NärvisüsteemNärvisüsteem

Meeli Loite SonnMeeli Loite Sonn

Gustav Adolfi GümnaasiumGustav Adolfi Gümnaasium

NärvisüsteemNärvisüsteem

KesknärvisüsteemKesknärvisüsteem SeljaajuSeljaaju PeaajuPeaaju

Perifeerne närvisüsteem Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne Autonoomne ehk vegetatiivne

närvisüsteemnärvisüsteem• Sümpaatiline Sümpaatiline • Parasümpaatiline Parasümpaatiline

Seljaaju (Seljaaju (medulla spinalismedulla spinalis)) KNS vanim ja madalam osaKNS vanim ja madalam osa Funktsioonid:Funktsioonid:

Reflektoorne – seljaajus paiknevate Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttuajuosade osavõttu

Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesseja kõrgematest keskustest teostusorganitesse

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Võrreldes loomadega on inimese seljaaju Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvugaväiksema iseseisvuga

Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on:Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2%Inimesel 2% Kassil 255Kassil 255 Küülikul 45%Küülikul 45% Kilpkonnal 120%Kilpkonnal 120%

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalispaikneb lülisambakanalis

Seljaaju:Seljaaju: pikkus 40 – 45 cmpikkus 40 – 45 cm läbimõõt 0,7 – 1,4 cmläbimõõt 0,7 – 1,4 cm mass 34 – 38 gmass 34 – 38 g

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuksKraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel

koonusja teravikuga – ajukoonusegakoonusja teravikuga – ajukoonusega Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda

allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidigalõppniidiga

Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme-kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiudalajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud

Spinaalnärvid Spinaalnärvid

Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi paariline spinaalnärvi dorsaaljuurdorsaaljuur, eesmiste , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuurventraaljuur

Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad toomajuured) koosnevad aferentsete aferentsete närvikiududenärvikiudude kimpudest, ventraaljuured kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) – (motoorsed ehk viimajuured) – eferentsete eferentsete närvikiududenärvikiudude kimpudest kimpudest

SpinaalnärvidSpinaalnärvid

Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. hobusesabahobusesaba

Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas mulkude piirkonnas spinaalnärviksspinaalnärviks

Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglionispinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik)(aferentsete neuronite kehade kogumik)

SpinaalnärvidSpinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari)Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari)

8 kaelasegmenti (C8 kaelasegmenti (C11 – C – C88) koos 8 paari kaelanärvidega) koos 8 paari kaelanärvidega

12 rinnasegmenti (Th12 rinnasegmenti (Th11 – Th – Th1212) koos 12 paari rinnanärvidega) koos 12 paari rinnanärvidega

5 nimmesegmenti (L5 nimmesegmenti (L11 – L – L55) koos 5 paari nimmenärvidega) koos 5 paari nimmenärvidega

5 ristluusegmenti (S5 ristluusegmenti (S11 – S – S55) koos 5 paari ristluunärvidega) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega

Iga spinaalnärb jaguneb kohe peale lülisambakanalist Iga spinaalnärb jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuksväljumist ventraal- ja dorsaalharuks

SpinaalnärvidSpinaalnärvid

Ventraalharud on kõige jämedamad ja Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuidnärvipõimikuid, mis on tekkinud seoses , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik)ristluupõimik)

Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvidPõimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei

moodusta ja kulgevad roietevahemikesmoodusta ja kulgevad roietevahemikes

SpinaalnärvidSpinaalnärvid

Ventraalharud innerveerivad kõhtmist Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahkanende piirkondade liigeseid ja nahka

Dorsaalharud innerveerivad selgmist Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseidnahka ja lülidevaheliiigeseid

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumitnärvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit

Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikatlaialisirutatud tiibadega liblikat

Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kauduspinaalnärvide ventraaljuurte kaudu

Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiudaferentsed närvikiud

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Seljaaju hallaine neuronid paiknevad Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadenamitmes suuruses kogumikena – tuumadena

Eessarvede tuumad – motoorsed keskusedEessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed Tagasarvede tuumad – sensoorsed

keskusedkeskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse Külgsarvede tuumad – vegetatiivse

närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusnärvisüsteemi sümpaatilise osa keskus

Seljaaju ehitusSeljaaju ehitus

Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed)juhteteed)

Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vaheltoimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel

Spinaalsed neuronidSpinaalsed neuronid

Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronidaga lülineuronid

Eferentsed neuronidEferentsed neuronid Alfa-motoneuronAlfa-motoneuron Gamma-motoneuronGamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed

neuronidneuronid Aferentsed neuronidAferentsed neuronid Lülineuronid Lülineuronid

Alfa-motoneuronidAlfa-motoneuronid

Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70μμm)m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust

skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududeleskeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks,

mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududegakontaksteeruvad skeletilihaskiududega

Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa-jäsemete lihaseid innerveerivate alfa-motoneuronite kehad asuvad seljaajusmotoneuronite kehad asuvad seljaajus

Alfa-motoneuronidAlfa-motoneuronid

Alfa-motoneuron, selle akson ja Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi-lihasaparaadi moodustavad närvi-lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – – motoorse ühikumotoorse ühiku

Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuumamotoorse tuuma ehk ehk motoneuronpuulimotoneuronpuuli

Gamma-motoneuronidGamma-motoneuronid

Gamma-motoneuronite aksonid Gamma-motoneuronite aksonid suubduvad lihaskäävide intrafusaalsete suubduvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurdelihaskiudude juurde

Erutavad mõjud saabuvad gamma-Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimiselosalevad kehahoiaku reguleerimisel

Lülineuronid Lülineuronid

Moodustavad kõige suurema spinaalsete Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupineuronite grupi

Põhifunktsioon – osalemine seljaaju Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonisintegratsioonis

Aferentsed neuronidAferentsed neuronid

Aferentsete neuronite kehad ei paikne Aferentsete neuronite kehad ei paikne seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates seljaajus, vaid dorsaaljuurtes olevates närvisõlmedes – spinaalganglionides närvisõlmedes – spinaalganglionides

Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis Rakukehast lähtub algselt üks jätke, mis seejärel haruneb kaheksseejärel haruneb kaheks

Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust Jätke üks haru – perifeerne – juhib erutust retseptoritest rakukehasse, teine haru – retseptoritest rakukehasse, teine haru – tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju tsentraalne – rakukehast selja- ja peaaju neuroniteleneuronitele

Spinaalmotorika aferendidSpinaalmotorika aferendid Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes, Aferentsed impulsid lähtuvad lihastes, kõõlustes,

nahas ja liigeskapslites paiknevatest nahas ja liigeskapslites paiknevatest retseptoritestretseptoritest

RetseptorRetseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiudKNS-i suunduvad aferentsed närvikiud

Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, Spinaalmotoorika retseptorid – lihaskäävid, kõõlusorganid, naha- ja liigesretseptoridkõõlusorganid, naha- ja liigesretseptorid

Lihaskäävid Lihaskäävid Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis Ümbritsetud sidekoelise kapsliga, kapslis

paiknevad intrafusaalsed lihaskiudpaiknevad intrafusaalsed lihaskiud Paigutunud Paigutunud paralleelseltparalleelselt ekstrafusaalsete ekstrafusaalsete

(tavalised) lihaskiududega(tavalised) lihaskiududega Reguleerivad lihase pikkustReguleerivad lihase pikkust

Kõõlusorganid ehk Golgi Kõõlusorganid ehk Golgi organidorganid

Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende Paiknevad skeletilihaste kõõlustes nende lihaseks ülimineku kohtadeslihaseks ülimineku kohtades

Koosnevad umbes 10 kõõluskiukesestKoosnevad umbes 10 kõõluskiukesest Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt

vähem kui lihaskääve (50-80vähem kui lihaskääve (50-80::100)100) Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete

lihaskiududegalihaskiududega Reguleerivad lihaspingetReguleerivad lihaspinget

Naha- ja liigesretseptoridNaha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad

närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajuskõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus

Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestadesPaiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades

Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise lähedusesläheduses

Seljaaju reflektoorne Seljaaju reflektoorne funktsioonfunktsioon

Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on on refleksikaarrefleksikaar, mis kooosneb , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitesteferentsetest neuronitest

Spinaalsed refleksid moodustuvad Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibilmotoneuronpuuli printsiibil

Mono- ja polüsünaptiline refleksikaarMono- ja polüsünaptiline refleksikaar

Monosünaptiline refleksikaarMonosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar Lihtsam refleksikaar

(lihaskäävide (lihaskäävide retseptorid, aferentne retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, eferentne neuron, efektor – neuron, efektor – skeletilihas)skeletilihas)

Põlverefleks Põlverefleks

Polüsünaptiline refleksikaarPolüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel Erutuse juhtimisel

retseptoritest retseptoritest efektororganitesse efektororganitesse osalevad peale osalevad peale aferentse ja eferentse aferentse ja eferentse neuroni ka üks või neuroni ka üks või mitu lülineuronitmitu lülineuronit

Painutusrefleks Painutusrefleks

Motoorsed spinaalrefelksidMotoorsed spinaalrefelksid

Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks)(põlverefleks)

Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamiseseemaldamises

Motoorsed spinaalrefelksidMotoorsed spinaalrefelksid

Sirutusrefleksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala

naharetseptorite ärritamisel selle naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses. alajäsemete reflektoorses sirutuses.

Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete painutusega kaasneb kontrlateraalsete jäsemete sirutajalihaste toonuse tõusjäsemete sirutajalihaste toonuse tõus

Seljaaju juhtefunktsioonid: Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteedülenevad juhteteed

Juhtetee Juhtetee Paiknemine seljaaju Paiknemine seljaaju valgeaine väädisvalgeaine väädis

Füsioloogiline funktsioonFüsioloogiline funktsioon

Õrnkimp Õrnkimp Tagaväädi Tagaväädi keskmises osaskeskmises osas

Juhivad erutust lihaste Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse piklikaju vastavatesse tuumadessetuumadesse

Talbkimp Talbkimp Tagaväädi Tagaväädi külgmises osaskülgmises osas

SpinotserebellaaSpinotserebellaar-kulglad r-kulglad

Külgväädi selgmises Külgväädi selgmises pindmises osaspindmises osas

Juhivad erutust lihaste, Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajjupiklikajju, sealt edasi väikeajju

SpinotalaamkulgSpinotalaamkulg-lad -lad

Külgväädi Külgväädi kõhtmises osaskõhtmises osas

Juhivad erutust naha Juhivad erutust naha taktiisetest reteseptoritsest taktiisetest reteseptoritsest talamussetalamusse

Seljaaju juhtefunktsioonid: Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteedalanevad juhteteed

Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsioonifunktsiooni

Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon)Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) RubrospinaalkulglaRubrospinaalkulgla VestibulospinaalkulglaVestibulospinaalkulgla RetikulospinaalkulglaRetikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Tektospinaalkulgla

EkstrapüramidaalsüsteemEkstrapüramidaalsüsteem

Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum.punatuum.

Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitelesirutajalihaste vastavatele motoneuronitele

EkstrapüramidaalsüsteemEkstrapüramidaalsüsteem

Vestibulospinaalkulgla: algus – Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele.painutajalihaste vastavatele motoneuronitele.

Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele.kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele.

Vegetatiivne ehk autonoomne Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteemnärvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteemSümpaatiline närvisüsteem

Silma pupillide laienemineSilma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumineSitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase SLS tõus ja südamelihase

kontraktsioonide tugevneminekontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumineMaonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemineMao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemineBronhide valendiku laienemine

Parasümpaatiline närvisüsteemParasümpaatiline närvisüsteem

Silma pupillide ahenemineSilma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumineRohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase SLS tõus langus ja südamelihase

kontraktsioonide nõrgeneminekontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumineMaomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemineMao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemineBronhide valendiku ahenemine

Peaaju Peaaju

Pikkus 15,5 – 19 cmPikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cmLaius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cmKõrgus 10,8 – 11,7 cm MassMass

Meestel 1350 gMeestel 1350 g Naistel 1250 gNaistel 1250 g

Peaaju topograafiline jaotusPeaaju topograafiline jaotus AjutüviAjutüvi

PiklikajuPiklikaju AjusildAjusild KeskajuKeskaju Vaheaju Vaheaju

VäikeajuVäikeaju Suuraju Suuraju

Ajutüvi Ajutüvi A – piklikajuA – piklikajuВ – В – ajusildajusildС – С – keskajukeskajupeaajunärvidpeaajunärvid::

V. V. kolmiknärvkolmiknärvVI. VI. eemaldajanärveemaldajanärvVII. VII. näonärvnäonärvVIII. VIII. esiku-teonärvesiku-teonärvIX. IX. keelu-neelunärvkeelu-neelunärvX. X. uitnärvuitnärvXI. XI. lisanärvlisanärv

Piklikaju Piklikaju

Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad.juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad.

RetikulaarformatsioonRetikulaarformatsioon Vestibulaartuum Vestibulaartuum Refleksikeskused:Refleksikeskused:

SeedetalitlusSeedetalitlus Hingamine Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlusVasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Higistamiskeskus

Piklikaju: funktsioonidPiklikaju: funktsioonid

Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonistregulatsioonist

Paljude refleksikeskuste asukohtPaljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonidPeanärvide funktsioonid

Ajusild Ajusild

Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumadtuumad

RetikulaarformatsioonRetikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, Hingamise, neelamise, oksendamise,

südametegevuse reflektoorsed keskusedsüdametegevuse reflektoorsed keskused

Keskaju: funktsioonidKeskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosaKõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste

toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseksreflekside (asendireflekside) keksuseks

IVIV paari paari ((plokinärviplokinärvi) и ) и III III paari paari ((silmaliigutajanärvi) tuumadsilmaliigutajanärvi) tuumad

Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksidtoimuvad akustilised orienteerumisrefleksid

Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksidesosalevad optilistes orienteerumisrefleksides

Vaheaju Vaheaju

Epitalamus Epitalamus Talamus Talamus Subtalamus Subtalamus Hüpotalamus Hüpotalamus Metatalamus Metatalamus

Talamus ehk tundekühmTalamus ehk tundekühm

Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus)(keha üldine tundlikkus)

Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskuskoorealune keskus

Aju peamine informatsioonikeskus (teadete Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine)vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine)

Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskusKoorealune kuulmis- ja nägemiskeskus

Hüpotalamus Hüpotalamus

Sisaldab 32 paari tuumi, mis on Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskustekskoorealusteks keskusteks

Keskuste kaudu reguleeritakseKeskuste kaudu reguleeritakse Vee, mineraalainete, süsivesikute ja rasva Vee, mineraalainete, süsivesikute ja rasva

ainevahetustainevahetust Soojuse produktsiooni ning väljutamistSoojuse produktsiooni ning väljutamist Higistamise ning vasomotoorseid reaktsiooneHigistamise ning vasomotoorseid reaktsioone

HaistmiskeskusHaistmiskeskus

Epitalamus Epitalamus

Käbikeha kuulub endokriinse süsteemi, Käbikeha kuulub endokriinse süsteemi, teda seostatakse sugulise küpsemise teda seostatakse sugulise küpsemise regulatsiooniga (hüpofunktsiooni puhul – regulatsiooniga (hüpofunktsiooni puhul – suguorganite enneaegne areng, suguorganite enneaegne areng, hüperfunktsiooni korral – suguliste hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng)funktsioonide alaareng)

Haistmiskeskus Haistmiskeskus

Subtalamus ning metatalamusSubtalamus ning metatalamus

SubtalamusSubtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi

struktuuridegastruktuuridega Vaheaju motoorne keskusVaheaju motoorne keskus

MetatalamusMetatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori

koorealune keskuskoorealune keskus

Retikulaarformatsioon ehk Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustisvõrkmoodustis

Paikneb ajutüvisPaikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses Närvikiudude abil on ta ühenduses

peaaju mitmete osadega, samuti peaaju mitmete osadega, samuti seljaajugaseljaajuga

Avaldab erinevat mõju KNS erinevate Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsuseleosade aktiivsusele

Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlustKontrollib seljaaju reflektoorset talitlust

Väikeaju Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju

kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapooltagapool

Jaguneb kaheks külgmiseks Jaguneb kaheks külgmiseks poolkerakspoolkeraks ja neid ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiksussiks

Supraspinaalne sensoorne keskusSupraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi

paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm2000 cm22). Koore all on valgeaine (meenutab ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu)läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu)

Väikeaju funktsioonidVäikeaju funktsioonid

Teiste motoorsete keskuste tegevuse Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:toetamine ja koordineerimine: Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa

reguleeriminereguleerimine Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja

nende koordinatsioon tugimotoorikaganende koordinatsioon tugimotoorikaga Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamineKiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine

Väikeaju funktsioonidVäikeaju funktsioonid

Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalukehatasakaalu

Ussi abil täpsustatakse kogu aeg Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusiliigutusi

Väikeaju talitluse häiredVäikeaju talitluse häired Asünergia – võimetus täpselt doseerida Asünergia – võimetus täpselt doseerida

lihaste kontraktsioonijõudu lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevuselliigutustegevusel

Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korralliigutuste korral

Lihaste alanenud ehk hüpotoonusLihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäiredNüstagm ja kõnehäired

Suuraju ehk otsajuSuuraju ehk otsaju

Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlisthaisteajust ja mantlist

Poolkerad moodustavad ca 4Poolkerad moodustavad ca 4//5 kogu peaajust5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja

sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad)sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel

(10000 lõhna)(10000 lõhna)

Põhimiktuumad ehk koorealused Põhimiktuumad ehk koorealused tuumadtuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju

lähedallähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad:Põhimiktuumade hulka kuuluvad:

Juttkeha (sabatuum ja läätstuum)Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) KahvakeraKahvakera MustaineMustaine Talamisealune tuumTalamisealune tuum

Põhimiktuumade funktsioonidPõhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemiMoodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste,

sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamiselsujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad

liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirustsuurendavad liigutuste kiirust

Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemiseltähtsat osa emotsioonide kujunemisel

Suuraju koorSuuraju koor Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS

osa, mille funktsiooniga on seotud inimese osa, mille funktsiooniga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorikasihtmotoorika

Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cmpindala keskmiselt 2200 cm22), sisaldab ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronitumbes 10 – 14 miljardit neuronit

Suuraju koore tsütoarhitektoniline Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgiskeem Brodmanni järgi

Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast52 väljast

Väljad erinevad mitte ainult oma Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolestfunktsioonide poolest

Sensoorsed projektsiooniväljadSensoorsed projektsiooniväljad

Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40– väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40

Nägemine – kuklasagara keskmine pind – Nägemine – kuklasagara keskmine pind – väljad 17, 18, 19, 39, 8väljad 17, 18, 19, 39, 8

Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad Kuulmine – oimusagara sisepinnal – väljad 41 ja 42, 2241 ja 42, 22

Haistmine – väljad 11Haistmine – väljad 11

Motoorsed keskusedMotoorsed keskused

Primaarne Primaarne motokorteks (4), motokorteks (4), premotokorteks (6), premotokorteks (6), suplementaarne suplementaarne motokorteks (8)motokorteks (8)

Inimese tahtelise Inimese tahtelise (siht)motoorse (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste uute liigutusvilumuste omandamineomandamine

Motoorsed keskusedMotoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine Artikuleeritud kõne ja kirjutamine

(laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia)afaasia)

Assotsiatsiooniväljad Assotsiatsiooniväljad

Saavad informatsiooni Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuseltprojektsiooniväljadelt või talamuselt

On oelmas ainult inimeselOn oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad Nende vahendusel kujunevad

närvitegevuse sellised vormid, nagu närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käituminekäitumine

AssotsiatsiooniväljadAssotsiatsiooniväljad

Laubasagaras toimub informatsiooni Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellektsäilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt

Oimu ja kuklasagaras – mäluOimu ja kuklasagaras – mälu

Limbiline süsteem Limbiline süsteem

Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidegarahuldamise ja emotsioonidega

PeaülesannePeaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastaminetegevuse kooskõlastamine

Limbiline süsteemLimbiline süsteem

Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning ja ärkveloleku reguleerimises ning mäluprotsessidesmäluprotsessides

Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamisestalitluse korraldamises

Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võimeinformatsiooni omandamise ja kinnistamise võime

Asendirefleksid Asendirefleksid

Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamiselümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel

Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövelolulisem osa on ajutövel

Selleks vajalik informatsioon pärineb Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritestproprioretseptoritest

Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilisedstatokineetilised

Staatilised asendirefleksidStaatilised asendirefleksid

Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumisja ei ole seotud liikumisega ruumis HoiakurefleksidHoiakurefleksid PüstumisrefleksidPüstumisrefleksid

Hoiakurefleksid Hoiakurefleksid

Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseksjuhtudel, kui on oht selle häirumiseks

Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtesTekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste

toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandubkandub

Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritestvestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest

Püstumisrefleksid Püstumisrefleksid

Tekivad normaalse Tekivad normaalse kehahoiaku häirumiselkehahoiaku häirumisel

Saavad alguse Saavad alguse vestibaulaaraparaadi vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste kaelalihaste proprioretseptoritest, kere proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritestvõrkkesta retseptoritest

Statokineetilised asendirefleksidStatokineetilised asendirefleksid

Tekivad keha aktiivsel või passivsel Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumisümberpaiknemisel ruumis

Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisreflekspöörlemisrefleks Pea ja silmade nüstagmPea ja silmade nüstagm

Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumiselRefleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel LiftirefleksLiftirefleks Maandumisrefleks Maandumisrefleks

Füüsiliste koormuste mõju Füüsiliste koormuste mõju peaajulepeaajule

Liikumise ajal võib aju verevarustus Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%. puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%.

Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, Dünaamilisel tööl aju verevarustus suureneb, staatilisel tööl jääb muutumatuks. staatilisel tööl jääb muutumatuks.

Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. võib üldvereringe mahtu suurendada.

Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust.verevarustust.

Füüsiliste koormuste mõju Füüsiliste koormuste mõju peaajulepeaajule

Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. aeglustub.

Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. rahuldada aju energiavajadust.

Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi.

Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatideopiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamiselproduktsioon väheneb ärrituse lakkamisel..

Füüsiliste koormuste mõju Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemilenärvisüsteemile

Akuutsel kehalisel pingutusel juhib Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja lihasgruppide talitluse lihste ja lihasgruppide talitluse omavahelise kooskõlaomavahelise kooskõla

Kogu organismi sihipärane Kogu organismi sihipärane ümberkorraldus toimub närvisüsteemi ümberkorraldus toimub närvisüsteemi vaheduselvahedusel

Füüsiliste koormuste mõju Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemilenärvisüsteemile

Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – erinevate hormoonide kontsentratsiooni erinevate hormoonide kontsentratsiooni muutused, veetasakaalu regulatsioonmuutused, veetasakaalu regulatsioon

Hingamissüsteemi ja südame talitluse Hingamissüsteemi ja südame talitluse aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju kõrgemate osade ja seljaaju vahel)kõrgemate osade ja seljaaju vahel)

Soojuse teke ja termoregulatsioon – Soojuse teke ja termoregulatsioon – hüpotalamushüpotalamus

Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel tööl – autonoomne närvisüsteemtööl – autonoomne närvisüsteem

Füüsiliste koormuste mõju Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile: väsimusnärvisüsteemile: väsimus

Väsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-sVäsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-s Ületreening on seotud muutustega autonoomse Ületreening on seotud muutustega autonoomse

närvisüsteemi talitlusesnärvisüsteemi talitluses Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine

puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu langus, kehakaalu langus, unehäired, emotsionaalne langus, kehakaalu langus, unehäired, emotsionaalne tasakaalutus jnetasakaalutus jne

Parasümpaatiline ületreenitus – SLS ja vererõhu Parasümpaatiline ületreenitus – SLS ja vererõhu langus puhkeseisundis, väga kiire väsimuse teke langus puhkeseisundis, väga kiire väsimuse teke kehalisel töölkehalisel tööl