Upload
habib
View
173
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
TULEMÄED EHK VULKAANID. Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium. VULKAAN. Tulemägi on kohutav loodusnähtus plahvatused maavärinad gaasid, mustad pilved välgud kõuemürin tipus hiiglaslikud tuleleegid. MIKS VULKAANID PURSKAVAD?. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
TULEMÄED EHK VULKAANID
Loodusõpetus IV klassile
Karin Link
Saue Gümnaasium
VULKAANTulemägi on kohutav
loodusnähtus• plahvatused• maavärinad• gaasid, mustad
pilved• välgud• kõuemürin• tipus hiiglaslikud
tuleleegid
MIKS VULKAANID PURSKAVAD?
• Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale.
• Gaasid põhjustavad suure rõhu.• Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama
vedelat laavat.
MAGMA
Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole.
Maapinnale jõudnud magma ongi laava.
LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja
kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad.
KRAATER• Tulemägi on enamasti koonusekujuline
• Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist – tuhk, purustatud kivimid, laava
• Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater
VULKAANI EHITUS
VULKAANID ON
• tegevvulkaanid
• puhkavad vulkaanid
• kustunud vulkaanid
TEGEVVULKAANID• Tegutsevad (purskavad)
vulkaanid.• Vulkaani tegevus on vaibunud
ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama.
• Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel.
• Euroopas on neid Islandi saarel ja Vahemere ääres.
Jaava saarel asuv Sundora
EDASI
• Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg.
• Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks majakaks.
Lipari saarestikus tegutsev vulkaan
TAGASI
PUHKAVAD VULKAANID
• Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata.
St Helena Hakkas uuesti purskama 1980
TAGASI
KUSTUNUD VULKAANID
• Purskamine on toimunud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi.
• Vulkaanid ei purska enam kunagi.
• Vulkaani ümbrus on täis rikkaid ja kauneid linnu.
ChimborazotEDASI
KOKKUVÕTE Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle
50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks.
Tupungato
Maailma kõige suurem Vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge.
Eestis ei ole ühtegi vulkaani.
Kasulikkusest• Vulkaaniline tuhk
muudab mulla viljakaks, annab taimedele vajalikke toitaineid
• Maapinnale heidetud kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena
• Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff.
Kasutatud materjalid• http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulka
an.jpg• http://www.khoral.com/staff/danielle/images/nor
mal/volcano.gif• http://www.onlineathens.com/images/040200/vol
cano.jpg
• http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Hawaii.htm
• K. Ennok, I. Leuhin, E. Pärtel “Loodusõpetus. 4. kl”. AVITA 2001