Meeli Leeman - Tööinspektsioon · ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiiv-suse tagatiseks (Dornan et al. 2010). Maailma uuringud näitavad, et 82 protsenti töötajatest ei ole

TÖÖINSPEKTSIOONI INFOKIRI

NR 5 / NOVEMBER 2016

Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna lk 37

Töötervishoiuga tegelemine tasub äralk 4

Soolotöö ohte tuleb arvestada lk 29

lk 19Meeli Leeman töötas end nullist tippu

SisukordKuidas jõuda pensioniea nautimiseni? ..............................................3

Töötervishoidu panustamine tasub majanduslikult ära ..................4

Tööinspektsiooni hindas rahvusvaheline meeskond .....................10

Uus kampaania: juhendamine võtab hetke, tööõnnetus võib võtta elu .................................................................10

Vigastused pärsivad majandusarengut...........................................11

Töötervishoiupäev keskendub tervisekontrollile ja töövõimele ....11

Pikk töövõimetus rikkus töösuhted .................................................12

Meeli Leeman töötas end nullist tippu ............................................20

Soolotöö ohte tuleb arvestada .........................................................29

Soolotöö osatähtsus kasvab ............................................................33

Üks küsimus .......................................................................................34

Öötöö riske alahinnatakse.................................................................35

Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna ...37

Tervis on südameasi – Silja Soon ....................................................39

Tööelu 7 hetke ....................................................................................43

Laste joonistuste näitus on Eesti tuuril ...........................................44

Napo räägib väikeste inimeste tööst ...............................................44

TÖÖELUTÖÖINSPEKTSIOONI INFOKIRINOVEMBER / 2016

ISSN 2382-8730Ilmub kuus korda aastas.

Väljaandja: TööinspektsioonAadress: Gonsiori 29, 10147 Tallinn

Koduleht: www.ti.ee

Toimetuse e-post: [email protected]

Toimetaja: Hannus Luure

Koostaja: PR Partner OÜ

Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Kujundus: Agentuur La Ecwador OÜ

Fotod: Tööinspektsioon, erakogud, stock.adobe.com, Meeli Küttim.

Infokiri on saadaval Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee.

Infokirjas avaldatud artiklite tekste on lubatud levitada meedias viitega info-kirjale „Tööelu“. Infokirjas avaldatud fo-tode kasutamise sooviga tuleb eelnevalt pöörduda toimetaja poole, kuna autori-õigustest lähtuvalt saab anda loa mujal kasutamiseks vaid neile fotodele, mis on tehtud infokirja tellimusel (mitte andme-baasidest ja erakogudest pärit fotodele).

Kaanefoto: Meeli Küttim

lk 12

Pikk töövõimetus rikkus töösuhted

2 | TÖÖELU NOVEMBER 2016

Kuidas jõuda pensioniea nautimiseni? Elanikkonna vananemise tõttu tuleb ühiskonnas mitmed protsessid ümber hinnata. Tööealisi inimesi jääb üha vä-hemaks. See tähendab, et üha vähem koguneb maksuraha, mida pensioni-teks maksta üha kasvavale hulgale pensionisaajatele. Probleemi lahendust nähakse kõikjal Euroopas pensioniea tõusus, mis tundub andvat kahekord-se efekti. Selle sammuga töötajate arv kasvab ja pensionisaajate arv väheneb ning vajalik tasakaal peaks justkui säi-lima. Eestis on pensioniiga juba korra tõstetud. Sotsiaalkaitseminister on välja käinud, et aastal 2040 peaks pen-sionile mineku iga olema 70 aastat. Ent üks asi on number paberil ja tulude-ku-lude aritmeetiline tasakaal, hoopis mis-kit muud aga reaalne elu.

Keskmise eluea kõrval on väga oluline näitaja see, kui pikk on inimeste terve-na elatud elu. Siin pole meil olukord kiita. Ehk et kui tulevikus pensionieani välja veab, ei pruugi enam olla palju jaksu pensioniiga nautida. Hea tervise juures on esmatähtis tervisesõbralik eluviis ja elukeskkond. Äärmiselt täh-tis on ka tervist toetav töökeskkond.

Hea tervise eest seismine peab alga-ma elu esimesest tööpäevast. Ei saa oodata seni, kuni selg kangeks või sil-mad viletsaks hakkavad jääma. Kõik algab ausast riskide analüüsist – mis võib meie töökohal inimeste tervist kahjustada või elu ohtu seada? Sea-duse järgi on tööandjal kohustus teha töökeskkonna riskianalüüs. Paraku näitab Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalve, et paljudes ette-

võtetes on riskid hindamata või ala-hinnatud. Järelikult pole läbi mõeldud ka tegevusi, kuidas riske maandada ja inimeste tervist tööl hoida.

Teine oluline tööandja kohustus on saata töötaja tervisekontrolli. Töö-andja peab korraldama tervisekont-rolli kõigile, kelle tervist võib mõju-tada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Ka tervisekontrolli korralduses näeme vajakajäämisi. Ligi pooltes kü-lastatud ettevõtetes on inspektorite hinnang tervisekontrolli korraldusele halb või pigem halb. Töötajaid pole tervisekontrolli saadetud või ei osata kontrolli tulemusi töötingimuste pa-randamiseks kasutada.

Töötaja tervisekontroll ei ole tavaline läbivaatus, vaid lähtub konkreetse töökeskkonna ohutegurite ja tööüles-annete mõjust töötaja tervisele. Töö-andja peaks lisaks paberil saadud tervisekontrolli otsustele küsima töötervishoiuarstilt üldist tagasisidet töökoha tervisemõjude kohta. Samu-ti võiks ta arstiga arutada võimalikke töökohaparendusi ning kasutama saadud infot töökorralduse ja töökoh-tade planeerimisel. See aitab vähen-dada juba ilmnenud tervisemõjusid ning vältida haigestumisi ja õnnetusi.

Kasvutrendi näitab ka juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal terviserikke tagajärjel. 2015. aastal oli selliseid juh-tumeid 15. Samas oleks olnud mõnel juhul töötaja surmani viinud juhtumit võimalik ära hoida, kui töötaja oleks õigel ajal tervisekontrolli suunatud.

Tervisekontroll ei aita vältida tervise-kahjustuse teket, kuid aitab kiiremini avastada tööga seotud terviseriske.

Sageli jõuab inimene esmalt töötervis-hoiuarsti juurde, sest perearsti juurde minekut kiputakse edasi lükkama. Siin avaneb oluline koostöövõimalus. Ajal, mil Haigekassas ressursse napib, peab kordades paranema koostöö pere- arstide ja töötervishoiuarstide vahel. Info jagamine e-tervise kaudu on otse-ne kokkuhoid – pole vaja protseduure dubleerida jmt, rääkimata aja kokku-hoiust ja parima ravi pakkumisest. Pa-rem infovahetus aitab selgitada välja näiteks allergia põhjusi, mis võivad pei-tuda töökohas. Töötajad tihtipeale var-javad teatud haigusi töötervishoiuarsti ja tööandja eest, kartes kaotada töö. Probleeme eirates võib aga inimese tervislik seisund veelgi halveneda ja tagajärjeks olla kroonilised haigused või terviserikkest tingitud õnnetused.

Tööst ei tohi saada inimest tappev ega sandistav tegevus. See peab ole-ma kõigile kasulik, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine. Vaid nii suuda-me töötada 70. eluaastani ja pärast ka pensioni nautida.

Maret Maripuu Tööinspektsiooni peadirektor

TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 3

Töötervishoius põimuvad tööandja-te, töötajate ja riigi huvid ning arves-tada tuleb kõigi kolme osapoolega.

Töötervishoid tegeleb tööga seotud hai-guste ennetamise, varajase diagnos-tika, ravi ja tööalase rehabilitatsiooni ja töösobivuse individuaalse hindami-sega. Uuritakse töökeskkonna ohute-gureid, töötingimusi ja tööprotsesside mõju töötajate tervisele. Lisaks tegele-takse teavitamise, nõustamise ja enne-tusega. Töötervishoid on mitmekesine valdkond, kus kliinilised distsipliinid on seotud reaal-, sotsiaal- ja majandustea-

Töötervishoidu panustamine tasub majanduslikult ära

duste erialadega.

Töötervishoidu käsitletakse kolmest aspektist lähtuvalt. Esiteks ennetav tegevus, mis tähendab inimes-te koolitamist ning töökoha ja töökorralduse kohandamist töötajale võimalikult sobivaks. Ennetuse juurde kuulub ka tervisliku elustiili ja sportimise edendamine. Teine aspekt on ak-tiivne töötervishoiuga tegelemine ehk töökeskkonna riskianalüüside tegemine ja tervisekontrollide läbivii-mine. Aktiivse tegevuse alla käib ka

töötajate väljaõpe ja juhendamine. Kolmas aspekt on tööandjate ja töö-tajate nõustamine, kui töötaja naa-seb tööle pärast ajutist või pikemat töövõimetust.

Eesti töötervishoiu seadusandlust tuleks muuta rohkem multidistsipli-naarsuse suunas – töötervishoid ei ole vaid tervisekontrolli tegemine. Töötajate füüsilise ja psühholoogi-lise heaolu tagamiseks peab olema pidev koostöö tööandja ja töötervis-hoiuarsti vahel. Meeskonda peaksid olema kaasatud tööhügieenik, füsio-terapeut, ergonoom ning psühho-loog. Praegune seadusandlus ei ko-husta tööandjat sellist komplektset teenust tarbima ning tööandjad sel-lest huvitatud ei ole. See annaks aga töötervishoiule suure lisaväärtuse, mis tagaks töötajatega individuaal-

KELLE JAOKS ON TÖÖTERVISHOID?

Töötervishoid on eriala, mille tegevus on suunatud kõikide töötajate tervise säilitamisele ja taastamisele.

Töötervishoid:

• aitab tööandjal ja töötajatel ennetada ning vältida töötamisest põhjustatud tervisehäireid;

• kaitseb töötajaid töökeskkonnast tulenevate tervisele kahjulike faktorite eest ning nõustab tööandjaid nende vältimise osas;

• on kõige efektiivsem koostöös teiste arstidega inimeste paremaks raviks.

Eestis ei osata veel töötervishoidu investeerimist ja töötajate tervist ning heaolu väärtustada.


se tegelemise ja parimad lahendu-sed töökohtadel.

Rohkem tähelepanu vajaks tööohu-tuse sisuline pool. Riskianalüüsid on praegu liiga üldised ning pealiskaud-sed. Tööandjad ei näi sageli mõistvat, et hästi kujundatud töökeskkond ta-gab ohutuse, töötajate rahulolu ning suurema tööviljakuse.

Paranenud on nii teenuse kvaliteet kui ka koostöö

Võrreldes 2009. aastaga on töö-tervishoiu olukord Eestis tasapisi paranenud. Seitse aastat tagasi oli töötervishoiuteenuse valimisel töö-andjatele kõige tähtsam hind. Töö-tervishoiuteenuse pakkujat vahetati

väga sageli ja seetõttu ei saanudki tekkida osutatud teenuse head kva-

liteeti. Oma „süü“ oli kindlasti ka töötervishoiuarstidel,

kelle soovitused ja tagasiside tervise-kontrolli otsuses oli tihti äärmiselt detailne. Seetõt-tu jäi tööandjatele

sageli segaseks, milliseid ettepanekuid

ja soovitusi järgida. Kõikide soovituste elluviimisteks ei jätku sa-geli ressurssi ja motivatsiooni, eriti väikese ja keskmise suurusega ette-võtetel. Tänapäeval on tööandjatele töötervishoiuteenuse kvaliteet aina tähtsam. Samuti ei karda inimesed enam töötervishoiuarsti juures käia ning hindavad seda võimalust üha enam.

Paljudel tööandjatel on tekkinud töötervishoiu teenistustega hea ja toimiv koostöö. Selle tulemusena saavad töötajad kasulikku nõusta-mist nii tööohutegurite kui ka -tervi-se valdkonnas. Samuti on töötervis-hoiuteenuse pakkumise valik läinud laiemaks. Aktiivsemalt on tegutsema hakanud näiteks tööfüsioterapeudid, keda mõni aasta tagasi töötervis-hoiuteenuse turul üldse ei olnud.

Töötervishoid on erisoodustusmaksust prii

Nii Euroopas kui ka Eestis maksab töötajate tervisekontrolli eest töö-andja. Töötervishoiule tehtavad kulu-tused, mis tulenevad riskianalüüsist ja töötervishoiuarstide otsustest, on erisoodustusmaksuvabad. Juhul, kui töötervishoiuarst annab tervisekont-

rolli otsusega soovitusi näiteks ra-vivõimlemiseks või füsioteraapiaks, siis on ka need erisoodustusmaksu vabad. Sellisel juhul on tegu ettevõt-lusega seotud kuludega.

Töötervishoidu rakendatakse eri sek-torites äärmiselt erinevalt, näiteks ehitussektoris suhtutakse töötervis-hoidu pealiskaudsemalt. Põhjus on selles, et seal on palju FIE-sid, kes vastutavad oma ohutuse eest ise. Sa-muti on ehitussektoris palju väikeseid ettevõtteid, kellel ei ole piisavalt res-sursse ega teadmisi töötervishoiuga tegelemiseks.

Töötajad ei oska oma tervist väärtustada

Viimastel aastatel on kutsehaigete arv Eestis olnud väga väike – 55-56 kutsehaiget aastas. Seevastu on ühel inimesel keskmiselt 3,5 erinevat kutsehaigust. See näitab, et kutsehai-guste diagnoosimine Eestis on eba-piisav ning inimesed satuvad arsti juurde liiga hilja. Püütakse nii kaua tööd teha, kuni tervis lubab. Alles siis, kui tööga ei tulda enam toime, minnakse töötervishoiuarsti juurde. Siis võib ravi olla juba äärmiselt ras-ke ning sageli on haigus krooniline ja töövõimetus püsiv. Ravi on kulukas, enamasti ainult vaevusi leevendav ja üldjuhul täielikult ei paraneta. Ka uut tööd on haigestunud inimesel keeru-line leida.

Tööandjad vaidlustavad sageli kutse-haiguse hüvitamise kohustuse ja vaidluspooled pöörduvad kohtusse. Üldiselt on kohtuprotsessid pikad ja koormavad mõlemale poolele.

„Tööandjad ei näi sageli mõistvat, et hästi kujundatud töökeskkond tagab ohutuse, töötajate rahulolu ning suurema tööviljakuse.”


Sageli ei väärtusta töötajad oma ter-vist. Nad ei nõua õigust ohutule töö-keskkonnale. Ollakse nõus töötama ükskõik millistes tingimustes, pea-asi, et oleks tööd. Meie ametiühingud on nõrgad ja paljudes valdkondades puuduvad kutseliidud. See tähendab, et inimene ei tunne turvatunnet ega kolleegide toetust. Töötajatel on eba-piisavad teadmised oma õigustest, ohutusest töökeskkonnas ning ohu-tutest töövõtetest.

Tööl tervise kaotanud inimesed lii-guvad töövõimetuspensioni saajate hulka. Seega ei kajastu need hai-gestumised statistikas ning Eestis ei ole teada töökeskkonnas tekkinud tervisekahjude suurus. Kahju ühis-konnale on tõenäoliselt üsna suur. Töökeskkonna tõttu tekkinud kah-jud maksab kinni ühiskond. Soomes diagnoositakse miljoni inimese kohta 8–10 korda rohkem kutsehaigusi kui Eestis. Kõik märgid viitavad Eestis aladiagnoosimisele.

Kutsehaiguse diagnoosimine tekitab kindlasti ettevõttele kulutusi ja eriti mõjutab see väiksemaid ettevõtteid. Lahendus oleks kindlustuskaitse, mis on olemas nii Lätis, Leedus kui ka näiteks Venemaal. See võiks olla ka töötuskindlustusmaksu sees. Sel-le probleemi lahendamiseks on vaja vaid poliitilist tahet, mida senini on Eestis vähe olnud.

Terved töötajad on paremad töötajad

Töötervishoiu ja tööohutuse juhti-mine peab olema orgaaniline osa ettevõtte üldisest juhtimisest. Töö-tajate tervist ja heaolu ei väärtusta-ta praegu veel piisavalt. Oodatakse vaid rohkem tootlikkust. Eestis läbi viidud juhtimisuuringud näitavad, et Eesti organisatsioonides on põhiline

„Töötajatel on ebapiisavad teadmised oma õigustest, ohutusest töökeskkonnas ning ohututest töövõtetest.”

„Probleemi lahendamiseks on vaja vaid poliitilist tahet, mida senini on Eestis vähe olnud.”

HEA TERVISHOIUTAVA

Tervise kaitsmine ja edendamineTootlikkus, tõhusus, turvalisus, kvaliteetTegutsemistingimused

Normkohustused, töötervishoiuteenuste kättesaadavus

ÜHISKOND• Teenustega kaetus• Sisu• Kulutused• Mõjusus

TÖÖTERVISHOIUPERSONAL• Pädevus• Töötingimused• Töö organiseerimine• Sõltumatus• Arenguvõimalused

INDIVIIDIST JA ORGANISATSIOONIST KLIENDID

• Kättesaadavus• Osavõtt• Konfidentsiaalsus• Kasud

KLIENDISUHE• Töötervishoiuteenuse kvaliteet• Kulutused

Allikas: Eesti-Soome partnerlusprojekt „Toetus Eesti töötervishoiusektorile

2000-2002“ (EE99IBOT04), 2004. Euroopa Liidu infokeskus, lk 201.


tähelepanu majanduslikel näitajatel. Töötajate kaasamine, jätkusuutlik-kus ja heaolu on jäänud paraku ta-gaplaanile (EASi uuring 2015; Järvis et al. 2104; Virovere 2015). Uuringud näitavad, et oluline korrelatsioon on juhtimisstiili, ettevõtte efektiivsuse ja edukuse vahel. Samuti on otsene korrelatsioon töötajate käitumise, reeglitest kinnipidamisega ja moti-vatsiooniga (Mulki et al. 2009). Kui juht rakendab juhendavat ja hoolivat juhtimisstiil, loob see keskkonna, kus töötajad tahavad ise eetiliselt käituda. Sel juhul on nad innovaa-tilisemad, peavad reeglitest kinni ja käituvad ohutult.

Teises suures uuringus uuriti 29 000 töötajat, 10 valdkonda ja 15 riiki. Sel-gus, et 72 protsenti ettevõtetest, kes tegelesid aktiivselt töötervishoiu ja

tööohutusega ja tervise edendami-sega, näitasid suuremat loovust ja innovaatilisust. Need näitajad on aga ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiiv-suse tagatiseks (Dornan et al. 2010).

Maailma uuringud näitavad, et 82 protsenti töötajatest ei ole pühendu-nud tööle, vaid lihtsalt käivad tööl. Töökohta vahetatakse meelsasti, kui pakutakse suuremat palka, arenemis-võimalusi või muid tingimusi. Töö- ohutuse ja töötervishoiu põhimõtete rakendamine aitab tõsta töötajate rahulolu ning näitab tööandja hooli-mist. See on lihtne ja efektiivne viis hoida töötajaid ettevõttes.

Töötervishoiuarste on vähe

Kuigi terve Eesti on töötervishoiutee-nusega kaetud, siis töötervishoiuars-

te on vähe ning juurdekasv on väike. 2016. aasta oktoobri seisuga on Terviseametis kantud töötervishoiu erialal riiklikku registrisse 58 tööter-vishoiuarsti ja 28 töötervishoiuõde. Aastas lisandub 1-2 uut residenti. Kui oleks rohkem arste, siis saaks töötaja-te tervisega ka põhjalikumalt tegeleda. Praegused arstid on väga kõrgelt kva-lifitseeritud ning saanud palju täiend-koolitusi, kuid paljud neist on eakad.

Samuti aitaks probleemi leevendada töötervishoiuõdede õppe taasloomi-ne, alates 2004. aastast neid ei kooli-tata. Sarnaselt Soomega toetaks õde arsti ning meeskonnana suudaksid nad teenust efektiivsemalt pakkuda.

Praeguse süsteemi nõrkused

Tervishoiuteenuste pakkujate koos-

Töötervishoiuarst viib muuhulgas läbi ka tööallergeenide uuringuid.Foto: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla


töö tööandjatega on paranenud. Paraku on koostöö endiselt liiga passiivne. Arstidel on töötingimuste kohta raske adekvaatset informat-siooni saada. Töökeskkonna riski- analüüside kvaliteet on madal ja töö-keskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmised puudulikud.

Tööandjad võiksid arstidega aktiiv-semalt suhelda. Näiteks töötervis-hoiuarsti tervisekontrolli otsuste kohta võiks eeldada, et ettevõtetes tekib lisaküsimusi, aga tavaliselt neid ei teki. Oleks tore, kui töötervis-hoiule mõtlemine ei lõppeks tervise-kontrolliga.

Terava probleemina torkab silma, et väiksemates ettevõtetes on tööter-vishoid ja tööohutus delegeeritud

personalijuhile või raamatupidajale. Sageli pole neil töötajatel aga tead-misi, huvi ja aega. See tähendab, et mitte ainult töökorraldus, vaid ka vastutus on delegeeritud inimesele, kelle töökohustuse hulka see tegeli-kult ei peaks kuuluma. Seetõttu võib formaalne ohutus firmades korras olla, aga reaalselt teemaga ei tege-leta.

Kolmas arengukoht on, et töökesk-konna riskianalüüsi tulemusi ja meetmeid terviseriskide vältimiseks peab töötajatele tutvustama. Tööta-jad peavad teadma, millised on ohu- tegurid, kui suure riskiga on tegu ning millised terviseriskid nendest tule-nevad. Töötajad ei tea sageli riski- analüüside ja mõõtmistulemuste tulemustest midagi.

Samuti võiks rohkem tähelepanu pöörata tööinspektsiooni võimeku-sele teha tööohutuse järelevalvet. Väikese ja keskmise suurusega ette-võtted ütlevad, et peamine motivat-sioon tööohutusega tegelemiseks on see, et tööinspektsioon võib tulla neid kontrollima.

Kõik on kinni ohutuskultuuris

Töötajate ohutuse ja tervise tagami-ne organisatsioonis on ohutuskultuu-ri küsimus. On mõistetav, et ohutus konkureerib alati teiste prioriteeti-dega, eriti tootmisettevõtetes. Tööd peab tegema hästi, kiiresti, kvaliteet-selt ja ohutult. Siin on suur roll juht-konnal, kes annab suuna ja näo ning kujundab ohutuskultuuri oma organi-satsioonis.

Töötervishoid algab detailidest – vahelduv tööasend on seljale hea.


„Kutsehaigused ja tööõnnetused on sellised tervise-kahjustused, mida saaks täielikult ära hoida.”

Töötajad ei ole lõputult taastuv res-surss. Võib teha tervisekontrolle ja taastusravi, aga kui töökorralduses ei tehta muudatusi, ei jää tervise-kahjustused tulemata. Kui inimesel on näiteks geneetiline soodumus haigusele, siis seda haigust on väga raske ennetada. Kuid kutsehaigused ja tööõnnetused on sellised tervise-kahjustused, mida saaks täielikult ära hoida.

Töötervishoiule panustades saame töötajaid hoida tervematena. Ra-vimine ja kahjude taastamine on oluliselt ressurssi nõudvam, kui en-netustele tehtud kulutused. Tööter-vishoiuarstide teadmiste ja oskuste rakendamine täiel määral annab riik-likule tervishoiusüsteemile märga-

tava lisaressursi. Ühtlasi aitab see sotsiaalkaitsesüsteemil tõhusamalt toetada elanike töövõime säilimist ning selle abil on võimalik ka riigi SKPd suurendada.

Töötervishoiuga on kasulik tegeleda

Euroopa uuringud näitavad, et ma-janduslikult on mõttekam nii tööand-jal kui ka ühiskonnal töötervishoiu ja tööohutusega tegeleda. Ettevõtete ühiskondlik vastutus on Eestis täna-päeval madal. Töökeskkonna riskide juhtimist peetakse tüütuks admi-nistratiivseks tööks. Tänapäevased nutikad riskianalüüsi vahendid (nt

Marina JärvisDotsent, PhDTallinna Tehnikaülikool

Viive PillePERH kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja-ülemarst

KIRJANDUS:

• Alas, R.; Eomois, E.; Furman, J.; Kaarelson, T.; Rillo, M.; Uudelepp, A. (2015). Eesti juhtimisvaldkonna uuring. EAS, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus konsortsium, Civitta ja Estonian Business School, (EBS), pp 135.

• Dornan, A.; Jané-Llopis, E.; Kimoui, K.; Radjy, S. (2010) The Wellness Imperative Creating More Effective Organizations. World Economic Forum for coordination, design and layout. World Economic Forum, pp 20.

• Mulki, J.P., Jaramillo, J.F.; Locander, W.B. (2009). Critical Role of Leadership on Ethical Climate and Salesperson Behaviours. Journal of Business Ethics, 86: 125–141.

• Järvis, M.; Virovere, A.; Tint, P. (2014). Knowledge Management: a neglected dimension in discourse on safety management and safety culture – evidence from Estonia. Scientific Journal of Riga Technical University. Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. 5: 5−17.

• Virovere, A. (2015). The Role of Management Values, Knowledge Management and Conflict Management for Improvement of Organisational Sustainability. Doktoritöö, Tallinna Tehnikaülikool, pp 219.

Tööbik) abistavad tööandjaid. Keeru- liste ja ohtlike töökeskkonna ohutegurite esinemise korral on riskide hindamiseks vaja erialaspetsialiste ja akrediteeritud mõõtelaboreid.

Tööandja peab tajuma oma vastu-tust töötaja ees ning töötervishoiuga tõsiselt tegelema. Töötervishoid on terve ühiskonna probleem. 15 aas-taga on palju saavutatud, kuid me ei tohi peatuda. Vaja on selget riiklikku töötervishoiu strateegiat, mis prae-gu puudub. Lisaks on vaja töötervis-hoiualast seadusandlust arendada, Tööinspektsiooni järelevalvet tõhus-tada ja teha uuringuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.


Uudised

Septembris käis Tööinspektsiooni tööd hindamas Euroopa Vanemtööins-pektorite Komitee (SLIC). Nädala jook-sul saatsid hindajad meie inspektoreid kontrollidel Eesti eri paigus.

Seekordse hindamismeeskonna juhi Peter Claffey sõnul on Eesti Tööins-pektsioon teinud viimasest hindami-sest saati palju parendusi ja üldine pilt on väga hea. Kiideti Eesti inspektorite oskust tööandjate ja töötajatega su-helda ning inspektorite põhjalikkust järelevalve toimingute tegemisel.

Peter Claffey rõhutas, et nad ei hin-nanud ühegi tööinspektori tööd ük-

Eestis juhtub iga päev keskmiselt 13 tööõnnetust, 22 protsenti kõigist töö-õnnetustest on raskete tagajärgedega. Konservatiivsete arvutuste kohaselt kaotame aastas seetõttu miljon töötun-di. Õnnetuste sagedasemad põhjused on töötaja puudulik väljaõpe ja juhen-damine ning juhendamisel tutvustatud nõuete eiramine. Probleemid töötervis-hoiu ja tööohutusega tegelevate tööta-jate valimise ja määramisega on samu-ti tööõnnetuste põhjuseks.

Töötaja jaoks tähendab tööõnnetus

Tööinspektsiooni hindas rahvusvaheline meeskond

Uus kampaania: juhendamine võtab hetke, tööõnnetus võib võtta elu

sikuna, vaid proovisid saadud infot üldistada ja anda soovitusi, mis puu-dutaksid kogu Tööinspektsiooni. Sa-muti rõhutas ta, et eelkõige kajastab nende raport tööohutuse ja töötervis-hoiu poolt, kuna hindamismeeskonna liikmed on selles pädevad.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul võib esmase tagasiside põhjal ütelda, et nähtuga jäädi rahule. „Kõrvaltvaataja pilk on kasulik, sest aitab näha tegevusi teise nurga alt – alati saab ju paremini. Hindajate mees-konda kuulusid oma ala eksperdid üle Euroopa ning nende tähelepanekud on väga väärtuslikud,“ ütles Oja.

keskmiselt rohkem kui 200 töötun-ni ulatuses ametipostilt puudumist. Tööandja jaoks tähendab tööõnnetus statistika põhjal keskmiselt ligi 1200 € kahju kandmist. Kahjud on aga väldi-tavad. Euroopa Tööohutuse ja Tööter-vishoiu Agentuuri andmetel toovad investeeringud tööohutusse ja tööter-vishoidu pikemas perspektiivis roh-kem tulu, kui on esmased kulutused. British Safety Councili andmetel võib kulu-tulu suhe olla lausa 1 : 12. See tähendab, et ohutust töökeskkonnast võidavad nii töötaja kui ka tööandja.

„Saame juba praegu ütelda, et hin-dajad andsid meile mitmeid soovi-tusi, mida tegevuste kavandamisel ja järelevalve läbi viimisel tulevikus võiksime arvestada. Nii saame oma ressursse veelgi paremini ja tulemus-likumalt kasutada,“ lisas Oja.

SLIC hindas Tööinspektsiooni tööd viimati aastal 2009.

Täies mahus raportit on oodata aasta lõpus.

Juhendamisega seotud probleemide leevendamiseks viivad Tööinspekt-sioon ning disaini- ja sõnumikoda Vaikus aasta viimastel kuudel läbi kampaania „Tunne oma õigusi – ju-hendamine ja väljaõpe“. Kampaania eesmärk on motiveerida töötajaid ja tööandjaid pöörama senisest roh-kem tähelepanu tööohutuse ja töö-tervishoiu parendamisele. Lisaks soovitakse kutsuda ettevõtteid üles astuma reaalseid samme turvalise-ma ja produktiivsema töökeskkonna loomiseks.


Vigastused pärsivad majandusarengut aset arengumaades. Palju tõenäoli-semalt saavad ohtlikke vigastusi ini-mesed, kellel on madalam sissetulek. Vigastuste ennetamine ja ohutuse propageerimine on olulised vahendid, vähendamaks ebavõrdsust ja saavu-tamaks tervena elatud elu.

Kogemus näitab, et valdav osa vigas-tusi ja vägivallaakte on ennustatavad ja seega ka ärahoitavad. Näiteks kui läheneda vigastuste ärahoidmisele mitmekülgselt – korraldada samal ajal kampaania ning teha regulatsioo-nidesse muudatused –, on tulemu-sed nähtavad. Sellise lähenemisega väheneb surmaoht märgatavalt. Üks oluline komponent vigastuste taga-järjel saabunud surma või puude vä-hendamiseks on kvaliteetne esmaabi kohapeal. Kahjuks puudub valdaval

18.–21. septembril peeti Tamperes 12. korda ohutuse maailmakonve-rentsi, mille fookuses olid vigastused ja tööohutus. Konverentsil tõdeti, et vigastused on takistuseks majanduse jätkusuutlikule arengule ja sellele prob-leemile tuleb vastu astuda üheskoos.

Statistika järgi sureb aastas rohkem kui viis miljonit inimest erinevates-se vigastustesse: autoõnnetused, tööõnnetused, mürgitused, vägivald, enesetapud jne. Just noorte inimeste peamine surmapõhjus üle maailma on vigastused. Need jätavad oma tuntava jälje nii sisemajanduse kogu-toodangule kui ka inimestele endile ja nende lähedastele.

90 protsenti surmadest, mille põhjus on vägivald või vigastused, leiavad

osal töötajatest võimalus esmaabiks sündmuskohal.

Sobiv raamistik globaalseks koos-tööks vigastuste vähendamiseks on juba loodud – 2030 jätkusuutliku arengu tegevuskava. Tegevuskava näeb ette koostöö nii riikide, ettevõte-te, kogukondade, ühingute kui ka huvi- gruppide vahel. Vigastuste vähenda-mise eesmärgid ja sihid on 2030 te-gevuskavas juba sõnastatud.

Tampere maailmakonverentsil vastu-võetud deklaratsioonis tehakse ettepanekuid võtta teistelt julgemalt üle juba toimivaid ohutusstrateegiaid. Kõi-gile töötajatele peab tagama võimaluse anda kohe esmaabi. See on investee-ring vigastuste ärahoidmiseks.

Töötervishoiupäev keskendus tervisekontrollile ja töövõimele25. oktoobril toimus Kumu kunsti-muuseumi auditooriumis töötervis-hoiupäev. Tänavuse töötervishoiu-päeva fookuses oli tervisekontroll ja töövõime säilitamine.

Kumus toimunud infopäeval esines ettekandega Tööinspektsiooni töö-tervishoiu järelevalve talituse juha-taja Silja Soon. Ühtlasi räägiti, kuidas muuta tervisekontrolli kohustus va-jaduseks. Kohal oli ka töötervishoiu arst, kes jagas huvilistele soovitusi ja nõuandeid. Samuti jagasid oma kogemusi Omniva ja SA Eesti Tervi-serajad, kes selgitasid, kuidas saab lihtsate vahenditega panustada töö-

võime säilitamisse.

Tänavuse töötervishoiupäeva tegi eriliseks minimessi ala. Sinna kogu-nenud tervisekontrolli ja ergonoomia teenuse osutajad otsisid partnereid töötervisehoiu teenuste kasutajate seast. Terve päeva jooksul toimus seoses töötervishoiu ja tervisekont-rolliga mitmeid põnevaid loenguid.

Tööohutuse ja tervishoiu nädala jooksul sai Tallinnas ja Tartus vaa-data ka temaatilisi filme. Filmiõhtul näidati 2015. aastal Leipzigi rahvus-vahelisel dokumentaal- ja animafilmi-de festivalil parima tööteemalise do-

kumentaalfilmi auhinna saanud filmi "Automatic fitness ehk automaatne eluviis". Linastuse järel toimus arute-lu töökeskkonna ja filmi ainetel.

Iga aasta 43. nädalal tähistatakse üle Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädalat. Töötervishoiupäeva kohta leiab rohkem infot Tööelu infoportaa-list.


KohtuasiPikk töövõimetus rikkus töösuhtedTöösuhte pooled peavad käituma teineteise suhtes heauskselt ja tei-se poole huvidega arvestades. Aeg-ajalt tekib aga olukordi, kus töötaja tervisest tingitud pikk eemalviibimi-ne muutub tööandjale liialt koorma-vaks. Sel juhul tuleb töötajal lange-tada otsus, kas töösuhet jätkata või mitte.

Töölepingu seaduse (TLS) paragrahv 88 näeb ette õiguslikud põhjused, mis annavad tööandjale võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tingitud põhjusel. Seejuures antakse tööandjale õigus öelda le-ping üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmise-ga terviseseisundi tõttu.

Seaduse mõttes on töötaja töövõi-me vähenenud, kui ta ei ole saanud tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. See tähendab, et töötaja on neli kuud järjest või mingi perioodi jooksul neli kuud viibinud töövõimetuslehel.

Nagu eeltoodust nähtub, on tööand-jale jäetud suur kaalumisruum, aga antud ka kohustus otsust hoolikalt põhjendada. Selle kohustuse täitmi-se vajadus on selgelt välja tulnud ka töövaidluste lahendamisel.

Kui tööandja teebki otsuse töösuh-te töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu üles öelda, kaasneb sellega probleeme nii tööandjale kui ka töö-tajale. Vaatleme näiteks juhtumit, mis kestis üle kahe aasta. Vaidlus jõudis läbida neljaastmelise kada-lipu töövaidluskomisjonist Riigi-kohtuni ning seejärel jõudis tagasi ringkonnakohtusse.

Tööõnnetusest paranemine võttis liiga kaua aega

Töötaja oli tööandja juures töötanud 15 aastat, kui temaga juhtus 2013. aasta märtsis raske tööõnnetus. Õn-netuse tagajärjel tuli talle teha kaks rasket operatsiooni, millest taastu-mine võttis aega. Töötaja oli kogu selle aja töövõimetuslehel ning töö-andja võis eeldada, mis on töövõi-metuslehel viibimise põhjus.

Juulis ehk neli kuud pärast õnnetust otsustas tööandja, et töötaja pikk eemalviibimine on talle liialt koor-mav. Tööandja saatis töötajale tähi-tud kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel – töötaja terviseseisundi tõttu.

Töötaja pöördus seepeale töövaid-luskomisjoni. Ta leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööand-ja ei järginud töölepingu ülesütlemise protseduurireegleid. Lisaks oli töö-andja käitumine tema hinnangul vas-tuolus hea usu põhimõttega.

Töötaja ootas tööandjalt mõistmist

Töötaja esindaja tõi töövaidlus- komisjonis esile, et tööandja heausk-ne käitumine oleks eeldanud töötaja hoiatamist. Tööandja pidanuks infor-meerima, et juhul, kui ta tööle ei naa-se, öeldakse tööleping erakorraliselt üles.

Samuti leidsid töötaja ja tema esin-daja, et enne töölepingu ülesütlemist oleks tööandja saanud temaga ühen-dust võtta. Nende hinnangul oleks tööandja saanud välja selgitada töö-võimetuse kestuse ja anda teada ka-vatsusest töösuhe lõpetada.

Töövaidluse käigus toodi muuhulgas välja, et tööandja ei täitnud oma ko-hustusi töötaja suhtes töölepingu lõpetamisel lojaalselt (TLS § 28 lg 1 mõistes). Tööandja ei olnud käitunud heas usus, mis konkreetse juhtumi puhul väljendus järgnevas:


Eestis juhtuvad tööõnnetused kõige sagedamini ehitustel.


Tööõnnetus võib viia haiglavoodisse. Pilt on illustratiivne.


1. Tööandja ei arvestanud asjaolu-ga, et töövõimetus on põhjus-tatud töökohustuste täitmisel tekkinud traumast. Töötaja hin-nangul oli tööandjal sellises olu-korras keskmisest suurem talu-miskohustus.

2. Tööandja ei tundud pärast töö-õnnetuse toimumist kordagi huvi töötaja tervisliku seisundi vastu. Töötaja teatas ise tööandjale, et talle on tehtud kaks operatsioo-ni ning seejärel saab ta ka taas-tusravi. Lisaks edastas töötaja töövõimetuslehed, mis oleks pi-danud tööandjas tekitama piisa-va arusaama töötaja tervislikust olukorrast.

3. Tööandjale ei ole töötaja eemal- olek kahju tekitanud ega oleks tekitanud ka edaspidi.

Töötaja jäi oma seisukohtade juurde vaatamata asjaolule, et tööandja oli ülesütlemisteates väljendanud vastu-pidist arvamust. Tööandja hinnangul oli töötaja pikaajaline töölt puudumine toonud firmale suurt kahju, tootmine oli häiritud ja hilines tellimuste valmimine.

Töötaja märkis, et talle teadaolevalt ei ole tööandja teinud töökorralduses muudatusi, sh ei võtnud tööle asenda-jat. Töötaja väitel said kõik ettevõtte tellimused täidetud. Lisaks toodi välja, et kui tööandja olekski võtnud asenda-ja, siis töövõimetus ei toonud tööand-jale kaasa rahalisi kohustusi. Seega puudus ka vajadus töösuhte lõpetami-seks seoses töövõimetusega.

Tööst ilma jäänud töötaja palus töö-vaidluskomisjonil lugeda tööand-japoolne töölepingu ülesütlemine tühiseks ja lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks palus töötaja tööand-jalt välja mõista TLS § 109 lg 2 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti soovis töötaja hüvi-tist vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel.

Tööandja hindas töötaja põhjustatud kahju suureks

Tööandja nõuet ei tunnistanud ja pa-lus komisjonil jätta avaldus rahulda-mata.

Tööandja tõi välja, et töötaja oli puu-dunud töölepingu erakorralise üles-ütlemise ajaks töölt kokku 153 kalend-ripäeva. Tema äraolekul oli tööandja püüdnud leida asendustöötajat, aval-danud kuulutusi ajalehes ja otsinud uut töötajat Töötukassa kaudu. Para-ku ettevõte sobivat inimest ei leidnud.

Ettevõte oli jätkuvalt veendunud, et töötaja pikaajaline eemalviibimine tekitas talle kahju. Töötaja eemalvii-bimise tõttu liinitöö protsess taker-dus ja oli häiritud. See aga tõi kaasa teiste töötajate ületunnitöö tegemise vajaduse. Paljude tellimuste täitmi-se tähtajad läksid üle ja kliendid on nõudnud hüvitust.

Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt

Töövaidlusorgani väline kokkulepe kõne alla ei tulnud, sest kumbki pool ei olnud kokkuleppest huvitatud. Sa-mas on huvitav märkida, et tööandja taotles komisjonilt asja lahendamist tema esindaja kohalolekuta. Selle taotluse komisjon ka rahuldas ning istungil oli lisaks komisjonile kohal vaid töötaja.

2013. septembris rahuldas Töövaid-luskomisjon osaliselt töötaja nõu-ded. Töövaidluskomisjon tegi otsu-se, milles leidis, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel oli põhjendatud. Samas


mõistis Töövaidluskomisjon töötajale välja hüvitise töölepingu ülesütlemi-sest vähem ette teatatud aja eest 90 kalendripäeva ulatuses TLS § 100 lg 5 ja TLS § 97 lg 1 p 4 alusel.

Kumbki pool sellise lahendiga rahul ei olnud ja nii pöörduti samas edasi maakohtusse.

Maakohus jõudis vastupidisele seisukohale

Veebruaris 2014 tegi Tartu Maa- kohus otsuse, millega jättis töötaja hagi oma endise tööandja vastu rahul-damata ja ka hüvitise välja mõistmata.

Maakohus leidis, et töötaja ei ole piisavalt tõendanud, et tema puudu-mine neli kuud järjest ei mõjutanud ettevõtte töökorraldust.

Kohus märkis, et ülesütlemisavaldu-ses kirjeldas tööandja tekkinud olukor-da. Kohtu hinnangul juhtis tööandja oma kirjas töötaja tähelepanu sellele, et tema eemalviibimise tõttu tekki-nud probleemid jätkuvad ka tulevikus. Tööandja osundas sellele, et töötaja ei teatanud tööle naasmise eeldata-vat aega. Kohus rõhutas, et olukorras, kus töötaja on oma tervisliku seisundi tõttu puudunud töölt neli kuud järjest ega ole töölepingu erakorralise üles-ütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks tervenenud ning tema tervene-mise aeg on pooltele teadmata, on tööandjal õigus TLS § 97 lg 3 koha-selt tööleping erakorraliselt üles öel-da etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus hindas kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei ole alust nõuda lepingu jätkamist ettetea-tamistähtaja lõppemiseni.

Maakohtu hinnangul oleks töötaja-le tulnud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul ette teatada siis, kui ta oleks asunud enne ülesütlemis- avalduse kättesaamist tööle. Sellisel juhul oleks töötajal olnud etteteata-mistähtaja jooksul aega leida uus töökoht ja kohaneda töösuhte lõpe-tamisest tingitud muudatustega. Kui tööandja on süüdi töötajale tervise-kahju tekkimises, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteata-mistähtaja järgimine ei asenda kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.

Ringkonnakohus rahuldas töötaja hagi

Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi ra-huldada. Tööandja jäi jätkuvalt oma seisukohtade juurde ja vaidles apel-

latsioonkaebusele vastu, paludes en-dise töötaja hagi jätta rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. juunil maakohtu otsuse ja rahuldas hagi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ko-haldas maakohus valesti TLS § 97 lg-t 3, sest lähtus üksnes tööandja huvidest.

Kohus selgitas, et TLS § 97 lg-st 3 tuleneb, et töölepingu ülesütlemi-sel etteteatamistähtaega järgimata tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Kui poolte hu-vide kaalumise tulemusena puudub mõistlik põhjendus nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppe-miseni, on alus öelda tööleping üles kohe. Üksnes juhtudel, kui tööandjalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda ettetea-tamistähtaja järgimist, on põhjenda-tud lõpetada tööleping kohe. Seega,

SOOVITUSED TÖÖANDJALE, kui töötaja on pikalt töövõimetuslehel

• Tunne huvi, kuidas su töötajal läheb, aga ära küsi liiga detail-set ülevaadet, mille vastu õigustatud huvi puudub.

• Küsi aeg-ajalt, kas töötaja teab, millal ta saab eelduslikult tööle naasta.

• Kui sul tekib seoses töötaja eemalviibimisega kulu (näiteks teiste töötajate ületunnitöö või kõrgema töötasu eest asen-daja töölevõtmise vajadus), siis oska seda vajadusel põhjen-dada ja suuda tõendada.

• Kui töötaja on pärast pikka töövõimetust tööle naasnud, aga on võimalus, et peab veel tööst eemal viibima, siis enne tööle-pingu ülesütlemist räägi töötajaga ja anna teada oma kavat-susest tööleping üles öelda.

• Võimalusel järgi etteteatamistähtaega.


kui tööandja on otsustanud lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega jär-gimata, on tema kohustus tõendada, et ta on kaalunud mõlema poole huve ja arvestanud kõikide asjaoludega.

Ringkonnakohus tõi välja, et tööandja märkis ülesütlemisavalduses üksnes seda, et tal ei ole võimalik lähtuda seaduses ettenähtud etteteatamis-tähtajast. Samas ei põhjendanud tööandja ülesütlemisavalduses ette-teatamistähtaja järgimata jätmist.

Etteteatamistähtaeg on töölepingu ülesütlemist pehmendav meede, mil-le eesmärk on võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Seega ei ole olu-line ainult see, et töötaja ei töötanud ülesütlemisest teada saamise ajal ja tema töövõimetus võis kesta seadu-ses sätestatud etteteatamistähtajast kauem. Ka on selge, et töötaja oli enne töölepingu lõppemist tööandja

juures tööl 15 aastat ning töövõime-tuse tingis tööõnnetus. Need asja-olud tõendasid kohtu arvates selgelt töötaja huvi saada ülesütlemisest teada seaduses sätestatud etteteata-mistähtaega järgides.

TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööand-ja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja jär-gimisel.

Tööandja sellise kohtuotsusega ei nõustunud ja esitas Riigikohtule kas-satsioonkaebuse. Tööandja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta töötaja hagi rahuldamata.

Riigikohus saatis asja ringkonnakohtusse tagasi

Riigikohus võttiski asja menetlusse ning tegi veebruaris 2015 otsuse, millega saatis asja uueks läbivaata-miseks ringkonnakohtule.

Riigikohtu kolleegium leidis, et va-rasemad kohtuastmed kohaldasid töölepingu seadust valesti ja rikkusid oluliselt menetlusnorme.

Riigikohtus ei vaieldud enam selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütle-mine tööandja poolt oli põhjendatud või mitte. Pooled olid rahul sellega, et töösuhe on lõppenud TLS § 88 lg 1 punkti 1 alusel. Riigikohtus vaieldi ainult selle üle, kas töötajal oli siis õigus saada hüvitist 90-kalendripäe-vase etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.


Pikaajaline töövõimetus tekitab töösuhtes lisapingeid.


Tööõiguse praktika kujundamisel on aga hindamatu väärtusega Riigikoh-tu selgitused, mis selle asja läbivaa-tamise tulemusel anti.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles erakorrali-selt töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu.

Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõ-lema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteata-mistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Sama paragrahvi alusel etteteata-mistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalut-lusotsus, mille tegemisel tuleb ar-vestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.

Lisaks märkis kohus, et ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks sõlmitakse üldjuhul tähtajaline töö- leping (TLS § 9 lg 2). Äraoleva töötaja asendajaga tähtajatu töölepingu sõl-mimine võinuks tekitada tööandjale kahju, kui asendatav töötaja oleks tööle naasnud.

Ringkonnakohus andis lõpliku seisukoha

15. juunil 2015 ehk kaks aastat pärast seda kui töötaja oli saanud tööand-jalt erakorralise ülesütlemisavalduse oma tervise tõttu, tegi Tartu ringkon-nakohus lõpliku otsuse.

SOOVITUSED TÖÖTAJALE

• Kui jääd haigeks, siis püüa teha kõik endast olenev, et infor-meerida tööandjat haigestumisest ning töölt eemalviibimise eelduslikust kestusest.

• Tee ka ise tööandjale ettepanekuid töö paremaks korraldami-seks sinu eemalviibimise ajal.

• Kui oled arstilt teada saanud, et saad peagi tööle naasta, anna sellest ka tööandjale teada.

• Kui sa ise ei suuda või ei saa tööandjaga suhelda, informeeri oma lähedasi, kuidas sellises olukorras tööandjat teavitada ja kellega nad ühendust peaksid võtma.

Ringkonnakohtu otsusega täiendati Tartu maakohtu 10. veebruari 2014 otsuse põhjendusi.

Kokkuvõttes jäi kehtima otsus, et töö-andja esialgne otsus oli õige. Tööle-pingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel jäi kehti-ma ning töötajal ei ole õigust saada hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Ringkonnakohus tõi otsuses välja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ei eelda eelne-vat hoiatamist TLS § 88 lg 3 mõttes. TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause kohaselt töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja tervise-seisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Sellega on seaduses sätestatud ajaline piir, mil-lest alates eeldatakse töövõime vä-henemist. Seetõttu puudub vajadus enne töölepingu erakorralist ülesütle-mist töötajat TLS § 88 lg 3 kohaselt töövõime vähenemise tõttu töölepin-gu ülesütlemise suhtes hoiatada.

Kohus hindas muuhulgas, et arvesta-des vaidluses esitatud ja tuvastatud asjaolusid, ei kinnita ainuüksi poolte töösuhte pikkus ja hageja töövigas-tus töötaja ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäe-va ette.

Ringkonnakohus leiab, et kuna endi-se töötaja huvi saada ülesütlemisest teada TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega järgides ei kaalu üles töö-andja huvi öelda tööleping üles ette-teatamistähtaega järgimata, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahul-damata.

Meeli Miidla-VanataluPeadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal


Lennele on edu toonud uuendusmeelsus ja lojaalsed töötajad.


PersoonMeeli Leeman töötas end nullist tippuLasteriideid tootva perefirma Lenne ühe omaniku Meeli Leemani olekust õhkub enesekindlust ning vabadust. Koos abikaasaga on nad veerand sajandi jooksul ehitanud ühe Eesti edukaima rõivafirma ning kasvatanud üles kolm last. Lenne kontorisse sõitva liftini viiv tee on kaetud punase vaibaga.


25 aastat tagasi alustasite oma äri täiesti nullist. Milline Lenne algus oli?

Olin alles 20-aastane, kui alustasin pesu tegemisega. Ostsime Kaubama-jast suurte tädide öösärke ja sellest sain kaheksa pesukomplekti. See oli aeg, kui õmblemiseks materjali ei olnud, aga arvati, et naistel on suur öösärgipuudus. Tegelikult ei ostnud neid särke keegi ja samas ei olnud pesu üldse saada. Õmblesin kodus 32 pesukomplekti päevas. Kahetsen,

et mul seda pesu alles ei ole. See oli tol ajal julge lähenemine – nöör ühen-das esimest ja tagumist tükki.

Järgmisena jõudsime laste dressi-deni. Mees tõi koju kotitäie autode puhastamiseks mõeldud lappe, mis olid Marati tootmisjäägid. Vaatasin, et jube äge, sellest saaks dressi teha. Kui ma juba öösärgi tükkidest pesu kokku õmblesin, siis dressidega pol-nud probleemi. Need dressid olid tõe-line hitt. Ühe komplekti oleme isegi Eesti ajaloomuuseumile annetanud.

1991. aastal tegime enda firma, al-guses tegime soomlastele allhanget ja natukene tegime kõrvalt enda too-dangut. 1997 läksime täielikult üle omatoodangule.

Miks just lasteriided?

Ei olegi mingit suurt kalkuleeritud põh-just. Mulle meeldisid just laste asjad.

Kuidas te oma toodangut müüsite?

Nõukogude aja lõpus oli lihtne – üks-

Meelile meeldib endiselt olla kursis tootmise üksikasjadega.


kõik mida sa tegid, see osteti ära. Praegu toodame üheksas suuruses dresse. Tol ajal tegin ühes suuruses ja nii kui ma selle Kaubamajja viisin, tekkis järjekord ja need osteti kohe ära. See oli lihtne aeg.

Eesti ajal pidi juba oluliselt rohkem pingutama, et müüa. Mõtlesime mu-delid välja, õmblesime valmis ja siis sõitsin spordikotiga Soome, käisin firmades, pakkusin neid mudeleid ja sain tellimusi. See oli suur vaev.

Leida ise need kanalid, kuhu toodan-gut müüa, on väga suur töö. Mitte keegi ei tule sinu juurde ega palu, et sa talle müüksid. Ikka ise peab kõik need inimesed üles otsima. Õnneks soomlased suhtusid eestlastesse väga hästi ja üldiselt soosisid meid. Kui ma esimest korda Anttilas käisin, siis seal öeldi, et pigem ostetakse Eestist kui Hiinast.

Kuidas töökultuur üheksakümnen-datega võrreldes arenenud on?

See aeg oli lõputu töörügamine, 16 tundi päevas. Ma olen selles firmas pi-danud kõiki ameteid. Olen koristanud, laos kaste tõstnud, riiet lõiganud, õm-melnud, joonistanud ja konstrueerinud. See kogemus aitas inimeste värbami-sel väga palju. Mulle ei saanud öelda, et seda pole võimalik teha. Olin kõik eta-pid ise läbi teinud ja ma teadsin täpselt, mis on võimalik ja mis ei ole.

Tollal oli tobe komme või lausa takti-ka, et palgad hilinesid. Mõned ootasid mitu kuud palka ja võisid ka sellest ilma jääda. Inimene ei teadnud kuu alguses kunagi, kas ta saab kuu lõ-pus palka ega ka seda, kui palju. Me tagasime stabiilsuse, ei jäänud kuna-gi võlgu ega jätnud palka maksmata. Pigem jäime ise ilma, aga mitte kuna-gi ei vedanud töötajaid alt. Tagasime, et kõik teadsid õhtuks, kui palju nad täna teenisid. Suhtusime inimestes-se hästi ja lugupidavalt. Meil on õmb-lejaid, kellega koos alustasime ja kes

on siiani meiega. Esimese töölepingu omanik on meil tänapäevani tööl.

Miks nad teie juurde on jäänud?

Esimese töölepingu omanik alustas koos meiega enne, kui me firma tegi-me ja õmblesime alles kodus. Tema on praegu meie tootmisjuht. Koos meie firma sünnipäevaga tähistame tema aastapäeva, ta on meie täie-lik raudvara. Kunstnik on tööl 1999. aastast ja on õmblejaid, kes on olnud meiega algusest saati. Vahel mõni käib teises firmas proovimas ja siis küsib, et kas tohib tagasi tulla. Loo-mulikult võib. Me võtame alati tagasi.

Kas olete kuidagi eriliselt pingu-tanud, et neid pikaajalisi töötajaid hoida?

Me proovime neid lihtsalt hoida ja oleme inimlikud. Ma ei oska seda se-letada, midagi erilist me ei tee. Järeli-kult on töökeskkond lihtsalt sobinud. Võib-olla suhtume neisse nagu nad oleksid meie pere, elame nende tege-mistele kaasa. See ei ole selline suu-re asutuse lähenemine, kus sa ei tea teistest midagi. Eks see on perefirma asi, sellest see peretunne tekib.

Mis teile edu on toonud?

Me olime üsna noored ja edumeel-sed. Lasime näiteks teha endale ar-vutiprogrammi, mida me kasutame siiamaani. Ma ei olnud siis veel üldse arvutit kasutanud, aga ma teadsin, et arvutid viivad elu edasi. Teadsime täpselt, et tahame palgaarvestuse programmi – see oli sellel ajal julge samm. Teised ettevõtted arvutasid paberil. Meie teadsime täpselt, millal

„Esimese töölepingu omanik on meil tänapäevani tööl.”


ja kui palju toodangut valmib ning kui palju aega iga tööetapp võtab.

Pealehakkamist peab olema. See on üks asi, mis minu arvates jääb ette-võtlusega tegelevatel inimestel puu-du. Nad ei tea, mida nad täpselt ta-havad. Aga peab oskama asju tahta, küll see inimene leidub, kes selle asja ära teeb.

Me üldjuhul ei võta väga palju inime-si tööle. Kui meil on vaja lahendada mingi probleem või tahame kiirenda-da mõnda tööetappi, siis me palume IT-mehelt abi. Proovime alati telli-da programme, mis meid aitaksid. Näiteks meil ei ole sekretäri praegu kontoris, oleme üksteisega ühendu-ses telefonide abil ja kui keegi tahab kontorisse tulla, siis läheb vastu see inimene, kellega tullakse kohtuma.

Kui te oleksite tänapäeval sama noored ja alustaksite jälle nullist ettevõtlusega, kas oleksite 25 aasta pärast sama edukad?

Ma arvan küll. Ilmselt teeks me mida-gi muud. Edu on inimeses kinni. See on mingil määral ikkagi oskus, et kas sa oskad asju ajada või ei oska.

Üheksakümnendate omapära, mis enam kunagi ei kordu, oli see, et terve Eesti oli ühel stardipositsioonil. Kõik olime ühtemoodi vaesed ja mitte mi-dagi ei olnud siin riigis olemas. Anti ühisstart ja ükskõik, millise tee sa va-lisid, sa võisid saada edukaks. Praegu on kõik juba tehtud. Tänapäeval peab eriti andekas olema ja mõtlema välja midagi erakordset, et turule murda.

Vanasti oli alustamine kohati liht-

sam, aga mõnes mõttes ka raskem, sest me tulime totaalsest vaesusest. Tänapäeval saad EASilt mingi laenu. Meie abikaasaga alustasime nii nul-list kui null saab olla.

Lenne on pereettevõte, kuidas te oma töid jagate?

Mina tegelen tootmise poolega, olen nii-öelda brändimänedžer. Minu abi-kaasa tegeleb firma asjadega. Näi-teks kui mina mõtlesin mudeleid väl-ja ja läksin neid müüma, siis abikaasa tegeles õmbluse poolega, muretses tehnika ja materjali, hoidis firmat püsti. See on üks põhjus, miks meil oli lihtsam, me ajasime kahekesi ühte asja. Üksinda ei oleks see võimalik ol-nud. Meil on ikkagi kaks pead.

Millised pereettevõtte eelised on?

Me oleme alati ühise asja eest väljas. Peres ei teki lahkheli seoses sellega, et keegi on näiteks kümneni tööl. Tei-ne pool saab alati aru. Saame aja nii-moodi ära jaotada, et me ajaks ühist asja. Tavalises peres on nii, et kui üks pool teeb 16 tundi tööd, siis kindlasti teine pool kuidagi kannatab.

Vanasti, kui mees viis autoga kaupa Soome, siis mina pidin lapsega kodus olema. Praegu oleme jõudnud sinna-maani, kus me enam ületunde ei tee. See kõlab kummaliselt, aga see on suur saavutus. Alati on midagi teha, aga me proovime nii, et me töötame

töö ajal. Kodus eriti tööst ei räägi.

Millal see nõks käis?

Kusagil kümmekond aastat tagasi. Lihtsalt ei jaksa muidu, ei pea vas-tu. Väikeettevõtetes tavaliselt juhtub see, et kui omanik teeb ise mingit töölõiku, siis tal ei ole aega mõelda, kas palgata inimesi juurde. Alati tuleb mõelda, kuidas teha firmat nii, et ise ei peaks tavatööd tegema. Proovisi-me seda vältida, et omanik on mingi töölõiguga seotud. Näiteks aitasin algusaastatel kaupa pakkida, aga tar-gem on kaaluda, kas äkki peaks ühe pakkija tööle võtma.

Kuidas te suuremaid otsuseid vastu võtate?

Oleneb otsusest, aga üldjuhul võtame suuremad otsused kahekesi vastu. Kui on mingi suurem programmiline muutus, siis loomulikult kaasame rohkem inimesi. Meie kollektiiv ei ole tegelikult eriti suur, me anname tööd paljudele, aga need on enamasti all-hankijad. See tähendab, et meie ot-sustamismeeskond ei ole suur. Hiljuti tuli meie tütar ka tööle.

Kas tütre tulemine Lennesse käib plaani juurde? Pärandate edasi?

Ma väga loodan, aga see ei ole nii lihtne. Mina võin olla õmbluse fänn, aga ma ei saa eeldada, et minu kolm last seda on. Praegu on tütar siin tööl, tegeleb turundusega. Poeg näiteks ei ole, tema on ehitusinsener ja läheb oma rada. Ei ole nii lihtne, et tuleb uus põlvkond ja kohe astub keegi su kingadesse. See on paljude firmade mure, et mis saab edasi. Pigem on

„Meie abikaasaga alustasime nii nullist kui null saab olla.”


Eelmisel aastal avatud uus Lenne kontor paneb Meeli siiani naeratama.


hästi, kui on kellelegi pärandada.

Mis on 25 aasta jooksul kõige ras-kem hetk olnud?

Me oleme 24 aastat ainult kasvanud ja tõusnud. Aga kõige raskem oli siis, kui Ukrainas hakkas sõda. Me olime väga tugevalt Venemaa ja Ukraina tur-gudel, see mõjutas meid väga. Meil oli näiteks showroom Donetskis – see on nüüd puruks pommitatud. Lisaks on Vene rubla kukkumine majandustule-musi kõvasti mõjutanud.

Alla tulemine oli uus tunne, mida polnud varem kogenud. Praeguseks oleme sellega harjunud. Kuna kukku-mine oli hästi järsk, siis pidime palju planeerima, et püsti jääda. Tegelikult meil suurt ohtu ei olnud, me oleme ol-nud üsna säästlikud ja elasime kriisi ilusasti üle. Lihtsalt müüki on vähem, töö hulk suureneb, aga tellimused vähenevad. Rohkem peab pinguta-ma, natukene on selline algusaastate tunne.

Rekordaastatel saime loorberitel pu-hata. Praegu on tegelikult ka hinge-tõmbeaeg. Muidu pidime iga aasta alguses, 23 aastat järjest vaatama, et kuidas me jälle kasvame. Pidime ot-sustama, kus me toodame, kust me leiame 70 uut õmblejat. Ise muidugi arvad, et teed ühel aastal plaanid ära, aga iga aasta peab tegema. Kui see

kukkumine tuli, siis mahud vähenesid kõvasti ega pidanud enam kasvu pla-neerima. Siis tegime endale kontori valmis – varem ei olnud mahti sellele isegi mõelda. Rekordaastad tulid meil kitsikuses, olime sajaruutmeetrises kontoris kolmeteistkümnekesi. Nüüd oleme tuhande ühesaja ruutmeetri-ses kontoris viieteistkümnekesi.

Kas parimad aastad on veel ees või on need juba läinud?

Sinna tippu, kus me olime, me lähi- aastatel ei jõua. Kunagi kindlasti, see ei ole mõeldamatu.

Sellises olukorras ei jää muud üle kui kohaneda. Need on protsessid, kus ettevõtjal ei ole võimalik kaasa rääkida. Need on poliitilised sündmu-sed, mis toimuvad sinust olenemata. Pead lihtsalt pöialt hoidma ja lootma, et kõik saaks korda. Meil vedas, et masu meid õpetas ja meil oli piisavalt varusid, muidu oleks see kriis meile väga valus olnud. Kuidas saab nii, et järsku otsustatakse Krimm vallutada, ilma sulle ütlemata! (naerab)

Mitmed ettevõtted kolivad tootmist välismaale. Teiegi müüte enamiku on toodangust välismaale, miks te ikka veel Eestis olete?

Me oleme viimased mohikaanlased ja

Eestile truud. Ei taha minna sinna Hii-nasse. Leian, et on kahjulik viia kogu teadmus hiinlastele ja kõik tööstused ära kaotada. Euroopas on seda väga hästi näha, kuidas kõik kangatehased Itaalias ja Hispaanias on kadunud. Soomest rääkimata, seal ei toodeta üldse midagi.

Ma ei leia, et see oleks õige. Nii kaua, kuni me suudame ja hinnad vastu peavad, oleme siin, Eestis ja Lätis. Aga kui tuleb väga suur surve, siis tu-leb ära kolida. Aga kontor ja mõtlev pool jääb kindlasti siia. Praegu me veel peame vastu. Kümme aastat ta-gasi arvasime ka, et kümne aasta pä-rast ei ole meil võimalik siin olla. Aga siin me oleme, äkki veab veel kümme aastat välja.

Milline teie keskmine tööpäev välja näeb?

Väga tavaline, tulen hommikul töö-le ja hakkan probleeme lahendama. Käin kunstnike, tootmise ja konst-ruktorite vahet. Erilisi kombeid või rituaale peale selle ei ole, et paned koti käest, lähed võtad ühe kohvi ja mõtled, kas keegi on midagi magu-sat ka toonud. Aga väga vabalt ei saa võtta, jooksvaid asju on palju. Suures plaanis on tööpäev selline, nagu kõi-gil teistel. Töö ajal kuskile võimlema ma näiteks ei lähe, see on riigiasutus-te teema rohkem. Mina sellist luksust endale lubada ei saa.

Kuidas Lennes tööohutusse suhtu-takse?

Me järgime tööohutuse nõudeid väga täpselt. Töötajaid on ohtudest tea-vitatud ja nad arvestavad nendega.

„Meil oli näiteks showroom Donetskis – see on nüüd puruks pommitatud.”

„Leian, et on väga kahjulik viia kogu teadmus hiinlastele ja kõik tööstused ära kaotada.”


Vaatamata tagasilöökidele Vene ja Ukraina turul viib Meeli Lennet otsusekindlalt edasi.


Näiteks juurdelõikamist on mugavam teha ilma spetsiaalse kindata, aga mitu korda ohtlikum. Meie töötajad oskavad õnneks ohutust hinnata.

Kui me vanas kontoris saja ruudu peal istusime ja higistasime, siis meie õmblejatel on alati head tingimused olnud. Nemad olid konditsioneeritud ruumis. See ei ole väga tavaline, et

õmblustšehhis on konditsioneer. Neil peab olema mugav, see on raske töö.

Millal teil viimati tööinspektor käis?

Ma ei mäletagi, me olime siis eelmises kontoris. Umbes kaks või kolm aastat tagasi. Kui inspektor tuleb, siis alati valmistad natukene ette, aga midagi erilist me ei teinud. Töökeskkond vaa-

dati üle ja leiti asju, mida saaks pare-mini teha. Siis me korrigeerisime nõr-ku kohti. Näiteks panime treppidele ohusilte juurde ja märgistasime alasid. Samuti käisime kõik töötervishoiuarsti juures. See on osa tööpäevast.

Küsis Hannus Luure.

Mõnusad lastejoped valmivad ohutusnõudeid silmas pidades.


Mujalt maailmast

Soolotöö ohte tuleb arvestadaTöötamine ilma lähedalasuvate kol-leegideta muutub järjest tavalise-maks. Kuid kui turvaline see on?

Tööstussektori töökohad muutuvad üha intensiivsemaks. Kui ettevõtetel on pidev surve vähendada kulusid, siis liidetakse üha enam töökohti. Järele jääb vähem, aga vastutusrik-kamaid töökohti, kus töötavad äär-miselt spetsialiseerunud inimesed. Paraku tähendab see üha sagedami-ni üksi töötamist. Üksinda töötajatel võivad vead kergemini harjumuseks kujuneda ja isegi üheainsa vea taga-järjed võivad olla traagilised.

Üksinda töötaja on keegi, kes soori-tab oma tööd teatavas isolatsioonis, ta on eraldatud teistest töötajatest. Tal puudub teiste töötajatega silm-

side ning teised ei ole tema kuulmis-raadiuses. Tüüpilised üksinda töö-tajad on näiteks rongijuhid, tehaste masinaoperaatorid ja öövalvurid. Nende tööde puhul on ühine nimetaja see, et enamik protsesse on automa-tiseeritud ja töötajatel tuleb harva ot-seseselt sekkuda. Tarvidus sekkuda automatiseeritud töösse nõuab üld-juhul kindlat ekspertiisi, suurt ette-vaatlikkust ja samas otsustavust, et ära hoida suurem kahju. Üksinda töö-tajast saab seeläbi oluline lüli üldises ja laiemas turvavõrgustikus.

Rongijuhi terviserike ohustas reisijaid

Üksinda töötajad on palju suuremas ohus kui need töötajad, kes tegutse-vad kollektiivis. Seda tuleb eriti arves-se võtta vananevas ühiskonnas, sest füüsilise soorituse võime inimese vananedes kahaneb. Üksinda tööta-vate inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb nende nõrkushetki hoolikalt tä-hele panna.

Illustratsiooniks vaadelgem Saksa-maal reisirongiga toimunud juhtumit. Rongijuht kaotas keset sõitu teadvuse ja rong jätkas segamatult sõitu pea- aegu kümme kilomeetrit. Kiirus oli um-bes 60 km/h ja kui rong juba mitmes peatuses ei peatunud, proovisid reisi-jad rongijuhiga ühendust saada.

„Üksinda töötajad on palju suuremas ohus kui need töötajad, kes tegutsevad kollektiivis.”

Reisijate elude eest vastutab rongijuht.


Oma õuduseks avastasid nad läbi rongijuhi klaasist kabiiniukse piiludes, et viimane on oma istmel kokku kuk-kunud. Uks oli lukus ja isegi meele- heitliku prõmmimise peale rongijuht ei reageerinud. Üks reisjatest tõmbas salongisisest hädapidurit, kuid para-ku ei vähendanud see rongi kiirust sugugi. Õnneks tuli rongijuht mõne minuti pärast teadvusele ja peatas rongi. Siiski jääb õhku küsimus, mis oleks võinud juhtuda, kui rong oleks järgmisse peatusse sisenenud täis-kiirusel.

Hilisem juurdlus selgitas, et 62-aasta-sel rongijuhil oli veel diagnoosimata haigus, mis tema äkilise uinumise tööpostil põhjustas. Vaatamata kõi-

gele oli ta ärgates suuteline häda- piduri aktiveerima. Reisija tõmmatud hädapidur seda tüüpi rongi ei peatagi, vaid saadab ainult juhile häire, et kee-gi on pidurit tõmmanud. Rongifirmast selgitati hiljem, et kõik ettevaatusabi-nõud olid tehniliselt korras. Vaatama-ta sellele oli rongijuhi füüsiline nõrkus ohuks mitte ainult talle, vaid ka hulga-le teistele inimestele.

Rutiin tapab

Tihti võivad tegevused, mida oleme pikka aega harrastanud, muutuda monotoonseks ja see omakorda võib tuua kaasa tähelepanu hajumise. Näi-teks tänapäeval käivad paljud inime-sed igapäevaselt autoga tööl, mitmed

päris pika maa tagant. Mingil hetkel muutub ühel trajektooril sõitmine rutii-niks ja automaatseks tegevuseks, mis ei nõua eriti mõtlemist. Ei ole kaasreis-jat, kellega rääkida, ja isegi raadiost ei piisa, et erksana püsida. Sellest tule-nevalt on üha enam inimesi hakanud võtma ohtlikke riske, näiteks hakanud autoga sõites sõnumeid kirjutama.

Heidame pilgu veel ühele rongijuh-tumile, seekord juba traagilisemate tagajärgedega. 2016. aasta 9. veeb-ruaril põrkusid Baierimaal kaks rongi. 12 inimest hukkus ja 85 sai viga, 24 neist tõsiselt. Rööbastel, kus õnnetus juhtus, peaks sõitma vaid üks rong korraga. Seda kontrollib automaatne süsteem.

Rutiinne töö võib halvata tähelepanu.


Sellel päeval üks rongidest hilines ja rongijuht oli sunnitud peatuma auto-maatse signaali tõttu, et lasta tulev rong läbi. Kahjuks andis inspektor kontrollkeskuses hilinenud rongile lu-bava signaali, vaatamata sellele, et esi-algne peasignaal oli keelav. Prokurör süüdistas eeluurimises kontrollkesku-se inspektorit tahtmatus tapmises, vigastuste põhjustamises ja ohtlikus sekkumises rongiliiklusesse. Tuli väl-ja, et kõnealune inspektor oli tööajal mänginud oma nutitelefonis mänge ja olnud seega hajameelne. Prokurör pidas seda tõsisemaks rikkumiseks kui viga, mis oleks tehtud kogemata ootamatute sündmuste pöörises.

Süüdistatav inspektor oli kontrollruu-mis üksi ja ta vastutas lühikeste liini-de eest, millel oli üldiselt vähe liiklust. Võib oletada, et igapäevane rutiin ja kontrolli puudumine kaastöötajate poolt lasi sellisel asjal sündida.

Vähemalt kahe töötaja reegel

Eurostandard EN 50518 nõuab vähe-malt kahte töötajat kõikidesse häda- abikõne ja teenuste kontrollkeskus-tesse, kus võetakse vastu, saadetak-se ja jälgitakse signaale ja sõnumeid, mis vajavad kohe tähelepanu. See nõue kehtib kõikidele süsteemidele ja töökohtadele, mis edastavad ja tööt-levad turvalisusega seotud raporteid, häireid ja informatsiooni.

Kontrollkeskuses töötamine koosneb tavaliselt harjumuspärastest ja rutiin-setest tegevustest pika ajaperioodi vältel, harvaesinev intsident võib tihti osutuda äärmiselt keeruliseks. Nõudmised töötajatele on mõlemal juhul täiesti erinevad. Esimene ehk harjumuspärane juhtum nõuab kõr-get tähelepanu, aga ei nõua töötajalt suurte otsuste langetamist. Teisel juhul on aga võimalik informatsioon tihti vasturääkiv, kuid seejuures tu-leb ajanappuses olemasolevat infot adekvaatselt töödelda ja selle põhjal langetada kiiresti olulisi otsuseid.

Kontrollkeskuste töötajaid silmas pidades tuleks pöörata tähelepanu mõlemat tüüpi juhtumite puhul vaja-minevatele oskustele. Standard EN 50518 seab töötajatele uusi nõud-misi, näiteks on vaja läbida tuleohu-tuskursused ning teataval tasemel riskianalüüsi oskust.

Ennetavad meetmed

Hea riskianalüüs võtab arvesse kõi-ki aspekte ja näeb ette võimalikke situatsioone. Uuemad meetodid kät-kevad endas isegi simulatsioone ja situatsioonimänge. Sellise metoo-dika tulemustest on võimalik välja lugeda olukordi, mille realiseerumise tõenäosus on üliväike, kuid sellegi poolest olemas. Klassikaliste lähene-mistega jäävad niisugused olukorrad sagedasti märkamata. Uute meeto-dite aktiivseid abinõusid on jätkuvalt võimalik arendada. Võimalikke vigu saab ära hoida.

Lisaks on võimalik luua töötajatele raamistik, mis aitaks peletada iga-vust ja tüdimust ning murda rutiini.

„Võib oletada, et igapäevane rutiin ja kontrolli puudumine kaastöötajate poolt lasi sellisel asjal sündida.”

Üks võimalik lahendus on roteeruv töö. See peaks ennekõike sobima lihtsamatele kontrollkeskustele, kus pole vaja pikka väljaõpet ja kus leidub mitmeid üsna sarnaseid töökohti.

Isegi kui kõik vajalikud nõudmised töötajale on täidetud, jääb siiski töö-andja ülesandeks kontrollida, kas kõiki vajalikke abinõusid ka edukalt rakendatakse. Standard EN 50518 nõuab regulaarseid kontrolle ruumi-dele, kus inimesed töötavad. Soo-lotöötajate jaoks on välja mõeldud loendamatu arv nõudeid, aga sellegi poolest vastutavad nad nende nõud-miste täitmise eest üksi. Eriti öösiti töötades võib tekkida karistamatuse tunne. Ametid, kus on nõutud korra-ga kaks töötajat, sunnivad töötajaid rangemalt reegleid järgima. Kaheke-si töötamise puhul peab aru andma ka teine kolleeg, ehkki ta otseselt ei pruukinud milleski eksida.

Aeg-ajalt tasuks siiski tööpaare va-hetada, see suurendab kuulekust reeglite suhtes. Kui töötaja tajub, et järelevalve suureneb ja risk reegli-te rikkumisel vahele jääda muutub tõenäolisemaks, siis tõuseb motivat-sioon järgida reegleid ja eriti neid, mis käsitlevad ohutust.

Vead on küll lubatud, aga ainult kor-ra ning neist tuleb rääkida. Inimesed ei tee alati õigeid otsuseid ja on fakt, et inimesed eksivad. Eksimused kor-

„Üksinda töötajate vigadel võivad olla omad põhjused, aga neil võivad olla ka fataalsed tagajärjed.”


rektses käitumises ei vii alati õnne-tusteni, aga eespool käsitletud näited annavad siiski aimu, et üksinda tööta-mine toob meieni hoopis uued riskid. Üksinda töötajate vigadel võivad olla omad põhjused, aga neil võivad olla ka fataalsed tagajärjed.

Ohutuskultuur

Ohutuskultuuri arengus mängib äär-miselt olulist rolli see, kuidas ettevõt-ted oma vigadega tegelevad. Siinkohal ei ole tähtis, kas viga tehti tahtlikult või mitte. Kui rongijuht oleks teavitanud tööandjat oma haigusest, kartmata oma tööd kaotada, oleks ta võidud üle viia teisele ametipostile, kus tema uneatakid ei oleks kedagi seganud. Täpselt samamoodi oleks võinud kontrollkeskuse inspektor teavitada oma ülemust sellest, et tal on tööpos-til igav ega oleks olnud keeruline anda talle vahelduseks teisi ülesandeid.

Osa toimivast ohutuskultuurist on avameelne lähenemine vigadele ja rikkumistele, nii-öelda konstruktiivse kriitika kultuur. Kahjuks hoitakse vigu tihti saladuses, sest töötajad kardavad süüdistusi. Seda juhtub ikka ja jälle, et juhid ei tea, kuidas nende alluvuses te-gelikult tööd tehakse. Töötajad kohtu-vad oma ülemustega ainult siis, kui neil tuleb ajast puudu, projekti elluviimisel või kvaliteedis esineb puudujääke.

Töötajad üldiselt ei taha juhatust tülita-da selliste teemadega nagu ohutus ja tavaliselt kipuvad sellealaseid otsuseid ise langetama. Vaatamata parimatele kavatsustele viib see tihti olukordadeni, mida tööjuhistes ega riskianalüüsis ei eksisteeri. See tähendab, et edasised käitumisjuhised puuduvad ja ühtlasi on täpsemad riskid teadmata.

Tehnoloogiliste võimaluste raken-damine ja organisatsioonikultuur

aitavad hoida inimesi ohtude eest, mis tekivad üksinda töötamise tõttu. Tehnoloogiat ja protsesse hoiavad käimas ikkagi inimesed ja nende suh-tumine tuleneb otseselt firma korpo-ratiivsest kultuurist. Seega on väga oluline valida üksinda tööd tegema õigete isikuomadustega töötaja.

Üksinda töötamise puhul on äärmi-selt oluline hea haridus, aga ainult sellest ei piisa. Just nendel töökohta-del peaks harjutama läbi ka elulisi si-tuatsioone. Selliste treeningute pea-mine mõte seisneb selles, et töötaja näeks, millised on tema ühe või teise valiku reaalsed tagajärjed. Kui see ko-gemus on olemas, on õigeid valikuid lihtsam teha ja seega ka töökohad turvalisemad.

Allikas: Werner-Keppner, E.; Koch, V. (2016). Solo Safety. Risks faced by lone workers. Health & Safety International, 65; 67–74.

Vastutusrikastel töökohtadel võiks vähemalt kaks inimest korraga tööl olla.


Soolotööga on paljud otseselt või kaudselt kokku puutunud. Mõelgem, kuidas saavad ajalehed ja ajakirjad meie postkasti. Postiljonid on näiteks samuti just needsamad soolotööta-jad, kellest järgnevalt juttu tuleb.

Soolotöötaja tunneme ära selle järgi, et talle ei ole tagatud kolleegide va-hetut toetust. Ta töötab üksi, tema sil-mapiiril pole ühtegi kaastöötajat. Tihti mängib kaasa ka esinduste asukoht, need on kliendile võimalikult lähedal, et olla valmis operatiivselt reageerima. Soolotöö üks põhjuseid on efektiivsu-se suurendamine: töö automatiseeri-mine, meetodite täiustamine. Paraku toovad need kaasa ka töötajate vähe-nemise. Pole mõistlik pidada ühe ma-sina asemel mitut töötajat. Väheneva tööealise elanikkonna ja konkurentsi surve tingimustes leiame ennast olu-korras, kus soolotöö kasutamine laie-neb järjest enamatele valdkondadele.

Soolotööst rääkides tekib alati küsi-mus tööohutusest. Praegu levinud praktika kohaselt tagavad ettevõtted oma töötajatele ohutu töökoha koos kohapealse esmaabi andmise võime-kusega. Samuti kontrollib ettevõte, kas töövahendeid või tööohutusele kaasaaitavaid isikukaitsevahendeid

Soolotöö osatähtsus kasvab

Kolleegiumi liikmelt

kasutatakse ettenähtud korra koha-selt. Soolotöö korral on selliste prak-tikate kasutamine raskendatud, tihti ka võimatu. Tööandja ei saa kuidagi näiteks kogu postiljoni tööala muuta ohutuks ja selle eest vastutada.

Sageli on soolotöö kombineeritud ka muude raskendavate tingimustega nagu töötamine öisel ajal. Samuti töötavad soolotöötajad sageli sead-metega, mis võivad lohaka kasuta-mise puhul tekitada operaatorile tõsi-seid traumasid.

Ettevõtjad saavad hinnata ja peavad hindama riske seoses soolotööga. Riskianalüüsiga peab leidma lahen-dusi, mis aitaksid ohte vältida või neid vähemasti minimeerida. Selleks peame oma riskide hindamisse lisa-ma soolotööd puudutavad punktid. Praktika soosib soolotööd tegevate töötajate kaasamist riskide väljatoo-misel. Ühtlasi annab see võimaluse esinevaid ohutegureid töötajatele täiendavalt teadvustada.

Soolotöötajad seavad ettevõtetele täiendavate ja rutiinsete kontrollide tegemise vajaduse. Töötaja ja tema töökeskkonna ohutuse tõstmiseks saame kasutada erinevaid lahendusi alates videomonitooringust kuni ope-raatori valvsuse kontrolli seadmeteni. Sellised süsteemid on enamasti dist-siplineeriva iseloomuga, kuid harva ennetava toimega.

Kindlasti aitab ohutusele kaasa näiteks suunavate küsimustike ole-masolu. Materjale leiab internetist piisavalt, ise kasutasin otsingusõnu „working alone“ ja tulemusi oli rohkelt. Küsimustikke tuleb ettevõtte jaoks vastavaks kohandada, suur osa soo-lotöötamisel tekkivaid probleeme on aga üsna standardsed. Abiks on ka antud teemat puudutavate mater-jalide, küsimuste-vastuste ja muu taolise olemasolu Tööinspektsiooni kodulehel.

Soolotöö muutub aja jooksul üha moekamaks. Töökeskkonda tu-leb sellisele tööstiilile sobivamaks muuta. Tänapäeva ettevõtted ei tee tööohutuse arvelt kompromisse. See tähendab, et isegi kui tulu ja kasum paistab tööohutusnõudeid kõrvale jättes kõvasti suurem, siis seda ei tehta. Me peame andma endale aru, et tööohutuse vallas on meid oota-mas ees uued riskid. Uusi ohte tuleb lihtsalt teadvustada – see on suurte murrangute esimene samm.

Lauri RohtojaTööelu kolleegiumi liige

„Soolotööst rääkides tekib alati küsimus tööohutusest.”


Tööandja saatis raamatupidaja ter-visekontrolli. Tervisekontrolli tege-miseks andis ta muuhulgas vere- ja uriiniproovi. Päev pärast töötervis-hoiuarsti juures käimist võttis arst temaga ühendust ja teatas, et tema proovidest on leitud narkootiliste ai-nete jääke. Arst teatas, et see info edastatakse tööandjale.

Personalijuht andis töötajale suuli-selt teada, et pärast sellise info ilm-sikstulekut on ainuõige, et ta kirjutab ise korralise ülesütlemise avalduse. Tema sõnul nende ettevõtte mainega sellised inimesed ei sobitu. Vahepeal oli aga raamatupidaja saanud oma perearstiga konsulteerides teada, et narkootilise aine leiu tema proovidest võis anda unerohi, mis talle ärevuse tõttu välja on kirjutatud.

Raamatupidaja soovis Tööinspekt-sioonilt teada, kuidas sellises olukor-ras käituda.

Tööandja peab teadma, et töösuhe-tes kehtivad lisaks otseselt töösuh-teid reguleerivatele õigusaktidele veel ka muud Eesti õiguskorrast tulenevad reeglid. Nii laienevad töö- suhetes andmekaitse põhimõtted, mida on just sellises olukorras vaja meeles pidada.

Tervisekontrolli ning narko- ja alkoho-litesti tegemist võib tööandja nõuda

Üks küsimus

juhul, kui selliste andmete vastu on õigustatud huvi. Tööandja peab suut-ma sellise testi vajadust põhjendada. Tööohutuse ja töötervishoiu seadu-sega ette nähtud tervisekontrolli tule-muste kohta väljastatakse tööandja-le ainult sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohane otsus. Ot-suses sisaldub info, kas töötaja saab jätkata töötamist senistel tingimustel või teeb arst otsuse, et see on vastu-näidustatud.

Kuna tegu on töötaja terviseandme-te töötlemisega, siis ei või tööandja töötervishoiuarstilt nõuda muid and-meid, dokumente ega tohi neid ka edastada. Muude analüüside võtmi-ne ning andmete esitamine tööand-jale saab toimuda ainult tööandja ja töötaja kokkuleppel. Töötajal tasub aga teada, et tal on õigus tutvuda töötervishoiuarsti poolt tema kohta töödeldavate andmetega. Töötervis-hoiuarst peaks vajadusel töötajale selgitama meditsiinilistes dokumen-tides sisalduvate lühendite, ladina-keelsete nimetuste ja numbrite tä-hendusi.

Küsimuses kirjeldatud olukorras ei tohi töötajalt nõuda töölepingu kor-ralise ülesütlemise avaldust. Töötaja peaks olukorda tööandjale selgitama.

Kindlasti peaks töötaja ka täpsusta-ma, milline on antud olukorras olnud

tööandja õigustatud huvi selliste and-mete saamiseks. Samuti peaks ta vaatama ise üle dokumendid, millele enne töötervishoiuarsti juurde mine-kut allkirja andis. Võimalik, et need si-saldasid nõusolekut tema terviseand-mete laiemaks töötlemiseks, mis aga ei pruukinud põhjendatud olla.

Kui töötaja ei ole töökohustusi rikku-nud, siis sellise leiu ilmnemine tööta-ja proovides veel otseselt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õigust ei anna. Tööandja peab lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Erakorralise ülesütlemise vaidlusta-mise korral peab tööandja suutma tõendada, et töötaja sõltuvushäire mõjutas otseselt tema tööülesanne-te täitmist või seadis ohtu tööandja vara.

Töösuhete jooskul toimuvate and-mete töötlemise, sh terviseandmete töötlemise kohta saab lugeda täp-semalt Andmekaitse Inspektsiooni juhistest.

www.aki.ee/et/juhised

Meeli Miidla-VanataluPeadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal

Kas tööandja võib tervisekontrolli info põhjal nõuda lepingu lõpetamist?


2016. aasta suvekuudel viisid tööter-vishoiu inspektorid läbi sihtkontrolli, kus kontrolliti tööandja tegevust eri-nevates tanklakettide teenindusjaa-mades.

Öisel ajal ärkvelolek ei ole inimesele omane ning see viib organismi stressi- seisundisse. On oluline, et loomu- omasest erinev ärkveloleku aeg oleks töötaja jaoks kohandatud võimalikult sobivaks. Kannatada ei tohiks töötaja tervis ega ka pakutava teenuse kvali-teet. Tööandjate kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ka öösel.

Sihtkontrolli läbiviimiseks kasutati küsimustikku, mille fookuses olid öö-töötaja ohud. Näiteks uuriti, kas riski- analüüsis on käsitletud öösel tööta-jate terviseriske ja kas töötajatele on korraldatud tervisekontrolle. Samuti selgitati välja, kuidas on tagatud puhke- pausid ja milline on esmaabi andmise võimekus.

Juhuvaliku tulemusel külastati 24 tanklat. Kokku tuvastati 60 rikkumist. Suur osa rikkumisi ei tulenenud just öötööst, need oleks kvalifitseerunud rikkumisteks ka päevasel ajal. Seega võib neid rikkumisi pidada üldisteks. Samas tuvastati puudusi, millest oleks ebasoodsatel tingimustel või-nud välja areneda traagiliste tagajär-gedega õnnetus. Leidus ka positiivne näide – ühe ettevõtte tanklates ei tu-vastatud mitte ühtegi rikkumist.

Suur osa kontrollitud teenindusjaa-madest olid avatud ööpäev läbi. Öisel ajal teenindati paljudes jaamades vaid luugist, et tagada töötajate tur-valisus. Töötajad olid juhendatud te-gutsemiseks häireolukorras ning kii-reks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Tööandja oli sõlminud lepingu turvafirmaga.

Tuvastatud rikkumised viitasid puudulikele riskianalüüsidele

Töökeskkonna riskid olid kas osaliselt hindamata või alahinnatud. Kõige sa-gedamini olid riskianalüüsis jäänud hindamata just öötööga seotud riskid.

SihtkontrollÖötöö riske alahinnatakse

„Tööandjate kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, ka öösel.”

Öövahetustel töötamine toob kaasa lisaohte. TÖÖELU NOVEMBER 2016 | 35

Alahinnatud töökeskkonna ohutegu-ritest võib eraldi välja tuua füüsilise ülekoormuse. Ühes riskianalüüsis oli füsioloogiliste ohutegurite riskitase märgitud madalaks, sest ohutegurit ei olnud esinenud mitte kordagi staa-ži jooksul. Samas nägi töövahetuse ajakava töötajale ette igas kuus tea-tud arvu öövahetusi ja 12-tunniseid vahetusi. Pikkade töövahetustega ja öösiti töötades ei ole õige eeldada, et füüsilise ülekoormuse ilmnemissage-dus oleks väga ebatõenäoline.

Ei ole võimalik nõustuda tööandja lei-tud lahendusega, et abinõuna füüsilise ülekoormuse puhul saab toetuda kas-sade läheduses olevate kappide või riiulite vastu. Mõnel juhul oli ka riski- analüüsi dokument vananenud. Näi-teks esitati tööinspektorile 2003. aastal koostatud riskianalüüs, kuigi töökesk-kond on sellest ajast palju muutunud.

Tööinspektorid tõdesid, et riskiana-lüüsi läbi viies valmistab enim rasku-si nende ohutegurite hindamine, mil-le mõju töötajale ei avaldu kohe, vaid mõne aja möödudes.

Esines ka tervisekontrolliga seotud rikkumisi. Töötervishoiuarsti ei olnud tööandja teavitanud, et töötaja on öö-töötaja või ei olnud kinni peetud tervise-kontrolli taasläbivaatuse tähtaegadest.

Töötajate tervisekontroll ei aita küll täielikult vältida terviserikete teket, kuid võimaldab varem avastada tööga seotud tervisehäireid. Nii saab tööand-ja kiiremini ja paremini muuta töö selli-seks, et tervisehäire ei süveneks.

Kontrollitud tanklates esines problee-me ka töötajate juhendamisega, näi-

teks puudusid sageli ohutusjuhendid. Päris rahul ei saa olla ka esmaabi kor-raldusega. Ühe värvikama vastusena kuulis tööinspektor esmaabi väljaõppe kohta pärides, et nagunii keegi ei oska esmaabi anda ja kui midagi peaks-ki juhtuma, siis helistatakse häda- abisse. Kahjuks võib päästjate saabu-mine teinekord hiljaks jääda ning kiire ja oskuslik tegutsemine kohapeal võib päästa elu. Sageli olid esmaabiand-jaks koolitatud ainult teenindusjaama juhataja või tema asetäitja. Nende tööpäev aga lõpeb tavapärasel ajal ning pikemalt töötavale töötajale ei ole seega esmaabi tagatud.

Mõned rikkumised olid aga sellised, mis võivad ööajal osutuda eriti oht-likuks. Selleks on näiteks libisemi-se, komistamise ja kukkumise oht. Inspektorid märkasid mitu korda, et töötajate liikumisteedel oli ebata-sasusi, lahtisi põrandaplaate ja muid takistusi. Hämaras ei pruugi takistus või ebatasasus liikumisteel olla mär-gatav ja õnnetused võivad kergemini juhtuda.

Sihtkontrolli käigus avastatud puu-dustest tulenevalt soovitavad tööins-pektorid:

1. Töökeskkonna riskide hindamine ja tegevuskava koostamine on väga oluline töötajate tervise-kahjustuste vältimisel. Öötööl on omad riskid ning nendega tuleb arvestada riskianalüüsi koostamisel.

2. Töötajate tervisekont-roll on tervisehäirete varajaseks avastami-seks oluline.

3. Töötajate juhendamisele tuleb pöö-rata rohkem tähelepanu. Asjakoha-selt koostatud juhendid ja nende tutvustamine töötajatele aitab kaa-sa tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste vähenemisele.

4. Kõik tehtavad tööd on vaja üle kontrollida, et hinnata, kas mõne puhul tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Isikukaitsevahendid tu-leb valida vastavalt ohule.

5. Ettevõttes peab olema esma- abiandja ning talle peab olema kor-raldatud vajalik väljaõpe. Vahetus-tega töö korral peab olema esmaabi kättesaadav igas vahetuses.

6. Liikumisteed peavad olema va-bad ja korras, et töötajad ei ko-mistaks ega kukuks.

7. Töötajate puhkamiseks ja eineta-miseks peavad olema sisustatud piisavalt ruumikad olmeruumid koos laudade ja seljatugedega istmetega.

8. Apo Oja


Konsultant-konsulteeritav

Konsultant aitab luua ohutu ja tervisesõbraliku töökeskkonna

Konsultant leidis üles ohukohad

Esimeses ettevõttes oli püütud te-geleda töökeskkonna ohutumaks muutmisega, kuid töövahendite ka-sutamisel toimunud õnnetuste arv ei vähenenud. Tööohutust ei suu-rendanud ka see, et oli määratud töökeskkonnaspetsialist ja olemas olid nii töökeskkonnavolinikud kui ka töökeskkonnanõukogu. Samuti oli kehtestatud kord puudustest tea-

vitamiseks. Asjaolu, et tööõnnetuste arv ikkagi ei vähenenud, oli ajend, et kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant. Töökeskkonnaga tutvu-des märkas konsultant mitmeid ma-sinaid, mille ohutusega ei olnud kõik korras. Probleemideks olid seadme valmistaja poolt ette nähtud kaitse-seadiste puudumine või nende vale kasutamine. Seetõttu oli võimalik, et töötaja puutus kokku masina liikuva-te osadega.

Töökeskkonna konsultantidel on täi-tunud esimene tegutsemisaasta ja selle ajaga on käidud nõustamas väga erinevaid ettevõtteid. Konsultandid on nõustanud nii tootmisettevõtteid, kauplusi, hulgiladusid, lasteaedu kui ka kontoreid. Konsulteerimistel ole-me pööranud tähelepanu pigem ula-tuslikematele teemadele, mitte ainult näiteks katkisele põrandaplaadile. Soovime, et meie visiidi tulemuseks oleks ettevõtte enda võimekuse kasv, ennetamaks ohtusid tulevikus.

Kuidas luua ettevõttes ohutu ja tervist toetav töökeskkond?

Kutsu oma ettevõttesse Tööinspektsiooni konsultant, kes annab nõu nii töökeskkonna kui ka vajaliku dokumentatsiooni kohta. Konsultanti võib kutsuda ka kindla töökeskkonna valdkonna, näiteks isikukaitsevahendite kasutamise konsulteerimisele.

Teenus on tööandjatele tasuta. Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultanti oma ettevõttesse, saatke e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile [email protected].

Loe lisaks www.ti.ee


Rein ReisbergTööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Seni oli masinate kontrollimisel loode-tud töötajale, kes oma igapäevatöös ei pidanud neid masinaid kasutama. Seetõttu ei osanud ta sisekontrolli käigus märgata paljusid ohuolukordi. Konsultant arutas ettevõtte esindaja-tega võimalust kaasata töövahendite kontrolli töötajaid, kes neid masinaid igapäevaselt kasutasid ning vastuta-sid tööohutuse eest.

Lisaks jagas konsultant töötajatele praktilisi soovitusi, kuidas sisekont-roll oleks tõhusam. Arutati masinate kaitsekatete olemasolu ja reguleeri-mist, töövõtteid ja isikukaitsevahen-dite kasutamist. Ühtlasi räägiti, mil-lele pöörata tähelepanu masinatega töötamisel, samuti soovitati kontroll-nimekirja koostamist, mida kasutada sisekontrolli käigus.

Nõustamine aitas välja selgitada ohtlike kemikaalidega seonduvat

Teise ettevõttesse kutsus töökeskkon-na konsultandi uus töökeskkonnaspet-sialist, kes soovis üle vaadata ohtlike kemikaalide käitlemise, mis oli tema jaoks natuke võõras ala. Ettevõttes kasutati tootmisprotsessis ohtlikke ke-mikaale, kuid nendega puutusid kokku vaid osa töötajaid teatud tootmisprot-sessi ajal. Seetõttu oli see valdkond jäänud tagaplaanile. Konsulteerimise ajal vaatasid töökeskkonna konsultant ja töökeskkonnaspetsialist üle protses-sid, milles ohtlikke kemikaale kasutati. Samuti käidi läbi muud ohtlike kemi-kaalide käitlemisega seotud tegevused. Konsulteerimise käigus vaadati üle:

• Ohtlike kemikaalide ohutuskaar-did – kontrolliti olemasolevaid ohutuskaarte ning arutati, kas

esile toodud info on ammendav kemikaali ohutuks käitlemiseks.

• Keemilise ohuteguri kajastami-se riskianalüüs – arutati, kuidas oleks riskianalüüsis parem kemi-kaalidega kokkupuudet kajasta-da. Olemasolevas riskianalüüsis oli küll üldiselt hinnatud töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalide-ga. Riskianalüüsist ei selgunud aga, milliste kemikaalidega tööta-jad kokku puutuvad ning millised on nende ainete võimalikud riskid töötajate tervisele. Konsultant selgitas, et mida täpsemalt on ris-kid riskianalüüsi käigus tuvasta-tud, seda adekvaatsem hinnang on võimalik riskidele anda. Lisaks annab see võimaluse välja tööta-da asjakohasem tegevuskava.

• Töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmine – ettevõttes kasutatav seade tar-bis oma tööks kolme kemikaali, millest kaks olid ohtlikud. Masina töötamise ajal oli ruumis tuntav kemikaalilõhn, ent ettevõttes ei olnud mõõdetud kemikaalide sisaldust õhus. Konsultant selgi-tas, et töökeskkonna õhus tuleb keemiliste ainete sisaldust mõõ-ta ning mõõtmistulemusi võrrel-da piirnormidega. Nii saab teada, kas töötajatel on ruumis ohutu viibida. Ohuteguri maandami-seks on vaja väga täpselt teada, milles oht seisneb.

• Isikukaitsevahendite kasuta-mine – konsultant ja töökesk-konnaspetsialist jälgisid isiku-kaitsevahendite kasutamist kemikaalide käitlemisel ning

leidsid, et töötajad ei kasuta isi-kukaitsevahendeid. Soovituseks oli ettevõttesse soetada ohutus-kaardil ette nähtud tihedalt liibu-vaid kaitseprille ning kontrollida, et töötajad neid ka kasutaks.

• Kemikaalide märgistus – osa kemikaalide pakenditel puudus eestikeelne märgistus, mistõttu ei pruugi töötaja aru saada, mis konkreetses taaras on.

• Silmaloputuspudel – silmaloputuspudel oli ettevõttes küll olemas, kuid ei asunud ohtlike kemikaalide käitlemise koha läheduses. On oluline, et silmaloputuspudel oleks kiirelt kätte-saadav. Kemikaali silma sattu-misel tuleb viivituseta tegutseda, siis pole enam aega minna pude-lit teisest ruumist otsima.

• Söömine ja joomine töökesk-konnas, kus esineb ohtlikke ke-mikaale – töötajad hoidsid oma joogikruuse töökeskkonnas, kus käideldi ka ohtlikke kemikaale. Nii saastuvad kruusid kemikaalide-ga, mis juuakse endale sisse.


Kuigi pärit Valgamaalt Tõrva lin-nast, peab Silja Soon juba ammu koduks Tartut. See tunne tekkis oluliselt varem kui 1986. aastal, mil ta asus Tartu Ülikooli arstiteadust õppima. Silja juured on just Tartust pärit ja seega valdas teda tunne, et Tartu on tema jaoks just see õige koht. Tartu vaim tõmbas tugevalt Tõrvast põhja poole ja nii sättiski Silja oma elu nii, et ta lõpuks heade mõtete linna jõuaks.

Sünnilinnast rääkides ei hoia Silja end tagasi: „Tõrvas on väga tugevate traditsioonidega keskkool, mis saab

Tervis on südameasi – Silja Soon

järgmisel aastal 100-aastaseks. Olen Tõrva linna üle väga uhke, mulle meel-dib seal väga. Seal on näiteks suvel puhkamiseks suurepärane keskkond. Ma kiidan ausalt öeldes nii praegust koolijuhtimist kui ka linnavalitsust. Ma muidugi ei tea, mis erakond seal võimul on, aga Tõrvas elu edeneb. Üt-len alati uhkusega, et olen pärit Tõrva linnast.“

Silja lõpetas arstiteaduse nominaal-ajaga, ning sai 1992. aastal diplomi. „Ma lõpetasin ajal, kui töökohtadele suunamist veel mängiti. Meie kursus otsis ise endale töökohad. Mõeldi,

kes kuhu tahtis jääda, ja siis käidi ka-binetist läbi ja öeldi, kuhu jäädakse. Mu abikaasa, kes oli ka mu kursuse-kaaslane, sai endale Tartusse töö- koha ning ka mind suunati siis Tar-tusse,“ selgitab Silja.

„Internatuuris olin Tartu Ülikooli Klii-nikumi kopsukliinikus. Internatuuri lõpetamine jäi aga tagaplaanile, sest poole internatuuri pealt sündis esi-mene laps. Lapsega kodus olles jõu-dis minuni vihje, et Tööinspektsiooni otsitakse tööinspektoreid, kes oskak-sid haiglaid kontrollida ja kutsehai-gusi uurida. See pakkus mulle huvi.

Töötervishoiule pühendunud Silja kabinetile lisavad helgust rõõmsate hetkede jäädvustused ja lummavalt kaunis vaade Tartule.


Käisin vestlusel ja see töökoht oli ala-tes 1995. aastast minu oma,“ meenu-tab Silja.

„2006. aastal tundsin, et enam tööinspektori töö isu ei olnud. Siis sain teada, et Maaülikool otsib endale töökeskkonna spetsialisti. Läksin end sinna pakkuma ning selle töökoha ka sain. Olin seal kolm pool aastat, ehi-tasin struktuuri üles, viisin läbi riski- analüüsid ja lõin juhendamise süstee-mi. Suures plaanis kasutatakse minu süsteemi siiamaani,“ räägib Silja oma vahepealsest kõrvalepõikest.

2010. aastal avanes Siljal võimalus Tööinspektsiooni tagasi tulla, seekord vabanes töökeskkonna osakonna töö-tervishoiu peaspetsialisti töökoht.

Küsimuse peale, et mis teda tagasi tõi, ei pea Silja kaua mõtlema: „Mulle meeldib Tööinspektsioonis töötada. Mulle meeldib, kui inimesed saavad lõpuks teada, kuidas asjad tegelikult peaksid käima. Ma üritan kogu aeg ise sellesse panustada ehk tõsta töö-andjate ja töötajate teadlikkust. Sin-na juurde käib ka meie enda inimeste õpetamine ja suunamine.“

Praegu on Silja töötervishoiu järele-valve talituse juhataja. Talituse põhi- eesmärk on kutsehaiguste uurimine ja inimesi haigeks tegevate ohutegu-rite kontroll. Silja arstiharidus aitab tal paremini aru saada, kuidas üks või teine ohutegur inimest mõjutab ning kuidas organism teguritele reageerib. Just ohuteguri ja tervise seosed on tema sõnul kõige olulisemad.

Tänapäeval on kõige suuremad ohu-tegurid inimeste tervisele füüsiline

ülekoormus, sundasendites tehtav töö, korduvad ühetaolised liigutused ja raskuste tõstmine. Kui Silja 1995. aastal tööle tuli, siis olid kutsehaiguste ohutegurite tipus müra ja vibratsioon.

Inimesed istuvad Silja sõnul liiga kaua ühes asendis ja teevad liiga pal-ju ühe liigutusega tööd. Selle tulemus on see, et keha väsib. Müra ja vibrat-sioonid ei ole näiteks tänapäeva trak-toris probleem. Tänapäeval tekitab kutsehaigusi see, et ainult istutakse ja liigutatakse kange.

Silja küsib tavaliselt igalt uuelt kol-leegilt, et milline on kõige parem tööasend. Õige vastus on vahelduv tööasend. Asendeid peab vahetama, end vahepeal liigutama ja puhkama. Sellest ei kipu meie tööandjad Silja sõnul aru saama: „Nende arvates on tore, kui inimene tuleb hommikul töö-le, istub maha ja teeb kaheksa tundi ränka tööd. Nii ei saa, asend peab olema vahelduv ja kui ei saa asendit vahetada, siis peab puhkama. Tähtis on ka sirutada, venitada ja võimelda.“

Töötervishoid teeb Siljat praegu vei-di murelikumaks kui näiteks kümme aastat tagasi.

„Meile on peale kasvanud tööandjaid, kes on sündinud vahetult enne laulvat revolutsiooni või laulva revolutsiooni ajal ja nüüd saanud täiskasvanuks. Laulev revolutsioon tekitas meile absoluutselt kõiges vabaduse tunde, mis tähendab ka seda, et oleme va-

bad mitte järgima ettekirjutatud reeg-leid. See on hoolimatute tööandjate põlvkond. Nende vanemad on neile vabaduse eufoorias öelnud, et vaata,

„Laulev revolutsioon tekitas meile absoluutselt kõiges vabaduse tunde, mis tähendab ka seda, et oleme vabad mitte järgima ettekirjutatud reegleid.”

„Tänapäeval tekitab kutsehaigusi see, et ainult istutakse.”


nüüd on kõik vaba ja lubatud. See on minu arvates ühiskonnas suur prob-leem ja seda võib näha kõikides vald-kondades,“ muretseb Silja.

Silja arvates on temas ikka veel liiga vähe ametnikku: „Tahan teha selle-ga veel tööd, et uude regulatsiooni-de ja direktiividega paremini kursis olla. Näiteks lähen varsti kemikaali-de koolitusele. Ma tean küll, kuidas erinevad kemikaalid inimest mõju-tavad, aga näiteks Euroopa Liidu direktiivid on äärmiselt keerulised ja

nõuavad palju süvenemist.“

„Oleme inspektsiooniga Euroopas päris heal tasemel. Kui me võrdleme end näiteks Skandinaaviaga, siis on meil veel arenguruumi – seal on kuu-letumiskultuur tugevam. Aga nii palju

kui meil on õnnestunud Tööinspekt-siooniga teistes riikides kogemusi vahetamas käia, siis nii head arusaa-mist füsioloogilisest ohutegurist, kui meie inspektoritel, muudes maades ei ole. Me ikka saame aru, et kui töö-taja pidevalt kummardab ja raskeid asju tõstab, siis on tal mingil hetkel selg haige,“ jätkub Siljal kolleegidele vaid kiidusõnu.

Loomulikult lõõgastub Silja tervis-likult: „Ma teen mõõdukalt tervise- sporti – see tähendab, et proovin end

„Nii head arusaamist füsioloogilisest ohutegurist, kui meie inspektoritel, muudes maades ei ole.”

Siljale meeldib vaba aeg looduses veeta.


kaks kuni kolm korda nädalas liiguta-da. Praegu on mul hea rütm jõusaalis käimisega. Soojal ajal käin jooksu- rajal, külmal ajal võtan kõnnikepid ligi. Sport maandab stressi väga hästi.“

Samuti teeb Silja väga hea meelega süüa, eriti meeldib talle India toit. Kui-gi tal enda sõnul firmarooga ei ole, siis tema võikana on viinud keele alla kõigil, kes seda proovinud. Selle roa saladused õppis ta ära India toitude koolitustel. Võikana on töömahukas roog, kaks päeva läheb aega, aga see on seda väärt.

„Vaatan väga hea meelega filme. Minu valikus on nii märulid kui ka

romantilised komöödiad, kuigi ma ei tea, miks neid romantilisteks komöö-diateks nimetatakse, need on lihtsalt romantilised filmid,“ naljatleb Silja.

Samuti veedab Silja palju aega pe-rega: „Naudin perega koos olemist väga. Meil on kaks last. Üks neist elab ja õpib Viljandis, tema on juba peaae-gu kodust välja lennanud. Teine laps on gümnaasiumi esimeses klassis.“

„Tõtt-öelda, kui eelmisel aastal avas-tasin, et tütar on nüüd Viljandisse paika pandud ja me edaspidi sööme õhtusöögilauas kolmekesi, siis ma poetasin pisara. Aga see läks üle, sest see on ju asjade loomulik käik.

Pigem on hea meel, et tütar saab hak-kama ja on leidnud endale eriala, mis talle meeldib ja mida ta tahab õppi-da,“ ütleb Silja uhkelt.

Abikaasaga kohtus Silja arstiteadust õppides ning hiljuti tähistati hõbepul-ma. Enda kohta meeldib neile öelda, et nad on nagu Bobby ja Robby – nad teevad kõike koos.

„Mulle meeldib see, mida ma praegu teen ja mulle meeldivad need ini-mesed, kellega ma seda teen. Olen Tööinspektsioonis nii kaua, kuni kodumaa mind vajab,“ lõpetab Silja intervjuu.

Silja oskab pingelist tööd lõõgastushetkedega tasakaalustada.


Tom-Olaf Urb alias Reket, muusik

7 hetkeTööelu

Mis on teie esimene töökoht ja kirkaim mälestus sellest?

Olin klienditeenindaja spordirõivaste kaupluses. Kell 12.30 oli mul lõuna- paus. See oli hea hetk, kus päeva jooksul kogunenud mõtted riimidena kirja panna. Mäletan, kuidas sõin ja kirjutasin samal ajal. Kahjuks on mu toiduplekkidega riimivihik aja jooksul oma teed läinud, ma ei tea, kus see on. Selles kaustikus on tõenäoliselt ka minu ühe esimese loo „Noored klounid“ sõnad. Selle loo tegime koos Tommyboy ja Põhjamaade Hirmuga.

Mis on kõige kaalukam asi, mida mõni ülemus, alluv või kolleeg on elus õpetanud?

Töötamine ja tööl käimine on kaks erinevat asja. Ma tean ühte tüüpi, kes Soomes teeskles ehitusel mitu kuud järjest, et ta kogu aeg teeb mi-dagi. Käis tähtsa näo ja mõõdulin-diga ühest objekti otsast teise ja nii päevas kaheksa tundi. Sai palka ka ja vahele ei jäänud, aga mis selle mõte on? Ilmselt pettis ta ennekõike ikkagi iseennast.

Kui oleks saanud noorele tööelu alustavale iseendale midagi soovi-tada, siis mis see oleks?

Sama. Töö tegemiseks ei pea tööl käima. See on väga kulunud asi, mida öelda, aga ma olen nõus, et pole mõtet teha tööd, mis endale midagi ei paku. Kui muidu rõhutakse tänapäeval kõikvõimalike teemade juures mõistusele, ratsionaalsusele, efektiivsusele ja mõttekusele, siis ma arvan, et kõnealuses küsimuses võib ja ehk isegi peab lähtuma tundest, emotsioonist. Kui saaksin n-ö uuesti alustada, siis võib-olla kaaluksin ette-võtlust.

Nimetage kolm asja, mida töö on õpetanud.

Kollektiivis töötamisega õpid vastu-tama ja empaatiliselt teistega arves-tama. Tööl käimisega rikkaks ei saa. Ära tee tööd, mis sulle ei meeldi, liht-salt raha teenimiseks.

Kõige ohtlikum või pingelisem tööalane juhtum?

Keset esinemist festivalil põles heli-süsteem läbi. See oli esimese hooga väga ehmatav. Tavaliselt on esialgu keerukana näivatele olukordadele ju lihtsad lahendused. Võimsad helisüs-teemid ja elektroonilised taustad on üsna uued nähtused ja kui need ära kukuvad, siis tuleb teha nii nagu va-

nasti. Viimased laulud esitasin koos publikuga, a cappella.

Missugused töised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?

Distsipliin. Eneseusk. Järjepidevus. Distsiplineeritud tegevus aitab palju kaasa kvaliteedile. Seda võib mõista ka kui teatavat enesekriitika taset. Eneseusku on vaja lihtsalt selleks, et kui sa ise endasse ei usu, siis miks peaks seda tegema teised? Olen tä-hele pannud, et ajakirjandus rõhub erinevate inimeste puhul tihti geniaal-susele. Väga palju kasutatakse sellist lähenemist, justkui meid ümbritsek-sid geeniused igal nurgal. Ma arvan, et järjepidevat tööd ja geniaalsust aetakse liiga kergekäeliselt segamini.

Soovitus alustavale ametikaaslasele?

Vali mõni teine amet.

Foto: Felix Laasme


Euroopa LiitEuroopa Sotsiaalfond

Eestituleviku heaks

Kevadel kutsus Napo oma väikeseid sõpru joonistama maailma parimat tööd. Kiirel lasteaia-aasta lõpetamise ajal leidsid 60 last üle Eesti mahti oma mõtteid Napoga jagada. Nüüd on töödest saanud vahva näitus, mida peagi Eesti eri paigus näha saab.

Pildid olid esimest korda väljas sotsiaalministeeriumi ma-jas Tallinnas. Oktoobri lõpuni oli näitus väljas Hiiumaal Käina raamatukogus. Novembris jõuab näitus Ida-Viru-maale. Täpsemalt saab vaadata Tööinspektsiooni kodu-lehelt www.ti.ee, kus näitus üleval on ning kus seda järg-miseks näha saab.

Laste joonistuste näitus on Eesti tuuril

Ka sel sügisel käib Napo lasteaedades. Lastega koos aru-tatakse, kuidas mängida nii, et keegi mängides haiget ei saaks. Hiljuti käis Napo külas Tallinna Südamekese laste-aias. Napo näitas lastele, mis juhtub siis, kui mänguauto maha vedelema jääb ja keegi sellele kogemata peale as-tub. See on ikka päris valus, olid lapsed üksmeelselt nõus ning arvasid, et nüüd nad püüavad kindlasti kõik asjad kokku korjata, kui mäng läbi on.

Kas Napo võiks tulla ka teie lasteaeda ohutusest rääki-ma? Kutsuge Napo külla ning kirjutage kiri e-posti aadres-sile [email protected].

Napo tegevusest on osa saanud ka õpetajad, kellele Tööins-pektsioon on tutvustanud töötervishoiu ja tööohutuse õppe- vahendite komplekte. Õppevahendite abil on võimalik ise lastele tutvustada tervise ja ohutuse teemasid.

Napo räägib väikeste inimeste tööst

Õppematerjalidega saab tutvuda lehel www.napofilm.net/et/using-napo/napo-for-teachers

Documents

Meeli Leeman - Tööinspektsioon · ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiiv-suse tagatiseks (Dornan et al. 2010). Maailma uuringud näitavad, et 82 protsenti töötajatest ei ole