TULEMÄED EHK VULKAANID

Preview:

DESCRIPTION

TULEMÄED EHK VULKAANID. Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium. VULKAAN. Tulemägi on kohutav loodusnähtus plahvatused maavärinad gaasid, mustad pilved välgud kõuemürin tipus hiiglaslikud tuleleegid. MIKS VULKAANID PURSKAVAD?. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

TULEMÄED EHK VULKAANID

Loodusõpetus IV klassile

Karin Link

Saue Gümnaasium

VULKAANTulemägi on kohutav

loodusnähtus• plahvatused• maavärinad• gaasid, mustad

pilved• välgud• kõuemürin• tipus hiiglaslikud

tuleleegid

MIKS VULKAANID PURSKAVAD?

• Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale.

• Gaasid põhjustavad suure rõhu.• Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama

vedelat laavat.

MAGMA

Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole.

Maapinnale jõudnud magma ongi laava.

LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja

kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad.

KRAATER• Tulemägi on enamasti koonusekujuline

• Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist – tuhk, purustatud kivimid, laava

• Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater

VULKAANI EHITUS

VULKAANID ON

• tegevvulkaanid

• puhkavad vulkaanid

• kustunud vulkaanid

TEGEVVULKAANID• Tegutsevad (purskavad)

vulkaanid.• Vulkaani tegevus on vaibunud

ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama.

• Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel.

• Euroopas on neid Islandi saarel ja Vahemere ääres.

Jaava saarel asuv Sundora

EDASI

• Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg.

• Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks majakaks.

Lipari saarestikus tegutsev vulkaan

TAGASI

PUHKAVAD VULKAANID

• Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata.

St Helena Hakkas uuesti purskama 1980

TAGASI

KUSTUNUD VULKAANID

• Purskamine on toimunud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi.

• Vulkaanid ei purska enam kunagi.

• Vulkaani ümbrus on täis rikkaid ja kauneid linnu.

ChimborazotEDASI

KOKKUVÕTE Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle

50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks.

Tupungato

Maailma kõige suurem Vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge.

Eestis ei ole ühtegi vulkaani.

Kasulikkusest• Vulkaaniline tuhk

muudab mulla viljakaks, annab taimedele vajalikke toitaineid

• Maapinnale heidetud kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena

• Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff.

Kasutatud materjalid• http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulka

an.jpg• http://www.khoral.com/staff/danielle/images/nor

mal/volcano.gif• http://www.onlineathens.com/images/040200/vol

cano.jpg

• http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Hawaii.htm

• K. Ennok, I. Leuhin, E. Pärtel “Loodusõpetus. 4. kl”. AVITA 2001

Recommended