Tõmbetest. Määratavad tegevusnäitajad

Tõmbetest. Määratavad tegevusnäitajad

Julia MastitskajaSTOM, 2. rühm

• Materjalide mehhaaniliseks testimiseks kasutatakse vastavates laboratooriumides spetsiaalseid tõmbemasinaid, mida nimetatakse konstantse deformatsioonikiiruse masinateks.

• Katsetes kasutatakse uuvitavast materjalist standartseid katsekehi, mida mõjutatakse aeglaselt kasvava pingega.

• Jälgitakse deformatsiooni, kuni objekti katkemiseni.

Määratavad tugevusnäitajad:

• Jõud F (N) – katsekeha deformeerimiseks tõmbekatsel

• Pinge σ (N/m²) – deformatsiooni tekitamiseks rakendatav jõud F katsekeha ristlõike pindala S kohta : σ = F/S

• Pikenemine ∆l (m) – katsekeha pikkuse suurenemine jõu F mõjul

• Deformatsioon ε (ühikuta või %) – katsekeha pikenemise ∆l ja algpikkuse suhe l₀ : ε= ∆l/ l₀

Tõmbediagramm – keha pikenemine tõmbejõu mõjul

• Elastne deformatsioon – keha pikeneb koormuse kasvuga võrdeliselt, kehtib Hooke`i seadus

• Plastse deformatsiooni piirkonnas keha pikeneb ilma et koormus praktiliselt suureneks = voolavus ehk roome

Tõmbetestist määratavad tugevusnäitajad:

• Võrdelisuse ehk proportsionaalsuse piir• Voolavuspiir• Tinglik voolavuspiir• Tugevuspiir ehk tõmbe tugevus• Youngi moodul e. elastsusmoodul tõmbel • Materjali elastne tagasivetrumine• Elastsuse energia ehk elastse deformatsiooni energia• Materjali sitkus• Materjali kogu suhteline pikenemine• Materjali staatiline väsimus• Materjali plastsusnäitajad

• Katkevenivus• Katkeahenemine

• Võrdelisuse ehk proportsionaalsuse piir pr -

Suurim koormus ja sellele vastav pinge, mille puhul suhteline pikenemine on võrdeline mõjuva pingega• Voolavuspiir voolavus - punkt, kust keha pikeneb

ilma koormuse kasvuta, katsekeha plastne deformatsioon

• Tinglik voolavuspiir 0,01% - jäävpikenemine saavutab teatud väärtuse (0,1 % või 0,2%)

• Tugevuspiir ehk tõmbetugevus tugevus -maksimaalne pinge enne objekti purunemist

• Youngi moodul e. elastsusmoodul tõmbel:E = σpr /εpr

Elastsusmoodul iseloomustab materjali elastset jäikust - pinge ja deformatsiooni jagatis.

• Materjali elastne tagasivetrumine - materjali maksimaalne pikenemine, mis taastub:

σpr/E

• Elastsuse energia e. elastse deformatsiooni energia - energia aine ruumalaühiku kohta, mida vajatakse keha deformeerimiseks elastsuse piirini. Elastse deformatsiooni energia suurust iseloomustab tõmbediagrammil graafiku alune pindala kuni võrdelisuse piirini

Epr = Fpr Δl pr /2

• Materjali kogu suhteline pikenemine - suhtelise pikenemise protsent, mis on elastse ja plastse deformatsiooni summa

• Materjali sitkus - materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerumist. Sitkus on materjali rabeduse kvalitatiivne näitaja. Leitakse tõmbediagrammi aluse pindala kaudu

• Materjali staatiline väsimus - materjali tugevuse alanemine vahelduva koormuse mõjul

Materjali plastsusnäitajad:

• Materjali katkevenivus – iseloomustab materjali plastsust:

A = l - l0 /lo

(lo - keha algpikkus, l - keha pikkus pärast purunemist )

• Katkeahenemine Z Z = (S0 – S) / S0

(So - keha algristlõikepindala ja S - keha minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas)

Erinevate mehhaaniliste omadustega materjalide pinge-deformatsiooni graafikud:

Kasutatud kirjandus:

• Stomatoloogia propedeutika (õpetus hambaravimaterjalidest) 4. ja 5. loeng

• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1210/Peat%C3%BCkid.zip/7_ptk.pdf

Tänan tähelepanu eest!