldajate arvuga loogilises seoses. Sellega seoses on ka kohustuseperioodi jooksul toetust saavate koolitatud põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arv madalam. 2013. a on toetust saavate alade kogupindala perioodi eesmärgiks seatud 400 000 hektarist 714 hektari võrra väiksem. KSM-is uusi toetuse kohustusi pärast 2009. a üldjuhul alustada ei saanud ning kohustuseperioodil ei saanud ka kohustust suurendada, samas oli võimalus kohustust kohustuseperioodi jooksul kuni 30% võrra vähendada, samuti pärast kolmandat kohustuseaastat põllumajandusliku tegevuse lõpetamise korral kohustusest loobuda.

2.3.3.2 ALAMEEDE 2.3.2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMI SE TOETUS

Alameetme eesmärk

Toetuse eesmärgiks on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse ning mullaviljakuse ja veekvaliteedi säilitamine ja parandamine ning mahepõllumajanduse arengu toetamine. Toetus peab aitama kaasa mahetoodangu mahu ja mahepõllumajanduse konkurentsivõime suurendamisele.


MAHE taotlusi võeti vastu 2.-21. maini 2014. a, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist kuni 16. juunini 2014. a. MAHE taotluse esitamisega hilinesid 16 taotlejat, keskmiselt hilineti 4,6 päeva.

89

Toetuse rakendamise aluseks oli põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrus nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

Toetust oli võimalik taotleda lisaks põllumajanduslikus kasutuses olevale maale ka karjatatavate loomade ja mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede eest.

2014. a oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 1 542 mahetootjat, kelle kasutuses oli 158 071 hektarit mahepõllumajanduslikult majandatavat maad. MAK-i raames MAHE-t taotles 2014. a 1 360 ettevõtjat. Taotletud pind kokku oli 133 070 hektarit. Mahepõllumajanduse registris olevast maast moodustas taotletud pind 2014. a 84%.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku tootjatest. Kasvatatakse eelkõige lambaid ja veiseid, vähemal määral hobuseid ja kitsi. Mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade toetuse taotlejaid oli 2014. a kokku 875, taotletud ühikute arv oli 33 276.

2014. a võis toetust taotleda ka 2013. a ettevõttes mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede keskmise arvu kohta. Taotlejaid oli kokku 94, taotletud loomade, lindude ja mesilasperede arv kokku oli 23 779.

PRIA teenistujad kontrollisid kohapeal valimi alusel 77 MAHE taotlejat ajavahemikul 27. juunist 17. oktoobrini 2014. a. Levinumad rikkumised, mis kohapealse kontrolli käigus tuvastati, olid niitmise (17 taotlejal) ja külvamise või istutamise (4 taotlejal) tähtaegadest mitte kinnipidamine. 17 taotlejal leiti kohapealses kontrollis alla 0,3 hektari suurune põld. 6 taotlejal tuvastati kohapealse kontrolli käigus põld või põllu osa mis ei olnud heinaseemnepõld või kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa.

PMA kontrollib kohapeal kõigil taotlejatel mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmist ja edastas PRIA-le ka enda poolt kindlaks tehtud põllul kasvatatud põllumajanduskultuuride andmed. Sellest tulenevalt vähendati 50 taotlejal toetust, kuna PMA kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erines 2014. a pindalatoetuste taotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist.

Taotletud toetuse peamised vähendamise põhjused olid 2014. a taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevused (142 taotlejal), rohumaa puhul loomkoormuse nõude mittetäitmine (205 taotlejal), kohustusliku mahepõllumajandusliku tootmise koolituse läbimata jätmine (50 taotlejal) ja toetuse taotlemine põllu kohta, millel ei tegeleta mahepõllumajandusliku taimekasvatusega (58 taotlejal).


MAK 2007-2013 alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ rakendus täies mahus 2009. a. Alameetme 2.3.2 indikaatorite sihttasemed ja nende täitmine aastaks 2014 on toodud Tabelis 46.

90

MAHE alune pind ja toetust saavate ettevõtjate arv kasvas kuni aastani 2013 järjepidevalt. 2013. a oli toetusealune pind 126 242 hektarit, toetust sai 1 407 ettevõtjat. 2014. a-ks lõppes suurel osal tootjatest MAHE kohustus, kuid neil oli võimalus seda ühe aasta võrra pikendada. Kuna paljud tootjad ei kasutanud seda võimalust ja uute kohustustega 2014. a alustada ei saanud, siis vähenes 2014. a toetuse saajate arv võrreldes 2013. a 72 tootja (5,1%) ja toetusalune pind 7 005 hektari (5,5%) võrra. Toetusaluse pinna sihttase (100 000 hektarit) ületati, aga toetuse saajate sihttase (1 800 tootjat) jäi perioodi lõpuks täitmata. Toetuse saajate arv jäi sihttasemest madalamaks kuna ettevõtete keskmine suurus kasvas: mitmed neist ühinesid et olla turul konkurentsivõimelised, samas loobus igal aastal teatud arv ettevõtteid mahetootmisest.

Liblikõieliste kultuuride (liblikõielised heintaimed, liblikõielised teraks ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segud) kasvatamise sihtasemeks oli MAK-is seatud 15 000 hektarit. 2014. a kasvatati liblikõielisi 35 942 hektarilisel MAHE alusel maal. Liblikõielised moodustasid 2014. a ligi 30% toetusalusest põllumajandusmaast.

Alates 2009. a, mil hakati toetust maksma karjatatavatele loomadele, kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele, suurenes mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arv märgatavalt. 2014. a sai MAHE-t karjatatavate loomade eest kokku 874 tootjat. Arvuliselt kõige rohkem oli toetusaluseid lambaid (40 428) ja veiseid (36 780). Lammaste arv tõusis 2009. a võrreldes 2014. a-ks 1,7 ja veiste arv peaaegu kaks korda. Toetusaluste piimalehmade arv on alates 2011. a pidevalt langenud, 2014. a oli neid 2133. Piimalehmade arvu vähenemise üheks põhjuseks on loomade lõaspidamist lubanud erisuse lõppemine 31.12.2013. Mitmed mahepiimatootjad ei suutnud investeerida lautade ümberehitusse, mistõttu lõpetasid mahepiima tootmise. Mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede kohta sai toetust 2014. a 75 tootjat. Toetusaluste sigade arv on perioodi jooksul olnud suhteliselt väike, 2014. a maksti toetust 13 tootjale 734 sea eest, samas võrreldes 2009. aastaga on sigade arv tõusnud ligi 7 korda. MAHE-t maksti 2014. a 14 908 kodulinnu (munakanad, broilerid, haned, kalkunid ja pardid) eest, nende arv on alates 2009. a kasvanud 8 korda. Suurenenud on ka toetusaluste küülikute ja mesilasperede arv. Kokkuvõttes võib öelda, et toetuse maksmine loomadele, kodulindudele ja mesilasperedele on oma eesmärgi täitnud.

91


Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk 2007–2013

Saavutustase 2014. a-l Määratud ja

väljamakstud taotluste

alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude

maahaldajate arv 1800 1335 74

Toetust saavate koolitatud põllumajandusettevõtete ja muude

maahaldajate arv 1800 NA* NA*

Toetust saavate alade kogupindala (ha) 100 000 119 237 119

Tulemusnäitaja

Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa: a) bioloogilisele mitmekesisusele ja KLV-ga põllumajandusele ja metsandusele;

b) vee kvaliteedile; c) mulla kvaliteedile.

100 000 117 216** 117**

Tulemusnäitaja (lisaindikaator)

Liblikõieliste ja liblikõieliste/kõrreliste segu all olev kogupind toetust saavate

alade kogupinnast (ha) 15 000 35 942 240

Talvise taimkatte all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast (ha) 30 000 83 733 279

Mõjunäitaja



Arvukus ja liigirikkus stabiilne


NA


Kesk-Eestis liigirikkus ja Shannoni indeks tõusis

2011. a-ni ja siis stabiliseerus, arvukus stabiilne. Lõuna-Eestis

näitajad stabiilsed



kogubilansis NA


Positiivsed muutused

mulla orgaanilise

aine, pH, P- ja K-sisalduses

NA

Mõjunäitaja (lisaindikaator)

Muutused põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuses

Põllumajan- dustootjate keskkonna-teadlikkus suureneb

Keskkonnateadlikkus enamusel kõrge (PMK e-

uuringu andmetel)

NA* MAHE kohustusliku täiendkoolituse vähemalt 12 tunni ulatuses läbinud tootjate arv ei ole täpselt tuvastatav. Koolitus oli läbimata 53 toetuse taotlejal. ** Ilma mustkesa pinnata, kuna mustkesa kasutamine mõjub mullaviljakusele, veekvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele negatiivselt.

92

Ajavahemikul 2007-2014 moodustasid MAHE alusest pinnast peaaegu poole (45%-51%) püsirohumaad. Arvates siia juurde ka lühiajalised kõrreliste ja liblikõieliste pinnad, moodustavad rohumaad 2014. a toetusealusest pinnast 72%. Sama näitaja 2007. a oli 81%. Seega rohumaade kogupind on kultuurigruppide struktuuris alates 2009. a mõnevõrra vähenenud.

PMK uuringute tulemused kinnitavad, et meede soodustab mahepõllumajanduse terviklikku arengut ja keskkonna üldine seisund peaks säilima või paranema mitmete näitajate osas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata mullaviljakuse säilitamisele, kuna taimetoiteelementide bilanss maheettevõtete põllumuldades on tihti negatiivne, sest paljud mahetootjad ei väeta oma põlde orgaaniliste või looduslikku päritolu mineraalseid P-d ja K-d sisaldavate väetiste vähesuse või puudumise tõttu. Liblikõieliste või kõrreliste heintaimede suur osakaal toetusalusel maal võimaldab säilitada ja parandada mulla orgaanilise aine sisaldust, mulla struktuuri ja elurikkust ning oluliselt takistada erosiooni. Suurenevad mahetootjate sissetulekud ja konkurentsivõime. Paraneb tootjate majandamise, orgaaniliste ja haljasväetiste planeerimise ning kasutamise oskus. Tänu koolitustele suureneb keskkonnateadlikus.

2.3.3.3 ALAMEEDE 2.3.3 OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMI SE TOETUS

Alameetme eesmärk

Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. Toetatakse Eesti ohustatud tõugude nimekirja kantud eesti hobuse, tori hobuse, eesti raskeveohobuse ja eesti maatõugu veise pidamist.

Toetuse määr eesti hobuse ja tori hobuse pidamise kohta on 186,62 eurot aastas ja eesti raskeveohobusel 199,08 eurot hobuse kohta aastas. Eesti maatõugu veise pidamise toetus veise kohta aastas on 196,21 eurot.


Kokku esitati 2014. a OTL-i saamiseks 651 taotlust 3 055 looma pidamiseks, mis on veidi vähem kui 2013. a. 2014. a ei saanud alustada uut kohustust ning olemasolevat kohustust sai suurendada vaid maakarja veiste puhul. Seisuga 31.12.2014 ei olnud toetuse taotluste menetlemine veel lõppenud ning seega puuduvad andmed heakskiidetud taotluste kohta.

Ülevaade taotlemistest tõugude kaupa

Eesti tõugu hobuste pidamise toetus:

2014. a esitati 331 taotlust 1 686 eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses.

2013. a esitati 358 taotlust 1 728 eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2013. a toetuse määramise otsused tehti 2014. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 354 ja heakskiidetud loomade arv 1 700. Eesti tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2014. a välja 317 922 eurot.

93

Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetus:

2014. a oli 150 eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 690 eesti maakarja tõugu veise pidamiseks. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses.

2013. a oli 174 eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 731 eesti maakarja tõugu veise pidamiseks. 2013. a toetuse määramise otsused tehti 2014. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 164 ja heakskiidetud loomade arv 688. 2013. a Eesti maakarja tõugu veiste pidamise eest maksti 2014. a 164 taotlejale välja 134 896 eurot.

Eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetus:

2014. a oli eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 59. Toetust taotleti 230 raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses.

2013. a oli eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 57. Toetust taotleti 251 raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2013. a toetuse määramise otsused tehti 2014. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 56 ja heakskiidetud loomade arv 249. 2013. a taotletud eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2014. a välja 56 taotlejale kogusummas 49 517 eurot.

Tori tõugu hobuste pidamise toetus:

2014. a oli tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 207. Toetust taotleti 449 tori tõugu hobuse pidamiseks. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses.

2013. a oli tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 227. Toetust taotleti 494 tori tõugu hobuse pidamiseks. 2013. a toetuse määramise otsused tehti 2014. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 218 ja heakskiidetud loomade arv 482. 2013. a taotletud tori tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2014. a välja 89 630 eurot.

Ülevaade kontrollide läbiviimisest

Maatõugu veiste puhul kontrollitakse looma andmete olemasolu PRIA registris ja tehakse kontrolle ka tõuraamatu alusel. Hobuste puhul tehakse kontrolle tõuraamatute alusel. Kuna kõik tõuraamatutesse kantud hobused peaks olema ka PRIA registris, siis eraldi kontrolle otse registriga ei tehta.

Erinevaid järelepärimisi tehti ligikaudu 430 OTL-i taotlejale. Kõige enam puudus taotlejatel ohustatud tõugu loomade loetelu (86 taotlejal), kohustuse üleandmise/vastuvõtmise akt (85 taotlejal), loomade asendamise teatis (77 taotlejal), veterinaararsti tõendit küsiti 63 taotlejalt. Taotluse esitas hilinenult 51 taotlejat.


Loomade koguarv, kelle kohta on makstud OTL-i, on üldjoontes aastast 2007 pidevalt suurenenud. Tõus on toimunud tänu eesti hobuse ja eesti raskeveohobuse arvukuse kasvule. Toetatud maakarja tõugu veiste arv on perioodi 2007-2014 jooksul pidevalt kõikunud, tori tõugu toetusaluste hobuste arv on perioodi jooksul püsinud üsna stabiilsena.

94

Tõuraamatu andmed ja tõugude säilimine

Tõuraamatusse kantud ohustatud tõugu loomade arvukusest annab ülevaate Tabel 47.

Tabel 47. Ohustatud tõugu loomade arvud aastatel 2007-2014

Tõug/Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti hobune 1 600 1 788 1 896 2 076 2 084 2 197 2 323 2 453

Tori hobune 1 300 1 365 1 370 1 376 1 383 1 393 1 378 1 255

sh TA*osas - 751 755 747 726 707 712 665

sh tori tõu vana-tori suuna hobune

- - - - - - - 39

Eesti raskeveohobune 210 223 251 250 283 326 333 361

Eesti maatõugu veis 1 920 1 838 1 863 1 616 1 597 1 583 1 276

Tõuraamatu põhiosa lehmad, v.a lehmikud

ja pullid - - 675 629 629 608 616 630

Allikas: PMK 2014, EHS 2015, VTA 2015, EK Selts 2015

Maatõugu veiste andmed ei ole olnud püsihindajale iga-aastaselt ühtlastel alustel kättesaadavad. Tabelis 47 toodud andmed on korrigeeritud vastavalt 2015. a VTA-lt saadud teabele ja erinevad varasemates seirearuannetes esitatud andmetest. Tõuraamatusse kantud Eesti maakarja veiste koguarv on perioodil 2007-2014 vähenenud, samas tõuraamatusse kantud maatõugu pullide ja tõuraamatu põhiossa (A ja B osa) kantud lehmade arv on tasapisi tõusuteel.

Tabelis 47 on lisaks tori tõugu hobuste üldarvule eraldi välja toodud ka TA universaalsuuna populatsiooni kuuluvate hobuste arv alates 2008. a, kui tõuraamat kaheks osaks jagati. Samuti on eraldi välja toodud vana-tori suuna hobuste arv, sest 2014. a augustist loetakse ohustatud tõuks ka vana-tori suuna hobuste populatsioon.

Eesti hobuste ja eesti raskeveohobuste tõuraamatusse kantud loomade arv on alates 2007. a kulgenud tõusvas trendis. Aastaks 2014 oli eesti hobuste arv suurenenud 1,5 ja eesti raskeveohobuste arv 1,7 korda võrreldes perioodi algusega. Tõuraamatusse kantud tori hobuse universaalsuuna loomade arv on kulgenud perioodi algusest alates väikese langustrendiga.

Oluline näitaja tõu säilimisel on saadud järglaste arv. Ohustatud hobusetõugude järglaste arvud on esitatud tõugude ja aastate lõikes Joonisel 5. Eesti tõugu hobusel ja eesti raskeveohobusel on 2014. a järglaste arv suurenenud võrreldes aastaga 2013, seevastu tori tõu hobustel märgatavalt langenud.

95

Joonis 5. Eesti tõugu, tori tõugu (universaalsuund ja vana-tori suund) ja eesti raskeveo tõugu hobuste järglaste arv (sh ristandhobuse varsad) aastatel 2007-2014 (PMK 2015, VTA 2015)


Eesmärk 2007-2013: toetuse rakendumisel suureneb kõikide kohalikku ohustatud tõugu loomade arv ja tõugude väljasuremise oht väheneb.

Saavutustase 2014: võrreldes 2007. a näitajatega on aastaks 2014 suurenenud eesti tõugu hobuste ja eesti raskeveotõugu hobuste arv. Tori universaalsuuna hobuste arvukus on võrreldes 2008. a näitajaga 2014. a-ks langenud. Tõuraamatusse kantud eesti maatõugu veiste arv on aastati kõikunud ja jäänud üldkokkuvõttes samaks. VTA ja EK Seltsi poolt püsihindajale esitatud eesti maakarja veiste tõuraamatu andmete õigsus vajaks täiendavat kontrolli, mida seire ja hindamise raames ei ole praegu võimalik teha.

2.3.3.4 ALAMEEDE 2.3.4 KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASV ATAMISE TOETUS

Alameetme eesmärk

SRT eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi „Sangaste“, säilimine.

Alameetme rakendamine

Taotlusi võeti vastu 2.- 21. maini 2014. a, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist 16. juunini 2014. a. Ainus toetusalune kohalik sort Eesti oludes on „Sangaste“ rukis.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise eest makstav toetuse määr on talirukkisordi „Sangaste“ puhul 32,28 eurot hektari kohta aastas. SRT saamise täpsemad nõuded on esitatud

0

25

50

75

100

125

150

175

200

225

250

275

300

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Järg

last

e(v

arss

ade)

arv

Eesti tõugu hobuneEesti raskeveo hobuneTori tõug (universaalsuund)Tori tõug (vana-tori suund)

96

põllumajandusministri määruses nr 28 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

SRT-d võib taotleda põllumajandusega tegelev FIE või juriidiline isik. Toetusega hõlmatud maa peab asuma PRIA põllumajandustoetuste ja -massiivide registris. Toetuse taotleja peab järgima kogu ettevõttes nõuetele vastavuse nõudeid ning VTK-te kasutamise miinimumnõudeid. Taotleja peab viieaastase kohustusperioodi jooksul kasvatama talirukkisorti „Sangaste“ igal aastal vähemalt viiel hektaril. Taotleja peab kasutama külvamisel üksnes talirukkisordi „Sangaste“ sertifitseeritud seemet.

SRT-ks esitati taotlusi 13 maakonnas, kokku oli 41 taotlejat. Taotluse esitamisel hilinejaid ei olnud. Taotletud pind kohalikku sorti taimede kasvatamiseks kokku oli 769 hektarit.

2013. a taotletud SRT-d maksti 2014. a välja summas 28 060 eurot. 2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses.

2014. a lõpetasid SRT kohustuse kaks taotlejat. Põhjuseks ühel juhul pikaajaline töövõimetus ja teisel juhul ei soovitud kultuuri edasi kasvatada. Toimus üks ettevõtte üleandmine, mille käigus liikus SRT kehtiv kohustus ülevõtjale. 2009. a võetud kehtivat kohustust pikendasid kolm taotlejat, 2010. a võetud kehtiv kohustusperiood lõppes 11 taotlejal, 2011. a võetud kehtiv kohustus on 13 taotlejal, 2012. a võetud kehtiv kohustus on 12 taotlejal ja 2013. a võetud kehtiv kohustus on kolmel taotlejal. SRT 5-aastane kehtiv kohustus on 2014. a määramiste järgse seisuga 28 taotlejal.

SRT osas tehti järelepärimisi kokku 12 taotlejale, põhjusel, et nad ei esitanud toetuse saamiseks külvatud sertifitseeritud „Sangaste“ rukki seemnekoguste kohta etikette ja ei täitnud minimaalset külvinormi.

Kohapealses kontrollis oli 2 SRT taotlejat. Kohapealses kontrollis ei tuvastatud ühtegi SRT nõude rikkumist.

Ühel taotlejal hävis külv täielikult, talle jäeti toetus määramata, kuid kohustus jäi kehtima, kuna taotleja soovis kohustust jätkata. Kaks taotlejat ei kinnitanud oma kehtiva kohustuse jätkuvat täitmist ja üks taotleja lõpetas kohustuse, kuna külvatud pind jäi alla minimaalse nõutud 5 hektari ja ta ei soovinud seda kultuuri enam edasi kasvatada. Kolmel taotlejal vähendati toetust, kuna „Sangaste“ rukist oli hektari kohta külvatud vähem kui 140 kg ning kolmel taotlejal hinnati maatriksi järgi külvinormi rikkumine väheoluliseks ja toetust selle eest ei vähendatud.


Perioodi 2009-2014 jooksul on antud toetuse osas olnud väga väike tootjatepoolne huvi. 2012. a saavutati alade kogupinna osas toetusele seatud eesmärgi kõrgeim näitaja 10% (toetust sai 1046 hektarit). Samal aastal oli ka kõige rohkem toetuse saajaid. 2014. a-ks on see vähenenud. Perioodi algusega võrreldes on toetusalune pind suurenenud 2,5 korda, toetuse saajate arv ca 6 korda.

Alameetmele 2.3.4 seatud eesmärgist ja saavutustasemest annab ülevaate Tabel 48.

97



2007-2013



taotluste alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetust saavate alade kogupindala (ha) 10 000 769 8

2.3.3.5 ALAMEEDE 2.3.5 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOL DAMISE TOETUS

Alameetme eesmärk

PLK eesmärk on tagada niitmise ja karjatamise teel Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) soodne seisund7, et seeläbi säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust.


PLK nõuded on sätestatud põllumajandusministri 08.03.2010. a määrusega nr 19 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013”.

PLK taotleja pidi ajavahemikus 1. aprillist 20. maini esitama KA-le hooldatavate poolloodusliku koosluste loetelu ja poollooduslike koosluste kaardi, milles esitatud andmete põhjal andis KA viie tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse, et poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, vastab toetusõigusliku maa nõuetele.

PLK taotlusi võttis PRIA vastu 2.-21. maini 2014. a, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist 16. juunini 2014. a. Taotluse esitamisega hilinesid 33 taotlejat, keskmiselt hilineti 5,2 tööpäeva. 2014. a sai PLK-d taotleda üksnes kehtiva kohustuse alusel. Uut kohustust alustada ei saanud. 2014. a sai PLK taotlust esitada ka e-PRIA kaudu, sh joonistada poollooduslikele kooslustele taotletavaid alasid (teenus „Minu niidud“) ja esitada need KA-le kooskõlastamiseks. Kokku esitati 2014. a 890 PLK taotlust 24 957 hektari kohta. Võrreldes 2013. a-ga vähenes taotluste arv 81 võrra ja taotletud pind 1875 hektari võrra.

2014. a toetuse määramise otsused tehti 2015. a alguses ja andmed kajastuvad järgmises aruandes. 2014. a maksti välja 2013. a taotletud PLK kogusummas 4,5 mln eurot.

2014. a määramiste järgse seisuga on kehtiv PLK kohustus 232 taotlejal kokku 6 129 hektaril. Alates 2015. a saab poolloodusliku koosluse hooldamiseks taotleda ka 22. aprilli maaelu ministri määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ alusel.

7 Elupaiga ja liigi soodne seisund on määratletud looduskaitseseaduses. Selle järgi loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja elupaiga alad levila piires on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

98


Kohapealse kontrolli läbiviimise periood oli 1. juulist 17. novembrini, riskianalüüsi alusel võeti valimisse 37 PLK taotlejat. Lisaks KA või PRIA menetlusbüroo ettepanekul 12 PLK taotlejat.

Kohapealset kontrolli viib läbi delegeerimise alusel KA, kes kontrollib PLK toetusõiguslikkuse nõudeid, baas- ja täiendavaid nõudeid.

Põhiliseks kohapealses kontrollis tuvastatud puuduseks oli poolloodusliku koosluse tähtajaks nõuetekohaselt mitte hooldamine, mis tuvastati 18 taotleja majapidamises. Kahe taotleja kohapealses kontrollis tuvastati, et niitmisega on alustatud enne lubatud tööde algusaega. Neli taotlejat oli hekseldanud poolloodusliku koosluse ala ilma KA eelneva kirjaliku nõusolekuta, kahel juhul oli taotleja hekseldanud poolloodusliku koosluse ala KA kirjalikul nõusolekul.

Järelepärimisi tegi PRIA ligikaudu 100 taotlejale. Kõige rohkem järelepärimisi PLK taotlejate osas tehti seetõttu, et esitamata oli lisavorm. 16 taotlejal oli esitamata poolloodusliku koosluse loetelu ja 11 taotlejal oli esitamata kohustuse pikendamise vorm. Järelepärimisi tehti ka neile taotlejatele, kellel oli läbimata PLK koolitus (26 taotlejat) ja kelle PLK kohustus oli vähenenud üle lubatud piiri (27 taotlejat).

17 taotlejat esitasid avalduse PLK-st loobumise kohta, kuna ala ei olnud erinevatel põhjustel võimalik 2014. a hooldada.


Toetuse taotlusi on vastu võetud alates 2007. a. Poolloodusliku koosluse hooldamise meetme eelarveks on MAK-i eelarve kohaselt aastateks 2007-2013 kavandatud 3,8 mln eurot aastas. Tulenevalt taotlejate arvu ja pinna suurenemisest on tõusnud ka toetuste maksmise summad aasta-aastalt alates meetme avanemisest.

Hooldatud alade suurenemisega aitab meede kaasa Natura 2000 alade soodsa seisundi tagamisele. Meede aitab ka säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning mõningal määral vähendada maade mahajätmist, kuna soodustab alade jätkuvat majandamist.

PLK maksmiseks eraldi tulemuslikkuse seiret läbi ei viida. Nendel aladel saab muutuste hindamiseks kasutada kaudseid andmeid, peaasjalikult Keskkonnaministeeriumi koordineeritud riikliku keskkonnaseire tulemusi. Poollooduslike koosluste väärtuste ja muutuste paremaks hindamiseks võiks riikliku keskkonnaseire planeerimisel kaaluda mitme erineva seireprogrammi läbiviimist samal seirealal (nt samadel ranna- ja luhaniidualadel nii ohustatud taimekoosluste, kurvitsaliste kui ka kahepaiksete seire).

Elupaikade seiretulemused viitavad selgelt majandamise ja majandamisvõtete (nt niitude mitte-koristamine, ebapiisav karjatamine jne) olulisusele elupaigatüübi soodsa seisundi tagamisel. Paljud seiratud alad on majandamata või majandatud ebapiisavalt, mistõttu on seiratud alad sageli halvas või halvenevas seisundis.

Otseselt PLK-d saavatel aladel spetsiaalset lindude seiret meetme mõju hindamiseks läbi ei viida, kuid kaudselt saab hindamiseks kasutada Eesti riikliku seire karakterliikide seirearuandeid.

99

Rohunepp on luhaalade oluline linnuliik, kes kuulub Eesti kõige haruldasemate ja kaitset vajavamate linnuliikide hulka. Selle liigi puhul on täheldatud mobiilsust ja ümber kolimist paremini hooldatud luhaaladele. 2014. a aruandes viidatakse hekseldamise negatiivsele mõjule Alam-Pedja piirkonnas, kus luhaala taastamisel purustatud kulumass kuhjub luhapinnasele ja soovitatakse luhta edaspidi niita ja niide koristada.

Rannaniitudel pesitseva niidurüdi säilimine on samuti sõltuvuses loomade karjatamisest ja heina niitmisest. Liigi arvukus langeb ja selle peamiseks põhjuseks peetakse rannaniitude hooldamata jätmist, liiga kõrget rohtu, pesitsusalade kulustumist ning tüüpiliste lompide ja soonekohtade kadumist (Erit et al., 2008).

Alameetme 2.3.5 eesmärkidest ja saavutustasemetest annab ülevaate Tabel 49.



2007-2013



alusel

Välja -makstud taotluste

alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljund-näitaja

Taotlejate arv Natura 2000 alal 1500 934 934 62

Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura

2000 alal 35 000 25 120 25 120 72

Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura 2000 alal tüüpide kaupa

Puisniidud - 3 000 Muud

kooslused - 32 000

Puisniidud - 633

Muud kooslused -

25 496

Puisniidud - 633

Muud kooslused -

25 496

21 80

Tulemus-näitaja

Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa

bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge

loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele (ha)

35 000 25 120 25 120 72

Mõju-näitaja


Lindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb,

soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Lindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb,

soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Keskkonnaseire tulemusena elupaikade

seisund pigem halb

BirdSTAT hinnang: merisk, niidurüdi, tutkas,

punajalg-tilder - mõõdukas langus;

naaskelnokk, tikutaja, suurkoovitaja -

suundumus ebaselge; liivatüll, kiivitaja -

stabiilne; mustsaba-vigle - tugev langus; kivirullija -

tugev langus

KLV alade hooldamine Muudatused KLV alades 24957 25120 NA

100

2.3.4 MEEDE 2.4 LOOMADE KARJATAMISE TOETUS

Meetme eesmärk

Meetme eesmärk on parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust ja toetada loomade heaoluga ning keskkonnahoiuga arvestavat loomakasvatust.

Toetuse määr karjatatava veise ja hobuse kohta on 51,13 eurot aastas, kitse ja lamba kohta 9,20 eurot aastas.

Meetme rakendamine

Kokku esitati 2014. a 2 082 LKT taotlust 93 027 ühiku (112 130 looma) kohta. Toetust taotleti 85 575 veise, 747 kitse, 22 549 lamba ja 3 259 hobuse kohta. 2014. a taotluste kohta tehakse toetuse määramise otsused ja väljamaksed 2015. a.

2013. a esitati 2 381 LKT taotlust 96 022 ühiku (117 109 looma) kohta. Toetust taotleti 88 022 veise, 3 371 hobuse, 900 kitse ja 24 816 lamba kohta. 2013. a taotluste kohta tehti toetuse määramise otsused ja väljamaksed 2014. a. LKT-d maksti välja 2013. a taotlejatele 2014. a 4,8 mln eurot. Heakskiidetud taotluste arv oli 2 326 ja heakskiidetud ühikute arv 93 198.


LKT osas tehti kõige rohkem järelepärimisi hobuste kohta, kellel andmeid pärast loomade ristkontrolli registrist ei leitud. Peamiseks puuduseks, miks hobuse unikaalse elunumbri (edaspidi UELN) numbrit registrist ei leitud, oli muutunud UELN number, millest taotleja ei olnud teadlik või jätkas taotleja taotlemist muutunud UELN numbriga hobusele, samuti ei esitatud välismaiste hobuste kohta identifitseerimisdokumendi koopiat.

Peamiseks puuduseks oli taotlusel märgitud loomade arvu erinevus võrreldes registris oleva arvuga. 178 taotlejal vähendati toetust loomkoormuse ületamise eest, kuna taotletud loomade loomühikute kohta leidus nõutavast vähem rohumaid. 2014. a lõpetasid LKT kohustuse neli taotlejat ja andsid kohustuse üle 26 taotlejat. Kohustust ei asendanud ükski taotleja. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks olid lõpetamine tuvastatud puuduste ja taotleja pikaajalise töövõimetuse ning põllumajandusliku tegevuse lõpetamise tõttu. 2009. a võetud kehtivat kohustust pikendas 1608 taotlejat, 2010. a alanud kohustusperiood lõppes 244 taotlejal. Taotluse esitamisega hilines 67 taotlejat.

Kohapealsete kontrollide käigus kontrollisid LKT nõuete täitmist kaks VTA inspektorit kokku 169 taotlejal. Kontrollid toimusid 1. juulist 31. augustini. VTA inspektorid tuvastasid kohapealsete kontrollide käigus baasnõuete või täiendavate toetuse nõuete rikkumisi 9 taotlejal (kokku 13 rikkumist). Lisaks fikseeris VTA 2451 loomapõhist puudusekoodi (182 taotlejal), neist 174 loomale lisati kood, millel sanktsioneeriv mõju puudus, kuna antud loomad olid karjast välja läinud lubatud põhjusel (tõendav dokument olemas).

101


Alates meetme avanemisest 2009. a kuni 2011. a-ni taotlejate arv ja taotlusel märgitud loomade arv suurenes. Järgnevatel aastatel on taotlejate ja taotlusel märgitud loomade arv vähenenud.

Meetme sihttasemed (2000 kohustust 80 000 karjatatava loomühiku kohta) on kõigil aastatel ületatud (Tabel 50), alates 2012. a enam uued taotlejad kohustust võtta ei saanud. 2010. a lõpetasid LKT kohustuse 140 ja 2011. a 83 taotlejat. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks olid lõpetamine tuvastatud puuduste tõttu ja kohustuse täielik asendamine. Aastatel 2012-2013 oli lõpetajaid vähem, vastavalt 72 ja 26. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks olid lõpetamine tuvastatud puuduste tõttu ja taotleja pikaajaline töövõimetus või põllumajandusliku tegevuse lõpetamine. Kohustuse üleandjaid oli 2012. a 107 ja 2013. a 111 ning LKT kohustuse asendas 2012. a 25 ja 2013. a 23 loomapidajat. 2014. a lõpetasid LKT kohustuse 4 taotlejat ja andsid kohustuse üle 26 taotlejat, kohustust ei asendanud ükski taotleja. 2009. a võetud kehtivat kohustust pikendas 1608 taotlejat, 2010. a alanud kohustusperiood lõppes 244 taotlejal. LKT 5-aastane kehtiv kohustus on 2014. a määramiste järgse seisuga 143 taotlejal.



2007-2013



taotluste alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Toetust saanud

põllumajandustootjate arv 2 000 2 326 116

Sõlmitud lepingute arv 2 000 2 326 116

Tulemusnäitaja Väljas karjatavate loomade arv

(LÜ) 80 000 93 198 117

Aastate lõikes on kõige enam toetust taotletud veistele (77% taotletud loomade arvust aastas). Hobustele taotletud toetuse osa on olnud alla 3%, kitsedel alla 1%, lammastele taotletud toetuse osa on olnud 20% taotletud loomade arvust. Keskmiselt on läbi aastate toetatud 97% taotletud loomühikutest.

Aastatel 2009-2014 oli LKT taotlejate seas keskmiselt 74% neid, kes taotlesid LKT-d viiel järjestikusel aastal. Neile määrati toetust ca 85 000 loomühiku eest igal aastal. Perioodi algusest 2009. a kuni 2014. a (kuuel järjestikusel aastal) on toetust taotlenud 1528 loomapidajat (64%), kelle toetust saanud loomühikute arv on olnud keskmiselt 79 000 loomühikut aastas. 262 loomapidajat, kellel lõppes LKT 5-aastane kohustus 2013. a, 2014. a enam LKT-d ei taotlenud.

Võrreldes toetuse taotlejate arvu toetuse saajate arvuga ja taotletud loomühikuid määratutega, siis on läbi aastate keskmiselt 97% taotlejatest ja taotletud loomühikutest LKT-d saanud. Peamised põhjused, miks toetust ei määratud, on järgnevad: kohustuse lõpetamine erinevatel põhjustel; taotletud ja kindlakstehtud loomade arvu erinevus üle 20%; kehtiva kohustusega taotlejad, kellel oli täidetud kahe loomühiku nõue, jätkasid oma kehtivat kohustust pärast 15. juunit.

Loomade heaolu toetuse eelarve on MAK-is toodud eelarve kohaselt kogu perioodi (2007-2013) kohta kokku 21,7 mln eurot. Aastatel 2009-2013 määrati LKT-d summas ca 25,2 mln eurot, mis

102

ületas planeeritud eelarve. 2014. a kohta on määratud LKT-d ca 4,6 miljonit eurot, mida makstakse välja „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ (edaspidi MAK 2014-2020) vahenditest. Enim LKT-d saanud maakonnad on läbi aastate olnud Lääne-Viru (13% toetussummast), Pärnu, Saare ja Järva maakond (kõik 11%). Kõige vähem on LKT-st makstud Hiiu maakonda (1,3% toetussummast). Ligikaudu 3% LKT toetussummast on saanud nii Ida-Viru, Põlva, Võru kui ka Tartu maakonna loomapidajad.

PRIA põllumajandusloomade registris olevatest veistest, kes ei ole registreeritud maheloomadena maheregistris ja kelle kohta võis taotleda LKT-d, karjatati 2014. a LKT raames 38%, lammastest 76%, kitsedest 27% ja hobustest 41%. Võrreldes LKT toetusaluste loomade arvu registris olevate nn potentsiaalsete LKT loomade arvuga (kellele võiks LKT-d taotleda), on näha, et LKT raames karjatatud loomade osa veiste, kitsede ja lammaste puhul on viimastel aastatel väikese langeva trendiga. See võib olla osaliselt tingitud sellest, et alates 2012. a uusi LKT kohustusi võtta ei saanud, nende loomagruppide koguarv (sh mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arv) registris aga on suurenenud. Koos maheloomadega (LKT taotlusel märgitud loomad ja mahepõllumajanduslikult peetavad loomad) oli karjatatud loomade osa 2014. a 50% PRIA põllumajandusloomade registris olevatest veistest, 52% kitsedest, 54% hobustest ja 91% lammastest. See ei tähenda, et loomi, kelle kohta ei taotleta LKT-d või kes ei ole mahetunnustatud, ei karjatata, kuid nende karjatamise kohta puudub teave. Eestis kasutatavad loomade registrid ei sisalda käesoleval hetkel informatsiooni loomade karjatamise kohta.

PMK toestatud meetme sotsiaalmajanduslik analüüs näitab, et aastatel 2010-2013 (taotlusvoorud 2009-2012) on LKT saajate seas kõige enam olnud neid, kelle tootmistüüp on piimatootmine (61%-65%) ja loomakasvatus (19%-22%).

Alates 2009. a on läbi aastate olnud 200-250 LKT saajat, kellel on olnud ka PLK kohustus. Karjatamist vajavast PLK kogupinnast (hektarites) kattub umbes pool LKT-d saajate PLK määratud pinnaga, mistõttu võib oletada, et neid alasid hooldatakse LKT toetusaluste loomadega. Kuna karjatamine on sageli seotud suuremate kulutustega, siis on igati õigustatud mõlema toetuse taotlemise võimalus. PLK toetuse saajate LKT toetusalustest loomadest keskmiselt 64% on veised, 33% lambad ja 3% hobused, kitsede osakaal on vaid 0,2%. LKT raames määrati neile PLK-d saavatele loomapidajatele toetust üle 10 000 loomühiku aastas.

2.3.5 MEEDE 2.5 VÄHETOOTLIKUD INVESTEERINGUD

2.3.5.1 ALAMEEDE 2.5.1 KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMI SE TOETUS

Kiviaedade taastamist ja hooldamist on toetatud alates 2001. a, kui meedet rakendati esmakordselt kahel pilootalal (Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas ning Jõgevamaal Palamuse vallas) riikliku PKT raames. Üleriigiliselt toetati MAK 2004-2006 perioodil kokku ca 41 km kiviaia rajamist, ca 86 km taastamist ja ca 36 km hooldamist.

Alameetme eesmärk

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele. Kiviaedade

103

rajamise ja taastamise kaudu säilitatakse ja suurendatakse maastike esteetilist väärtust, luuakse elupaiku ning suurendatakse bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust.


Kiviaedade rajamise ja taastamise meede avanes 2008. a lõpus ja toetuse taotlusvoorud perioodil 2007-2014 on toimunud järgnevalt:

� 22.12.2008-21.01.2009 (avanesid nii rajamise kui ka taastamise toetus, kuid toetuseid määrati vaid taastamise kohta);

� 02.08.2010-16.08.2010 (avanes vaid taastamise toetus);

� 06.02.2012-17.02.2012 (avanes vaid taastamise toetus).

Toetuse saamise tingimused kolmel taotlusvoorul olid sarnased. Toetust kiviaia taastamiseks võis taotleda kiviaedadele, mis asusid või piirnesid vähemalt 80% ulatuses kasutuses oleva põllumajandusmaaga ja on looduses visuaalselt jälgitavad, s.t säilinud pidi olema vähemalt alumine kivirida. Kiviaiad, millele toetust taotleti, pidid asuma piirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud ja taastamisel tuli järgida piirkondlikku kiviaedade eripära. Toetuse saamisega kaasnes tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus (kehtis kõikide taotlusvoorude puhul).

Kiviaia rajamiseks või taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid (milliseid kive kasutatakse ja kust neid võetakse) ja piirkonnale omase kujunduse kinnitas Muinsuskaitseamet. Kiviaia taastamiseks oli keelatud kasutada kinnismälestise, veekogu, ranna ja kalda piiranguvööndi, veekaitsevööndi, väärtusliku ajaloolise asustusstruktuuri elemendi, sh kivi- ja puitehitise varemete ja taluaseme ning väärtusliku maastikuelemendi, sh kiviaia, kivikülvi, kivimurru ja tehisliku kivikangru kive. Kivikuhjatisest, mis on vanemad kui viis aastat, võis kive võtta üksnes kuni ühe kolmandiku ulatuses.

Esimesel taotlusperioodil 2009. a oli toetuse määr ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 26,20 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 36,75 eurot. Esimeses voorus planeeriti toetusi ka kiviaia rajamise eest, kuid kiviaia rajamise toetust siiski ei avatud. Teise taotlusperioodi, 2010. a, toetusmäärad olid vastavalt ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 15,97 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kiviaia taastamise eest 24,99 eurot. Kolmanda taotlusperioodi, 2012. a, toetuse määr ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest oli 16 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kiviaia taastamise eest 25 eurot.

PRIA teostas perioodi jooksul 563 kohapealset kontrolli. Meetme rakendamisega esinesid PRIA andmetel järgnevad probleemid:

• raskused kiviaia hindamisel Muinsuskaitseameti nõuetele vastavuse osas;

• kohapealses kontrollis tuvastatud kiviaia mõõdud teised kui esitatud aruandes;

• projektide tähtaegne lõpetamine (pikendamised) ja poolikud projektid (tähtajad on läbi, aga objektid ei ole valmis);

• ei ole võimalik tuvastada kivide võtmise asukohta;

• kohapealses kontrollis tuvastatud kiviaia mõõdud erinevad aruandes esitatud mõõtudest.

104

Üks levinum põhjus toetuse välja maksmata jätmiseks oli taotlejapoolne kuludokumentide ettenähtud tähtajaks esitamata jätmine. Samuti esines ka täies mahus taastamisest loobumisi.

Alameetme 2.5.1 eesmärkide saavutamine ja üldanalüüs

Eesti Põhikaardi andmetel on Eestis enim kiviaedu säilinud Saaremaal, Pärnumaal, Läänemaal ja Harjumaal. Eesti Topograafilise Andmekogu kohaselt on Eestis kiviaedasid säilinud ca 7575 km. MAK-i perioodil toetuse abil taastatud kiviaedade kogupikkus (128,7 km) moodustab põhikaardi kiviaedadest ca 1,7%.

Lähtuvalt muldade suuremast kivisusest on kiviaedade rajamine olnud enam iseloomulik Lääne-Eestile (eriti Saaremaale) ja Põhja-Eestile. Seetõttu oli loogiline, et suur osa perioodi 2007-2013 alameetmest 2.5.1 maksti toetust eelkõige Saaremaale 81,5 km, Läänemaale 12,6 km, Pärnumaale 16,5 km ja Harjumaale 7,9 km kiviaia taastamise eest.

Kolme taotlusperioodi taotluste koguarv oli 1239 (taotlusvoorude kaupa vastavalt 695, 298, 246 taotlust). Kokku taotleti toetust 10,4 mln euro ulatuses (taotlusvoorude kaupa vastavalt esimeses voorus 6,8, teises 1,8 ja kolmandas 1,7 mln euro ulatuses), sellest kiviaedade rajamiseks 1,8 mln eurot. Esimese vooru kiviaia rajamise taotluste koguarv moodustas kõikidest taotlustest 31% ja rajamiseks taotletud kiviaedade kogupikkus moodustas kõikidest taotlustest 12,8%. Kuna rajamise ja taastamise taotlemiste kogumaht ületas mitmekordselt meetmele planeeritud eelarve (planeeritud eelarve 1,3 miljonit eurot), siis loobuti kiviaia rajamise toetamisest ja toetust määrati MAK-i perioodil vaid kiviaedade taastamiseks.

Perioodi jooksul ei rahuldatud ühtegi taotlust kokku kolmes maakonnas (Ida-Virumaal, Järvamaal ja Võrumaal), taotletud taastatavate kiviaedade pikkused olid suurimad Saaremaal, Harjumaal ja Pärnumaal. Taotletud ja heakskiidetud kiviaedade pikkuste erinevus oli kõikides maakondades väga suur ja seda mitmel põhjusel. Üldine huvi toetuse vastu tervikuna oli väga suur, aga suur osa taotlustest ei vastanud kiviaia toetuse nõuetele, seetõttu ületas ka taotluste kogumaht planeeritud eelarve mahu. Heakskiidetud taotluste osatähtsus jäi võrreldes taotluste koguarvuga valdavalt alla 50%, Jõgeva ja Valga maakonnas oli see erandlikult 100%, kuid taotluste arv mõlemas maakonnas oli tegelikult väike, Jõgevamaal 2 taotlust ja Valgamaal 1 taotlus. Saaremaa kiviaia taastamise taotluste arv oli suurim, perioodi jooksul kokku 633 taotlust.

Kui võrrelda kiviaia taastamise heakskiidetud taotluste pikkuste osatähtsust taotletud pikkusest ja väljamakstud pikkuste osatähtsust taotletud pikkusest saame ülevaate kui suur osa taotletud kiviaedadest osutus toetuskõlblikuks ja kui suur osa nõuetekohaselt taastati. Jõgeva maakonnas oli toetuskõlblik kogu taotletud kiviaedade pikkus, kuid väljamakseni jõudis ainult 27% taotletud pikkustest, meetrites oli kogumaht väga väike, vaid 25 m taastati. Enamuses maakondadest jäi heakskiidetud taotluste osatähtsus kogu taotlusest väiksemaks kui 60%. Tartu- ja Valga maakondades taastati kogu heakskiidetud taotluste maht.

Erinevus määratud ja väljamakstud toetustes puudus Tartu- ja Valga maakonnas (Joonis 6), mõlemal puhul rahuldati kogu maakonnas vaid 1 taotlus. Väljamakstud toetuste osatähtsus määratud toetustest on lisaks Tartu- ja Valga maakonnale veel Viljandi-, Pärnu- ja Lääne maakondades. Suurim erinevus määratud ja väljamakstud toetuste vahel esines Jõgeva maakonnas. Erinevused määratud ja väljamakstud toetuste summades tulenevad peamiselt

105

sellest, et taotleja jättis tööd nõuetekohaselt täitmata ja kuludokumendid esitamata või ei vastanud tehtud töö etteantud kriteeriumitele.

Joonis 6. Määratud ja väljamakstud kiviaia toetuste summa osatähtsus kogu taotletud summast ja väljamakstud kiviaia toetuste summa osatähtsus määratud taotletud summast (PRIA 2015)

Kuigi perioodile seatud eesmärke täideti vaid osaliselt (43% planeeritust) (Tabel 51), on toetatud kiviaiad siiski kaasa aidanud kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele.

Kaudselt on taastatud kiviaiad seotud ka elurikkuse säilimise ja suurendamisega, kuna loodud on sobivad tingimused mitmetele liikidele nii elupaigaks kui ka toidubaasiks (imetajatest nt väike-karihiir; kahepaiksetest juttselg-kärnkonn; roomajatest kivisisalik; selgrootutest hulkjalgsed; sammaldest lubi-lühikupar; sõnajalgadest müür-raunjalg). MAK 2007-2013 keskkonnamõju strateegilises hindamises on välja toodud, et kiviaedade rajamise ja taastamise toetusel on neutraalne mõju vee seisundile, õhu kvaliteedile ja kliimamuutustele ning neutraalne mõju ka mullale.


Alameetmega seotud indikaatori sihttasemeks perioodil 2007-2013 oli 300 km taastatud kiviaedu, avalikuks kuluks planeeriti 3,45 mln eurot (Tabel 51). Perioodi jooksul maksti välja 128,6 km kiviaedade (43% eesmärgist) taastamistööd kogusummas 3 mln eurot. Seega püstitatud eesmärki taastatud kiviaedade pikkuse osas (300 km) ei saavutatud.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120% Määratud

kiviaia toetuse

summa

osatähtsus

taotletud

summastVäljamakstud

kiviaia toetuse

summa

osatähtsus

taotletud

summastVäljamakstud

kiviaia toetuse

summa

osatähtsus

määratud

summast

106



2007-2013


Määratud ja väljamakstud taotluste alusel

Osa-tähtsus,

%

Sisendnäitaja Avalik kulu (mln eurot) 3,45 3 87

Väljundnäitaja Rajatud kiviaedu (km) 120 NA* NA*

Taastatud kiviaedu (km) 300 128,6 43 * Rajatud kiviaedade eest ei makstud toetust, kuna seda ei rakendatud. Seega ei ole tabelis välja toodud andmeid antud väljundnäitaja kohta.

2.3.6 MEEDE 2.7 NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALE

Meetme eesmärk

NAM-iga aidatakse kaasa Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu.

NAM-il on kaks erineva toetuse määraga gruppi:

� piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal (s.t Natura 2000 võrgustiku ala, kus pole veel piiranguvööndit, sihtkaitsevööndit ega hoiuala, aga selle moodustamine on algatatud) asuva ühe hektari metsaala kohta 60,08 eurot aastas;

� sihtkaitsevööndis 109,93 eurot hektari kohta aastas.

SA EMK võttis 2014. a NAM-i taotlusi vastu 2. aprillist 21. aprillini. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimus 22. aprillist 16. maini 2014. a. Tavapärasest varasem taotlusperiood tulenes sellest, et oleks võimalik kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1310/2013 ette nähtud võimalust rahastada 2014. a vastuvõetud meetme 2.2 „Natura 2000 toetus põllumajandusmaale“ ja 2.7 „Natura 2000 toetus erametsamaale“ taotlusi juba MAK 2014-2020 vahenditest. Selleks tuli mõlema meetme puhul eelnimetatud määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt taotluste rahuldamise otsused teha ära juba 2014. a jooksul, mistõttu toodigi taotlusperiood tavapärasest ühe kuu võrra ettepoole.

NAM-i taotlusi laekus 4 772 (sh ei ole kustutatud, annulleeritud, menetlus lõpetatud seisundiga taotlused), mis on 196 taotlust rohkem võrreldes 2013. a esitatud taotluste arvuga. 2014. a taotlejatest 4 162 on taotlenud NAM-i toetust ka 2013., 4 017 taotlejat 2012., 3 673 taotlejat 2011., 2 624 taotlejat 2010., 1 768 taotlejat 2009. ja 1 319 taotlejat 2008. a.

2014. a määrati toetust 2013. ja 2014. a esitatud NAM-i taotlustele. 2014. a maksti toetust 2013. a esitatud NAM-i taotlustele.

2013. a taotlusvoorus esitati kokku 4 576 taotlust (sh ei ole annulleeritud, kustutatud, menetlus lõpetatud seisundiga taotlused). Deklareeriti 56 221,14 hektarit, millest sihtkaitsevööndis 9 891,28 hektarit ja piiranguvööndis 46 329,86 hektarit. Toetuse määramise otsused tehti 4 502 taotlusele. Nendest täieliku rahuldamise otsuse said 3 888 ja osalise rahuldamise 614 taotlust.

107

Määratud pindalaks (s.t pindala pärast pindala vähendamisi) oli 54 959,92 hektarit. 2014. a maksti toetust 2013. a taotlusvooru taotlusele kokku summas 3 763,1 tuhat eurot.

2014. a taotlusvoorus esitati kokku 4 772 taotlust (sh ei ole annulleeritud, kustutatud, menetlus lõpetatud seisundiga taotlused). Deklareeriti 57 272,75 hektarit, millest sihtkaitsevööndis 10 025,73 ha ja piiranguvööndis 47 247,02 ha. Toetuse määramise otsused tehti 4 736 taotlusele. Nendest täieliku rahuldamise otsuse said 4 154 ja osalise rahuldamise 582 taotlust. Määratud pindalaks (s.t pindala pärast pindala vähendamisi) oli 56 521,61 hektarit.

Toetuse vähendamine ja selle põhjused

2014. a esitatud NAM-i taotluste peamised toetuse vähendamise põhjused:

� vähendamine taotluse hilinenud esitamise eest;

� kohapealse kontrolli vähendamised pindalaerinevuste eest (üledeklareerimine);

� kohapealsetel kontrollidel põhinevad muud vähendamised (metsaala piirid on tuvastamata).

KKI teavitab SA EMK-d isikutest, kes on NAM-i taotluse esitamise kohustuseaasta jooksul rikkunud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid ning kelle suhtes on tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus 2014. a. NAM-i taotlejate hulgas tuvastati 2 looduskaitseseaduse ja/või metsaseaduse rikkujat.

2014. a hilinesid taotluse esitamisega 366 NAM-i taotlejat. Keskmiselt hilineti 7,09 tööpäeva, kõige rohkem hilineti 18 tööpäeva.

NAM-i taotlejate arvu, taotletud pindadest ja makstud toetuse summadest taotlusvoorude lõikes annab ülevaate (Tabel 52) MAK-i perioodil toimus kokku 6 taotlusvooru, mille raames maksti välja toetust summas 18,4 mln eurot.

Tabel 52. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlemine ja maksmine

Aasta Taotlejate arv Taotletud pind (ha)

Heakskiidetud taotluste arv

Taotlusvooru taotlustele makstud

summa (eur)

2008 1 902 27 378 1 811 1 640 150

2009 2 379 35 779 2 356 2 414 290

2010 3 487 45 762 3 452 3 104 327

2011 4 801 55 151 4 738 3 724 382

2012 4 757 56 330 4 699 3 775 922

2013 4 576 56 221 4 502 3 763 104

2014* 4 772 57 273 4 736 0

Kokku 26 674 333 894 26 294 18 422 175 * SA EMK andmed seisuga 13.03.2015 (taotlusvooru taotlustele makstud summad, millest on välja arvatud taotlejatelt tagasi nõutud summad, mis on ka tasutud).

108

Meetme 2.7 rakendamisel ilmnenud probleemid ja järelepärimiste peamised põhjused

2014. a tehtud järelpäringute peamised põhjused olid:

� koos taotlusega pole esitatud määrusega nõutud dokumente (metsaalade keskkonnaregistri kaardid, kaasomanike nõusolek taotuse taotlemiseks, esindamisõigust tõendav dokument – äriühingute puhul on tihti juhatuse liikme volitused kaotanud kehtivuse);

� dokumendid pole korrektselt täidetud (taotlus või metsaalade kaardid on allkirjastamata; taotlusel on täidetud andmed füüsilise isiku ja FIE kohta ning pole võimalik aru saada, kummana ta soovib toetust taotleda; taotleja kinnitusleht on vanal vormil);

� dokumentides esitatud andmed pole korrektsed (taotlusesse märgitud pindala ei kattu koos taotlusega esitatud kaartidel näidatud pindalaga);

� täitmata on nõuded toetuse taotlemise kohta (toetust taotletakse metsaaladele, mis pole keskkonnaregistri kaardil või taotleja omandis);

� taotlejal puudub PRIA ID.

Meetme otsuste kohta esitatud vaided ja kohtuasjad

2014. a esitati kokku 6 vaiet (2013. a taotlusvoor), millest 3 vaiet jäeti rahuldamata ja 1 vaide osas taotleja loobus vaidest pärast selgitusi. Ühe vaide tulemusena tunnistati vastu võetud käskkiri toetuse maksmise kohta kehtetuks, kuna selgus, et arvestamata on jäetud pindalaerinevus. Viimasel juhul oli tegemist SA EMK poolse infotehnoloogilise veaga, kus jäeti arvestamata pindalaerinevus. Tuginedes toetuse vähendamise nõuetele, tehti toetuse maksmise otsus ringi ja toetus nõuti toetuse saajalt tagasi. Taotleja esitas nii esialgse kui järgneva käskkirja osas kaks kaebust kohtule, mis hiljem liideti. 25.02.2015 leidis kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tänaseks pole veel andmeid selle kohta, kas kohtuotsus on jõustunud või edasi kaevatud.

Eelpool nimetatud 6 vaiet puudutasid toetuse vähendamise vaidlustamist pindalaerinevuse tõttu ja 2 omandiküsimust (toetusõiguslik metsaala võõrandati kohustuseaasta jooksul). Lisaks üks vaie, kus taotleja vaidlustas kohepealse kontrolli tulemusi (metsaalade toetuskõlblikkuse küsimus). Hetkel kaebus menetlemisel Tallinna Halduskohtus.

Menetlemisel on siiani kohtus 2012. a pindalaerinevuse vaidlus. Hetkel menetlus peatunud ja teadmata on lõpptulemus.

Meetme taotlustes kohapealse kontrolli tulemusena avastatud puudused

NAM-i 2014. a vastuvõetud taotluste kohapealse kontrolli raames kontrolliti 316 taotlust, mis hõlmavad 1 087 metsaala taotletud kogupindalaga 5 455 hektarit. Võrdluseks 2013. a, mil kontrolliti 299 taotlust kogupindalaga 4 649 hektarit ja 2012. a 295 taotlust kogupindalaga 4 580 hektarit.

2014. a toimunud kontrolli tulemusena tuvastatud peamised rikkumised:

� toetusõigusliku metsaala pindalad vähenesid 112 taotluse 207 metsaala osas;

109

� ühe või mitme metsaala piiripunktid tuvastamata 64 taotluse 122 metsaala osas (tuvastamata katastriüksuse piirimärkidega ühtivad metsaala piiripunktid);

� metsaala pindala alla 0,3 hektari (määruse nõue > 0,3 hektarist) 21 taotluse 34 metsaala osas;

� üle 4 meetri laiuseid teid, kraave või muid lagedaid alasid, mis pole toetusõiguslikud, polnud taotletud metsaalast välja arvatud, mistõttu vormistati kontrolli tulemusena 64 jagatud metsaala (üldjuhul kaasneb sellega ka mõningane pindala vähenemine).

Enamlevinud toetusõigusliku ala pindala vähenemise põhjuseks võrreldes taotletud pindalaga on see, et:

� toetust taotletakse väiksemale kui 0,3 hektari suurusele metsaalale;

� elektriliinide kaitsevööndi pindala ei ole välja arvestatud taotletud pindalast;

� üle 4 meetri laiused teed, kraavid, vms mittetoetusõiguslik ala (nt põõsastik) ei ole välja arvatud taotletud pindalast.


2014. a oli NAM-i taotlejate arv võrreldes perioodi algusega (2008. a) suurenenud 2,6 korda, taotlusalune erametsamaa pind aga kahekordistunud (27 379 hektarilt 56 521 hektarini) (Tabel 53). 2014. a esitatud taotluse arv oli aasta varasemaga 196 võrra suurem, taotlusalune toetusõiguslike alade pind natuke vähenenud (390 hektari võrra). Keskmiselt taotleti toetust 70%-le toetusõiguslikust metsamaast. Olenevalt aastast moodustasid NAM-i saajatest (2014. a taotlejatest) 4-6% FIE-d, 89-90% füüsilised isikud ja 5-6% juriidilised isikud. NAM-i tootjatel võib lisaks metsamaale olla kasutuses ka põllumajandusmaad. 2014. a NAM-i taotlejatest (4 762) oli deklareerinud põllumajandusmaad 1 108 tootjat (23%), kelle kasutuses oli kokku 48 947 hektarit. Tabel 53. Meetme 2.7 sisuline progress


2007-2013


Määratud ja väljamakstud

taotluste alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja

Toetuse saajate arv 5 000 4 736 95

Natura 2000 erametsamaa toetust

saavate alade kogupindala (ha)

61 300 sh toetatud pind piirangu-

vööndis ja hoiualal 51 292

ning sihtkaitsevööndis

10 008

56 521 sh pv hoiuala

46 608 ja sihtkaitsevööndis

9 913

92 91 99

Tulemusnäitaja Edukalt säilitada ala pindala (ha) 61 300 56 521 92

Mõjunäitaja KLV alade säilitamine Mõju on positiivne Mõju on positiivne SA EMK andmed seisuga märts 2015.

110


Maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamisele on suunatud MAK-i 3. telg. Selleks toetatakse külade uuendamist ja arendamist, maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamist ja taastuvenergia tootmist. Kolmanda telje raames kavandatavate meetmete abil saavutatakse eesmärgid läbi kogukonna aktiivsuse suurendamise, mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamise ning biomassist biokütuste, bioelektri ja biosoojuse tootmise edendamise. Maapiirkondades parendatakse ja ajakohastatakse külade infrastruktuuri, ühishooneid, kultuuri- ja arhitektuuripärandit ning mitmekesistatakse sealset ettevõtlust mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ja väärindatakse kohalikke ressursse läbi bioenergia kasutuselevõtmise.

MAK-i 3. telje raames rakendatavad meetmed

Meede 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas:

� Alameede 3.1.1: Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;

� Alameede 3.1.2: Mikroettevõtete arendamine;

� Alameede 3.1.3: Investeeringud bioenergia tootmisesse.

Meede 3.2 Külade uuendamine ja arendamine:

� Alameede 3.2.1: Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused;

� Alameede 3.2.2: Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine;

� Alameede 3.2.3: Külade uuendamine ja arendamine;

� Alameede 3.2.4: Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine.

2014. a võeti MAK-i 3. telje alameetme 3.2.2 raames vastu 4 taotlust kogusummas 0,5 mln eurot, mille abil plaanitakse teha investeeringuid 0,6 mln euro eest.

Heakskiidu said 17 projekti – 1 projekt alameetme 3.1.2 raames, 12 projekti alameetme 3.1.3 raames, 4 projekti alameetme 3.2.2 raames –, millele määrati toetusi kokku 3,2 mln eurot. Toetusi maksti välja 201 projektile toetussummas 7,9 mln eurot, millest 5,9 mln eurot eraldas EL ja 2 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Perioodil 2007-2014 on MAK-i 3. telje raames esitatud 4 014 taotlust kogusummas 260,4 mln eurot. Toetust on määratud 2 217 projektile kokku 139,7 mln eurot (Tabel 54).

111

Tabel 54. MAK-i 3. telje taotluste vastuvõtt ja heakskiit meetmete lõikes aastatel 2007-2014

Meede

Vastuvõetud taotlused Heakskiidetud taotlused

Taotluste arv Taotletud toetuse

summa (mln eurot)

Taotluste arv Määratud

toetuse summa (mln eurot)

Meede 3.1.1 273 18,5 207 13,8

Meede 3.1.1 1 432 134,8 739 66,5

Meede 3.1.3 41 7,5 22 4,4

Meede 3.2 2 247 92,7 1 228 48,1

Meede 3.2.2 21 6,9 21 6,9

Kokku 4014 260,4 2217 139,7

Perioodil 2007-2014 on väljamakseid teostatud 1 992 projektile kogusummas 110,5 mln eurot, millest 83,8 mln eurot on eraldanud EL ja 26,7 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik (Tabel 55). Seisuga 31.12.2014 on 2 217 projektist 1 862 täielikult välja makstud, 199 on katkestatud ja 156 on veel pooleli.

Tabel 55. MAK-i 3. telje toetuse väljamaksmine meetmete lõikes aastatel 2007-2014

Toetuse väljamaksmine

Meede Taotluste arv Väljamakstud

toetuse summa (mln eurot)

EL-i osa (mln eurot)

EE osa (mln eurot)

Väljamakstud toetuse osa

määratust (%)

Meede 3.1.1 169 9 6,8 2,2 65

Meede 3.1.1 614 48,8 36,6 12,2 73

Meede 3.1.3 9 0,5 0,4 0,1 11

Meede 3.2 1 183 45,8 34,3 11,5 95

Meede 3.2.2 17 6,4 5,7 0,7 93

III telg kokku 1 992 110,5 83,8 26,7 79

2.4.1 MEEDE 3.1 MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMINE M AAPIIRKONNAS

Meetme eesmärk

Meetme üldeesmärk on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine.


� Alameede 3.1.1: Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kus sihtgrupiks on põllumajandustootjad. Alameetme 3.1.1 eesmärk on põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust;

� Alameede 3.1.2: Mikroettevõtete arendamine, kus sihtgrupiks on mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga tegelevad mikroettevõtjad. Alameetme 3.1.2 eesmärk on kohalikul ressursil põhineva, maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega seotud mittepõllumajandusliku mikroettevõtluse arendamine;

112

� alameede 3.1.3. Investeeringud bioenergia tootmisesse, kus sihtgrupiks on nii põllumajandustootjad kui ka mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga tegelevad mikroettevõtjad. Alameetme 3.1.3 eesmärk on bioenergia tootmise edendamine, sh biomassist biokütuste, bioelektri ja biosoojuse tootmise suurendamine.

Alameetmetes 3.1.1 ja 3.1.2 on projektid jagatud kahte kategooriasse:

� väikeprojektid, kus toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil on kuni 100 000 eurot;

� suurprojektid, kus toetuse minimaalne suurus algab 100 000 eurost ja maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil ulatub kuni 300 000 euroni.

Väike- ja suurprojektid erinevad üksteisest nii sisu, projektide tegevusvaldkondade kui ka toetuse taotlejale ja saajale sätestatud nõuete poolest. Tulenevalt meetme üldeesmärgist on suurprojektide eesmärgiks põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatiliste investeeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist.

Alameetmes 3.1.3 on bioenergia tootmise projektid, kus toetuse maksimaalne suurus programmiperioodil on 512 000 eurot taotleja kohta.

2.4.1.1 ALAMEETMED 3.1.1 MITMEKESISTAMINE MITTEPÕLL UMAJANDUSLIKU TEGEVUSE SUUNAS JA 3.1.2 MIKROETTEVÕTETE ARENDAMISE TOETUS

Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 rakendamine

2014. a taotlusvoore ei toimunud.

Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 kogueelarve (avalik sektor koos EAFRD vahenditega) aastateks 2007-2013 on 71,4 mln eurot. Nimetatud alameetmeid rakendati üheskoos. Alates programmiperioodi algusest on toimunud 6 taotlusvooru: 14.-30. aprill 2008. a väikeprojektid; 1.-18. detsember 2008. a. suurprojektid; 31. august-21. september 2009. a väikeprojektid; 31. august-13. september 2010. a suurprojektide viimane taotlusvoor; 29. august-12. september 2011. a väikeprojektid; 17.-31. august 2012. a väikeprojektide viimane taotlusvoor.

Alates programmiperioodi algusest on alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 raames kokku esitatud 1 705 taotlust taotletud toetussummas 153,3 mln eurot. Toetust on küsitud 2 korda rohkem, kui meetme programmiperioodi eelarve võimaldab heaks kiita. Põllumajandustootjate poolt on esitatud 273 taotlust toetussummas 18,5 mln eurot ja mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga tegelevate mikroettevõtjate poolt on esitanud 1 432 taotlust toetussummas 134,8 mln eurot. Esitatud taotluste kohaselt planeerivad ettevõtjad investeerida maapiirkonda 333 mln eurot. Ettevõtjate huvi investeerida maapiirkonda ja sealse ettevõtluse arengusse on suur – seda kinnitab asjaolu, et pea iga taotlusvoor on ette nähtud vooru eelarve ligi 2-3 korda üle taotletud ja meetme eelarve on võimaldanud rahuldada ainult 55% taotlustest.

113

Esitatud 1 705 taotlusest on heakskiidu otsused saanud 946 projekti toetussummas 80,4 mln eurot (52% taotletud toetuse summast). Toetuse saajate keskmine toetatava investeeringu summa on 180 tuhat eurot ja keskmine määratud toetuse summa on 85 tuhat eurot. Määratud toetuse summa moodustab 47% toetatava investeeringu summast.

Põllumajandustootjate poolt esitatud 273 projektist on heakskiidu otsused saanud 207 projekti (76% esitatud taotlustest) toetussummas 13,8 mln eurot ja mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjate poolt esitatud 1 432 projektist on heakskiidu otsused saanud 739 projekti (52% esitatud taotlustest) toetussummas 66,5 mln eurot. Põllumajandusettevõtjad teevad keskmisest väiksemaid investeeringuid, toetatava investeeringu summast kõige suurem osa (20%) langeb töötleva tööstuse ettevõtjate arvele. Heakskiidetud projektide elluviimisel kavandavad ettevõtjad investeerida maapiirkonda koos omapoolse finantseeringuga 170 mln eurot.

Analüüsides toetuse määramise tulemusi ettevõtjate põhitegevusalade lõikes, järeldub, et alameetme 3.1.1 toetuse saajate, kes mitmekesistavad oma tegevust väljapoole põllumajandust, enam esinenud põhitegevusalad on üheaastaste põllukultuuride kasvatus (45% alameetme toetuse saajatest) ja loomakasvatus ning segapõllumajandus. Alameetme 3.1.2 toetuse saajate, kes edendavad oma senist tegevust või mitmekesistavad oma tegevust uues suunas, enam esinenud põhitegevusalad kuuluvad järgmiste EMTAK jagude alla: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A, 20,5% toetuse saajatest); töötlev tööstus (jagu C, 17,5%), hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (jagu G, 12%), majutus ja toitlustus (jagu I, 3,2%) ning finants- ja kindlustusalane tegevus (jagu K, 13%).

Kokku maksti perioodil 2007-2014 alameetme 3.1.1 ja 3.1.2 raames välja toetusi 57,8 mln eurot (s.o 72% määratud toetussummast ja 76% meetme kogu eelarvest), millest 43,4 mln eurot eraldas EL ja 14,4 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Põllumajandustootjate poolt ülesvõetud kohustustest on täidetud 65% ning mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjate poolt 73%.

Lõplikult on välja makstud 666 projekti 946 heakskiidetud projektist. Kiiremini viiakse ellu väiksemad investeeringud. Katkestatud projekte on 153. Välja maksmata on jäetud ca 18,3 mln eurot.

Kontroll, järelpärimised, vaided, kohtulahendid

2014. a teostati 183 kohapealset kontrolli: 143 investeeringu kontrolli (neist 59 negatiivse tulemusega), 19 täiendavat kontrolli (neist 1 negatiivse tulemusega) ja 21 järelkontrolli (neist 9 negatiivse tulemusega). Perioodil 2007-2014 on kokku tehtud 1 762 kohapealset kontrolli.

Aruandeaastal tehti 353 järelepärimist. Enamasti olid järelepärimised seotud esmaste dokumentide kontrolliga, muudatustega ja investeeringu kontrolliga. Perioodil 2007-2014 on kokku tehtud 2 602 järelepärimist.

2014. a esitati 28 vaiet, millest 9 rahuldati ja 19 jäeti rahuldamata. Kõige sagedamini vaidlustati nõuetele mittevastavust (11 korral). Vaide tulemusena kiideti heaks üks alameetme 3.1.2 viimase ehk kuuenda taotlusvooru projekt, millele määrati toetust 60 766 eurot. 2014. a jooksul tehti

114

väljamakseid 171 projektile toetussummas 6,9 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 15 mln euro eest. Välja makstud toetussummast eraldas 5,2 mln eurot EL ja 1,7 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Valdav osa ehk ligi 73% väljamakstud summast, kasutati olemasoleva või uue hoone või hoone osa ehitamiseks.

2014. a tehti meetme raames 8 kohtuotsust: 6 PRIA kasuks, 1 kompromiss ja 1 taotleja kasuks.

Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 rakendamisel ilmnenud probleemid

Meetme rakendamisel ilmnes erinevaid probleeme, mis olid nii sisult kui ka lahenduste leidmise poolest väga eripalgelised. Esines probleeme, mis olid seotud erinevate mõistete ja nõuete tõlgendamisega kui ka toetuse saajale esitatud nõuete täitmata jätmisega. Tihtilugu olid hinnapakkumised liialt kõrged või üldised, mistõttu puudus vajalik detailsusaste hea ülevaate saamiseks kavandatavast investeeringust.

Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 sisuline progress aastatel 2007-2014

Alameetme 3.1.1 puhul on väljamakstud taotluste alusel saavutatud kasusaajate, toetatavate maaturismi tegevuste, ettevõtete lisandväärtuse kasvu ja loodavate töökohtade sihttaseme määr. Tehtavate investeeringute mahu sihttase on peaaegu saavutatud. Täiendavate turistide arvu sihtasemed ei ole veel saavutatud. (Tabel 56.) Mõjunäitajate kohta andmed puuduvad, kuna neid vaadeldakse MAK-i järelhindamise raames.



2007-2013


Väljamakstud taotluste

alusel

Osatähtsus, %

Väljundnäitaja

Kasusaajate arv 100 154 154

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 19,2 18,9 98

Toetatavate maaturismitegevuste arv 20 73 365

Tulemusnäitaja

Toetatavate ettevõtete mittepõllumajandusliku

tegevuse lisandväärtuse kasv (eurot)

800 000 15 932 000 1992

Täiendav turistide arv

1624 ööbimisega külastust,

2984 päevakülastust


1388 päevakülastust

89 47

Loodavad töökohad 50 113,5 227

Alameetme 3.1.2 puhul on väljamakstud taotluste alusel saavutatud kõik sihttasemed, v.a ööbimisega külastajate arv (Tabel 57). Mõjunäitajate kohta andmed puuduvad, kuna neid vaadeldakse MAK-i järelhindamise raames.

115



2007-2013


Väljamakstud taotluste

alusel

Osatähtsus, %

Väljundnäitaja

Kasusaajate arv 500 572 114

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 95,9 101,1 105

Toetatavate maaturismi tegevuste arv 250 320 128

Tulemusnäitaja



4 250 000 36 899 000 868

Täiendav turistide arv

20 298 ööbimisega külastust,

37 303 päevakülastust


73 563 päevakülastust

42 197

Loodavad töökohad 250 522 209

Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 abil on märkimisväärselt panustatud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas. Alameetmete alusel määratud toetuse summa moodustab 9% MAK-i kõigi meetmete määratud toetuse summast. Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas on vajalik, sest intensiivne tootmine koondub suurtootjate kätte ja aina rohkem vabaneb efektiivistumise tulemusena põllumajandusest töötajaid, kelledele tuleb leida muus valdkonnas rakendust. Maaelu säilimise üheks võimaluseks ongi mikroettevõtjate tegevuse mitmekesistamine. Alameetmete 3.1.1 ja 3.1.2 toetuse saajad on väga erineva põhitegevusala, müügitulu ja tegutsemise ajaga. Alameetme 3.1.1 toetuse saajad mitmekesistavad kõik oma tegevust väljapoole põllumajandust ja alameetme 3.1.2 toetuse saajatest 409 (79%) investeerivad lisategevusala loomisesse ning 129 (20%) kavandavad investeeringu senise põhitegevusala arendamiseks – antud alameetmed mitmekesistavad maapiirkonna ettevõtlust väga erinevate tegevusalade edendamise kaudu.

2.4.1.2 ALAMEEDE 3.1.3 BIOENERGIA TOOTMISE EDENDAMI SE INVESTEERINGU-TOETUS


� Põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust;

� Kohalikul ressursil põhineva maapiirkonna mikroettevõtluse arendamine;

� Biomassist biokütuste, bioelektri ja biosoojuse tootmise suurendamine;

� Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine;

� Keskkonnahoid;

� Maastikuhooldus;

116

� Energiatoorme tarnekindlus maapiirkondades;

� Energiakandjate mitmekesisus;

� Energiatootjate hajutatus.


Bioenergia tootmise edendamine annab panuse energiaturu kujundamisse, suurendades taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osatähtsust. Potentsiaali taastuvenergia tootmiseks annab biomassi tootmise suurendamine hetkel kasutusest väljas oleval maal.

2014. a meetme raames uusi taotluseid vastu ei võetud (Lisa 3 tabelid 1, 6 ja 8). Küll aga kiideti heaks 12 taotlust eelmisest taotlusvoorust, millele määrati toetust kokku 2,6 mln eurot. Tege-vuste lõikes määrati valdav osa ehk 75% toetustest bioenergia tootmiseks, sh biomassi töötlemi-seks vajaliku masina või seadme ostmiseks. Mittemääramise otsuseid ei tehtud. Välja maksti aas-ta jooksul 0,5 mln eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 1,1 mln euro eest.

Perioodi 2007-2014 jooksul on toimunud vaid üks taotlusvoor, mille raames on erinevate taot-lejate poolt esitatud 41 taotlust (Lisa 3 tabelid 2 ja 7). Toetust on taotletud kokku 7,5 mln eurot. Heakskiidetud on 22 projekti, millele on toetuseks määratud 4,4 mln eurot. Mittemääramise on saanud 17 projekti, millest 14 juhul oli tegemist mitteabikõlbliku investeeringuga ja kolmel juhul ei vastanud taotlejad meetme määruse nõuetele. Kaks projekti olid ebakorrektsed ja neile ei ole seetõttu määramise otsust tehtud.

Seisuga 31.12.2014 on väljamakseid tehtud kokku 9 projektile (Lisa 3 tabelid 1 ja 7). Välja on makstud 0,5 mln eurot, millest 0,4 mln eurot on eraldanud EL ja 0,1 mln eurot kaas-finantseerinud Eesti riik. Heakskiidetud 22 projektist on 3 lõplikult välja makstud ja üks projekt on katkestatud. Välja maksmata on jäetud 5 828 eurot.

Aruandeaastal teostati 7 kohapealset investeeringu kontrolli, mille käigus puuduseid ei tuvasta-tud (Lisa 7 tabel 1). Tehti 17 järelepärimist seoses esmase dokumendi kontrolli (8 tk), abikõlblikkuse heakskiidu (5 tk), muudatuste (3 tk) ja tasumise tõendatusega (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).


Alameedet 3.1.3 rakendati vaid 2013. a. Meetme loomise põhjuseks oli taastuvenergia investeeringute toetamise kitsendamine MAK-i I teljest, mistõttu otsustati 2012. a kanda alameetmest 1.4.3 viis miljonit eurot MAK-i 3. telge ja luua uus alameede 3.1.3.

Alameetme rakendamiseks saadi 2013. a alguses EK-lt riigiabi luba. Ainus taotlusvoor leidis aset 2013. a septembris, mil esitati 41 taotlust kogusummas 7,5 mln eurot. Kokku kavatseti investeerida 16,3 mln eurot (Lisa 3 tabel 7).

Suur osa taotlusi ei vastanud meetme nõuetele. Kuna tegu oli uue meetmega, mis mitmete oluliste nüansside osas erines alameetmest 1.4.3, siis võisid nõuded olla taotlejate jaoks mitmeti mõistetavad. Sellest tulenevalt on edaspidi mõistlik vältida sedalaadi keeruliste meetmete loomist vaid üheks taotlusvooruks, kuna mitmeaastane rakendamise praktika võimaldab meetme

117

nõudeid järgmistes taotlusvoorudes lihtsustada ja annab taotlejatele aega nõuetega paremini kohaneda.

Toetust määrati 22 ettevõtjale kokku 4,4 mln eurot, millega kavandatakse kokku investeerida 9,6 mln eurot (Lisa 3 tabel 7). 2014. a lõpuks on meetme raames toetust välja makstud 9 taotlejale summas 542 tuhat eurot ja kokku investeeritud 1,1 mln eurot.

MAK-is on antud meetme raames seatud sihtmääradeks toetada programmiperioodi lõpuks kokku 20 taotlejat. 2014. a lõpuks oli toetust välja makstud 9 taotlejale, mis moodustab 45% vastava väljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks on MAK-is „tehtud investeeringute maht”. Programmiperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks 15 mln eurot. 2014. a lõpuks oli alameetmest 3.1.3 välja makstud toetuste abil tehtud investeeringute mahuks 1,1 mln eurot, mis moodustab ligikaudu 7,3% vastava väljundnäitaja sihttasemest. Kui vaadata heakskiidetud taotluste arvu, siis võib meetme kasusaajate arv jõuda 2015. a lõpuks meetme sihttasemeni. Samas investeeringute maht jääb sihttasemest oluliselt alla, kuna taotlejad on kavandanud riigiabi maksimaalset võimalikku kasutamist. (Tabel 58.)



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljundnäitaja Kasusaajate arv 20 22 9 45

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 15 9,6 1,1 7,3

Tulemusnäitaja



800 000 NA NA NA

Loodavad töökohad (% EL-25 keskmisest) 60 NA NA NA

Osatähtsus arvutatud väljamakstud andmete alusel.

2.4.2 MEEDE 3.2 KÜLADE UUENDAMINE JA ARENDAMINE

Meetme eesmärk

Meetme üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduste kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab pidurdada maapiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust ning rahvaarvu vähenemist.

Meede 3.2 jaguneb neljaks alameetmeks:

� alameede 3.2.1: Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused, mille eesmärk oli leida uudseid lahendusi erinevate teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;

118

� alameede 3.2.2: Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine, mille eesmärgiks oli lairiba internetiühendust võimaldavate kaasaegsete järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu ühenduste loomine maapiirkondadesse, kus seni ei ole piisavalt kiiret lairiba-teenust võimaldavaid võrguühendusi;

� alameede 3.2.3: Külade uuendamine ja arendamine, mille eesmärgiks oli omaalgatuse, koostöötahte ning sotsiaalse suhete tugevdamine, külade elukeskkonna säilitamine, taastamine ja kvaliteedi parandamine ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamine;

� alameede 3.2.4: Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine, mille eesmärk oli maapiirkonna kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja parandamine.

Meetmega toetatakse MTÜ-sid, SA-sid ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Toetust antakse neile tegevustele, mis tavatingimustes ei tooda rahalist tulu.

Meetme rakendamine

Meetme 3.2 raames aruandeaastal taotluste vastuvõttu ei toimunud ja määramise otsuseid ei tehtud (Lisa 3 tabelid 1, 9 ja 11). Aasta jooksul maksti välja 0,45 mln eurot, millest suurim summa, 44%, läks seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teistele isikutele avatud olemasoleva hoone või hoone osa ehitamiseks (Tabel 59).

Teostati 37 kohapealset kontrolli: 20 investeeringu kontrolli (neist 6 negatiivse tulemusega), 7 Artikkel 25 kontrolli ja 10 järelkontrolli (neist 2 negatiivse tulemusega) (Lisa 7 tabel 1). Järelkontrollide puudujäägid: ühel juhul oli investeeringuobjekti avalik kasutamine takistatud, mille lahendamiseks käib kohtumenetlus; teisel juhul reklaamitakse investeeringuobjekti majutusasutusena, mis ei vasta meetme määruse nõuetele.

Tehti 31 järelepärimist, mis olid seotud investeeringu kontrolli (15 tk), esmase dokumendi kontrolli (8 tk), tasumise tõendatuse (5 tk), järelkontrolli (2 tk) ja muudatustega (1 tk) (Lisa 7 tabel 2).

119

Tabel 59. Meede 3.2 Külade uuendamine ja arendamine tegevuste lõikes 2014. a

Tegevus

Maksmine

Tegevuste arv

Investeeringu maksumus

Väljamakstud toetuse summa

Avalduse ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning tõendavate

dokumentide koostamise maksumus 2 920 608

Investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus 2 192 158

Küla tutvustava püsiviida ja -kaardi ostmine 1 1 240 868

Külaplatsi (lõkkeplats, kiigeplats vms) spordiväljaku või muu teistele isikutele

avatud rajatise parendamine 2 62 784 38 927

Matkaraja, terviseraja või õpperaja või muu teistele isikutele avatud rajatise

rajamine 2 55 757 32 876

Multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine 4 80 822 71 273

Muusikariistaga seotud vahendid (helitehnika) 2 3 128 2 189

Mängu- või spordiväljaku või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud

vaba aja veetmise rajatise parendamine 5 39 212 28 402

Omanikujärelvalve tegemine 3 2 432 2 129

Pargi, haljasala, puhkeala või muu teistele isikutele avatud rajatise parendamine 2 3 856 3 369

Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teistele isikutele avatud hoone

ruumide sisustus 7 23 194 18 886

Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teistele isikutele avatud olemasoleva

hoone või hoone osa ehitamine 8 224 901 199 312

Seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teistele isikutele avatud uue hoone

või hoone osa ehitamine 4 71 169 52 484

Ujumiskoha või muu sellise teistele isikutele avatud rajatise parendamine 1 2 000 1 800

Kokku 45 571 607 453 281

Meetme 3.2 rakendamisel ilmnenud probleemid:

� objektidel puudusid kasutusload (eriti etapiliste projektide puhul);

� projektide tähtaegne lõpetamine (pikendamised) ja poolikud projektid (tähtajad on läbi, aga objektid ei ole valmis).

120

2.4.2.1 ALAMEEDE 3.2.2 EESTI LAIRIBA INTERNETIVÕRGU KATVUSE TÕSTMINE


Käesoleva alameetme raames oli aruandeaastal avatud kaks taotlusvooru 17.-25. veebruarini (2. taotlusvoor) ja 28.-30. aprillini (3. taotlusvoor). Kokku laekus 4 taotlust summas 0,5 mln eurot (Lisa 3 tabelid 1 ja 12-14), mis kõik ka heaks kiideti. Väljamakseid 2014. a ei tehtud.

Aruandeaastal toimus kaks kohapealset järelkontroll, mis lõppesid positiivse otsusega (Lisa 7 tabel 1). Tehti neli järelepärimist seoses ebakorrektsete taotlustega ja neli seoses abikõlblikkuse heakskiiduga (Lisa 7 tabel 2).

Meetme rakendamisel meetmele iseloomulikke probleeme ei esinenud.

Alameetme 3.2.2 raames on perioodil 2007-2014 esitatud 21 taotlust summas 6,9 mln eurot, mis on samas summas ka heaks kiidetud (Lisa 3 tabelid 2 ja 13). Seisuga 31.12.2014 on esimese taotlusvooru 17 taotlust täielikult välja makstud – kokku 6,4 mln eurot, millest 5,7 mln eurot on eraldanud EL ja 0,6 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. Kahe viimase taotlusvooru taotlustele veel väljamakseid teostatud ei ole. Maksmata on jäetud vaid 2,75 eurot. Katkestatud projekte ei ole.

Meetme 3.2 sisuline progress aastatel 2007-2014

Kogu perioodi jooksul (2007-2014) on alameetmete 3.2.1, 3.2.3 ja 3.2.4 raames toimunud neli taotlusvooru (Lisa 3 tabelid 2 ja 10). Vastu on võetud 2 247 taotlust 1 330 taotlejalt, millega taotleti 92,7 mln eurot toetust. Toetust on määratud 1 228 projektile kogusummas 48,1 mln eurot. Seisuga 31.12.2014 on väljamakseid tehtud 1 183 projektile. Välja on makstud 45,8 mln eurot, millest 34,3 mln eurot on eraldanud EL ja 11,4 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. Täielikult on välja makstud 1 176 projekti 1 228 heakskiidetud projektist ja 45 projekti on katkestatud (Tabel 60). Välja maksmata on jäetud 2,2 mln eurot.

Tabel 60. Meetme 3.2 (v.a alameede 3.2.2) taotlusvoorud seisuga 31.12.2014

Taotlusvoor Lõplikult väljamakstud projektid

Taotluste arv Investeeringu maksumus Väljamakstud toetuse summa

I taotlusvoor 264 11 059 548 9 098 830

II taotlusvoor 341 15 065 982 12 854 897

III taotlusvoor 327 15 327 737 13 067 405

IV taotlusvoor 244 12 228 648 10 503 046

Kokku 1 176 53 681 915 45 524 177

Perioodil 2007-2014 sai meetmest 3.2 (kõikide alameetmete lõikes) toetust 790 juriidilist isikut. Alameetmest 3.2.2 sai toetust üks SA 21 taotlusele. Nimetatud alameetmest määratud toetuse summa moodustas meetme 3.2 määratud toetuse summast 13% (6,9 mln eurot), millest välja oli makstud 6,4 mln eurot (moodustades 12% meetme 3.2 väljamakstud toetuse summast). Kogu meetme raames oli toetust määratud kõige enam alameetmest 3.2.3 toetuse saajatele (toetust määrati 47,7 mln euro ulatuses, moodustades 87% meetmest 3.2 määratud toetusest).

121

Võrreldes 2013. a-ga on mõnevõrra muutunud tehtavate investeeringute maht alameetmete lõikes, 2014. a-ks saavutati MAK-is esitatud sihttasemed järgmiselt:

� Tehtavate investeeringute maht (alameede 3.2.1) – 2,8 mln eurot, millest on täidetud 11%;

� Tehtavate investeeringute maht (alameede 3.2.2) – 7,7 mln eurot, millest on täidetud 92%;

� Tehtavate investeeringute maht (alameede 3.2.3) – 44 mln eurot, millest on täidetud 129%;

� Tehtavate investeeringute maht (alameede 3.2.4) – 8,3 mln eurot, millest on täidetud 2,4%.

Katkestatud projekte oli 45, mille määratud toetus kokku oli 1,7 mln eurot. Kõige enam katkestati projekte 2011. a – 21 projekti summas 804,3 tuhat eurot. Katkestatud projektidele määratud toetuse summa moodustas 3% meetmes 3.2 määratud toetusest.

Analüüsides toetuse saajate arvu maakondade lõikes, olid erinevused kuue maakonna osas kahe- kuni kolmekordsed. Kõige enam oli toetuse saajaid Harjumaal (85 toetuse saajat) ja kõige vähem Hiiumaal (25 toetuse saajat). Toetatava investeeringu summa ja määratud toetus ühe elaniku kohta oli suurem Läänemaal ja Hiiumaal ning väikseim Tartumaal (Joonis 7). Ka määratud toetus ja investeeringumaht ettevõtja kohta oli suurem Läänemaal ja Hiiumaal, kuid väikseim Harjumaal. Toetuse saamise aktiivsus elaniku kohta suurenes 2014. a võrreldes perioodiga 2008-2013 kuues maakonnas, mida on mõjutanud ühelt poolt elanike arvu muutused maakondades ja teiselt poolt toetuse määramine üksnes alameetmes 3.2.2.

Joonis 7. Toetuse jagunemine ja kasv (%) maakondade lõikes elanike arvu kohta (EMÜ 2014)

122

Meetmest 3.2 määrati toetust 36 erinevat liiki tegevustele. Kokku oli välja makstud 2 344 tegevust, millest kõige suurema osa moodustasid ettevalmistavad tööd (31% väljamakstud tegevustest), seltsimaja ehitus (24%), mänguväljaku vms vaba aja veetmise rajatise ehitus või korrastamine (24%) ning erinevate tarvikute ja sisustuse soetus (15%). Kõige suurema osa väljamakstud summast moodustas seltsimajade vms ehitus (25,4 mln eurot) ning mänguväljaku, külaplatsi vms rajamine (15,5 mln eurot). Keskmisest kulukamad tegevused väljamakstud toetuse alusel olid ehitused: lairiba internetivõrgu katvuse tõstmisega seotud investeeringuobjekti (alameede 3.2.2, ühe objekti keskmine maksumus oli 314,4 tuhat eurot), seltsimaja (alameede 3.2.3, ühe objekti keskmine maksumus oli 44,6 tuhat eurot) ning alameede 3.2.1, multifunktsionaalse teeninduskeskuse (ühe objekti keskmine maksumus oli 44,6 tuhat eurot) ehitamine. Keskmisest vähem kulukad tegevused olid ettevalmistavad tööd (omanikujärelevalve vms, ühe tegevuse keskmine maksumus oli 2,1 tuhat eurot).

Meetme 3.2 sihttasemetest ja nende täitmisest annab ülevaate Tabel 61. Alameetme 3.2.1 sihttasemetest ei ole täidetud ükski kriteerium. Samas alameetme 3.2.3 sihttasemed on kõik üle 100% täidetud. Alameetme 3.2.4 sihttasemetest on suures osas täitmata toetatud tegevuste arvu ja tehtavate investeeringute mahu sihttasemed ja vähesel määral täitmata likvideeritud põllumajandushoonete sihttase. Alameetme 3.2.2 puhul oli sihttase üle 100% loodavate töökohtade osas (loodavate töökohtade arv ESTiWin projekti raames 459) ja Internetiga seotud investeeringutest kasusaava elanike arvu osas oli sihttase täidetud 62%.

Toetatavate objektidega peaks maapiirkondades teenused paranema ca 358 939 inimesel. Projektidega on seotud 2508 küla. Potentsiaalseteks investeeringuobjekti kasutajateks saavad toetuse saajate hinnangul olema seltsi või ringi liikmed, oma küla elanikud ja naaberkülade elanikud, kogu valla elanikud ja lähemal oleva linna elanikud ning turistid.

Toetuse saajate majanduskasvu antud meetme raames ei arvutatud, kuna toetuse saajatest enamuse moodustasid kolmanda sektori esindajad (92,6% olid MTÜ-d ja 2,7% olid SA-d) ja vaid 4,7% olid äriühingud või FIE-d.

Võrreldes 2013. a-ga on maapiirkondades muutunud kodune Interneti püsiühenduse kättesaadavuse võimalus. Tänu internetiühenduse lairiba baasvõrgu arendamisele on alameemeetme 3.2.2 toel loodud Interneti püsiühenduse kättesaadavus (eeldusel, et ka juurdepääsuvõrk ehitatakse välja) 37 361 elanikule (s.o hinnanguline elanike arv, kes asusid baasvõrgu ühenduspunktidest kuni 1,5 km kaugusel). Arvestades, et maa-asulate leibkonna keskmine suurus on 2,33 liiget (2011. a rahvaloenduse andmed), on lairiba baasvõrgu väljaehitamisega Interneti püsiühendus kättesaadav 16 035 leibkonnale.

123



2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Alameede 3.2.1 Majanduse ja maaelanikkonna põhiteen used

Väljundnäitaja Toetust saanud tegevused 500 49 49 10

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 2,8 2,1 0,3 11

Tulemusnäitaja

Paranenud teenustest kasu saav maarahvastik 60 000 28 683 28 683 48

Interneti püsiühenduse kasv maapiirkonnas

(% leibkondadest maapiirkonnas)

25 4 NA 16

Mõjunäitaja Kaasnevad loodavad täistööajaga töökohad

20 18,7 NA 94

Alameede 3.2.2 Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine

Väljundnäitaja Toetust saanud tegevused 20 17 17 85

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 7,7 6,9 7,1 92

Tulemusnäitaja


Interneti püsiühenduse kasv maapiirkonnas (leibkonnale)

15 000 16 050 16 050 107

Mõjunäitaja Kaasnevad loodavad täistööajaga töökohad 50 459* 459* NA

Alameede 3.2.3 Külade uuendamine ja arendamine

Väljundnäitaja Toetatud külade arv 2000 2508 2508 125

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 44 56,8 56,8 129

Tulemusnäitaja


Interneti püsiühenduse kasv maapiirkonnas

(% leibkondadest) 25 NA NA NA

Mõjunäitaja Kaasnevad loodavad täistööajaga töökohad 70 172 172 246

Alameede 3.2.4 Maapiirkondade kultuuripärandi säili tamine ja selle kvaliteedi parandamine

Väljundnäitaja

Toetust saanud tegevused 250 54 16 6,4

Tehtavate investeeringute maht (mln eurot) 8,3 2,3 0,2 2,4

Likvideeritud põllumajanduslike

tootmishoonete arv 20 17 16 80

Tulemusnäitaja Paranenud teenustest kasu saav maarahvastik 30 000 41 677 41 677 139

Mõjunäitaja Kaasnevad loodavad täistööajaga töökohad 10 10,1 10,1 101

Osatähtsus arvutatud väljamakstud andmete alusel. * s.o hinnanguline arv, kuna alameede 3.2.2 ei loo ühtegi töökohta, vaid loob eeldused selleks.

124

2.5 MAK-I 4. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE 2014. A

2.5.1 LEADER-MEETME RAKENDAMINE

Leader-meetme üldeesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele.

Eestis alustati Leader-meetme rakendamist „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ (edaspidi RAK) meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine Leader-tüüpi meetme kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. a sügise alguses, mil meetme raames taotles toetust 24 kohalikku tegevusgruppi (edaspidi KTG) piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, hõlmates 181 KOV-i ja ligikaudu 93% kogu maapiirkonna pindalast. MAK-i alguses loodi juba tegutsevale 24 KTG-le lisaks kaks uut KTG-d. KTG-de arv 2014. a lõpu seisuga oli 26, hõlmates 192 omavalitusüksust ja 100% kogu maapiirkonna pindalast (42 836 km2, 99% Eesti pindalast, kuhu ei ole arvestatud Peipsi järve Eestile kuuluvat osa ja Võrtsjärve).

Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, KTG-de arendamisest (sh projektitoetuste taotlusvoorude korraldamine ning tegevuspiirkonna teavitus- ja arendustegevus) ja KTG-de strateegiate elluviimisest.

2014. a jätkus KTG-de arendamine ja 13 KTG poolt oma piirkonnas Leader-meetme projektitoetuste taotluste vastuvõtmine kohaliku arengustrateegia elluviimiseks. Arengustrateegiaid enam ei koostatud.

2014. a maksti välja 14 mln eurot toetust, millest 11,2 mln eurot eraldas EL ja 2,8 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Kokku on perioodil 2007-2014 laekunud 4. telje raames 7 586 taotlust (neist 54 KTG-delt) kogusummas 94,2 mln eurot. Toetust on määratud neist 7 472-le kogusummas 92,6 mln eurot. Seisuga 31.12.2014 on välja makstud 79,5 mln eurot toetust, millest 63,6 mln eurot on eraldanud EL ja 15,9 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. 7 472 heakskiidetud taotlusest on 6 417 täielikult välja makstud, 394 on katkestatud ja 661 on veel pooleli. Perioodil 2007-2014 oli Leader-meetme kogueelarve 85,8 mln eurot. Ülesvõetud kohustustest perioodil 2007-2014 on välja makstud 93%.

Leader-meetme projektitoetuse taotlused olid perioodil 2009-2014 seotud MAK-i 1. telje ja 3. telje meetme koodidega. Ükski KTG ei kasutanud 2. telje meetmete võimalusi.

2.5.1.1 LEADER-MEETME KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUS

Aruandeaastal uute taotluste vastuvõttu ei toimunud. Strateegia rakendamiseks maksti KTG-dele välja 2 mln eurot. Lisa 4 tabelis 3 on nimetatud väljamaksed näidatud ka Leader-

125

tegevusgruppide lõikes. Suurim summa läks personalikulude katteks – 1,2 mln eurot ehk ligi 60% (Lisa 4 tabel 4).

Kogu perioodi jooksul (2007-2014) on vastu võetud 54 taotlust 26 tegevusgrupilt, kes on rakenduskavade järgi taotlenud kokku 16,2 mln eurot (Lisa 4 tabelid 2 ja 6). Seisuga 31.12.2014 on neile välja makstud 13,9 mln eurot, millest 11,1 mln eurot on eraldanud EL ja 2,8 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. Lisa 4 tabelis 6 on taotluste, määramiste ja väljamaksete andmed olemas ka kogu perioodi halduskulude lõikes.

KTG-de juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine (431)

Leader-meetme alameede 431 annab KTG-dele võimaluse saada toetust kohaliku arengustrateegia täiendamiseks, strateegia meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning KTG-de arendamiseks. Kohaliku arengustrateegiate rakendamise toetust said seisuga 31.12.2014 kõik 26 KTG-d.

Järgnevalt on vaadeldud KTG-de eelarvet ja selle kasutust. Eelarve sisaldab sh kahe viimati moodustatud KTG kohaliku arengustrateegia koostamiseks määratud ja väljamakstud summasid, moodustades kõikidele tegevusgruppidele väljamakstud summast 1%.

Kohalike arengustrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks koostati perioodiks 2008-2013 kaks eelarvet (eelarve aastateks 2008-2010 ja aastateks 2011-2013), moodustades kokku 85,8 mln eurot. 2014. a toimus eelarve mitu muudatust, mille tingis 2013. a Leader-meetme reservi jäänud eelarve (109,9 tuhat eurot) jagamise ja KTG-de kasutamata jäänud eelarve ümber tõstmise vajadus.

KTG toetust antakse tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest. Seisuga 31.12.2014 oli KTG-dele määratud 16,1 mln euro ulatuses tegevusgrupi toetust, moodustades 18,7% Leader-meetme eelarvest (Tabel 62). Kõige enam määrati tegevusgrupi toetust MTÜ Tartumaa Arendusseltsile (1 mln eurot) ja kõige vähem MTÜ Partneritele (370,9 tuhat eurot).

Väljamakstud KTG toetuse summa oli 2014. a lõpu seisuga 13,9 mln eurot. Toetust oli enim välja makstud tegevuskulude katteks MTÜ Tartumaa Arendusseltsile summas 981,1 tuhat eurot ja kõige vähem MTÜ Ida-Harju Koostöökojale summas 217,4 tuhat eurot.

126

Tabel 62. KTG-de eelarve aastateks 2008-2015, määratud KTG toetuse summa (eurot) ja osatähtsus eelarvest (%) ning väljamakstud KTG toetuse summa (eurot) ja osatähtsus määratud toetusest (%)

* Määratud ja väljamakstud KTG toetusest on välja jäetud strateegia väljatöötamise toetus

Veidi üle poole strateegia rakendamisel väljamakstud kuludest moodustasid personalikulud – 7,2 mln eurot (Joonis 8). Suhteliselt võrdselt kulutati üld- ja sõidukuludele, sisustusele, veebilehele ja ehitamisele (16%), seminaridel, konverentsidel, messidel või õppereisidel osalemistele (15% väljamakstud toetusest) ning koolituste, seminaride ja infopäevade korraldamiseks ning infomaterjalidele (12%). Uuringuid tehti vähe (4% väljamakstud toetusest).

Tegevusgrupp

Eelarve aastatel

2008-2015 kokku (eurot)

Määratud tegevus-

grupi toetus (eurot)

Määratud tegevus-

grupi toetuse osatähtsus

eelarvest (%)

Välja-makstud tegevus-

grupi toetuse summa (eurot)

Väljamakstud tegevusgrupi

toetuse osatähtsus

tegevusgrupile määratud

toetusest (%)

MTÜ Arenduskoda 3 835 862 777 172 20,3 729 785 93,9

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu 2 900 428 579 512 20 554 909 95,8

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda* 1 964 368 380 485 19,4 217 351 57,1

MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda 4 029 428 738 356 18,3 635 104 86

MTÜ Järva Arengu Partnerid 2 810 795 561 567 20 553 863 98,6

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 2 852 047 564 667 19,8 474 964 84,1

MTÜ Kodukant Läänemaa 3 521 725 705 484 20 653 031 92,6

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 2 466 805 489 143 19,8 488 892 99,9

MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu 2 758 655 501 735 18,2 416 260 83

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda 2 444 993 488 999 20 375 544 76,8

MTÜ Nelja Valla Kogu 3 436 120 445 368 13 430 019 96,6

MTÜ PAIK 2 866 426 562 711 19,6 475 139 84,4

MTÜ Partnerid 2 969 674 370 945 12,5 272 795 73,5

MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 2 617 101 522 803 20 502 553 96,1

MTÜ Piiriveere Liider 2 737 773 547 555 20 478 759 87,4

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu* 2 508 854 483 922 19,3 379 197 78,4

MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu 3 008 299 600 809 20 422 792 70,4

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 3 916 491 782 811 20 741 497 94,7

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu 4 970 711 961 830 19,3 767 934 79,8

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu 4 598 143 816 327 17,8 561 910 68,8

MTÜ Saarte Koostöökogu 5 102 244 742 148 14,5 630 837 85

MTÜ Tartumaa Arendusselts 5 093 838 1 017 229 20 981 075 96,4

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 3 505 414 672 730 19,2 634 753 94,4

MTÜ Virumaa Koostöökogu 2 172 734 434 100 20 361 362 83,2

MTÜ Võrtsjärve Ühendus 3 142 085 606 901 19,3 413 292 68,1

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 3 528 047 708 960 20,1 631 089 89

Liitumata KOV-id 0 0 0 0 0

Kokku 85 759 063 16 064 268 18,7 13 926 972 86,7

127

Joonis 8. Strateegia rakendamisel kohalikele tegevusgruppidele väljamakstud toetuse jaotumine perioodil 2008-2014, eurot (EMÜ 2014)

KTG-d viisid perioodil 2008-2014 läbi 3 007 strateegia edendamis- ja teavitustegevust, kus osales 141 618 isikut. Viidi läbi 36 uuringut, kus osales 3 853 isikut. Korraldati 644 koolitust, kus osales 8 532 isikut. Strateegia rakendamisega seotud muude tegevuste arv oli kokku 2 959, kus osales 11 isikut. Kokku toimus strateegia väljatöötamisel 6 646 tegevust, kus osales 154 014 isikut.

Kohaliku arengu strateegia rakendamine (41)

Alameetme eesmärgiks on rakendada kohalikule eripärale, sh loodus- ja kultuuripärandi säästlikumale kasutamisele ja tutvustamisele, kogukonna tegevuste arendamisele, tööhõive parandamisele, identiteedi rõhutamisele, sise- ja välisturismi potentsiaali kasutamisele, omapära ja traditsioonide väärtustamisele, suunatud kohalikku arengustrateegiat. Olulisel kohal on innovaatiliste ja lisandväärtust loovate lähenemiste julgustamine ja seeläbi kohalike teenuste kättesaadavuse ja elukvaliteedi parandamine. KTG-de poolt koostatud strateegiate ja selles sisalduvate meetmete kaudu said toetust taotleda ettevõtjad, kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV), MTÜ-d, KTG-d ja muud ühendused.

Piirkondlike strateegiate rakendamist jätkasid pooled tegevusgrupid: MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu, MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu, MTÜ Mulgimaa Arenduskoda, MTÜ PAIK, MTÜ Partnerid, MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Virumaa Koostöökogu ja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Ülejäänud tegevusgrupid 2014. a finantsressursside ammendumise tõttu projektide taotlusvoore ei avanud.

2014. a laekus 453 taotlejalt 508 taotlust kogusummas 3,5 mln eurot (Lisa 4 tabelid 1 ja 7-11). KTG-de lõikes esitasid enim taotlusi Ida-Harju Koostöökoja taotlejad – 50 taotlust ehk ligi 10% kõigist aasta jooksul esitatud taotlustest (Lisa 4 tabel 8). Ettevõtlusvormide lõikes laekus enim taotlusi MTÜ-de (51%) ja OÜ-de poolt (27%) (Tabel 63).

Üldkulud, sõidukulud,

sisustus, veebileht, ehitamine

2,2 mln eurotKoolituste,

seminaride ja infopäevade korraldamine

ning infomaterjalid1,7 mln eurot

Personalikulud7,2 mln eurot

Uuringud0,5 mln eurot

Seminaril, konverentsil,

messil või õppereisil osalemine

2,1 mln eurot

128

Tabel 63. Leader projektitoetuse taotlemise andmed ettevõtlusvormide lõikes

Ettevõtlusvorm Esitatud taotluste arv


maksumus


AS 5 107 582 53 823

FIE 24 327 218 161 511

MTÜ 260 2 070 813 1 704 177

OÜ 136 2 189 201 1 117 379

Riigiasutus 56 326 790 271 922

SA 20 191 734 151 975

TÜ 4 41 573 22 018

UÜ* 1 5 600 2 800

Seltsing 2 5 058 5 058

Kokku 508 5 265 570 3 490 662 * UÜ – usaldusühing

2014. a kiideti heaks 605 taotlust kogusummas 4,2 mln eurot (Lisa 4 tabelid 1 ja 7-11), millest 3,3 mln eurot ehk 78% on suunatud investeeringutele ning ülejäänud mitteinvesteeringutele (Lisa 4 tabelid 10 ja 11). Rahuldamata jäeti 6 taotlust (Lisa 4 tabelid 7-9) – 3 juhul oli tegemist mitteabikõlbliku investeeringuga ja 3 juhul ei vastanud taotleja meetme määruses esitatud nõuetele. Toetust maksti välja 11,98 mln eurot (Lisa 4 tabelid 1 ja 7-11).

Kogu perioodi jooksul (2007-2014) on käesoleva meetme raames esitanud 3 564 taotlejat 7 532 taotlust kogusummas 78 mln eurot (Lisa 4 tabelid 2, ja 12-13). Toetust on neist määratud 7 418 projektile kokku 76,4 mln eurot. Määratud summast suurim osa – 39,1 mln eurot ehk 51% – on meetme 322 alt. PRIA poolt heakskiidu saanud taotlustest 76 olid koostööprojektid (nendest 43 olid rahvusvahelised ja 33 siseriiklikud), mille toetuse saajateks olid 23 KTG-d. Seisuga 31.12.2014 on väljamakseid tehtud 6 657 projektile summas 65,6 mln eurot, millest 52,5 mln eurot on eraldanud EL ja 13,1 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik. Lõplikult on välja makstud 6 389 projekti 7 418 heakskiidetud projektist. Katkestatud projekte on 394. Leader projektitoetuse raames on välja maksmata jäetud 6,7 mln eurot.

Taotletud toetuse summa kokku oli vaadeldaval perioodil 78 mln eurot, millest määratud toetuse summa moodustas 76,4 mln eurot (moodustas 98% taotletud summast). Välja oli makstud 65,6 mln eurot (moodustas 86% määratud summast). Kõige vähem taotlusi esitati 2014. a ja kõige rohkem 2010. a (Joonis 9), kuid taotletud ning määratud toetuse summa oli kõige suurem 2011. aastal (vastavalt 19,2 mln eurot ja 18,9 mln eurot). Perioodil 2009-2014 keskmine taotletud toetuse summa ühe taotluse kohta oli 10 357 eurot (mediaan 5 738 eurot) ning keskmine määratud toetuse summa ühe taotluse kohta oli 10 296 eurot (mediaan 5 694 eurot).

129

Joonis 9. Leader-meetme taotluste arvu ja toetuse summa (eurot) taotluse esitamise aastate lõikes perioodil 2009-2014 (EMÜ 2014)

Perioodil 2009-2014 moodustasid MAK-i 1. telje meetmete raames heakskiidetud taotluste investeeringud kokku 7,2 mln eurot. Kõige enam investeeriti põllumajandusettevõtte moderniseerimise (kokku 3,5 mln eurot) ning põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmise (kokku 3,1 mln eurot) ning kõige vähem metsa majandusliku väärtuse parandamise (kokku 35,5 tuhat eurot) valdkonda. Kõige suurema osatähtsuse 1. teljega seotud taotluste arvu üldarvestuses moodustasid meetme koodiga 121 taotlused (2,3%).

MAK-i 3. teljes kiideti heaks 7 132 taotlust, mis moodustas kõigist taotlustest (7 418 heakskiidetud taotlust) 96%. Kokku määrati perioodil 2009-2014 Leader-meetme raames MAK-i 3. telje meetmete kaudu 72,9 mln eurot toetust. Kõige suurema osatähtuse 3. teljega seotud taotlustest ja toetatava investeeringu summast moodustasid külade uuendamise ja arendamisega seotud heakskiidetud taotlused ja toetatud investeeringud (Joonis 11). Järgnesid mikroettevõtte rajamis- ja arendamistoetuse koodiga heakskiidetud taotlused ja investeeringud ning kolmandal kohal olid turismi soodustamise koodi all heakskiidetud taotlused ja toetatavad investeeringud.

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

25 000 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Pro

jekt

ide

arv

Eur

ot

Taotletud toetuse summa, eurot Määratud toetuse summa, eurot

Väljamakstud toetuse summa, eurot Taotluste arv

Heakskiidetud taotluste arv Väljamakstud taotluste arv

130

Joonis 10. Perioodil 2009-2014 Leader-meetme raames heakskiidetud taotluste arv ja toetatava investeeringu summad (eurot) MAK-i telgede ja meetme koodide lõikes (EMÜ 2014)

Leader-meetme sisuline progress aastatel 2007-2014

Kokkuvõtvalt on meetme sisuline progress olnud aastatel 2007-2014 väga hea, sest kõik väljundnäitajate sihttasemed on saavutatud ja suures osas ka ületatud (Tabel 64).

Tabel 64. Leader-meetme sisuline progress (kumulatiivselt 2007-2014)


2007-2013



alusel


alusel

Osa-tähtsus,

%

Väljund- näitaja

Toetatavate KTG-de arv - tegevus 1 - tegevus 2

2 26 26 26 100

KTG-ga hõlmatud territoorium (km2)

42 000 42 829,9 42 829,9 102

KTG-de poolt rahastatavate projektide arv 5000 7 472 6 711 134

Toetatud koostööprojektide arv 40 76 72 180

Koostööd tegevate KTG-de arv 20 23 23 115

Kohaliku arengustrateegia väljatöötamise tegevustes

osalejate arv 750 810 810 108

Tulemus-näitaja

Loodud töökohtade arv 80 453 453 566

Edukate koolituste arv 175 702* NA 401** Osatähtsus on arvutatud väljamakstud andmete alusel. * Perioodil 2009-2014. ** Osatähtsus on arvutatud määratud andmete alusel.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

50,0

111 121 122 123 124 125 311 312 313 321 322 323 331 341

1. telg 3. telg

Tao

tlust

e ar

v

Inve

stee

ringu

sum

ma,

mln

eur

ot

Toetatava investeeringu summa, mln eurot Heakskiidetud taotluste arv

131

3. FINANTSILINE RAKENDAMINE

Perioodil 2007-2013 rahastatakse põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid EAFRD-st ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. 2007. a 1. jaanuaril alanud EL-i uue eelarve- ja programmiperioodi raames on Eestil võimalik MAK-i raames kasutada ligikaudu 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahenditega).

MAK-i telgedepõhist rahastamiskava kajastab Tabel 65. Majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahendite jaotumise kohta telgede lõikes annab ülevaate Tabel 66.

Tabel 65. Telgedepõhine rahastamiskava (eurodes kogu perioodi kohta)

Telg Avalik sektor

Avalik sektor kokku EAFRD kaasfinantseerimise määr (%) EAFRD summa

1. telg 349 010 068 75 261 757 551

2. telg 328 460 344 80 262 768 275

3. telg 123 919 233 75 92 939 425

4. telg 85 759 063 80 68 607 250

Tehniline abi 38 115 139 75 28 586 354

Kokku 925 263 847 77,23 714 658 855

Tabel 66. Rahastamiskava telgede kaupa määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5 a kohaste lisavahendite kohta (eurodes kogu perioodi kohta)

Telg Avalik sektor

Avalik sektor kokku EAFRD kaasfinantseerimise määr (%) EAFRD summa

1. telg 3 695 754 90 3 326 179

2. telg 0 0 0

3. telg 6 390 912 90 5 751 821

4. telg 0 0 0

Tehniline abi 0 0 0

Kokku 10 086 666 90 9 078 000

Lisa 6 tabel 1 annab ülevaate MAK-i rahalisest teostamisest 2014. a ja samuti kogu programmiperioodi vältel kokku. Vastavalt tabelis toodule teostati 2014. a väljamakseid rohkem kui 124,2 mln euro ulatuses, mis moodustab kogu perioodi eelarvest ca 13%8. Perioodil 2007-2014 maksti toetusi välja ca 900,6 mln eurot, mis moodustab kogu perioodi eelarvest 96%.

2014. a määrati toetusi taotlejatele toetussumma 72,9 mln euro ulatuses, millest ca 2,4 mln eurot 1. telje, 58,7 mln eurot 2. telje, 3,2 mln eurot 3. telje, 4,2 mln eurot 4. telje ja 4,4 mln eurot tehnilise abi meetme raames (Lisa 6 tabel 2). Kogu perioodi eelarvest moodustab 2014. a heakskiidetud taotluste toetussumma 72,9 mln eurot ca 8% ja perioodil 2007-2014 heakskiidetud toetussumma 978,1 mln eurot ca 105% kogu perioodi eelarvest. MAK-i rahalise teostamise

8 Kogu perioodi eelarvesse on sisse arvestatud ka majanduse elavdamise paketist lisanduvad vahendid.

132

(määramised, väljamaksed, tagasinõutud ja tagasilaekunud summad) informatsioon on esitatud Lisas 6.

133

4. PÜSIHINDAMISTEGEVUSTE KOKKUVÕTE

4.1 PÜSIHINDAMISSÜSTEEMI OLEMUS

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestab iga liikmesriik püsihindamise süsteemi. Püsihindamise süsteemi eesmärgid on järgnevad: uurida MAK-i arengut seoses selle eesmärkidega, kasutades tulemus- ja vajaduse korral mõjunäitajaid; parandada arengukavade ja nende rakendamise kvaliteeti; läbi vaadata MAK-i sisulised muudatusettepanekud; valmistuda vahe- ja järelhindamiseks.

Püsihindamine tagab MAK-i pideva hindamise kogu programmiperioodi jooksul. Alates 2008. a tuleb hindamistegevustest teavitada ka seirekomisjoni. Kokkuvõte aastase tegevuse kohta lisatakse iga-aastasele seirearuandele.

MAK-i kohaselt teostab 2. telje meetmete püsihindamist PMK. PMK on põllumajandusministri 29. detsembri 1997. a määrusega nr 18 „Taimetoodangu Inspektsiooni ja Taimse Materjali Kontrolli Keskuse moodustamine“ moodustatud PM-i valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus. 1., 3. ja 4. telje püsihindajaks on määratud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi EMÜ). EMÜ on sõltumatu avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning teised seadusega määratud ametiasutused ja isikud.

Kuna püsihindamine on pidev tegevus, siis hiljemalt 2010. a 31. detsembriks tuli läbi viia eraldi MAK-i vahehindamine, mille eesmärgiks oli ettepanekute tegemine MAK-i ja selle rakendamise kvaliteedi parandamiseks. Hiljemalt 2016. a 31. detsembriks tuleb läbi viia MAK-i järelhindamine, mille käigus hinnatakse MAK-i mõju, vahendite kasutamist, maaelu arengu toetuste tõhusust ja tulemuslikkust ning tehakse järeldused maaelu arengu poliitika rakendamise kohta, sh panuse kohta EL-i ÜPP rakendamisse.

MAK-i vahehindaja, kes leiti riigihankega, oli Ernst & Young Baltic AS. MAK-i vahehindamine viidi läbi perioodil 17. märts kuni 31. detsember 2011. a. Vahehindamisel vaadeldi perioodi 01.01.2007-30.04.2010. Hindamine põhines EK poolt koostatud seire- ja hindamisraamistiku käsiraamatus (edaspidi CMEF) toodud metoodikal. Hindamine tugines suures osas püsihindajate kogutud seirenäitajatele ja tehtud analüüsidele, kes omakorda kogusid andmeid PRIA-st, äriregistrist, SA-st ja muudest allikatest. Täiendavalt korraldas vahehindaja kvalitatiivse teabe kogumise eesmärgil kaks küsitlust, 70 intervjuud, viis fookusgrupi arutelu ning viis paneeldiskussiooni. Vajadusel täiendati analüüsi teiste sekundaarallikate kaudu.

MAK-i vahehindamise lõpparuanne esitati EK-le 31. detsembril 2010. a. Lõpliku aruandega on võimalik tutvuda PM-i kodulehe aadressil: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2007-2013/seire-ja-hindamine/vahe-ja-jarelhindamine.

134

4.2 MAK-I 1., 3. JA 4. TELJE HINDAMINE

Alates 12. veebruarist 2009. a teostab MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituut, kuhu on püsihindamise teostamiseks loodud eraldi üksus – maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond.

EMÜ teostab vastavalt PM-iga sõlmitud lepingule MAK 2007-2013 püsihindamist kuni aastani 2016.

4.2.1 PÜSIHINDAMISE TAGAMISEKS TEOSTATUD TEGEVUSED

Püsihindamine toimub kalendriaastaks kokku lepitud hindamisplaani kohaselt. Iga-aastane hindamisplaan kooskõlastatakse korraldusasutuse ja kokkukutsutud MAK-i hindamiskomisjoni poolt. Püsihindamise analüüsi andmed on kogutud eelnevate aastate jooksul ja seega on kasutada andmete aegrida. Aastal 2014 koostati püsihindamise raames kaks meetme rakendusanalüüsi (meetme 1.2 ja 1.9 rakendamise kohta) ning valmisid neli uuringu aruannet (projektide hindamise metoodika väljatöötamine, koolitus- ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamine, alameetmest 1.6.1 toetuste saajate konkurentsivõime kordusuuring ning põllumajandusettevõtjate finantsolukord 2015. a-ks). Lisaks tegeleti maaelu arengukava perioodi 2014-2020 ettevalmistamiseks andmete väljastamisega. 2014. a teostas püsihindamist kolm täistööajaga analüütikut ja üks koosseisuväline analüütik perioodil august kuni detsember ning koordineeriv juht.

Aruandeaastal toimunud administratiivsed tegevused:

1. Aasta kohta hindamistegevuste ajaplaani koostamine ja hindamisplaani järgimine;

2. Andmete kogumiseks suhtlemine erinevate osapooltega – makseasutuse ja rakendusüksusega (PRIA), rakendusüksusega (SA EMK), MAK-i korraldusasutusega, 2. telje püsihindajaga (PMK), maaeluvõrgustiku koordinaatoriga ning päringute tegemine SA-sse ja Maksu- ja Tolliametisse;

3. Täiendkoolitustel osalemine;

4. Aastaks 2015 hindamisplaani ettepanekute tegemine ja hindamisplaani ettevalmistamine, sh uuringute lähteülesannete täiendamine;

5. Aastaks 2015 hindamisplaani kooskõlastamine (püsihindaja ja korraldusasutuse poolt ettevalmistatud ja kooskõlastatakse MAK-i hindamiskomisjoni poolt).

4.2.2 TEOSTATUD HINDAMISTOIMINGUD

2014. a teostatud hindamistoimingute aluseks oli korraldusasutusega kokkulepitud 2014. a püsihindamise plaan.

Hindamistoimingutena tehti järgmised tööd:

1. Püsihindamise andmebaasi tehniline täiendamine ja hooldus;

135

2. Seirekoondtabelites kokkulepitud andmete kogumine PRIA andmebaasidest, taotlustoimikutest ja äriregistri andmebaasist;

3. Koostati iga-aastane püsihindamise aruanne (2013. a kohta, teostati veebruar-aprill);

4. Koostati rakendatud meetmete väljundnäitajate koondtabelid seisuga 30. juuni 2014. a ning andmed esitati PM-ile;

5. Perioodil jaanuar-aprill koostati kaks meetme rakendamistulemuste analüüsi. Analüüsiti meetmete taotlusvoorude tulemuslikkust taotlusvoorude ja toetuse saajate lõikes ning hinnati meetmete saavutustaset;

6. Osaleti MAK 2014-2020 ettevalmistusprotsessis;

7. Uuringute teostamine.

Uuringute teostamine:

• Uuringu „Ökonomeetrilise mudeli arendamine toetuste mõju hindamiseks investeeringute teostamisele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele“ II etapp. Töö eesmärk oli valida sobiv metoodika piima- ja teraviljatootjate investeeringute mõju hindamiseks. Samuti teostada analüüsid tootjate produktiivsuse ja tootlikkuse kohta eesmärgiga vaadelda erinevate tehnoloogiate rakendamise edukust. 2014. a tehti piimatootjate ja teraviljatootjate arvu, suuruse ja toodangu analüüs perioodi 2004-2013 kohta. Samuti koostati juhtumianalüüsi ankeedid ning alustati intervjuude tegemist. Uuringu aruande kokkupanek ja modelleerimine (koos juhtumiuuringu andmete ja sekundaarandmete analüüsiga) kandus üle 2015. a hindamisplaani;

• 2013. a hindamisplaanist kandus 2014. a hindamisplaani uuring „Projektide (eraldi põllumajandus ja muu maaettevõtlus) hindamise metoodika väljatöötamine“. Uuringu eesmärk oli aidata kaasa põllumajanduse investeeringutoetuste taotluste hindamismetoodika uuendamisele;

• Valmis uuring „Koolitus- ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamine“, mille keskseks teemaks oli MAK-i meetme 1.1. Koolitus- ja teavitustegevused hindamise korralduse analüüsimine, mille tulemused oleksid rakendatavad MAK 2014-2020 teadmussiirde meetme taotluste hindamise korraldamisel. Uuringu tulemused näitasid, et MAK-i meetme 1.1 hindamise korraldus oli hea ning andis olulise kogemuse planeerimaks paremini uue perioodi teadmussiirde ja teavituse meetmesse esitatut taotluste hindamist. Taotluste hindamise süsteem vajab üksikutes kohtades parandamist, kuid uue asjana võiks hindamislehe juhendi juurde tuua tabeli, kus iga hindamiskriteeriumi juurde on toodud hindamisskaala (hindepuntide vahemik) ning hindamisskaala iga punkti juures selgitus, mida vastav hinne iga hindamiskriteeriumi juures tähendab;

• Valmis ülevaade „Põllumajandusettevõtjate, sh investeeringutoetuse taotlejate finantsolukord 2015. aastaks“, mida võib käsitleda 2009. a valminud uuringu kordusuuringuna. Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti põllumajandustootjate finantsnäitajate muutust perioodil 2011-2015 ja investeeringutoetuste puhul hinnata lävendi kriteeriumeid ning pakkuda välja täiendavaid võimalusi sektori finantsvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parendamiseks. Andmete analüüsimisel kasutati kvantitatiivset

136

meetodit (suhtarvude asendikeskmised) ning tulemused esitati põllumajandustootjate 13 tegevusvaldkonna lõikes. Andmeanalüüsist selgus, et 50% aianduse, lihaveisekasvatuse, muu taimekasvatuse, mesinduse, muu loomakasvatuse, püsikultuuride kasvatuse ning lamba- ja kitsekasvatuse tegevusala ettevõtjatest ei suuda teenida piisavalt suurt müügitulu ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ka MAK 2014-2020 eelnõu dokumendis põllumajandusettevõtjatele kehtestatud müügitulu miinimumnõude analüüsimisel selgus, et müügitulu alusel kvalifitseeruks toetuse saajateks kõige enam linnukasvatuse, piimatootmise ja teraviljakasvatuse tegevusala ettevõtjaid. Ärikasumi analüüsimisel selgus, et ärikasum oli vaadeldavatel aastatel kordi väiksem teraviljakasvatuse, aianduse, lihaveisekasvatuse, muu taimekasvatuse, mesinduse, muu loomakasvatuse, püsikultuuride kasvatuse, segatootmise ning lamba- ja kitsekasvatuse tegevusala ettevõtjatel võrreldes piimatootmise, linnukasvatuse ja seakasvatuse tegevusala ettevõtjate näitajaga. Kõige paremini oli põhivaraga varustatud loomakasvatuse tegevusala ettevõtjad. Piimatootmise ja linnukasvatuse tegevusala ettevõtjate poolt loodav lisandväärtus ületas mitmeid kordi ülejäänud tegevusalade ettevõtjate mediaan lisandväärtuse näitajat. Tasuvuse ja kasumlikkuse näitajate analüüsimisel selgus, et üldjoontes olid paremad näitajad taimekasvatuse tegevusala ettevõtjatel (sh aiandusega, püsikultuuride kasvatusega, muu taimekasvatusega ja teravilja kasvatuse tegevusala ettevõtjatel) võrreldes teiste tegevusalade ettevõtjatega. MAK-i raames investeeringutoetuse saamiseks põllumajandusettevõtjatele kehtestatud nõude võlakordaja analüüsimisel selgus, et enamus põllumajandustootjaid omasid üsna heal tasemel võlakordajat;

• MAK-i alameetmest 1.6.1 toetuse saajate konkurentsivõime ja arenguperspektiivide uuringu eesmärk oli analüüsida investeeringutoetust saanud ettevõtjate ja kogu sektori konkurentsivõimet toiduainetööstuse sektorite lõikes ettevõtjate hinnangute alusel ning leida vastused EK poolt alameetmele 1.6.1 püstitatud küsimustele. Tegemist oli kordusuuringuga (varasemad uuringud valmisid aastatel 2009 ja 2011). Küsitlusandmetele tuginedes hindasid ettevõtete esindajad oma ettevõtte ja tegevusala konkurentsivõimet Eestis rahuldavaks, mujal EL-i liikmesriikides pigem halvaks ning väljaspool EL-i asuvates riikides väga halvaks. Oma ettevõtte konkurentsivõime pärssivate teguritena nimetati eelkõige tööjõu puudumist. Eesti-sisesed konkurentsivõimet vähendavate teguritena nimetati tooraine hinda ning vähest nõudlust ja turu väiksust. Eesti-väliseks konkurentsivõimet pärssiva tegurina nimetati toodete nõrka turundust. Samas oma ettevõtte eelistena teiste konkurentide ees nimetati kõrget toodangu kvaliteeti ja paindlikkust. Ettevõtete esindajate keskmist hinnangut oma ettevõtte konkurentsivõimele peegeldavad ettevõtjate majandusnäitajad. Tänu alameetme 1.6.1 investeeringutoetusele on üle kolme neljandiku ettevõtetes oluliselt tõusnud tootlikkuse kasv, hoogustunud tootmisseadmete arendamine, uute toodete väljatöötamine, tootmisprotsessi arendamine ja toodete kvaliteedi kasv. Toetusel on väike mõju turuosa muutusele, toodete turustamisele ning taastuvenergia kasutamisele.

137

4.2.3 ANDMEKOGUMINE

2014. a toimus andmete kogumine näitajate kaupa järgmiselt:

1. Väljundnäitajate kogumine makseasutusest (PRIA-st):

• 30. juuni 2014. a seisuga väljundnäitajate statistika uuendamine (vastuvõetud taotluste, toetuste määramiste ja väljamaksete info);

• 31. detsember 2014. a seisuga toetuse väljund-, tulemus- ja seirenäitajate kogumine 2014. a veebruaris − kõikide meetmete andmete uuendamine (vastuvõetud taotluste, toetuste määramiste ja väljamaksete info). Andmeid kasutati 2014. a aastaaruande koostamisel;

2. Tulemus- ja mõjunäitajate analüüsimiseks andmete kogumine äriregistrist ettevõtjate majandusaasta aruannetest – vastavalt vajadusele aasta jooksul;

3. SA-st maapiirkonna ettevõtjate andmete kogumine;

4. Leader tegevusgruppidelt andmete saamine vastavalt hindamisküsimustele. Andmete kogumise koordineerimisega tegeles PM;

5. Täiendavalt koguti ja võrreldi sektori andmeid SA, Põllumajanduslik raamatupidamise andmebaasi (edaspidi FADN) ja Eurostati andmebaasi alusel.

4.2.4 TUVASTATUD RASKUSED JA LISATÖÖ VAJADUS

2014. a teostatud hindamistööde alusel võib välja tuua järgmised täiendamist ja arendamist vajavad aspektid:

� MAK-i dokumendis meetmete kirjelduses väljund- ja tulemusnäitajate andmekogumise ja näitajate arvutamise metoodika puudumine raskendab aruannetes saavutustasemete esitamist. Vajalik on andmekogumise ja näitajate arvutamise metoodika olemasolu;

� Toetuse saajate tulemusnäitaja BLV n+2 arvutamise EK-poolne metoodika on napisõnaline ning ei kajasta piisavalt metoodilist juhendit, mis aitaks BLV n+2 õigesti arvutada. Suurim küsimus on toetuse saaja ühekordsuse tagamine vaadeldavate perioodide ja meetmete lõikes. Nt kui ettevõtja on toetust saanud kolmel erineval aastal ja teinud investeeringu kolmel erineval aastal (2009, 2011 ja 2012), siis tuleks leida lahendus küsimusele, millise perioodi n+2 BLV vaadeldava ettevõtja kohta arvesse võetakse. Kas esimese investeeringu teostamise aastast 2009+2 aastat või keskmise (2011+2) või viimase investeeringu teostamise aastast (2012+2) aasta tulemus. Vastasel juhul on ühe ja sama ettevõtja tulemus koondtulemust moonutav;

� Alameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 rakendamise kohta käivad andmed (taotlused, toetuse saajad ja seirenäitajad) on puudulikud ning vajavad pidevat üle kontrollimist SA EMK-lt;

� Meetme 3.1 seirenäitajad (töökohtade arv ja külastajate arv aastas) on ebakvaliteetsed. Vajalik on seirenäitajate kogumise metoodika olemasolu;

138

� Leader-meetme seirenäitajate esitamine toetuse saajate poolt on mitte rahuldava kvaliteediga (nt osalemiste arv koolitustel, töökohtade arv). Tagajärjeks on ebaloogilised näitajad seireandmetes. Vajalik on seirenäitajate kogumise metoodika olemasolu.

139

4.3 MAK-I 2. TELJE HINDAMINE

MAK-i 2. telje tegevused on suunatud põllumajanduskeskkonna ja paikkonna parandamisele ja säilitamisele. Peamist tähelepanu pööratakse elurikkuse ning traditsiooniliste põllumajandus-maastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele.

MAK-i püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. PMK omab seire ja hindamise kogemust PKT meetme osas alates 2004. a. Alates 2007. a on PMK kõigi MAK-i perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks. 2004-2006 perioodi PKT meetme hindamiseks töötati PMK poolt välja spetsiaalne seire- ja hindamissüsteem, mis on suures ulatuses hindamise aluseks ka MAK-i perioodil.

Meetmete efektiivsuse ja mõju leidmisel arvestatakse tegevustele seatud eesmärke ja hinnatakse, kas läbi kehtestatud nõuete on võimalik eesmärke saavutada. 2. telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Seetõttu on ka hindamisel keskendutud eeskätt nendega seotud valdkondadele.

MAK-i 2. telje meetmete analüüsil on kasutatud suures osas PRIA registreid (põllumajandus-toetuste ja põllumassiivide register, põllumajandusloomade register) ja teiste toetustega seotud asutuste andmeid (SA EMK, KA jt), PMK uuringute andmeid valdkondade kaupa ning lisaks erinevate andmekogujate andmeid (SA, FADN jt) ja muid allikaid (õigusaktid, teadusartiklid jms).

Tulenevalt keskkonnameetmete spetsiifilisusest viiakse PMK poolt läbi ka spetsiaalseid uuringuid eelmainitud hindamisvaldkondades ning lisaks neile valdkondadele teostatakse PMK Kuusiku Katsekeskuses ka pikaajalist võrdlevat kompleksuuringut mahe- ja tavaviljeluses. Perioodil 2007-2013 PMK poolt koordineeritud ja teostatud uuringud on hindamisvaldkondade kaupa toodud Lisas 8.

4.3.1 HINDAMISEGA SEOTUD UURINGUD

Valdkond mullastik

Mullastiku hindamisvaldkonnas jätkusid mulla taimetoiteelementide sisalduse muutuse ja dünaamika ning taimekaitsevahendite jääkide uuring NTA-l. Lisaks teostati muldade erosiooni uuring, mille eesmärgiks oli selgitada välja pikaajaline aasta keskmine mullakadu kõikides Eesti maakondades nii intensiivselt haritavatel põllumaadel kui ka erosioonist suhteliselt vähem mõjutatud pikaajalistel ja looduslikel rohumaadel ning erosioonist hõlmatud alade osakaal maakondades.

1. Uuring: Mulla NO3 (nitraatlämmastiku) ja SO4 sisalduse muutus ja dünaamika nitraaditundliku ala põllumuldades aastatel 2007-2014 erineva maakasutuse (põllukultuurid, rohumaa) korral ning mullas leiduv ate taimetoiteelementide (P, K, Ca, Mg, Cu, Mn, B, Nmin) happesuse ja orgaanilise aine fooni ja pikaajalisemate muutuste

140

selgitamine. Põllumaade taimekaitsevahendite jääkide sisalduse selgitamine nitraaditundliku ala põllumuldades

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli jälgida kergestiliikuvate N-vormide (nitraatlämmastik ja ammoonium-lämmastik) sisalduse muutust mullas NTA-l, selgitamaks võimalikku nitraatide leostumise ohtu erineva maakasutuse ja ilmastikutingimuste korral. Teise olulise eesmärgina selgitati väävli, kui suhteliselt liikuva toiteelemendi sisalduse, muutust mullas ning kolmandaks eesmärgiks oli jälgida ka ülejäänud taimetoiteelementide sisalduse dünaamikat mulla vertikaalprofiilis. Lisaks selgitati ka taimekaitsevahendite jääkide sisaldust NTA-l paiknevatel tootmispõldudel.

Prognoosimaks võimalikku leostumise ohtu, on oluline teada, kuidas muutuvad erinevad mullaparameetrid. Sellest lähtudes on võimalik hinnata potentsiaalset mineraalse lämmastiku, taimedele omastatava väävli ja teiste toiteelementide võimalikku leostumist sõltuvalt maakasutusest, ilmastikust ja mullastikust.

Kokkuvõte

� 2014. a muutusid Nmin- ja S-sisaldused mulla 0-15 cm mullakihis suhteliselt vähe. Kuna tegemist oli sademetevaese sügisperioodiga, siis ei toimunud kuni detsembri alguseni olulist Nmin ega väävli vähenemist mulla pindmises kihis, seejärel aga toiteelementide sisaldus vähenes järsult;

� Sõnnikust pärit kergestiliikuvad mineraalne lämmastik ja väävel ei suurenda üldiselt künnihorisondi vastava toiteelemendi sisaldust. Lühiajaliselt suureneb nende sisaldus peale sügiskündi, kuid leostub seejärel suhteliselt kiiresti;

� Liikuva P-sisaldus oli Adavere alal keskmisest kõrgem ja proovikogumisperioodi lõpuks saavutas ka K-sisaldus optimaalse taseme (130 mg/kg). Sõnniku ja mineraalväetise koosmõjul suurenes mulla PK-sisaldus;

� Sõnniku järelmõjul tõusid aeglaselt Mn- ja Cu-sisaldus mullas, B-sisaldus on olnud stabiilne;

� Ajavahemikul september-detsember 2014. a suurenes Nmin-sisaldus kõikides mulla vertikaalkihtides, kõige enam keskmises ja alumises mullakihis, mis viitab suhteliselt intensiivsele leostumisele;

� Väävli mineraliseerumine ja leostumine toimus aeglasemalt kui mineraalsel lämmastikul;

� Perioodil september-detsember 2014. a vähenes ülemise kihi PK-sisaldus ja suurenes alumiste kihtide PK-sisaldus. Oluliselt enam suurenes leostumise tõttu alumise mullakihi K-sisaldus;

� 2014. a jooksul oli Nmin-sisaldus mullas suhteliselt väike ja sellest tulenevalt oli leostumine viie seireala keskmisena samuti suhteliselt väike. Selle põhjuseks oli kultuuride hea Nmin omastamine 2014. a ja vähesed sademed sügisperioodil;

� Rohumaakultuurid suudavad mullas leiduvat mineraalset lämmastikku ja väävlit siduda efektiivsemalt leostumise suhtes kriitilisel perioodil;

141

� 2014. a suurenes oluliselt erinevate pestitsiidide toimeainete sisaldus muldades ning vähenes oluliselt ilma pestitsiidijääkideta proovide osatähtsus;

� Perioodi 2007-2014 jooksul määrati taimekaitsevahendite jääke 210 erinevalt põllult. Neist 28% põldudest ei sisaldanud ühtegi jääki ja keskmiselt sisaldasid proovid 2,12 erinevat toimeainet;

� 2014. a leiti NTA põldudelt keskmiselt 5,4 erinevat toimeainet ja keskmine jääkide summa ühes proovis oli 0,07 mg/kg. NTA-lt väljaspool olevates proovides oli vähem toimeaineid (5,1), kuid nende sisaldus oli kõrgem (0,18 mg/kg);

� Aastate jooksul on oluliselt suurenenud fungitsiidide osatähtsus.

2. Uuring: Põllumajandusmaadele nõlvakallete arvutamine LIDAR andmete põhise reljeefimudeli baasil Valgjärve testvallas

Vastavalt veeseadusele9 kehtivad põllumajanduskultuuride väetamisele pinnareljeefist tulenevad piirangud. Kuni 2014. a kasutuses olnud nõlvakalded olid arvutatud vanade topograafiliste kaartide üldistele reljeefiandmetele tuginedes. 2014. a juunis valmis Maa-ameti ja teiste Keskkonnaministeeriumi allasutuste koostöös ülepinnaline uuendatud andmetega nõlvakallete kaart ja loodi ka vastav kaardirakendus. Käesoleva uuringu peamiseks eesmärgiks oli teostada muutliku reljeefiga testala (Valgjärve vald) enam kui 5% nõlvakallete andmete analüüs.

Kokkuvõte

� Analüüsil selgus, et Valgjärve vallas on suuremad nõlvakalded levinud nii lausaliselt kogu põllumassiivi ulatuses kui ka üksikute väikeste areaalidena põllumassiivil. Seetõttu on suured erinevused nii väetamispiirangute järgimisel tootjate poolt kui ka vastaval kontrollimisel (Joonis 11).

Joonis 11. Näide väikesest põllumassiivist, kus enamus massiivi pinnast on üle 5% kaldega. Kaldega ala on ortofotol näidatud viirutatult. Sinine nool näitab vaate suunda fotol.

9 Veeseadus § 26 (41) Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5-10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.

142

3. Uuring: MAK 2014-2020 piirkondliku mullakaitsemeetmega seotud valikmassiivide (turvas ja erodeeritud muldade osatähtsus PRIA põllumassiivist > 50%) maakasutuse ja maakasutajate detailne analüüs

MAK 2014-2020 programmi KSM-i toetusskeemi kuuluva piirkondliku mullakaitsemeetme lähtetingimuste väljatöötamiseks puudus detailne andmestik, mis oleks aluseks nii meetme väljatöötamiseks kui ka selle mõju hindamiseks. Piirkondlik mullakaitsemeede on suunatud erodeeritud (E) ja turvasmuldade (M – madalsoomullad, S – siirdesoomullad, R – rabamullad, AM – lammi-madalsoomullad) kaitseks ning käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata selliste massiivide kogupindala, kus eelmainitud muldi on vähemalt 50% põllumassiivi pinnast.

Kokkuvõte

� Uuringu tulemusena selgus, et piirkondliku mullakaitsemeetme valikmassiivide analüüsis kasutatud kriteerium (vähemalt 50% massiivi pindalast peab olema turvasmuld või ero-deeritud muld) on liiga madal. Madala kriteeriumiga kaasatakse meetmesse väga palju massiive koos kaasnevate, kuid toetust mittevajavate muldadega ja seega kannatab meetme suunitlus. Sellest lähtudes tehti PM-ile ettepanek piirkondliku mullakaitse-meetme kriteeriumiks sätestada 90% turvasmuldade ja erodeeritud muldade osatähtsus, mis tagab meetme eesmärkide kvaliteetsema täitmise.

4. Uuring: Digitaalse mullakaardi vektorandmestiku kvaliteedi parandamine

Eesti digitaalse 1:10 000 mullastikukaardi ruumiline vektorandmestik on koostatud Eesti põhikaardi nomenklatuurile sarnaselt nn ruudupõhiselt. Enamus üleriigilistest temaatilistest kaardipäringutest eeldab, et kogu andmestik (kaardikiht) oleks esitatud liidetud kujul, mis omakorda eeldab, et ei tohi esineda erinevusi külgnevate kaardiruutude andmestikes. Vastasel juhul pole kvaliteetsed päringud teostatavad, sest ruutude poolt poolitatud mullaareaalide andmebaasi kirjetes on erinevused ja ruutude liitmine pole võimalik. Paraku esineb praktikas eelkirjeldatud situatsioonides väga suur atribuutandmete erinevus, mis tuleneb erinevatest põhjustest: külgnevate ruutude paberkaardi kirjed on erinevad, inimlikud andmesisestusvead, andmesisestajad külgnevatel kaardiruutudel on olnud erinevad jne.

Sellest tulenevalt ei ole käesoleval hetkel võimalik saada korrektset andmestikku ja teostada kvaliteetseid ruumilisi analüüse põllumajandusmaa muldade erinevate parameetrite kohta. Eelkõige puudutab see põllumajanduse seisukohast selliseid olulisi parameetreid nagu lõimis, kivisus ja boniteet. Palju erinevad analüüsid, sh väärtuslike põllumajandusmaade kaardi loomine, baseeruvad otseselt 1:10 000 digitaalse mullakaardi andmestikul, mistõttu on oluline minimeerida digitaalse mullakaardi andmebaasis kajastuvate puudujääkide ja vigade arvu.

Tänaseks on Eesti Maaametil valminud originaalkujul paberkaartide skaneeritud WMS teenus, mis võimaldab alustada digitaalse mullakaardi vigade järkjärgulist parandamist. Käesoleva töö eesmärgiks oli süstematiseerida esinevad vead, need grupeerida ja leida võimalused nende automaatseks parandamiseks ning saavutada mullakaardi terviklike areaalidega kiht.

143

Kokkuvõte

� 2014. a uuringu käigus tuvastati digitaalse mullakaardi vigaste mullaareaalide arvuks 175 000;

� Uuringu käigus parandati umbes 60% neist vigastest mullaareaalidest ja loodi eeldused mullakaardi andmestikul baseeruvateks kvaliteetsemateks analüüsideks.

5. Uuring: Muldade erosioon Eestis modelleerituna USLE mudeliga, täpsustamine LIDAR andmete põhiste reljeefiandmetega

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada pikaajaline aasta keskmine mullakadu kõikides Eesti maakondades nii intensiivselt haritavatel põllumaadel kui ka erosioonist suhteliselt vähem mõjutatud pikaajalistel ja looduslikel rohumaadel ning erosioonist hõlmatud alade osakaal maakondades.

Kokkuvõte

� LIDAR andmete alusel täpsustatud reljeefimudeli alusel tehtud USLE erosioonimudeli järgi suurenes mullakadu võrreldes baaskaardi reljeefimudelil põhinevate arvutustega Eestis ca 1,5 korda;

� Keskmine mullakadu Eestis on USLE mudeli põhjal 2014. a maakasutuse järgi 0,0647 t/ha/a. Kõrgeima erosiooni intensiivsusega oli Võru ja madalaima intensiivsusega Hiiu maakond;

� Eesti erosioonist tervikuna moodustab Võru maakonna mullakadu ligi 13% ja Hiiu maakond 0,5%;

� Eesti aastane mullakadu kokku on 273 526 tonni;

� Erosioonist moodustab mullakadu põllumajandusmaadelt 87%. Suurim osatähtsus on Järva maakonnas (94%) ja väikseim Hiiu maakonnas (55%).

Valdkond vesi

Vee hindamisvaldkonnas teostati jätku-uuringuid toiteelementide bilansi ja kasutuse, pestitsiidide kasutuskoormuse ning taimetoiteelementide kontsentratsiooni kohta dreenivees. Jätkus ka Räpu jõe valgala pilootuuring, mille käigus hinnatakse lõimuvalt pinnavee voolu ja väetiste kasutust.

6. Uuring: Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raames veekvaliteediga seotud uurimistööd (taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees) 2007-2014. a

Antud uuringu eesmärgiks oli hinnata veekeskkonna seisukohast MAK-i PKT, KSM ja MAHE meetme rakendumist ning mõju keskkonnale.

144

Kokkuvõte

� Kõigist KSM põldudelt kogutud dreeniveeproovidest kuulus madalama nitraatiooni kontsentratsiooniga klassi (<25 mg/l) 41%, keskmisesse (25-50 mg/l) 31% ja kõrgesse (>50 mg/l) 28% proovidest ehk ligi kolmandikul juhtudest ületas nitraatiooni kontsentratsioon sotsiaalministri määruses „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” lubatud piirnormi – 50 mg/l;

� KSM põldude dreenivee nitraatiooni kontsentratsioon on aastaks 2014 langenud ja stabiliseerunud. Kuna vaatluste arv on suur (n=770), siis seos on 95% tõenäosuse juures usaldusväärne. ÜPT põldude dreenivees on aga selge tendents pärast vahepealset kontsentratsiooni langust (2008-2011) uuele tõusule;

� Nitraatiooni kontsentratsiooni on sõltumata toetustüübist kõrgema sisaldusega dreenivees novembris, detsembris ja jaanuaris. Seega võimendab see veelgi toitainete leostumist vegetatsioonivälisel perioodil, kuna ka filtratsioon on neil kuudel kõrge;

� Fosforisisalduse järgi jäi KSM seirepõldudelt kogutud dreeniveeproovidest 40% halba ja väga halba seisundiklassi, MAHE põllu dreeniveeproovidest aga koguni 70%. See võib olla tingitud seirepõllu mullaliigist (saviliiv lõimisega leetjas gleimuld) ja heintaimede pikaajalisest kasvatamisest. Põuaga tekkivate makropooride ja heintaimiku sügavale ulatuvate juurte kärbumise tõttu vegetatsioonivälisel perioodil tekkivate juhtsoonte kaudu jõuab mullakolloididele kinnituv fosfor laskuva veega dreenideni;

� Analüüsides lämmastiku leostumist toetustüüpide kaupa, on näha, et kõige vähem leostus seda toiteelementi mahepõllult, kuna orgaanilist väetist kasutati kogu perioodi vältel vaid 2 korda. Perioodi keskmisena leostus lämmastikku KSM põldudelt vähem (13,8 kg/ha) kui ÜPT põllult (20,6 kg/ha);

� Talvise taimkattega põldudelt leostus lämmastikku vähem kui taimkatteta põldudelt. Kogu perioodi (2007-2014) keskmisena leostus lämmastikku talvise taimkattega põldudelt 11,1 ja taimkatteta põldudelt 16,7 kg/ha aastas;

� Lämmastiku leostumise ja filtratsiooni ehk mullast läbinõrgunud vee hulga vahel valitseb tihe seos (R2=0,58). Kuna mullast läbinõrgunud vee hulk kõigub palju suuremates piirides, kui nitraatiooni kontsentratsioon, siis leostumise suurust mõjutab olulisemalt just esimene. Samas seos filtratsiooni ja fosfori leostumise vahel on nõrgem, mis viitab asjaolule, et põldudelt veekogudesse satub fosfor pigem äravooluga pinnalt kui leostumise läbi;

� Veeseire põldudelt leostunud lämmastiku aastase keskmise ja jõgede hüdrokeemilise seire tulemuste vahel on täheldatav loogiline seos – mida rohkem põldudelt lämmastikku leostub, seda enam jõuab seda jõgedesse. Samas on suurenenud lämmastikväetiste kasutamine. Seetõttu on võimalik, et vaatlusaluse lühikese ajaperioodi jooksul (2006-2014) ning sellise keskmise väetamise taseme juures sõltuvad nii lämmastiku leostumine põldudelt kui ka nitraatiooni kontsentratsiooni muutused jõgedes suuresti ka erinevatel aastatel valitsenud hüdroloogilistest tingimustest;

� Veeseire põldude väetamise ja toiteelementide leostumise andmete korrelatsioonanalüü-sist selgus, et kasutatud mineraalväetisannuste ja lämmastiku ning fosfori leostumise

145

vahel korrelatiivset seost polnud. Seega sõltub nende toiteelementide leostumine sellise mineraalväetiste kasutamise taseme juures eelkõige filtratsioonist;

� Vähestest sõnnikuga väetamise andmetest võib leida suundumuse, et sügisene vedelsõnnikuga väetamine on taheda sõnniku kasutamisest keskkonnaohtlikum just toiteelementide leostumisriski tõttu. Vedelsõnniku andmisel leostus lämmastikku keskmiselt 30,1 kg/ha/a, taheda sõnniku puhul vaid 8,7 kg/ha/a. Sama tendents ilmnes ka fosfori puhul, kus vedelsõnniku kasutamisel leostus fosforit 0,29 ja taheda sõnniku puhul 0,09 kg/ha/a;

� 2014. a suurenes lämmastikväetiste kasutamine KSM seirepõldudel. Pikema perioodi lõikes (2007-2014) suurenes mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine KSM põldudel 75-107 kg/ha. Lämmastikväetiste kasutamise tõusev trend on täheldatav ka ÜPT põldudel;

� Võrreldes taimetoiteelementide bilanssi tootmistüübiti, on näha, et ÜPT ja KSM põldudel on perioodi 2007-2014 keskmisena kõikide toiteelementide bilanss positiivne. MAHE põllule antud keskmine sõnnikuannus 8,5 tonni aastas tagas MAHE põllul lämmastiku ja fosfori positiivse üldbilansi, rohke heintaimede kasvatamine aga kaaliumi defitsiidi.

7. Uuring: Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raames Räpu valgalal vee kvaliteediga seotud uurimistööd aastatel 2007-2014

Uuringu eesmärgiks oli läbi viia integreeritud seiret, mis seob mulla kvaliteedi uuringud dreenivee ja eesvoolude seirega, ühildatuna põllumajandustootja taimetoitainete bilansiga, mis võimaldab kompleksselt käsitleda väikese maa-ala potentsiaalset põllumajandustootmise mõju keskkonnale.

Kokkuvõte

� Aruandeperioodi (2007-2014) dreenivee seire nitraatiooni kontsentratsiooni dünaamika langeb küllaltki hästi kokku jõgede hüdrokeemilise seire andmetega. Nimetatud näitajate korrelatsioonanalüüsil selgus, et 95% tõenäosusega on seos dreenivee aasta keskmise nitraatiooni kontsentratsiooni ja Räpu jõe nitraatiooni kontsentratsiooni vahel usaldusväärne (R2=0,73);

� Fosfori sisalduselt jäi kõikide kogutud veeproovide vesi halba kvaliteediklassi. Fosfori kontsentratsiooni muutus dreenivees ja Räpu jõe seirelävendis aga ei korreleeru. Kuna fosfor on mullas väheliikuv, siis on ka dreenivee seire andmetel selle elemendi leostumine perioodil 2007-2014 madal. Ilmselt on fosfori kontsentratsiooni muutused jões tingitud teistest sisenditest, sh ärakandelt mulla pinnalt, mis erinevate meteoroloogiliste tingimuste puhul võib aastati olla väga erinev;

� Lämmastikväetiste kasutamise ebaühtlus aastati ongi tingitud eeskätt orgaaniliste väetiste kasutamisest seirepõllul;

� Seirepõllu kõikide toiteelementide keskmine üldbilanss aastatel 2007-2014 oli positiivne;

� Räpu valgalal anti mineraalväetiste ja sõnnikuga hektarile keskmiselt 67-157 kg lämmastikku, millest orgaaniliste väetistega antud lämmastiku osakaal kõikus 14-32%;

146

� Lämmastikväetiste kasutus valgalal on uuritud perioodil (2006-2013) tugevalt tõusva trendiga. Samas on valgalale jäävas Räpu jões nitraatiooni kontsentratsioon selle lühikese seireperioodi jooksul languses;

� Kui valgala keskmisena oli lämmastiku üldbilanss optimaalne (53 kg/ha), siis 15 põllu-massiivil, kogupinnaga 748 hektarit (60% põllumaast), on bilanss üle optimaalse ning seetõttu suurenes neil aladel ka risk lämmastiku leostumiseks;

� Fosfori üldbilanss oli negatiivne kokku 543 hektaril ja kaaliumi üldbilanss 629 hektaril, mis tähendab, et umbes 40-50% valgala põllumaast saadakse saaki nii fosfori kui ka kaaliumi osas mullavarude arvelt.

8. Uuring: Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring aastatel 2007-2013

Uuringu eesmärgiks oli vee- ja mullakeskkonna seisukohalt hinnata PKT, KST/KSM ja MAHE efektiivsust põllumajandusettevõtte tasandil. Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi taluvärava toiteelementide bilansi tulemuste põhjal analüüsiti, kas PKT saamiseks püstitatud nõuete täitmisega muutub mullast toiteelementide leostumisest põhjustatud pinna- ja põhjavee saastumise oht ja surve keskkonnale.

Kokkuvõte

� Aastatel 2007-2013 oli ettevõtete keskmine lämmastiku bilanss positiivne (15-25 kg/ha). Sellise N-bilansi taseme korral oli surve keskkonnale madal. Fosfori ja kaaliumi bilanss oli negatiivne. Fosfori bilanss varieerus 0-(-2) kg/ha ja kaaliumi bilanss vahemikus (-1)-(-8) kg/ha kohta. Pikaajaline fosfori ja kaaliumi puudujäägiga majandamine võib tulevikus kaasa tuua mullaviljakuse languse;

� Aastatel 2007-2013 moodustasid seireettevõtete bilansi lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi-sisendist peamise osa sisseostetud mineraalväetised. N-mineraalväetiste osakaal oli erinevatel aastatel 37-56%, P-mineraalväetiste osakaal 53-79% ja K-mineraalväetiste osakaal 59-83%;

� Aastatel 2007-2013 vähenes ettevõtetes mineraalväetiste kasutamine. Võrreldes 2007. aasta tulemustega, vähenes mineraalväetiste osatähtsus 2013. a N-sisendi arvestuses 8%, P-sisendi arvestuses 10% ja K-sisendi osas 12%.;

� Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osakaal N-sisendist moodustas ettevõtete keskmisena kogu N-sisendist 23-30%;

� Kõigil seireaastatel moodustasid seireettevõtete toiteelementide bilansi lämmastiku-, fosfori-, kaaliumi väljundist peamise osa ettevõtetest välja müüdud/viidud looma- ja taimekasvatussaadused (~65%) ning sööt ja põhk (~20%). Põllumajandusloomade, orgaanilise väetise ja seemnete osakaal NPK-väljundis oli väiksem;

� Aastatel 2007-2013 oli seireettevõtete keskmine lämmastiku kasutamise efektiivsus madal ja varieerus vahemikus 57-71%. Fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus oli üle 100%, majandati puudujäägiga;

� Toetustüübiti oli lämmastiku bilanss aastatel 2004-2013 positiivne kõigi toetustüüpide puhul, olenevalt toetustüübist 7-43 kg/ha. Fosfori bilanss varieerus toetustüübiti (-4)-2 kg/ha ja kaaliumi bilanss (-20)-29 kg/ha, olles valdavalt negatiivne KSM (+KST) ja

147

MAHE ettevõtetes. KSM (+KST) ja MAHE ettevõtete lämmastiku, fosfori ja kaaliumi bilansi tulemuste põhjal võib keskkonna säästlikkuse ja vee kvaliteedi paranemise seisukohalt olukorda hinnata heaks, toiteelementide leostumisoht oli väike. Mullaviljakuse säilitamise ja paranemise seisukohalt ei saa olukorda heaks pidada MAHE ja KSM (+KST) ettevõtetes. Seoses tootjatepoolse mitteoptimaalse väetisekasutusega võib pikemas perspektiivis kaasneda muldade viljakuse langus. Mullaviljakuse säilitamise seisukohalt tuleb suuremat tähelepanu pöörata fosfori ja kaaliumi tasakaalustatud kasutamisele;

� Perioodi 2004-2013 lämmastiku bilansi tulemuste kõrvutamisel oli KSM (+KST) ja MAHE ettevõtetes lämmastiku bilansi trend kahanev, ÜPT korral kasvav. Edaspidi võib probleemiks kujuneda ÜPT tootmise suurenev N-bilanss. Oluline on ennetada lämmastiku koormuse suurenemisega kaasneda võivat võimalikku ohtu keskkonnale;

� MAHE tootmises on edaspidise mullaviljakuse võimaliku languse vältimiseks soovitav rohkem kasutada orgaanilisi- ja haljasväetisi. Samuti propageerida alternatiivsete väetusainete (nt mereadru, erinevad kompostid) laiemalt kasutusele võtmist. Soovitav on mitte vähendada liblikõieliste kasvupinda;

� Aastatel 2004-2013 oli lämmastiku sisend toetustüübiti 27-90 kg/ha; fosfori sisend 0-10 kg/ha ja K-sisend 1-48 kg/ha. MAHE ettevõtete P- ja K-sisend oli mõlema toiteelemendi arvestuses 0-3 kg/ha, mida on ilmselgelt vähe;

� Perioodi 2004-2013 seiretulemustel oli liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osakaal N-sisendist MAHE ettevõtetes (66-76%), KSM (+KST) ettevõtetes 19-32% ja ÜPT puhul 4-7%. Mineraalväetiste kasutamise vähenemisel võimaldab liblikõieliste suuremal pinnal kasvatamine kompenseerida osaliselt lämmastiku vajadust ja tasakaalustada N-bilanssi. Seetõttu oli KSM (+KST) toetuse taotlemise nõuetes fikseeritud vähemalt 15% liblikõieliste põllumajanduskultuuride või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue igati põhjendatud;

� Aastatel 2004-2013 moodustasid sisseostetud mineraalväetised määrava osa lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi-sisendist. ÜPT ettevõtetes kasutati mineraalväetiseid rohkem kui KSM (+KST) ettevõtetes. ÜPT toetustüübi ettevõtetele on iseloomulik põllukultuuride suurem osatähtsus põllumajandusmaast, samuti puudub liblikõieliste kasvatamise kohustus;

� Aastatel 2004-2013 varieerus lämmastiku kasutamise efektiivsus KSM (+KST) ettevõtetes, vahemikus 35-80%, ÜPT ettevõtetes 38-75%, MAHE ettevõtetes 32-86%. MAHE ettevõtetes oli lämmastiku kasutamise efektiivsus kolmel aastal kümnest üle 80%, mis tähendab, et majandati keskkonna sõbralikult ehk et risk keskkonnale oli madal. MAHE ettevõtete lämmastiku sisend tervikuna oli küll väiksem kui ÜPT ja KSM/KST ettevõtetes, aga samas välja müüdud toodangu osatähtsus N-sisendi ühe kg kohta oli suurem kui ÜPT ja KSM/KST ettevõtetes;

� Aastatel 2004-2013 oli fosfori kasutamise efektiivsus ÜPT ettevõtetes üle 100% kahel aastal, KSM (+KST) ettevõtetes seitsmel aastal ja MAHE ettevõtetes kõigil seireaastatel;

� Aastatel 2004-2013 oli kaaliumi kasutamise efektiivsus üle 100% ÜPT ettevõtetes ühel aastal ja KSM (+KST) ettevõtetes viiel aastal kümnest seireaastast. MAHE ettevõtetes

148

kasutati kõikidel seireaastatel kaaliumit kordades (2-98 korda) rohkem kui seda tootmisesse anti;

� KSM (+KST) ja MAHE ettevõtetes majandati seireperioodil fosfori ja kaaliumi osas valdavalt mullavarude arvel.

9. Uuring: „Pestitsiidide kasutuskoormus“ andmete analüüs aastatel 2007-2013

Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, kuidas KST/KSM-i ja ÜPT toetust saanud ettevõtete majandamine võib muuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee seisundile ning kvaliteedile.

Kokkuvõte

� Aastatel 2007-2013 PMK poolt teostatud uuringu „Pestitsiide kasutuskoormus“ raames analüüsiti ~ 80 põllumajandusettevõtte pestitsiidide kasutamist. Seireala pindala hõlmas aastate keskmisena ~ 8500 hektarit põllumajandusmaad. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, kuidas KST/KSM ja ÜPT toetust saavate ettevõtete majandamine võib muuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee seisundile ja kvaliteedile. Pestitsiidide kasutuskoormuse tulemused esitatakse pestitsiidide toimeainekogustes pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta kaalutud keskmisena;

� Aastatel 2007-2013 kasutati seireettevõtete keskmisena pestitsiide 52-68% seirealusest põllumajandusmaast. Pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta varieerus olenevalt aastast vahemikus 0,666-0,733 kg/ha ja põllumajandusmaa kohta vahemikus 0,348-0,469 kg/ha;

� Seireettevõtetes vähenes pestitsiidide kasutamine majanduslanguse aastatel 2008-2010, millele järgnes kasutamise tõus aastatel 2011-2013. Võrreldes 2007. a tulemustega pritsiti 2013. a pestitsiididega 5% suuremat pinda, kasutatud pestitsiidide toimeaine kogus põllumajandusmaa kohta suurenes 6%, kasutatud pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta aga vähenes 3%;

� Pestitsiide kasutuskoormus sõltus aasta eripärast, kasvatavast kultuurist, preparaatide valikust ja kasutatud doosist, viljelemistehnoloogiast, üldisest majandusolukorrast, toetuste saamiseks püstitatud nõuete täitmisest, integreeritud taimekaitsesüsteemide juurutamisest ja miks mitte ka tootjate teadlikkuse kasvust keskkonnasõbralikumast tootmisest jne;

� Kõige suuremas koguses ja kõige suuremal pinnal kasutati kõikidel seireaastatel herbitsiide (umbrohutõrjevahendid). Nt 2013. a kasutati ettevõtetes 52 erinevat herbitsiidi, mida kasutati 88%-l pritsitud pinnast. Insektitsiidide (putukatõrjevahendid) ja fungitsiidide (haigustõrjevahendite) kasutamise osatähtsus oli kordades väiksem;

� Aastatel 2007-2013 kasutati igal aastal seireettevõtetes glüfosaadi toimeainel põhinevaid preparaate keskmiselt 14% kogu seireala pritsitud pinnast ja 8% kogu seireala põllumajandusmaast. Pinnal, kus glüfosaate kasutati, oli pestitsiidi toimeaine kogus ettevõtetes aastate keskmisena 1,201 kg/ha kohta, mis oli kõrgem samal perioodil (2007-2013) keskmiselt ettevõtetes kasutatud pestitsiidide toimeaine kogusest pritsitud pinna kohta (0,689 kg/ha);

149

� Aastatel 2007-2013 kasutati KSM (+KST) seireettevõtetes keskmisena pestitsiide 53-57% seirealusest põllumajandusmaast. Kasutatud pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta varieerus olenevalt aastast vahemikus 0,684-0,849 kg/ha ja põllumajandusmaa kohta vahemikus 0,315-0,484 kg/ha;

� Aastatel 2007-2013 kasutati ÜPT seireettevõtetes keskmisena pestitsiide 64-83% seirealusest põllumajandusmaast. Kasutatud pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta varieerus olenevalt aastast vahemikus 0,503-0,686 kg/ha ja põllumajandusmaa kohta vahemikus 0,322-0,568 kg/ha;

� Aastatel 2007-2013 majandati pestitsiidide kasutamise osas keskkonnasäästlikumalt KSM (+KST) ettevõtetes, vähenes pestitsiidide kasutamisest põhjustatud keemiline surve keskkonnale ja vee kvaliteedile. Võrreldes 2007. a tulemustega oli pestitsiididega pritsitud pind KSM (+KST) ettevõtetes 2013. a 4% väiksem. Kasutatud pestitsiide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta vähenes samal ajavahemikul 13% ja põllumajandusmaa kohta 19%;

� Glüfosaatidega pritsitud pind varieerus toetustüübiti olenevalt aastast 8-14% nii KSM (+KST) ettevõtete pritsitud pinnast kui ka ÜPT ettevõtete pritsitud pinnast. Toimeaine kogus glüfosaatidega pritsitud pinna kohta oli KSM (+KST) ettevõtetes aastate keskmisena 1,187 kg/ha ja ÜPT puhul 1,234 kg/ha kohta. Antud uuringu tingimustes KSM tootjatele seatud glüfosaadi kasutamise piirangute mõju ei ilmnenud. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist oli väikse valimiga, väiksel territooriumil.

Valdkond elurikkus

Elurikkuse hindamisvaldkonnas jätkati lindude liigirikkuse, arvukuse ja asustustiheduse ning kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringutega. Lisaks teostati linnustiku ja toitainete bilansi ning pestitsiidide kasutuse vaheline analüüs 2010.-2012. a andmete põhjal ja kimalaste ning pestitsiidide kasutuse vaheline analüüs 2009.-2012. a andmete põhjal.

10. Uuring: Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuring

Uuringu eesmärgiks oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK-i PKT, KSM-i ja MAHE rakendamist tegevusele seatud eesmärkide täitmisel. Pikaajalise uuringuga selgitatakse, kas antud PKT alameetmete rakendamise tulemusena on kaitstud või parendatud selle maa, millel toetust rakendati, elupaigalist funktsiooni.

Kokkuvõte

� 2009.-2014. a olid kõige arvukamateks liikideks Eesti põllumajandusmaastikul kivi-, maa-, põld-, aed- ja tumekimalane. Seireaastate 2009-2014 jooksul loendati Kesk-Eestis 5521, Lõuna-Eestis 9812 ning kahe piirkonna peale kokku 15 333 kimalast;

� Viie seireaasta jooksul kohati kokku 21 liiki päriskimalasi – seega kõiki Eestis kindlalt esinevaid kimalaseliike. Eesti punase raamatu haruldaste ja tähelepanu vajavate liikide isendeid kohati seireperioodil arvukamalt Lõuna-Eestis. Mõlemas piirkonnas kohati neid kõige vähem ÜPT aladel ning enamasti kõige rohkem MAHE aladel;

150

� Üldise trendina olid keskmised kimalasenäitajad transekti kohta kõrgemad Lõuna-Eestis ja erinevus oli suurem seire algaastatel. Perioodil 2009-2014 jäi kimalaste arvukus Kesk-Eestis endiselt madalamaks kui Lõuna-Eestis, kuid keskmine kimalaseliikide arv ja Shannoni mitmekesisuse indeks lähenesid aja jooksul Lõuna-Eesti tasemele – seda eelkõige keskkonnatoetustega liitunud ettevõtetes;

� Lõuna-Eestis olid kimalasenäitajad juba seire algaastatel kõrgemad kui Kesk-Eestis. Piirkondadevahelised erinevused tulenevad ilmselt kompensatsioonialade olemasolust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eripäradest. Mitmed olulised ETAK maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad olid Lõuna-Eestis oluliselt kõrgemad.

� Mõlema piirkonna 2009.-2014. a kimalaseandmete koondanalüüsil leiti, et kimalaste arvukus oli KSM ettevõtetes olulisel kõrgem (keskmiselt 48 kimalast transekti kohta) kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes (keskmised vastavalt 38 ja 35 kimalast). Kimalaste liigirikkus ja Shannoni mitmekesisuse indeks olid aga nii MAHE kui ka KSM ettevõtetes oluliselt kõrgemad (keskmine liikide arv vastavalt 7,1 ja 7,4 ning Shannoni indeks mõlemas 1,54) kui ÜPT ettevõtetes (keskmine liikide arv 6 ja Shannoni indeks 1,35). Seega olid kimalasenäitajad madalamad keskkonnatoetustega mitteliitunud ettevõtetes;

� Aastate lõikes analüüsides leiti kimalasenäitajates toetustüüpidevahelisi erinevusi peamiselt Kesk-Eestis ning alates aastast 2011. Kuna kahel esimesel seireaastal (2009 ja 2010) erinevust ei leitud, viitab see, et keskkonnatoetustega liitunud ettevõtetes näitajad võrreldes esimese paari seireaastaga veidi tõusid, ÜPT ettevõtetes jäid aga läbi aastate stabiilselt madalamateks. Lisaks olid kimalasenäitajad KSM ettevõtetes mõnel aastal isegi kõrgemad kui MAHE ettevõtetes;

� Kesk-Eesti ÜPT ettevõtetes esines kimalaste arvukuses ja liikide arvus 2013. ja 2014. a langustrend. Kesk-Eesti keskkonnatoetusega liitunud ettevõtetes, eriti KSM ettevõtetes, kimalaseliikide arv ja Shannoni mitmekesisuse indeks kuni 2011. a tõusid ning püsisid 2011.-2014. a stabiilsena (va 2012. a kõrgseis KSM-is). Lõuna-Eesti kõik kimalasenäitajad olid aastate jooksul pigem stabiilsed;

� Kõigil analüüsidel võeti lisanäitajana arvesse õite tihedus, mis kimalasenäitajatega positiivselt korreleerub. Õite tihedus oli trendina kõrgem MAHE ning madalam ÜPT ettevõtetes ning Lõuna-Eestis kõrgem kui Kesk-Eestis. Suuremat õite tihedust MAHE ettevõtetes võib seletada keeluga kasutada sünteetilisi pestitsiide ja enamus mineraalväetisi. Keskmine õite tihedus transektil aastate jooksul veidi langes. Erandiks olid Lõuna-Eesti KSM ettevõtted, kus õite tihedus 2014. a kasvas;

� 2014. a märgiti üles ka taimeliigid, millel kimalasi kohati. Nii kimalaste külastatud taimeliikide koguarv kui ka keskmine liikide arv transekti kohta oli kõrgeim KSM ettevõtetes (taimeliikide koguarv oli 61 ja keskmine külastatud liikide arv transekti kohta 7). Kesk-Eestis oli keskmine külastatud liikide arv nii MAHE kui ka KSM ettevõtetes oluliselt kõrgem (keskmised vastavalt 6,4 ja 6 taimeliiki) kui ÜPT ettevõtetes (keskmine 3 taimeliiki). Lõuna-Eestis olulist erinevust ei leitud, kuid ka seal oli keskmine taimeliikide arv transekti kohta kõrgeim KSM ettevõtetes;

� Kimalasi loendati enim punasel ristikul, harilikul hiirehernel, valgel ristikul, põldjumikal, keskmisel ristikul, põldohakal, ussikeelel, arujumikal, aas-kurerehal, aas-seahernel,

151

valgel iminõgesel ja harilikul äiataril. Enimkülastatavate liikide hulka mahtus ka võõrliik ida-kitsehernes ning põllukultuuridest raps;

� Kimalasenäitajad olid keskkonnatoetustega liitunud aladel (KSM, MAHE) kõrgemad kui mitteliitunud aladel (ÜPT). Lisaks olid kimalasenäitajad KSM ettevõtetes mõnikord isegi oluliselt kõrgemad kui MAHE ettevõtetes;

Toetustüüpidevahelised olulised erinevused leiti eelkõige Kesk-Eesti seirepiirkonnas. Põhjuseks arvatavasti sealne homogeensem maastik. Mitmed kimalaseseire alade ümber moodustatud puhvrite ETAK maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad olid Lõuna-Eestis oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eestis. Lõuna-Eesti eri toetustüübiga seirealade puhvrite ETAK näitajad aga omavahel enamasti oluliselt ei erinenud – seega oli ka maastiku ja maakasutuse taust Lõuna-Eesti eri toetustüübiga seirealadel sarnane. Nagu teisedki uurimused on leidnud, omab keskkonnasõbralikum tootmine tugevamat mõju homogeenses maastikus, milleks meil võib pidada Kesk-Eestit. Lõuna-Eesti heterogeenses maastikus olid kimalaste mitmekesisuse näitajad juba algul kõrgemad ning püsisid stabiilsena – seda kõigi toetustüüpidega ettevõtetes;

Põhjuseid, miks Kesk-Eestis oli kimalaste olukord parim KSM ettevõtetes, võib olla mitmeid. KSM sisaldab endas mitmeid elurikkusele kaudselt positiivselt mõjuvaid nõudeid. Lisaks olid Kesk-Eestis seirealade ümber moodustatud 2 km puhvrites tihti oluliselt kõrgemad maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad just KSM seirealade puhvrites. ETAK näitajate ja kimalasenäitajate vahel leiti Kesk-Eestis kõige rohkem positiivseid seoseid samuti just 2 km raadiuses. Seega võis Kesk-Eesti KSM seirealade kõrgemate tulemuste põhjuseks lisaks mitmetele kaudselt positiivselt mõjuvatele nõuetele ning kõrgemale külastatud taimeliikide arvule kimalaseseire transektidel (2014. a andmetel) olla mitmekesisem maakasutus ja maastik 2 km raadiuses;

Madalaimad olid ETAK näitajad ÜPT seirealade puhvrites. PMK bilansiuuringu järgi oli bilansivalimi KSM seireettevõtetes N-kasutamise efektiivsus suurem kui ÜPT seireettevõtetes. Lisaks kasutati KSM ettevõtetes N-sisendina 2009.-2013. a 39-52% liblikõieliste poolt seotud lämmastikku, ÜPT seireettevõtetes vaid 4-11%. Seega majandati ÜPT seireettevõtetes intensiivsemalt kui KSM seireettevõtetes – viimastes pakuvad liblikõielised aga lisaks väiksemale keskkonnakoormusele kimalastele ka rikkalikku toiduressurssi;

MAHE alade mõnevõrra madalamate kimalasenäitajate põhjuseks võrreldes KSM aladega võis olla see, et 2 km raadiuses olid Kesk-Eestis KSM aladel mitmed ETAK maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse näitajad oluliselt kõrgemad ka MAHE alade ETAK näitajatest. Lisaks paiknevad eri toetustüübiga ettevõtted maastikus kombineeritult ning seega ei piirne ühe n-ö toetustüübi mõju ainult antud konkreetse põllu või ettevõttega, vaid avaldab mõju ka kõrvalolevatele aladele. MAHE positiivset mõju võis seega vähendada kõrval asuvate intensiivsemate tootjate tegevus. Järelikult on väga oluline jätta MAHE alade eraldamiseks intensiivsemalt majandatavatest aladest piisavalt laiad puhverribad.

152

11. Uuring: 2009.-2012. a kimalaseseirega seotud põldudel pestitsiidide kasutamise ja kimalasenäitajate vahelised seosed

Uuringu eesmärgiks oli läbi viia 2009.-2012. a kohta kimalaseseire põldude pestitsiidide kasutuse analüüs, et selgitada kimalaste ja pestitsiidide kasutuse vahelisi seoseid ja aidata tõlgendada seire tulemusi.

Kokkuvõte

� 2009.-2012. a registreeriti kimalaseseirega seotud põldudel kokku 339 pestitsiidi kasutuskorda. Kõige rohkem kasutati herbitsiide (65% kordadest), millele järgnesid oluliselt harvem kasutatud insektitsiidid ja fungitsiidid (vastavalt 14% ja 11% kordadest);

� KSM ja ÜPT ettevõtetest kasutas kimalaseseire põldudel pestitsiide kokku 77%, seejuures 71% Kesk-Eesti ja 84% Lõuna-Eesti ettevõtetest. Kõige sagedasemad pestitsiidide kasutajad olid Lõuna-Eesti KSM ettevõtted;

� Transektil hinnatud õite tihedus oli seda madalam, mida suurem oli transektiga seotud põldudel pestitsiidide kasutuskoormus. Lisaks oli õite tihedus oluliselt madalam neil seirealadel, kus kasutati pestitsiide;

� Kimalaste arvukus oli nii piirkondade peale kokku kui ka piirkonniti eraldi seda madalam, mida suurem oli pestitsiidide kasutuskoormus. Kimalaseliikide arvus pestitsiidide kasutuskoormusega olulist seost ei leitud. Shannoni mitmekesisuse indeksis leiti oluline seos vaid Kesk-Eestis ja see oli samuti negatiivne;

� Sõltuvalt sellest, kas kimalaseseirega seotud põldudel kasutati pestitsiide, oli kimalaste arvukus Lõuna-Eestis ja piirkondade koondanalüüsil oluliselt kõrgem aladel, kus pestitsiide ei kasutatud. Samasugune seos leiti ka Kesk-Eestis Shannoni mitmekesisuse indeksiga. Üllatuslikult oli Kesk-Eestis kimalaste arvukus aga oluliselt kõrgem aladel, kus kasutati pestitsiide. Sellise tulemuse põhjustas arvatavasti KSM alade kõrge kimalaste arvukus, mida omakorda mõjutas mingi muu tegur, mis kaalus üle ka pestitsiidide kasutamise. Lisaks arvati pestitsiidide kasutajate hulka kõik tootjad, kes kasvõi ühel seiretransektiga seotud põllul pestitsiide kasutasid – seega on analüüs selle pestitsiidinäitajaga üldisem kui kasutuskoormusega.

12. Uuring: Lindude liigirikkuse, arvukuse ja asustustiheduse uuring

Uuringu eesmärgiks oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK-i PKT, KSM-i ja MAHE rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Pikaajalise uuringu eesmärgiks on indikaatorite seirega näidata, kas põllumajanduslik tootmine on kaitsnud või parendanud selle maa elupaigalist funktsiooni, samuti hinnata, kas mahepõllundus tugevdab bioloogilist mitmekesisust ning kas keskkonnasõbaliku majandamise tulemuseks on pesitsevate lindude mitmekesisuse ja arvukuse suurenemine.

Kokkuvõte

� 2010.-2014. a loendati seirealadel kokku 2938 pesitsevat paari ja kohati 39 pesitsevat põllulinnuliiki, neist Kesk-Eestis 14 ja Lõuna-Eestis 38;

153

� Dominantseimaks linnuliigiks Eesti põllumajandusmaastikul oli avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kiivitaja ja kadakatäks. 2013. a oli neist esimese osakaal Kesk-Eestis langenud ja teise kahe liigi osakaal kasvanud, 2014. a oli aga põldlõokese osakaal seireaastate kõrgeim (90%). Teisi pesitsevaid liike peale põldlõokese kohati 2014. a Kesk-Eestis lihtsalt väga harva;

� Madalaim põldlõokese dominants leiti igal aastal MAHE ettevõtetes, mis tuleneb sellest, et seal kohati rohkem ja arvukamalt ka teisi liike kui KSM ja ÜPT ettevõtetes;

� 2010.-2014. a olid kõik linnunäitajad kõigil viiel aastal (v.a paaril juhul) Lõuna-Eesti seirepiirkonnas oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti seirepiirkonnas. See tuleneb ilmselt kompensatsioonialade olemasolust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eripäradest;

� Analüüsides kõigi viie seireaasta andmeid koos leiti, et piirkondade koondanalüüsil olid viiest uuritud linnunäitajast koguni neli MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgemad kui KSM ettevõtetes ning kolmel juhul ka oluliselt kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes. Nt kohati MAHE ettevõtetes transekti kohta keskmiselt 4,7 pesitsevat paari (ilma põldlõokeseta), KSM ja ÜPT ettevõtetes aga vastavalt 2,7 ja 2,8 paari; Shannoni indeks oli MAHE ettevõtetes keskmiselt 0,91 ning KSM ja ÜPT ettevõtetes aga vastavalt 0,61 ja 0,67. Lõuna-Eestis leiti samasugune oluline toetustüübi mõju kolmele ja Kesk-Eestis kahele linnunäitajale. Seega leidis viieaastase PKT linnuseire põhjal statistilist kinnitust, et MAHE ettevõtetes leidus põllulinde arvukamalt ja liigiline koosseis oli mitmekesisem;

� Üheks põhjuseks võis olla see, et seireaastate jooksul oli mõlemas piirkonnas transekti puhvrist (1 km x100 m) MAHE ettevõtetes suurem pind rohumaa all – rohumaad on aga lindudele sobivam elupaik. Lisaks on MAHE ettevõtetes keelatud kasutada enamus mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsiide, mistõttu säilib seal lindudele ka suurem toiduressurss;

� Linnunäitajad olid madalaimad kord KSM, kord ÜPT ettevõtetes – üldiselt olid nendevahelised erinevused väikesed. Kõige kehvem seis linnustiku näitajates leiti aastate jooksul Kesk-Eesti KSM ettevõtetes, kus kohati kokku vaid kolme pesitsevat linnuliiki. Samas Lõuna-Eesti KSM ettevõtetes oli linnustiku seis parem kui Kesk-Eesti KSM ettevõtetes. Üldiselt võib järeldada, et KSM ettevõtete tegevus ei ole niipalju keskkonnasõbralikum, et linnustikule avalduks positiivne trend võrreldes ÜPT aladega;

� Toetustüüpide ja aastatevaheliste olulise erinevuse analüüsidesse kaasati lisanäitajatena maastikuelementide pindala ning põllukultuuride (linnuseire analüüsides mõeldakse selle all haritaval maal kasvatatavaid kultuure, v.a lühiajalised rohumaad) pindala. Mitmetel juhtudel leiti analüüsides maastikuelementide oluline mõju linnunäitajatele, mis oli paari erandiga alati positiivne. Põllukultuuride pindalal leiti tihti oluline seos linnunäitajatega, mis oli alati negatiivne – see viitab, et mida rohkem on linnuseire transektide all teravilja-, õlikultuuri- jm haritavaid põlde peale rohumaa, seda väiksem on seal lindude arvukus ja liigirikkus. Samas on oluline ka kultuuride mitmekesisus, sest linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate kultuuridega põlde;

� Aastatevahelisi erinevusi leiti 2010.-2014. a andmete analüüsil peamiselt Kesk-Eesti seirepiirkonnas. 2013. a olid näitajad seal mitmel juhul oluliselt kõrgemad kui 2010.-2012. a. 2014. a aga linnunäitajad langesid võrreldes 2013. a oluliselt. Seega, kui 2013. a oli Kesk-Eestis väga hea linnuaasta, siis 2014. a oli perioodi 2010-2014 üks kehvemaid ja

154

seda kõigi toetustüüpidega ettevõtetes. Seega kõiguvad linnustiku näitajad aastate jooksul üles-alla ning järgnevad seireaastad näitavad, kas negatiivne trend Kesk-Eestis jätkub või pöördub jälle positiivses suunas;

� Lõuna-Eestis leiti vaid üksikuid aastatevahelisi olulisi erinevusi. Piirkondade koosanalüüsil leiti enim erinevusi ÜPT ettevõtetes. Põhjuseks ilmselt asjaolu, et ÜPT ettevõtetes olid mõlemas piirkonnas samasuunalised trendid (aastani 2013 kasvasid ja 2014. a langesid);

� 2010.-2014. a seiretulemuste põhjal ei saa järeldada, et MAHE või KSM ettevõtete majandamine oleks aastate jooksul põhjustanud linnustiku näitajate olulist tõusu või langust. Samas võib järeldada, et MAHE on aidanud läbi aastate tagada linnustikule soodsaid alasid, kus neid leidus tõesti arvukamalt ja liigirikkus oli kõrgem.

Valdkond sotsiaalmajandus ja muu

Sotsiaalmajanduse hindamisvaldkonnas jätkusid pikaajalised uuringud ettevõtjatulu ja mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osatähtsuse kohta, mis baseeruvad FADN-i andmetel. Lisaks on analüüsitud 2. telje toetuste saajate jätkusuutlikkust ja sissetulekute struktuuri ning laiema tausta andmiseks 2. telje meetmetele on vaadeldud ka põllumajandustoetuste jagunemist, seda nii maakondlikul tasemel kui ka tootjate majanduslike suurusklasside ja tootmistüüpide kaupa.

13. Uuring: Indikaator „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“

Indikaatori „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK-i 2. telje mahepõllumajandusliku tootmise toetus kaasa aidanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni parandamisele (ehk uurida mahesaaduste kättesaadavust).

Kokkuvõte

� Peaaegu kõikide võrreldud loomakasvatustoodangu liikide osas on 2013. a viitega mahepõllumajandusele realiseeritud toodangu osakaal võrreldes eelmise aastaga kogu müügimahust suurenenud või jäänud enam-vähem samale tasemele. Kõige enam kasvas 2013. a sigade lihaks ja elusveiste realiseerimine viitega mahepõllumajandusele (vastavalt 53% ja 20% rohkem kui 2012. a). Lehmapiima realiseeriti 2013. a viitega mahepõllumajandusele 1% enam kui 2012. a. Lammaste lihaks ja kanamunade realiseerimine viitega mahepõllumajandusele vähenes võrreldes aastaga 2012 vastavalt 15% ja 9%;

� Taimekasvatustoodangust suurenes 2013. a kõige enam nisu, astelpaju marjade, õunte, vaarika ja muude marjade realiseerimine viitega mahepõllumajandusele. Samas kaunviljade, maasikate, mustsõstarde ja kartuli mahedana realiseerimise osakaal kogu müügimahust on võrreldes aastaga 2012 vähenenud;

� Üldkokkuvõttes viitas taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimisel mahetootmisele 78% mahetootjatest (2012. a 81%). Kõige levinumaks viitamisviisiks taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimisel osutus 2013. a suuline viide, mida kasutas ühe

155

viitamisviisina 47% mahetootjatest (2012. a 56%). Kirjalikku viidet kasutas 46% ja ökomärki 6% mahetootjatest (2012. a vastavalt 39% ja 6%);

� Eelnevatele aastatele sarnaselt on probleemiks mahepõllumajandusega tegelevate tootjate teadlikkus ja informeeritus toodangu mahe- või tavatoodanguna realiseerimise ning mahepõllumajandusele viitamise nõuete kohta;

� Mahetoodangu müügihinnad olid üldjuhul kõrgemad kui tavatoodangu müügihinnad (n elusveiste, kanamunade, sigade ja lammaste lihaks realiseerimise puhul). Lehmapiima realiseerimise hind oli 2013. a võrreldes tavatoodanguga 21% kõrgem ja kartuli hind vastavalt 66% kõrgem;

� Peamiseks turustuskanaliks peeti küsitluse andmetel müüki talust kohapeal, nii arvas 29% küsitletutest (2012. a 35%), järgnes müük tavatoodanguna tööstusele/töötlejale – 19% (2012. a 18%). 14% mahetootjatest nimetas peamise turustuskanalina müüki mahetööstusele/töötlejale ning teisele mahetootjale – 8%. 8% arvates oli peamiseks turustuskanaliks realiseerimine tavatoodanguna kokkuostjale/vahendajale ning otse kliendile koju – 6%.

14. Uuring: Indikaator „Ettevõtjatulu“

Indikaatori „Ettevõtjatulu” pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK-i 2. telje toetused aidanud säilitada ja suurendada maaelanikkonna tulutaset.

Kokkuvõte

� Eesti põllumajandustootja kasutuses oli 2013. a keskmiselt 115,5 hektarit põllumajanduslikku maad, millest 40% oli omandis ja 60% renditud. Alates 2006. a on rendimaa osatähtsus jäänud enam-vähem samale tasemele;

� Maakasutuse poolest olid kõige suuremad KSM ja PLK tootjad, kelle kasutada oli keskmiselt 277 ja 214 hektarit põllumajanduslikku maad. Maakasutuse poolest on väikseimad tavatootjad, kellel oli keskmiselt 43 ha põllumajanduslikku maad ettevõtte kohta. MAHE tootjal oli 2013. a kasutada keskmiselt 110 hektarit põllumajanduslikku maad. KSM, PLK ja NAT kohustusega on liitunud just maakasustuse poolest suurimad põllumajandustootjad. PLK, OTL ja LKT tootjatel oli üle 60% maast söödakultuuride all ning toetusmeetmetega on liitunud enamasti loomakasvatusega tegelevad tootjad, KSM tootjate puhul on tegemist enamuses taimekasvatusega tegelevate tootjatega (teravilja ja õlikultuuride all üle 56% maast);

� Eesti keskmisel põllumajandustootjal moodustasid toetused 22% sissetulekute struktuurist (2012. a 21%, 2011. a 24%). Erinevaid 2. telje toetusi taotlenud ettevõtetel on sõltuvus toetustest väga erinev ning toetuste osatähtsus sissetulekutes varieerub vahemikus 18%-51%;

� Tööjõuühiku kohta tootis Eesti keskmine põllumajandustootja 2013. a 19% suuremat NLV-d kui 2012. a. Toetuste osatähtsus NLV-s oli 80% (2012. a 63%, 2011. a 70%). Suurim toetuse osatähtsuse suurenemine võrreldes 2012. a oli MAHE tootjatel – 16,6%;

� Eesti keskmisel põllumajandustootjal moodustas ettevõtjatulu koos toetustega 2013. a 7723 €/TJÜ (2012. a 12 531 €/TJÜ, 2011. a 10 900 €/TJÜ). Tööjõu aastaühiku kohta

156

arvestatuna tootsid 2013. a kõige rohkem ettevõtjatulu NAT tootjad (16 609 €) ning kõige vähem OTL ja LKT (vastavalt 3935 € ja 6377 €);

� Eesti keskmisel põllumajandustootjal moodustas ettevõtjatulu koos toetustega 2013. a 127 €/ha (2012. a 209 €/ha). Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna tootsid 2013. a kõige rohkem ettevõtjatulu (k.a toetused) NAM ja tavatootjad ning kõige vähem OTL tootjad;

� Arvestuslikku netokasumit tootis põllumajandustootja 2013. a 1581 € tööjõu aastaühiku ja 26 € põllumajandusmaa hektari kohta;

� Toetuste osa arvestuslikus netokasumis on MAK-i 2. telje meetmete puhul suurenenud 1-56%;

� 2013. a kulutas Eesti keskmine põllumajandustootja investeeringuteks 37 360 € keskmiselt ettevõtte kohta (2012. a 28 152 €). Üle 10 000 € kulutas investeeringuteks 57% NAM, 52% NAT, 47% KSM ja 45% PLK taotlejatest.

15. Uuring: 2. telje toetusi taotlenud põllumajandustootjate majandusnäitajate analüüs

Töö eesmärgiks oli välja selgitada, mil määral MAK-i 2. telje toetused kokku ning iga toetus eraldi on aidanud säilitada ja suurendada põllumajandustootjate tulutaset kogu programmiperioodil 2007-2013.

Kokkuvõte

� Kokkuvõtvalt võib öelda, et MAK-i raames makstud 2. telje toetuste mõju põllumajandustootjate peamistele majandusnäitajatele oli positiivne. Arvestades seda, et MAK-i 2. telje raames makstavate toetuste üheks ülesandeks on kompenseerida keskkonnaalaste piirangute tõttu saamata jäänud tulu või vabatahtlikult võetud lisanõuete täitmisest tulenevad lisakulutused, siis võib järeldada, et makstud toetused on oma eesmärki täitnud suurendades tootjate tulutaset.

16. Uuring: Keskkonnateadlikkus

PMK viis MAK-i hindamise raames 2014. a läbi põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse e-küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada:

• põllumajandustootjate üldine teadlikkus ja informeeritus keskkonda puudutavates küsimustes;

• põllumajandustootjate hinnang oma keskkonnaalaste teadmiste kohta ja

• põllumajandustootjate arvamused MAK-i toetuste (nõuete) kohta.

Kokkuvõte

� E-küsitlusele vastanutest on 65% naised ja 35% mehed, vanuse lõikes on kõige enam vastanuid vanusegruppides 40-50 aastat ja 50-60 aastat (mõlemaid 28%). 44% vastanutest omab kõrgharidust, 35% keskeriharidust, 14% keskharidust ja 5% põhiharidust;

� Kõige enam on 2014. a küsitlusele vastanute hulgas eraisikuid (47%), FIE-de osakaal on 33% ja äriühingute osakaal 21%. 33% vastajatest omab ettevõtet, mis on vanem kui 15 aastat;

157

� 79% vastanutest omab ettevõtet suurusega kuni 40 hektarit. 59% vastanutest tegeleb taimekasvatusega, järgnevad segatootmine (23%) ja loomakasvatus (18%). Rendimaid omab 39% vastanutest;

� MAK-i toetustega liitumine on suurendanud 37% küsitlusele vastanud tootjate huvi säästva keskkonnakasutuse vastu;

� Enamus vastanud tootjatest (86%) peab karjatamist oluliseks. Üldiselt ei esine tootjatel karjatamisel probleeme (67%);

� Kuigi 90% tootjatest ei lase oma ettevõtte loomade söödaks kasutatavat rohusööta analüüsida, peetakse rohusööda analüüsimist siiski oluliseks (19%) või mingil määral oluliseks (41%);

� Lühiajalistelt rohumaadelt (0-5 aastat), mida omab ettevõttes 67% vastanutest, varutakse loomade sööt peamiselt ühe (33%) või kahe niitega (18%). Püsirohumaadelt (vanemad kui 5 aastat), mida omab 86% vastanutest, varutakse loomadele vajaminev sööt peamiselt ühe niitega (64%);

� Püsirohumaalt vähemalt ühe niite teinud vastanud tootjatest 79% ei väeta oma loomade söödaks kasutatavaid püsirohumaid. 56% püsirohumaid väetavatest tootjatest teeb seda igal aastal 1-20% oma söödaks kasutatavatest maadest;

� Neist uuringule vastanud tootjatest, kes kasutavad mineraalväetisi, lähtuvad väetamisel peamiselt iseenda koostatud väetusplaanist (64% juhtudest), veel kasutatakse konsulendi abi (22%) ja väetamise ABC süsteemi (21%);

� Küsitlusele vastanud tootjatest vaid 20% on oma ettevõttes perioodil 2010-2014 mullaproove võtnud, neist eristuvad selgelt KSM taotlejad, kellest enamus (94%) on sel perioodil oma maadelt mullaproove võtnud;

� Kordusmullaproovide võtmisel peavad vastanud tootjad kõige tähtsamaks, et proovid oleksid võetud samast kohast, kust eelmisel proovivõtmisel (38% juhtudest) ja proovide võtmist võimalikult samal ajal (36% juhtudest). 60% mullaproove võtnud vastajatest võtaksid mullaproove ka sel juhul, kui see ei oleks kohustuslik;

� Mullaproovi võtnud vastajatest 61% on saanud oma ettevõtte maade kohta väetistarbekaardi, mida täies ulatuses kasutab väetamise planeerimisel 28% taotlejatest ja mingil määral 39%;

� Ettevõttes kasutatavatest mullaharimistehnoloogiatest praktiseeritakse e-küsitlusele vastanud tootjate puhul enim künnipõhist mullaharimist (78% juhtudest). Umbrohtude tõrjumiseks mehaanilisel teel kasutab äestamist 30% ja mustkesa 25% küsitlusele vastanutest;

� Keemilisi taimekaitsevahendeid kasutab ettevõttes 27% küsitlusele vastanutest, kellest omakorda 86% ei kasuta keemilisi taimekaitsevahendeid kultuurtaimede õitsemise ajal;

� Teraviljade, kaunviljade ja/või õlikultuuride kasvatamiseks kasutatava maa harimiseks kasutatakse peamiselt künnipõhist tehnoloogiat (84% juhtudest). Pindmist mullaharimist kasutatakse 32% ja otsekülvi 9% juhtudest;

� Põhku kasutatakse küsitluses osalenud ettevõtetes eelkõige loomadele allapanuks (78% juhtudest). Ettevõttest viiakse põhk välja vaid 2% juhtudest;

158

� Üldjuhul ei ole e-küsitlusele vastanud ettevõtted nõus elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks rajama väiksemaid põlde või liigendama olemasolevaid (40% tootjatest). Elurikkuse suurendamist ettevõtte põllumajandusmaal ei pea vajalikuks üldkokkuvõttes 46% tootjatest (sh peab elurikkuse taset kõrgeks 24%, keskmiseks 20% ja madalaks 2% vastanud tootjatest);

� 40% tootjate hinnangul võib nende ettevõtte põldudel võib kohata viit kuni kümmet erinevat linnuliiki. Üle kümne linnuliigi arvab olevat oma põldudel 37% tootjatest ja kuni neli linnuliiki 23%. Üldiselt arvatakse, et põllulinnud pesitsevad põllul (60% juhtudest). Järgmistena nimetati enim metsa ja põllu vahelist ala (52%), põlluservi (47%) ja kraavipervi (39%). Tootjate poolt on enimtuntud linnuliigid kuldnokk (89% juhtudest), suitsupääsuke (87%), kiivitaja (87%), põldlõoke (86%), rukkirääk (80%), hallrästas (68%) ja metsvint (58%);

� Põllumajandusmaal elavatest liikidest on tootjate teadmised keskmised – 62% küsitlusele vastanutest peab ennast põllumajandusmaaga seotud taimede, 55% loomade ja 53% putukate osas mõningal määral informeerituks;

� Rohkem kui pooltel põldudel esineb maastikuelemente 54% e-küsitlusele vastanutest. Enamasti on maastikuelemendiks üksik puu või puude grupp (50% juhtudest), üle 5-aastane kivikuhjatis (39%) või puuderiba või allee (35% juhtudel). Pärandkultuuri-objektideks peetakse kõige enam kiviaedu (84% juhtudest), järgnesid kivikalmed (83%), põlispuud (81%), vanad taluhooned (62%) ja rändrahnud (60%);

� Intensiivset põllumajandust küsitlusele vastanud ettevõtete tegutsemispiirkonnas ei peeta üldiselt probleemiks (52% vastanutest). Samuti ei peeta probleemiks maade kasutusest välja jätmist (31% vastanutest);

� Keskkonnakaitsele tähelepanu pööramine on 65% küsitlusele vastanute jaoks ettevõttes olulisel kohal. Väga oluliseks motivatsiooniks keskkonnasõbralikul majandamisel peetakse looduskeskkonna säilitamist tulevastele põlvedele (66%) ja enda huvi (59%). Hea põllumajandustava reegleid järgib 65% vastanud tootjatest, mõnevõrra ollakse valmis ettevõttes täitma täiendavalt elurikkust soodustavaid piiranguid (34%) ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega seotud piiranguid (30%);

� E-küsitluses osalenud tootjate teadlikkus kliimamuutuste survest põllumajandus-tootmisele on hea – tootjad on kas teadlikud (46%) või on sellega osaliselt kursis (43%);

� PLK-de suurimaks väärtuseks peetakse peamiselt suurt liigirikkust ja kaitseväärtusega liikide esinemist (60% vastanutest);

� 26% küsitlusele vastanud tootjatest omab või kasutab poollooduslikke kooslusi. Kõige enam on vastanute valduses puisniite (29%) ja määramata tüübiga alasid (26%). Üle poole tootjatest (57%) hooldavad enda valduses olevaid PLK-sid. PLK-de mittehooldamise peamiseks põhjuseks on tehniliste võimaluste puudumine (48%);

� 41% poollooduslikel kooslusi omavatest tootjatest karjatab neil aladel ka loomi. Peamiselt karjatatakse aladel veiseid (49%), järgnevad lambad/kitsed (39%) ja hobused (26%);

� Üle poole PLK-sid valdavatest vastajatest (59%) ei taotle poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, mittetaotlemise peamised põhjused on taotlemise keerukus (29%) ja muude toetuste taotlemine samale maale (28%);

159

� 65% küsitlusele vastanud tootjatest arvab, et Eestile omase kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb kohalike ohustatud sortide kasvatamist toetada.

17. Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusest

Kompleksuuringuga alustati PMK Kuusiku katsekeskuses 2003. a. Uuring on pikaajaline. Selgitatakse mitmete maaviljeluslike võtete (mullaharimine, külviaeg, orgaanilise väetise kasutamine, liblikõieliste heintaimede allakülvid haljasväetiseks jm) ja viljelusviiside (mahe-, tavaviljelus) olulisust PKT seisukohalt. Kompleksuuring viiakse läbi erinevates mahe- ja tavakülvikorra katsetes.

Uuringu eesmärgiks on selgitada mahe- ja tavaviljeluse külvikordades mullaviljakuse, mullatervise ja kultuuride saaginäitajate muutusi pikema aja jooksul, kasutades erinevaid agrotehnoloogilisi lahendusi. Nende mõju hinnatakse järgmiste indikaatorite abil: mulla toitainete ja orgaanilise aine sisaldus, mullatoitainete bilanss, mulla füüsikalised näitajad, vihmausside ja mikroorganismide tegevus, umbrohtumus, kultuuride saak ja saagikvaliteet, taimehaigused, -kahjurid ja -kasurid ning kultuuride kattetulu. Eeltoodud näitajate kohta kogutakse andmeid vastavalt metoodikale erineva pikkusega uurimissammuga.

Umbrohtumus ja saaginäitajad külvikorras 1

� Kaheaastane põldhein suutis külvikorras vegetatiivselt levivatest umbrohtudest ohakad suhteliselt edukalt alla suruda, nii et tervikuna oli vegetatiivselt levivate umbrohtude maapealne mass järgnevas suvinisus kõigil aastatel suhteliselt väike;

� Kui terakultuuride põldudel tehti maheviljeluses pindmist mullaharimist või ainult künti ega tehtud enne kündi tüükoorimist, suurenes vegetatiivselt levivate umbrohtude osakaal üldiselt juba teisel aastal peale põldheina sissekündi märkimisväärselt. Kahekordsel tüükoorimisel koos künniga suudeti maheviljeluses vegetatiivselt levivad umbrohud kontrolli all hoida. Terasaagid olid siin märgatavalt suuremad kui teiste mullaharimiste puhul – maheviljeluses 2010.-2014. a keskmiselt 17% (335 kg/ha) ja tavaviljeluses 6,5% (221 kg/ha). Tahesõnniku andmine umbrohtumust oluliselt ei mõjutanud;

� Tahesõnniku järelmõjul tõusis põldheina saak katseperioodi jooksul (2010-2014) maheviljeluses märgatavalt võrreldes sõnniku mitteandmisega – kuivmassisaak 1. a põldheinal 21% ja 2. a põldheinal 50%. Mineraalväetise otsemõju põldheina saagikusele oli oluliselt suurem sõnniku järelmõjust – sõnniku järelmõjul tõusis põldheina kuivmassisaak keskmiselt 26% ja mineraalväetise andmisel 90% 2. aasta põldheina saagikus oli oluliselt väiksem kui 1. aasta põldheinal, eelkõige punase ristiku märkimisväärse väljamineku tõttu. Tugevasti kiratses punane ristik mitteväetamisel maheviljeluses. Seega ei piisa ristiku korralikuks kasvuks vaid õhulämmastikust, vaid on vaja ka piisavalt fosforit ja kaaliumi;

� Tahesõnniku otse- ja järelmõjul tõusid 2010.-2014. a terakultuuride terasaagid maheviljeluses keskmisena pindmisel mullaharimisel 15%, ainult kündmisel 25% ja tüükoorimisel koos künniga 26%. Pindmisel mullaharimisel jäi osa sõnnikut mullaga segamata, mis vähendas sõnniku mõju saagikusele. Tavaviljeluses jäi sõnniku mõju mineraalväetiste foonil terasaakidele suhteliselt tagasihoidlikuks. Terakultuuridest sai 2010.-2014. a keskmisena suurima terasaagi maheviljeluses segavili (hernes või vikk ja

160

kaer), mis oli 12% suurem kui suvinisul ja 25% suurem kui suviodral. Ka proteiinisisaldus oli segavilja terades kõrgem. Seega sobib segavili maheviljelusse hästi. Mahesuvinisu keskmine terasaak moodustas tavaviljeluse terasaagist 2010.-2014. a 60%, segaviljal 72% ning suviodral 52%. 1. a mahepõldheina kuivmassisaak moodustas tavaviljeluse 1. a põldheinasaagist keskmiselt 69% ja 2. a põldhein 41%;

� Maheviljeluses saadi 1. a põldheinalt, suvinisult ja segaviljalt 2014. a katseajaloo suurim terasaak. Suviodralt saadi maheviljeluses peaaegu sama suur terasaak kui parimal katseajaloo saagiaastal. Suurim suvinisu, segavilja ja suviodra terasaak maheviljeluses saadi 2014. a sõnniku andmisel tüükoorimise ja künni koosmõju variandis – vastavalt 3195, 3575 ja 3160 kg/ha (13% niiskus). Väikseim terasaak oli suvinisul mitteväetamisel ainult küntud variandis –1933 kg/ha, segaviljal ja suviodral mitteväetamisel pindmise mullaharimise variandis – vastavalt 1992 ja 1370 kg/ha. 1. a põldheina kuivmassisaak oli 9,37 t/ha.

Kattetulu külvikorras 1

2014. a oli kultuuride kattetulu (külvikorras 1) peamiselt suurema saagikuse tõttu kõrgem kui 2013. a, kuigi terakultuuride müügihind oli madalam – keskmiselt 140 euro võrra hektari kohta toetuste maksmise korral. Maheviljeluse kattetulu ületas tavaviljeluse kattetulu samuti 140 euro võrra;

Toetused moodustasid 2014. a külvikorra teraviljade kattetulust olulise osa – maheviljeluses (sõnniku andmise ja mitteandmise keskmisena) 37% ja tavaviljeluses 21%;

Tahesõnniku andmisel jäi suvinisu ja odra kattetulu 2014. a sarnaselt varasematele aastatele väiksemaks kui mitteandmisel, seda nii mahe- kui ka tavaviljeluses. Tahesõnniku laadimine, vedu ja laotamine on suhteliselt kulukas (uuringus keskmiselt 241 euro/ha). Terasaagitõus ja selle eest saadav müügitulu ei olnud piisavalt suur kompenseerimaks kulutusi sellises mahus, et kattetulu oleks sõnniku andmisel ületanud kattetulu sõnniku mitteandmisega võrreldes. Mullaviljakuse languse tõttu ei saa sõnniku andmisest põllule aga loobuda. Kuna külvikord on tegelikkuses sobivam söödatootmisele, kanduvad sõnniku andmisega tekkivad lisakulud üle piima ja liha tootmiskuludesse. Sõnniku arvelt saadud suurema saagiga toodetakse suurem kogus piima ja liha. See aga võib kokkuvõttes sõnniku andmise kulud kompenseerida. Pealegi tuleb sõnniku põldudele mitteviimise korral maksta selle eest jäätmetasu, kuna ta on siis käsitletav jäätmena;

Viie aasta keskmisena (2010-2014) oli kogu külvikorra keskmine kattetulu sõnniku andmise korral maheviljeluses aga natuke suurem kui mitteandmisel (vastavalt 332 ja 327 euro/ha). Seega said tahesõnniku andmise otsekulud (suvinisule ja -odrale) siiski kompenseeritud teiste kultuuride (põldhein ja segavili) sõnniku järelmõjul saadud suuremate enamsaakide arvelt.

Allapanuga tahesõnniku andmine tasunuks otsekuluna maheviljeluses ära alates suvinisu müügihinnast 350 euro/t ja suviodra müügihinnast 300 euro/t;

Terakultuuridele allakülvatud liblikõieliste haljasväetiste tõhusus;

Kaerale, suvinisule, suviodrale ja põldhernele allakülvatud punase ja valge ristiku haljasväetiste mõjul suurenes (2011-2014 perioodil) kultuuride terasaak oluliselt haljasväetisteta variantide suhtes – 27% ehk 377 kg/ha. Välistades arvestusest 2011. a, kui ristikute eelnevate aastate

161

kumuleeruvat mõju terakultuuride saagile veel polnud, oli terasaagi tõus keskmiselt 41% ehk 451 kg/ha. 2012. a alates tõusis aga katsealal järsult ohakate jm umbrohtude osakaal, mis põhjustas ka saagilangust. Allakülvid pole vegetatiivselt levivate umbrohtude tõhusad allasurujad;

Kevadkünni järel olid teraviljade terasaagid märgatavalt suuremad kui sügiskünni järel – keskmiselt (2011. ja 2012. a) 19%. Umbrohtumuse kasvu tõttu loobuti 2012. a alates kevadkünnist. Sügiskünni järgsete madalamate terasaakide põhjuseks võib olla toiteelementide suurem väljaleostumine sügisel küntud põlluosalt, kus sisseküntud haljasmass juba sügisel lagunema hakkab.

Maheviljeluses kasutada lubatud väetiste tõhusus

� Suvinisu ja kaera terasaak tõusis 2012.-2013. a maheviljeluses kasutada lubatud orgaanilise väetise Monterra Basic 13-0-0 põllule laotamisel ja mullaga segamisel väetisnormini N-90 kg/ha, mille järel hakkas langema. Keskmisena saadi väetisnormiga N-90 kg/ha võrreldes mitteväetamisega suviteraviljade enamsaaki 68% (1604 kg/ha). Terasaak oli siis keskmiselt 1702 kg/ha. Väetise kõrge müügihinna tõttu oleks väetamine tasunud alates müügihinnast 450 euro/t;

� 2014. a väetati Monterra ja Kalisopiga talirapsi pealtväetisena kevadise kasvu alguses. Kõrgeim talirapsi terasaak saadi lämmastiku normil 100 kg/ha (1702 kg/ha). Saagitõus väetamata variandiga võrreldes oli 2,4 kordne. Kattetulu arvestus aga näitas, et kõrge väetise hinna tõttu (810 euro/t), tasunuks väetamine ära alles alates rapsi müügihinnast 620-630 euro/t;

� Maheviljeluses kasutada lubatud kaaliumi ja väävli mineraalväetisega Kalisop väetamisel oli terasaagitõus tagasihoidlik kõigi kultuuride puhul. Väetise tõhusust nisule vähendas ka allakülvatud põldheina ülekasv nisust, mis näitas, et kaaliumväetiste andmisel heintaimede allkülvidele tuleb olla ettevaatlik.

Uuringute täismahus versioonid on kättesaadavad PMK põllumajanduskeskkonna seire büroost. Lisainformatsiooni (sh lühikokkuvõtted teostatud uuringutest) MAK-i püsihindamistegevuste kohta on võimalik leida PMK kodulehelt: http://pmk.agri.ee/pkt/.

162

5. PROGRAMMI JUHTIMINE JA HALDAMINE

5.1 SEIRE- JA HINDAMISMEETMED

MAK-i seire ja hindamine lähtuvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 77-87 toodud nõuetest. MAK-i korraldusasutus on PM, kes vastutab seire- ja hindamissüsteemi koordineerimise ja toimimise eest ning ühtlasi tagab MAK-i hindamise (eel-, vahe- ja järelhindamise) ette nähtud tähtaegade jooksul ja vastavuse ühisele seire- ja hindamisraamistikule. Peamine roll MAK-i seire- ja hindamissüsteemi koordineerimisel on PM-i maaelu arengu osakonnal.

Üldine seire- ja aruandlussüsteem on üles ehitatud maaelu arengu strateegias ja MAK-is kirjeldatud ühiste lähte-, sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate alusel. Meetmete tasandil toimub seireinfo kogumine ja aruandluse koostamine makseagentuuri (PRIA) ja muude asjaomaste institutsioonide kaudu. PRIA sisestab toetuse taotluste alusel peamise seireinfo ühtsesse elektroonilisse infosüsteemi, kus vastavad andmed säilitatakse. SA EMK sisestab samuti meetmete puhul, mille menetleja ta on, toetuse taotluste alusel peamise seireinfo ühtsesse elektroonilisse infosüsteemi ning edastab selle vastavalt PRIA-ga sõlmitud koostööleppele PRIA-le. Vastava info alusel koostab PRIA aastaaruande ja esitab selle 15. märtsiks PM-ile.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 13 esitati esmakordselt 2010. a ja hiljemalt igal teisel aastal EK-le kokkuvõte strateegia ja eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Strateegia seirearuandes kirjeldati MAK-i saavutusi ja tulemusi seoses Eesti maaelu arengu strateegias toodud näitajatega ning hindamistegevuse tulemusi. Eesti esitas MAK-i programmiperioodil EK-le kolm strateegia seirearuannet: esimese 1. oktoobril 2010. a; teise 1. oktoobril 2012. a ja kolmanda 1. oktoobril 2014. a.

MAK 2007-2013 seirekomisjon

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 kohaselt tuleb liikmesriigil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast MAK-i heakskiitmist moodustada MAK-i seirekomisjon. Seirekomisjon moodustati põllumajandusministri 25. mai 2007. a käskkirjaga nr 138 „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 seirekomisjoni moodustamine ning selle töökord”. Käskkirja on muudetud kokku neljateistkümnel korral, 30. jaanuaril 2008. a, mil muudeti preambuli sõnastust ning komisjoni koosseisu, 20. oktoobril 2008. a ja 29. aprillil 2009. a, mil muudeti üksnes komisjoni koosseisu ning 11. novembril 2009. a, mil muudeti komisjoni koosseisu ja lisati täiendav säte, et dokumentide kooskõlastamata jätmise korral tuleb komisjoni liikmel esitada põhjendatud seisukoht kooskõlastamata jätmise osas. Samuti muudeti komisjoni koosseisu põllumajandusministri 13. mai 2010. a käskkirjaga nr 81, põllumajandusministri 12. novembri 2010. a käskkirjaga nr 129, põllumajandusministri 24. mai 2011. a käskkirjaga nr 91, põllumajandusministri 06. detsembri 2011. a käskkirjaga nr 148, põllumajandusministri 21. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 36, põllumajandusministri 6. juuni 2012. a käskkirjaga nr 97, põllumajandusministri 07. märtsi 2013. a käskkirjaga nr 68, põllumajandusministri 11. novembri 2013. a käskkirjaga nr 203, põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 53 ja põllumajandusministri 15. mai 2014. a käskkirjaga nr 75. Sagedane koosseisu muutmine on olnud tingitud sellest, et komisjoni liige ei ole töötanud enam organisatsioonis, mida ta seirekomisjonis esindas või olid muutunud tema ülesanded sama organisatsiooni sees ning

163

seetõttu on olnud vajalik nimetada vastavast organisatsioonist uus esindaja. Lisaks põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 53 muudeti komisjoni koosseis organisatsioonide põhiseks.

2014. a toimunud seirekomisjoni istung ja käsitletud teemad

5. juuni 2014. a seirekomisjoni XV istung:

� 2013. a seirearuande tutvustus;

� MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje meetmete püsihindamine;

� MAK 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamine;

� MAK 2007-2013 2013. a ülevaade teavitustegevustest;

� MAK 2007-2013 meetmete rakendamise seis 15. mail 2014. a.

5. juunil toimunud istung keskendus peamiselt MAK-i 2013. a seirearuandele, püsihindamistulemuste ja teavitustegevuste tutvustamisele ning lisaks arutati ka mitmeid muid aktuaalseid teemasid.

2014. a toimunud seirekomisjoni kirjalikud protseduurid ja teemad:

� 7. veebruaril 2014. a kirjalik protseduur, mille eesmärgiks oli kooskõlastada kaht meetmetevahelist rahaliste vahendite ümbertõstmist sisaldav MAK-i muudatusettepanek. Esitatud muudatusettepanek kiideti seirekomisjoni poolt heaks;

� 11. september 2014. a kirjalik protseduur Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013 2014. a seirearuande kooskõlastamiseks. 2014. a seirearuanne kiideti seirekomisjoni poolt heaks.

Kõigi seirekomisjoni istungi materjalidega (sh päevakava, ettekanded ja istungi protokoll) ja kirjalike protseduuride tulemustega on võimalik tutvuda PM-i kodulehel http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2007-2013/seire-ja-hindamissusteem/seirekomisjon.

MAK 2007-2013 hindamiskomisjon

Hindamistega seotud tegevuste koordineerimiseks moodustati põllumajandusministri 25. märtsi 2009. a käskkirjaga nr 56 „„Eesti maaelu arengukava 2007–2013” hindamiskomisjoni moodustamine“ MAK-i hindamiskomisjon (edaspidi hindamiskomisjon). Põllumajandusministri 25. märtsi 2009. a käskkirja nr 56 muudeti kokku kahel korral, misjärel võeti vastu uus käskkiri, millega tunnistati kehtetuks käskkiri nr 56. 10. märtsil 2010. a muudeti põllumajandusministri käskkirjaga nr 47 preambuli sõnastust, hindamiskomisjoni koosseisu ja käskkirja punkt 9 sõnastust, mis käsitleb hindamiskomisjoni töövormi, ja mille kohaselt lubati vastavalt vajadusele saata hindamiskomisjoni liikmetele asjakohased dokumendid, kas elektronposti teel või dokumendihaldussüsteemi kaudu ning lisaks sätestati, et kõiki dokumente menetletakse kirjaliku protseduuri raames. Samuti muudeti põllumajandusministri käskkirjaga nr 47 punkt 19 sõnastust, mis käsitleb kirjaliku protseduuri tulemuste edastamist hindamiskomisjoni liikmetele, täpsustades, et teate kirjaliku protseduuri tulemuste kohta edastab sekretariaat hindamiskomisjoni liikmetele kümne tööpäeva jooksul vastamiseks määratud tähtpäevast

164

arvates. Põllumajandusministri 31. jaanuari 2011. a käskkirjaga nr 30 muudeti hindamiskomisjoni koosseisu ja käskkirja punkt 9 sõnastust, mille kohaselt peab hindamiskomisjoni istung toimuma vähemalt üks kord aastas. Põllumajandusministri 01. märtsi 2012. a käskkirjaga nr 44 tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 25. märtsi 2009. a käskkiri nr 56. Põllumajandusministri 01. märtsi 2012. a käskkirja nr 44 on muudetud ühel korral. 14. jaanuaril 2014. a muudeti põllumajandusministri käskkirjaga nr 11 hindamiskomisjoni koosseisu ja täiendati käskkirja punkt 4, mis käsitleb hindamiskomisjoni ülesandeid, lisades, et hindamiskomisjon osaleb MAK 2014-2020 hindamissüsteemi väljatöötamisel.

Vastavalt põllumajandusministri 01. märtsi 2012. a käskkirjale nr 44 koosneb hindamiskomisjon üheteistkümnest liikmest. Hindamiskomisjoni tegevuse peamisteks eesmärkideks on teha ministrile ettepanekuid ja kujundada arvamust erinevate hindamisega seotud tegevuste elluviimiseks, sh püsihindamise tulemuste tõlgendamiseks.

Hindamiskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

� Vaatab üle 1., 3. ja 4. telje püsihindamise lähteülesande ja nimetatud telgede püsihindamistegevuste elluviimiseks sõlmitava lepingu ning teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmise kohta;

� Arvestades püsihindajaga sõlmitud lepingus ette nähtud eelarvet, vaatab igal aastal üle 1., 3. ja 4. telje püsihindamistegevusi kajastava hindamisplaani, teeb vajaduse korral ettepaneku selle muutmise kohta ning esitab ministrile kinnitamiseks;

� Vaatab üle lähteülesanded arengukavaga seotud hindamistegevuse täiendamiseks vajalike valdkonnauuringute tegemiseks, koostab iga aasta valdkonnauuringute nimekirja ja kooskõlastab selle püsihindajaga ning esitab selle hindamisplaani osana ministrile kinnitamiseks;

� Vaatab igal aastal üle 2. telje püsihindamise raames kavandatud tegevused ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmise kohta;

� Vaatab üle kõikide telgede hindamisplaani alusel püsihindajate tehtud tegevused ja esitatud aruanded;

� Koordineerib erinevate hindajate osalemist Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku tegevuses;

� Kiidab heaks lähteülesande arengukava vahe- ja järelhindamiseks sõltumatu hindaja leidmiseks;

� Koostab kõigi vajalike hindamisaruannete koostamise ja esitamise ajakava ning jälgib selle täitmist;

� Teeb ettepaneku määrata kindlaks püsihindaja ning vahe- ja järelhindaja tööjaotus;

� Vaatab üle vahe- ja järelhindaja tehtud tegevused ja esitatud aruanded;

� Osaleb MAK 2014-2020 hindamissüsteemi väljatöötamisel.

165

2014. a toimunud hindamiskomisjoni istung ja käsitletud teemad

� 30. september 2014. a hindamiskomisjoni VIII istung:

• MAK 2007-2013 2. telje püsihindamine 2014. a (tehtud tegevused) ja planeeritavad tegevused 2015. a;

• MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamine 2014. a (tehtud tegevused ja saadud kogemused);

• MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje 2015. a hindamisplaan ja täiendavate uuringute ülevaated;

• MAK 2007-2013 järelhindamise mandaat;

• Hindamiskomisjoni roll tulevikus.

2014. a toimunud hindamiskomisjoni kirjalikud protseduurid ja teemad:

Hindamiskomisjoni raames toimus kokku kolm kirjalikku protseduuri:

� Esimene kirjalik protseduur hõlmas EMÜ 2015. a hindamisplaani kooskõlastamist, mille hindamiskomisjon kooskõlastas märkusteta;

� Teine kirjalik protseduur korraldati EMÜ 2013. a püsihindamisaruande kooskõlastamiseks enne püsihindamistööde lõplikku vastuvõtmist;

� Kolmas kirjalik protseduur korraldati PMK 2013. a püsihindamisaruande kooskõlastamiseks enne püsihindamistööde lõplikku vastuvõtmist.

Kõik püsihindamistööd võetakse PM-i poolt ametlikult vastu pärast hindamiskomisjoni poolt heakskiitmist.

166

5.2 KOKKUVÕTE PROGRAMMI HALDAMISEL TEKKINUD PROBLEE MIDEST

5.2.1 ÜLEVAADE KONTROLLIDE LÄBIVIIMISEST JA TAOTLUS TE JUURES ESINENUD PROBLEEMIDEST

Kontrolle MAK-i toetuste üle teostatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84). PRIA makseagentuurina vastutab MAK-i toetuste taotluste kontrollimise eest.

Lisa 7 tabelid 1-6 annavad ülevaate 2014. a ja ka programmiperioodil kumulatiivselt tehtud järelepärimistest, kohapealsetest kontrollidest, vaideotsustest ja tehtud kohtulahenditest. Täpsemad probleemid on kirjeldatud eraldi iga meetme juures käesoleva aruande peatükis 2.

5.2.2 AUDITI TOIMINGUTE PEAMISED JÄRELDUSED

Sertifitseerimisasutuse hinnang 2014. eelarveaasta EAGFi ja EAFRD kohta

Sertifitseerimisasutuse hinnangu kohaselt:

• On EK-le edastatud EAGFi/EAFRD 15. oktoobril 2014 lõppenud 2014. eelarveaasta aruanded tõesed, täielikud ja täpsed kõigis olulistes punktides, mis on seotud EAGF-i ja EAFRD arvelt tehtavate kõikide netokuludega;

• makseasutuse akrediteerimiskriteeriumidele vastavuse uurimiseks tehtud töö põhjal väidab sertifitseerimisasutus, et makseasutuse sisekontrollisüsteem on toiminud nii EAGF-i kui ka EAFRD puhul rahuldavalt.

Auditi läbiviijaks oli Ernst & Young Baltc AS. Audit viidi läbi 01.07.2014-23.01.2015.

167

5.3 TEHNILINE ABI

MAK-i raames antavat tehnilise abi toetust taotlesid 2014. a 8 taotlejat kogusummas 4,4 mln eurot (Lisa 5 tabel 1). Väljamakseid teostati kogusummas 3,5 mln eurot. Enim ehk 49% makstud summast sai PRIA ja 26% PM. Lisa 5 tabel 1 annab ülevaate MAK-i tehnilise abi maksmisest toetuse saajate lõikes 2014. a ja Lisa 5 tabel 2 annab ülevaate tehnilise abi maksmisest toetuse väljamaksete kohta taotlejate lõikes kogu perioodi jooksul 2007.-2014. a. Lisa 5 tabel 3 annab ülevaate MAK-i tehnilise abi maksmisest tegevuste lõikes nii aastal 2014 kui ka perioodil 2007.-2014. a. 2014. a tehti ettemaksete tagasinõudeid summas 66 640 eurot.

Viidi läbi 8 kohapealset investeeringu kontrolli (Lisa 7 tabel 1) ja 45 dokumendi kontrolliga seotud järelepärimist (Lisa 7 tabel 2).

PM kasutas 2014. a eraldatud toetusest 0,8 mln eurot korraldusasutuse ülesannete täitmiseks, millest 83% kasutati MAK-i juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks; 2,7 % seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks; 13 % uuringute, programmi hindamise ja seire korraldamiseks ja 2,1 % teavitamiseks ja avalikustamiseks.

PRIA-le maksti 2014. a toetust 1,7 mln eurot makseagentuuri ülesannete täitmiseks, mis jagunes järgmiselt: juhtimiseks ja rakendamiseks 80%; uuringuteks, hindamiseks ja seireks 2,1%; teavitamiseks ja avalikustamiseks 0,4 % ning investeeringuteks 17,4%. Täpsem ülevaade PRIA teavitustegevustest on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.2.

PMK-le maksti 2014. a toetust 0,2 mln eurot MAK-i 2. telje hindamise teostamiseks. Tegevuste lõikes kasutati toetust järgmiselt: MAK-i juhtimiseks ja rakendamiseks 70%; seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks 1,9%; uuringute, hindamise ja seirega seotud tegevusteks 28 %; teavitamiseks ja avalikustamiseks 0,1%. Täpsem ülevaade on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.3.

Maamajanduse Infokeskusele (edaspidi MMIK) maksti 2014. a toetust 0,2 mln eurot maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamiseks, millest maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu moodustas 29% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 71% maaeluvõrgustiku kuludest. Ülevaade maaeluvõrgustiku juhtimiseks ja tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi eelarve jaotuse kohta, eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1968/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel, on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.4.

KA-le maksti 2014. a toetust 0,1 mln eurot kontrollide teostamiseks vastavalt põllumajandusministri 17. märtsi 2010. a määrusele nr 32 (MAK meede 2.2. NAT) – kontrollitakse “Looduskaitseseadusest“ tulenevaid nõudeid ning põllumajandusministri 11. jaanuari 2008. a määrusele nr 2 (MAK meede 2.3.5 PLK), millest 69% MAK-i juhtimiseks ja rakendamiseks, 4,4% seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks, 21,9 % uuringute ning hindamise ja seirega seotud tegevusteks.

MAK-i meetme 2.2 NAT raames kontrolli tegemisel 2014. a viidi läbi NAT-i raames kontrollid vastavalt PRIA poolt kontrollimiseks esitatud valimile (kokku 74 taotleja maadel), sh välitööde teostamine. MAK-i meetme 2.3.5 PLK raames taotluste kooskõlastamine ja kontrolli tegemine,

168

vajalikud eeltööd, sh välitööde teostamine. 2014. a kooskõlastati 902 taotlust. Viidi läbi kontroll 45 taotleja juures, sh välitööde ja toetusõiguslikkuse kontrollide teostamine.

SA EMK-le eraldatud tehnilise abi toetuse kasutamise eesmärk on tagada MAK-i meetme 1.5 ja meetme 2.7 taotluste korrektne vastuvõtt, tähtaegne menetlemine, vastavate haldus- ja kontrolliprotseduuride läbiviimine (investeeringutoetuste eel- ja järelkontroll), otsuste vastuvõtmine ning nende avalikustamine ja taotlejatele edastamine. 2014. a maksti SA EMK-le toetust 0,2 mln eurot, millest MAK-i juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks (tööjõukulud) 86%, uuringud ning hindamine ja seireks (transpordikulud) 14%. Täpsem ülevaade SA EMK teavitustest on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.5.

PMA-le maksti 2014. a toetust MAK-i meetme 1.8 riikliku järelevalve teostamiseks, kontrolli teostamiseks taotleja nõuetele vastavuse ning toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle ning taotleja poolt esitatud andmete õigsuse, taotleja ja tema investeeringu vastavuse üle kehtestatud nõuetele 0,1 mln eurot. Saadud toetusest 95% kasutati rakendamisega seotud tegevusteks ja 5% uuringuteks, hindamiseks ja seireks (transpordikulud).

VTA-le maksti 2014. a tehnilise abi toetust järelevalvetoimingute teostamiseks ja läbiviimiseks vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud MAK-i meede 2.4 Loomade heaolu: loomade karjatamise toetuse nõuete täitmise kontrollimise ja hindamise juhendile ja Põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 7 lg 3 VTA-le pandud kohustuse täitmiseks. 2014. a eraldatud toetusest kasutati 17 664 eurot, millest 70% moodustasid rakendamisega seotud tegevused (tööjõukulud) ja 30 % hindamise ja seirega seotud tegevused (transpordikulud).

169

5.4 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK

5.4.1 MAAELUVÕRGUSTIKU JUHTIMINE

Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline:

− Keskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond (edaspidi maaeluvõrgustiku üksus) ning keskuse tugistruktuurid, mille ülesanneteks on maaeluvõrgustiku arengusuundade kujundamine, tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimise korraldamine; maaeluvõrgustiku infosüsteemide haldus; raamatupidamise- ja personaliarvestused jm haldustegevus;

− Maaeluvõrgustiku koostöökoda, kes tegutseb nõuandva organina maaeluvõrgustiku arengusuundade kujundamisel ja maaeluvõrgustiku tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise korraldamisel.

Maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmeteks on kutsutud organisatsioonide esindajad lähtudes MAK-i telgede eesmärkidest ja senistest võrgustikutöö kogemustest ning MAK-i rakendavatest asutustest ja organisatsioonidest.

Kuna maaeluvõrgustik on moodustatud riigiasutuse koosseisus, siis maaeluvõrgustikul ei ole juriidilist liikmeskonda. Maaeluvõrgustiku tegevuste sihtgrupp on MAK-i kasusaajad ja selle rakendamisega seotud asutused ning organisatsioonid. Oluline märksõna maaeluvõrgustiku tegevuses on soodustada koostööd erinevate osapoolte vahel.

Kokku on aastatel 2008-2014 toimunud 11 istungit ja neil osalenud 38 erineva organisatsiooni esindajat. 2014. a toimunud istungil oli päevakorras maaeluvõrgustiku seire ja hindamine ning tegevusplaanid perioodiks 2014-2020.

5.4.2 MAAELUVÕRGUSTIKU TEGEVUSKAVA RAKENDAMISJÄRK

Maaeluvõrgustiku iga-aastane tegevuskava on koostatud koostöös PM-iga ja kinnitatakse põllumajandusministri poolt MAK-i tehnilise abi kasutamise koondkava koosseisus. Maaeluvõrgustiku tegevuskava sisu ja struktuur järgib maaeluvõrgustiku juhist, mis võimaldab kajastada tegevusi avatud platvormina, et kaasa minna uute ideedega, arvestada „altpoolt tuleneva” algatusega ja tagada tegevuste areng.

Maaeluvõrgustiku tegevuskava on jaotatud kolmeks sisuliseks osaks:

− teadmiste levitamine: uuringute korraldamine, näidete ja heade praktikate kogumine, koondamine ning levitamine, teavitusmaterjalide koostamine, laiem maaeluvõrgustiku teavitustegevus;

− siseriiklike ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine, sh osalemine ürituste kaaskorraldajana;

− tugi riigisisesele ja rahvusvahelisele koostööle, toimiva veebikeskkonna haldamine võrgustiku ülesannete täitmiseks, maaeluvõrgustiku veebiarendus, osalemine

170

maaeluvõrgustiku valdkonna siseriiklikel ja välisüritustel, osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku töös;

− maaeluvõrgustiku tegevused viiakse ellu tellitud teenuste, maaeluvõrgustiku üksuse töötajate ja koosseisuväliste ekspertide tegevuse kaudu.

5.4.3 MAAELUVÕRGUSTIKU TEAVITUSTEGEVUSED

Teadmiste levitamine

Maaeluvõrgustiku üksuse poolt viidi 2014. a läbi 4 küsitlust/lühiuuringut operatiivsete ülevaadete saamiseks: lühiuuring KTG-de strateegia meetmete taotluste vastuvõtu aegadest; lühiuuring KTG-de kontaktandmete muudatustest (perioodiline monitooring); küsitlus KTG-de Leader-meetme rakendamise probleemidest, kitsaskohtadest ja ettepanekutest probleemi lahendamisel (info kogumine enne infopäevi jms); väiketoidutootjate nõustamise teemaline küsitlus; küsimustik oli suunatud konsulentidele ja konsultantidele, praktikutele, ametnikele, järelevalveasutusele (VTA), arendusorganisatsioonidele (nt Leader tegevusgrupid), et välja selgitada milline on vajadus väikesemahulise toidu käitlemisega alustamise ja arendamise nõuande järgi ning mis aitaks nõustajat/konsultanti.

MAK-i näiteid/häid praktikaid (edaspidi MAK-i näide) kogumisel ja esitlemisel kasutatakse maaeluvõrgustiku andmebaasidega (Maaelu arengukava ja Leader tegevusgrupid) seotud uudiste/meediakajastuste süsteemi. 2014. a koguti 523 uudislugu, sh 190 Leader uudist ja 46 innovatsioonivõrgustiku uudislugu. Kokku on aastatel 2010-2014 veebilehele lisatud üle 2,6 tuhande meediakajastuse ja uudisloo. MAK-i näidete andmebaasis oli 2014. a septembri lõpuks kokku 119 projektinäidet. Projekte saab sorteerida meetme numbri, valdkonna, projekti algus-aasta, meetme koodi, KTG, maakonna ja projekti arengukäigu (projekt lõpetatud või mitte) järgi. MAK-i näidete andmebaas on Keskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php?page=3302. Andmebaas on täies ulatuse kättesaadav ka inglise keeles Keskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php?page=3451.

2014. a esitleti 84 MAK-i, sh Leader-meetme ja ka teiste struktuuritoetuste näiteid 23 erineval üritusel, sh maaeluvõrgustiku idee-reisidel – uued koostöövormid, Lairibafoorum 2014, rahvus-vahelisel konverentsil „10 aastat LEADER'it Leedus“, Leader suveseminaril – seire ja sisehin-damine, jms.

2014. a oli Leader tegevusgruppe ja Leader piirkonna projektinäiteid tutvustav rändnäitus (28 teisaldatavat stendi) üleval Tallinnas Linnade ja Valdade päeval ja MMIK-i klaasgaleriis ning Euroopa innovatsioonipartnerluse (edaspidi EIP) mõttekodade ajal suures saalis. Rändnäituse liikumise ajakava on Keskuse veebilehel http://www.maainfo.ee/?page=3488. Aruandeaastal vaatas näitust hinnanguliselt üle 300 inimese. Rändnäitus koostati aktiivses koostöös KTG-de ja maaeluvõrgustiku üksusega 2010. a.

2013. a ja 2014. a Leader-meetme KTG-de taotlusvoorude aegade ja avatavate meetmete kohta eraldi trükist, nagu eelnevatel aastatel, välja ei antud. Vastav info avaldati veebilehel eraldi uudistena kuude lõikes ja ka maaeluvõrgustiku veebipõhises infolehes VÕRGUKIRI.

171

2014. a jätkus regulaarne Leader tegevusgruppide elektrooniline teavitamine Leader määruse rakendamisest, maaeluvõrgustiku ja Leader KTG-de tegevusest, MAK-i seirekomisjoni materjalidest ja MAK-i õigusaktide muudatustest ning teiste võrgustike teavitustest Leader KTG-dega seotud teemadel.

2012. a valminud MAK-i meetme 3.2 Külade uuendamine ja arendamine projektinäidete rändnäitus „Mõeldud tehtud“ oli 2014. a võimalik vaadata erinevates kohtades üle Eesti. Kokku on aruandeperioodil näitust vaadanud hinnanguliselt 500 inimest. Rändnäituse liikumise ajagraafik on toodud MMIK-i kodulehel aadressil http://www.maainfo.ee/?page=3599.

2013. a veebruaris valmis kaks komplekti Euroopa maaeluvõrgustiku poolt 2012. a korraldatud üle-Euroopalise konkursi „Euroopa maaelu piltides“ nominentide fotosid tutvustavat näitust (31 fotoplakatit). 2014. a on näitus olnud vaadata erinevates kohtades üle Eesti. Hinnanguliselt on Euroopa konkursi näitust aruandeperioodil näinud 540 inimest. Rändnäituse liikumise ajagraafik on toodud MMIK-i kodulehel aadressil http://www.maainfo.ee/?page=3616.

2013. a sügisel koostöös MTÜ-ga Eesti Noortalunikud valminud Eesti noortalunikke tutvustav rändnäitus „Euroopa Liit maaelu arenguks – NOORTALUNIKUD“ (16 roll-up stendi) on 2014. a jooksul olnud üleval 20 erinevas kohas ja seda on näinud üle 7,7 tuhande inimese. Rändnäituse liikumise ajagraafik on toodud MMIK-i kodulehel aadressil http://www.maainfo.ee/?page=3678.

Kokku on aastatel 2010-2014 kõiki näitusi vaadanud orienteeruvalt 25 tuhat inimest, sh „Euroopa Liit maaelu arenguks – NOORTALUNIKUD“ näitust 8,8 tuhat, Leader projektinäidete näitust 7,3 tuhat, fotonäitust „Euroopa maaelu piltides“ 4,8 tuhat ja külade arendamise projektide näitust „Mõeldud, tehtud“ 3,4 tuhat inimest.

Maaeluvõrgustiku büroo on MAK-i programmiperioodil välja andnud 15 erinevat trükist. Aastatel 2013-2014 toimus varasemate aastatega võrreldes kõige laiaulatuslikum trükiste levitamine. Trükiseid levitati väga erineval viisil nii Eestis kui välismaal. Osa trükiseid anti jaotuskava alusel trükise sihtgruppidele oma piirkonnas edasi jaotamiseks ja kõigisse PRIA piirkondlikesse büroodesse. Igast väljaandest saadeti vähemalt üks komplekt suurematesse ja keskraamatukogudesse ning jaotuskava alusel ka väiksematesse raamatukogudesse. Väiksemate raamatukogude osas järgiti, et kirjeldatud projekti piirkonna raamatukogu saaks kindlasti eksemplari tema piirkonnas oleva projekti kohta. Raamatud saadeti ka Eesti kõrgkoolide ja maaeluga seotud õppeaineid õpetavatele kutsekoolidele. Komplekt eestikeelseid raamatuid saadeti kõigile maakonna ajalehtedele, päevalehtedele ja teistele meedia väljaannetele, sh saadeti eraldi komplekt nimeliselt neile ajakirjanikele, kes on maaelu kajastamisega tegelenud. Trükiseid on jaotatud ka kõikidel osaletud või korraldatud seminaridel, infopäevadel ja messidel.

Inglise keelseid trükiseid on toimetatud kohale posti teel või kaasa võetud kõigile rahvusvahelistele konverentsidele, seminaridele ja kohtumistele nagu nt Euroopa maaelu arengu võrgustiku üritused ja koordinatsioonikomitee Leader allkomitee, Roheline Nädal Berliinis, LINC 2014, Põhja- ja Baltimaade võrgustike koosolekud. Kõiki trükiseid saab alla laadida PDF versioonis Keskuse veebilehelt.

Aastatel 2013-2014 on kokku jaotatud 13,3 tuhat trükist, millest üle 50% võrgustikutöö huvigruppide kaudu, 20% seminaridel ja konverentsidel, 10% trükistest levitatud teiste

172

liikmeriikide maaeluvõrgustike kaudu. Raamatukogudele on saadetud kokku pea 1000 ja õppeasutustele üle 700 eksemplari trükiseid. 2014. a levitati üle 3,6 tuhande eksemplari trükiseid.

Maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetele, MAK-i rakendamise sihtgrupi organisatsioonidele ja asutustele regulaarselt e-posti teel saadetud iga-nädalasest teavituskirjast on aastate jooksul välja kujunenud laiapõhjalise saajate ringiga elektrooniline infokiri nimega VÕRGUKIRI. Info VÕRGUKIRJA fookuslugude kohta on koondatud MMIK-i veebilehe andmebaasi http://www.maainfo.ee/?page=3459. Käsitletavad fookuslugude-artiklite teemad puudutasid maaelu arengut, Eesti ja Euroopa Leader’it, samuti kajastati võrgukirjas Euroopa arengut ja maaeluvõrgustikke. Kokku avaldati 2014. a 33 fookuslugu/artiklit, sh 10 maaeluvõrgustiku koostööpartnerite ja 23 maaelu võrgustiku üksuse artiklit.

Kõigi liikmesriikide maaeluvõrgustike üheks oluliseks ülesandeks on soodustada EL-i ja liikmesriikide teabe ja kogemuste vahetamist. Alates 2009. a on VÕRGUKIRJAS eraldi alateemad Euroopa maaeluvõrgustiku info, Euroopa üritused, põllumajandus ja maaelu, keskkond, majandus ja muud maaeluga seotud teemad. Euroopa info allikateks on EL-i, EK, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, EL-i eesistujamaade, infoportaalide EurActive, BirdLife International, CAP Reform jt veebiallikad, samuti Euroopa maaeluvõrgustikus osalejate e-infokirjad. 2014. a edastati VÕRGUKIRJA vahendusel 620 korral Euroopa infot järgmistel teemadel: Euroopa üritused, põllumajandus ja maaelu, sh teated uuringutest, keskkonna- ja majandusteemad, EL põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised ja muud maaeluga seonduvad teemad.

Alates 2014. a hakati koostama eraldi infokirja innovatsiooni ja EIP teemade kajastamiseks. 2014. a anti välja kolm numbrit EIP-VÕRGUKIRJA (veebruaris, mais ja juulis). Lisaks maaeluvõrgustiku büroo poolt välja antavale infokirjale tõlgiti 9 kuu jooksul inglise keelest eesti keelde ja levitati Eesti EIP-võrgustikule 9 numbrit Euroopa EIP-võrgustiku (EIP-AGRI) teeninduspunkti koostatud infokirja. 2014. a saadeti innovatsiooni-infokirjad 497 e-posti aadressile.

2014. a aprillist alustati eraldi infokirja saatmist ka maaeluvõrgustike kohaliku toidu võrgustikele. Infokiri ilmub keskmiselt kaks korda kuus. Aruandeperioodi jooksul saadeti kokku 12 infokirja 170 e-posti aadressile.

Maaeluvõrgustiku teavitustegevuse elavdamiseks ja paremaks esitlemiseks on tehtud ka videolugusid maaeluvõrgustiku üritustelt, nii intervjuude kui ka ettekannete ja sündmuste filmimise kaudu. Videolugu on kokku pandud MAAMESS 2014 kohta. Leader infopäevade ajal on tehtud otseülekandeid ja infopäevad on ka järelvaadatavad.

Alates 2009. a kuni 2014. a oktoobrini on maainfo YouTube’i kanalis üles laetud 317 erinevat videolugu, nende seas ka aastatel 2008-2013 koostööst ERR-iga tehtud videolood. YouTube’i maainfo kanali aadress: www.youtube.com/user/maainfo.

173

Ürituste korraldamine

2014. a korraldati MAK-i vahendite eelarvest kokku 44 päeva üritusi. Üritustest võttis osa 1 615 inimest.

Aruandeperioodi ürituste kohta ülevaate andmiseks on need jagatud alljärgnevalt:

− riigisiseste ürituste korraldamine;

− rahvusvaheliste ürituste korraldamine;

− ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused).

Maaeluvõrgustiku ürituste läbiviimise üks olulisi meetodeid on anda võimalus ja soodustada teemakohaste praktiliste näidete ja kogemuste vahetamist võrgustikus osalejate vahel. Maaeluvõrgustiku ürituste, samuti ka koostööürituste, läbiviimise üheks oluliseks sihiks on kokku tuua erinevaid osapooli ja ürituste teemade käsitlemisel täiendava sünergia tekitamine ning uute võrgustike tekkimine. Suurem osa üritustest viidi läbi koostöös MAK-i rakendavate asutustega.

Riigisiseste ürituste korraldamine

Leader-meetme rakendamiseks korraldati 2014. a kokku 18 päeva üritusi (kokku 620 osavõtjat). Koostöös PM-i ja PRIA-ga korraldatati 6 Leader-meetme rakendamise infopäeva. 2014. a oli peamisteks infopäevade teemadeks MAK 2007-2013 perioodi lõpetamine ja Leader 2014-2020 ettevalmistamine. Lisaks sai infopäevadel ülevaate Siseministeeriumis kavandatavatest regionaalarengu meetmetest 2014-2020, Eestimaa looduslikest pühapaikadest, arengukavast „Eesti Toit“, riigihangete korraldamisest, Milano EXPO-st ja „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ raames rakendatavatest finantsinstrumentidest. Uuendusliku meetodina infopäevade korraldamisel oli KTG-de esindajatel võimalus saada PM-i ja PRIA töötajatelt eraldi konsultatsiooni. Konsultatsioonideks oli päevakavas ette nähtud vajalik aeg. Konsultatsioonide võimalust kasutas kokku 17 KTG-d.

2014. a korraldatud Leader KTG-de suveseminari peateemaks oli pakkuda abi ja omavahelist kogemuste vahetamise võimalust Leader seire- ja hindamissüsteemi väljatöötamiseks KTG-de siseselt. Koolituse eesmärkideks oli seire- ja sisehindamissüsteemi näidise (näidiste) loomine ja rühmatööde tegemiseks kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutusvõimaluste tutvustamine. Ürituse info Keskuse veebilehel http://www.maainfo.ee/index.php?id=2977&page=3394&.

2014. a korraldati kaks piirkondlikku koolitus-seminari:

− Leader strateegia planeerimine. Koolitusel käsitletavad teemad: strateegiline planeerimine, sh SWOT, eesmärkide seadmine, strateegia sidusus, eesmärkidele vastavate indikaatorite määramine ja nende jaotus, strateegia seire- ja hindamissüsteemi loomine. Ühepäevased seminarid toimusid kahes grupis – Tartumaal ja Jänedal. Ürituse info: http://www.maainfo.ee/index.php?id=2880&page=3394&;

− Leader kohaliku arengu strateegia meetmelehe koostamine. Ühepäevased seminarid toimusid kolmes grupis – Jänedal, Raplamaal ja Võrumaal. Ürituse info: http://www.maainfo.ee/index.php?id=3109&page=3394&.

174

2014. a korraldati Leader-meetme rakendamisega seotud üritusi kokku 18:

− Leader-meetme rakendamise infopäevad (8 korral);

− Uuringute ja näidete tutvustamise seminarid, õppereisid, suveseminar (3 korral);

− Koolitused, seminarid, ajurünnakud ja KTG-de koostöö üritused (7 korral).

Maaeluvõrgustiku üksuse üheks ülesandeks on tegeleda erinevate ühistegevuse võrgustike arendamisele suunatud tegevustega. Aastast 2013 alustati uue programmiperioodi MAK-i innovatsiooni toetavate meetmete rakendamiseks ettevalmistamisega. EIP-i esimene mõttekoda („Mahepõllumajandus“) toimus 2013. a detsembris. 2014. a EIP-i mõttekojad jätkusid, jaanuaris-veebruaris korraldati veel 4 mõttekoda: „Innovatsioon loomakasvatuses“; „Innovatsioon piimanduses“; „Innovatsioon taimekasvatuses“ ja „Innovatsioon biomajanduses“. Mõttekodade eesmärgiks oli kokku tuua põllumajandustootjad, töötlejad, turustajad, nõustajad ja teadlased ühishuvi leidmise eesmärgil, et arendada välja sektoripõhist EIP-i töörühma tegevuskava.

Innovatsiooniteemade arutelude elavdamiseks ja erinevate koostöövõimaluste tutvustamiseks korraldati aruandeperioodil neli idee-reisi. Üks idee-reis on suunatud uuenduslike ettevõtete külastamisele (biomajanduse ja põllumajanduse valdkonnas). Kolm idee-reisi 2014. a olid suunatud eelkõige erinevate toetusfondide projektide ja koostöövormide tutvustamisele. Eelnimetatud üritused korraldati koostöös piirkondlike arenduskeskuste (Lääne-Viru arenduskeskus, Läänemaa Arenduskeskus, Põlvamaa Arenduskeskus), KTG-de (Kodukant Läänemaa, PAIK) ning kutseõppeasutustega (Haapsalu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool). Kokku tutvuti nelja idee-reisi ajal 24 projektinäite või organisatsiooni tegevusega. Igal idee-reisil toimus ka osalejate ja piirkonna arendajate vaheline ümarlaud.

2014. a toimus Eestis ka EK EIP-AGRI võrgustiku, PM-i ja maaeluvõrgustiku büroo koostöös Euroopa piirkondlik EIP-i seminar „Maaelu arengu kavade EIP töörühmade loomine“. Seminarist lähemalt osas „Rahvusvaheliste ürituste korraldamine ja neil osalemine“.

2014. a jätkati ka kohaliku toidu lühikese tarneahela temaatika arendamisega. Toimus kolm kohaliku toidu teemapäeva: „Teadus, arendus ja innovatsioon lühikeses tarneahelas“ ja „Leader ja kohaliku toidu projektid“. Maaeluvõrgustiku lühikese tarneahela valdkonna senistele tegevustele tagasiside saamiseks korraldas maaeluvõrgustiku büroo õppereis-seminari, mille käigus külastati viite kohaliku toiduga seotud projekti. 2014. a algatati kohalike toiduvõrgustike poolt väiketoidutootjate nõustamise teema. Maaeluvõrgustiku büroo korraldas probleemi ulatuse ja lahenduste leidmiseks küsitluse ja lühikese tarneahela nõustamise teemalise ümarlaua.

Aastatel 2009-2014 on kokku korraldatud 4 kohaliku toidu teemalist õppereisi ja 8 teemapäeva ning perioodiliselt uuendatakse maaeluvõrgustiku veebiosa kohaliku toidu teemalehte www.maainfo.ee/?page=3468, kuhu koondatakse kohaliku toidu üritused, uudislood ja võrgustike kontaktid.

2014. a toimus kokku 18 siseriiklikku üritust laiema võrgustiku tegevuste raames:

− EIP-i mõttekojad (4);

− Põllumajanduse innovatsioonipartnerluse infopäev (1);

175

− Innovatsiooni idee-reisid (4);

− EIP-AGRI piirkondlik seminar Eestis (2);

− Kohaliku toidu teemapäevad – teadus, arendus ja innovatsioon lühikeses tarneahelas; LEADER ja kohalik toit (3);

− Lühikese tarneahela seminar-õppereis (1);

− Lühikese tarneahela nõustamise teemaline ümarlaud (1);

− MAK-i projektinäidete tutvustamine tudengitele: 2 loengut Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas;

− EMÜ ja maaeluvõrgustiku büroo koostöös ülikooli maamajanduse ökonoomika magistrantide õppereis Põlvamaale (1).

Rahvusvaheliste ürituste korraldamine ja neil osalemine

Aruandeperioodil korraldati Eestis üks rahvusvaheline üritus. Samuti korraldati Eesti esindatust teiste riikide maaeluvõrgustike või maaeluga seotud organisatsioonide poolt korraldatud üritustel, mille osaks oli üritusest informatiivse tagasiside andmine. Osade rahvusvaheliste ürituste puhul on tegemist infoedastuse, materjalide levitamise ja (vajadusel) koordineeritud teabevahetuse korraldamisega. Õppereisi teistesse liikmesriikidesse ei korraldatud.

2014. a korraldas EK Eestis Põhja-Balti piirkonna EIP-i seminari „Maaelu arengu kavade EIP töörühmade loomine“ (Workshop „Establishing Operational Groups under Rural Development Programmes“). Seminari üheks oluliseks eesmärgiks oli anda teavet alt-üles lähenemist praktiseerivate töörühmade loomiseks (EIP-i töörühmad). EIP-töörühmad on partnerlused, kuhu kuuluvad põllumajandustootjad, teadlased, uurijad, nõustajad, ettevõtjad, MTÜ-d ja teised maapiirkonna aktivistid, kes rakendavad innovaatilisi projekte, mida rahastatakse MAK-ide toel. Seminaril esitati kokku viis praktilist näidet, millest kaks Eestist: Uuringutest väärtuslike toodete loomiseni. Probiootiline juust SÜDAMEJUUST ning automatiseeritud ilmajaamade kasutamine ja kartulihaiguste kontrolli optimeerimise toetussüsteemid. Osalejad olid Eestist, Taanist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist. Esindused olid nii ministeeriumide, teadlaskonna, kui ka põllumajandustootjate osas. Kohal olid ka EK põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi (DG AGRI) ja EIP-AGRI teeninduspunkti esindajad. Seminari kava on toodud leheküljel http://www.maainfo.ee/index.php?id=2835&page=3394&.

2014. a osaleti rahvusvahelistel üritustel teistes Euroopa riikides, sh Saksamaal Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal – GRÜNE WOCHE, Belgias seminaril „Perioodi 2014-2020 maaelu arengukavade edukas rakendamine“, Inglismaal perioodi 2007-2013 viimasel Euroopa riiklike maaeluvõrgustike kohtumisel, Belgias seminaril „Kuus aastat Euroopa maaelu ühendades – õppides minevikust, valmistudes tulevikuks“, Soomes EIP-i seminaril ning Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike 12. kohtumisel, Leedus ENRD seminaril maaelu arengu kommunikatsioonist, Itaalias seminaril „Riiklikud maaeluvõrgustikud: kuidas nende kasutegurit esitleda“, Venemaal Esimesel Soome-Ugri toidufestivalil Bõgis, Austrias Rahvusvahelisel Leader konverentsil – LINC 2014, Lätis rahvusvahelisel noorte konverentsil „Ettevõtlus ja turundus“, Euroopa maaelu arengu koordinatsioonikomitee 13. istungil ning Leader allkomitee 12. istungil.

176

Ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused)

Maaeluvõrgustiku tegevuste üheks osaks on ka ürituste korraldamine koostöös maaelu-võrgustikus osalejate, KTG-de ja maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetega.

Kaaskorraldatavaks üritusteks 2014. a olid kohaliku toidu seminar koostöös Viljandimaa toidu-võrgustikuga OTT, MAAMESS 2014 PM-i haldusala stendil osalemine ja LAIRIBAFOORUM 2014.

Koostööseminar Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT (Otse Tootjalt Tarbijale). Seminar oli suunatud nii tootjatele, kohaliku toiduvõrgustike esindajatele kui ka tarbijatele. Ühelt poolt anti nõu mahetoidu tootjatele ja aiapidajatele ning teisalt jagati toitumissoovitusi. Koostööseminari oluline osa oli tootjate ümarlaud. Info: http://www.maainfo.ee/index.php?id=2672&page=3394&

Maaeluvõrgustiku büroo koostöös PM-i, PRIA, PMA ja MES-iga korraldas ka 2014. a haldusala MAAMESSi ühisstendi tegevusi. Maaeluvõrgustiku algatusel osalesid 2014. a ühisstendil maa-eluvõrgustiku koostöökoja liikmed ja koostööpartnerid: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Külaliikumine Kodu-kant ja Eestimaa Looduse Fond. Kõigil koostööpartneritel olid ettekanded teemal, kuidas MAK on nende sektorile abiks olnud. Info: http://www.maainfo.ee/index.php?id=2839&page=3394&.

2014. a LAIRIBAFOORUMi korraldas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus koostöös Keskuse, PM-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Lairibafoorumil osalesid maakogu-kondade, KTG-de, KOV-ide, riigi, sideettevõtjate, põllumajandustootjate ja maaturismi esindajad. Üritusel tutvustati, mida on siiani ära tehtud, et kiire Internet jõuaks maapiirkondadesse ja millised on edasised plaanid. Tutvustati ka ühte MAK-i Leader-meetme projekti ja räägiti ka internetiühenduse juurdepääsuvõrkude rajamisest Leader strateegia kontekstis. Info: http://www.lairibafoorum.ee/.

2014. a jätkati MAK-i teavitajate töögrupi tegevustega, toimus 1 töökohtumine.

Tugi riigisisesele ja rahvusvahelisele koostööle

Maaeluvõrgustiku veebikeskkonna haldamine ja arendus

2014. a jätkati veebilehel www.maainfo.ee olevate alajaotuste MAAELUVÕRGUSTIK ja LEADER arendamist ja jooksva info edastamist. Jätkati kalendriinfo kogumist. 2014. a kohta koguti maaeluvõrgustiku kalendrisse andmed 288 ürituse kohta.

Jätkati ka Leader ja maaeluvaldkonna uudiste ja artiklite kajastamist. Veebil on kättesaadavad kõik maaeluvõrgustiku üksuse poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted ja osalejate nimekirjad ning info Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevusega seotud ürituste kohta.

2014. a külastas veebilehte 49 286 erinevat külastajat, keskmiselt vaatas üks külastaja 3,5 lehekülge, veebilehel viibiti keskmiselt 3:10 minutit, veebilehte vaadati kokku 275 788 korda.

2014. a jätkati maaeluvõrgustiku andmebaaside täiendamist ja uuendamist.

177

Koostöö arendamine Euroopa maaelu arengu võrgustikus

Nagu ka eelnevatel aastatel, oli 2014. a maaeluvõrgustiku üheks oluliseks prioriteediks osalemine aktiivse võrgustikuliikmena Euroopa maaelu arengu võrgustiku (edaspidi Euroopa maaeluvõrgustik) tegevustes.

2014. a on osaletud kõikidel Euroopa maaeluvõrgustiku komiteede ja maaeluvõrgustike töökoosolekutel:

− Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee (2 istungit);

− Euroopa maaeluvõrgustiku Leader allkomitee (1 istung);

− Riiklike maaeluvõrgustike üksuste töökoosolek (1 koosolek);

− Euroopa maaeluvõrgustiku koolitusprojekti pilootprojekti seminar (1 seminar);

− Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike töökohtumine (1 koosolek);

− Koostöö Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunktiga ja teiste liikmesriikide maaeluvõrgustike üksustega (ENRD seminar „Kuus aastat Euroopa maaelu ühendades – õppides minevikust, valmistudes tulevikuks“; ENRD seminar maaelu arengu kommunikatsioonist, LINC 2014. a).

5.4.4 TEHNILISE ABI KASUTAMINE

Maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine toimub MAK-i tehnilise abi vahendite kaudu. Tehnilise abi koondkava kinnitati 5. veebruaril 2014. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 1.3-1/24. Maaeluvõrgustiku juhtimiseks ning tegevuskava rakendamiseks 2014. a-ks antud tehnilise abi eelarve jaotus, eristades kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel, oli kokku 0,2 mln eurot, millest maaeluvõrgustiku jooksevkuludeks 50,4 tuhat eurot ja maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamiseks 121,4 tuhat eurot.

2014. a moodustas maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu 29% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 71% maaeluvõrgustiku kuludest (Tabel 67).

178

Tabel 67. Maaeluvõrgustiku juhtimiskulude ja tegevuskava eelarve jagunemine 2014. a

KULULIIK eurot osakaal (%) 1. Maaeluvõrgustiku juhtimine KOKKU, sh: 50 372 29,3

1.1. Maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna ning tugistruktuuride

personalikulud, koos töötajate tööjõukulu sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga (koondkava

rida 1.1 – osaliselt)

37 838 75,1

1.2. Maaeluvõrgustiku üksuse kontoritehnika, varustuse, töökohtade sisustamise ning tark- ja riistvara soetamisega

seotud kulud (koondkava rida 1.3) 2 500 5

1.3. Maaeluvõrgustiku üksuse üldised majanduskulud, sh kommunaalkulud (koondkava rida 1.7)

6 520 12,9

1.4. Maaeluvõrgustiku üksuse bürootarbed ( koondkava rida 1.4)

0 0

1.5. Maaeluvõrgustiku üksuse töötajate koolituskulud (koondkava rida 1.5)

0 0

1.6. Maaeluvõrgustiku üksuse püsikulud transpordile (autohooldus ja liisingumaksed) (koondkava rida 1.7)

3 514 7

2. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud kulud KOKKU, sh:

121 378 70,7

2.1. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud maaeluvõrgustiku büroo töötajate personalikulu, koos

töötajate tööjõukulu sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga (koondkava rida 1.1)

50 961 42

2.2. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud ekspertide personalikulu, koos töötajate tööjõukulu

sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga (koondkava rida 1.1)

15 498 13

2.3. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud sidekulud (koondkava rida 1.4)

480 0,4

2.4. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud transpordikulu (kütusekulud) + parkimine (koondkava rida

3.1) 3 286 2,7

2.5. Uuringud ja küsitlused (koondkava rida 3.2) 0 0 2.6. Reklaam- ja reklaammaterjalid (koondkava rida 4.3) 0 0 2.7. Trükistega ja rändnäituse ettevalmistamisega seotud

kulud (koondkava rida 4.2 + 4.8) 1 283 1

2.8. MAK- projektide tutvustamine ETV kaudu (videolood) (koondkava rida 4.6)

0 0

2.9. Ürituste korraldamine (koondkava rida 4.1) 39 700 32,6 2.10. Maaeluvõrgustiku üksuse väliskoostöö kulud

(koondkava rida 1.6) 10 000 8,2

2.11. Maaeluvõrgustiku veebilehe arendamise ja kasutamisega seotud infosüsteemi soetamine, paigaldamine

ja hooldus (koondkava rida 4.7) 170 0,1

Kokku 171 750 100

179

5.5 TEAVITUSTEGEVUSED

5.5.1 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TEAVITUSTEGEVUS

Pressiteated

Ministeeriumi pressiteated ja uudised avaldatakse ministeeriumi veebilehe www.agri.ee avalehel.

2014. a avaldasime kokku 31 MAK-iga seotud pressiteadet, kus peamisteks teemadeks olid: MAK-i tulemused, uue arengukava vastuvõtmine ja sisu tutvustamine, maaelu- ja põllumajandustoetuste süsteem, Leader programm, maaettevõtete/põllumajanduse olukord ja arengutrendid jmt.

Levik: veebilehele, meedialistis olevaile ajakirjanikele ning põllumajanduse, maaelu ja toiduainetööstuse valdkonna organisatsioonidele ja liitudele, PM-i haldusala asutustele. Originaalkujul või kokkuvõtvalt on pressiteateid kajastanud erinevad paber- ja elektroonilised väljaanded, uudisteagentuurid, raadio ja TV, portaalid. Pressiteadetes avaldatud teemadel esitasid erinevad meediakanalid vajadusel lisaküsimusi ja said soovitud vastused.

Sotsiaalmeedia

2014. a kevadest kasutab PM aktiivselt sotsiaalmeedia võimalusi Facebook’is: https://www.facebook.com/Pollumajandusministeerium. Alates lehe loomisest on läbi Facebook’i jõudnud tuhandete inimesteni info erinevatest info- ja teabepäevadest, esile on tõstetud MAK-i tulemusi, Eesti põllumajandustootjate saavutusi jpm.

Koduleht

2014. a uuenes PM-i veebileht seoses üleminekuga valitsusasutuste ühtsele visuaalsele identiteedile. MAK 2014-2020-ga seotud info jaoks on PM-i veebilehel kasutusel eraldi rubriik http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020, mis on lihtsasti kättesaadav ministeeriumi kodulehe esilehelt. Uuenenud veebilehel on info esitatud kaasaegselt ja lihtsasti arusaadavalt struktureeritult.

Veebilehel on üleval üldinfo MAK-i strateegiliste dokumentide, meetmete, õigusaktide, seire ja hindamise, logo jne kohta. Infopäevade jmt kohta käiv aktuaalne info on kättesaadav ka uudiste alt ja tõstetakse vajadusel esilehel eraldi esile.

Avalikustamise/tähistamise määrus

2014. a sügisel, pärast EK rakendusmääruse nr 808/2014 avaldamist alustati MAK 2014-2020 määruse „Maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise täpsem kord“ väljatöötamist. Kuna EK rakendusmäärusest tulenes palju uuendusi võrreldes perioodiga 2007-2013 ja palju oli EK-ga täpsustamist vajavaid küsimusi, on määruse valmimine kavandatud 2015. a II kvartalisse.

180

Koostöö meediaväljaannetega

Aastaringselt anti erinevate kanalite ajakirjanikele infot, sh statistilisi andmeid MAK-i meetmete kohta, saadeti artikleid ja edulugusid. Lugusid avaldati nii trükimeedias, veebis, raadios kui ka televisioonis. Pidevalt vastati ajakirjanike päringutele MAK-i toetuste, nende jagamise korra, meetmete tingimuste jms teemadel. Oluline osa tegevusest keskendus rahastamisperioodi 2014-2020 ettevalmistuste ja MAK 2014-2020 sisu tutvustamisele.

Kuku raadio saade Maatund

PM tellis AS Trio LSL-ilt 2014. a põllumajanduse ja maaelu teemade kajastamise KUKU Raadio saates „Maatund“. Saadetes käsitleti MAK 2014-2020 kinnitamist, MAK-i võimalusi tootjatele, samuti tehti kokkuvõtteid ja räägiti MAK-i edulugudest. Saate tegijatel oli raskuski lepingu tingimustest kinni pidamisega, mistõttu otsustati pärast 2014. a vähemalt ajutiselt koostöö Maatunni saatega lõpetada.

Videokonkurss maanoortele

2013. ja 2014. a toimusid koostöös Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivaliga (alafestival JustFilm) maanoortele suunatud videokonkursid „Ükskord meie külas“ ja „Ükskord meie külas 2“. Konkursside eesmärk oli panna lapsed ja noored mõtlema elu ja olu üle maapiirkondades.

Konkursside paremaks õnnestumiseks viis JustFilm mitmekümnes koolis kõigist maakondadest läbi filmi tegemist tutvustavad töötoad.

Rahva lemmik valiti Delfi portaalis, üldvõitja valis aga žürii. Parimaid filme näidati Tallinnas Solaris Kino (2013) ja Coca-Cola Plaza (2014) saalides pidulikul auhinnatseremoonial. Konkursiga kaasnes põhjalik meediategevus (pressiteated, intervjuud, sotsiaalmeedia), kajastamine filmifestivali materjalides. Lisaks jagati üle Eesti koolidele, huvikeskustele ja muudele noortega seotud asutustele laiali konkursi plakatid.

Infopäevad, teabepäevad, koolitused

Seoses uue programmiperioodi ettevalmistamisega korraldas PM MAK 2014-2020 rakendamiseks vajalikke kohtumisi erinevate organisatsioonide esindajatega. Kokku korraldati 10 ühepäevast kohtumist.

PM korraldas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustati 2015. a kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning MAK 2014-2020 võimalusi. Infopäevadel anti ülevaade otsetoetuste kõige pakilisematest küsimustest (rohestamine, seotud toetused, ökoalade ja uute maade deklareerimise tehnilised nüansid) ning MAK 2014-2020 kõige kiireloomulisematest teemadest (võimalused ja toetuste ajakava, investeeringutoetused, keskkonnatoetused). Infopäevade sihtgrupiks olid põllumajandustootjad. Kokku korraldati kümme infopäeva erinevates Eesti piirkondades, kus osales ligi 1700 põllumajandustootjat ja konsulenti.

MAK-i II telje 2014. a toetuste infopäevade põllumajandustootjatele läbiviimine telliti MTÜ Eesti Maaelu Nõuandekeskuselt. Infopäevade eesmärgiks oli selgitada tootjatele 2014. a rakenduvate MAK-i II telje toetuste ning otsetoetuste saamise nõudeid, sh 2013. a-ga võrreldes

181

tehtud muudatusi ning nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi. Peamised teemad, mida tuli 2014. a selgitada, olid 2014. a taotlemise nõuded ja kohustuste pikendamine, muudatused toetuste määrustes ja nõuetele vastavause nõuetes, samuti e-PRIA tutvustus. Infopäevad viidi läbi Eesti kõigis viieteistkümnes (15) maakonnas, üks ühepäevane infopäev maakonna kohta.

OÜ Taali Mesila korraldas PM-i tellimusel koolituse teemal „Mee käitlemise õiged võtted mahemesinduses“. Alates 2009. a makstakse MAHE-t mesilaste mahepõllumajanduse nõuetele vastava pidamise eest, mis on oluliselt suurendanud tootjate huvi mahemesinduse vastu. Koolituse eesmärgiks oli täiendada tootjate teadmisi ja oskusi mahemesindusest ja mee käitlemisest, mis omakorda annab võimaluse mahemee turuosa suurendamiseks. Koolituse sihtgruppideks olid mesindusega tegelevad põllumajandustootjad ning mahetootmise alustamisest huvitatud. Kursus sisaldas loenguid mee käitlemisest, sh mesindustoodetele lisandväärtuse andmisest ja praktilist õppust mesilas. Korraldati üks ühepäevane koolitus.

Muu teavitus

Koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga korraldati konverents „Peretalude tulevikuväljavaated“, kus oli kõne all Eesti peretalude majanduslik olukord, nende tuleviku väljakutsed ning välislektorite ettekanded peretalude edulugudest ja probleemidest teistes EL-i liikmesriikides. Konverentsi eesmärk oli seotud MAK 2014-2020 prioriteediga 2: põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisus. Kuna ÜRO peaassamblee oli 2014. a kuulutanud rahvusvaheliseks peretalude aastaks, edendamaks pere- ja väikefarme ning pööramaks üldsuse tähelepanu nende olulisele rollile toidu tootmisel, looduslike ressursside kasutamisel, keskkonna kaitsmisel, jätkusuutlikul arengul, vaesuse ja näljahäda leevendamisel. Konverentsi sihtgruppideks olid põllumajandusega tegelevad ettevõtjad ja maaettevõtjad, maapiirkonna ettevõtjaid esindavad organisatsioonid ja toiduainetööstuse esindajad, väliskülalised naaberriikidest, ajakirjanikud ning põllumajandusega seotud ametnikud. Korraldati üks ühepäevane konverents.

Tallinnas toimus koostöös EK-ga EIP-i seminar „Establishing Operational Groups under Rural Development Programmes“, mis oli suunatud EIP-i töörühmade loomisele Balti- ja Põhjamaades. Seminarid toimusid erinevates riikides ning Balti ja Põhjamaade osalejad olid kutsutud Tallinnasse. Osalejad olid Sloveeniast, Horvaatiast, Saksamaalt, Austriast, Ungarist, Eestist, Taanist, Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast. Peamiselt olid eelpool nimetatud riikidest kohal talunikud, teadlased, uurijad, nõustajad, ettevõtjad, MTÜ-d ja teised maapiirkonna aktivistid, kes plaanisid läbi tõhusa koostöö rakendada innovaatilisi projekte. Seminari ettekanded tutvustasid parimaid tavasid ja töögruppides tehtud ajurünnakud aitasid leida vastuseid järgnevatele küsimustele: „Millised on peamised probleemid, mis tuleb lahendada selleks, et luua töörühmad?“; „Keda kaasata töörühma?“; „Milliseid ressursse on töörühma loomiseks vaja?“ jne. Kokku viidi läbi 5 samasisulist regionaalset seminari. Lisaks Eestile toimusid seminarid Tšehhis, Prantsusmaal, Sloveenias ja Portugalis.

Koostöös MMIK-iga viidi läbi loengusarja „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“ III loeng teemal pealkirjaga „LEADER – kas uus ühiskondlik kord? Projektikirjutajate klassi tõus.“ („LEADER a New Social Order? The rise of project class“). Loengu lektoriks oli sotsioloogia professor Imre Kovách Ungari Teaduste Akadeemiast. Kuna lektor on osalenud uurimisgruppides, kus on vaadeldud viimaste aastate maaeluarengut ja Leader programmi

182

vaatenurgast, kuidas projektipõhiste toetustega on välja kujunenud nähtus, mida võib kutsuda ka uueks ühiskondlikuks korraks ja uueks klassiks, siis eelnevast tulenevalt ka loengu pealkiri, mis on esitatud küsimusena: „LEADER – kas uus ühiskondlik kord? Projektikirjutajate klassi tõus“. Neid teemasid püütakse loengul avada. Professor rääkis oma loengus ka sellest, millise uue võimalusena ta maapiirkondade jaoks Leader-meedet näeb ja milline võimalus see on. EL, kui institutsioon, viib oma poliitikaid ellu ainult projektipõhiselt. Kas ja millised ohud projektipõhisusega on. Viidi läbi üks loeng.

Trükised

PM annab alates 2007. a igal aastal välja trükist „Mahepõllumajandus Eestis“. Eesmärk oli infotrükise „Mahepõllumajandus Eestis 2013“ teksti uuendamine trükise „Mahepõllumajandus Eestis 2014“ väljaandmiseks, et tutvustada Eesti mahepõllumajanduse arengut, hetkeolukorda ja MAHE-t. Trükise täiendamist tingib asjaolu, kuna selles sisalduvad statistilised näitajad vajavad kaasajastamist, fotod uuendamist ning viited mahepõllumajanduse nõuetele ja õigusaktidele vajavad osaliselt muutmist. 2014. a anti välja mahepõllumajanduse infotrükis „Mahepõllumajandus Eesti 2013“ (eesti ja inglise keeles) (formaat 105x210 mm, maht koos kaantega 56 lk, sisaldab läbivalt fotosid, 4 värviga liimköide).

Esinduskingitused

2014. a telliti esinduskingitusteks Eesti väiketootjate valmistatud meeneid – keraamilisi kruuse ja kannusid, millele on lisatud MAK-i sümboolika (MAK-i logo, EL-i lipp). Esinduskingitused on kasutusel suhtluses klientide ja partneritega.

Kommunikatsioonitöö planeerimine

2014. a alustati MAK 2014-2020 kommunikatsioonistrateegia koostamist. Sihtrühmade infovajaduse analüüsimiseks viis PM-i avalike suhete osakond 2014. a sügisel läbi fookusgrupiintervjuud (kokku viis intervjuud), mille käigus küsitleti Eesti erinevate piirkondade põllumajandustootjaid, konsulente ning maaelu mitmekesistamisega tegelevaid sihtrühmi.

Uuringul kolmeks põhieesmärgiks oli välja selgitada: 1) põhilised maaelu arengukava toetuste kohta info otsimise praktikad; 2) peamised infovajadused ja probleemkohad; 3) võimalused põllumajanduse ja maaelu kuvandi kujundamisel.

Põhiliste järeldustena selgus intervjuudest, et suurem rõhk tuleb panna otsesuhtlusele sihtgruppidega ja sihtida infot võimalikult täpselt. Oluline roll on võimalikult lühikestel ja lihtsatel juhistel. Samal ajal tuleks avalikkusele suunatud kommunikatsioonis rääkida enam MAK-ist tervikuna ja selle tulemustest (potentsiaalsed taotlejad saavad toetuste tingimuste info kätte parema sihtimise läbi). Samuti sooviti maa- ja linnainimese/tootja ja tarbija kokku viimist, et suureneks üksteise mõistmine ja arusaam toidu päritolust.

Koostöös MMIK-i ja PRIA-ga analüüsiti ka kõiki seniseid teavitustegevusi ja koostati SWOT-analüüs.

183

5.5.2 PRIA TEAVITUSTEGEVUSED

PRIA-s korraldab klientide ja avalikkuse teavitamist teabeosakond koostöös teiste osakondadega. Samuti süvenes koostöö PM-i avalike suhete osakonnaga.

PRIA teabeosakonna ülesandeks on meedia ja avalikkuse teavitamine, klienditeenindus ja kliendi tagasiside haldamine, kodulehe administreerimine, osalemine e-teenuste rakendamisel ja nende turundus, asutuse sisekommunikatsiooni korraldamine jne. Seoses uue programmiperioodi ettevalmistamisega lisandus 2014. a ülesandeid protsessipõhisele juhtimisele üleminekuks: osalemine protsesside ja standardite väljatöötamises ning terminite sõnastiku loomises, samuti standardprotsesside ettevalmistamine infovahetuse korraldamiseks klientide ja meetmetega seotud protsessides.

Lähteandmeid teavituse korraldamiseks saadi PRIA arengukavast, klientide jooksvast tagasi-sidest ja meedia huvist, koostööst teiste asutustega, 2012. a sügisel Faktum & Ariko AS-i poolt PRIA tellimisel läbiviidud klientide uuringu tulemustest (http://www.pria.ee/et/pria/uuringud), EBS-i magistrandi Katariina Tuuliku 2013. a suvel läbiviidud küsitlusest konsulentide seas ning 2013. a lõpus valminud PRIA kommunikatsioonistrateegiast.

PRIA kommunikatsioonistrateegia on valminud koostöös OÜ-ga Claro Consulting (Agu Uudelepp), mille käigus intervjueeriti PRIA ja PM-i juhte, fookusgruppe (sh PRIA töötajad, meedia, kliendid), kaardistati kommunikatsiooni eesmärgid ja sõnumid sihtgruppidele vastavalt nende vajadustele.

Juba mitu aastat on suurim osa PRIA teavitustöö mahust seotud MAK-iga (kokku 2014. a üle 150 erineva nimetuse päringuvastuseid, selgitusi, artikleid, pressiteateid, uudiseid, e-infokirju).

Teavitamiseks kasutatud kanalid

Enim kasutatavaks kanaliks PRIA ja MAK-iga seotud info saamiseks on PRIA koduleht www.pria.ee. Suurenenud on e-PRIA teenuste osakaal (sisaldab kasutusjuhendeid teksti ja videona). Viimase uuringu kohaselt kasutab PRIA kodulehte infoallikana üle 70% taotlejatest.

2014. a avanes esimese MAK 2014-2020 meetmena Leader-meetme raames antav toetus kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks KTG-dele ning see oli ka esimene, mille taotlusi võeti KTG-delt vastu ainult e-PRIA vahendusel. Taotluste vastuvõtule eelnes koolitus 43 tegevusgrupi esindajale.

PRIA kodulehe ülesehitus on klientide huvidest lähtuvalt valdkonnapõhine. Lisaks pakub avalehe rubriik „Oluline“ viiteid üldisele infole, mis puudutab kõiki PRIA kliente. Täpsed taotlusvoorude ajad ja kohad teatab PRIA investeeringumeetme kohta Ametlike Teadaannete (www.ametlikudteadaanded.ee) vahendusel enne vastuvõtu algust. Käimasolevate taotlusvoorude info on ka kodulehe avalehel eraldi aknas.

Kodulehe valdkonnapõhised alajaotused sisaldavad lisaks olulisele üldinfole ja valdkonnapõhistele uudistele teavet kõigi PRIA vahendatavate meetmete tingimuste kohta, sh juriidilised alused, enamikel meetmetel „Abiks taotlejale“, väljaprinditavad ja arvutis täidetavad taotluse vormid, näidised juhenditega vormide täitmiseks, erinevate meetmete puhul veel lisaks

184

spetsiifilisi abimaterjale. Põhjalikum info taotluse esitamise, sellega kaasnevate nõuete ja kohustuste ning menetluse kohta on juhendites „Abiks taotlejale“, mis valmivad PRIA ja PM-i koostöös.

Kodulehel uudiste rubriigis avaldatakse teateid ja uudiseid nii PRIA-lt kui partneritelt, eelkõige PM-ilt.

PRIA avaldab kodulehel ka andmed toetuste määramise ja maksete kohta. Info on leitav finantsaastate lõikes otsingumootori kaudu http://www.pria.ee/et/toetused/toetusesaajad/. Üksikute meetmete lõikes on määratud toetuste kohta andmed iga meetme vastava taotlusvooru lehel rubriigis „Toetuste saajad“.

Rubriik „Statistika“ sisaldab PRIA eelarve- ja analüüsiosakonna koostatud andmeid PRIA poolt makstud toetuste kohta erinevate perioodide, arengukavade, meetmete, Eesti ja EL-i summade, Eesti KOV-ide ja maakondade lõikes.

Kodulehe vahendusel on klientidel võimalik broneerida aega taotluste ja andmete esitamiseks, samuti e-PRIA kliendiarvutite kasutamiseks PRIA maakondlikes teenindusbüroodes.

Kodulehe kaudu on ka võimalus liituda e-infokirja listiga, anda kliendi tagasisidet ja tellida RSS uudistevoog. Avalehe kaudu on kättesaadav põllumassiivide elektrooniline veebikaart, mida 2014. a uuendati.

PRIA Facebook’i lehekülg (https://www.facebook.com/pages/P%C3%B5llumajanduse-Registrite-ja-Informatsiooni-Amet-PRIA/113935215341209?fref=ts) võeti kasutusele 2014. a alguses. Aasta lõpu seisuga jälgis lehekülge ca 300 Facebook’i keskkonna kasutajat. Statistika järgi on populaarsemad postitused jõudnud ka kuni 2300 Facebook’i kasutaja uudisvoogu (reach). Kõik lehekülje „fännid“ on liitunud lehega nn orgaaniliselt (organic likes), sest ühtegi fännikampaaniat lehe külastatavuse suurendamise eesmärgil pole korraldatud. PRIA on eesmärgiks võtnud PRIA Facebook’i lehele teha minimaalselt ühe postituse nädalas ning toetuste taotlemise ja muu informatsiooni jagamise mõttes „kiiretel aegadel“ ka igapäevaselt kuni kolm postitust päevas. Eelkõige on Facebook’i leht olnud kasutusel lisakanalina PRIA peamiste sõnumite edastamisel – uudistele laiema kõlapinna saamisel, tähtsamate PRIA-t puudutavate meediakajastuste jagamisel, värske infokirja ilmumisest teavitamisel, PRIA teenindusbüroode lahtiolekuaegade muutustest pühade ajal, uute trükiste või juhendmaterjalide valmimisest, PRIA pakutavate uute e-teenuste tutvustamisel, info edastamisel taotlusvoorude alguse või lõpu kohta, olulise statistika jagamisel jms. Arvestades sotsiaalmeedia mitteformaalset iseloomu, on PRIA Facebook’i lehel jagatud mõnikord ka meelelahutuslikumat laadi sisu, mis võiks PRIA kliente huvitada. Samuti on edasi jagatud PM-i Facebooki lehe olulisemaid postitusi (ning ka vastupidi on jagatud PRIA postitusi). PRIA postitusi on edasi jaganud ka paljud teised põllumeeste erialaliidud ja ühingud.

PRIA elektrooniline infokiri ilmub üks kord kuus. MAK-i teemasid käsitleti igas e-infokirjas. Infokiri edastab jooksvat toetuste teemalist infot ja andmeid: hiljuti lõppenud taotlusvoorude tulemused, toetuse määramised ja maksmised, teated algavate taotlusvoorude kohta, artiklid konkreetsete teemade selgitamiseks. Infokirjas vahendatakse ka PRIA klientide jaoks olulisemaid teemasid kajastavaid pressiteateid.

185

2013. a lisati infokirja uus rubriik „Perioodist 2014-2020“, mis oli mõeldud uue programmperioodiga seonduvate teemade kajastamiseks. 2014. a teises pooles võeti selle asemel kasutusele rubriik „Toetused 2015-2020“, et veelgi detailsemalt kajastada just uue programmperioodi võimalike toetusmeetmete temaatikat.

PRIA on jätkanud alates 2012. a sissejuurdunud tava avaldada infokirjas meeldetuletusi investeeringutoetuste saajatele projektide lõpetamise tähtaegade kohta. Infokiri saadetakse automaatselt kõigile infokirjaga liitunutele. Infokirjaga on võimalik liituda PRIA kodulehel, mille kaudu on kättesaadavad ka kõik varem ilmunud numbrid. 2014. a kasvas PRIA infokirjaga liitunute arv ca 500 adressaadi võrra, küündides aasta lõpu seisuga ligi 7500 tellijani. Infokirjas olevaid teateid vahendab sageli omal algatusel meedia, samuti ajendab see ajakirjanike teemasid põhjalikumalt käsitlema ja selleks PRIA-lt lisainfot küsima. Regulaarselt vahendavad infokirjast pärit teavet Maaleht ja maaleht.ee, Äripäev ja pollumajandus.ee, Maa Elu jt.

Maaleht on kliendiuuringu andmeil kõige olulisim paberväljaanne, kust saadakse infot PRIA ja toetustega seoses. Maaleht on aastaid olnud PRIA-le lepinguline partner tasutud teabe avaldamisel. Maalehele, Maamajandusele ja nende online-lehele anti 2014. a MAK-iga seotud infot kokku 22 korral, 8 korral ilmus PRIA koostatud info PRIA tasutud teabena. Käsitleti MAK programmiperioodi lõpuga seoses projektide tähtaegset lõpetamist ja toetusesaajate kohustusi, sh noortalunikele tehtavate tagasinõuete põhjusi. PRIA-poolset ennetavat infot avaldati seoses PRIA-s toimunud auditite ja võimaliku Euroopa sanktsiooniga, võrdlushindade kataloogi rakendumisega, maastikuelementide deklareerimisega, riigimaade kasutamisega (eriti PLK aladel), toetuste maksustamisega, riigihangete seaduse rikkumistega ja nendega kaasnevate sanktsioonidega.

Teistest väljaannetest kasvas oluliselt Äripäeva, selle portaali põllumajandus.ee ning kord kuus ilmuva lisalehe Põllumajandus huvi PRIA ja toetustega seotud teemade vastu. Äripäeva ajakirjanikud avaldavad sageli otseselt PRIA oma-allikatest pärit infot oma nimede all. Suur oli huvi ka toetustega seotud pettuste ja rikkumiste vastu. Äripäeva väljaannetes avaldas PRIA ka põhjalikku infot võrdlushindade kataloogi rakendamisest.

MAK-i investeeringumeetmetega seotu vastu tundis regulaarselt huvi ja kajastas andmeid BNS, kes samuti vahendas infot taotlusvoorude, toetuste määramise ja maksmise vastu (päringuid tehti 12 korral). Eesti Ekspressi ajakirjanikud tundsid huvi ka taotluste menetlemise sõltumatuse, kontrollide sisu jmt vastu.

Maakonnalehtedest oli suurim Saarte Hääle päringute arv (MAK-i teemadel 11). MAK-iga seotud materjali korduvad kasutajad ja päringute esitajad on olnud ka Sakala, Valgamaalane, Järva Teataja, Postimees, Tartu Postimees, Lääne Elu, Meie Maa, Pärnu Postimees, Eesti Päevaleht.

Erinevatele väljaannetele selgitati toetusõiguslikkuse nõudeid seoses maa kasutamisega, erisusi riigimaa kasutamisel ja sinna toetuste taotlemisel.

Maakonnalehtedele koostati ja saadeti avaldamiseks proaktiivne artikkel riigihangete nõuete, kontrollimistel tuvastatud rikkumiste ja sellega kaasnevate tagasinõuete teemal.

186

Raadiojaamadest tundis PRIA ja MAK-i teemade vastu enim huvi Kuku „Maatund“, mis valmib koostöös PM-iga, samuti ERR Vikerraadio. Telejaamadest tundis MAK-i teemade vastu enim huvi ERR ETV.

Trükised

2014. a valmis 12 000 brošüüri „Pindalatoetuste põhitõed 2014“ (formaat B5, 16 lk). Trükis sisaldab taotluste esitamise juhiseid, kõigi meetmete lühitutvustust ja e-PRIA-s taotluse esitamise kirjeldust. Trükis saadeti varem paberil taotlused esitanud klientidele postiga koju koos teiste pindalatoetuste taotlemiseks vajalike materjalidega, ülejäänud tiraaži levitati Maamessil, infopäevadel ja PRIA teenindusbüroodes. Harju maakonnas viidi läbi pilootprojekt – paberil materjale ei saadetud, paberteavitus asendati e-teavituse ja muudes võimalikes kohalikes kanalites teavitamisega (e-kirjad klientidele ja sidusorganisatsioonidele, vallalehtede, teavitus ja juhendamine teenindusbüroos), kaasati nõuandeteenistuse konsulendid.

Samas tiraažis trükiti ja saadeti klientidele (v.a Harjumaal) koju ka nõuetele vastavuse küsimustiku ja põllumajanduskultuuride loetelu. Sama saadetisega said kliendid taotlemiseks vajalikud eeltäidetud andmetega vormid. Vastavalt klientide soovidele tehti lisaks teenindusbüroodes väljatrükke elektroonilisel kujul PRIA kodulehel olevatest juhenditest „Abiks taotlejale“ vastavalt meetmele, mille infot klient otsis.

Valmistati 9000 trükist (8 lk A5) juhistega maastikuelementide deklareerimiseks, millega hõlmati ka MAK-i ühikupõhiseid toetusi taotlev sihtgrupp. 7242 trükist postitati klientidele, ülejäänuid teavitati e-kirjaga. Ülejäänud trükised jaotati teenindusbüroodes ja konsulentide kaudu.

Investeeringutoetuste klientidele saadeti projekti lõpetamise tähtaja saabudes meeldetuletusi nende kohustuste kohta.

e-PRIA teavitus

Alates 2011. a on lisaks MAK-i suurimal sihtgrupil, MAK-i II telje toetuste taotlejatel, võimalik e-PRIA-t aina rohkem kasutada, kuna e-teenuseid on aasta-aastalt lisandunud.

Senise e-PRIA kõrvale lansseeriti lisaks 2014. a sügisel ka uus e-PRIA portaal, kuhu hakatakse looma uusi ja senisest mugavamaid e-teenuseid toetuste taotlemiseks ning taotlemisega seonduvate toimingute sooritamiseks. Uues e-keskkonnas oli esimesena võimalik kasutada hinnakataloogi andmete sisestamise ja vaatamise teenust ning toetustest sai esimesena esitada Leader tegevusgruppidele suunatud tegevusgrupi strateegiate ettevalmistamise toetuse taotlusi.

Nii uut kui vana e-PRIA-t tutvustati PRIA töötajate poolt konsulentide infopäevadel, kus anti ülevaade erinevatest e-teenustest, sh MAK-i teenustest.

2014. a uuendati ja ajakohastati kõiki pindalatoetuste taotlemisega seotud videojuhendeid ning alustati tööd uue maastikuelementide õppefilmi kallal.

Kõik videojuhendid on leitavad PRIA YouTube’i kanalis ja viidatud PRIA kodulehel nii juhendite rubriigis kui ka vastavate meetmete tutvustuse juures. Samuti on viited

187

videojuhenditele e-PRIA-s iga vastava e-teenuse juures. Kõiki uusi videojuhendeid reklaamitakse välja ka PRIA Facebook’i lehel. Videojuhendeid saab vaadata PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, kus e-PRIA kliendiarvutite juures juhendavad vajadusel PRIA töötajad kliente kohapeal.

2014. a alguses algas suuremahuline e-PRIA teavituskampaania, mis oli suunatud eelkõige pindala- ja keskkonnatoetuste taotlejatele. PRIA maakondlike teenindusbüroode töötajad jätkasid juba aasta varem edukaks osutunud kampaaniat – helistati ja saadeti e-kirju oma piirkonna pindalatoetuste taotlejatele kevadise pindalatoetuste taotlusvooru eel ja ajal, kutsudes taotlejaid teenindusbüroosse e-PRIA kasutamist õppima. Kokku käis PRIA büroodes e-PRIA vahendusel taotluse esitamist õppimas üle 3000 pindalatoetuste taotleja. Lisaks saadeti e-posti teel mitu masspostituskirja pindalatoetuste taotlejatele koos meeldetuletusega taotlusvoorude kohta ja üleskutsega esitada taotlus e-PRIA-s.

Paralleelselt toimus ka 2 uut pilootprojekti e-PRIA teavituse osas. Esimese pilootprojekti puhul oli 2014. a kevadel nelja valla - Kihnu, Suure-Jaani, Kambja ja Avinurme – elanikel, kes seni olid oma pindalatoetuste taotluse esitanud paberil, võimalik pöörduda kohalikku vallavalitsusse ja sealsete töötajate abiga oma taotlus e-PRIA vahendusel ära esitada. Eelnevalt olid valla töötajad PRIA spetsialistidelt vajaliku koolituse saanud. Pilootprojekti tulemusena kasvas nii e-PRIA vahendusel esitatud taotluste arv kui ka protsent (võrreldes pabertaotlustega) kõikides projektis osalenud valdades. Eriti suure hüppe tegi Kihnu vald, kus 2014. a kevadel esitati tervelt 77% kõigist pindalatoetuste taotlustest e-PRIA-s (2013. a 17%). Suure-Jaani vallas aga esitasid 2014. a oma taotluse e-PRIA vahendusel tervelt 59 inimest rohkem kui aasta varem – 243 taotlejaga vallas on selline tõus märkimisväärne. Teise pilootprojekti puhul oli 2014. a märtsi algusest saadik kõikidel pindalatoetuste taotlejatel võimalus esmakordselt pöörduda maakondlike nõuandekeskuste konsulentide poole tasuta e-PRIA kasutamise juhendamise saamiseks. Kokku kasutas seda võimalust rohkem kui 1600 pindalatoetuste klienti.

Nõuandekeskustesse oodati juhendamisele kõiki põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid ja turustajaid ning teisi maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ja isikuid, kes polnud varem e-PRIA-ga kokku puutunud või olid selle kasutamisel hätta jäänud. Klientidele õpetati e-PRIA kasutamist, oma põldude e-PRIA-sse sisestamist ja aidati soovijatel taotlus elektrooniliselt ka PRIA-le ära esitada. Samuti said need, kellel kodus puudub arvuti või internetiühendus, kasutada nõuandekeskuste arvuteid oma taotluse täitmiseks ja esitamiseks.

Suuremahulise teavituskampaania tulemusena esitasidki pindalatoetuste taotlusperioodil oma taotluse e-PRIA vahendusel esmakordselt üle poole kõigist taotlejatest. Üle 54% kõikidest pindalatoetuste taotlustest laekus elektroonilisel kujul ja kokku taotleti e-PRIA vahendusel toetusi 80%-le kogu taotlusalusest pindalast. See on rekordiliselt hea tulemus, kuna aasta varem esitati e-PRIA vahendusel ca 29% kõigist taotlustest, mis hõlmas 51% hektaritest.

Üritused ja kohtumised klientide ja partneritega

PRIA teenistujad on pidanud MAK-i meetmeid ja toetuste taotlemist tutvustavaid ettekandeid infopäevadel, koolitustel, konverentsidel, kohtumistel partneritega jmt.

188

LEADER toetuste büroo esindajad osalesid ja esinesid MMIK-i korraldatud infopäevadel, kus KTG-dele tutvustati strateegia koostamise meedet ja sellega seoses e-PRIA uusi teenuseid (2 koolitust), samuti osaleti ja esineti kolmel infopäeval KTG-dele. PRIA põldude registri esindajad osalesid MES-i korraldatud kolmel koolitustel konsulentidele ja tutvustasid e-PRIA teenuseid ning nende kasutamist, PRIA esindaja osales ka kahel analoogsel MES-i koolitusel konsulentidele.

PRIA keskuses pidas oma töökoosoleku Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatus, kus PRIA peadirektor pidas ettekande uue programmiperioodi ettevalmistustest PRIA-s. Ettekanne hõlmas ka MAK-i meetmeid ja sihtgruppe.

PRIA poolt koolitati pilootprojekti kaasatud nelja KOV-i esindajaid e-PRIA teenuste osas.

Maamessil oli PRIA esindatud ühises messiboksis koos PM-i ja teiste selle haldusala asutustega. Tutvustati e-PRIA teenuseid, kohal olid erinevate meetmete spetsialistid, kes vastasid huviliste küsimustele.

PRIA arengutoetuste osakond korraldas PRIA keskuses ürituse põllutöömasinate ja -seadmete müüjatele, tutvustamaks nn hinnakataloogi ja selle kasutamist. Samal teemal on sama sihtgruppi teavitatud ka kirjalikult.

PRIA esindaja osales kümnel PM-i korraldatud infopäeval ja tutvustas maastikuelementidega seotud e-PRIA teenuseid, mida kasutavad ka MAK-i toetuste taotlejad.

PRIA kontrolliosakonna juhataja ja nõunik osalesid mitmel üritusel, kus saadi ja jagati kogemusi seoses kontrolli ja pettuseriskidega. Osaleti Ernst & Young Baltic AS-i korraldatud üritusel ettekandega „Kogemusi võltsitud dokumentide ja andmete avastamise kohta seoses investeeringumeetmetega“. Tutvustati Riias Läti makseagentuurile PRIA erikontrolli praktikat ja riskianalüüsi projekti. Sofias tutvustati EL-i kandidaatriikidele pettusekahtluse uurimisele fokuseeritud kontrolliüksuse kasulikkust ja pettusejuhtumite näiteid Eesti/PRIA näidetel.

Alates 2008. a aprillikuust tegutseb PRIA klientide nõukoda, mille istungitel osaleb PRIA juhtkond, põllumajandusminister ja PRIA kutsel 15 roteeruvat liiget, kes on PRIA-ga pikaajaliselt aktiivselt suhelnud kliendid, sh MAK-i toetuste kasutajad. 2014. a toimus kaks kliendinõukoja istungit. Pärnumaal toimunud istungil osales külalisena Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes oli kutsutud kaasa rääkima lairiba arenduste teemadel. MAK-i teemadest olid laual uue programmiperioodiga seotud teemad. Istungitel andis minister ülevaate olukorrast põllumajanduspoliitikas ja PRIA peadirektor PRIA uudistest ning uueks perioodiks seatud eesmärkidest. Kliendinõukojast saadav info ja tagasiside on PRIA-le üheks sisendiks oma tööprotsesside täiustamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks.

Tegevust jätkasid infotelefonid klientide abistamiseks. Kahel erineval põhinumbril helistajad saavad PRIA keskuse piirkonnabüroode töötajatelt vajalikku teavet kõigi MAK-i meetmetega seoses – eraldi telefon on ühikupõhiste (737 7679) ja investeeringumeetmete (737 7678) jaoks. Klientide kirjalike päringute jaoks toimib e-posti aadress [email protected], kuhu laekuvatele päringutele vastavad samad inimesed, kes töötavad infotelefonil. Laekuvate küsimuste kohta koostatakse analüüse, mis on sisendiks teistes töölõikudes, sh teavituse korraldamisel.

189

Teenindusalast tagasisidet, mis hõlmab ka MAK-i meetmetega seonduvaid teemasid, kogutakse klientidelt mitmel viisil: teenindusbüroodes on blanketid ja võimalus neid postitada kohapeal sisepostkasti; blankette jagavad inspektorid kohapealses kontrollis käies. Kodulehel oleva bänneri kaudu saab tagasisidet saata Internetis. PRIA-s on välja töötatud ja toimib metoodika tagasiside haldamiseks ja vajadusel kliendile vastamiseks.

MAK-i teavitusse on PRIA panustanud ka meenete valikul. Meenete valikul lähtutakse maalähedasest ja võimalusel eestimaisest toodangust. Eelistatakse naturaalseid materjale nagu puit, tekstiil, savi. Kujunduses kasutatakse rahvusmustrit, mis annab edasi ideed väärtustada traditsioone ja maalähedust, olles samas soliidne ja tagasihoidlik. Ka meenete sõnumid, nt „Et südamel oleks soe, toetame maaelu arengut“ termokruusil või „Et leib ei lõpeks, toetame maaelu arengut“ savist leivavormil, kannavad sama sõnumit.

2014. a telliti Eesti väiketootjate poolt valmistatud meeneid. Tarnijad leiti riigihanke tulemusel. Erinevaid meeneid MAK-i sümboolikaga (MAK-i logo, EL-i lipp) valmistati teabeosakonna tellimisel 2014. a 8 liiki, lisaks jaotati eelnenud aastatel valminud meeneid, mille seas on ka MAK-i logoga tooteid. Esemeid kingitakse eelkõige klientidele ja partneritele.

5.5.3 PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUSE TEAVITUSTEGEVU SED

Hindamisalane teavitamine

Hindamisalane teavitamine on üks olulisi PMK hindamisalaseid tegevusi. See on tähtis nii põllumajandustootjatele, ametnikele kui ka teistele huvigruppidele nii nende tulevaste tegevuste planeerimisel kui ka käesolevatele tegevustele hinnangu saamiseks. 2014. a toimus hindamisalane teavitamine sarnaselt eelnevatele aastatele. Püsihindaja viis läbi mitmeid infopäevi, mis olid peamiselt suunatud põllumajandustootjatele, ametnikele ja teistele huvilistele. Jooksvalt uuendati infot 2. telje püsihindamist tutvustaval kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/.

Püsihindajad osalesid konverentsidel ja seminaridel hindamisalaste ja ka muude erialaste ettekannete ja poster-ettekannetega ning erinevates allikates avaldati artikleid ja asjakohast infot. Osaleti ka mitmetes projektides, töögruppides ja võrgustikes.

Tagasiside seirevalmis olevatele tootjatele

Nii nagu eelnevatel aastatel, saadeti ka 2014. a tagasiside elurikkuse seirevalimis olevale 66 tootjale. Sarnaselt eelnevatele aastatele sisaldas ülevaade seires oleva tootja maadel läbi viidud lindude ja kimalaste hindamise tulemusi alates aastast, mil tootja seirevalimisse kaasati. Võrdluseks toodi välja ka nende indikaatorite keskmised näitajad seirepiirkonniti ja tootmistüübiti. Tagasisides tootjatele jagati ka üldist infot PMK poolt läbi viidud keskkonnatoetuste hindamise ning muude PMK poolt läbiviidavate tegevuste kohta (sh info elurikkuse seirevalimi tootjatele plaanitavate koolituste kohta). Lisaks toodi eraldi välja, et 2014. a on küll kahe maaelu arengukava perioodi vaheaasta, kuid tootjatel on jätkuvalt võimalik taotleda MAHE-t ja KSM-i.

190

Koolitused ja infopäevad

PM-is toimus juba traditsiooniks kujunenud MAK-i 2. telje 2013. a läbiviidud püsihindamis-uuringuid tutvustav infopäev. Infopäeva eesmärgiks oli tutvustada nii PM-i ametnikele kui ka teistele huvilistele 2. telje hindamiseks PMK poolt läbiviidavate uuringute tulemusi.

Infopäeva sisu:

� Infopäeva juhatas sisse Livi Rooma (PMK), andes ülevaate kõikidest 2. telje püsihindamistegevustest;

� Poollooduslike koosluste hindamine. Pille Koorberg (PMK). Ettekandes anti ülevaade poollooduslike koosluste hetkeseisust Natura 2000 aladel. Eesti suutlikkusest täita EL-i ees võetud kohustusi väärtuslike elupaikade säilimise osas ja MAK-i PLK rolli selles;

� Natura 2000 alade toetamine läbi NAT-i ja NAM-i meetmete. Ere Ploomipuu, Eneli Viik (PMK). Ettekandega anti ülevaade meetmetele seatud eesmärkide saavutamisest, toetuste saajatest grupiti ja sagedamini esinenud eksimustest toetuste taotlemisel ning enimlevinud kaitse-alustest liikidest ja elupaikadest NAM-i toetusalustes metsades;

� Keskkonnasõbralik majandamine. Marje Särekanno, Jaan Kanger (PMK). Ettekandes käsitleti mõnede väljund- ja tulemusnäitajate muutumist perioodil 2007-2013, samuti mõjunäitajate seire tulemusi veekvaliteedi ja mullaviljakuse seisukohalt ning ettevõtete majandusnäitajaid;

� MAHE meede 2013. a. Karli Sepp (PMK). Ettekandes anti ülevaade toetuse taotlejatest ja toetusalustest pindadest, koos olulisemate muutustega vahemikus 2007-2013. Käsitleti ka mahetoetusaluste loomade näitajaid maakondade lõikes. Analüüsiti toetusaluste pindade struktuuri kultuurigruppide alusel ja kultuurigruppide struktuuri mõju MAHE meetme eesmärkide täitmisse;

� Sotsiaalmajanduslikud näitajad 2012. a. Jana Adari (PMK). Ettekandes anti ülevaade MAK-i 2. telje meetmetoetuste tähtsusest põllumajandustootjate sissetulekutes läbi erinevate sotsiaalmajanduslike näitajate. Samuti käsitleti viitega mahepõllumajandusele realiseeritud toodangu osakaalu muutust kogu müügimahust, milliseid viiteid toodangu müügil kasutati ja milliseks kujunes mahetoodete realiseerimishind võrreldes tavatoodanguga;

� LIDAR andmete kasutusvõimaluste analüüs põllumajandusmaastikes. Tambet Kikas (PMK). Ettekandes tutvustati LIDAR (Light Detection And Ranging) andmestikku ja selle kasutusvõimalusi. Vaadeldi andmete sobivust poolautomaatse maastikuseire läbiviimiseks ja kõrgusmodelleerimiseks, sh hüdroloogiline modelleerimine (automaatne pindmiste vooluveekogude genereerimine ja valglate piiritlemine), modelleerimine väikestel maa-aladel jne;

� Väärtuslik põllumajandusmaa Eestis-miks? Kuidas? Milleks? Priit Penu (PMK). Ettekandes käsitleti väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise erinevaid metoodikaid, lähteandmete olemasolu ja kvaliteeti ning kirjeldati selliste maade määratlemise metoodikat riiklikul, maakondlikul ja KOV-i tasandil.

Kuusiku Katsekeskuses toimus mahepõllumajanduse koolitus-põllupäev.

191

Põllupäeva teemad:

� Katsel esinevate umbrohuliikide praktiline määramine ja nende tõrjumise võimalused. Marje Särekanno, Karli Sepp (praktiline töö);

� MAK 2014-2020 MAHE meetme tutvustus. Marika Ruberg (PM);

� Mahe- ja tavaviljeluse külvikorrakatsed Kuusikul. Karli Sepp (PMK).

Põllumajanduskeskkonna toetuste hindamisalane infopäev toimus Palamusel, sihtgrupiks PMK uuringutes osalevad põllumajandusettevõtjad.

Infopäeva teemad:

� Hindamine maaelu arengukavas. Pille Koorberg, Ere Ploomipuu, (PMK);

� Põllumajanduskeskkonna toetused elurikkuse soodustajana. Eneli Viik (PMK);

� Toiteelementide (NKP) bilansi ja pestitsiidide kasutuskoormuse uuringutest, Marje Särekanno, (PMK);

� Mulla elurikkus ja elurikkuse näitajad PMK uuringutes. Kadri Allik, Priit Penu (PMK).

Valgamaal toimus PMK korraldatud seminar „Kliima, ressursid ja põllumajandus“ , mille eesmärgiks oli tutvustada huvigruppidele erinevaid majandamise rakendamise võimalusi, mis aitavad kaasa KHG piiramisele.

Seminari teemad:

� Kliimamuutused ja põllumajandus. Janika Laht (TÜ);

� Ülevaade põllumajanduse keskkonnamõjude hindamisest läbi olelusringi. Sirli Pehme (EMÜ);

� Maakasutus ja KHG. Priit Penu, Karli Sepp (PMK);

� Sõnnikumajandus ja KHG. Allan Kaasik (EMÜ).

Sakus toimus traditsiooniline koolitus-teabepäev „Mahepõllumajandus ja teadus 2014“. Esimene sellelaadne infopäev viidi PMK-s (tollases Taimse Materjali Kontrolli Keskuses) läbi juba aastal 2003.

Teabepäeva teemad:

� Mahepõllumajanduslik tootmine Eestis 2014. a. Virve Järvesoo (PMA);

� MAK 2007-2013 mahetoetuse hindamistulemused. Karli Sepp (PMK);

� Mahepõllumajanduse arengukava. Eve Ader (PM);

� Mahetoiduturu arengutest meil ja mujal. Merit Mikk (Mahepõllumajanduse Sihtasutus);

� Põllumajanduse keskkonnamõjude terviklik hindamine läbi olelusringi. Sirli Pehme (EMÜ);

� Külvikorra- ja maheväetiste katse tulemustest Kuusikul. Karli Sepp (PMK);

� Kartuli väetamisest maheväetistega. Marje Särekanno (PMK).

2014. a toimunud koolituste ja infopäevade ettekanded on kättesaadavad kodulehel.

192

Hindamisega seotud info jagamine teistel üritustel

2014. a osalesid PMK põllumajandusseire ja uuringute osakonna töötajad mitmetel nii Eesti kui ka välisüritustel, kus jagati MAK-i 2. telje hindamisega seotud ja muud erialast infot.

� Karli Sepp esines Kuressaares Väärikate Ülikoolis osalejatele ettekandega „Mahepõllu-majandus – kas parim viis inimtoidu tootmiseks“;

� Livi Rooma esines Tallinnas toimus OECD ja ÜPP indikaatorite arutelul suulise ettekandega „PMK ja MAK püsihindamine“;

� Norras toimus NJF seminar, kus Jaan Kanger oli A. Ital’i suulise ettekande Nitrogen and phosphorus content and trends in small agricultural streams in Estonia kaasautor;

� Tallinnas toimus Euroopa põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse inno-vatsioonipartnerluse (European Innovation Partnership on Agricultural Productivity and Sustainability, lühendina EIP-AGRI) ja PM-i koostöös korraldatud töötuba maaelu arengukava raames töörühmade loomisest (Establishing Operational groups under Rural Development Programmes). Antud töötuba aitasid PMK poolelt korralda EIP-AGRI teeninduspunkti liikmed Pille Koorberg ja Jana Adari;

� Eneli Viik esines EMÜ-s maastikukaitse- ja hoolduse eriala üliõpilastele ettekandega „Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetuste hindamisest“;

� Šotimaal, Edinburghis, toimunud jätkusuutliku maakasutuse teemaline teadus-konverentsil (Delivering multiple benefits from our land: sustainable development in practice) osales Pille Koorberg ettekandega (Integrated land management and the knowledge economy: challenges for implementing rural development policy tools in practice). Konverentsi ettekanded ja tulemused on kättesaadavad konverentsi kodulehel http://www.sruc.ac.uk/info/120470/sruc-sepa_conference. Lisaks osales Pille Koorberg lähetuse käigus ka põllumajandusametnike kohtumistel Šotimaa valitsusasutustes;

� Priit Penu luges EMÜ-s aianduse ning põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise I kursuse tudengitele aines Eesti mullastik loengu „Muldade seire“;

� Tartus toimus EMÜ taimekaitse osakonna seminar, kus Priit Penu esines suulise ettekandega „Taimekaitsevahendite jäägid põllumuldades“;

� Tallinnas toimus MAK-i seirekomisjoni XV istung, kus esines Livi Rooma suulise ettekandega „MAK 2007-2013 2. telje püsihindamine”;

� Viljandimaal (Karksi-Nuias) toimus konsulentide suvine teabepäev 2014, kus suulise ettekandega esinesid: Priit Penu – „Erinevad väetustarbe gradatsioonid ja sellest tulenevad…“ ja Livi Rooma – „MAK 2007-2013 2. telje püsihindamise aruande tutvustus”;

� Saaremaal toimus Ülikoolide Keskuse Saaremaal ja KA korraldatud Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala 1. suveülikool, kus Priit Penu esines suulise ettekandega „Kas Saaremaa põllumajandus vajab rohestamist?“;

� Tallinnas toimus Keskkonnaagentuuri korraldatud keskkonnaandmete valdkonnaülese analüüsi metoodika ja töövahendite arendamise seminar, kus Tambet Kikas esines suulise

193

ettekandega „Kõrge loodusväärtusega põllumajandusalade valikumetoodika väljatöötamise näitel“;

� Tartus toimus EMÜ korraldatud konverents „Mahepõllumajandus täna ja tulevikus“, kus esinesid: Eneli Viik suulise ettekandega „Mahepõllumajandus elurikkuse soodustajana“ ja Karli Sepp, Marje Särekanno ja Jaan Kanger (Lauringson, E., Talgre, L.) stendiettekandega: „Viljavaheldus ja sügisene mullaharimise viis terakultuuride umbrohtumuse mõjutaja maheviljeluses“;

� Tartus toimus EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Eesti Mullateaduse Seltsi koostöös korraldatud V mullapäev, kus Priit Penu esines suulise ettekandega „Põllumuldade seirest“.

Osalemine projektides, töögruppides ja võrgustikes

2014. a jätkas PMK osalemist EK põllumajanduse peadirektoraadi EIP-AGRI ja spetsiaalse teeninduspunkti (EIP-AGRI Service Point) töös. EIP-AGRI võrgustiku ja teeninduspunkti eesmärgiks on koguda ja vahendada informatsiooni ning hõlbustada andmevahetuse protsessi eelkõige tootjate, nõustajate ja teadlaste vahel põllumajandusinnovatsiooni teemade osas. Täpsemat infot EIP-AGRI kohta on võimalik lugeda kodulehelt aadressil http://ec.europa.eu/eip/agriculture/.

� Eneli Viik osales Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku infopunkti (The Helpdesk of the European Evaluation Network for Rural Development) korraldatud temaatilises töögrupis (Thematic Working Group (TWG) Ex-post Evaluation). Üritusel tutvustati maaelu arengukavade järelhindamise juhist ja toimus grupitöö juhise kvaliteedi tõstmiseks;

� Livi Rooma osales HELCOM’i Balti põllumajanduse ja keskkonna kuuendal foorumil (HELCOM Baltic Agriculture and Environment Forum). Foorumil anti ülevaade 2013. a tööst ja planeeriti tööd aastateks 2015-2016;

� Livi Rooma, Pille Koorberg ja Eneli Viik osalesid Tallinnas PM-i, Keskkonnaministeeriumi, KA ja Keskkonnaagentuuri ühisel poollooduslike koosluste seire teemalisel arutelul. Kohtumisel arutati võimaliku poollooduslike koosluste riikliku seire ja MAK poollooduslike koosluste hindamise ühisosa üle;

� Kadri Allik osales Küprosel Euroopa maaelu arengu võrgustiku (European Network for Rural Development, ENRD) korraldatud heade praktikate seminaril „Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine MAK-ides: ulatuse hindamine ja väljundite mõõtmine“ (Climate change mitigation and adaption in RDPs: assessing the scope and measuring the outcomes). Seminari peamine eesmärk oli arutada kliimamuutuste kohanemise ja leevendamise meetmete üle pidades silmas eelkõige uut programmiperioodi 2014-2020;

� Kadri Allik osales Itaalias ESP10 ja EIONET11 ühendatud kohtumisel: esimene Euroopa Mulla Partnerluse plenaarkoosolek + EIONET NRC12 muld 2014 (Invitation to the

10 Euroopa mullapartnerlus (European Soil Partneship). 11 Euroopa keskkonnainfo- ja keskkonnavaatlusvõrk (European Environment Information and Observation Network). 12 Riiklik teemakeskus (National Reference Centre).

194

combined meeting: 1st European Soil Partnership plenary meeting + EIONET NRC Soil 2014). Plenaarkoosoleku eesmärgiks oli tutvustada Euroopa Mullapartnerlust EL-i liikmesriikidele ning mulla valdkonna NRC-de koosolekul arutati nende läbiviidud tegevusi, edaspidiseid ülesandeid ja töös esinenud probleeme;

� Kadri Allik osales Eesti Teadusagentuuri korraldatud Moldova teadlastega kohtumisel Tartu Ülikooli Geenivaramus, kus esines asutust tutvustava lühiettekandega, mille eesmärgiks oli leida Moldova teadlastega koostööks sobiv uurimisvaldkond;

� Pille Koorberg osales Brüsselis EK põllumajanduse peadirektoraadi korraldatud põllumajanduse ja metsanduse avalike hüvede ja ökosüsteemiteenuste seminaril (Public goods and ecosystem services from agriculture and foresty: developing a research agenda for Horizon 2020);

� Kadri Allik osales Tallinnas Keskkonnaagentuuri korraldatud riiklike teemakeskuste (NRC) koosolekul. Keskkonna ja põllumajanduse ning mulla valdkonnas on riiklik teemakeskus PMK. Toodi välja esinenud probleemid NRC-de töös ja Keskkonnaagentuur kui NFP13 jagas juhtnööre, kust saada vajalikku infot tööde planeerimiseks;

� Priit Penu ja Kadri Allik osalesid keskkonnaseire ja andmehõive arendamise (KESE) programmi mulla valdkonna töörühma koosolekutel, kus arutati mullaseire andmete sisestamise iseärasusi vee ja eluslooduse valdkonnaga ühtsesse andmebaasi. Töörühma eksperdid aitavad luua mulla valdkonna andmebaasi ülesehitust, sealjuures andmebaasi arendamine jätkub uuel aastal;

� Priit Penu ja Tambet Kikas osalesid mullakaardi arendamise töögrupi koosolekutel Maa-ametis, kus arutati mullastikukaardi parandamise küsimusi;

� Priit Penu ja Tambet Kikas osalesid väärtusliku põllumajandusmaa väljavalimisega seotud koosolekutel PM-is, kus arutati väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise metoodikat ja järgnevaid tegevusi;

� Tambet Kikas osales Kosmose tegevuskava 2015-2020 kaardistamise töögrupi koosolekul. Tegevuskava eesmärgiks on anda ülevaade, kuidas saaks kasutada lähiajal Euroopa satelliitide andmestikku ning millised teenused võiksid olla riiklikult tasuta;

� Tambet Kikas kuulus 2014. a Eesti Geoinformaatika Seltsi (ESTGIS) juhatusse ning osales seltsi korraldatud üritustel;

� 2014. a jätkus PMK juhtimisel KLV töögrupi töö seoses kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa üle-eestilise määratlusega;

� Marje Särekanno osales Luksemburgis toimunud Euroopa riikide „Põllumajandus ja Keskkond“ (Agriculture and Environment) töögrupi koosolekul. Arutati EL-i põllumajanduskeskkonna indikaatori – kogulämmastiku ning -fosfori toiteelementide bilansi (gross Nutrient N and P balance) raames arvutatavate nn loomade eritumiskoefitsentide ehk sõnniku ümberarvutamise koefitsientide (gross N and P excretion coefficients) teemat, arvutamise metoodikat, analüüsiti erinevate liikmesriikide poolt kasutatavate metoodikate tugevaid ja nõrku külgi (Nitrogen and phosphorus

13 Riiklik koordinaator (National Focal Point).

195

excretion factors for livestock of the methodological studies in the field of agro-environmental indicators (2012/S 87-142068);

� Eneli Viik osales QUESSA (Quantification of Ecosystem Services for Sustainable Agriculture – ökosüsteemi teenuste roll jätkusuutlikus põllumajanduses) sihtgrupi koosolekul, kus tutvustati ja arutleti projekti esmaste tulemuste üle. Eneli Viik on alates 2013. a augustist QUESSA projektis teemasse puutuva sihtgrupi liige. QUESSA on EK poolt 7. raamprogrammi kaudu finantseeritav rahvusvaheline uurimisprojekt, mis kestab 2013.-2017. a. Projektis osaleb 14 teadusasutust üle Euroopa, Eestit esindab EMÜ. Projekti eesmärgiks on hinnata, kuidas poollooduslikud elupaigad (hekid, põllu- ja metsaservad, põõsaste ja puudega kraavid, kesad ja rohumaad) toetavad säästva ja jätkusuutliku põllumajanduse jaoks olulisi ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, röövtoiduliste lülijalgsete soodustamine, mullaerosiooni vältimine jne). Sihtgrupi liikmelt oodatakse kahel koosolekul osalemist ja oma seisukohtade esitamist ning küsitlusele vastamist;

� Looduskalender käivitas 2014. a Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kimalaste teemalise projekti „Rahvateaduslik kimalaste loendus 2014“. Eneli Viik kirjutas antud projekti raames Looduskalendri lehel ilmuvaid kimalaseteemalisi päevatekste ja aitas välja töötada kimalaste loendusmetoodikat. Projekti eesmärgiks oli parandada inimeste teadlikkust kimalaste eluringi ja tähtsuse kohta meie igapäevaelus, õpetada loodushuvilisi oma kodukoha kimalasi märkama ja määrama, saada vaatlusprojekti abil uusi teadmisi kimalaseliikide leviku kohta ja korjetaimede eelistuste kohta Eestis;

� Jana Adari osales PMK esindajana Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja 11. istungil, mille peamiseks teemaks oli maaeluvõrgustiku seire ja hindamine ning tegevusplaanid perioodiks 2014-2020;

� PMK põllumajandusseire ja uuringute osakonna töötajad osalesid MAK-i 2. telje meetmete kujundamise töögruppides, kus aasta alguses jätkus töö, kas koosolekutel või e-mailide teel.

Hindamisega seotud info avaldamine erinevates allikates

� E. Viik, M. Mänd. 2014. Estonian bumblebees. Agricultural Research Centre. Ecoprint, 44 p. L.M. E. Sutcliffe, P. Batary, U. Kormann, A. Baldi, L.V. Dicks, I. Herzon, D. Kleijn, P. Tryjanowski, I. Apostolova, R. Arlettaz, A. Aunins, S. Aviron, L. Baležentiene, C. Fischer, L. Halada, T. Hartel, A. Helm, I. Hristov, S.D. Jelaska, M. Kaligaric, J. Kamp, S. Klimek, P. Koorberg, J. Kostiukova, A. Kovacs-Hostyanszki, T. Kuemmerle, C. Leuschner1, R. Lindborg, J. Loos, S. Maccherini, R. Marja, O. Mathe, I. Paulini, V. Proenca, J. Rey-Benayas, F.X. Sans, C. Seifert, J. Stalenga, J. Timaeus, P. Török, C. van Swaay, E. Viik, T. Tscharntke. 2014. Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland. Diversity and Distributions, 1-9;

� Keskkonnaagentuur, 2014. Keskkonnaülevaade 2013. Alapeatükk Põllumajandus, lk 19-21, Ploomipuu, E. http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kky2013;

� Koorberg P., Integrated land management and knowledge economy: challenges for implementing rural development tools in practice. SRUC-SEPA Conference 2014 Proceedings.

196

http://www.sruc.ac.uk/downloads/download/831/srucsepa_conference_2014_proceedings

� Kõlli, R., Penu, P., 2014. 5. Mullastik. Raamat: Setomaa 1. Loodus. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, lk 97-119;

� L.M. E. Sutcliffe, P. Batary, U. Kormann, Andras Baldi, L.V. Dicks, I. Herzon, D. Kleijn, P. Tryjanowski, I. Apostolova, R. Arlettaz, A. Aunins, S. Aviron, L. Baležentiene, C. Fischer, L. Halada, T. Hartel, A. Helm, I. Hristov, S.D. Jelaska, M. Kaligaric, J. Kamp, S. Klimek, P. Koorberg, J. Kostiukova, A. Kovacs-Hostyanszki, T. Kuemmerle, C. Leuschner1, R. Lindborg, J. Loos, S. Maccherini, R. Marja, O. Mathe, I. Paulini, V. Proenca, J. Rey-Benayas, F.X. Sans, C. Seifert, J. Stalenga, J. Timaeus, P. Török, C. van Swaay, E. Viik, T. Tscharntke. 2014. Harnessing the biodiversity value of Central and Eastern European farmland. Diversity and Distributions, 1-9;

� Püttsepp, Ü., Liiva, H., Orupõld, K., Purgas, M., Kauer, K., Kikkas, K., Kukumägi, M., Celi, L., 2014. Stability of soil organic matter in different forest soils and under artificial Cd stress. In: Book of Abstracts: BIOGEOMON 2014 8th International Symposium on Ecosystem Behavior University of Bayreuth, Germany July 13th – 17th, 2014. (Toim.) Holzheu, S., Thies, B. Bayreuth, Germany: Difo-Druck GmbH, 96052 Bamberg, Germany, 2014, 165–165;

� R. Marja, I. Herzon, E. Viik, J. Elts, M. Mänd, T. Tscharntke, P. Batáry. 2014. Environmentally friendly management as an intermediate strategy between organic and conventional agriculture to support biodiversity. Biological Conservation 178, 146-154;

� Sepp, K. Mahepõllumajandusliku tootmise meetme püsihindamise tulemused Mahepõllumajanduse leht, ÖTK, 65, 2/2014;

� Sepp, K. Toiteelementide põllubilanss maheviljeluses ja võimalusi selle tasakaalustamiseks. Mahepõllumajanduse leht, ÖTK, 66, 3/2014;

� Sepp, K., Lauringson, E., Talgre, L., Särekanno, M., Kanger, J. Viljavaheldus ja sügisene mullaharimise viis terakultuuride umbrohtumuse mõjutaja maheviljeluses. Konverentsi kogumik: Teaduselt mahepõllumajandusele, EMÜ, Tartu;

� Tonutare, T., Penu, P., Krebstein, K., Rodima, A., Kolli, R., Shanskiy, M., 2014. Comparision of ICP-OES and MP-AES in determing soil nutrients by Mehlich 3 method. In: Geophysical Research Abstracts: EGU General Assembly 2014, Vienna, Austria 27 April-2 May.

5.5.4 EESTI MAAÜLIKOOLI TEAVITUSTEGEVUSED

Püsihindaja EMÜ ja PM-i vahel toimus aasta jooksul mitmeid arutelusid püsihindamise tööde ja andmete täpsustamise küsimustes. Alljärgnevalt on toodud ülevaade olulisematest kohtumistest 2014. a:

� PM-i korraldatud seminaril „OECD ja ÜPP indikaatorid“ ettekande tegemine;

� PMK uuringute teabepäeval ettekande tegemine analüüsi tulemustest „Põllumajandusettevõtjate, sh investeeringutoetuse taotlejate finantsolukord 2015. aastaks“. PM-is;

197

� MAK-i seirekomisjoni XV istung, sh püsihindaja ettekande tegemine 1., 3. telje ja Leader-meetme püsihindamise tulemustest;

� Osalemine ekspertkomitee istungil „20th Meeting of the Expert Committee on Evaluation of Rural Development Programmes“;

� Osalemine Maaeluvõrgustiku koostöökoja 11. istungi arutelul. Tartumaa;

� Uuringu „Noorte talunike teadmiste vahetusvõimalused“ fookusgrupi korraldamine. Koostöö Ecorys’iga;

� Osalemine MAK-i hindamiskomisjoni 8. istungil. PM-is;

� Osalemine MAK 2014-2020 põllumajanduslike investeeringumeetmete töögrupis.

Andmete töötlemiseks ja metoodikate arutamiseks on jooksvalt suheldud järgmiste asutustega:

� SA EMK;

� PMK, 2. telje hindaja – arutlemine uuel programmiperioodi meetmete ja prioriteetide hindamise korraldusest.

Osalemine komiteedes, seminaridel ja töögruppides

� Kersti Aro osales Euroopa maaeluvõrgustiku seminaril „Ühendades Euroopa maapiirkondi – õppides minevikust, valmistudes tulevikuks“ Brüsselis;

� Jaana Prants, Kersti Aro ja Mati Mõtte osalesid Leader VII suveseminaril „MAK 2014-2020 meetme „LEADER – kohalikuks arenguks“ sisehindamise seminaril Eismal;

� Kersti Aro osales maaeluvõrgustiku poolt korraldatud kohaliku toidu teemapäeval Jänedal;

� Osalemine PRIA kliendinõukoja istungil Viljandimaal;

� Kersti Aro ja Mati Mõtte osalesid Leader seire- ja sisehindamise arutelul Tallinnas;

� Kersti Aro osales loengusarja „Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule“ kolmandal loengul Tallinnas;

� Jaana Prants, Kersti Aro ja Risto Räisa osalesid Leader infopäeval Tartumaal ning infopäeval kirjutasid arutelurühmas esitletust kokkuvõtte;

� Osalemine Põllumajanduskonsulentide Kutsekomisjoni töös EMÜ esindajana.

5.5.5 SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUSE TEAVITUSTEGEVUSED

Teavitamise ja avalikustamisega seotud tegevusteks SA EMK-l 2014. a tehnilise abi vahendeid kasutada ei olnud ning neid tegevusi rahastati muudest vahenditest.

SA EMK kodulehel www.eramets.ee kajastatakse info kõigi SA EMK administreeritavate MAK-i raames erametsaomanikele suunatud toetuste taotlemise tingimuste ja vastuvõtuaegade kohta. Kodulehelt on kättesaadavad taotlusvormid ja selle juurde kuuluvad lisadokumendid, juriidilised

198

alused (määrused ja nende lisad), taotluste vastuvõtuajad ja kohad, muu info ja teated. Samuti on kodulehel saadaval infomaterjal „Abiks taotlejale“, mis on kontsentreeritud abimaterjal taotluse esitajale. Kodulehel avaldatakse teateid taotlusvoorude algusest, taotlusvooru tulemustest (nt kui suure summa ulatuses ühte või teise meetmesse taotlusi esitati). Kodulehel avalikustatakse toetuste abil rajatud suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade asukohad. Pärast toetuse otsuste tegemist lisab SA EMK kodulehele lingi PRIA veebilehele, kus avaldatakse toetuse saajate nimekirjad.

2014. a koostati abimaterjal „Abiks taotlejale“ NAM-i kohta. Sarnaselt eelnevatele aastatele taotlejatele mõeldud abimaterjali „Abiks taotlejale“ trükistena välja ei antud. Abimaterjal ilmus vaid elektroonilisel kujul SA EMK kodulehel. „Abiks taotlejale“ koostamine toimus koostöös PM-iga.

Taotlejate teavitamisel ning nende abistamisel taotluste esitamisel kasutati aktiivselt erametsanduse tugisüsteemi, eelkõige erametsanduse konsulente ja metsaühistuid. Metsaühistud omakorda informeerivad oma liikmeskonda, toimivad mitmed infolistid. Samuti korraldasid metsaühistud oma liikmetele mõeldud info- ja koolituspäevi, kus tutvustati ka MAK-i raames antavaid erametsaomanikele mõeldud toetusi. Metsaühistutesse on koondunud ligikaudu 8 000 metsaomanikku.

2014. a teavitas SA EMK taotlejaid erandkorras NAM-i taotlusvoorust e-posti ja e-posti aadressi puudumisel tavaposti teel. 2014. a toimus taotlusvoor kuu aega tavapärasest varem. Kuna toetuse määruse muudatus selles osas jõustus alles 01.04.2014 ehk üks päev enne taotlusvooru, pidas SA EMK taotlejate teavitamist vajalikuks.

NAM-i taotluste vastuvõtu kohta avaldatud reklaamid ilmusid 16 maakondlikus lehes ja lisaks Maalehes.

NAM-i taotlusvoorust saadeti teavitus 6 000 kontaktile (4 000 e-posti teel ja 2 000 tavaposti teel). Meetme 1.5.1 ja meetme 1.5.3 tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja saabumise kohta saadeti augustis teavitus 1 000 ja oktoobris 800 kontaktile.

5.5.6 KESKKONNAAMETI TEAVITUSTEGEVUSED

Seminaride ja koosolekute korraldamine

2014. a toimusid järgmised koosolekud ja koolitused:

� maahoolduse spetsialistide koosolek MAK-i teemadel;

� PRIA-s poollooduslike koosluste koosolek;

� PRIA-s koosluste kihi parandamise koolitus;

� maahoolduse spetsialistide koosolek MAK-i teemadel ja raskete klientide koolitus;

� koosolek RMK-ga poollooduslike koosluste probleemidest;

� koosolek toetustakside teemal;

199

� kontrolliprotseduuride arutelu;

� niiduelupaikade koolitus maahoolduse spetsialistidele;

� poollooduslike koosluste IT arenduse koosolek;

� KA ja PRIA õppeseminar ning hooldustulemuslikkuse hindamise koolitus;

� PLK määruse eelnõu arutelu;

� maahoolduse spetsialistide töökoosolek ja virtuaalkontori koolitus;

� niiduelupaikade õppevisiit Ölandile;

� MapInfo koolitus;

� niiduelupaikade õppevisiit Rumeeniasse;

� andmetöötluse tarkvara koolitus maahoolduse spetsialistidele;

� KA ja PRIA aastalõpukoosolek.

Toetuse taotlejatele koolituse korraldamine, taotlejate teavitamine taotluste kinnitamise aegadest

2014. a korraldas KA 3 koolitust poollooduslike koosluste teemal Eesti erinevates piirkondades.

Koolitustel käsitleti järgmisi teemasid:

� asjakohane seadusandlus,

� ülevaade poollooduslikest kooslustest,

� ülevaade hooldamisnõuetest, ülevaade pärandkultuuri objektidest,

� ülevaade olulistest kaitsealustest liikidest poollooduslikel kooslustel ja korraldati väljasõit poollooduslike koosluste alale.

200

6. DEKLARATSIOON EL-I POLIITIKA JÄRGIMISE KOHTA TOE TUSE KONTEKSTIS, SEALHULGAS ETTETULNDUD PROBLEEMIDE JA NENDE LAHENDAMISEKS VÕETUD MEETMETE MÄÄRATLEMINE

MAK-i raames rakendatavad meetmed on kooskõlas EL-i poliitikatega. Maaelu arengu poliitika täiendab EL-i ühise põllumajanduspoliitika I sammast, turukorraldus- ja tulutoetuspoliitikat, andes sellega oma panuse EL-i toimimise lepingus (varasemalt asutamislepingus) sätestatud poliitika eesmärkide saavutamisse.

EL-i eesmärgid konkurentsivõime ja säästva arengu kohta väljenduvad järeldustes, mis Euroopa Ülemkogu võttis vastu Lissabonis (2000) ja Göteborgis (2001). Lissaboni eesmärkide (konkurentsivõime, majanduskasv, töökohtade loomine) täitmisele aitab MAK kaasa läbi 1. ja 3. telje meetmete. 1. telje raames aitab konkurentsivõimet tõsta eelkõige tähelepanu pööramine kõrgemale lisandväärtusele, innovatsioonile, koolitusele ja nõuandele, bioenergiale ning koostööle teadusasutustega. 3. teljel on oluline roll töökohtade loomisel väljaspool põllumajandust, pakkudes maapiirkonnale seeläbi alternatiivset sissetuleku võimalust.

Keskkonnasõbralikuma elukeskkonna eesmärkidele aitab MAK kaasa eeskätt läbi 2. telje meetmete. 2. telje meetmeid kasutatakse bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamiseks ja arendamiseks, samuti vee ja kliimamuutustega seotud eesmärkide integreerimiseks. Seeläbi need meetmed panustanud Göteborgis võetud kohustusse pidurdada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse langust.

PM korraldusasutusena ja PRIA makseagentuurina tagavad meetmete järjepidevuse ja vastavuse EL-i muudele poliitikatele ning siseriiklikele dokumentidele.

Konkurentsipoliitika ja riigihanked

MAK-i rakendamisel järgitakse ka riigiabi reegleid, et tagada riigiabi andmise kooskõla nii EL-i seadusandluse kui ka “Konkurentsiseaduse” ja selle rakendusaktidega. Siseriiklikku järelevalvet riigiabi andmise üle teostab rahandusminister.

MAK-i rakendamine on kooskõlas EL-i konkurentsialase seadusandlusega. Konkurentsieeskirjad on sätestatud EL-i toimimise lepingus, artiklites 101–109 (varasemalt asutamislepingu artiklites 81–89). Maaelu arengu toetuste ja EL-i konkurentsieeskirjade vahelised seosed on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 88 ja 89. MAK-i heakskiitmisega on saadud kinnitus MAK-i meetmete raames antava abi vastavusest EL-i konkurentsieeskirjadele.

MAK-i meetmete rakendamine toimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mis peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi (edaspidi EV) põhiseaduse ja riiklike seadustega, sh ka riigiabi alase seadusandlusega. Kuna mitmete MAK-i meetmete raames antava abi näol on tegemist vähese tähtsusega abiga, siis tuleb tagada, et toetuse saaja poolt saadav vähese tähtsusega abi ei ületaks vastavat ettenähtud piirmäära. Meetmete, mis sisaldavad vähese tähtsusega abi, rakendusmäärustes on taotlejate jaoks sellealased teavitavad sätted. Lisaks on makseagentuuril kohustus teavitada taotlejat, juhul kui tema poolt antava toetuse näol on tegemist vähese tähtsusega abiga. Arvestust vähese tähtsusega põllumajandusliku abi suhtes peab

201

PRIA. Alates 2009. a 1. jaanuarist on RM-is loodud riigiabi ja üldise vähese tähtsusega abi register.

Vahendite kasutamise vastavuse EL-i riigihankeid käsitlevatele õigusaktidele tagab “Riigihangete seadus” ja selle üldised järelevalve mehhanismid. MAK-i meetmete rakendamine toimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mis peavad olema vastavuses EV põhiseaduse ja siseriiklike seadustega, mis hõlmab ka riigihangete alast seadusandlust. Avaliku sektori (sh EL-i) finantshuvide tagamise eesmärgil on kõikidesse investeeringutoetuste määrustesse lisatud sätted, mis peavad tagama taotlejatepoolse vahendite säästliku kasutamise (hinnapakkumiste võtmise ja väljavalimise alased nõuded).

Keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamine

MAK-i 2. telje meetmed on suunatud otseselt maapiirkonna keskkonnaseisundi säilitamisele ja parandamisele. 2. telje meetmed on suunatud eelkõige selliste põllumajandusliku tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ja maakasutuse piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses, ning Natura 2000 aladel. Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ja traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele.

Toetuste endi olemusest tuleneva soodustava keskkonnamõju kõrval tuleb silmas pidada ka mõju, mida on võimalik saavutada läbi toetuste sidumise toetuse saajate keskkonnaalase õiguskäitumisega. Suurema osa MAKi 2. telje toetuste puhul on positiivset keskkonnaseisundit tagavaks instrumendiks nõuetele vastavuse (ingl cross-compliance) süsteem. Nõuetele vastavuse süsteemi üheks oluliseks komponendiks on EL-i keskkonnaalase seadusandluse peamistest aktidest (nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, nõukogu direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest, nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reovee setete kasutamisel põllumajanduses, nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) tulenevate nõuete järgimine. Nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral vähendatakse või tühistatakse põllumajandustootja saadavaid otsetoetusi ning enamikke MAK-i 2. telje toetusi sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Astast 2007 rakendus nõuetele vastavuse süsteem HPK-te osas, 2009. ja 2011. a on rakendunud KM-d, viimane osa KM-id rakendus 2013. a.

MAK-i tegevuste vastavus EL-i keskkonnapoliitikaga tagatakse eelkõige Eesti keskkonnaseadusandluse raames, mis on harmoniseeritud EL-i keskkonnaõigusega. Kui võib eeldada kavandatud tegevuse olulist keskkonnamõju, rakendatakse vastavalt “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele” keskkonnamõju hindamist. MAK-i raames võib vajadus keskkonnamõju hindamise järele tekkida eelkõige suurte loomafarmide ja kuivendussüsteemide rajamise puhul. Kui keskkonnamõju hindamine on seadusandluse kohaselt nõutav, tuleb toetuse taotlusele lisada keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kuna investeeringumeetmetel võib olla keskkonnale nii positiivne, neutraalne kui ka teatud juhtudel negatiivne mõju, siis on investeeringutoetuste rakendusmäärustesse lisatud sätted, mis

202

peavad tagama investeeringute positiivse keskkonnamõju ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimise. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka MAK-i peatükis 5.2. Selle kohaselt sätestatakse investeeringumeetmete puhul meetmekirjelduses, millised investeeringud on toetatavad, et tagada keskkonna kaitstus. Toetust saab ainult sellistele investeeringuobjektidele, mis pärast soetamist, ehitamist või uuendamist vastavad kõigile EL-i nõuetele (sh keskkonnanõuetele). Põllumajandusministri rakendusmääruste kohaselt tuleb toetuse taotlusele lisada ehitusluba või KOV-i poolt antav luba, kui see on nõutav “Ehitusseaduse” kohaselt. Selline luba garanteerib, et ehitamine või uuendamine ei halvenda ega kahjusta keskkonnaseisundit. Lisaks on põllumajanduse ning põllumajandussaadusi töötleva tööstuse investeeringutoetuste meetmete rakendusmäärustes sätestatud, et toetuse taotleja peab taotlemise ajal täitma keskkonna-, toiduhügieeni ja loomade heaolu nõudeid.

MAK-i keskkonnamõju strateegilise hindamise raames toodi ühe peamise probleemina välja mitmed vee kvaliteeti mõjutavad tegurid: nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb korraldus, sh sõnniku laotamata jätmine ja sõnniku laotusseadmete tehniline puudulikkus. Eelmisel programmiperioodil rakendati MAK 2004–2006 raames sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetusmeedet, mille raames maksti toetust hoidlate vastavusse viimiseks EL-i veekaitsenõuetega. Nimetatud meetmel oli positiivne keskkonnamõju veekeskkonnale. Meetme raames võetud üleminevaid kohustusi on osaliselt rahastatud MAK-i 1. telje vahenditest. MAK-i meetmetest aitab põllumajandusettevõtete sõnnikumajanduse korrastamisele kaasa 1. telje meede 1.4.2 “Investeeringud loomakasvatusehitistesse”, mille raames on lisaks investeeringutele traditsioonilistesse loomakasvatusehitistesse saanud toetust taotleda ka nendega seotud rajatistele, mh sõnnikuhoidlate kordategemiseks. “Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse” kohaselt on suurtel farmidel kohustus omada keskkonnakompleksluba. Seetõttu on meetme 1.4.2 üks olulisemaid põhimõtteid, et tehtavad investeeringud peavad keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetel vastama parima võimaliku tehnika nõuetele.

Sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

MAK-i koostamisel on arvestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet eeskätt läbi tasakaalustatud kaasamise MAK-i koostamisega tegelevate töögruppide ja komisjonide töösse. Põhiseaduse kohaselt on Eestis kõik kodanikud võrdsed. Kedagi ei diskrimineerita rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. MAK-i koostamise ning selle seire ja hindamisega tegelevate komisjonide ja töögruppide moodustamisel on lähtutud muuhulgas soolise tasakaalustatuse põhimõttest. Ka kõik MAK-i ja selle meetmete rakendusaktid (põllumajandusministri määrused ja käskkirjad) peavad olema kooskõlas EV põhiseaduse ja muude seadustega. MAK-i meetmete rakendamises eeldatakse, et mõlemal sool on võrdsed võimalused kava kõikide toetuste taotlemiseks ja saamiseks, kui nad suudavad täita iga meetmega seotud sätteid ja vastata toetuse saaja kohta käivatele kriteeriumitele.

203

7. TAGASIMAKSTUD TOETUS

2014. a nõuti MAK-i raames toetusi tagasi kokku 2,8 mln eurot14, millest tagasi laekus aruandeaastal 1,1 mln eurot. Seejuures perioodil 2007-2014 on toetusi tagasi nõutud kokku 12,9 mln euro ulatuses, millest tagasi on laekunud ca 8,1 mln eurot.

MAK-i 1. telje raames nõuti 2014. a toetusi tagasi 945,3 tuhat eurot, millest tagasi laekus 215,8 tuhat eurot. Seejuures enim tagasinõudeid oli esitatud meetmele 1.2 (noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine) 284,5 tuhat eurot, alameetmele 1.4.1 (investeeringud mikropõllumajanduseettevõtete arendamiseks) 10,4 tuhat eurot ja alameetmele 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) 14,4 tuhat eurot. Vaadeldes kogu perioodi 2007-2014, siis on enim tagasinõudeid esitatud meetme 1.2 (noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine), alameetme 1.4.1 (investeeringud mikropõllumajanduseettevõtete arendamiseks) ja alameetme 1.6.1 (põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine) osas. Seejuures tagasi on laekunud kogu perioodi, 2007-2014, jooksul kokku kõige enam vahendeid meetme 1.2 osas – 358,4 tuhat eurot.

MAK-i 2. telje raames nõuti 2014. a toetusi tagasi 889,6 tuhat eurot, millest tagasi laekus 798,2 tuhat eurot. Seejuures perioodi 2007-2014 vältel on tagasi nõutud 2. telje raames 4,4 mln eurot, millest tagasi on laekunud 3,9 mln eurot.

MAK-i 3. telje raames nõuti 2014. a toetusi tagasi 688,2 tuhat eurot, millest tagasi on 2014. a lõpu seisuga laekunud 24,2 tuhat eurot. Seejuures perioodi 2007-2014 vältel on tagasi nõutud 3. telje raames 2,6 mln eurot, millest tagasi on laekunud 61,6 tuhat eurot.

MAK-i 4. telje raames nõuti 2014. a toetusi tagasi 196,3 tuhat eurot ja kogu perioodi, 2007-2014, vältel on nõutud toetusi tagasi 283,5 tuhat eurot. Tagasi on 2014. a seisu lõpuga laekunud kokku 87,9 tuhat eurot, millest 2014. a laekus 41,4 tuhat eurot. Tagasinõuded ja tagasimaksed hõlmasid nii Leader KTG-sid, projektitoetuseid kui ka koostööprojekte.

Kõik tagasimakstud toetused lähevad täies mahus taaskasutusse sama telje, enamasti ka sama meetme, toetuste maksmiseks.

Kõikidest tagasinõuetest ja tagasimaksetest nii programmi, telgede kui ka meetmete lõikes annavad ülevaate Lisa 6 tabelid 3 ja 4.

14 Selles peatükis kirjeldatud tagasinõutud ja tagasi laekunud summad sisaldavad endas nii EL-i kui ka Eesti riigi vahendeid.

204

8. MAK-I PANUS EL-I LÄÄNEMERE PIIRKONNA STRATEEGIAS SE

EL-i Läänemere strateegia (edaspidi LMS) on ELi-sisene algatus 2009. a, mille eesmärk on Läänemere piirkonna erisusi arvestades leida lahendused peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut.

Läänemere koostöö peamiseks eesmärgiks on tihendada Läänemeremaade omavahelist koostööd. Kaasatud riikideks on Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Eesti. LMS keskendub sellele, kuidas parandada regiooni üldist konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda ja Läänemerd, edendada koostööd ja ühendada piirkond ning sellega suurendada heaolu. Seatud eesmärke viiakse ellu konkreetsete tegevuste ja projektide kaudu.

Projektide elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad erinevatest EL-i fondidest ja programmidest, käesolevas peatükis käsitletavate vahendite allikaks on EAFRD. MAK panustab kõigi oma meetmetega LMS-i eesmärkide saavutamisesse kas otseselt või kaudselt.

Enim panustavad MAK-i meetmed LMS-i üheksandasse prioriteetsesse valdkonda järgmiste alameetmetega:

� Investeeringud loomakasvatusehitistesse;

� Mahepõllumajandusliku tootmise toetus;

� Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

� Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

LMS-i viiendasse ja kümnendasse prioriteetsesse valdkonda panustavad aga järgnevad MAK-i alameetmed:

� Investeeringud bioenergia tootmisesse;

� Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetus.

Alameede „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ panustab LMS-i üheksandasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamine, keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasaaitamine. Meede on LMS-i jaoks oluline, kuna uute loomakasvatusehitiste ning nende juurde kuuluvate ehitiste ja rajatiste ehitamise ja olemasolevate rekonstrueerimisel arvestatakse keskkonnanõuetega (sõnniku- ja pesuvee käitlemine ning puhastus jne). Samuti peab toetuse taotleja täitma keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid. Antud meetme piiriülene mõju tuleneb loomakasvatusehitise ja nende juurde kuuluvate rajatiste ning ehitiste seisukorra ja seadmete parandamisest, mille tulemusena paraneb põhjavee ja Läänemere vesikonda kuuluvate jõgede vee kvaliteet. Teostatavad investeeringud parandavad ja mõjutavad otseselt keskkonnaseisundit. Arvestades, et sõnnikust tekkida võiv reostus on põllumajanduses üheks kõige suuremaks reostusallikaks, siis meetmest „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ toetatud investeeringud sõnnikuhoidlatesse mõjutavad ja aitavad kõige rohkem kaasa LMS-i eesmärkide täimisele.

205

Meetme rakendamise käigus sai heakskiidu kokku 107 sellist taotlust, kus toetatud tegevuseks on märgitud sõnnikuhoidla ehitamine või sõnnikuhoidla seadme paigaldamine. Sõnnikuhoidlate ehitamiseks määratud toetuse summa on kokku ca 5,2 mln eurot, keskmiselt 48 tuhat eurot heakskiidetud taotluse kohta. (Tabel 68)

Tabel 68. Taotlused, kus toetatud tegevuseks on sõnnikuhoidla ehitamine või hoidla seadme paigaldamine

Toetuse saaja tegevusala

Taotlused, kus toetatud tegevuseks on sõnnikuhoidla ehitamine või hoidla seadme paigaldamine

Heakskiidetud taotluste arv

Määratud toetuse summa, eurot

Keskmine määratud toetuse summa

heakskiidetud taotluse kohta, eurot

Piimatootmine 41 2 363 954 57 657 Segatootmine 34 1 436 755 42 258

Loomakasvatus v.a piimatootmine

14 795 725 56 838

Seakasvatus 12 386 935 32 245 Taimekasvatus 6 187 588 31 265

Kokku 107 5 170 957 48 327

Allikas: MAK-i meetme 1.4.2 „Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ rakendamistulemuste analüüs (EMÜ 2013)

Alameede 1.4.3 „Investeeringud bioenergia tootmisesse“ ja alameede 3.1.3 „Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetus“ panustavad LMS-i viiendasse ja kümnendasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu uus turg põllumajandusettevõtjatele, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine, põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust, keskkonnahoid, maastikuhooldus, energiatoorme tarnekindlus, energiakandjate mitmekesisus, energiatootmise hajutatus. Alameetme 1.4.3 raames on investeeringud jagatud kahte tüüpi tegevustesse: bioenergia tootmine ja biomassi töötlemine. Alameetmest 3.1.3 toetatakse eelkõige bioenergia tootmist ja müüki ettevõttest välja. Kuna toetuse maksimaalne määr ei võimalda rahastada suurte taastuvenergia objektide rajamist, siis on seni valdavalt toetatud väiksemaid investeeringuid. Kõige levinumad investeeringutüübid on: katlamajad, puiduhakkurid, hakkepuidu kuivatid, rapsiõli seadmed ning põletid. Lisaks on alameetmest 1.4.3 toetatud põllumajandussektori biogaasijaama rajamist Saaremaale. Bioenergia kasutamise edendamine on eeskätt seotud kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga. Kui osa energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest, siis väheneb vajadus fossiilsete kütuste põletamise teel toodetud energia järele, mille tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heitkogus. Kõige enam panustab kliimamuutuste leevendamisse biogaasi tootmine, kuna lisaks rohelise energia tootmisele väheneb selle tulemusena ka metaani heitkogus. Alameetmete 1.4.3 ja 3.1.3 üheks eesmärgiks on keskkonnahoid ning hindamiskriteeriumitega eelistatakse projekte, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid, seega panustatakse otseselt LMS-i kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisele. Kuna nimetatud meetmed panustavad kliimamuutuste leevendamisse, siis on sellel piiriülene mõju. Valdav osa rahastatavaid projekte

206

on siiski peamiselt lokaalse iseloomuga ning suunatud pigem väiksemas mahus energia tootmisele. Meetmed võiks panustada oluliselt enam kliimamuutuste leevendamisse, kui oleks võimalik senisest enam toetada biogaasi tootmist. Selleks suurendati alameetme 1.4.3 maksimaalset toetussummat 2011. a 512 000 euroni ning tehti abikõlbulikuks põllumajandusmasinate biogaasi või biokütuste tarbimisele ümberehitamine. Ka alameetme 3.1.3 maksimaalne toetussumma oli 512 000 eurot. Samas ei suurendanud see oluliselt biogaasi tootmise investeeringute hulka. Selle saavutamiseks tuleb edaspidi biogaasi investeeringuid veel täiendavalt soosida võrreldes muude investeeringutega. Alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ panustab LMS-i esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda. Meetmel ei ole otsest piiriülest mõju ja meetme taotluste rahuldamisel ei arvestata ega viidata LMS-i eesmärkidele, kuid kuna taotleja peab täitma mahepõllumajanduse nõudeid, häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning kohustuslikke majandamisnõudeid, siis sisuliselt panustab see LMS-i eesmärkidesse. Meetme saavutustasemeid võib pidada ootuspäraseks. Edaspidi on kavas jätkata mahepõllumajandusliku tootmise toetamist, et mahepõllumajanduslikult majandatava maa pind ning seega ka meetme positiivne mõju LMS-ile suureneks.

Alameede 2.3.1 „Keskkonnasõbralik majandamine“ panustab LMS-i esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu:

1) soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutusele võtmist ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit;

2) laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses ja tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Selle meetme raames saavad toetust taotleda need tootjad, kes majandavad oma maad sellisel viisil, mis aitab keskkonda säilitada. Taotleja peab järgima nõuetele vastavuse nõudeid ja miinimumnõudeid VTK-te kasutamise osas kogu oma ettevõtte põllumajandusmaal ning KSM toetuse nõudeid kogu ettevõtte haritaval maal. PMK teostatud uuringute andmed kinnitavad, et meede aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse, KLV-ga põllumajanduse ning mulla ja vee kvaliteedi säilimisele.

Alameede 2.3.5 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ panustab LMS-i teise ja üheksandasse prioriteedivaldkonda. Meetme eesmärk on tagada Natura 2000 alade asuvate poollooduslike koosluste soodne keskkonnaseisund.

Toetust makstakse rannaniitude hooldamiseks. Rannaniitude taimestik seob meres olevaid toitaineid, nende majandamine karjatamise ja eriti niitmise ning niite äravedamise teel aitab olulisel määral toitaineid süsteemist välja viia ja seeläbi toetab rannaniitude hooldamine ka LMS-i eesmärkide täitmist.

Toetusskeem hõlmab ainult Natura 2000 aladel asuvaid poollooduslikke kooslusi, kuid väärtuslikke poollooduslikke alasid on ka väljaspool. Ca 35% kõikidest hooldatavatest PLK aladest on rannaniidud. Meede aitab säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tagab nende alade pideva hooldamise.

207

Riiklik maaeluvõrgustik osaleb LMS-i teavitustegevuses, kaasab huvitatud sidusrühmi, kogub ja levitab MAK-i parimaid praktikaid ning uuenduslikke lähenemisviise, soodustab EIP-i võrgustike partnerite tegevust ja teabevahetust ning territoriaalset ja rahvusvahelist koostööd.

Documents

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 2014. aasta …MAK-i rakendamise aluseks on peamiselt seaduse 6. peatüki „Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused”