Logistik...Lõpueksami läbiviimise juhend..... 44 Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas ..... 46 Rakvere Ametikool Logistik ... praktiline töö moodustavad 21 õppenädalat, samuti

Rakvere Ametikool Logistik

1

Õppeasutus Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood 70003840

Aadress Piiri 8, 44316 Rakvere

Telefon/Faks 3295030/ 3295031

e-post info[at]rak.ee

Õppekavarühm Transporditeenused ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Logistik nimetus eesti keeles

Logistician nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates: 60 õn

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja kk nr 1-1/25, 13.märts 2013 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 5, 27.veebruar 2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 1, 13.märts 2013 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor amet

anne.loos[at]rak.ee; 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................

kuupäev

Õppekava kood 119957


2

SISUKORD 1. ÕPPEKAVA ÜLDOSA ..................................................................................................... 3

1.1 Õppekava koostamise alused ............................................................................................ 3

1.2 Nõuded õpingute alustamiseks ......................................................................................... 3

1.3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded .................................................................................... 4

1.4 Õppekava struktuur .......................................................................................................... 4

1.5 Hindamise põhimõtted ...................................................................................................... 6

1.6 Praktika korraldus ............................................................................................................. 9

1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks ....................................................................................... 10

1.8 Õppekava koostajad ........................................................................................................ 11

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................ 12

MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ................................................................... 12

TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED ................................................................................... 13

TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS ..................................................................................... 14

ERIALANE VÕÕRKEEL .................................................................................................... 15

PAKENDID JA PAKKIMINE ............................................................................................. 16

LAONDUS JA KAUPADE KÄSITSEMINE ...................................................................... 18

KLIENDITEENINDUS LOGISTIKAS ............................................................................... 20

TRANSPORDI JA KAUBAKÄSITLEMISE TEHNIKA NING TEHNOLOOGIAD ........ 23

VEONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND NING DOKUMENTATSIOON ......................... 25

LOGISTIKA AJALUGU ..................................................................................................... 27

MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS .......................................................................... 28

KAUBAVEDUDE KORRALDAMINE .............................................................................. 30

OSTMINE JA HANKED ..................................................................................................... 32

VARUDE JUHTIMINE ....................................................................................................... 33

LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES ........................................................................ 35

KULUDE JUHTIMINE JA HINNAKUJUNDUS LOGISTIKAS ...................................... 37

TARNEAHELATE HALDAMINE ..................................................................................... 39

VALIKÕPINGUD ................................................................................................................ 41

SISSEJUHATUS ERIALASSE ........................................................................................... 41

OHTLIKUD JA ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD ...................................................... 42

TOLLINDUS ........................................................................................................................ 43

Lisa 1. Lõpueksami läbiviimise juhend ................................................................................ 44

Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas ............................................................................... 46


3

1. ÕPPEKAVA ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alused

Õppekava on koostatud logistikaerialade riikliku õppekava alusel, mis on kehtestatud

Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a määrusega nr 10.

Õppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega:

1) logistik III;

2) täiendavalt on järgitud õppe sisu ülesehitamisel järgnevaid kutsestandardeid:

kaubakäsitleja I, laopidaja III.

1.2 Nõuded õpingute alustamiseks

Logistika erialale võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud keskhariduse, seda

vastavalt logistikaerialade riikliku õppekava nõuetele (isik on omandanud eelnevalt

keskhariduse).

Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon viib läbi õpilasega individuaalse vestluse ja

vajadusel (kui on konkurss antud erialale) ka kutsesobivuse testi. Vastuvõtul hinnatakse ka

õpilase inglise keele oskust algtaseme testiga.

Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:

Avaldus kooli astumiseks (täidetakse elektrooniliselt kohapeal, internetipõhise

eeltäitmise võimalus)

Haridust tõendav dokument (keskharidust tõendav lõputunnistus või selle notariaalselt

kinnitatud koopia)

Isikut tõendav dokument (pass/ID kaart)

4 fotot 3x4 cm


4

1.3 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised ja hoiakud töötamiseks

transporditeenuste ja laoettevõtetes. Samuti omandada hoiakud, k.a elukestvaks õppeks ning

luues eeldused õpingute jätkamiseks valitud erialal.

Kutseõppe ülesandeks käesoleva õppekava raames on ette valmistada selline töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

planeerib, teostab, hindab ja arendab oma tööd, nii planeerimise kui töö korraldamise

tasandil;

rakendab iseseisvalt oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides;

püüdleb kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;

töötab ohutuid töövõtteid kasutades;

teeb nii erialaseid, kui tööalaseid seaduspäraseid valikuid ja eetilisi otsuseid;

suhtleb-, hangib teavet ning on valmis meeskonnatööks.

1.4 Õppekava struktuur

Logistika eriala õppekava koosneb järgmistest moodulitest:

Kohustuslikest üld- ja põhiõpingutest. Nii üld- kui põhiteadmiste ning –oskuste moodulid

võimaldavad arendada valdkonna üld-, ka erialaseid kompetentse alg- ja kesktasemel.

Valikainete õpingud võimaldavad arendada eriteadmisi ja -oskusi.

Kutseõppe maht kooli õppekavas on kokku 60 õppenädalat (vt tabel 1), millest praktika ja

praktiline töö moodustavad 21 õppenädalat, samuti koolipraktika 14 õn (labor), mis oma sisus

on praktiline töö kooli töökodades (praktilised/ laboratoorsed tööd) .

Logistika õppekava struktuur on järgmine:

1) Üld- ja põhiõpingute moodulid, sh praktika ja praktiline töö (58 õn).

2) Valikõpingud (3 õn, millest rakendatakse 2õn), mis on kooli poolt õppekavasse

lisatud valikained:

Sissejuhatus erialasse;

Ohtlikud ja eritingimusi nõudvad veod;

Tollindus.

Valikõpingute kogumaht õpilase kohta on 2õn. Valikõpingud täiendavad õppija erialaseid

teadmisi. Antud valikõpingute hulgast on võimalik nii õpilasel kui koolil teha valik

täiendavate erialaste teadmiste omandamiseks/õpetamiseks. Ettepaneku valikõpingu osas

konkreetsel õppeaastal teeb Rakvere Ametikooli õppeosakond, mis kinnitatakse kooli direktor

käskkirjaga.


5

Tabel 1. Moodulite nimetused, mahud ja auditoorse, laboratoorse töö ja praktika jaotus

Jrk

nr Moodulite nimetused

Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)1.

Õppeaastal

Maht(õn)2.

Õppeaastal

Au

dit

oorn

e

Lab

or

Pra

kti

ka

Kok

ku

Au

dit

oorn

e

Lab

or

Pra

kti

ka

Kok

ku

I Üld- ja põhiõpingud

1 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 2 2 0

2 Tööseadusandluse alused 1

0 1 1

3 Töö- ja keskkonnaohutus 2 2 2 0

4 Erialane võõrkeel 2 1 1 1 1

5 Pakendid ja pakkimine 2 1 1 2 0

6 Laondus ja kaupade käsitsemine 4 1 1 2 4 0

7 Klienditeenindus logistikas 5 2 3 5 0

8 Transpordi ja kaubakäsitlemise tehnika ning

tehnoloogiad 4 1 1 2 4 0

9 Veonduse õiguslik keskkond ning

dokumentatsioon 4 2 1 1 4 0

10 Logistika ajalugu 1 1 1 0

11 Majandus- ja juhtimisarvestus 5 1 2 2 5 0

12 Kaubavedude korraldamine 4 2 1 1 4 0

13 Ostmine ja hanked 4 1 2 1 4 0

14 Varude juhtimine 4 0 1 1 2 4

15 Logistika juhtimine ettevõttes 5 0 1 1 3 5

16 Kulude juhtimine ja hinnakujundud

logistikas 4 0 1 1 2 4

17 Tarneahelate haldamine 5 0 1 2 2 5

Kokku

58 17 9 12 38 6 5 9 20

II Valikõpingud (valik 2 õn. ulatuses)

18 Sissejuhatus erialasse 1 1 1 0

19 Ohtlikud ja eritingimusi nõudvad veod 1

0 1 1

20 Tollindus 1 0 0,5 0,5 1

Üld-, põhi- ja valikõpingud kokku 60 1 0 0 1 1,5 0,5 0 2


6

1.5 Hindamise põhimõtted

Rakvere Ametikooli õpilaste hindamise lähtutakse tingimustest ja korrast (direktori kk nr 3.1-

7/83, kinnitatud 18.12.2008), samuti väljundipõhise õppekava ja hindamise põhimõtetest.

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud

hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste saavutamist nii kujundava- kui

kokkuvõtva hindamisena.

Hindamise eesmärgid:

Peamine eesmärk lähtub hindamise väljundipõhisuse põhimõttest, et hinnatakse õppija

teadmiste ja oskuste vastavust õpiväljundite alusel koostatud hindamiskriteeriumidele.

Sisuline eesmärkide täitmine on järgnev:

anda tagasisidet õpilase teadmistest ja oskustest, seda nii õpilasele kui vajadusel

õpilase vanematele, õpetajatele, tööandjatele, ka edasiste õpingute tarvis;

anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest;

toetada õpilase positiivset enesehinnangut;

kokkuvõtva hindamise puhul on eesmärgiks informatsiooni saamine moodulis

määratletud õpitulemuste saavutamise kohta (moodulis sisalduvate õppeainete kaupa).

Hindamise eesmärke ja ülesandeid, meetodeid ja kriteeriumeid (ka hindamise põhimõtteid ja

hindamise aluseid, hindamise objektide valikut, hinde moodustumist, hinnete skaalasid, hinde

parandamise võimalust, hinde dokumenteerimist) tutvustatakse kõigile õpilastele ja

hindamises osalejatele kursuse alguses. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja

hinnete kohta õpetajatelt ja kursuse juhendajalt, seda nii isikliku suhtluse tasandil kui

(vajadusel) maili teel.

Nii kujundava- kui kokkuvõtva hindamisena hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust ning

teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise

iseseisvust, samuti õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult

väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.

Protsessi hindamine toimub läbi kujundava hindamise - hindamine lühemate ainelõikude,

teemade kaupa (kirjalik või suuline), mida kasutatakse ka praktilise õppe hindamisel, seda

igal juhul õpiväljundite saavutamise toetamise eesmärgil. Hindamine toimub kogu

õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud hindamiskriteeriumitele.

Hinnatakse õpilase kirjalikke ja praktilisi töid, suulisi esitlusi ning praktilisi tegevusi.

Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). Õppeprotsessis antakse õpilasele nii

suulisi kui ka kirjalikke hinnanguid.

Kokkuvõtvad hinnangud antakse kirjalikult iga mooduli lõpul. Kokkuvõtvad hinnangud

kirjeldavad õpilase arengut, pädevuste ja oskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist,

õpitulemusi ja õpiväljundite saavutamist. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase

edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajaka jäämistele

teadmistes. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on õpetaja(te) tähelepanekud ja märkmed

vaatluslehtedel või -õpetajapäevikutes.


7

Oluliseks lähtekohaks hindamisel on õpilase enesehinnang. Enesehindamise vorm on välja

töötatud just praktikate hindamissituatsioonides, kus õpilane hindab iseennast kui praktikanti.

Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristav. Mitteeristava hindamise puhul antud

õppekava raames on kasutatav sõna „arvestatud“, mis väljendab miinimumtasemel

õpiväljundite sooritamist. Eristava hindamise puhul on tulemus numbriline, kus skaalas on

kolm positiivne hinne ja üks ning kaks väljendavad seda, et miinimumtasemel õpiväljundeid

ei ole täidetud.

Hindamisskaalad:

Hindamisskaalade määramisel on aluseks Haridus- ja teadusministeeriumi 16. novembri

2006. a määrus nr 41.

Hindamise alus: õigete vastuste % ja hinde vastavus hindamiskriteeriumitele (kirjalike

testide, kontrolltööde jt tööde eristaval hindamisel). Kasutatakse 5 palli süsteemi.

Õigete vastuste % Hinne

90 – 100 % 5

70 - 89 % 4

45 - 69 % 3

20 - 44 % 2

0 - 19 % 1

Eristava hindamise puhul positiivseks loetakse tulemust alates hindest “3”. Viis % skaalast

üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või

kõrgema hinde, arvestades: töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki.

Hindamiskriteeriumid

Hindamisel lähtutakse kutseoskuste tasemetest ja hindamise kriteeriumitest ja –skaalast:

Hinne rahuldav: õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal,

hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane

valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb

toime logistika- ja laotöövaldkonnas tavalistes töösituatsioonides. Õpilane tuleb toime

tuttavas ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides. Õppija oskab kasutada omandatud

oskusi ja tööga seotud teadmisi harjutus- ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab

juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja

kirjalikult. Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust. Ta oskab kinni

pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest, juhenditest ja arutleda

kõrvalekallete üle.

Hinne hea: õpilane oskab kasutada ohutuid töömeetodeid, töövahendeid ja erinevaid

materjale. Ta tuleb toime põhiliste töödega nii transpordiettevõtte kui laotöö valdkondades.

Õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga

seotud teadmisi uutes situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida


8

hangitud teadmisi ning töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane tajub tööd tervikuna,

oskab arvestada töökoha eripärasid. Õpilane oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid

erinevates situatsioonides ning järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded

iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust

ja usaldusväärsust.

Hinne väga hea:

Õpilane oskab teadlikult valida töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid ja –materjalid ning

kasutada töövõtteid ja -vahendeid õigesti. Ta oskab hinnata ja arendada töövõtteid. Ta toimib

aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides, meeskondades ja sidusrühmades. Ta

oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi). Õpilane suudab

iseseisvalt töötada (ei vaja korraldusi) nii transpordi- kui lao- ettevõtetes. Oskab arendada

oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks

muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja

usaldusväärsust. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja

töödelda neid oma töös kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Ta oskab panna asju tähtsuse

järjekorda, planeerida ja arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida sobivaima.

Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, ta tajub oma tööd osana ettevõtte tööst

ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.

Õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde “3” (rahuldav)

kriteeriumitele.

Õppekava läbimise hindamine ja õpingute arvestamine

Kutseharidusliku lõpueksami hindamine - Logistika erialal näeb õppekava ette eriala

lõpueksami sooritamise. Lõpueksam koosneb eriala teoreetilisest testist ja praktilisest tööst.

Lõpueksami sisu on toodud õppekava lisas „Lõpueksami läbiviimise juhend“.

Kokkuvõtteks - logistika õppekava raames hinnatakse õpilasi ka erialaste õpiväljundite

saavutamist läbi teadmiste ja oskuste taseme ning (selle) saavutamist. Samuti teadmiste ja

oskuste ulatust, õigsust, esitluste täpsust ning loogilisust ning rakendamise iseseisvust, samuti

õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada või

demonstreerida.


9

1.6 Praktika korraldus

Praktika eesmärk

Praktika käigus õppija õpib tundma ja kohaneb töökeskkonna ja töö sisuga, õpib tundma

logistiku tööülesandeid ja nende täitmise viise ning meetodeid. Õppija omandab täiendavaid

teadmisi ja praktilisi oskusi logistika, laotöö ning logistika juhtimise valdkondadest, saab

kogemusi tööst kollektiivis ja meeskonnatööst, arendab isiksuse omadusi ning kutseoskusi

ning õpib kohanema töös ettetulevate muutustega.

Praktika käigus täidab õppija järgmisi tööülesandeid:

1) planeerib, tellib ja korraldab vedusid;

2) ostab ja müüb veoteenuseid;

3) koostab hinnapäringuid ja teostab hinnapakkumiste analüüsi;

4) korraldab veodokumentatsiooni vormistamist;

5) osaleb kaupade ja saadetiste käsitlemise toimingutes;

6) abistab laojuhatajat tööülesannete täitmisel;

7) planeerib laotoimingute teostamist;

8) arvutab logistikatoimingute omahindu;

9) lahendab tüüpilisi ülesandeid ja probleeme ettevõtte logistikatöös;

10) jälgib ja mõõdab logistikatoimingute teostamise kvaliteeditaset;

11) osaleb logistikatoimingute kvaliteeditaseme tuvastamisel.

Praktikaleping

Kooli ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku või

füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste praktika korraldamisel reguleeritakse

nende vahel sõlmitava lepinguga (praktikalepinguga). Praktikaleping on aluseks õpilase

suunamiseks ettevõttesse praktikale ja peab olema vormistatud enne praktika algust.

Praktika sisu, praktika juhendamise, kontrollimise ja hindamise põhimõtted määratletakse

kooli õppekavas lähtudes praktikajuhendi nõuetest.

Praktika juhendamine

Ettevõttepoolne juhendaja. Praktika perioodil on tegemist ettevõtte poolse kontaktisikuga: ta

on õpilase erialaste teadmiste ja oskuste kinnistaja, arendaja, õpetaja, tugiisik. Tema roll on

osaleda praktika planeerimisel, samuti praktikaperioodil õpilase erialaste oskuste

väljaselgitamisel, arendamisel, pideval juhendamisel, julgustamisel.

Ettevõttepoolse juhendaja roll kooli osas on koostöö tegemine koolipoolse juhendajaga

sobiva õppemetoodika väljatöötamiseks. Ettevõttepoolse juhendaja vastutus seisneb

järgnevas:

Informatsiooni andmine kaastöötajatele praktikandi tuleku kohta ettevõttesse.


10

Õpilastele ettevõtte tegevuse, osakondade, töötajate, tööülesannete ja ohutuseeskirjade

tutvustamine.

Õpilastele töökeskkonna, seadmete ja tööprotsessi kohta informatsiooni andmine.

Õpilaste erialane pidev praktika eesmärkidest tulenev juhendamine, õpetamine ja neile

julgustava tagasiside andmine.

Õpilase praktikale pideva tagasiside andmine praktikaperioodil.

Kokkuvõtliku kirjaliku hinnangu andmine õpilase praktika sooritamise kohta.

Annab tagasisidet õpilase praktika sooritamise kohta ettevõttele, koolipoolsele

juhendajale.

Osaleb soovi korral ja võimalusel õpilaste praktikaaruannete kaitsmisel.

Koolipoolne juhendaja. Õpilase koolipoolsel juhendajal on praktikaperioodil kontaktisiku ja

praktikandi õppimise koordinaatori roll. Koolipoolne juhendaja on ka kooli ja ettevõtte

vahelise koostöö korraldaja õpilase praktikaperioodil. Tema roll on praktika kui protsessi

juhtimine ja põhimõtete tutvustamine (õpilasele, ettevõtte poolsele juhendajale), samuti

koostöö põhimõtete selgitamine, olles ka nõuandja ettevõtte poolsele praktikajuhendajale.

Koolipoolne juhendaja toetab õpilase eneseanalüüsi ja annab tagasisidet õpilasele, samuti

ettevõttele. Koolipoolse juhendaja vastutus seisneb järgnevas:

selgitab ettevõtte poolsele juhendajale praktika sisu ja eesmärke enne õpilase

suunamist praktikale, tutvustab praktika dokumentatsiooni;

selgitab õpilasele ja praktika juhendajale osapoolte ülesandeid, koostöö põhimõtteid

ning vastutust praktika edukaks läbiviimiseks;

planeerib ja selgitab õpilasele ning ettevõtte poolsele juhendajale praktikaperioodil

teostatavaid tegevusi;

tutvustab praktikanti praktika juhendajale (õpilase iseloomustus, teadmised, oskused,

isikuomadused, võimed);

osaleb praktikaaruannete kaitsmisel;

annab tagasisidet ettevõttele, ettevõtte poolsele praktikajuhendajale, õpilasele.

1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpiväljundid ning

sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Eksami abil tõendatakse õppija

teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust õppekavaga püstitatud eesmärkidele ja

õpiväljunditele.

Lõpueksami eesmärk on kontrollida ja hinnata teoreetiliste teadmiste ning nende praktikaga

seostamise taset, andes õpilastele praktilise kogemuse omandatud erialaste oskuste

kasutamiseks, oma seisukohtade korrektseks vormistamiseks ja kaitsmiseks.


11

Eksami ülesannete koostamisel lähtutakse moodulites kirjeldatud õpiväljunditest. Eksam

koosneb kahest osast – teooriast (kirjalik valikvastustega test) ja praktilisest osast (praktiliste

ülesannete ja probleemsituatsioonide lahendamine).

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas eriala

(logistika) lõpueksami sooritamist positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav). Õppekava

täieliku läbimise korral antakse kooli lõpetajale Eesti Vabariigi kutseõppeasutuse

lõputunnistus ja hinneteleht, millised võimaldavad asuda tööle transpordiettevõtte ning

laotöö- logistikavaldkonna ametikohtadele.

1.8 Õppekava koostajad

Õppekava koostamisel osalesid kõik vastavate õppeainete õpetajad. Õppekava panid kokku:

Koordinaatoriks õppedirektor Anne Loos e-post: [email protected]

Rakvere Ametikooli kutseõpetaja Pertti Pärna e-post: [email protected]

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli lektor Eva Vahtramäe e-post: [email protected]

Koordinaatoriks Rakvere Ametikooli autoerialade valdkonnajuht Janek Pukka e-post:

[email protected]

mailto:[email protected]


12

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

2 õn (2T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija mõistab Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa

Liidu majandusruumis, tunneb majanduse põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid, omandab

teadmisi ettevõtte loomise ja tegutsemise alustest, ettevõtlusvormidest ja vastutusest

ettevõtjana.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Majanduse mõiste ja olemus. Majandussubjektid ja

nende ratsionaalne käitumine. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja

pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.

3.2. ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS. Ettevõtluse alused ja põhimõisted.

Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.

3.3. ERINEVAD ETTEVÕTLUSE VORMID, ETTEVÕTJA VASTUTUS.

Ettevõtlusvormid, nende võrdlus ja valik. Ettevõtte loomisprotsess: asutamine ja käivitamine.

Äriseadustik ja ettevõtlust puudutav seadusandlus.

4. Õpiväljundid, õpilane:

selgitab ettevõtlusega kaasnevat terminoloogiat ja mõistab Eesti majanduse

arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

analüüsib majanduse põhiprotsesse läbi ajakirjanduse ja situatsioonülesannete/

juhtumite;

võrdleb Eesti ettevõtlusvorme ja nimetab peamised ettevõtlusega alustamise

tingimused;

nimetab ettevõtjaks olemise eelised ja puudused;

määratleb ettevõtja vastutust, seda ettevõtlusvormist lähtuvalt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) majanduse- ja ettevõtlusmõistete tundmises (40%);

- analüüs - ettevõtlusvormide võrdlus (30 %);

- analüüs - ajalehe (majandus)artiklist aru saamine ja seosed teooriaga (10 %);

- probleemi lahendamine – ettevõtlusprobleemi lahendamine logistika ettevõtte näitel

(10%);

- intervjuu – ühe ettevõtja intervjueerimine (10%).

Mooduli hinne kujuneb eristavalt hinnatavate tööde kaalutud keskmisena.


13

TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tunneb

töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, töölepingu sõlmimise, muutmise

ning lõpetamise aluseid, töö- ja puhkeaja, töö tasustamise korraldust ja üldisi arvestamise

aluseid, töövaidluste lahendamise võimalusi.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid,

sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töö õiguslik reguleerimine. Töö- ja kollektiivleping,

töösuhe.

3.2. TÖÖ- JA PUHKEAEG. Tööaja korraldus. Puhkus. Ületunnitöö.

3.3. TÖÖTASUSTAMISE ALUSED. Töötasu, lisa-/tulemustasu. Tööt tasustamise tingimuste

kehtestamine ja töötasu maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus.

Koolituskulud. Töötaja kulude hüvitamine.

3.4. KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED. Kehtivad regulatsioonid. Kollektiivlepingud. Riiklik

lepitamine.

3.5. TÖÖVAIDLUSED. Töövaidluste lahendamise kord.

4. Õpiväljundid, õpilane

selgitab lepinguliste suhete olulisust logistiliste protsesside õiguspärasel toimimisel;

nimetab kutsealaga seotud õigusakte, määratleb töö- ja puhkeaja,

puhkuseregulatsiooni peamiseid norme (nii transporditöötajate kui laotöö

ametikohtadest lähtuvalt);

koostab näidis-töölepingu ja nimetab lepingu sõlmimise põhimõtteid;

võrdleb töölepingu ülesütlemise nõudeid nii töötaja kui tööandja seisukohast;

nimetab töölepingu alusel töötava isiku võimalusi töövaidluse algatamiseks.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) tööõiguse põhiterminoloogias, töösuhte regulatsiooni

ja peamiste nõuete, samuti töötajate õiguste ja kohustuste tundmises jne (50%);

- probleemi lahendamine - lihtsamate kaasuste lahendamine, seaduse kasutamine

(30%);

- praktilised ülesanded - töölepingu koostamisele suunatud ülesanded (20%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena, kus õppija saab kogu hindamisprotsessi

vältel kasutada kõiki õpimappi kogutud materjale, kaasuseid, seaduseid jne.


14

TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 2 õn (2T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab oskused töötada töökeskkonnas, teab tööohutuse

eesmärke ja ülesandeid, tunneb tööohutusalaseid õigusakte, töötajate tööohutusalaseid õigusi

ja kohustusi, töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid, riskide hindamise aluseid, esmaseid

esmaabi andmise võtteid, üldisi keskkonnaprobleeme ning säästva arengu ja jäätmekäitluse

põhimõtteid. Õppija oskab märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte, neid ennetada

ning nendest teavitada, tegutseda ohuolukorras.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele

ja masinatele. Tööohutusjuhend. Kaastöötaja turvalisus. Tööandja ja töötaja õigused ja

kohustused. Tervisekontroll. Töökeskkonna mõju töötaja tervisele.

3.2. ESMAABI. Esmaabivahendid töökohal. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades.

3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonna säästva toimimise põhimõtted.

Looduskeskkonna säästmine, meetmed. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted.

Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane

käitlus.


loetleb töökeskkonda ja –ohutust reguleerivaid õigusakte ning võimalikke tööandja

poolseid instrueerivaid dokumente (tuleohutuse eeskiri jne);

selgitab tööohutuse eesmärke ja ülesandeid logistikaettevõtte seisukohalt;

nimetab töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi, töökeskkonnale esitatavaid

põhinõudeid eri liiki logistilistest organisatsioonidest lähtuvalt;

loetleb lao- ja müügitehnika kasutamise ohutegureid;

selgitab jäätmekäitluse vajadust;

annab esmaabi ja pabeb kokku (koostab) esmaabivahendite komplekti.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (testid) - tööõiguse põhimõistete tundmine. Töösuhte

regulatsiooni peamiste nõuete mõistmine; töötajate õiguste ja kohustuste tundmine jne

(60%);

- probleemi lahendamine - lihtsamate riskianalüüsimise ülesannete lahendamine,

seaduste kasutamine erinevate probleemide/ kaasuste lahendamisel (20%);

- praktiline esitus – näitab ja selgitab esmaabivõtteid. Koostab esmaabivahendite

komplekti (20%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testide, praktiliste ülesannete koondhindena.


15

ERIALANE VÕÕRKEEL 2 õn (2T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb võõrkeelset erialast terminoloogiat, saab aru

võõrkeelsetest dokumentidest, oskab kasutada sõnastikke ja suhelda kliendiga võõrkeeles.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALANE TERMINOLOOGIA. Transporditerminoloogia. Laondusterminoloogia.

Tolliterminoloogia. Kindlustusterminoloogia. Transpordivahendite tehnilised andmed.

3.2. ERIALANE DOKUMENTATSIOON. Veonduse ja laonduse võõrkeelne

dokumentatsioon.

3.3. SUHTLEMINE KLIENDIGA. Ametikirjade koostamine. Grammatika ja suhtluskeel,

keelekasutuse arendamine, erialane sõnavara, ostjatega suhtlemine ja kauba tutvustamine.

Sisulised teemad: enesetutvustus, kooli ja eriala tutvustus, tervitamine ja hüvastijätmine,

tutvumine, viisakusväljendid, telefonisuhtlus, kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad, kliendiga

suhtlemine, vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine, küsimuste esitamine.


nimetab võimalusi erialase kirjanduse hankimiseks;

tunneb erialast terminoloogiat;

koostab lihtsamat võõrkeelset erialast dokumentatsiooni;

valib sobiva suhtlemisstiili ja vahendid kliendisuhtluseks;

kasutab sõnastikke tekstide (dokumentatsioonide, erialatekstide) koostamiseks,

tõlkimiseks ja tõlgendamiseks.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö - sõnavara testid (20%+20%);

- probleemide lahendamine - praktiliste ettevõtlussituatsioonide ja –probleemide

lahendamine (20%);

- eneseanalüüs ja esitlus - tutvustab end erinevate eriala- ja protsesside, juhtumite

seisukohalt (20%);

- õpimapp - koostab erialaseid dokumente etteantud võõrkeeles, kogub need õpimappi

(20%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testide, praktiliste ülesannete, esitluse ning

õpimapi eest koondhindena.


16

PAKENDID JA PAKKIMINE 2 õn (1 T/1 L)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb pakendite ülesandeid logistilises ahelas,

erinevaid pakkematerjale, pakendite kavandamise põhimõtteid, pakendite ja kaubaaluste

ringlemise süsteeme, kaubaaluste ja konteinerite tüüpe, ning nende kasutamisega seotud

võimalike probleeme. Õppija oskab eristada erinevaid pakendi tüüpe ja pakke materjale, kaba

aluseid ja konteinereid, oskab planeerida ja korraldada pakendite, kauba aluste ja konteinerite

ringlust logistilises ahelas, oskab vastavalt vajadusele valida sobivat pakendit/pakkematerjali.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. PAKENDITE TÜÜBID JA FUNKTSIOONID. Pakendite liigid ja sobivus erinevatele

kaupadele. Pakkematerjalide iseloomustus ja kasutamisvõimalused: puit, metall, klaas, HDPE

ja LDPE plastik, tetrapakend. Pakendamise abivahendid: mahuline penoplast, mahuline

kahanev pakkevaht, mullikile, antistaatilised pakendamisvahendid. Kinnitusvahendid: kiled,

teibid, vitsad jms.

3.2. PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILISED PÕHIMÕTTED. Pakendamise

praktilisus. Pakendite kavandamise lähtekohad: veoteekonna pikkus, ümberlaadimis-

võimalused jm. Pakendile esitatavad nõuded, s.h sõltuvalt pakendatavast kaubast ja

transpordiviisist. (ECR - standard).

3.3. PAKKEMATERJALID. Erinevad materjalid ja nende omadused. Ühekordsed ja

taaskasutatavad pakendid. Pakendite jaotus taaskasutatavusest lähtuvalt.

3.4. KAUBAALUSED JA KONTEINERID NING NENDE KASUTAMINE. Erinevad

standardid (maailmas). Sobivus erinevatele transpordivahenditele. Probleemid aluste ja

konteinerite ringluses.

3.5. PAKENDITE JA TAARA RINGLEMISE SÜSTEEMID. Taaskasutatavate pakendite ja

aluste ringlemise põhimõtted. Pakendiaktsiisiseadus. Pandipakendi süsteem. Pakendijäätmete

ja pakendimaterjalijäätmete ringluse korraldamine. Probleemid aluste ja konteinerite

ringluses.

3.6. KESKKONNASÄÄSTLIK PAKENDAMINE. Keskkonnasõbralikud ja

keskkonnaohtlikud pakendimaterjalid. Optimaalne pakendikasutus. Keskkonnas ohutult

lagunevad pakkematerjalid.

3.7. PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE ETTEVÕTTES. Pakendijäätmete käitlemise

kord. Tutvumine ettevõtte pakendiringluse süsteemiga

ettevõttepraktika raames.

4. Õpivaljundid, õpilane:

loetleb pakendite liike ja nende funktsioone logistilistes toimingutes;

analüüsib erinevaid pakendite ringlemise süsteeme;

määratleb pakendite ja pakendamisega seotud võimalikke probleeme;


17

eristab ja võrdleb erinevaid pakendi tüüpe, pakkematerjale, kaubaaluseid ning

konteinereid;

planeerib ja korraldab erinevate pakendite, kaubaaluste ja konteinerite ringlust

logistilises ahelas;

põhjendab, millistel alustel ja kriteeriumitele vastavalt valitakse sobivat pakendit/

pakkematerjali.

5. Hindamine:

Hinnatakse:

- praktiline ülesanne – loetleb, analüüsib pakendi tüüpe/liike nende valiku sobivust

(20%);

- demonstreerimine – pakkimise ülesanded (20%);

- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – mõhimõistete tundmises (20%);

- portfoolio ja analüüs – õpimappi kogutud pakendite eri liikide kohta – eristab

analüüsib ja põhjendab kasutusala, funktsioone, vajalikkust jne (40%).

Mooduli hinne kujuneb praktiliste ülesannete täitmise ja õppeaine lõpus sooritatud

tunnikontrolli ning pakkimise demonstreerimise ülesande kaalutud hinde keskmisena.


18

LAONDUS JA KAUPADE KÄSITSEMINE 4 õn (1 T/1 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb laotöö põhitoiminguid, ladude planeerimise

põhimõtteid, laos kasutatavate ressursside planeerimist, kaubakahjude tekkimise põhjuseid ja

nende vähendamise võimalusi, lao töötajatele vajalikke kutseoskusi, laotöö juhtimise ja laotöö

organiseerimise aluseid. Õppija oskab planeerida ja korraldada erinevaid lao toiminguid,

koostada lao üldplaneeringut ja planeerida laotööks vajalikke ressursse, tuvastada

kaubakahjusid laos ja kavandada ennetavaid abinõusid nende vähendamiseks/vältimiseks,

organiseerida ja juhtida laotööd.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LADUDE FUNKTSIOONID JA LIIGID. Laovarude kogumine ja täiendamine, toodete

sortimendi ühendamine, konsolideerimine, distributsioon. Privaatladu, avalik ladu ja

lepinguline ladu. Tarnijate, tootjate ja klientide rahulolu.

3.2. LAOTÖÖ PÕHITOIMINGUD. Kauba põhitoimingud laos: mahalaadimine, vastuvõtt,

hoiukohtadele paigutamine, hoiukohtade hooldamine, komplekteerimine, ühitamine,

pakkimine, loovutamine, pealelaadimine, inventeerimine. Töö logistika ja laotöö

infosüsteemis; süsteemi põhitoimingud, -struktuur ja -kasutamine.

3.3. LADUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED. Ladude ja laotöö operatiivne ja efektiivne

planeerimine: laotehnoloogia ja -inventari ning -tehnika; toimingute/ protsesside

planeerimine. Tööjõu planeerimine, lao juhataja, muu personali kutseoskused, rollid, õigused/

kohutused ja tööülesanded.

3.4. LAOTEHNOLOOGIAD. Siirde- ja tõsteseadmed. Laotehnika ja vöötkooditehnika

kasutamine.

3.5. LADUDE SISUSTUS JA SEADMED. Riiulisüsteemid ja abiseadmed.

3.6. LAOTÖÖ JUHTIMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED. Laotöö juhtimise eesmärgid,

põhimõtted. Laotööd mõjutavad tegurid, k.a turukäiturid ja nõudlus. Lao ringlussagedus.

3.7. EFEKTIIVNE TÖÖKORRALDUS LAOS. Töökorralduse efektiivsuse ja optimaalsuse

näitajad. Tööaja kasutamine. Laoprotsesside töökorralduslik üldjuhtimine. Laotöö

planeerimine, juhendamine ja kontrollimine.

3.8. PUHASTUS- JA KORRASTUSTÖÖD LAOS. Puhastustoimingud laos.

Puhastusseadmed, nende kasutamise põhimõtted. Jäätmete ja prügimajandus.

3.9. LAONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND JA DOKUMENTATSIOON. Laotöö toiminguid

ja töökorraldust reguleerivad õigusaktid. Kaubaga kaasnevad dokumendid.

3.10. KAUBAKAHJUDE TUVASTAMINE JA VÄLTIMINE. Kaubakahju käsitlus, kahjude

tuvastamine. Reklamatsioonid. Planeeritud ja planeerimata kaod. Sise- ja välisvargused.

Kadude vältimise süsteem, ennetavad meetmed kaubakadude vähendamiseks.

3.11 LAO PERSONALI VAJALIKUD KUTSEOSKUSED. Laotöö toimingud ja

dokumentatsioon.


19

3.12 LAO JUHATAJA ROLL JA TÖÖÜLESANDED. Kauba ringlussageduse ja lao täiteaste

jälgimine/reguleerimine. Personali ja tehnika kasutamise juhtimine.


nimetab laotöö põhitoimingud, planeerib ja korraldab erinevaid lao toiminguid;

selgitab ladude planeerimise ja ressursside kasutamise põhimõtteid;

nimetab ja tuvastab kaubakahjude tekkimise põhjuseid;

kavandab ennetavaid abinõusid kaubakadude vähendamiseks ja analüüsib

kaubakahjude vähendamise võimalusi eri liiki ladudes;

tunneb laotöö juhtimise ja laotöö organiseerimise aluseid;

koostab lao üldplaneeringu ja arvutab/ arvestab laotööks vajalikke ressursse.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) – laotöö mõistete ja põhimõtete tundmises (25%);

- probleemide lahendamine – laotöö planeerimisülesanded tulenevalt sortimendist,

vajadusest, laiendamissoovist vm probleemist (25%);

- praktiline töö – koostada lao üldplaneering ja ressurssideplaan avatavale laole (25%);

- analüüs – tuvastada kaubakahjude tekkimise põhjused ja sellest tulenevalt kavandada

ennetavad abinõud kaubakahjude vähendamiseks (25%).

Mooduline hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi ja praktilistest tööde, analüüside

koondhindena.


20

KLIENDITEENINDUS LOGISTIKAS 5 õn (2 T/3 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tellimuste vastuvõtmise ja töötlemise

tervikprotsessi, klientide teenindamise, korraldamise ja juhtimise põhimõtteid, orienteerub

teenindamise kvaliteedi tuvastamise küsimustes, tunneb ettevõtte müügi strateegiaid, müügi

personaali tööülesandeid, müügitöö efektiivsuse näitajaid ja hinna kujundamise mõjureid

müügitulemustele, mõistab aktiivse müügi ning pikaajalise kliendisuhte kujunemise seost.

Õppija omandab kliendi suhte kujunemisest erinevatest müügitehnikatest, arendab suhtlemis-

ja mõjutamisoskusi töös kliendiga.

Õppija omandab klientide nõustamise ja toodete tutvustamise ja aktiivse müügi oskused, õpib

toime tulema kliendi suhetes ettetulevate keeruliste olukordadega, tagamaks klientide rahulolu

ja usaldus, oskab korraldada ja arendada klientide loogilist teenindamist ning juhtida

klienditeeninduskeskuse tööd, suudab tuvastada kompromisstasemeid teenindamise kvaliteedi

ja selle saavutamiseks tehtavate kulude vahel, tuvastada klientide teenindamisega seotud

kulusid, registreerida vigu ja hälbeid, teha kvaliteedi kokkuvõtteid, juhtida kliendi- ning

partnersuhteid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teenindussektor, -keskkond. Klienditeeninduse

mõiste. Klienditeeninduse elemendid: usaldusväärsus, aeg, käepärasus, teabe edastamine,

ausus. Klienditeeninduse faktorid: kaubanduse-, logistika- ja info käsitsemisega seonduvad

teenindusfaktorid.

3.2. MÕÕDIKUD JA KVALITEET. kontrollitavad ja mittekontrollitavad tegurid; teenindus-

taseme näiturid (tarnevõime, tarneaeg, tarne täpsus, tarneaja paindlikkus, tarnepoliitika,

tarnepartii piirangud, tarnekindlus). Teeninduskvaliteedi standardid ja nende kehtestamine.

3.3. TELLIMUSTE VASTUVÕTMINE JA TÖÖTLEMINE. KAEBUSED. Tellimisviisid.

Tellimuste esitamine ja vastuvõtmine. Tellimuste töötlemine. Ärakiri jm dokumentatsioon.

3.4. REKLAMATSIOON JA KAEBUSED. nende käsitlemine. Kaebus saadud kauba

kvaliteedi, sortimendi, hinna, teenuste kvaliteedi kohta. Probleemolukordade ennetamine ja

käsitlemine. Vastuväidetega toimetulek. Konfliktid, nende tekkepõhjused ja lahendamine.

3.5. KLIENDITEENINDUSEGA SEOTUD KULUD. Tarnete jälgimine. Teeninduspersonali

koolitamine. Kliendi vajaduste mõistmine. ABC-analüüs. Paindlikkus. Klienditeeninduse

taseme parandamine ja sellega seotud kulu. Kuluefektiivsus. Aja ja kvaliteedi ja kulude seos.

3.6. KVALITEEDISTANDARDID JA NENDE KEHTESTMINE. Kvaliteedistandardite

olemus. Teeninduskvaliteet ja standardiseerimine eri tüüpi logistika, laotöö ettevõtetes.

3.7. RAHULOLU-UURINGUD. Kliendirahulolu uurimine. Uurimisprobleem, -eesmärk,

-ülesanded ja –metoodika. Uuringute läbi viimine ja rakendatavus.

3.8. ÄRIKIRI. Ärikiri, selle koostamise põhimõtted.

3.9. SUHTLEMISKULTUUR JA- EETIKA. Tänapäeva eetikateooriad. Eetika ja äri.

Teenindaja kutse-eetika. Ettevõtte eetikakoodeks. Konkurents ja eetika teenindusettevõttes.


21

3.10. KEERULISED OLUKORRAD KLIENDIGA SUHTLEMISEL. Keerulised, konfliktsed

olukorrad. Teenindamine eriolukorras.

3.11. KAEBUSTE KÄSITLEMINE. Kaebuste formaalsed, mitteformaalsed meetmed ja

lahendamisviisid. Kaasused erinevate kaubuste käsitlemisest.

3.12. AKTIIVSE MÜÜGI OLEMUS. Aktiivne müük. Personaalne müük. Kliendikeskne

müük. Eeltöö ja klindiga kohtumine. Kliendi vajaduste selgitamine. Esitlusmeetodid. Kasu

müümine. Müügivastupanud, nende ületamine ja käsitlemine. Ostuettepaneku tegemine.

Müügi lõpetamine ja müügijärgne teenindus. Müümise erijuhud.

3.13. MÜÜGISTRATEEGIAD ETTEVÕTTES. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine.

Müügistrateegiad ettevõttes. Müügitöö planeerimine. Pika- ja lühiajaline planeerimine.

Müügiplaani ja -eelarve koostamine. Müügiaruannete koostamine. Ostueelarve ja hangete

planeerimine.

3.14. KLIENDISUHTE ALUSTAMINE, LOOMINE JA HOIDMINE. Kontakti võtmine.

Esmamulje olulisus. Kliendi kuulamine ja küsitlemine.

3.15.- KLIENDI VAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE, ERINEVATE MÜÜGITEHNIKATE

KASUTAMINE. Erinevad kliendirühmad. Erineva kultuuritaustaga kliendid ja nende

teenindamine.

3.16. ERINEVATE MÜÜGITEHNIKATE KASUTAMINE. Erinevad müügitehnikad ja

nende kasutamine. Kultuuride erinevused. Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine.

3.17. ESITLEMINE, VEENIME, KONSUTEERIMINE. Esitlemine: kauba või teenuse

tutvustamine. Veenev argumenteerimine. Konsulteerimine. Lisamüük. Vastuväidetega

toimetulek. Konfliktid, nende tekkepõhjused ja lahendamine. Käitumine ja tegutsemine

erinevates teenindussituatsioonides.

3.18. MÜÜGITULEMUSED, MÜÜGIJÄRGNE TEGEVUS. Müügijärgne tegevus ja

pikaajalise kliendisuhte loomine. Kliendisuhte haldus. Kaebused ja kiitused, nendele

reageerimine ja käsitlemine.


selgitab tellimuste vastuvõtmise ja töötlemise tervikprotsessi;

nimetab klientide teenindamise ja selle korraldamise ning juhtimise põhimõtteid

logistika/ laoorganisatsioonis;

analüüsib teenindamise kvaliteeti ja standardeid;

loetleb müügitöö efektiivsuse näitajaid ja hinna kujundamise mõjureid;

mõistab aktiivse müügi ning pikaajalise kliendisuhte kujunemise seost;

juhib müügiprotsessi läbi rollimängude ja suhlemisülesannete;

esitleb tooteid/ teenuseid ja tutvustab enda tingimusi efektiivsel müümisel;

tuleb toime ettetulevate keeruliste kliendisuhete ja olukordadega;

korraldab ja arendab klientide logistilist teenindamist ning teeb ettepanekuid

klienditeeninduskeskuse töö juhtimiseks;

määratleb kompromisstasemeid teenindamise kvaliteedi ja selle saavutamiseks

tehtavate kulude vahel, tuvastab klientide teenindamisega seotud kulusid;

analüüsib klienditeeninduse ja müügiprotsessid tekkinud vigu ning kaebuseid, teeb

kvaliteedikokkuvõtteid;

koostab reklamatsioone ja muid tarne- ning kliendisuhetega seotud dokumente.


22

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (põhimõistete test) (10%);

- probleemide lahendamine – praktiliste kliendisituatsioonide ja –probleemide

lahendamine (30%);

- esitlus – tutvustab toodet/ teenust etteantud tingimustel (20%);

- intervjuu, suhtlemisülesanded – suhtlemistreeningute ülesanded (40%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena suhtlemistreeningu, -ülesannete, tooteesitluse ja

testi koondhindena.


23

TRANSPORDI JA KAUBAKÄSITLEMISE TEHNIKA NING

TEHNOLOOGIAD 4 õn (1 T/1 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab eri transpordiliike, nende infrastruktuure,

veovahendeid ja -ühikuid, kaupade peale- ja mahalaadimise nõudeid ja tehnoloogiaid,

kaupade kinnitamise erinevaid mooduseid ja nõudeid, tunneb erinevate veoviiside eeliseid ja

puuduseid. Õppija oskab eristada ja transpordiviise ja -vahendeid, tunneb nende

kasutamisvõimalusi. Oskab valida sobivat veoviisi ja veovahendit, otstarbekalt koostada lasti

erinevate veoviiside korral.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAANTEE-, MERE-, RAUDTEE- JA ÕHUTRANSPORDI KAUBAVEDUDE

INFRASTRUKTUUR. Kaubavedude infrastuktuur. Sadamad, terminalid, tugiteenused.

3.3. VEOVAHENDID JA VEOSÜSTEEMID. Transpordivahendite tutvustus.

3.4. SADAMATE FUNKTSIOON JA LIIGID. Sadamate funktsioonid, liigid, teenused.

3.5. SADAMAOPERATSIOONID JA –TEHNOLOOGIAD. Kaupade laadimine, sadamate

lisateenused

3.6. KOMBINEERITUD VEOD. Kombineeritud veod. Multimodaalne transport, vastutus,

dokumentatsioon, seadusandlus.

3.7. EL JA EESTI TRANSPORDIPOLIITIKA, ARENGUTRENDID. Transpordipoliitika

põhimõtted. Arengukava ja arengutrendid.

3.8. EESTI TRANSPORDIÜHENDUS MUUDE REGIOONIDEGA. Transiidikanalid. Eesti

transpordiühendus EL riikidega, kolmandate riikidega, muude regioonidega.


nimetab eri transpordiliike, nende infrastruktuure, veovahendeid ja –ühikuid;

selgitab kaupade peale- ja mahalaadimise nõudeid;

demonstreerib kaupade kinnitamise erinevaid mooduseid ja selgitab otstarbeka lasti

koostamise põhimõtteid erinevate veoviiside korral;

võrdleb erinevate veoviiside eeliseid ja puudusi;

valib sobiva veoviisi ja vahendid eri liiki kauba transportimiseks.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- praktiline ülesanne – analüüsib eri transpordiliike läbi veoviiside eeliste ja puuduste;

kaasused/ situatsioonülesanded (20%);

- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – mõhimõistete, nõuete tundmises (30%);

- õpimapp – transpordi eri liikide kohta info, näidiste jm taustainfo kogumine (20%);


24

- demonstreerimine (k.a joonise koostamine) – kaupade kinnitamise erinevad

moodused; lasti koostamine (30%).

Mooduli hinne kujuneb praktiliste ülesannete täitmise ja õppeaine lõpus sooritatud

tunnikontrolli ja demonstreerimise ülesannete kaalutud hinde keskmisena.


25

VEONDUSE ÕIGUSLIK KESKKOND NING

DOKUMENTATSIOON 4 õn (2 T/1 L/1 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija orienteerub veonduse õiguslikes alustes, on kursis

rahvusvaheliste veonduskonventsioonide ning muude veo- ja ekspedeerimislepingu tingimusi

mõjutavate regulatsioonide sätetega ning tunneb tarnetingimusi ja -klausleid.

Õppija oskab sõlmida veolepinguid ning analüüsida nende sisu, lugeda ja mõista

veodokumente, korraldada veodokumentatsiooni vormistamist ning planeerida vedusid

kooskõlas seadusandlike aktide ja sotsiaalsete normidega.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. VEONDUSE JA EKSPEDEERIMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED NING SPETSIIFIKA.

Võlaõigusseadus ja muu regulatsioon. Õigusliku regulatsiooni spetsiifika.

3.2. VEO- JA EKSPEDEERIMISLEPINGUTE TINGIMUSED NING REGULATSIOONID.

Lepingud ja nende sõlmimise põhimõtted. Tüüptingimused, konventsioonid.

3.3. TARNETINGIMUSED JA –KLAUSLID. Osapoolte õigused ja kohustused.

3.4.VEODOKUMENTATSIOONI ÕIGUSLIKUD ASPEKTID. Transpordi

saatedokumendid, nende õiguspärane koostamine.

3.5. EL TRANSPORDIREGULATSIOONID. Regulatsioon. Veose- ja vastutuskindlustus.

Tüüptingimused, kindlustuslepingute sõlmimise põhimõtted.

3.6. VEOSTE- JA VASTUTUSKINDLUSTUS. Tüüptingimused, kindlustuslepingute

sõlmimise põhimõtted.

3.7. VEOLEPINGU SÕLMIMINE. Lepingud ja nende sõlmimise põhimõtted.

4. Õpiväljundid, õppija:

analüüsib veolepingute ja erinevate näidissituatsioonide/ kaasuste sisu;

koostab veolepinguid ja teeb ettepanekuid kaasneva dokumentatsiooni nõuetekohaseks

koostamiseks;

koostab/ vormistab veodokumentatsiooni;

teeb ettepanekuid kindlustuse sõlmimiseks;

planeerib vedusid, mis on kooskõlas seadusandlike aktide ja sotsiaalsete normidega.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) - regulatsiooni/ seadusandluse, põhiterminoloogia,

peamiste nõuete, õiguste ja kohustuste tundmises jne (50%);


26

- probleemi lahendamine - lihtsamate kaasuste lahendamine, seaduse kasutamine

(30%);

- praktilised ülesanded - veolepingu ja veodokumentatsiooni koostamisele suunatud

ülesanded (20%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi ja praktiliste ülesannete lahendamise

koondhindena.


27

LOGISTIKA AJALUGU 1 õn (1 T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppeaine läbinud õppija omandab ülevaate logistika kui

valdkonna arengust, teab olulisemaid sündmusi ja põhjuseid majandustegevuse, kaubanduse

ja sõjanduse ajaloos, mis aitasid kaasa logistika kui valdkonna tekkimisele ja arenemisele.

Õppija mõistab kaasaegse ärilogistika tekkimise eeldusi ja põhjuseid ja kaasaegse

integreeritud logistika tekkimise eeldusi. Õppija oskab seostada ja järjestada erinevaid

ajaloosündmusi ning arenguid, mis on viinud kaasaegse ärilogistika tekkimiseni.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. SÕJANDUS JA LOGISTIKA. Militaarlogistika olemus ja vajadus.

3.2. MILITAARLOGISTIKA ARENG. Ajalooline areng ja kasutamine tsiviillogistikas.

3.3. TRANSPORDI JA TRANSPORDIVAHENDITE ARENG. Transpordivahendite areng ja

kasutusvaldkonna laienemine.

3.4. LAONDUSE ARENG. Ajalooline areng ja tänapäev.

3.5. ÄRILOGISTIKA ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG. Klientide nõudmiste

kasv, konkurentsi suurenemine, tootmisvõimaluste laienemine, materjalitehnoloogia areng.

3.6. LOGISTIKA ARENG ERINEVATES REGIOONIDES. Regioonide eelised ja puudused.

3.7.TARNEAHELA JUHTIMISE TÄHTSUSTUMISE PÕHJUSED. Väärtuskett.


mõistab kaasaaegse logistika tekkimise eeldusi ja põhjendusi;

järjestab erinevaid ajaloosündmuseid ja logistika arengu etappe;

seostab kaasaaegse integreeritud logistilise protsessi tekkepõhjuseid ja seoseid ajaloo

sündmustest lähtuvalt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) – ajaloo ja logistika arengu tundmises (30%);

- analüüs – erinevate sündmuste põhjus-tagajärg seoste ning logistika arengu tekke-

põhjuste analüüs (40%);

- essee – ühe ajaloo/ arenguetapi süvakäsitlus (30%).

Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ülesande ning

essee tulemuste kaalutud hinde keskmisena.


28

MAJANDUS- JA JUHTIMISARVESTUS 5 õn (1 T/2 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandus- ja juhtimisarvestuse ning

maksunduse alustest, finantsanalüüsi teostamisest, eelarvete koostamisest,

juhtimisinformatsiooni süsteemi loomisest ja haldamisest, saab ülevaate erinevatest

kuluarvestuse kontseptsioonidest ning raamatupidamise ja ettevõtte aastaaruande koostamise

põhimõtetest.

Õppija oskab koostada ja hallata juhtimisarvestuse andmebaasi, kasutada kogutud

informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks, liigitada, jaotada ja analüüsida kulu- ning muid

andmeid ja koostada eelarveid ning tegevusaruandeid.

.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. FINANTSANALÜÜS JA SELLE SEOSED JUHTIMISOTSUSTEGA. Finantsanalüüsi

olemus. Finantsanalüüsi seosed juhtimisotsustega.

3.2. MAJANDUSARVESTUSE KORRALDAMINE. Raamatupidamise olemus, -kohustus.

Raamatupidamisseadus. Raamatupidamise sise-eeskirjad. Kassapõhine ja tekkepõhine

arvestusmeetod. Algdokumendid ja registrid. Majandusarvestuse süsteem, -tähtsus, ülesanded,

rakendamine. Juhtimisinformatsioonisüsteem. Toote- ja protsessiarvestus.

3.3. EELARVETE KOOSTAMINE. Kulud, tulud. Prognoosimise tehnikad.

3.4. INTEGREERITUD JUHTIMISARVESTUS. Majandus- ja juhtimisarvetuse meetodite

integreeritud kasutamine majandusarvestuse ülesannete lahendamisel.

3.5. JUHTIMISINFORMATSIOONI SÜSTEEM. Finantsotsustamine ja juhtimisinfo.

Juhtimisinfo hankimine ja töötlemine. Info ja otsustamine, otsuste liigid.

3.6. TOOTE JA PROTSESSIARVESTUS. Protsesside kaardistamine. Toote, tootekäitlemise

protsessid ja seotud arvestus. Muud logistikaettevõttes toimuvad protsessid ja arvestus.

3.7. KULUARVESTUSE KONSEPTSIOONID. Kuluarvestus, -arvestusühikud. Kulu-

arvestuse kasutusalad. Kulud, kulukohad, kulukandjad. Kulude jaotamine. Kulukontod.

Kuluarvestuse meetodid.

3.8. TASUVUSANALÜÜS. Kulu-maht-kasum analüüs, tasuvuspunkt, sihtkasum, ohutusvaru.

Tegevusvõimendus, efektiivsus ja tootlikkus.

3.9. RAAMATUPIDAMISE OLEMUS. Seaduslik taust. Mõisted. Kontroll. Oluline mõju.

Konsolideeritud aruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali

muutuste aruanne, lisad. Tegevusaruanne.

3.10. KONTOPLAAN JA TEHINGUTE KAJASTAMINE. Kontoplaani koostamine.

Arvestusregistrid. Tehingute kajastamine.

3.11. ALGDOKUMENDID JA REGISTRID. Algdokumentidele kantavad andmed ja

tehingute kajastamine.

3.12. MAKSUDE ARVESTUS. Raamatupidamise seos maksudega. FIE maksuarvestus,

äriühingu maksud ja –arvestus.


29

3.13. KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUSMEETOD. Kassapõhine ja

tekkepõhine raamatupidamine, sh omakapitali arvestuse eripära. FIE kassapõhine arvestus.

3.14. ARUANDLUS, BILANSS, KASUMIARUANNE. Majandusaasta aruanne, selle

koostisosad ja koostamine. Bilansi mõiste, struktuur, bilansimuutused. Kasumiaruande kaks

skeemi.

3.15. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJAD. Raamatupidamise sise-eeskirja vajadus,

olemus ja koostamise põhimõtted.


selgitab raamatupidamise põhimõisteid, põhjendab raamatupidamise vajalikkust ja

koostab raamatupidamise põhiaruandeid;

selgitab juhtimisarvestuse olemust, tunneb kulude liigitamise põhimõtteid, analüüsib

ettevõtte kulu- ja tuluandmeid;

koostab eelarveid ja tegevusarundeid ning annab selgitusi nende sisu kohta;

kasutab kogutud informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks;

arvutab ja arvestab maksusid;

koostab müügiprognoosi ja kasumiaruande prognoosi;

viib läbi finantsanalüüsi, arvutab tasuvust ja teeb nende põhjal ettepanekuid

äriprotsesside paremaks toimimiseks.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) - majandusarvestuse põhiterminoloogia, põhiseoste

tundmine (20%);

- analüüs - kulude, maksude jm alateemade analüüsi ülesanded (30%);

- praktilised ülesanded majandusarvestuses ja maksude arvutamises (50%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmisena testi, analüüsi ja praktiliste ülesannete

koondhindena.


30

KAUBAVEDUDE KORRALDAMINE 4 õn (2 T/1 L/1 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb vedude korraldamise aluseid erinevate

veoliikide kasutamisel, omab ülevaadet transpordisüsteemide toimimisest, on kursis

veomarsruutide planeerimise põhimõtetega ning veoteenuste ostu ja müügi korraldusega.

Õppija oskab tuvastada vastavalt veo vajadusele sobivaid transpordiliike ja veovahendeid,

oskab korraldada vedusid, kasutades erinevaid transpordiviise, ja planeerida veomarsruute,

samuti oskab osta ning müüa veoteenuseid, tellida vedusid, analüüsida vedude

hinnapakkumisi, planeerida veovahendi ja –ühiku koormaruumi.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TEGURID. Transpordikulude kujunemine,

kulusid mõjutavad tegurid (kütuse hind jm). Turvariskid.

3.2. PÕHIVEDU JA JAOTUSVEDU. Veosüsteemide erinevused.

3.3. MAANTEEVEOD. RAUDTEEVEOD. MEREVEOD. KOMBINEERITUD VEOD.

Transpordiliikide erinevused ja reguleerivad seadused.

3.4. KULLER- JA POSTIVEOD. OHTLIKE KAUPADE VEOD. ERIVEOD. Kuller- ja

postivedudel kehtivad nõuded ja seadused. Ohtlike kaupade veo eritingimused ja seadused.

Ülekaaluliste ja ülemõõtmeliste vedude tingimused ja seadused.

3.5. TRANSPORDISÜSTEEM. Erinevad süsteemid.

3.6. VEOVIISIDE JA VEOVAHENDITE VALIK. Transpordiliikide eripärad ja

tarnekiirused.

3.7. VEDUDE JA VEOMARSRUUTIDE PLANEERIMINE Kaartide kasutamine, Põhiteed,

kõrvalteed, terminalide asukohad.

3.8. VEOTEENUSTE OST JA MÜÜK. Seadusandlusandlik ja põhiprotsessidest lähtuv

käsitlus.

3.9. TOLLINDUS. Maksustamise aspektid. Transiidi süsteem.


määratleb ja valib vastavalt veo vajadusele transpordiliike ning veovahendeid;

analüüsib transpordisüsteemide toimimist ja põhimõtteid ning nimetab

transpordikulusid mõjutavaid tegureid;

planeerib veomarsruute, veovahendi ja –ühiku koormaruumi;

koostab tellimusi vedudeks, analüüsib vedude hinnapakkumisi;

planeerib veoteenuste ostu ja müügikorraldust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) - põhiterminoloogia, veokorralduse peamised nõuded

(20%);


31

- probleemi lahendamine - situatsioonülesannete lahendamine veokorralduse ja selle

planeerimise valdkonnas (30%);

- praktilised ülesanded – veomarsruudi plaan; veoteenuse ostukorralduse ülesanne;

veoteenuse müügikorralduse ülesanne (50%).

Mooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena.


32

OSTMINE JA HANKED 4 õn (1 T/2 L/1 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ostutöö peamisi eesmärke ja ülesandeid,

ostupoliitikaid ja ostude planeerimise põhimõtteid, hinnapakkumiste ja ostulepingute sisu

ning ostja töö eetilisi põhimõtteid. Õppija oskab tuvastada ostutarvet, kaardistada turgu ja

leida võimalikke tarnijaid, koostada hinnapäringuid, teostada hinnapakkumiste analüüsi ja

valida sobivaimat tarnijat, kasutada sobivaid tellimissüsteeme ja -meetodeid, pidada

ostuläbirääkimisi ning koostada hanke- ja ostulepinguid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. OSTUTÖÖ. Ostutöö eesmärgid ja ülesanded. Ostja töö eetilised põhimõtted.

3.2. OSTUPOLIITIKA. Ostutegevuste planeerimine. Ostupoliitika eri tüüpi ettevõtetes.

3.3. (HINNA)PAKKUMISED. Päringud/ hinnapäringud. Pakkumiste koostamine,

hinnapakkumised. Tarnijate väljaselgitamine. Valik.

3.4. OSTUTEGEVUSE ANALÜÜS. Ostutegevuste analüüs ja mõõdikud.

3.5. HANKELEPINGUD JA TINGIMUSED. Võlaõiguslik võõrandamistehing, -leping.

Hanke-, ostu- ja müügileping.. Hankestrateegiad ja tingimused.

3.6. VÕRGUKAUBANDUS JA OSTUTEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED. Logistika

väljasttellimise protsess. Väljasttellimine ja kolmanda poole logistika. Kolmanda poole

logistikateenuste osutajate liigid ja 4PL.


tunneb ostutöö peamisi eesmärke ja loetleb ülesandeid;

seostab ostu ja hankepoliitika põhimõtteid ettevõtte logistiliste protsesside

juhtimisega;

teeb hinnapäringuid, koostab pakkumisi;

analüüsib ostu-/ tarnelepingute sisu, koostab hanke- ja ostulepinguid;

mõistab ostutöö eetilisi põhimõtteid;

määratleb ostutarvet ja kaardistab turgu leides võimalikke tarnijaid;

peab edukaid läbirääkimisi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) - ostu- ja hanketegevuse põhiterminoloogia,

põhiseoste ja eetikapõhimõtete tundmine (30%);

- analüüs - ostu- ja tarnelepingud, nende sisu. Kaasused (30%);

- praktilised ülesanded - hinnapäringute, -pakkumiste, ostu- ja hankelepingute

koostamine, erinevate tellimismeetodite kasutamine (50%).



33

VARUDE JUHTIMINE 4 õn (1 T/1 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb nõudluse prognoosimise meetodeid, viise ja

tehnikaid, varude juhtimise põhimõtteid ja meetodeid. Omandab teadmised sortimendi

juhtimisest, tunneb erinevaid tellimissüsteeme ja –meetodeid. Õppija oskab pidada tarbimise

statistika andmebaasi, tunneb varude juhtimise viise ja meetodeid, suudab tuvastada sobivat

tellimise meetodit, prognoosida nõudlust lühi- ja pikemaks perioodiks, rühmitada tooteid,

tuvastada aeglaselt liikuvaid ja väherentaableid tooteid, ohjata tootesortimenti, määrata

kindlaks reservlao suurust, kalkuleerida optimaalseid ostupartiisid ning planeerida varusid

lähtudes varudega seotud kuludest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TARBIMISE ANALÜÜS. Turukäiturid, nõudlus, selle analüüs ning prognoosimine.

3.2. NÕUDLUSE ANALÜÜS JA PROGNOOSIMINE. Nõudluse analüüsimise põhimõtted ja

tulemuste põhjal prognooside tegemise võimalused.

3.3. VARUDE LIIGID JA SEONDUVAD KULUD. Varude liigid. Varud ja nõudlus, seosed.

Varudega seonduvad kulud.

3.4. VARUDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED. Varude juhtimise põhimõtted. Varude ja nende

haldamise olemus. Varude ringlustsükkel. Varude kontrolli meetodid. Varude täiendamise

meetodid. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine.

3.5. TOOTE RÜHMITAMINE. Toote sortimendipoliitika. Sortiment ja valik. Toote

kategooriate juhtimine. Toodete muud rühmitamise võimalused.

3.6. TOOTEARTIKLITE HALDAMINE JA SORTIMENDI OHJAMINE. Tootlikkus,

tootlikkuse haldamine. Sortimendi ohjamine.

3.7. TELLIMISSÜSTEEMID JA –MEETODID. Tellimissüsteemid, tellimismeetodid.

Täiendtellimus ja selle esitamine.

3.8. OPTIMAALNE OSTUPARTII. Optimaalsuse põhimõte. Optimaalne ostukogus.

Reservvaru.

4. Õpitulemused, õpilane:

analüüsib turgu, nõudlust ja otsib taustainfot turukäituritest;

tunneb varude juhtimise viise, tellimissüsteeme ning –meetodeid;

prognoosib nõudlust lühemaks ja pikemaks perioodiks, seda sortimendipoliitika

kontekstis;

rühmitab tooteid, tunneb kategooriajuhtimise põhimõtteid;

kalkuleerib optimaalseid ostupartiisid;

planeerib varusid lähtuvalt kuludest, eelarvest jm kriteeriumitest.


34

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) - varude juhtimise, -viiside, -süsteemide ja –

meetodite tundmisest, mõistmisest (30%);

- analüüs - turu/ nõudluse analüüs, turusituatsiooniülesanded (30%);

- praktilised ülesanded – toote rühmitamise, varude planeerimise kohta,



35

LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES 5 õn (1 T/1 L/3 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb logistika juhtimise põhimõtteid, oskab

selgitada logistika tähtsust ettevõttes, logistika organisatsiooni ülesehituse erinevaid

võimalusi, ettevõtte logistilise süsteemi arendamise põhimõtteid, ettevõtte logistilise

konkurentsivõime peamisi kriteeriume ja mõõdikuid, kvaliteedi- ja riskijuhtimise põhimõtteid

logistikas. Õppija oskab planeerida ettevõtte logistika toiminguid ja protsesse, lahendada

tüüpilisi ettevõtte logistikatöö ülesandeid ja probleeme, mõõta logistikatoimingute kvaliteeti

ning tuvastada kvaliteeditaset, tuvastada töökeskkonna, äritegevuse ja logistikatoimingutega

seotud riske ning teostada vastavaid riskianalüüse.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LOGISTIKA STRATEEGILINE JA TAKTIKALINE JUHTIMINE. Logistika

eesmärkide püstitamine ja juhtimine: strateegiline, taktikaline ja operatiivne juhtimine.

3.2 ETTEVÕTTE LOGISTIKA ORGANISATSIOON. Ettevõtte logistiliste ja

põhiprotsesside seosed organisatsiooni strateegiliste ülesannete ja eesmärkide kontekstis.

Koostöö vajalikkus, võimalikkus ja koostöö planeerimine. Lepinguline logistika.

3.3. LOGISTIKA SÜSTEEM JA SELLE TÄHTSUS. Süsteemsus logistikas. Logistika

tähtsus.

3.4. ETTEVÕTTE LOGISTIKA SÜSTEEMI ARENDAMINE. Süsteem, logistilised

protsessid. Ettevõtte logistika süsteemi arendamine.

3.5. LOGISTIKA TOIMINGUTE KVALITEET, SELLE JÄLGIMINE JA MÕÕTMINE.

Logistiliste toimingute kvaliteet, efektiivsus. Kontrollring, jälgimine ja mõõtmine.

3.6. KAUBAVOO, LAO- JA VEOPROTSESSIDE JÄLGIMINE JA MÕÕTMINE. Logistika

protsesside jälgimise ja mõõtmise erinevad mõõtarvud, ning võimalused.

3.7. LOGISTIKA TOIMINGUTE EFEKTIIVSUS.

3.8. RISKID JA RISKIJUHTMINE LOGISTIKAS. Riskide vähendamise võimalused.

Riskijuhtimine logistikas.

3.9. TÖÖKESKOND. Töökeskkonna juhtimine läbi logistiliste protsesside.


planeerib ettevõtte logistilisi toiminguid ja protsesse;

selgitab logistika tähtsust ettevõttes;

lahendab logistilises ahelas toimuvaid ülesandeid ja suunab protsesse (läbi

strateegiliste ja taktikaliste otsuste);

mõõdab logistiliste toimingute kvaliteeti, teeb ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks;

tuvastab logistika toimingutega kaasnevaid riske, nimetab riskide maandamise ja

vähendamise võimalusi, eelneva põhjal koostab riskianalüüsi.


36

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) – logistika tähtsus, logistiliste protsesside seosed

(30%);

- analüüs – riskianalüüsi läbi viimine (40%);

- praktiline ülesanne – mõõdab logistiliste toimingute kvaliteeti, lahendab logistilises

ahelas tekkinud (situatsioon)ülesandeid (30%).

Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud testi ja analüüsi ning praktiliste ülesannete

tulemuste kaalutud hinde keskmisena.


37

KULUDE JUHTIMINE JA HINNAKUJUNDUS LOGISTIKAS 4 õn (1 T/1 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kulude arvestamise põhimõtteid, tunneb

logistikakulude arvestamise võimalusi, tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid, kogukulu ja

kulu efektiivsuse mõisteid, tunneb tariifitabelite koostamise põhimõtteid erinevate veoliikide

puhul.

Õppija oskab arvutada erinevate logistikatoimingute omahindasid, oskab rajada ja kasutada

logistikakulude arvestamise süsteemi, oskab kasutada tegevuspõhise kuluarvestuse

põhimõtteid, teha kulu analüüse ja investeeringute tasuvuse arvutusi, oskab kasutada ning

koostada veotariifide tabeleid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LOGISTIKAKULUD JA NENDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED. Logistikakulud, nende

liigitus. Logistikakulude juhtimise põhimõtted.

3.2. OTSESED JA KAUDSED KULUD. Otseseid ja kaudsed kulud. Muud kulude liigituse

alused: püsi- ja muutuvkulud.

3.3. TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS. Olemus, põhimõtted.

3.4. EELARVESTAMINE JA KULUDE ANALÜÜS. Eelarvestamise olemus, eelarve ning

eelarvestamine logistika valdkonnas. Eelarvestamine ja kulude analüüs.

3.5. TRANSPORDI OMAHIND. Omahinna arvestamise põhimõtted. Transpordi omahinna

kujunemine.

3.6. AUTOPARGI KULUD JA VEDUDE OMAHIND. Autopargi kulud. Vedude hind,

omahind, müügihind.

3.7. HINNAKUJUNDUSE ERISUSED ERINEVATE VEOVIISIDE PUHUL. Hinna-

kujunduse meetodid, hinnakujunduse erisused erinevate veoviiside puhul.

3.8. VEOTARIIFID JA NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.Veotariif, selle olemus.

Veotariifide koostamise põhimõtted, tariifi püsi- ja muutuvkomponendid.

3.9. LAOKULUD. Laokulude liigid, kulude arvestus. Ostmise ja varude juhtimise kulud.

Üldkulud.

3.10. LAOTOIMINGUTE OMAHIND. Laotoimingute omahinna arvutused, kulud/ tulud.

3.11. OSTMISE NING VARUDE JUHTIMISE KULUD. Sisseostutööga seotud kulud.

Varude juhtimise kulud.


tunneb kulude arvestamise põhimõtteid, logistikakulude arvestamise võimalusi;

arvutab erinevate logistikatoimingute omahindasid;

koostab tariiftabeleid, seda erinevate veoliikide kohta;

kasutab logistikakulude arvestamise süsteemi ja tegevuspõhise kuluarvestuse

põhimõtteid.


38

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (tunnikontroll) – kulude arvestamise põhimõtted,

logistikakulude arvutused (30%);

- praktilised ülesanded - arvutab välja omahinnad; koostab tariifitabeleid; mõõdab

logistiliste toimingute kvaliteeti (50%);

- probleemi analüüs - lahendab logistilises ahelas tekkinud (situatsioon)ülesandeid

(20%).

Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ning praktiliste

ülesannete tulemuste kaalutud keskmisena.


39

TARNEAHELATE HALDAMINE 5 õn (1 T/2 L/2 P)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tarneahelates toimuvaid integratsiooni- ja

võrgustumise protsesse, logistilise koostöö vorme ja kontseptsioone, logistikateenuste müügi

ja ostmise toimimise põhimõtteid. Õppija oskab kaardistada tarneahela toimingutega seotud

protsesse, töötada välja taktikalisi plaane logistika toimingute arendamiseks tarneahelas,

tuvastada logistika toimingute ostmise vajadust, koostada hinnapäringuid ja hankedokumente,

juhtida logistikateenuste ostmise protsessi ja koostada teenuste ostmise/müümise lepinguid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TARNEAHELAD. Sisendid ja väljundid, tarneahela olemus.

3.2. INTEGRATSIOON TARNEAHELATES. Integratsioon tarneahelates. Tarneahela

juhtimine.

3.3. KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD JA NENDE PLANEERIMINE. Koostöövõrgustikud.

Hankekoostöö, vahendustegevus. Koostöö planeerimine.

3.4. TARNEAHELA LÜLIDE OMAVAHELINE KOOSTÖÖ. Koostöö võimalused

tarnelülide omavahelise koostööna. Koostööst tekkivad kasud, väärtused.

3.5. KOLMANDA JA NELJANDA OSAPOOLE LOGISTIKA. Kolmanda ja neljanda

osapoole logistika tähendus, vajalikkus. Osapoolte kasud.

3.6. LOGISTIKATEENUSTE OSTMINE JA MÜÜK. Ostmine ja müük, logistikateenuse

eripärad. Teenuse ostuprotsess, tingimused. Teenuse müügiprotsess, kasuprintsiip.

3.7. HANGETE KORRALDAMINE JA OSALEMINE HANGETEL. Hanked, osalemine

hangetes. Hangete korraldamine.

3.8. LOGISTIKATEENUSTE LEPINGUD. Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust,

VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused.

3.9. LOGISTIKAALASE KOOSTÖÖ KÄIVITAMINE JA ARENDAMINE. Koostöö olemus

ja vajalikkus. Koostöö käivitamine, arendamine.

3.10. PARTNERLUSSUHTED. Partnerlussuhted, nende olulisus eesmärkide elluviimisel.

Partnerite otsimine, partnerluse arendamine. Läbirääkimised. Koostöösuhted.


tunneb tarneahelates toimuvaid integratsioone, toimimise põhimõtteid ja võrgustumise

protsesse;

nimetab logistilise koostöö vorme ja kontseptsioone, selgitab koostöö käivitamise ja

arenguprotsesse;

analüüsib logistikateenuste ostu- ja müügi toimimise põhimõtteid, koostab vajalikke

lepinguid;

kaardistab tarneahela toimingutega seotud protsesse;

koostab taktikalisi plaane logistika toimingute arendamiseks tarneahelas.


40

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud kirjalik töö (test) – tarnetega seotud mõistestik, tunneb seoseid ja kogu

süsteemi (tarneahel, võrgustumine, vormid jne) (20%);

- praktilised ülesanded – kaardistab tarneahela toimingutega seotud protsesse; koostab

taktikalise plaani. Arvutab välja omahinnad; koostab tariifitabeleid; mõõdab

logistiliste toimingute kvaliteeti (50%);

- probleemi analüüs – logistikateenuste ostu- ja müügi toimimise põhimõtted, nende

rakendumine praktikas (kaasused); näidislepingute analüüs (30%).

Mooduli hinne kujuneb õppeaine lõpus sooritatud tunnikontrolli ja analüüsi ning praktiliste

ülesannete tulemuste kaalutud keskmisena.


41

VALIKÕPINGUD

SISSEJUHATUS ERIALASSE 1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab ülevaate transporditeenuste valdkonna arengust,

tutvub erialaga, teab õppekava eesmärki ja sisu, õpitulemuste hindamist, kutse omandamise

võimalusi, tunneb õppetöö korraldust koolis. Õpetamisega motiveeritakse õppijat väärtustama

ja hindama valitud kutseala, luuakse eeldused erialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks,

toimetulekuks uutes tööoludes/ -situatsioonides; iseseisvaks ja elukestvaks õppimiseks.


Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. ERIALA TUTVUSTUS. Eriala tutvustus, eriala kutseetika. Õppekäik ettevõttesse.

3.2. ERIALA ÕPPEKAVA. Eriala õppekava eesmärk, sisu, struktuur ja ülesehitus.

Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Hindamine.

Lõpueksam.

3.3. ÕPPETÖÖ KORRALDUS RAKVERE AMETIKOOLIS. Õppekäik koolis, tutvumine

kooliga, samuti õppetööga- ning kooliväliste võimalustega. Kooli dokumentatsioon.

Tunniplaan. Praktilise õppe graafik. Muud õppetööd ja –korraldust puudutavad normid,

põhimõtted.

3.4. KUTSE OMANDAMISE VÕIMALUSED. Kutse omandamise ja õpingute jätkamise

võimalused.

4. Hinnatavad õpiväljundid, õpilane:

analüüsib enda eriala valikut;

osaleb õppekäigul logistika/ transpordikorralduse või laotööga seotud ettevõtetes;

analüüsib transporditeenuste valdkonda ja arenguetappe;

tunneb õppekava sisu ja loetleb kutse-eetika põhimõtteid;

järgib õppekorralduse eeskirju nii õppetöö- kui õppetöö välistes (kooliga seotud)

tegevustes, käitub eetiliselt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- analüüs – eneseanalüüs „mina õppijana“ (40%);

- probleemi ülesanded – sagedasemad probleemid (õpingud, eraelu, ühiselamu jm),

grupiarutelud (40%);

- õppekäik logistika/ transpordikorralduse või laotööga seotud ettevõttesse (20%).

Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena eneseanalüüs, ülesannete ja õppekäigu

koondutulemusest.


42

OHTLIKUD JA ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD 1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija tunneb kaupade liigitamist ohuklassidesse, ohuklasside

tähistust, ohtlike kaupade pakendamise ja markeerimise nõudeid, nõudeid isikutele, kes

osalevad ohtlike kaupade veol, eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid.

Õppija oskab lugeda ohtlike kaupade pakendite markeeringuid ja ohumärke, tähistada ohtlike

kaupade veokit tunnus- ja ohumärkidega.


Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. OHTLIKE KAUPADE KLASSIFIKATSIOON. Kaupade/ ohtlike kaupade

klassifikatsioon.

3.2. SISERIIKLIKUD JA RAHVUSVAHELISED OHTLIKE KAUPADE

VEOEESKIRJAD. Ohtlike kaupade veol nõutavad dokumendid, veokite tähistus, pakendite

markeerimine.

3.3. ERITINGIMUSI NÕUDVAD VEOD. Eritingimusi nõudvad veod ja nende korraldamise

üldreeglid, regulatsioon.


tunneb kaupade liigitamist ohuklasside järgi;

järjestab ohuklasside tähistust;

selgitab ohtlike kaupade pakendamise ja markeerimise nõudeid;

nimetab ja selgitab eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid;

valib sobilikud tunnus- ja ohtumärgid kaupade veokitele.

5. Hindamine

Hinnatakse:

- struktureeritud test – kaupade liigitamine ohuklasside järgi, kaupade pakendamise ja

markeerimise nõuded; eritingimusi nõudvate vedude korraldamise põhimõtted (60%);

- analüüsi ülesanded – järjestab ja valib ohuklasse (järjestust); selgitab eritingimusi

nõudvate vedude korraldamise põhimõtteid.

Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena testi ja analüüsiülesannete

koondtulemusest.


43

TOLLINDUS 1 õn (1T)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija teab Euroopa Liidu tollipoliitikat, mõistab erinevate

tolliprotseduuride sisu.


Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. TOLLILIIT. Tolliliit. Eesti ja EL. Tollinduse üldpõhimõtted.

3.2. TOLLINDUSE ARENG. Eesti Vabariigi tolliasutuste ja tollikorralduse rajamine 1918-

1923. Tolliasutused Eesti Vabariigis 1924 - 1940 a. Tolli taasloomine ja tegevuse areng 1990

kuni käesoleva ajani.

3.3. TOLLISEADUSTIK. Tolliseadustiku reguleerimisala ja põhimõisted. Ekspordi ja

impordi õiguslik reguleerimine. Tarnetingimused ja tarneklauslid (Incoterms 2000).

3.4. TOLLIPOLIITIKA JA – TOIMINGUD. Tollipoliitika ja tollikorraldus. Tollikontroll,

dokumentide vormistamine. Tollisoodustused. Tolli-deklareerimine.


selgitab tollieeskirju;

tunneb tarnetingimusi ja tarneklausleid ning teab tollisoodustusi;

selgitab tollideklareerimise ja vormistamise põhimõtteid;

nimetab ekspordi- ja impordimakse;

eristab teatud kaupade sisse-ja väljavedu;

kasutab teemakohaseid õigusakte;

deklareerib ja vormistab tollidokumente.

5. Hindamine

- struktureeritud test – tollieeskirjad, tarnetingimused, tarneklauslid, tollisoodustused,

eksprodi- ja impordimaksud (60%);

- analüüs – grupitöö, mille käigus analüüsitakse (kasutades vastavaid õigusakte)

kaupade sisse- ja väljaveo põhimõtteid (k.a maksustamine) (20%);

- praktiline ülesanne – tollidokumentide vormistamine (20%).

Mooduline hinne kujuneb mitteeristava hindamisena testi, analüüsi- ja praktilise ülesande

koondtulemusest.


44

Lisa 1. Lõpueksami läbiviimise juhend

Logistika eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb kahest osast:

1) kirjalik teoreetiline test (teadmiste hindamine);

2) praktilised ülesanded (probleemsituatsioonide lahendamine, praktiliste oskuste

hindamine).

Teoreetiline eksam võimaldab õpilasel demonstreerida lähtuvalt õpiväljunditest terviklikke

kutsealaseid teadmisi ja hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja

loovust, mõtlemisvõimet, otsustusvõimet jt isikuomadusi.

Praktiline eksam võimaldab õpilasel demonstreerida õppekava piires ja õpiväljunditele

vastavaid omandatud erialaseid teadmisi, praktilisi oskusi ning ülesannete ja

probleemsituatsioonide lahendamise oskusi.

Õpilane peab esmalt sooritama teoreetiliste teadmiste testi, mille edukas läbimine (vähemalt

tulemusele „3” rahuldav) on eelduseks praktilisele eksami osale pääsemiseks. Eksami lõplik

hinne moodustub testi ja praktilise ülesande koondhindena.

Logistika lõpueksam sooritatakse õppeperioodi lõpus. Lõpueksami võtab vastu komisjon,

mille koosseisu kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga. Eksami toimumise ja tulemuste

kohta koostatakse protokoll.

Eriolukorrad: lõpueksamilt mõjuva põhjuse tõttu puudunud õpilane võib taotleda ühe nädala

jooksul pärast eksami toimumist võimalust sooritada nimetatud eksam teisel ajal (kirjutab

taotluse eksamikomisjonile, kes teeb otsuse taotluse rahuldamiseks ja määrab lisaeksami

sooritamise aja, teavitades sellest õpilast nädala jooksul peale taotluse esitamist).

Lõpueksami sisu

Lõpueksami ettevalmistus algab erialaõpetajate teemaülesannete välja töötamisest, mis on

vastavuses õppekava ja õpiväljundite, samuti kutsestandarditega ning kehtiva

seadusandlusega (s.h logistika erialade riiklik õppekava).

Teoreetiline test koosneb küsimustest, millest osa on valikvastustega. Igale valikvastusega

küsimuses on vähemalt üks vastus õige. Küsimuste koguarv on vähemalt 40. Testi sooritamise

maksimaalne aeg arvestatakse üks minut ühele küsimusele. Teoreetiline test loetakse

sooritatuks, kui õiged vastused moodustavad kõikidest küsimustest vähemalt 80 %. Test

sooritatakse kirjalikult.

Praktiline ülesanne loetakse sooritatuks, kui praktilise ülesande lahendamine vastab

nõuetele/ hindamiskriteeriumitele ja lävendile. Probleemsituatsiooni lahendamise puhul on

tulemus positiivne kui õpilane kasutab õigeid mõisteid, selgitab nende seoseid, viitab

põhimõtetele ja ka seaduslikele normidele (mida ta tegevuste/ tööde puhul kasutab).

Probleemsituatsioonide puhul jõutakse lahendusteni, mis lähtuvad kutseeetikast, eriala

teadmiste ja oskuste kombineerimisest, samuti tööohutusest.


45

Kokkuvõtvalt nii teoreetilise testi kui praktilise ülesande sooritamiseks määratakse

kontrollaeg, mis sisaldab ka ettevalmistuse ja lõpetamise aega.

Hindamine: komisjon hindab esmalt õpiväljundite täitmist, samuti töö sooritust, kvaliteeti,

tööks kulunud aega, töökultuuri ja -ohutuse nõuete täitmist. Vajadusel täpsustab

eksamikomisjon oma hinnangut vestluse käigus.


46

Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas

Logistika erialal õppetöö läbiviimiseks on koolis olemas järgmised põhiseadmed, vahendid ja

ruumid:

Õppeklassid üld, -põhimoodulite, samuti laboratoorsete tööde õpetamiseks, mis on

varustatud tahvli, projektori ja vähemalt ühe arvutiga, näidisõppevahenditega. Arvutiklassid,

mis on varustatud vastava eriala õppeprogrammidega ja mis võimaldavad viia läbi praktiliste

laotöödokumentide koostamist/ laoprogrammi kasutamist.

Täiendavalt on võimalik kasutada õppelaborit, seda laboratoorsete tundide läbi viimiseks

transpordi ja kaubakäsitlemise tehnika, samuti veonduse loenguteemade raames:

Autotehnika labor, mis on varustatud õppevahendina kasutamiseks kohandatud

sõidukorras raskeveokiga.

Koolil on kinnine õppesõiduväljak, vajadusel tõstukijuhi õppe sooritamiseks. Rakvere

Ametikoolil on erialase kirjandusega raamatukogu.

Documents

Logistik...Lõpueksami läbiviimise juhend..... 44 Lisa 2. Õppekavaga seonduv õppebaas ..... 46 Rakvere Ametikool Logistik ... praktiline töö moodustavad 21 õppenädalat, samuti