Vaikus ja võim: Eesti naised poliitikas

Vaikus ja võimEesti naised poliitikas

Evelin Tamm

Rapla Vesiroosi Gümnaasium9APR2014

Feminism?

Natalie Johanson-Pärna (1843 - 1915)

Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf von Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes

Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja

Korraldas käsitöökursusi

Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus" (1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat. Kunstkudumine varrastega" (1891).

Lilli Suburg (1841 – 1923)

Esimene teadlik naisõiguslane Eestis

1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem kolis sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese eestimeelse tütarlastekooliga Eestis

1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja "Linda”, milles naisõiguse teema kõrval käsitleti ka kooli ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muud

Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste sugemetega teosed

Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R. Jakobsoni jt

Marta Lepp-Utuste (1883–1940)

Aktiivne vasakpoolne poliitik ja esimesi sotsiaaldemokraate Eestis

Osales 1905 a. revolutsioonis ja oli hiljem asumisel Siberis

Avaldas loendamatuid artikleid sh naistööliste olukorrast

Asutas Tallinna Naistööliste rühmituse 1917.a.

Oli aktiivne poliitik ja naistegelaneHiljem taarausuline ja toimetas

nende ajakirja ”Hiis”

Marie Reisik (1887–1941)

Aktiivne naisõiguslane ja esimene, kes kasutas mõistet feminism

Eesti Naisliidu asutajaid 1920.a. ja selle juht kuni NL okupatsioonini

Töötas esmalt õpetajana nt TormasAlates 2011 aastast kirjutas

naisliikumisest ja naiste õigustest artikleid ja toimetas ajakirja Naesterahva Elu ja Töö

Aktiivne poliitik (Rahvaparteis), osales Asutava kogu ja Riigikogu töös

Kes on pildil?

Marta Sillaots (1887 - 1969)

Õppis töchterschules ametliku nimega ”Tallinna Kõrgem Tütarlastekool”

1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures eksamid ja sai koduõpetaja kutse

Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana

Avaldas mitmeid kasvatusteaduslikke artikleid

Hiljem kirjanduskriitik, kes tegeles aktiivselt naistegelaskujude analüüsi ja naiskirjanike teoste pildile toomisega ajakirjas ”Eesti Kirjandus”

Helmi Mäelo (1898–1978)

Mõned daatumid ajaloost1882 Natalie Johanson-Pärna kõne Eesti Kirjameeste Seltsis Eesti

naise haridusest1882 Lilli Suburgi kool Pärnus, hiljem kolib Viljandisse1887 Lilli Suburg asutab Viljandis esimese naisteajalehe ”Linda”1905 Noor-Eesti kogumikus ”Wõitluse Päewil” ilmub Helene Taari

artikkel ”Uue aja naisliikumisest”1905 Naised lubatakse esimest korda Tartu Ülikooli vabakuulajateks.

Võivad siseneda saali juhul, kui meestest jääb kohti üle1906 Soome naised saavad hääleõiguse1907 asutatakse Tartus Eesti Naesterahvaste Selts 1911 ajakirja Käsitöö lisa ”Naesterahva Töö ja Elu” peatoimetajaks

Marie Reisik1912 esimene naisdoktor Johanna Sild-Rebane kaitses kraadi Bernis

Mõned daatumid ajaloost

1917 Eesti naine saab tänu Venemaal toimunud revolutsioonile valimisõiguse

1917 27.-28.mai esimene Eestimaa Naiste Kongress1920 Eesti naisorganisatsioonide Liit, hiljem Eesti Naisliit1926 Marie Reisiku põhjalik ülevaateartikkel ”Naisliikumine Eestis”

ilmub kogumikus ”Eesti.Maa. Rahvas. Kultuur”1935 toimub V Eestimaa Naiste Kongress, ülevaatenäitus ”Naine ja

raamat”1936 ilmub Vera Poska-Grünthali raamat ”Naine ja naisliikumine:

peajooni naisliikumise ajaloost ja probleemistikust”1957 ilmub Rootsis Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” 2014 7. märts toimub VI Eestimaa Naiste Kongress ”Kasutamata

võimalus”

Naisajaloo uurimisest Eestis

”Linda” al 1887 ”Naesterahwa elu ja töö” al 1911Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud Eesti Akadeemiliste naiste ühing ”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011” Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis, 1999 Eestis) Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja

probleemistikust” (1936) Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool ”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005) Naiste omaelulookirjutus, kirjavahetus jneAjakiri ”Ariadne Lõng”Digiväljaanne Naised riigikogus Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel

Tänan tähelepanu eest!

tammevelin@gmail.comTwitter @tammevelinInstagram #Estfemnaised.netevelintamm.blogspot.com