Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta

Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektorDiana Beltadze, REGREL projektijuht

Pressikonverents Statistikaametis 14.11.2016

Rahva ja eluruumide loendus Rahvaloenduse ajal toimub enamasti ka eluruumide

loendus, et ühe loenduse käigus saada ülevaade nii elanikkonna kui ka nende elamistingimuste kohta.

Loendusi tehakse maailma riikides vähemalt iga 10 aasta järel.

14.11.2016

Eluruumide loenduse eesmärk Saada ülevaade riigi elamufondist (eluruumidest ja mitte-

eluruumidest), et hinnata piirkonniti eluruumide olukorda, elamistingimusi ja elanike elukvaliteeti.

14.11.2016

Registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL)

REGREL puhul saadakse kogu teave loendatavate kohta registritest (riiklikud andmekogud).

Registripõhine loendus peab vastama rahvusvahelistele nõuetele:

1. kõikne,2. fikseeritud loendusmomendiga,3. kõigi loendatavate objektide suhtes ühetaoline.

14.11.2016

REGRELi toimumiseks vajalikud eeldused

1. Vajalike registrite olemasolu.2. Vajalike registrite kaetus, s.t nad katavad kogu elanikkonna.3. Vajalike registrite andmete pidev aktualiseerimine ja kõrge

kvaliteet, mis tagatakse järjekindla kontrollimisega.4. Registrite ühitatavus (sh kõigi aadresside vastavus riigi

aadressi-standardile).5. Registrite definitsioonide ja mõistete ning rahvusvaheliselt

loendustes kasutatavate definitsioonide ja mõistete kattuvus.

14.11.2016

REGRELi ettevalmistamise olulisemad etapid

2016 2017 2018 2019 2020 2021

14.11.2016

II prooviloendus

REGREL 2021I prooviloendus

Eluruumide andmeid sisaldavad registrid EHR – riiklik ehitisregister, ADS – aadressiandmete süsteem, ETAK – Eesti topograafiline andmekogu, RR – rahvastikuregister, KR – kinnistusraamat, REL2011 – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse

andmed.

14.11.2016

Mida nendest registritest eluruumide loenduseks kasutatakse?

EHR: eluruumi kasutusotstarve, tehnilised andmed, vallasvara omand.

ADS: aadressid, registrite ühildamine (ADS_OID).ADS_OID on aadressiobjekti unikaalne identifikaator

ETAK: hoonete olemasolu ja asukoht (koordinaadid X,Y). RR: asustatus. KR: kinnisvara omand (korteriomand). REL2011: puuduvate andmete täiendamine.

14.11.2016

Statistikaameti 2013. aastal antud hinnang eluruumi tunnuste kvaliteedile registrites

Hinnang Tunnused

A – täielik - B – osaline Kasulik pind / tubade arv, eluruumi hoone tüüp

C – piiratud Eluaseme korraldus, eluruumi tüüp, tavaeluruumide valduslik olukord, eluruumide kasutamise alus, omandisuhe, elanike arv eluruumis, eluruumi tehnilised tunnused (veevarustussüsteem, tualettruum, pesemisvõimalus, kütte tüüp, ehitusaeg)

14.11.2016

REGREL esimese prooviloenduse tulemused eluruumide kohta

Loendusmoment: 31.12.2015

14.11.2016

REGREL eluruumi definitsioonid Tavaeluruum (asustatud ja mitteasustatud): korter,

ühepereelamu, isoleeritud osa eramust, ridaelamu- või paarismajaboks, loenduse hetkel võib olla asustatud või vaba.

Asustatud mitte-eluruum (muud elamuüksused) Ühiseluruum

14.11.2016

REGREL esimesel prooviloenduse eluruumide üldkogumi andmeallikad

Eluruumide üldkogumi andmeallikad olid esimesel prooviloendusel: ADS (aadressiandmete süsteem), RR (rahvastikuregister) ja EHR (ehitisregister).

Koguti andmeid asustatud eluruumide kohta + vabade üksikelamute kohta + vabade korterite kohta.

EHRist võeti info eluruumi tüübi kohta ja andmed tehniliste tunnuste kohta.

14.11.2016

Mis tüüpi tunnuseid eluruumi kohta prooviloendusel registritest hõlmati?

14.11.2016

Tehnilised tunnused Elamu tüübiga seotud tunnused Omandiga seotud tunnused

Kasulik põrandapind ja/või tubade arv

Elukorraldus Omandisuhe

Veevarustussüsteem Eluruumi tüüp Eluruumi kasutamise alus

Tualettruum Tavaeluruumide valduslik olukord

 

Pesemisvõimalus    

Kütmise tüüp    

Tavaeluruumid hoone tüübi järgi

   

Tavaeluruumid ehitusaja järgi    

Prooviloendus: eluruumide loendustunnused registrites

14.11.2016

Prooviloenduse tulemused: eluruumide üldkogumi moodustamise probleemid

Eestis on 2016. aastal 730 876 eluruumi. Neist tavaeluruume 725 539 (asustatud 526 465), ühiseluruume 4359 ja muid elamuüksuseid 978.

Eluruumide alakaetus on 4%. Registrite andmete ristkasutusel on selgunud, et puudu on otse ADSi sisestatud või EHRs puuduvad eluruumid.

21 000 elamul puudub ruumikuju ja pole teada, millisele ADSi hoone olemasolu ja asukoha koordinaadi hoonele nad vastavad.

Eluruumide üldkogumis on ligi 8000 leibkonda, kes on registreeritud “otse” hoonesse, ehk aadressiks on hoone, mis ei ole üksikelamu. Põhjus: kehva kvaliteediga aadress RRs või puuduv info EHRs.

14.11.2016

Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu ehitisregistris

14.11.2016

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

%Tualettruum

Eluruumid ehitusaja järgi

Pesemisvõimalus

Veevarustussüsteem

Kütmise tüüp

Elamuüksuse tubade arv

Elamuüksuse kasulik põrandapind

Kvaliteedikriteerium 95%

Kvaliteedikriteerium 95%

Prooviloenduse tulemused: hinnang eluruumide kvaliteedinäitajatele

Eluruumi tüübi ja asustatuse tunnused on registrites hästi täidetud. Eluruumi tehnilised tunnused on ehitisregistris halvasti täidetud ning

need ei vasta VV korraldusega nr 311, 22.09.16 loenduseks kehtestatud nõuetele.

Andmekorrastustööde ja REL2011 andmetele tuginedes oli võimalik prooviloendusel tunnuste kaetust tõsta kuni 97%-ni. Kõige kriitilisem on tunnus “hoone ehitusaeg”, mis on kaetud vaid 90% ulatuses.

14.11.2016

REGREL esimese prooviloenduse järeldused registrite eluruumi andmete kohta

Ehitisregistri (EHR) andmekvaliteedi tõstmine on REGREL tegemiseks hädavajalik.

EHRi prioriteet peaks olema elamute andmete alakaetuse likvideerimine, mis sealjuures sisaldaks ka eluruumide tehniliste andmete sisestamise tööd.

EHRis on oluline tegevus ka andmete sünkroniseerimine ADSiga (aadressiandmete süsteem) hoonete ja hooneosade tasemel:

otse ADSi sisestatud hooneosad tuleks sisestada ka EHRi, lisades sinna eluruumide tehnilisi andmeid;

olemasolevad hooneosad, mis ADSis puuduvad, tuleb EHRist likvideerida või üle anda ADSi.

14.11.2016

Prooviloenduse tulemuste põhjal saab välja tuua järgmised väljakutsed REGRELi õnnestumiseks:

Ehitisregistri (EHR) hoonete ja hooneosade alakaetus ja ülekaetus on vaja likvideerida.Lahenduse võimalikud etapid:1. EHR alakaetuse täpsustamine. ADSis (aadressiandmete süsteem) olemasolevate EHR

hoonete ühildamine ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) hoonetega. Eelisjärjekorras ühildada elukondlikud hooned. Ühildamisega tegelevad KOVid Maa-ameti juhtimisel.

2. Võimaldada kiirkorras EHRis täpsustatud puuduva osa sisestamist registrisse.3. Pärast EHR ja ETAK hoonete vastavuse 1:1 saavutamist selguvad EHR üleliigsed

hooned ehk ülekaetus.4. Kiirkorras sisestatud hoonete info üle andmine KOVidesse eluruumide tehniliste näitajate

sisestamiseks.5. Paralleelselt kirjeldatud protsessiga peaks toimuma olemasolevate tehniliste näitajate

aktualiseerimine.

14.11.2016

Juriidiline alus tööde tegemiseks on olemas

01.07.2015 jõustus ehitisseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.§ 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine

(1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.(2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni

kandmata hooned.(3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod.

Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid.

(4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.

14.11.2016

14.11.2016