Keskaeg ja kirjandus

5.–15. sajand

Keskaeg kui vaimupimedus, vägivaldsus, vaesus.

Rahvaste kujunemine; Euroopa kaardile.

Barbarid hävitasid Rooma antiikkultuuri.

Ristiusk oli ainus ametlik usk, seda levitati vägivaldselt (ristisõjad), et valdusi juurde saada.

Kultuuriliselt vaene aeg, rõhk oli piiblilugudel; põjapoolsete rahvaste müüte kirjutati küll üles, kuid pigem püüti neid eitada.

Keskaja kohta ei saa aga öelda, et see oleks päris pime aeg olnud, kuna tekkisid esimesed ülikoolid:

1088 Bologna, 1096 Oxford, 1209 Cambridge.

Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus (pangad, tšekid, intressid)

Hakati laialdaselt kasutama tuuleveskeid, leiutati hobuserauad, laeva ahtri külge kinnitati veealune tüür (ilma milleta oleks Ameerika avastamine võimatu olnud)

Elame siiani keskaja tehnoloogia lipu all: prillid, kangasteljed, aurumasin, Gutenbergi trükipress.

Antiikaeg mõjutab veelgi, sest päris järsult see ei lõpe.

Keskajal polnud tugevat rahvustunnet (ühtseid riike polnud, paljud killustunud).

Keskaeg = vaimupimeduse aeg, sest keegi ei osanud kirjutada. Renessansiajaga algas üldine vaimne ärkamine.

Enne 12. sajandit pärit kirjandus on identifitseerimata: 11. sajand toob sisse kangelaslaulud.

1. „Rolandi laul“

2. „Laul minu Cidist“

3. „Nibelungide laul“

4. „Lugu Igori sõjaretkest“

KANGELASLAULUD PEEGELDAVAD EUROOPA RAHVASTE VARAJAST KESKAEGSET LUGU (11.-13. saj)

ROMAAN: esimesed romaanid kirjutati tegelikult hilisantiikajal, mõiste ise võeti kasutusele keskajal, 19.-20.saj põhiline.

Tuntuim romaanitüüp keskajal oli rüütliromaan.

12. sajand oli rüütlikultuuri kõrgaeg.

Rüütlikultuur seotud Prantsusmaa kultuuriga: õukonnakultuur, milles suur tähtsus naisel.

Rüütlikultuuri tunnuslikuim nähtus on daamikultus.

Igalühel olemas oma kättesaamatu südamedaam, kelle armastuse nimel tuleb end proovile panna.

Proosaromaane oli antiigis vähe -> rüütliromaangi alguses värssteosena e luulevormis. Omane paarisriim:

A

A

B

B

C

C

jne

• Rüütliromaanid olid kirjaoskajate jaoks loetavaimad, mis võis soosida kirjaoskuse levikut.

RÜÜTLIKIRJANDUSEGA LAIENEB ILMALIK TEEMA.

Loe õpikust lk 106 „Valge kana ja kuldsõrg“

LINNAKIRJANDUS: vastandatakse lossidele, vaimulikele, maale, rüütlitele rüütlikirjanduses.

Moraliseeriva hoiakuga, aga lisatud palju nalja.

Kriitiline hoiak vaimulike suhtes.

Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood –mõisnikuga tülis metsas redutav vaba talupoeg.

Esitasid rändavad laulikud ehk trubaduurid(Saksamaal minnesinger, kuulsaim Tannhäuser).

Trubaduurid võlusid naisi: ülistasid daami vooruseid, et teisi laulikuid ületada.

Rüütliluule tunnusjooned:

1. Armastus-/lembeluule. Ka siin laulikutel oma südamedaamid, keda kujutati.

2. Elurõõmus: teemadeks noorus, harmoonia, seiklus, kirg, nauding.

• Trubaduurid ei jäänud loorberitele puhkama: tensoon, pastorell, serena, romanss (lk 100)

• Suurim keskaja lüürik: Francois Villon (lk 112-113)

Areneb kirikust ja kirikuga seoses: alguses on kiriklikud rituaalid, et usuga seotut inimestele selgeks teha.

Peamiselt usutõdede selgitamiseks! Põhižanrid:

1. Müsteeriumid: esitati Vana-Testamendi episoode Piiblist, nt „Aadama mäng“ Aadama ja Eeva pattulangemine

2. Miraaklid ‘ime’: pühakute ja Jumalaema (neitsi Maarja) imeteod, nt „Miraakel Theophile’ist“ kuradile hinge müümine

3. Moralité ‘kõlblus, moraal’: õpetlik, moraliseeriv näidend, nt arukas taevariiki, arutu põrgusse. Voorusliku ja pahelise kõrvutamine.

4. Liturgiline draama: lihtsad dialoogid Piibli ainetel.

Keskaja lõppu tähistab narrikirjandus.

Valdavalt naerdakse välja rumalust.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi abil jõudis eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood.

Euroopas kõige kuulsam kangelaslaul.

Põhiliselt assonantsriim ehk täishäälikute kokkulangemine

Meesriim: pr.keeles langeb rõhk viimasele silbile

Tugevalt psühholoogiline, kuigi naisi ja armastust pole kujutatud.

Kangelane Roland on ustav keisrile, aga ta on uhke, sest püüab hakkama saada raskes olukorras ega taha Karl Suurt appi kutsuda.

Täis suuri liialdusi, nt Karl Suur peatab Päikese.

12. sajandist, meieni jõudnud 14. sajandi ümberkirjutus.

Cid on araablaste antud aunimetus, tegelikult nimi Rodrigo Diaz de Vivar. Tegelane on reaalselt olemas olnud.

Cid on pos. ja puudusteta tegelane, mitte nagu Roland.

Mitte ainult kangelased, vaid ka lihtsad inimesed.

Siin on rohkem eraelulist temaatikat, mitte suuri kangelas- või sõjategusid.

Konflikt on hispaanlaste endi vahel: Cidi tütre väimehed on kurjad.

13. saj-l, kui rüütlikultuur väga levinud.

Nibelungid on kääbused ehk udu rahvas.

Üsna julma tegevustikuse üleskirjutus, mida veidi pehmendab kristlus.

Süngetooniline teos, milles on rahvuse kriitikat.

Vene kangelaslaul, kirjutatud tundmatud autori poolt.

Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine

Kangelaste idealiseerimine.

Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine (poeetiline liialdamine, mõnikord võimatuseni suurendamine)

Leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema.