JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 1 · JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 1 1. Tõmba värviline joon alla situatsioonidele, milles leiad, et juhitakse rühma, rühma liikmeid

© KEELEKÜMBLUSKESKUS

nimi: kuupäev: INIMENE

JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 1

1. Tõmba värviline joon alla situatsioonidele, milles leiad, et juhitakse rühma, rühma liikmeid.

3. Pane kirja 5-6 situatsiooni, kus juhtimine on väga vajalik.

2. Arutage situatsioonid rühmas läbi.

4. Arutage rühmas, millistel tingimustel on sobivaim autoritaarne juhtimisstiil.

Juhtimine on protsess, mille käigus juht mõjutab rühma liikmeid ühise eesmärgi nimel tõhusamalt tegutsema. Mõjutusvahenditeks on juhi isiksus ja eeskuju, tema tegevused. Juhtimine võib olla kas ametlik või mitteametlik. Ametlik juht on näiteks õpetaja, firmajuht, treener jne. Mitteametlik juht on näiteks ema või isa.

Iga juht tegutseb omal kombel. Eristatakse kolme tüüpi juhtimisstiile: autoritaarne, demokraatlik ja minnalaskev juht. Juhtimisstiil ei sõltu ainult juhi isiksuseomadustest, vaid ka alluvatest ning situatsioonist, kus parasjagu tegutsetakse.

Autojuht autoroolis, ema kodus, õpetaja koolis, poiss ronimas, õppimine, söögi ostmine, direktor tööl, rühmatöö, maja ehitamine, raamatu lugemine

autoritaarne juhtimisstiil

Minul on eesõigus! Andke teed!




1. Ühenda juhtimisstiili nimetus õige pildi ja kirjeldusega.

2. Kirjelda, millised suhted valitsevad rühmaliikmete vahel, kui rühma juhib

AUTORITAARNE JUHT

MINNALASKEV JUHT

DEMOKRAATLIK JUHT

Juht jätab oma rühma omapäi, püüab võimalikult vähe sekkuda. Ta ei ilmuta rahulolu ega rahulolematust, ei anna tagasisidet. Teda ei huvita, mida rühm teeb.

Juht lähtub ainult iseendast. Ta tahab, et rühm temale alluks, et rühm täidaks tema antud korraldusi. Rühmaliikmed ei saa eriti midagi ise otsustada. Juht kasutab oma õigust karistada ja tunnustada sõltuvalt allumisest.

Juht püüab otsuste tegemisel arvestada rühmaliikmete arvamusi ja vajadusi. Karistab harva. Annab palju tagasisidet tegevuse tulemuste kohta, põhjendab oma arvamust. Juht käitub rühmaliikmetega sarnaselt.

AUTORITAARNE JUHT

DEMOKRAATLIK JUHT

“LAS MINNA” JUHT




1. Loe läbi situatsioonikirjeldused ja otsusta juhi käitumise põhjal, millise juhtimisstiiliga (autoritaarne, demokraatlik, “las minna”) tegemist on.

Marial ei helisenud hommikul äratuskell ja seepärast jäi ta tööle 15 minutit hiljaks. Tööle jõudes kohtus ta uksel direktoriga, kes oli väga vihane ja ei tahtnud kuulata mingeid põhjendusi hilinemise kohta.

7. klassi poisid käivad korvpallitrennis. Seal on lahe käia, sest keegi ei kontrolli, kui palju sa kohal käid ja kui palju sa puudud. Poisid teevad ise võistkonnad ja vahel terve treeningu lihtsalt mängivad. Treenerit ei ole iga kord kohal.

7. ja 8. klassi lapsed asutasid kokandusklubi. Mart, kellele meeldis väga ise süüa teha, kutsus oma sõbrad kokku ja igal laupäeval valmistati tema kodus hõrgutavaid roogi. Mardist sai klubi president ehk juht. Pärast ühist arutelu koostas Mart menüü ja teatas teistele, mida keegi peab poest järgmiseks korraks tooma. Klubi president tegi hinnakalkulatsioonid ja korraldas raamatupidamist.

Klass valmistus kevadiseks ekskursiooniks. Õpetaja pakkus omalt poolt välja kaks erinevat marsruuti. Sass ja Katariina lisasid veel paiku, mida võiks külastada. Üheskoos arutati kõik võimalused läbi. Õpetaja arvestas erinevaid soove ja vajadusi ning tegi otsuse, kuhu klassiga ekskursioonile sõidetakse.




1. Täida lüngad.

2. Koostage rühmas Karmide Kuttide Klubi juhi leidmiseks konkursikuulutus. Arutage hoolega läbi, millistele tingimustele kandidaat peab vastama ja milline on oluline info, mida kuulutusel tuleb kajastada. Esitlege kuulutusi.

Meie, 7. a klassi poisid, otsustasime vastukaaluks 7. b klassi poiste Lahedate Lontruste

Liidule moodustada Karmide Kuttide Klubi. Tahame harrastada ekstreemseid spordialasid,

osaleda võistlustel ning ________________ meile ja meie moodi mõtlevatele poistele

põnevaid üritusi. Teadsime, et kõigepealt vajame ___________ Juhtimine on oluline, et

väiksema aja- ja energiakuluga rohkem ära teha. Meie klubi juht ei tohi kindlasti olla liiga

võimukas ehk ___________________ Küll peaks ta aga poiste jaoks _________________

olema. Meie grupis oli juba mitmeid _______________, kes teiste hulgas silma torkasid.

Aga millist just nende hulgast valida, et kord oleks majas, aga siiski arvestatakse enamuse

arvamusega? Juht peab vastutust jagama ja olema _______________________ juht, mitte

laskma asjadel lihtsalt minna. Lihtsalt ___________, kes ainult teiste tähelepanu naudib ja

vähe eesmärgi nimel tegutseb, me samuti juhiks ei soovinud. Otsustasime kuulutada välja

avaliku konkursi, et leida oma klubile parim juht.

autoriteet, demokraatlik, juhti, liidreid, staari, autoritaarne, korraldada

Karmide Kuttide Klubi juhi konkurss

Soovitavad omadused:

empaatiavõimeline, võimukas, pikk, keskendumisvõimeline, auahne, energiline, enesekindel, kohusetundlik, hea meeskonnaliige, vastutusvõimeline, avatud teiste ideedele, hea kuulaja, tegutseja, intelligentne, oskab ja tahab õppida, optimist, loov, hea suhtleja, hea analüüsivõimega, karismaatiline



JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 5A

1. Kasutades mõtlemiskaabude abi, vaatame juhi rolli erinevatest vaatenurkadest.

2. Koostage rühmaga kokkuvõte juhi rollist. Esitage SININE KAABU tervele klassile.

KOLLANE KAABU – Kirjelda juhi rolli võimalikult optimistlikult. Mis on juhi rollis rõõmustavat ja rahuldust pakkuvat?

Juhiks olemine on sotsiaalne roll. Igale rollile on teatud ootused. Juhi rolliga kaasnevad nii kohustused kui õigused, nii ohud kui ka võimalused.

VALGE KAABU – Kirjelda juhi rolli võimalikult objektiivselt. Millised õigused ja kohustused on juhil?

PUNANE KAABU – Kirjelda juhi rolli, usaldades oma intuitsiooni. Sa ei pea midagi põhjendama. Millised emotsionaalsed plussid ja miinused on juhi rollil?

SININE KAABU – Juhi rolli iseloomustab …

Oma kuldse kaabuga tulevad mul alati kõige paremad mõtted.



JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 5B

1. Kasutades mõtlemiskaabude abi, vaatame juhi rolli erinevatest vaatenurkadest.

MUST KAABU – Kirjelda juhi rolli võimalikult kriitiliselt. Mis on juhi rollis negatiivset?

Juhiks olemine on sotsiaalne roll. Igale rollile on teatud ootused. Juhi rolliga kaasnevad nii kohustused kui õigused, nii ohud kui ka võimalused.

ROHELINE KAABU – Kirjelda, mida kõike võiks teha ja mis suunas areneda juhi rollis olles. Fantaseeri.

2. Koostage rühmaga kokkuvõte juhi rollist. Esitage SININE KAABU tervele klassile.

SININE KAABU – Juhi rolli iseloomustab …

Juht on ikka vastik olla küll!




1. Tooge näiteid võimu positiivsest ja negatiivsest mõjust arengule.

2. Täida diskussioonivõrk.

Võõras võim allutab rahva oma tahtele ja takistab selle loomulikku arengut. Eestlased on

talunud ________, ____________, ______________, _____________ võimu.

____________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

Mõjuvõimas juht ______________

Võim ei ole ühe inimese omadus, vaid kahe või enama inimese suhe. Ühe rühmaliikme võim on nii suur, kui on teiste rühmaliikmete sõltuvus temast. Rühma võim on tavaliselt suurem kui üksikliikme võim.

Põhjendused JAH

Kas võim on vajalik?

Põhjendused EI

Kokkuvõte



JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 7A

1. Kirjelda kahte sinu jaoks autoriteetset inimest. Vali üks isik ajaloost ning üks inimene oma tutvusringkonnast.

2. Vali üks autoriteetidest ja esita talle kolm küsimust. Seejärel kujuta end selleks inimeseks ja kirjuta, mida ta võiks sulle vastata.

3. Millised on sinu elus olnud olukorrad, kus sa oled teinud midagi kellegi teise mõjul. Sa ise poleks tahtnud seda teha.

Autoriteet omab võimu, kuid see on pigem mõjuvõim. Autoriteetne inimene mõjutab ja suunab teisi, kasutades oma kogemusi, teadmisi ja kõlbelisi omadusi ilma välise sunnita.

–

–

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

Ega sa Karl Suure e-posti aadressi ei tea?



JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 7B

1. Kirjelda kahte sinu jaoks autoriteetset inimest. Vali üks tuntud kultuuritegelane ning üks inimene oma tutvusringkonnast.



Autoriteet omab võimu, kuid see on pigem mõjuvõim. Autoriteetne inimene mõjutab ja suunab teisi kasutades oma kogemusi, teadmisi ja kõlbelisi omadusi ilma välise sunnita.

–

–

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

Kuule õeke, palun vasta mu kolmele küsimusele.



JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 7C

1. Kirjelda kahte sinu jaoks autoriteetset inimest. Vali üks tuntud sportlane ning üks inimene oma tutvusringkonnast.



Autoriteet omab võimu, kuid see on pigem mõjuvõim. Autoriteetne inimene mõjutab ja suunab teisi kasutades oma kogemusi, teadmisi ja kõlbelisi omadusi ilma välise sunnita.

–

–

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

küsimus:

vastus:

Vabandage, on teil võimalik mu kolmele küsimusele vastata?



ENESEKEHTESTAMINE 1

1. Otsusta, milliste väidetega oled nõus ja millistega mitte. Tee vastavalt + või -lahtrisse .

2. Seleta sõnu kehtestama ja enesekehtestamine? Moodusta kummagi sõnaga lause. Mis iseloomustab kehtestavat käitumist?

Kehtestama -

Enesekehtestamine -

Kehtestav käitumine -

Tahan, et minu arvamusega alati arvestatakse!

Abistan alati, kui keegi minult midagi palub.

Mulle on tähtis, et saan oma arvamuse välja öelda.

Mulle meeldib, kui teised teevad nii, nagu mina ütlen.

Ma ei ütle kunagi oma arvamust teistele välja, sest ma ei tea, kuidas teised sellele reageerivad.

Enne kui lõpliku otsuse teen, küsin ka teiste arvamust.

Auh! Auh! Au

h!

Peab ennast kehtestama.



ENESEKEHTESTAMINE 2

Loe läbi kahe äärmusliku käitumise –alistuva ja agressiivse käitumise kirjeldus.

Enesekehtestamine on oskus 1) väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning 2) seista oma õiguste eest teiste õigusi rikkumata.

Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest ettepoole. Teised on tähtsamad!

Alistuvalt käituja tunneb abitust, solvumist, pettumust, murelikkust, viha, ebakindlust, kibestumist, rahulolematust, kadedust. Ta ei saavuta, mida ta tahab; tunneb ennast üksildasena, temas koguneb viha; tema õigusi hakatakse pikapeale piirama; teda ei austata; tema tervis halveneb pideva stressi tagajärjel.

• Ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks.• Seab teiste arvamused ja soovid enda omadest kõrgemale.• Annab teistele kergesti järele.• Talub kõike vaikides.• Vabandab palju.

Agressiivselt käitudes seab inimene iseenda huvid esikohale ja ei arvesta üldse teiste soovidega. Kõige tähtsam on “mina ise”!

Agressiivne käituja tunneb viha, ülbust, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja ebakindlust. Agressiivne käituja kardab kaotada oma positsiooni. Ta domineerib, halvustab, ta võidab teiste arvelt ja teda ei sallita, ei austata, tema tervis halveneb pideva pinge tagajärjel, ta jääb lõpuks üksikuks.

• Seisab oma õiguste eest, aga ei mõtle teiste inimeste peale.• Seab oma tujud ja soovid alati teistest kõrgemale.• Surub teised alla.• Saab oma tahtmise teiste arvel.

Mulle aitab! No on ikka agressiivne koeraomanik!

Kuidagi üksik tunne on.

Istu!



ENESEKEHTESTAMINE 3

1. Loe läbi kehtestava käitumise kirjeldus.

2. Kirjuta eelmisest ülesandest ja töölehelt “Enesekehtestamine 2” iga käitumistüübi juurde iseloomulikud sõnad.

Kehtestav käitumisstiil on nende alistuva ja agressiivse käitumise vahepealne. Kehtestavalt käitudes ütleb inimene välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab.

Kehtestavalt käituja on enesekindel, on hea enesetundega, rahulolev, teda austatakse, ta kontrollib olukorda. Ta ei tee kellelegi haiget, tema ja teiste õigusi austatakse, ta austab ka iseennast. Tema tervis on korras. Ta elu on huvitav ja sõpraderohke.

• Seisab oma õiguste eest ilma teiste õigusi rikkumata.• Austab nii ennast kui ka teisi.• Väljendab oma positiivseid tundeid.• On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv.• Kasutab mina-teateid.

alistuv käitumine (annab järele)

ennast kehtestav käitumine (sõpraderohke)agressiivne käitumine (teiste arvel)



ENESEKEHTESTAMINE 4

1. Loe läbi olukorra kirjeldus. Kas see on sinu arvates tõepärane lugu?

2. Kirjelda Sassi, Marina ja Mardi käitumist. Kasuta agressiivset, alistuvat ja ennast kehtestavat käitumist iseloomustavat sõnavara.

3. Meenuta loetud raamatuid ja leia tegelasi, kes käituvad alistuvalt, agressiivselt või ennast kehtestavalt. Pane tegelane ja käitumisstiil kirja ja põhjenda suuliselt rühmas, miks hindad tegelase käitumist just selliseks.

6. klass on enne tunni algust koridoris. Kohe algab matemaatikatund. Mart vaatab koridoris ringi ega kuskil Marinat näha ei ole. Tal on matemaatika kodune töö tegemata, aga abilist pole kuskil. Minut enne tunni algust ilmub vaikselt WC-st ka Marina. Mart on kole vihane: ”Kus sa oled, mul töö tegemata, aga sina oled kuskil ära?” Marina ei julge midagi öelda, ulatab klassivennale vaid oma vihiku. Mart: “Mis sa enam annad, nüüd pead selle ise ära tegema, mina ei jõua enam kirjutada!”Marina võtab vaikides vihikud ja asub tööle.Seda kõike vaatab kõrvalt Sass. Talle ei meeldi selline käitumine ja ta otsustab sekkuda. Ta selgitab Mardile, et see, mida teine teeb, on ebaaus ja et ta tunneb häbi, et nende klassis on selline poiss, kes oma klassiõde ei austa. Ta palub Marinal vihik Mardile tagasi anda ja ütleb, et Marina ei pea teisele oma tööd näitama, kui ta seda ei taha. Kumbki ei julge Sassile vastu hakata ja nad teevad, nagu ta ütles.

Sass käitus _____________, sest ________________________________________________

___________________________________________________________________________

Marina käitus _____________, sest _____________________________________________

___________________________________________________________________________

Mart käitus _____________, sest _______________________________________________

___________________________________________________________________________



ENESEKEHTESTAMINE 5

Kehtestavalt käitudes on oluline kasutada MINA-TEADET.

1. Koosta iga teema juurde sobivaid mina-teateid.

Mina-teade tähendab rääkimist iseendast.

HILINEMINE

Ma tunnen ärevust ja piinlikkust, kui ma kokkusaamisele hilinen.Ma arvan, et hilinemise harjumusest on võimalik enesekasvatusega üle saada.Ma tahan, et mina ei peaks kellegi hilinemise pärast kaua ootama.

HINNE “5”

Ma tunnen _________________________________________________________________Ma arvan, __________________________________________________________________Ma tahan, __________________________________________________________________

RAHA


KIUSAMINE


LOTERIIVÕIT


Ma tunnen ...Ma arvan ...Ma tahan ...



ENESEKEHTESTAMINE 6

1. Loe läbi mina-teate iseloomustus.

2. Vali kaks teemat ja koosta nende kohta sina-teade ja mina-teade.

Tunnet väljendades avalda kindlasti oma tunne. “Ma tunnen ennast ebamugavalt, kui…..” – on mina-teade, sest väljendatud on tunnet. “Ma tunnen, et raha ei ole inimese elus kõige olulisem!” ei ole mina-teade, sest mina-teate puhul saab rääkida ainult sellest, mida tunnen selle kohta, mida tean, näen või kuulen.

Mina-teate näited:

Raha – Ma tunnen rõõmu omateenitud rahast.Ma arvan, et raha on oluline oma esmavajaduste rahuldamiseks.Ma tahan, et raha ei määraks minu elu.

Teemad valikuks: Konflikt, Probleemi lahendamine, Sõber, Klassikaaslane, Õppimine, Kontrolltöö, Sport, Välimus, Arvuti, Unistused

Näide: SPORT

Sina-teade “Kas sul tõepoolest muud midagi mõistlikumat teha pole, kui palli jalaga mööda väljakut taga ajada?! Kuidas sa aru ei saa, et filmi vaatamine on palju kasulikum!”

Mina-teade “Ma tahan sinuga koos kinno minna, aga näen, et sa oled igal õhtul jalgpallitrennis ja pärast seda nii väsinud, et lihtsalt ei jaksa minuga kinno tulla. Tunnen kurbust, et ei saa sinuga koos välja minna”

Teema:

Sina-teade

Mina-teade

Teema:

Sina-teade

Mina-teade

Sa võid ise jalgpalli mängima minna! Ma tahan töölehti lahendada!



KONFLIKT 1

1. Mis on Sinu arvates konflikt? Kirjuta seletus või lause, mis mõistet selgitab.

2. Kirjelda mõnd konflikti.

3. Arutle paarilisega, kes olid kirjeldatud konflikti osalised?

5. Arutlege rühmas, kas koolis/kodus on palju konflikte. Mis on selle põhjuseks. Pane kirja oma seisukoht pärast arutlust.

Minu arvamus:

Paarilise arvamus:

4. Arutle paarilisega, mis olid konflikti põhjused?

Minu arvamus:

Paarilise arvamus:

konflikt



KONFLIKT 2

1. Kirjuta mõlemasse tulpa üks näide.

2. Too näiteid, millal on konflikt edasiviiv, millal takistav jõud.

KONFLIKT

KONFLIKT

Sisemiste vastandlike huvide, soovide ja vajaduste kokkupõrge. Sisemise konflikti tekitab olukord, kus inimesel on korraga kaks vajadust, mida üheaegselt rahuldada ei saa. Valides ühe vajaduse täitmise, kaob võimalus täita teist vajadust.

Isikute või gruppide vastandlike huvide ja vajaduste kokkupõrge. Tekib lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema.

Sisemine konflikt

Sisemine konflikt

Edasiviiv (hea) Takistav (halb)

Sotsiaalne konflikt



KONFLIKT 3

1. Kirjelda, milliseid konflikte oled enda ümber tähele pannud?

Konflikt Näited

Konfliktsõbraga

Konflikttäiskasvanuga

Konflikttäiskasvanutevahelt

Konfliktrühmadevahel

Riikidevahelinekonflikt



KONFLIKTIDE LAHENDAMINE

1. Kuulake ja kirjutage suurele paberile või tahvlile kõik variandid, kuidas keegi sellises olukorras käituks.

2. Kuidas reageerid sina, kui oled sattunud konflikti? Pane kirja kõik variandid, kuidas oled erinevates olukordades käitunud.

3. Tõmba värvilise pliiatsiga maha need käitumismudelid, millest sinu arvates ei ole olnud tüli lahendamisel kasu.

Sa jalutad kevadises metsas. Täiesti ootamatult kohtud suure ja möirgava emakaruga. Kuidas käitud?

Need kõik on variandid, kuidas inimesed reageerivad konflikti või probleemolukorra puhul.

Igaüks meist on erinev ja eriline. Meil on oma vajadused, arvamused, soovid, hinnangud, mis ei pruugi teistega ühesugused olla. Seetõttu tekivad elus konfliktid.

Konfliktid on meie elu täiesti loomulik osa.Argielus ei pane me neid tähelegi. Kergemad konfliktid lahendame endalegi märkamatult. Paraku purunevad paljud meie suhted just konfliktide tõttu. Seepärast on oluline teada, kuidas konflikte lahendada nii, et suhted sellepärast ei kannataks. Konfliktides ei pea alati üks võitma ja teine kaotama.

Konfliktis on tähtis leida kokkulepe, ühisosa, millega mõlemad pooled nõus on. Selleks et konflikti lahendada, tuleb suhelda – rääkida, vaielda… Probleemi ühiselt arutades on võimalik saavutada vastastikune mõistmine, mis on rahuldava lahenduse leidmise eeldus.

Ära nüüd kurjusta, võta küpsist ...m

örrr

õõõr

rräöör r



KONFLIKTI LAHENDAMISE SAMMUD 1

1. Loe paarilisega dialoogi. Üks on A, teine B. Pane hoolega tähele kommentaare lõikude vahel.

A: “Ma ei suuda taluda seda segadust sinu toas – põrandal vedelevaid riideid ja raamatuid, pesemata nõusid on laual ja voodi ääres, ülestegemata voodi….”

B: “Ma olen harjunud panema oma asju nii, nagu mul mugav on. Mul on nii paha tunne, kui sa oled mu asjad oma tahtmist mööda ära pannud.”

Kommentaar – kumbki osapool väljendab oma seisukohta.

A: “Sa jätad asjad just sinna, kus sa oled neid kasutanud – riided määrduvad, tuba on paha vaadatagi. Küllap sul on mugav neid nii panna, kuid tuba jätab korratu mulje.”

B: “Sa tõstad minu asju, vaatad ja uurid neid. Sa tahad, et tuba oleks ilusam. Aga mulle ei meeldi, kui keegi tuleb minu tuppa ja kisub minu asju.”

Kommentaar – teise käitumist kirjeldatakse ilma omapoolsete hinnanguteta, püüdes tajuda olukorda tema seisukohast.

A: “Tahaksin, et su tuba oleks korras, ei häiriks pilku, siis ma ei lähekski sinna.”B: “Tahaksin, et keegi ei puutuks mu asju, muidu pole mul siin kodutunnet…”A: “Kui sa kraamid toa ise ära, siis ma ei peaks enam midagi puutuda.”B: “Ma ei jõua pidevalt kraamida, mul on sageli nii kiire. Aga kui ma teaksin, et keegi minu asju ei kisu,

võiksin kraamida igal nädalalõpul.”A: “Kui tuba on koristatud nädalalõppudel, ei lähe ta ehk segi ka nädala sees. Aga kui ma näen korratust, ei

kannata ma seda välja. Ega ma sinu asju ei uuri.”B: ”Võimalik, et sa ei uuri. Aga kui sa neid kogu aeg sätid ja sordid, ei tunne ma end ikka koduselt. Võib-olla

peaksin saama kapi või riiuli, kuhu asju panna.Kommentaar – konflikti põhjused sõnastatakse kummagi poole vajadusi arvestades – kui mõlemad suudavad siiralt esitada oma vajadused ja eesmärgid, saab hakata mõlemale poolele sobivaid lahendusi otsima.

A: “Riiulit ega kappi pole kuskilt võtta, aga ehk paneksid kasutatud riided ajutiselt tooli pealegi, kuni saad aega need ära sorteerida ja oma kohale viia.”

B: ”Võiks ehk seina või kapi taha lüüa naela, et saaksin riided üles riputada.”Kommentaar – kui olukord ja mõlema osapoole vajadused ja ootused on läbi räägitud, võib hakata lahendusi otsima. See võiks toimuda ajurünnakuna, kus kumbki esitab ettepanekuid ja ideid, ilma et teine (teised) neid kritiseeriks.

A: “Naelad rikuksid seina, pigem võiksid ukse taha nagi panna, kuhu riideid kerge panna oleks. Arvan, et see võiks sobida.”

B: “Nagiga olen nõus, sinna on kerge riideid riputada.”Kommentaar – kui ühtki ideed enam ei tule, võib asuda võimalikke lahendusi hindama. Eesmärk on leida lahendus, mis mõlema osapoole arvates on parim.

A: “Kas lähed siis neil päevil poodi ja vaatad, milline nagi su tuppa võiks sobida. Nädala lõpus läheme ja ostame selle ära.”

B: “Ja kui mul asju enam põrandal ei ole, siis võin ma kindel olla, et iga asi on just selle koha peal, kuhu ma ta jätnud olen.”

Kommentaar – täpse ja üksikasjalise tegevusplaani väljatöötamine – peab olema selge, kes, kuidas, millal ja mida teeb.




1. Pane kirja konflikti lahendamise tee sammude kaupa. Vaata töölehe “Konflikti lahendamise sammud 1” dialoogi ja kommentaare.

2. Loe läbi probleemsituatsioonide kirjeldused.

3. Valige paarilisega üks probleemsituatsioonidest. Jagage rollid ning tehke iga konfliktilahendamise sammu juures oma rollist lähtuvalt ettepanekuid.

1.2.3.4.5.6.

Sõnastan selgelt oma seisukoha

• 13-aastane Mati tahab pidada oma sünnipäeva õhtul ilma vanemate juuresolekuta. Ema ja isa aga tahavad kodus olla ja sünnipäevalistel silma peal hoida.

• Ema tahab, et 15-aastane Maie aitaks teda kodustes töödes. Seni ei ole tüdruk kodutöödest osa võtnud ja ei taha seda ka nüüd tegema hakata.

• 14-aastase Mardi vanemate majanduslik olukord ei ole just kõige parem. Mart tahab endale kehalise kasvatuse tunniks 2000 krooni maksvaid Adidase dresse, sest klassikaaslastel on ju firmadressid.

Ema! Ega sa ometi ei taha, et MINA kartuleid koorima hakkan?




Leppige paarilisega kokku, kumb teist on A ja kumb B.

Konfliktide allikaks võivad olla inimeste erinevad huvid, ka kriitika isiksuse kohta. Konflikt ei tähenda vaenulikkust. Vaenulikuks muutub konflikt siis, kui mõlemad osapooled võtavad seisukoha, millest enam ei tagane.

Empaatia, aktiivne kuulamine ja aus eneseväljendus on konfliktilahenduste juures väga olulised.

Probleemide lahendamise ring:

A – jutustab 2–3 minuti jooksul oma talvevaheajastB – kuulab A jutustust ja kõneleb kogu klassile mina-vormis sellest, kuidas A talvevaheaega veetis.

B – jutustab 2–3 minuti jooksul sellest, kuidas plaanib veeta kevadvaheaegaA – kuulab B jutustust ja kõneleb kogu klassile mina-vormis sellest, kuidas B kavatseb veeta kevadvaheaega.

• Kuula tähelepanelikult, ära tee kirjalikke märkmeid

• Küsi, kui kaaslase jutus jääb midagi arusaamatuks

• Esialgsel jutustajal on õigus ümberjutustaja juttu täpsustada ja parandada.

KUULA

ARENDA

MÕISTATEE

Pea kogu selle aja pikutasime aabitsa vahel ...

Tegelikult me olime B-ga talvevaheajal koos ...



INFOLEHT

Erinevad inimesed lahendavad konflikte erinevalt

Allaandmine (ehk KILPKONN) – poeb oma kilpi, ei suhtle või püüab põgeneda. Selline käitumine on aktsepteeritav, kui olukord kujuneb tervisele ohtlikuks.

Kaklus (ehk HAI) – sööb teised ära. Tähtis on vaid oma eesmärk, tema peab oma tahtmise saama. Kaklus tekitab uut kaklust.

Silumine (ehk KAISUKARU) – tähtsustab suhteid üle. Kõik peavad kõigiga hästi läbi saama. Konflikti vältimiseks parem loobub oma eesmärkidest, lükkab need kaugemale. Diplomaatidele omane.

Kompromiss (ehk REBANE) – pisut eesmärke, pisut suhteid. Tuuakse vastastikku ohvreid: mina ohverdan, sina ohverdad ka. Suhted ei püsi kaua. Vajalik edasiminek.

Konsensus (ehk ÖÖKULL) – lahenduse leidmine, et me homme saaksime ka mõnusalt edasi asju ajada. Konsensuse saavutamise takistuseks on sageli ajapuudus.

Elus on tulevad paremini toime need, kes püüavad konflikte lahendada kolmel viimasel moel.

Ees

mär

k

Suhted

Väga olulineeesmärk

Väheolulised

suhted

Väga tähtsad

suhted

Tähtsusetueesmärk

KOMPROMISS

KAKLUS KONSENSUS

ALLAANDMINE SILUMINE




Üks konflikti lahendamise variante on läbirääkimised. Läbirääkimistel on alati kolm osapoolt.

Tähtis on meeles pidada:

• Mõtle läbi kõik argumendid ja põhjendused oma seisukoha suhtes.

• Mõtle läbi, mis kasu mina saan ja mis kasu tema saab.

• Kokkulepe tuleb kirja panna.

• Mõista vastaspoole huvisid.

• Vajadusel ütle kehtestavalt “EI”.

• Tunnusta oma partnerit!

MINA

TEMA RESSURSID(argumendid, põhjendused, vastaspoole huvid, oodatav kasu)

Ära asu läbirääkimistele, kui sul on kaljukindel oma seisukoht. Ole avatud, sisenda endale, et sul on alati mitu valikuvarianti.

Ära asu läbirääkimistele, kui sul on kaljukindel oma seisukoht ...


INIMENE

AKTIIVNE KUULAMINE

Kuulamisharjutus paarides.

Kuidas kuulda, kuid mitte kuulata?!

Üks paarilistest läheb välja,

* Seesolijad saavad ülesande küsida iga paarilise lause järel: „Miks?”. Muud midagi öelda ei tohi.

* Väljasolijad peavad jutustama oma paarilisele ühe loo. Näiteks sellest, kuidas on möödunud nende hommik ärkamisest kuni käesoleva tunnini. Nad saavad rääkida paar minutit.

Ühine arutelu – Kuidas läks? Mis tunded olid? Mida näitas paarilise kehakeel? Kui kaugele jutustusega jõuti? Mille pärast kuulaja ärritus? Kas minu elus on ka sellist kuulamist olnud, millised on kogemused?

Nüüd läheb välja teine paariline.

* Seesolijate ülesandeks on vait olla. Vaadata silma, kuid ühtegi sõna ei tohi öelda. Väljasolijatel on ülesandeks taas mingi lugu rääkida. Näiteks mingist oma põnevast sündmusest. Räägivad 2–3 minutit.

Ühine arutelu – Kuidas läks? Mis tunded olid? Mida näitas paarilise kehakeel? Kui kaugele jutustusega jõuti? Mille pärast kuulaja ärritus? Kas minu elus on ka sellist kuulamist olnud, millised on kogemused?

Taas läheb välja esimene paariline.

* Väljasolijad räägivad oma paarilisele viimasest põnevamast filmist. Seesolijate ülesandeks on kuulata ära esimene lause ja seejärel hakata tegelema mingi muu asjaga. Näiteks hakata täitma päevikut või kingapaela kinni panema vms. Oluline on keerata end ära ja jutustajast mitte välja teha.

Järgneb arutelu. Siin saab näited tuua ka kodudest, kus tihti vanemad teevad midagi muud sel ajal, kui laps räägib ja ta ei oska tähelepanu enne rääkimist endale tõmmata.

Taas läheb üks paarilistest välja.

Seesolijate ülesandeks on mõmiseda iga asja peale. Vaadata küll rääkijale otsa, kuid samas mõelda mingi enda probleemi peale. Ja samal ajal ikka mõmiseda. Väljasolijad räägivad taas mingi loo.

Järgneb arutelu.

Kokkuvõte – ajurünnak teemal „Mida ma ootan kuulajalt, kui ma temaga räägin?” või „Kuidas käitun kuulajana, et rääkija end võimalikult hästi tunneks?”

MIKS-küsimus on faktiküsimus, mis eeldab väga konkreetset vastust. Kui seda küsimust liiga tihti küsida, siis mõjub see rünnakuna. Rääkija hakkab ennast kaitsma.



KÜSIMUSTE ESITAMINE INFO SAAMISEKS

1. Loe läbi I osa mängujuhendist. Arutage rühmaga juhised läbi ja alustage mängu.

2. Loe läbi II osa juhendist ja mängi edasi.

3. Tehke rühmaga mängust lühike kokkuvõte.

I

Üks õpilane rühmas mõtleb mingile olendile või asjale. Kui ta on valmis, siis hakkavad teised talle esitama KAS- küsimusi, kuni asja äraarvamiseni. Näiteks: Kas see on elus? Kas ta on punast värvi?

Äraarvaja saab uueks vastajaks. Sama kordub.

II

Millelegi mõtlejale tuleb esitada nüüd teistsuguseid küsimusi. Küsida ei tohi ainult küsimust: „Mis asi see on?“ ja ei tohi küsida KAS-küsimusi. Küsimusteks võivad olla – missugune? milleks? kuidas? jne. Kes asja ära arvab, saab jälle vastama.

KAS-küsimusi nimetatakse – kinnisteks küsimusteks, sest infoandjaks on küsija ise. Vastaja ainult kinnitab tema infot, kas JAH või EI. MISSUGUNE? MILLINE? KUIDAS? jne –on lahtised küsimused, sest infot annab vastaja.

Kas



SÕLTUVUS 1

1. Otsusta, kas väide kehtib sinu kohta või mitte. Märgi valik ristiga kas JAH või EI lahtris.

2. Pane oma sõnadega kirja, mis sinu arvates on sõltuvus?

3. Kas mõni ülesande 1 harjumustest võib ka sõltuvus olla? Põhjenda!

4. Korraldage rühmas ajurünnak teemal “Sõltuvused”. Pane tulemuste alusel kirja mõned sõltuvused.

Mul peab kodus olema koduloom

Ma söön šokolaadi vähemalt 3 korda nädalas

Armastan televiisori ees näksida

Veedan vähemalt 2 tundi päevas arvuti taga

Vajan üksiolemise aega

Mul on mitu head sõpra

VÄIDE JAH EI



SÕLTUVUS 2.1.

Akadeemiline vaidlus teemal (neljaliikmelistes rühmades)

1. Eeltööd

1.1. Arutage paarilisega ja pane kirja seisukohad, põhjendused, mis kaitsevad teie väidet.

1. 2. Võrdle oma põhjendusi sama väite kaitsjaga mõnest teisest rühmast. Lisa oma seisukohtadele põhjendused, mida kuulsid teise rühma esindajalt.

- Kaks teie seast peavad leidma võimalikult palju põhjendusi selle kohta, et sõltuvus on pahe.- Kaks aga leiavad põhjendusi selle kohta, et sõltuvus ei ole alati pahe.

1.3. Kirjuta esialgse paarilisega kokkuvõte – milline on teie seisukoht ja põhilised väited selle tõestuseks.

Mul on vist värske õhu sõltuvus.

KAS SÕLTUVUS ON PAHE?



SÕLTUVUS 2.2.

Akadeemiline vaidlus teemal

2. Vaidlus rühmades

3. Järeltööd

2.1. Kumbki pool alustab oma seisukohaga: vastaspoolele esitatakse oma väide koos olulisemate põhjendustega.

2.2. Asuge vaidlema vastaspoole argumentide ja väidete üle. Teil on aega vaielda 10 minutit.

3.1. Pane kirja oma isiklik seisukoht, kas sõltuvus on pahe või mitte.

3.2. Kas sinu esialgne arvamus vaidluse jooksul muutus? Pane kirja kõige tähtsam argument, mis mõjutas sind nii otsustama.

3.3. Valige rühmas üks sõltuvus, mida teistele rühmadele pantomiimis esitada. Teised püüavad mõistatada, millise sõltuvuse küüsi te olete langenud!

KAS SÕLTUVUS ON PAHE?

õppimissõltuvus?



STRESS 1

1. Nimeta olukordi, kus sa oled tundnud pinget või ärevust.

2. Vali eelmisest loetelust kolm situatsiooni ja kirjelda oma tundeid, mis sind selles situatsioonis valdavad.

Näide: Kontrolltöö ajal – on mul füüsiliselt ebamugav tunne, mu käed higistavad ja süda klopib; lähen närvi, kui jõuan küsimuseni, mida ma ei oska, kontrolltöö ajal tekkivad mul mälulüngad ja see tekitab minus paanikat.

3. Kas tunded mõjutavad käitumist? Kuidas sina pingeolukorras käitud?

4. Mida oled teinud selleks, et pinget või ärevust vähendada?

Kauaoodatud peo eel, kontrolltöö ajal,



STRESS 2

1. Pane kirja olukordi, millal on sul olnud hea stress, millal halb stress.

2. Arutage paarilisega, miks on tunnetel stressiringis väga oluline roll.

Stressiring aitab aru saada, kuidas negatiivne stress toimib.

Pingeline elu tekitab organismis üldise pingeseisundi, mida nimetatakse stressiks. Mõõdukas stress võib olla kasulik – näiteks sportlase võistluseelne ärevus, erutus enne kontrolltööd, armumine, erutus enne reisi. Seda nimetatakse heaks stressiks. Stress on kasulik, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tegevust.

Kui aga ärevus tekitab tugevaid negatiivseid tundeid ja liiga tugeva närvipinge, kahjustub vaimne tervis. Ärevuse ja pinge põhjuseks võivad olla nt lärm klassis, halvad suhted klassikaaslaste vahel, tülid õpetajatega, halvad hinded, probleemid vanematega, majanduslikud probleemid. Seda nimetatakse halvaks stressiks.

Hea stress:

Halb stress:

Stressi tekitav sündmus

Teiste reaktsioon minu käitumisele

Minu käitumine

vastavalt sündmusega s

eotud

tunnetele

Minu tunded



STRESS 3

1. Analüüsi abiküsimuste toel mõnda enda jaoks olulist sündmust.

Mina tundsin stressi siis, kui ...

Kõige hullem nurjumine elus on üldse mitte midagi katsetada. Iga katse midagi teha on võit. Isegi siis, kui see ei kuku välja täpselt nii, nagu ootasid.

Näide:

Lubasin klassivennale, et aitan tal bioloogias roomajate kohta referaati kirjutada. Pidime mõlemad Internetist materjale otsima ning reede õhtul tema juures kokku saama. Minul oli oma referaat niidutaimedest juba valmis. Reedel kutsus minu onupoeg Pavel mind põnevat korvpallivõistlust vaatama. Tundsin ärevust. Ma ei tahtnud sõpra alt vedada, aga Paveli pakkumine oli väga ahvatlev. Olin segaduses. Otsustasin siiski klassivenda aidata, aga olin terve õhtu tujust ära ja tusane. Mõtlemisel ja kirjutamisel minust küll eriti abi polnud. Onupoeg nimetas mind tossikeseks, kes teiste eest töid teeb. Klassivend ei saanud aru, miks ma nii pahur olin. Sõprade reaktsioon pani mind mõtlema. Kui teist aidata pole tõelist tahtmist, siis tuleb talle pigem EI öelda, kui tusase näoga kaasa teha.

• Kirjelda olukorda, kus mingi sündmus on tekitanud sulle pinget– stressi.• Missugused tunded sind valdasid?• Kuidas sa käitusid?• Kuidas reageerisid teised sinu käitumisele?• Mida arvad oma käitumise kohta tagantjärele?

SOOVITUS:

Kui sind on tabanud ebaõnnestumine, siis küsi eneselt:

• milleks kõigeks see hea võis olla,• mida ma saan sellest õppida,• mida võiksin järgmisel korral teisiti teha.



STRESS 4

1. Moodustage mõnus loominguline rühm (3–4 inimest). Looge ühiselt üks kunstipärane plakat (kollaaž) teemal EI STRESSILE!

Inimesel on valikuvõimalus ka kõige keerulisemas olukorras!

• lõigake ajalehtedest ja ajakirjadest välja sobivaid pilte, sõnu, tähti,• kujundage neist üks olulist sõnumit kandev tervik,• lisage joonistades või kirjutades tähtsaid elemente,• pange oma plakatile täpne pealkiri. On tähtis, et plakat kannaks positiivset sõnumit.

Loovus ja loov mõtlemine on omadused, mis aitavad meil uute probleemide lahendamisega ja uutes olukordades paremini toime tulla. Loovus on tähtis nii kunstis, teaduses kui ka igapäevaelus. Iga väiksemgi loominguline saavutus, ise väljamõeldud mõte tõstab enesehinnangut.

Kuidas igapäevasele stressile vastu seista?

Pööra tähelepanu oma hingamisele

Räägi oma mõtetest ja tunnetest

Tee teistele rõõmu

Maga piisavalt ja toitu sobivalt

Hoolitse oma keha eestVõimalda oma lihastele liikumist

Jäta endale aega üksiolemiseks

Leia positiivne vaateviis

Säilita huumor



MURDE- JA NOORUKIIGA (A)

1. Kirjuta enda või oma paarilise kohta näite eeskujul üks heatahtlik cinquain. Viimane sõna on ette antud.

2. Loe läbi katkend Helga Nõu raamatust “Pea suu” ning pane tähele, millised mured vaevavad peategelast. Jutusta neist oma paarilisele.

Minapikk, sõbralik

unistamine, suhtlemine, kahtleminesõbrad on kõige tähtsamad

MURDEEALINE

murdeealine

Kuulge, kõik vanad muumiad (vabandust, ma mõtlen onud ja tädid), kes kogemata peaksite seda raamatut lugema! Ma ütlen teile: NOORUS EI OLE ÜLDSE ILUS AEG. See on kohutavalt tülikas ja raske aeg igasuguste murede ja probleemidega. Aga kas te ise olete ära unustanud, kuidas noorus oli? Või tahate meile meelega seda vale propagandat levitada? Iga kord, kui meile tuleb külalisi, kas on isa sünnipäev või ema õmblusring, või läheme külla härra Selle või proua Tolle juurde, siis tuleb see õnneliku nooruse jutt. Ei, õigus küll, kõigepealt tuleb midagi muud: kõigepealt lööb proua See või Too mind nähes käed kokku ja hõiskab heleda ja võidurõõmsa häälega: „Oh, taevas küll, kui pikaks sa oled kasvanud!“ Nagu ma seda ise ei teaks! Olen 176 sentimeetrit pikk ja see on üks mu suurematest muredest. Olen tüdrukutest kõige pikem meie klassis ja poisid kutsuvad mind Lipuvardaks. Mul on veel palju teisi muresid ka, aga nendest räägin pisut hiljem. Igal juhul ei ole lõbus, kui su kehalised vead otse ukse peal näkku visatakse. Ükskord proovisin ise ette jõuda. Läksime külla Kanepite poole ja ma teadsin täpselt, mis mind ees ootas. Proua Kanep on nimelt üks nendest hullematest käte kokkulööjatest. Ta ütleb ka alati „jummalukene“. „Jummalukene, kui pikaks sa oled kasvanud!“ Niisiis trügisin juba trepikojas teistest ette, ja niipea kui proua Kanep ukse avas, hüüdsin kriiskavalt peenikese häälega, nii et kogu trepikoda kajas: „Jummalukene, kui pikaks ma olen kasvanud!“ Pärast sain ema käest hirmsasti pahandada, et ma olevat väga halvasti käitunud. Seda ma ise sugugi ei leia. Olgu õnnelikud, et ma proua Kanepile hoopis ei hõiganud:“ Jummalukene, kui paksuks Te olete läinud!“ Nimetasin probleeme. Üks mu suurematest on mu nina. Tähendab, see probleem on suur. Ma mõtlen, mu nina on suur. Ah, te saate aru: mu suur probleem on mu suur nina. Ma vaatan ennast vannitoa peeglist ja otse vihkan, vihkan seda nina! See on nagu hiigelkartul jämeda otsaga, keskel veel kühm. Lihtsalt hirmus! Seda mu vanemad muidugi ei taha tunnistada ega aru saada. Ütlevad, et on kena nina küll. BLÄÄÄ! See rikub kogu mu välimuse ära - peale mu pikkuse on 100000 vinni näos. See rikub mu elu ära.

Jummalukene, kui pikaks ma olen kasvanud!



MURDE- JA NOORUKIIGA (B)


2. Loe läbi katkend Helga Nõu raamatust “Pea suu” ning pane tähele, millised mured vaevavad peategelast. Jutusta neist oma paarilisele.

Minapikk, sõbralik


MURDEEALINE

murdeealine

Kuulge, kõik vanad muumiad (vabandust, ma mõtlen onud ja tädid), kes kogemata peaksite seda raamatut lugema! Ma ütlen teile: NOORUS EI OLE ÜLDSE ILUS AEG. See on kohutavalt tülikas ja raske aeg igasuguste murede ja probleemidega. Aga kas te ise olete ära unustanud, kuidas noorus oli? Või tahate meile meelega seda vale propagandat levitada? - Tee uks lahti! Ma ei tee vannitoa ust lahti. See on mu vend Kalle, kes seal kisendab. Ta on kümneaastane ja kohutavalt loll. Me tülitseme alati omavahel. See asi on õieti imelik, aga me ei saa näiteks söögilauas rohkem kui kaks minutit koos istuda, enne kui läheb raginaks lahti. Õnnetu armastus... Minu armastused on alati õnnetud juba algusest peale ja seni, kuni lõpevad. Praegu on Ralf. Ta on üheksateistkümneaastane. Ta on kõige ilusam poiss, keda ma tean. Pikk, tumedad krussis juuksed ja põskhabe. Kui ta vaatab mind oma natuke viltuste tumehallide silmadega, siis käib mul otse kuum judin läbi keha. Häda on ainult, et ta nii harva mind vaatab. Ja ka siis, kui ta vaatab, ta igatahes ei näe mind. Nagu vahiks ta ainult õhku. Nagu ei oleks mind üldse olemas. Aga noh, mul on oma väikesed plaanid, kuidas ta mind nägema hakkab. Mul on ka teatud võimalused selleks. Tema vend käib meie klassis. Ja siis on mul ju Oskar... Oskar! Korraga tunnen puudust tema järele, ta väikese sooja ja pehme keha järele. Oskar on mu ainuke õnnelik armastus. Ta on merisiga, pruun ja valge, natuke lokkis karvaga. Ta elab oma puuris kööginurgas, kus ma söödan teda keedetud kartulite ja kapsalehtedega. Ema kaebab ainult, et ma ei vaheta küllalt tihti saepuru puuris ja „elukas“ haiseb. Mõni mõis, see väike hais siis! Pealegi olen ma nüüd viimasel ajal hakanud väga tihti puuri puhastama ja üldse Oskari eest hoolt kandma. Pärast seda, kui Ralf tuli mu ellu, olen hakanud hellitama Oskarit nagu oma last. Võtan ta iga päev koolist koju tulles sülle ja silitan teda õrnalt.



MURDE- JA NOORUKIIGA (C)


2. Loe läbi katkendid Sue Townsendi raamatust “SALAJANE PÄEVIK - Adrian Mole, 13 ¾ aastat vana” ning pane tähele, millised mured vaevavad peategelast. Jutusta neist oma paarilisele.

Minapikk, sõbralik


MURDEEALINE

murdeealine

Neljapäev, 1. jaanuarMinu uue aasta ootused:1. Ma aitan pimedaid üle tee.2. Ma riputan oma püksid riidepuule.3. Ma panen plaadid plaadiümbristesse.4. Ma ei hakka suitsetama.5. Ma lõpetan vistrike pigistamist.6. Ma olen koera vastu lahke.7. Ma aitan vaeseid ja rumalaid.Jõuludest on juba kaheksa päeva möödas, aga mu ema ei ole kordagi ette pannud seda rohelist põlle, mille ma talle jõuludeks kinkisin. Järgmisel aastal saab ta vannikuubikud. Küll mul alles veab, uue aasta esimesel päeval tekkis mul vistrik lõua otsa!Teisipäev, 3. märtsMa andsin täna Kentile tema pommimise raha. Ma ei taipa, kuidas jumal saab üldse olemas olla. Kui ta oleks, siis ei laseks ta ju Kenti sarnastel inimestel ringi käia ja intellektuaale ähvardada? Miks on suuremad poisid väiksemate vastu nii vastikud? Võib-olla on nende ajud rohkem kurnatud kõige selle lisatöö tõttu, mida tuleb teha, et suuremaid luid ja muud säärast valmistada, või on asi hoopis selles, et suurtel poistel on ajukahjustus kõigest sellest nende suurest sportimisest. Kui ma lähen ülikooli, võiksin ma seda probleemi uurida. Ma lasen oma väitekirja trükkida ja saadan siis ühe eksemplari Kentile. Ehk on ta selleks ajaks lugema õppinud.Ema unustas ära, et täna on pannkoogi päev. Ma tuletasin talle seda õhtul kell üksteist meelde. Ma olen kindel, et ta kõrvetas need meelega ära. Täpselt kuu aja pärast saan ma neliteist.

Küll mul alles veab, uue aasta esimesel päeval tekkis mul vistrik lõua otsa!



MURDE- JA NOORUKIIGA (D)


2. Loe läbi katkendid Sue Townsendi raamatust “SALAJANE PÄEVIK - Adrian Mole, 13 ¾ aastat vana” ning pane tähele, millised mured vaevavadpeategelast. Jutusta neist oma paarilisele.

Minapikk, sõbralik


MURDEEALINE

murdeealine

Kolmapäev, 14. jaanuarHakkasin raamatukogus lugejaks. Võtsin “Nahahoolduse”, “Liikide põlvnemise” ja raamatu, mille on kirjutanud keegi naine, kellest mu ema kogu aeg heietab. Selle pealkiri on “Uhkus ja eelarvamus” ning selle on kirjutanud Jane Austeni nimeline naine. Ma märkasin, et raamatukoguhoidjale avaldas see mõju. Võib-olla on tema ka intellektuaal nagu minagi. Ta ei vaadanud mu vistrikku, nii et see läheb vist väiksemaks. Ongi juba aeg!Mitte üks õpetaja koolis pole märganud, et ma olen intellektuaal. Nad veel kahetsevad seda siis, kui ma olen kuulus. Meie klassis on uus tüdruk. Ta istub geograafia tunnis minu kõrval. Ta on täitsa lahe. Tema nimi on Pandora, aga ta tahab, et teda kutsutaks “laekaks”. Ma ei oska seda arvata, miks. Ma võiksin väga hästi temasse armuda. Ongi juba aeg, et ma armuksin, peale kõige muu olen ma 13 ¾ aastat vana.Neljapäev, 2. aprillMa sain täna neliteist! Isa kinkis mulle dressid ja jalgpalli. (Tema on täiesti tundetu mu vajaduste suhtes.) Vanaemalt sain ma “Poiste puutöö käsiraamatu”. (Ei kommenteeri.) Vanaisalt ühenaelase rahatähe kaardi vahel. (On alles ihnuskoi.) Kõige parem oli aga kümme naela ema käest. (Musta südametunnistuse raha.) Nii et viimaks ometi olen ma neliteist! Täna õhtul silmitsesin ennast põhjalikult peeglist ja leidsin endas teatud küpsust. (Kui välja arvata mädanevad vistrikud.)Laupäev, 11. aprillNigel on alles õnneseen. Tema kodu on täiesti fantastiline! Kõik on moodne. Ma ei tea, mida tema küll meie majast arvab, osa meie mööblist on üle saja aasta vana! Tema magamistuba on pirakas ja tal on stereo, elektriline võidusõidurada, elektrikitarr ja võimendus. Ma proovisin Nigeli võidusõiduratast. Nüüd tahaksin ma ka endale sellist üle kõige maailmas. Kui mul tuleks valida Pandora ja võidusõiduratta vahel, siis ma valiksin ratta. Anna andeks, Pandora, aga nii need asjad kord juba on.



MURDE- JA NOORUKIIGA

1. Loe läbi väited. Lugemise käigus tee teksti kõrvale vastavaid märke:

teadsin enne;minu arvamus on teistsugune olnud;uus info;teave on segane või tahaksin sellest rohkem teada.

Murdeiga on eluperiood, mil inimene saab suguküpseks (12. ja 14. eluaasta vahel). Selles eas toimuvad peamised füüsilised (bioloogilised) muutused.

Murdeeas kasvab tunduvalt huvi välismaailma nähtuste vastu. Murdeealine püüab kõigiti aru saada elust ja ühiskonna reeglitest, et määrata enese asend ja võimalused ühiskonnas. Leida endale roll täiskasvanute maailmas.

Murdeiga ei ole murranguline ainult välimuses ja füüsilises jõudluses, vaid ka psüühikas ja käitumises. Murdeealises võitlevad korraga vastandlikud tundmused:õrnus / robustsustundlikkus / agressiivsusselgus / segadusenesekindlus / küsimused

Pingetest tulvil aega on kergem üle elada, kui on võimalus endale selgeks teha, et just niiviisi murdeiga käibki. Mured ei ole midagi ainulaadset, vaid nendega puutuvad kokku kõik teisedki eakaaslased, kuigi nad ei pruugi seda teistele välja näidata. Samad probleemid on vaevanud kõiki “kuulsaid ja ilusaid” sportlasi, filmistaare ja riigijuhte, kes on noorukite iidolid.

Murdeealine vajab vahel aega, et omaette olla, saabuvat infotulva läbi seedida ja oma mõtteid analüüsida. Mida küpsem on inimene, seda enam iseendaga olemise aega ta vajab.

Probleeme aitavad suuresti leevendada õppimine ja tegelemine huvialadega. Eriti oluline on aga see, et murdeealine püüaks saada aru kehas toimuvatest muutustest ja suudaks kasutada need maksimaalselt ära tuleviku jaoks. Seetõttu on väga kasulik leida sihipärane rakendus oma füüsilistele võimetele, olgu siis spordis või noorteorganisatsioonide ettevõtmistes. Ka tantsimine on pingete väljarabelemiseks väga kasulik. Tänu suguhormoonide taseme kõrgseisule on puberteet nimelt parim aeg luude-lihaste arendamiseks. See, millal kellelgi murdeea muutused lõpevad, on individuaalne.

Appi! Ma murdun!

murdeiga



MURDE- JA NOORUKIIGA1. Seleta paari lausega skeemi.

3. Arutage rühmas

2. Kust või kellelt saab murdeealine infot selle kohta, mis temaga toimub? Pane kõik võimalikud variandid kirja.

4. Pange koos rühmakaaslastega kirja 5 sõbralikku soovitust, kuidas murdeiga võimalikult rõõmsalt ja kasulikult läbida.

Murdeiga:

Iseseisvuse suurenemine toob kaasa ka suurema vastutuse oma tegude ja tegematajätmiste eest.

- kes saavad murdeealist noort tema probleemide lahendamisel aidata?- mida murdeealise noore vanemad kindlasti ei tohiks teha?- mida murdeealise noore vanemad kindlasti peaksid tegema?- mis teeb murdeealised rõõmsaks?- miks peetakse seda eluperioodi üheks olulisemaks inimese elukaares?

lapseiga murdeiga noorukiiga

lapseea sõltuvus täisea sõltumatus ja vastutustunne

1.2.3.4.5.

Tee trenni ja ole palju värskes õhus!

Kuidas vältida pahesid?

Abi küsida on igati normaalne.


INIMENE

ABIKÜSIMISE VÕIMALUSED

Probleemipuu

1. Joonistage pabertahvli lehele puu, millel on juured, tüvi ja oksad.

2. Tüvele kirjutage üks õpilasi puudutav probleem (nt Mart – 12-aastane tänavapoiss; Marina – 15-aastane last ootav tüdruk; Jüri – 14-aastane 6. klassi õpilane, kes ei käi juba teist aastat koolis)

3. Iga rühm saab erineva probleemiga puu.

4. Ühise arutelu käigus leiavad õpilased, mis võiksid olla probleemi põhjused, ja kirjutavad need puu juurtele.

5. Puu okstele pakuvad õpilased välja ja pannakse kirja probleemi võimalikke tagajärgi.

6. Puu kõrvale palu õpilastel leida viise, kuidas probleemi saaks lahendada – kust leida abi ja mida tuleks ette võtta.

7. Korraldage klassis näitus ja palu teistel rühmadel probleemipuudega tutvuda ja vajadusel neid ka kommenteerida ning täiendada.

üks õpilasi puudutav probleem

põhjus

põhjus

põhjus põhjus

põhjus

põhj

us

põhj

us

põhjus põh

jus

põhju

s põhjus põhj

uspõ

hjus põ

hjus

põhjus

põhjus

tagajärg

tagajärg

tagajärg

tagajärg

tagajärg

tagajärg

tagajärgtagajärg

tagajärg

tagajärg

taga

järg

tagajä

rg

tagajä

rg

tagajärg



ABIKÜSIMISE VÕIMALUSED

1. Pange rühmakaaslastega kirja olukordi, kus sina või sinu sõber või lihtsalt mõni eakaaslane võib vajada kellegi teise abi.

3. Ühenda joonega sõna algus ja lõpp. Kirjuta saadud nimetus kolmandasse veergu. Kirjuta neljandasse veergu üks näide, millise mure korral keegi neist enam aidata saab.

4. Arutage koos õpetajaga ja pange kirja oma kodukohas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide nimed, aadressid ja olulisemad telefoninumbrid, kust vajadusel leiad abi või toetust? Millistelt Interneti lehekülgedelt leiad usaldusväärset infot?

2. Kes on need inimesed, kelle poole noor võib abi saamiseks pöörduda?

e

psühho

klassi

kiir

sotsiaal

pe

polit

naa

klassi

peda

i

sõ

ber

goog

töötaja

seinik

kaaslane

juhataja

ber

sa

rearst

ma

abiarst

loog



VARANE JA HILINE KÜPSEMINE – IGAÜHEL OMA TEMPO

1. Loe õpiku teksti lk 63 - 67 lugemismärkide abil. Koosta teksti põhjal lühikonspekt.

teadsin enne;minu arvamus on teistsugune olnud;uus info;teave on segane või tahaksin sellest rohkem teada.

Teksti lugemisel tee tabelisse järgnevaid märke (lugemismärke):

Lõigu algus LühikonspektLugemis-märk

Murdeiga on eluperiood…

Primaarsete sugutunnuste …

Sekundaarsete sugutunnuste…

Kasvu kiirenemine …

Murdeea alguseks loetakse…

Seega on täiesti normaalne…

Suured ja mitmesugused füüsilised muutused…

Keha proportsioonide muutused …

Retardant …

Aktselerant …




1. Mis on poiste ja tüdrukute arengus ühesugust ja mis on erinevat? Täida Venni diagramm.

2. Millised küsimused ja mured võivad olla puberteedieas noorukil? Pane kirja kõik küsimused, mis Sulle pähe tulevad!

3. Mis sa arvad, kas murdeealise noore probleemidest peab koos rääkima ja neid küsimusi avalikult arutama või mitte? Põhjenda oma arvamust!

4. Arutage koos õpetaja ja klassiga neid küsimusi.

laps-täiskasvanu

kiire kasvamine

välimus

suhted

P O I S ST

Ü DR U

K

Murdeea algus



VARANE JA HILINE KÜPSEMINE – IGAÜHEL OMA TEMPO: PAARISTÖÖ

1. Palu paarilisel silmad sulgeda ja loe talle rahulikus tempos ette järgmine tekst. Paarilise ülesanne on võimalikult täpselt inimesi ja tegevust ette kujutada. Seejärel vahetage rollid.

2. Kirjelda võimalikult täpselt vastu tulnud poissi või tüdrukut.

3. Arutage paarilisega, millised väljendid kirjeldusest viitavad bioloogilisele soole ehk kehalistele tunnustele(tõmba loetelus punane joon alla), millised sotsiaalsele soole ehk käitumisele ja hoiakutele (roheline joon alla) ja millised väljendid sobivad kirjeldama nii poissi kui ka tüdrukut (tõmba ring ümber).

Murdeeas kujunevad lõplikult välja inimese bioloogilisele sooleviitavad tunnused – need on füsioloogilised omadused, mis määratlevadinimese mehe või naisena: suguorganid, kehas ringlevad peamised hormoonid, sperma või munaraku tootmise võime, võime sünnitada ja toita last rinnaga. Lisaks kehalistele muutustele, muutub ka tüdrukute ja poiste käitumine. Hoiakuid ning suhtumisi mõjutab sotsiaalne sugu, st millised ootused ja normid esitab ühiskond tulevasele naisele või mehele.

Pane silmad kinni ja kuula.

Mööda kitsast linnatänavat tuleb sinu poole umbes 15aastane nooruk. Vaata teda hästi tähelepanelikult. Milline ta välja näeb?

• Kui pikk ta on?• Millise kehaehitusega?• Mis värvi ja kui pikad juuksed tal on?• Mis tal seljas on?• Kuidas ta kõnnib? (tormakalt, aeglaselt, lohistab jalgu, tipib kõrgetel kontsadel vms)

Nüüd märkab ta teisel pool teed samasoolist head tuttavat. Kuidas nad tervitavad? (viipavad käega, embavad, kätlevad vms)

Nad otsustavad ülejäänud päeva koos veeta. Mida nad ette võtavad?

Ava silmad.




1. Korraldage rühmas ajurünnak teemal “Kes või mis mõjutavad meie stereotüüpe naisest või mehest?” Kuulake kõikide rühmade vastuseid karussellmeetodil.

2. Õpetaja jagab igale rühmale kolm erinevat pilti, kus kujutatakse meest või naist. Vaadake pilte ja analüüsige neid järgmiste küsimuste abil:

3. Rühmad näitavad ühte pilti kogu klassile ja kommenteerivad seda eelmise ülesande küsimuste abil.

4. Pane 10 minuti jooksul kirja oma arvamus ühel antud teemadest “Minu jaoks on naiselik naine….” “Minu jaoks on mehelik mees……” “ Meedia mõjutab noorte suhtumisi ja hoiakuid”

Stereotüübid on uskumused või eeldused, mis näivad nii loomulikud, et paljud meist ei sea neid isegi mitte küsimuse alla. Isegi kui me ei jaga stereotüüpseid uskumusi, näeme ja kuuleme me neid ikka ja jälle näiteks meedia vahendusel. Meil tuleb teadvustada, kuidas stereotüübid võivad mõjutada meie käitumist ja hoiakuid.

Mida see pilt naise või mehe kohta ütleb? Mille põhjal sa nii arvad?

Kas pilt näitab meest või naist heast või halvast küljest? Mille põhjal sa nii arvad?

Kas pilt kinnitab levinud stereotüüpi? Mille põhjal sa nii arvad?

Kas pilt muudab küsitavaks levinud stereotüübi? Mille põhjal sa nii arvad?

Kas sulle endale (või sinu emale, isale, vennale, õele) meeldiks olla sellisel viisil avalikkusele kujutatud? Miks?

Documents

JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 1 · JUHTIMINE, VÕIM JA AUTORITEET GRUPIS 1 1. Tõmba värviline joon alla situatsioonidele, milles leiad, et juhitakse rühma, rühma liikmeid