L%e4%e4nemeri

LäänemeriLäänemeriElle Meier

ÜldandmedÜldandmed• Läänemeri on sisemeri, mis on

Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu

• Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht

• Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland

• Läänemerd ümbritseb 9 riiki

SügavusedSügavused

• Läänemeri on madal meri

• Keskmine sügavus on 52 m

• Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus

RannikudRannikud

• Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks

• Pankrannik Põhja- Eestis ja saartel

• Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal

• Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks

• Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas

• Skäärrannik Soomes ja Rootsis

SoolsusSoolsus

• Jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel on tekkinud riimvesi (soolsus 8-10 promilli)

• Madala soolsuse põhjused on:

- jõed toovad palju magedat vett

- veevahetus ookeaniga on aeglane

- sademete hulk ületab aurumise

Vee liikumineVee liikumine

• Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3 cm)

• Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei teki

• Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett, idakaarte tuuled aga paguvett

• Tugevate tormidega võivad lained olla avamerel kuni 10 m kõrgused

Vee temperatuurid ja Vee temperatuurid ja jäätuminejäätumine

• Suvel soojeneb vesi avamerel 15 – 16, lahtedes 19 – 20 kraadini

• Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed

• Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul

VeebilanssVeebilanss

• Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest

• Vesi jääb vähemaks kahel viisil: aurumine ja väljavool Põhjamerre

• Täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga

KeskkonnaprobleemidKeskkonnaprobleemid

• Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu

• Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides

• Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta

Läänemere osad Läänemere osad

Põhjalaht

Soome laht

Liivi laht

SaaredSaared

• Saaremaa

• Hiiumaa

• Gotland

• Ahvenamaa

• Öland

Läänemere taimestikLäänemere taimestik

Rohevetikad

1 23

Läänemere põhjataimestikLäänemere põhjataimestik

4

5

Mändvetikad. Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas

Pruunvetikad on sageli ainsad taimed sügavamatel aladel - Eesti vetes kuni 30 m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10 m sügavuses.

Punavetikad

1 2 3

Kõrgemad taimed.

Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses.

Rannikul ja saartel Rannikul ja saartel kasvavad taimedkasvavad taimed

• Sinerõigas• Liiv-vareskaer

• Merikapsas• Merihumur

• Merihein

Liiv-vareskaer Liiv-vareskaer

• Kasvab kuni 1m kõrguseks

• Õisik 30cm pikkune• Pikad kitsad lehed• Roomav risoom

takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel

MerikapsasMerikapsas

• Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette

• 1m kõrgune põõsakujuline taim

• Lehtedes palju B-vitamiini

• Noori võsusid kasutatakse toiduks

MerihumurMerihumur

• Madal taim• Paksude lehtedega• Talub soolsust ja

kuivsust

Rannavee neli vetikate vöönditRannavee neli vetikate vööndit

• Sinivetikate vöönd • Rohevetikate vöönd

• Pruunvetikate sh põisadruvöönd• Punavetikate vöönd

Sinivetikate vöönd Sinivetikate vöönd

• Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal

• Sinkjasmust

Rohevetikate vöönd Rohevetikate vöönd

• Asub meetri sügavusel

• Pakub varju ja toitu veeloomadele

• On üheaastased taimed

Pruunvetikate sh. põisadru Pruunvetikate sh. põisadru vöönd vöönd

• Soome rannikute suurim vetikas

• Kasvab kuni poole meetri kõrguseks

• Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi

Punavetikate vöönd Punavetikate vöönd

• Ulatuvad kõige sügavamale

• Kohastunud vähese valgusega

• Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe

Läänemere Läänemere fütoplanktonfütoplankton

Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt soolsusest. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud eluks riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 (10) ‰ . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º C.

Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt

sügisel, teised kevadel.

Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal.

Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel.

Läänemere loomastikLäänemere loomastik

Merituped

Läänemere põhjaloomastikLäänemere põhjaloomastik

Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht

Lamekeermene vesitigu Vesiking Punntigu

RändtiguHarilik keeritstigu

Karbid

Balti lamekarp Liiva uurikkarp

Läänemere südakarpSöödav rannakarp

Koorikloomad e. vähid

Läänemere krevett Põhjamere garneel

Hiina villkäpp-krabi

Kootvähk Kirpvähk Põlvikvähk

Balti lehtsarv

Merikilk Vesikakand

Roheline lehtsarv

Kakandi-lised

Tõruvähk

KeraskärssussHulkharjasuss

Kalakaan

• RipsloomadLäänemere Läänemere zoozooplankton plankton

Meririst Meriseen

Meritikker

Keriloom

Vesikirbulised

Aerjalalised

Mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed

Läänemere kalastikLäänemere kalastik

MerekaladMerekalad

Räim on heeringa kääbustunud. alaliik. Räim on pelaagilise eluviisiga, hoidub parvedesse. Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel. Talvituvad põhjalähedastes veekihtides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides (10-20 m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha jt. Räim on üheks tähtsamaks kalaliigiks Läänemeres.

• Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi

• Toiduks plankton• Koeb kevadel 1-15 m sügavuses• Sügisel kudevat räime nimetatakse

sügisräimeks

Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee, soolsus ei lange alla 4‰. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini (tº 6-12). Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele, ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda.

• Elab Läänemeres kõikjal• Püügikala, millest valmistatakse konserve

ja vürtsikilu• On räime sarnane, kuid väiksem, kareda

kõhualusega• Kilust toituvad röövkalad, hülged ja

merelinnud

Tursk - levila hõlmab Läänemere avaosa, suurima arvukuse saavutab Läänemere lõunaosas. Tursk elab põhjalähedastes külmemates veekihtides (tº alla 6 ºC). Toitub koorikloomadest (merikilk, lõhkjalalised jt.) ning kaladest (räim, kilu, emakala, noor-tursk, tobiad, meritint jt.). Kudemiseks sobivad alad on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad 3-5 a. isendid.

• Tursasaak on kõikuv• Elab merepõhja lähedal• Kasvab kuni 110cm pikkuseks• Toitub kaladest, selgroogsetest

Lest - levinud Läänemere avaosas ning Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord kaevub liivasse. Noored elavad madalas rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult sügavamale. Lestade koelmud paiknevad süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10‰. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini.

• Laia ja lapiku kehaga põhjakala

• Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees

• Sööb merikarpe ja väikesi kalu

Merihärglased, emakala, tobiad (suur ja väike), mudillased (must mudil, väike mudilakene), merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, rand-kiisk, tuulehaug, makrell, merikukk, kivinolgus.

merihärg

Tuulehaug

Makrell

Merinõel

Emakala

Väike tobias e. nigli

Meripühvel

Merivarblane

Merekalad-eksikülalised. Merekalad-eksikülalised.

Satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On leitud veel ogahaid ja heeringhaid, süsikat, merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist ketaali. Kõige haruldasem külaline on meriangerjas ja pollak. Eksikülalised Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi.

SiirdekaladSiirdekalad

• Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes

lõhi

meriforell

angerjas

Läänemere linnuLäänemere linnud ja d ja imetajadimetajad

Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas).

MerelinnudMerelinnud

Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal.

• Tüüpiline merelind• Pesitseb maismaal

kolooniatena• Toiduks on karbid ja

pisivähid• Poegade eest

hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud

• Kurvitsaline• Häälitseb kimedalt• Tugev nokk, mis

abistab toidu otsimisel

• Jalad lühikesed• Pesitseb tiirude

koloonias

Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas.

Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks.

Merelised linnudMerelised linnud

Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune.

• Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras.

• Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk.

• Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas.

• Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir.• Västriklased: randkiur.

Merisk

• Kurvitsaline• Erksavärviline• Kõvahäälne• Otsib toiduks

karpe• Emalind toidab

poegi

Punajalg-tilder

• Kurvitsalane• Pikakoivaline• Otsib toitu rohuselt

rannalt ja mereveest• Poegade eest

hoolitseb isaslind

Ristpart

Randtiir

Liivatüll

Merikajakas

Hõbekajakas

MageveelinnudMageveelinnud

Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp.

Lauk

• Elab taimestikurikkas vees

• Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium

• Häälitsus kostab kaugele

Talvitujad, läbirändajad ja Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalisedeksikülalised

Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle.

Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas.

Kühmnokk-luik

• Eestis pesitsev suurim veelind

• Nokal on must kühm• Tugev

ühtekuuluvustunne• Rändlind

Kormoran

Valgepõsk-lagle

Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere-Läänemere rändemagistraal, mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsaba-vigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla. Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn. Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suur- laukhani.

Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle eraldi asendi tõttu suhteliselt harva.

Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk. Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk, põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.

Läänemere imetajadLäänemere imetajad

Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja elab seetõttu peamiselt Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare ümbruses. Eesti vetesse satub väga harva. Randalhülge elupaigaks on rannalähedased merealad. Poegib suve alguses, sünnitades ühe poja, kes on kohe suuteline ujuma.

Viigerhüljes - elukohaks on Põhja-Läänemere bassein. Läänemeres elab ta reliktina hilisjääajast. Levik piirdub Läänemere põhja- ja idaosaga. Asutab valdavalt rannikulähedasi merealasid. Eesti vetes eriti Riia lahes on viigerhüljes kõige arvukamaks hülglased. Poegib varakevadel ühe poja.

• Kasvab 1,5m pikkuseks

• Ujuvad osavasti loibadega sõudes

• Naha all on paks rasvakiht

• Toitub kaladest• Veebruaris sünnitab

jääpankadele valgekarvalise poja

Hallhüljes - Läänemere hüljeste hulgas suurim. Tavaline kogu Läänemeres, ka Eesti vetes. Elupaigaks ulgumere, saarte ja laidude ümbrus. Talveperioodi veedab lahtistel jäätükkidel kinnisjää serva läheduses, kus sünnitab veebruaris-märtsis ühe poja.

• Elab kaugematel rahudel ja avamerel

• Sünnitab poja triivival jääpangal

• Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa

VaalalisedVaalalised

Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik delfiinlaste sugukonnast pringel ehk seakala. Elupaigaks mere, rannalähedased alad. Toitub peamiselt räimedest, lõhedest jt. Limustest, vähkidest. Poegib kevadel.