% Rahvusooper Estonia · 2016-08-08 · Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui

% RahvusooperEstonia

2015. A MAJANDUSAASTA ARUANNERAHVUSOOPER ESTONIA

Juriidiline aadress:

Registrikood:Telefon:E-mail:Internet! koduleht:

Pohitegevusala:

Audiitor:

Estonia puiestee 410148, TallinnEesti Vabariik74000033683 [email protected], ballet!-, opereti- ja muusikalizanris loodud teosteavalike esituste regulaame korraldamine etendustejakontsertide naol

AS PricewaterhouseCoopersAmandeaastaalgusjalopp: 01.01.2015-31.12.2015

Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta aruanne

Sisukord

RAHVUSOOPERILUHIISELOOMUSTUS............................................................................ 3TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................4RAAMATUPIDAMISEAASTAARUANNE.........................................................................23Bilanss...................................................................................................................................... 23Tulemiaruanne.......................................................................................................................... 24

Rahavoogudeamanne.............................................................................................................. 25Netovara muutuste amanne...................................................................................................... 26

Raamatupidamiseaastaaruandelisad....................................................................................... 27Lisa 1 Arvestus-jaaruandluspohimotted................................................................................. 27Lisa 2 Raha............................................................................................................................... 32

Lisa 3 Noudedja ettemaksed ................................................................................................... 32Lisa 4Maksud.......................................................................................................................... 32Lisa 5 Vamd............................................................................................................................. 33

Lisa 6 Materiaalnejaimmateriaalnepohivara......................................................................... 33Lisa 7 Voladja ettemaksed...................................................................................................... 34Lisa 8 Kasutusrent.................................................................................................................... 34

Lisa 9 Laenukohustusedja-nouded ........................................................................................ 35Lisa 10 Toetused...................................................................................................................... 36

Lisa 11 Muugitulu.................................................................................................................... 37Lisa 12 Muudtegevustulud...................................................................................................... 38Lisa 13 Kaubad, toore, materjaljateenused............................................................................ 38Lisa 14 Mitmesugusedtegevuskulud....................................................................................... 38Lisa 15 Toojou kulud............................................................................................................... 39Lisa 16 Tehingudseotudosapooltega...................................................................................... 39Lisa 17 Muu oluline informatsioon.......................................................................................... 40SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE................................................................. 41Tegevjuhtkonnaallkirjad 2015.a majandusaastaaruandele..................................................... 42N6ukoguallkirjad2015.a. majandusaastaaruandele............................................................... 43Rahvusooper Estonia muugituluvastavaltEMTAK 2015-le................................................... 44


RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- jamanguselts ,,Estonia". Seltsi algatuselja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalneTeater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakseka praegu. Parast draamatmpi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudespublikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- jalastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-oigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu voetud Rahvusooperiseadusele. Seaduse jargi on rahvusooperi eesmargiks edendada eesti rahvuslikku teatri- jamuusikakulhmri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja valismaal ning teha maailmamuusika- ja teatrikultuuri saavutused kattesaadavaks Eestis.

Vastavalt seadusele on rahvusooperi iilesanneteks:1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikalizanris loodud teoste avalike esituste regulaamekorraldamine etendusteja kontsertide naol;2) etendusteja kontsertide korge kunstilise taseme tagamine;3) eesti alguparase muusikateatri repertuaari sihiparane propageerimine, autoritelt uute teostetellimineja nende teoste kasutamine;4) maailma muusika- ja teatrikultuuri vaartteoste ning korgetasemeliste kiilalisesinejatetutvustamine etendusteja kontsertide kaudu;5) oma etenduste ning lauljate, tantsijateja muusikute tutvustamine valismaal;6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendeletaiendoppe voimaldamine;7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;8) oma etendusteja kontsertidejaadvustamise korraldamine;9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostoos.

MISSIOON - Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletizanrite arendamine,korgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine varskel ja motestatud moel ning seelabimuusikateatri traditsioonide sailitamine Eestis.

VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tooandja Eesti kultuurimaastikul ningomades Pohja-ja Baltimaade uht korgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate,muusikute ja lavastajate sihiparase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikuskultuuripoliitikas prioriteediks number uks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas.

VAARTUSED. Unikaalsus - ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi sailimineon tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo sailimisele eestlaste meeltes.. Traditsioone vaartustav ja innovaatiline - rahvusooper on aja ja uhiskonna arengutegakaasas kaiv organisatsioon, mis oma eesmarkide saavutamiseks kasutab koige uuemaidtehnoloogiaid, sailitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone.

Avatus ja paindlikkus - rahvusooperis tootab kohanemis- ja oppimisvoimelinepersonal, kes suudab timber orienteeruda vastavalt valiskeskkonna muutumisest tingitudvajadustele.

Professionaalsus ja usaldusvaarsus - rahvusooperi spetsialistide kompetentsist soltubteatri usaldusvaarus ja koostoovoimelisus, maine ning positsioon uhiskonnas. Rahvusooper onteatrikaitumise ja teatris kaimise mojutaja.


TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2015 toimus kokku 373 etendustjakontserti (2014. aastal 338). Statsionaaris toimus305 etendust (2014. aastal 307), neist 68 ooperietendust (2014. aastal 84), 83 balletietendust(2014. aastal 96), 80 operetietendust (2014. aastal 72) ja 74 kontserti (2014. aastal 55).Valjaspool statsionaari toimus 55 etendustja kontserti (2014. aastal 31), valjaspool Eestit 13etendust (2014. aastal etendusi ei toimunud).

Rahvusooperi repertuaaris oli 2015. a 15 ooperit (2014. aastal 14), 15 balletti (2014. aastal 15),4 operetti (2014. aastal 4)ja 3 lasteetendust (2014. aastal 2).

Etenduse Ink Etenduste arv Teenitud tuluOOPER 68 36525 554 891BALLETT 74 50325 687 155OPERETT 60 42141 652 130KONTSERT 12 7820 129917TALVEAED 62 5990 21431MUUD RUUMID 29 2864 19983

VALJASPOOLSTATSIONAARI

55 26903 152061

VALISMAA 13 13787 0

KOKKU 373 186 355 2 217 568

Suures saalis oil vaatajaid 136 811 ja saali taituvuseks 87, 82% (2014. a. vaatajaid 126 282 jasaali taituvus 83, 35%).

2015. aasta edukamad lavastused olid ooperitest ,, Carmen", ballettidest ,, Kratt", operettidest"Mees La Manchast" ja lastemuusikalidest ,,Karlsson katuselt"

UUSLAVASTUSED

TSIRKUSPRINTSESSImre Kalmani operett kahes vaatusesJulius Brammeri ja Alfred Griinwaldi libreto, Thomas Mittmanni dramatiseeringLaulutekstide tolge: Peeter VolkonskiEsietendus 3. jaanuaril 2015 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Lauri Sirp, Jiiri Alperten, Kaspar MandLavastaja: Thomas Mittmann (Saksamaa)Kunstnik: Gilberto Giardini (Saksamaa)Valguskunstnik: Anton KulaginVene tantsu koreograaf: Marina Kesler


ONEGINJohn Cranko ballett Aleksandr Puskini ainetel

Koreograaf-lavastaja: John Cranko (Stuttgardi Ballett)Pjotr Tsaikovski muusika, arranzeerija Kurt-Heinz Stolze (Saksamaa)Esietendus Rahvusooperis Estonia 19. martsil 2015

Dirigendid: Vello Pahn, Jiiri Alperten, Kaspar MandLavale seadnud: Jane Bourne (Inglismaa)Kunstnik: Thomas Mika (Saksamaa)Valguskunstnik: Steen Bjarke (Taani)Kunstniku assistent: Diana Eckmann (Saksamaa)

CARDILLACPaul Hindemithi ooperFerdinand Lioni libreto E. T. A. Hoffmanni novelli ,, Das Fraulein von Scuderi" ainetelMaailmaesietendus 9. novembril 1926 Dresdeni SemperoperisEsietendus Rahvusooperis Estonia 14. mail 2015

Esmakordselt Eestis!

Dirigendid: Vello Pahn, Risto Joost, Lauri SirpLavastaja: Vilppu Kiljunen (Soome)Kunstnik: Kimmo Viskari (Soome)Valguskunstnik: Anton Kulagin

KRATTEduard Tubina ballett kahes vaatuses

Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2015

Koreograaf-lavastaja: Marina KeslerDirigendid: Vello Pahn, Lauri Sirp, Kaspar MandKostiiumikunstnik: Gerly TinnDekoratsioonikunstnik: Madis Nurms

Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater)Videokunstnik: Argo Valdmaa (Endla Teater)Graafika: Joanita Janson

Rahvusooper Estonia orkester, naiskoorja Eesti Rahvusballett

KARLSSON KATUSELTMuusikal Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetelHelilooja Tauno Aints, libretist WimbergMaailmaesietendus 6. novembril 2015 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Kaspar Mand, Lauri SirpLavastaja: Ain MaeotsKunstnik: lir Hermeliin

Koreograaf: Andre Laine


Valguskunstnik: Priidu Adlas

KONTSERDID

Kontserdisarjad ,,Sibelius 150" ja ,,KuIdne klassika"RAHVUSOOPER ESTONIA SUMFOONIAORKESTER (korraldaja Eesti Kontsert)19. veebruaril 2015 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Vello PahnSolist: Henning Kraggerud (viiul, Norra)Rahvusooper Estonia orkester

Ettekandele tulid Jean Sibeliuse Sumfoonia nr 2 D-duur op. 43 ja Viiulikontsert d-moll op. 47

Korraldaja: Eesti Kontsert

GALAKONTSERT - GEORG OTS 9521. martsil 2015 Estonia teatrisaalis

Dirigendid: Vello Pahn, Juri Alperten

Juubeligalal kolasid katkendid annastatud laulja repertuaarist. Esinesid Helena Juntunen(sopran, Soome), Maksim Faster (tenor, Moskva Suur Teater), Pavlo Balakin (bass), RaunoElp (bariton), Tonu Kilgas (bariton), Kadri Kipper (sopran), Mihhail Kriiva (pianist,Tallinna Muusikakeskkool), OUver Kuusik (tenor), Andres Koster (tenor), Mart Laur(bass), Juuli Lill (metsosopran), Urmas Poldma (tenor), Kristel Partna (sopran), Aare Saal(bariton), Rene Soom (bariton), Janne Sevtsenko (sopran), Olga Zaitseva (sopran), JassiZahharov (bariton), Heli Veskus (sopran)

Rahvusooper Estonia koorja orkester, Eesti Rahvusballett

EESTI TEATRI AASTAAUHINDADE GALA27. martsil 2015 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Vello Pahn, Jiiri Alperten, Lauri SirpLavastaja: Mart MikkKoreograaf: Toomas EdurOhtujuhid: Janne Sevtsenko, Rene SoomEsinesid Jarek Kasar, Kristi Miihling (kannel), Jonatan Davidsson (Eesti Rahvusballett),Ekaterina Oleynik (Eesti Rahvusballett), Rauno Elp (bariton), Tonu Kilgas (bariton), AareSaal (bariton), Mart Laur (bass)

Rahvusooper Estonia orkester, koorja Eesti Rahvusballett


VANA TALLINN GALA29. augustil 2015 Vanemuise kontserdimajas5. septembril 2015 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Vello PahnSolistid: Marie Fajtova (sopran, Tsehhi), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Luc Robert (tenor, Kanada), Rauno EIp (bariton), Ain Anger (bass, ViiniRiigiooper)Rahvusooper Estonia koorja orkester

JOHVI KONTSERDIMAJA 109. oktoobril 2015 kontsert Johvi kontserdimajas

Dirigent: Kaspar MandRahvusooper Estonia orkester

ESTONIA SELTS 150Galakontsert 22. oktoobril 2015

Lavastaja: Arne MikkDirigendid: Neeme Jarvi, Jiiri Alperten, Lauri SirpKunstnik: Kristel LinnutajaRahvusooper Estonia koormeister: Elmo TiisvaldEstonia Seltsi koori koormeister: Heli JiirgensonPianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Jaanika Rand-Sirp

Solistid: Kristel Partna (sopran), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), JuuliLill (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Andres Koster (tenor), Mart Madiste (tenor),Rauno EIp (bariton), Aare Saal (bariton), Rene Soom (bariton), Jassi Zahharov (bariton),Pavlo Balakin (bass). Mart Laur (bass), Mati Palm (bass), Jaakko Ryhanen (bass,Soome), Anatoli Arhangelski (Eesti Rahvusballett), Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett),Aleksandr Prigorovski (Eesti Rahvusballett), Alena Shkatula (Eesti Rahvusballett),Andrus Haav (viiul), Mait Malmsten (naitleja), Rahvusooper Estonia koor ja orkester,Estonia Seltsi koor, Eesti Rahvusballett

ARABELLARichard Straussi koomilise ooperi kontsertettekanne 18. novembril 2015 Estoniakontserdisaalis

Libreto: Hugo von Hofi-nannsthal

Esmakordselt Eestis!

Dirigent: Vello PahnSolistid: Kristiane Kaiser (sopran, Austria), Kristel Partna (sopran), PavloBalakin (bass), Juuli LU1 (metsosopran), Morten Frank Larsen (bariton, Taani), RomanSadnik (tenor, Austria), Oliver Kuusik (tenor), Aare Saal (bariton), MartLaur (bass), Pirjo Jonas (sopran, Vanemuise teater), Helen Lokuta (metsosopran)


,,Arabella"jatkas rahvusooperi ooperite kontsertettekannete sarja, ning oli seitsmeteistkunmeskontserdilaval kolav teas.

RAHVUSOOPERI JOULUTERVITUSTallinna Jaani kirikus 20. detsembril 2015 kell 17.00

Dirigent: Kaspar MandSolistid: Maria Melaha, Olga Zaitseva, Helen Lokuta, Oliver Kuusik, EdmundsAltmanisKoormeister: Elmo Tiisvald

Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Ashot Drnayan-BabrouskiRahvusooperi koorja orkester

Lisaks tuntud joululauludele kolasid Ottorino Respighi ,, Campanae parisienses et aria" ja,,Bergamasca" Vanade tantsude ja aariate suidist nr 2 ning luuriline ,,Tervituslaul Kristuseilmale tuleku puhul" (,, Lauda per la Nativita del Signore"), Rossini Teema ja variatsioonidklametile ja orkestrile, Mozarti ,, Exsultate, jubilate" ning Michael Praetoriuse ,, Uks roosikeon tousnud".

KONTSERDID JA LAVASTUSED TALVEAIAS

Estonia talveaias toimusid jargmised kontserdid ja noorteprojektid: ,, Antonio Vivaldi,,Aastaajad"" (6. 01, 21. 12), »Huntja seitse kitsetalle" (26. 01, 16.02, 2.03, 6. 04, 4.05, 14. 09,19. 10, 16. 11, 14. 12), ,, Prantsuse romantilise kammennuusika ohtu" (27. 01), ,, Vene talv"(17. 02), ,, Kontsert koige pisematele" (19. 01, 21. 02, 9. 03, 18.04, 16. 05, 19. 09, 17. 10, 23. 11,12. 12), ,, Berlim 1930" (10. 02, 7.04), ,, Ka ooper kolab tuttavalt" (16. 03, 11.05, 28. 09, 26. 10,30. 11), ,, Prantsuse sansooni tahed: Jacques Breli laulud" (18. 03, 5. 05), , Jberian folkensemble" (21. 03), ,, Georg Otsa laulud" (24. 03, 28. 04), ,, Helisev muusika" (13. 05), ,, Mmuhispaania aias / En mi jardin Espanol" (15. 09, 17. 11), ,, Teid armastasin" (29. 09, 24. 11),,,Estonian Voices - ,,01e hea"" (7. 10), ,,Mulle meenub uks laul / Je me souviens d'unechanson" (13. 10, 2. 12), ,, Ja klaasides sadeleb vein" (21. 10, 18. 12), ,, Pohjamaised viisid..."(27. 10), Buenos Aires - cafe 1930" (11. 11), ,, Tahesara" (15. 11), ,, Retro raadio" (21. 11),,,Klaveriloomad. Lumised lood" (28. 11, 6. 12, 13. 12)

KONTSERDID TALLINNA RAEKOJAS

RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPAEVAKONTSERT8. martsil 2015 kell 19.00 Tallinna raekojas

Rahvusooper Estonia koori solistide esituses kolasid katkendid Berliozi, Denza, Sibeliuse,Schuberti, Gastaldoni, Tsaikovski, Saare jt loomingust. Koormeister Elmo Tiisvald.


KONTSERDID TALLINNA MUSTPEADE MAJAS

TENORITE KULLAFONDKontsert 19. augustil 2015

Luc Robert (tenor, Kanada), klaveril Tarmo Eespere (Rahvusooper Estonia)Kavas oli esiettekanne Rene Eespere ,,Carmen ventosum", ladinakeelne tekst Aime Lill.Kolasid armastatud ooperiaariad ning itaalia ja prantsuse laulud Bizet', Verdi, Puccini,Leoncavallo, Tosti jt loomingust.

BALLETIGALAD

RAHVUSVAHELISE TANTSUPAEVA GALA3. mail 2015

Kunstilinejuht: Toomas Edur

Traditsioonilisel rahvusvahelise tantsupaeva galal tulid ettekandele katkendid annastatudballetiklassikastja kaasaegsest tantsukunstist.

Esinesid: Maria Seletskaja ja David Jonathan (Flandria Kuninglik Ballett), Rena Narumi,Anton Valdbauer (Rootsi Kuninglik Ballett), Maksim Tsastsegorov, KatherinaMarkowskaja (Baieri Riigiballett Munchenis), Brandon Alexander (Teater Vanemuine)ning Eesti Rahvusballeti solistid Alena Shkatula, Denis Klimuk, Abigail Sheppard,Gabriel Davidsson, Jonatan Davidsson, Luana Georg, Sergei Upkin, Ekaterina Oleynik,Jevgeni Grib jt.

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA31. mail2015kelll2. 00

FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS

FESTIVAL ,,SUUR TSAIKOVSKI"15-19. aprillil 2015

Rahvusooper Estonia tahistas Pjotr Tsaikovski 175. simniaastapaeva festivaliga, kus tuliettekandele valik helilooja mitmekulgsest loomingust:

15.04 Cranko ballett ,,0negin", dirigent Juri Alperten16.04 Tsaikovski ooper ,,Padaemand", kulalissolist Avgust Amonov (tenor, Maria teater),dirigent Juri Alperten17.04 Tsaikovski balletigala Estonia teatrisaalis. Esinesid: Maria Seletskaja (FlandriaKuninglik Ballett), David Jonathan (Flandria Kuninglik Ballett), Mario Labrador


(Peterburi Mihhailovski teater), Hayley Jean Blackburn (Teater Vanemuine) ja JacobHoover (Teater Vanemuine) ja Eesti Rahvusballeti solistid.17.04 Siimfooniakontsert Tsaikovski muusikast Estonia kontserdisaalis, pianist VladimirMisuk, dirigent Nikolai Aleksejev.18.04 Tsaikovski ballett ,, Uinuv kaunitar", dirigent Vello Pahn ja Tsaikovski ooperigala,kulalissolistid Tamara Kalinkina (sopran, Ukraina Rahvusooper), Avgust Amonov (tenor,Maria teater), Oleksandr Melnotsuk (bariton, Ukraina Rahvusooper), dirigendid Vello Pahn,Nikolai Aleksejev, Jiiri Alperten, Lauri Sirp, Kaspar Mand19.04 Tsaikovski ooper ,, Padaemand", kulalissolist Avgust Amonov (tenor, Maria teater),dirigent Jiiri Alperten

HOOAJA AVAFESTIVAL ,,ESTONIA TEATRILAAT"4-6. septembril2015

Kolmepaevasel festivalil tutvustati hooaja uudisteoseid: esimene paev oli puhendatudooperile, operetile ja muusikalile, teine paev balletile. Kaasa tegid noored lauljad ja tantsijadEesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Tallinna Balletikoolist, samuti tsirkusestuudio,,Folie" noored opilased. Festivali lopetas teatrimaja timber toimuv laat.

,,ESTONIA TEATRIBUSS"10-13. septembrini2015

110. hooaja alguses toi Rahvusooper Estonia Eesti teatrisobrad soodsalt ja mugavaltetendustele. ,, Estonia teatribuss" soitis teatrisse Narva, Viljandi ja Pamu suunalt. Vaadatiuusimaid lavastusi teatri repertuaaris: operette ,, Tsirkusprintsess" (10. 09) ja ,, Savoy ball"(13. 09), balletti ,, 0negin" (11. 09) ja ooperit ,, Armujook" (12. 09).

RAHVUSOOPER ESTONIA SUNNIPAEV16. septembril2015

16. septembril tahistas Rahvusooper Estonia oma 109. sunnipaeva, jatkates traditsioonikutsuda tahtpaevale koiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Lisaks koosviibimisele pakkusteater voimalust vaadata Tubina balleti ,,Kratt" peaproovi.

HARJUMAA BALL30. detsembril2015

ESTONIA BALL - VALSIKUNINGAS STRAUSS31. detsembril2015

10


RINGREISID

RAHVUSOOPER ESTONIA KULALISETENDUSED

SEVILLA6.-12.01Teatro de la Maestranzas anti neli etendust Tsaikovski balletiga ,, Pahklipureja". Dirigent:Risto Joost.

PARNU11.02 - Kalmani operett ,, Tsirkusprintsess" Pamu kontserdimajas kell 13. 00 ja 18. 0023.10 - Verdi ooper ,,La traviata" Pamu kontserdimajas kell 19.00

PAIDE4.03 - Kalmani operett ,, Tsirkusprintsess" Paide Kultuurikeskuses kell 14. 00 ja 19.0014. 10 - Leigh' muuusikal ,, Mees La Manchast" Paide Kultuurikeskuses kell 14. 00 ja 19. 00

TARTU24. 03 - Abraham! operett ,, Savoy ball" Tartu Vanemuise teatris kell 13. 00 ja 19. 0011.10 - Minkuse ballett ,, Bajadeer" Tartu Vanemuise teatris kell 14. 00 ja 18. 00

VILJANDI21.04 - Abraham! operett ,, Savoy ball" Tartu Vanemuise teatris kell 13.00 ja 19.00

TAMPERE13.-15.11Tampere-Talos anti neli etendust Kocsaki/Harangozo balletiga ,, Lumivalgeke ja 7poialpoissi". Dirigent: Kaspar Mand.

JOHVI29. 11 - Kalmani operett ,, Tsirkusprintsess" Johvi kontserdimajas kell 13.00 ja 18. 00

VENEETSIA10.-16. 12La Fenice teatris anti viis etendust Minkuse balletiga ,,Bajadeer". Dirigent: Risto Joost.

JUUBELID

KiriU Raudsepp 100

10. aprillil avati Estonia teatri I rodu galeriis kauaaegse estoonlase, peadirigent KirillRaudsepa bust, mille autor on skulptor Tonu Maarand. 5. aprillil 2015 moodus Raudsqiasunnist 100 aastat. Maestro dirigeerimisel joudis neljakumne kahe aastajooksul Estonia lavaleule seitsmekumne lavastuse, lisaks maailmaklassikale ka arvukalt eesti alguparandeid. Bustitellis Rahvusooper Estonia j a selle teostamist toetas Eesti Kultuurkapital.

11

Rahvusooper Estonia 2015. amajandusaastaaruanne

PADAEMAND - Eldor Renter 9016. aprillil2015

CYRANO DE BERGERAC - Eino Tamberg 8527. mail 2015Etenduse eel anti valja teose klaviirja naidati luhifilmi heliloojast.

KRATT - Eesti Heliloojate Lut 9019. septembril2015

Etendusele eelnes infotund Sinises saalis kell 18.00. Infotunni kulalisteks olid koreograafMarina Keslerja folklorist Marju Koivupuu.

KRATT - Enn Save 7526. septembril2015

Etenduse eel naidati Eim Suvest luhifilmi.

LA TRAVIATA - Anu Kaal 755. novembril2015

CARMEN - Urve Tauts 8012. novembril2015

MINU VEETLEV LEEDI - Rostislav Gurjev 709. detsembril2015

SALVESTUSED JA TRUKISED. 26.02 joudis muugile Charles Gounod' ooperi ,,Faust" DVD, mis salvestati

rahvusooperis 23. ja 25. jaanuaril 2014 koostoos Eesti Rahvusringhaalinguga.Laulavad Oliver Kuusik, Ain Anger, Joanna Freszel, Rauno Elp, Helen Lokuta, MartLaur, Urmas Poldma jt, dirigent Vello Pahn. 2012. aastal esietendunud ,, Fausti"lavastas Dmitri Bertman ja kujundas Ene-Liis Semper. DVD valmis koostoosplaadifirmaga Estonian Record Productions.

. 10.03 ilmus noortele suunatud triikis ,, Balletivihik", mis tutvustab balleti olemust.,,Balletivihik" onjarg aastavarem ilmunud ,, 0operivihikule".

NAITUSEDJaanuaris oli publiku jalutusmumis fotonaitus ,, Tskkusprintsessi" lavastusest hooajal1963/64. Lisaks eksponeeriti Georg Otsa frakki (Mister X) ja Haili Sammelselja kleiti(Theodore Verdier).

. Martsis oli seoses Georg Otsa 95. sunniaastapaevaga publiku fuajees valjapanek lauljaisiklikest esemetest ja fotokoopiad karikatuursetest visanditest, narrimuts ooperist,,Rigoletto", tema enda katega valmistatud laevamakett pudelis, fotoaparaatjpm.

12


Aprillis oli Pjotr Tsaikovski 175. sunniaastapaevaja festivali ,,Suur Tsaikovski" puhulkohvikus Colombina avatud fotonaitus ,, Tsaikovski ooperid ja balletid labi aegadeRahvusooperis Estonia".Aprillis oli Estonia kauaaegse kunstniku Eldor Renteri 90. sunniaastapaeva puhulsisestendil ,, Aegja inimesed" fotonaitus ,, Ilu looja - Eldor Renter 90" ning 16. aprillilnaidati enne Renterile puhendatud ,,Padaemanda" etendust vanameistrist kokkupandud liihifilmi.September-november oli I rodu mademel fotonaitus ,, Enn Suve 75". 26. septembri,,Rrati" etenduse eel naidati Enn Suvest liihifilmi.110. hooaja puhul olid mannekeenid publiku poolel riietahid 20. sajandi alguseteatrikiilastajatele samaselt. Naitus valmis koostoos Eesti Ajaloomuuseumi ja EestiTeatri- ja Muusikamuuseumiga.Alates oktoobrist labi maja naitused ,,Estonia Selts 150". Eksponeeriti esemeid jafotosid, valjapanekud valmisid koostoos Eesti Ajaloomuuseumiga.November-detsember oli Sinise saali ees fotonaitus ,,Anu Kaal 75" ja eksponeeritiVioletta kostiiumi 1974. aasta ,,La traviata" lavastusest.November-detsember oli I rodu mademel fotonaitus ,,Urve Tauts 80" ja eksponeeritiCarmeni kostuiimi 1982. aasta lavastusest ,,Carmen". Naitus valmis koostoos Teatri-ja Muusikamuuseumiga.Alates detsembrist oli I rodu mademel fotonaitus ,,Rostislav Gurjev 75".Alates detsembrist oli Sinise saali ees fotonaitus ,,Krista Saar 70" ja eksponeeritikostiiume 1994. aasta lavastusest ,,Viini veri".

TEENINDATUD KULALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVOTUD

2015. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaaUs, kammersaalis, talveaias, Valges jaSinises saalis 105 uritist. Kokku kiilastas rahvusooperit 9326 klienti. (2014. aastal oli kokku143 uritust).

Suuremad ning olulisemad neist olid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi vastuvott(2.02), Eesti teatri aastaauhindade gala (27.03), Ida-Tallinna Keskhaigla 230. sunnipaev(14. 10), Saku Olletehase 230. sunnipaev (23. 10), ERGO kindlustuse 25. sunnipaev (1. 12)SEB aastalopu vastuvott (15. 12), Harjumaaball (30. 12.) ja Estonia ball (31. 12.).

Toitlustusteenistus teenindas 2015. aastal tellimusurituste kliente, etenduste ja kontsertidekulastajaid teatri baarides Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali baarides, kohvikusPizzicato, kammersaali baaris ja talveaia baaris. Kokku teenindati 2015. aastal erinevateurituste raames 43 509 kulastajat (2014. aastal 38 403 kulastajat).

TURUNDUSLIKUD ETTEVOTMISED 2015

Reklaamiproj ektid:

. 16.04 kulastas Sky+ raadio stuudiot Tuhkatriinu baleriini Luana Georgi isikus jakutsus saatejuhte ballette vaatama ning arvustama. Ootamatu kulaskaik palvis paljutahelepanuja eetriaega.

13


Mais valmis Solo Sokos Hotel Estoria (Vim hotell) poolt koostatud raamat ,,Ule 100poneva, veidra, unikaalse ja olulise pohjuse, et tulla Eestisse!". Neljakeelsesseraamatusse (inglise, vene, soome ja eesti) on kogutud iile saja fotodega illustreeritudloo pea sajalt Eesti organisatsioonilt. Estonia teatri load algavad raamatus kiisimustega,,Milline on maailma ainuke riigi nime kandev ooperimaja?", ,, Kus toimusid maailmaesimesed tostmise meistrivoistlused?" ja ,,Kes olid printsess Diana lemmikudballetilaval?" Aasta varem valmisid hotellis sama temaatikaga toad, kus stendidelpohjalik info ja fotod.Augustis avati uus lastele ja noortele ning opetajatele ja lastevanematele moeldudkoduleht http ://www. opera, ee/noored/.21.08 ja 30. 10 ilmus Postimehe vahel uus Estonia ajakiri Estoonlane, mis ihnub nelikorda aastas.

26.08 avati hooaeg etendusega ,,Tsirkusprintsess". Rahvusooper Estonia alustas 110.hooaega renoveeritud teatrisaalis. Suvel koostoos Bauhofiga toimunud tehnilisteruumide umberehituse j a I rodu laiendamise jargselt on teatrisaalis 700 asemel 800istekohta. Lisaks ruumide kaasajastamisele soetas teater lava ja publikut teenindavalepersonalile uue sidesusteemi, et tagada kvaliteetne kahepoolne kommunikatsioonetenduste ajal terves majas. Etenduste teenindamise taset tostavad hinduvalt uus heli-ja valgustehnika ning stangede juhtimiskeskus.29.08 toimus kultuurilaat Paide Kultuurikeskuses, kus Estonia tutvustas algavat 110.hooaega. Katkenditega muusikalist ,,Mees La Manchast" ja balletist ,,Bajadeer"esinesid Rene Soom, Tonu Kark, Nanae Maruyama, Sergei Upkin, klaveril RiinaPikani. Muudi kostuumeja teati-imeeneid.10.-13. septembrini toi Estonia teatribuss teatrisobrad Tallinnasse etendusteleViljandist, Vohmast, Turilt, Paidest, Narvast, Johvist, Kohtla-Jarvelt, Rakverest,Pamust, Pamu-Jaagupist, Jarvakandist ja Raplast. Kavas olid ooper ,, Armujook",ballett ,, 0negin" ning operetid ,, Savoy ball" ja ,,Tsirkusprintsess".Toimus 110. hooaja alguse teatrilaat 4.-6. septembrini ja piletite soodusmuugikampaania 24. 08-6. 09.Rahvusooperi uudiskiri ilmus kaks korda kuus hooaja valtel.

Meedia

27.03 toimus Eesti teatii aastaauhindade gala Rahvusooperis Estonia. Pidulikku galatkajastas Ringvaade ja sellest tehti otseulekaime ETVs. Sundmusele eelnes elavatekutsete saatmine teatritele, kus rahvusooperi solistid edastasid kutse lauldes jatantsides.

9.09 laks ERRi hommikuprogramm Terevisioon eetrisse Estonia lavalt. Teatraalsesvotmes edastati uudiseid, esinesid Rahvusooper Estonia solistid, koor, orkester japoistekoor. Tutvustati alanud 110. hooaega.26. 12 esilinastus ETVs dokumentaalfilm ,,Giuseppe ja Adele". Film kajastab 2013.aastal Itaalia saatkonna, Rahvusooper Estonia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiagakoostoos korraldahid Verdi-teemalise esseekonkursi voitja, Hiiumaa koolitudmkuAdele Vaksi preemiareisi Itaaliasse Verdiga seotud paikadesse. Helilooja 200.sunniaastapaeva puhul korraldatud esseekonkursil osales 500 Eesti kooliopilast, keskirjutasid Estonias nahtud ooperi ,,Rigoletto" proovi pohjal essee. 400 laekunud toohulgast valiti parimaks Hiiumaa koolitudruku Adele Vaksi kirjutis. Filmi rezissoor onUlle Oun, produtsent Ruth Alakiila.

14


27. 12 joudis ETV eetrisse Rahvusooper Estonia ooperilavastus ,,Faust" koospilguheitega kulisside taha. Saate rezissoor Ulle Oun, helirezissoorid Tanel Klesmentja Kaspar Kamer.

Koolitusproj ektid taiskasvanutele:

. Esietendustega seotud infotunnid kulastajatele: ,,Tsirkusprintsess" (9.01), ,,0negin"(1. 04), ,, Cardillac" (21. 05), ,, Kratt" (19. 09), ,, Karlsson katuselt" (8. 11).

. 19. ja 20.05 laulsid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored lauljad koiki peaosiDonizetti koomilises ooperis ,, Armujook". Koostoo andis suureparase voimaluselulituda Eesti suurima muusikateatii uhte menukaimasse lavastusse, andes noorelelauljale olulise kogemuse reaalse etenduse kontekstis. EMTA tudengite jacks ommeldikostiiumid parajaks ja lavastaja Georg Malvius soitis isiklikult noori juhendama.Estonia laval on EMTA diplomilavastusi toimunud varemgi, kuid niivord mastaapneja keerukas ettevotmine, kus noored lauljad lulituvad teatri repertuaaris olevasselavastusse, toimus esmakordselt. Esinesid: Yin Jie (doktorioppe TV kursus) -Nemorino, Maria Melaha (magistrioppe I kursus) ja Ksenia Kutsukova (magistrioppeII kursus) - Adina, Tamar Nugis (magistrioppe I kursus) ja Andrejs Krutojs(magistrioppe II kursus) - Belcore, Luca De Lorenzo (Itaalia, Erasmus programmivahetusuliopilane San Pietro Majella konservatooriumist) - Dulcamara, Egle Troon(magistrioppe II kursus) ja Elina Netsajeva (magistrioppe I kursus) - Giannetta.

. Igal reedel (eesti keeles) ja laupaeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsedekskursioonid.

Rahvusvaheliae turundus:

. Rahvusooperi tegemisi kajastasid Opem Welt (Saksa), Dance Europe jacriticaldance. com (London), drammaturgia. fupress. net (Itaalia), ioco. de jaopemnetz.de (Saksa), bachtrack.com ja der-neue-merker.com (Austria),dansportalen-seja Seen and Heard International (Rootsi).

. 3.01 toimunud Imre Kalmani opereti ,,Tsirkusprintsess" esietendust kiilastas heliloojatiitar Yvonne Kalman Mehhikost.

. 2.-6. 06 filmis Austria eratelekanal Servus TV sarja ,, Kultour mit Holender" saadet,,Tallmn - Freihit durch Musik", mille saatejuhiks on endine Viini Riigiooperi direktorloan Holender. Peamiselt Estonias filmihid pooletunnine saade oli eetris 17. 10.

. 17.09 hooaja avauritus Tallinna giididele. Giidid kiilastasid Puccini ooperi ,,Tosca"etendust.

. 18.09 viibis balleti ,,Kratt" esietendusel helilooja Eduard Tubina poeg Eino TubinTurgist.

. 21. 11 kulastas eraviisiliselt Estoniat Tai printsess HRH Maha Chakri Sirindhom javaatas Tubina balleti ,, Kratt" etendust.

Laste- ja noorteprojektid

Haridusprojektid noorele publikule. 26. 02 haridusprojekt ,, Paikesekuningast Kratini" Rannamoisa lasteaias, osales 80 last.. 4. 03 haridusprojekt ,, Ka ooper kolab tuttavalt" Kose Gumnaasiumis ja Paide

Kultuurikeskuses, osales 182 last.

15


11.03 toimus I koolinoorte teatripaev Pamus, kus 100 last osales projektides ,,Huntjaseitse kitsetalle" ning ,,Paikesekuningast kratini".Eesti Rahvusballett korraldas moodunud sugisel esseekonkursi, milles raames kutsutinoori vaatama ja arvustama balletiohtut ,, Symbiont(s). Petmshka". 15. 01 kuulutasidSuurbritaimia suursaadik Eestis Chris Holtby ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juhtToomas Edur valja esseekonkursi ,,Mînu tantsuelamus" voitjad. Parima too autoriksoli nooremas vanuseruhmas Mirel Mesila Tallinna Reaalkoolist ning vanemasvanuseriihmas Stina Aava Gustav Adolfi Gumnaasiumist. Laureaatidele oli auhinnaks

soit Londonisse sealse balletieluga tutvuma. Reis sai teoks 20.-22. 03, kaasas olidToomas Edur, Kaie Korb ja ERR-i saate ,, Ringvaade" meeskond.9.-10.04 toimus ringreis Laane-Vimmaal projektiga ,,Ka ooper kolab tuttavalt".Kulastati Vosu Pohikooli, Kunda Uhisgumnaasiumi, Kadrina Keskkooli, Vinni-PajustiGunmaasiumi, Laekvere Pohikooli ja Tamsalu Gumnaasiumi, osales 423 opilast.13.-14.04 toimus ringreis Laane-Virumaal projektiga ,,Paikesekuningast Kratini".Kulastati Haljala Gumnaasiumi, Uhtna Pohikooli, Lasila Pohikooli, Rakvere Muusika-ja Teatrikooli ,,Kaur", Roela Lasteaed-Pohikooli, Vaike-Maarja Gumnaasiumi, TapaGumnaasiumi, osales 519 opilast.Toimusid suvised linnalaagrid: 15.-19.06 ,,Helisev muusika" (37 osalejat), 29.06-3.07,,Mary Poppins" (30 osalejat)ja 13-15. 08, 17-18. 08 ,,Fantaasia nadal" (29 osalejat).Lirmalaagrite juhendajad olid Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal, Ulla Millistfer jaWANTED! vabatahtlikud.

24.09 toimus teatris 110. hooaja infopaev opetajatele. Osales 80 opetajat ning lihiseltkulastati Hindemithi ooperi ,, Cardillac" etendust. 18.09 ilmus ,, 0petajate Leht", millevahel oil haridusprojektide kalender-plakat ja Estonia haridusprojekte tutvustavartikkel.

21.09 toimus balleti ajalugu tutvustava haridusprojekti ,,Balletilugu" esietendus.Projekti viivad labi Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Aare Kodasma, Aimeli TohverjaTuuli Potik.

26.09 toimus vestlusohtu uuest hooajast Rahvusooper Estonia vabatahtlikega.14. 10 toimus valjasoit haridusprojektiga ,,Kontsert koige pisematele" Kose-Uuemoisalasteaed-algkooli (osales 70 last) ja Paide Kultuurikeskuse kammersaali (osales 160inimest).17.-18.11 toimus ringreis Saaremaal haridusprojektiga ,,Balletilugu". Kulastati ValjalaRahvamaja, Saaremaa Uhisgumnaasiumi, Kuressaare Vanalinna Kooli, KuressaareGumnaasiumi, Tomimae Rahvamaja, Orissaare Gumnaasiumi. Osales 415 last.Hooajajooksul kais teatrimajas ekskursioonidel 4800 inimest.

Vahekindlustatud ja vanemliku hooleta laste teatrikiilastused. 22.02 kais SEB Heategevusfondi abil ,,Coppeliat" vaatamas 230

ekskursioonidja tootoad nii enne kui ka parast etendust.. 4. 10 kulastasid SEB Heategevusfondi toel 200 inimest laste hirva-

peredest Harangozo balleti ,,Lumivalgeke j a 7 poialpoissi" etendustetendust toimusid ekskursioonid sajale lapsele. Vaheajal tervitasidlavastusest.

. 8. 11 kiilastasid SEB Heategevusfondi toel 250 inimest laste turva-peredest Aintsi/Wimbergi muusikali ,,Karlsson katuselt" etendust.etendust toimusid ekskursioonid sajale lapsele. Vaheajal tervitasidlavastusest.

last. Tomiusid

ja asenduskoduEnne ja parastlapsi tegelased

ja asenduskoduEnne ja parastlapsi tegelased

16


. 5. 12 kulastasid SEB Heategevusfondi toel 120 asendus- ja turvakodude lastTsaikovski balleti ,,Pahklipureja" etendust. Enne ja parast etendust toimusidekskursioonid. Vaheajal tervitasid lapsi tegelased lavastusest. Parast etendust tegidHedi Pundonenja Daniel Kirspuu lastele tantsutootuba.

. Heategevusliku projekti ,, Aitan lapsi" raames kulastas Estonia teatrit 1260 last.

Festival! ,, Suur Tsaikovski" haridusprogramm

15.0417.00 Muusikateadlane Tiia Jarg - ,,Tsaikovski omas ajas"18.00 Ekskursioon - ,,Kostuiimidja lavakujundus Tsaikovski teostes"

16.0417.00 Lavastaja Ame Mikk - ,,Tsaikovski ja Puskin" (vene keeles)18.00 Ekskursioon - ,,Kostuumidja lavakujundus Tsaikovski teostes"

17.0417.00 Kirjandustoimetaja Liina Vim - ,,Tsaikovski ja Puskin Cranko balletis ,,0negin""18.00 Ekskursioon - ,,Kostuumidja lavakujundus Tsaikovski teostes"

18.0410.00 jail.30 ,,Kontsert koige pisematele" - kummardus Tsaikovskile14.45 Ekskursioon - ,,Kostuumidja lavakujundus Tsaikovski teostes"17. 00 Dirigent Kaspar Mand - ,,Tsaikovski siimfooniad"

19.0415.30 Lavastaja Ame Mikk - ,,Tsaikovskija Puskin"16.00 Ekskursioon - ,,Kostuumidja lavakujundus Tsaikovski teostes"

. Kokku kais loengutel ja ekskursioonidel 400 inimest.

BaUetiklubiJatkus eelmisel hooajal alustatud kohhimiste sari balletihuviliste ja Eesti Rahvusballetisolistide, koreograafide ning tantsijate vahel.

. 27. 02 vestlesid Sergei Upkin ja Toomas Edur lavastusest ,, Medea".

. 8.05 vestlesid Marina Keslerja Eve Andre-Tuga lavastusest ,,Tuhkatriinu".

. 26. 09 vestlesid Marina Kesler ja Sergei Upkin lavastusest ,, Kratt".

. 4. 10 kasitlesid Daniel Kirspuu, Martin Lagos Kuusk, Marika Muiste, Urve-LyVoogand, Seili Loorits-Kambre, Triinu Leppik-Upkin, Sergei Upkin ja SvetlanaDanilova teemat ,,Karakteridja miimika" balleti ,,Lumivalgeke ja 7 poialpoissi" naitel.

. 7. 11 vestlesid Alena Shkatula ja Jevgeni Grib lavastusest ,, 0negin".

. 5. 12 tutvustasid Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur ja noortetooprojektijuht Tuuli Potik etenduse-eelset teatrimaja. Jargnes balleti ,,Pahklipureja"etenduse kiilastus.

17


Toetajad ja sponsorid:

. 19.05 toimus Rahvusooper Estonia tanuohhisook toetaj atele.

. Toetajatega liitus Bauhof, kelle abiga valmis 110. hooaja reklaamikampaania ,, 110elamust rohkem".

. 18. 11 solmiti kolmeks aastaks sponsorleping turvafirmaga G4S. Esimese koostoonaesitles G4S 14.05 esietendunud Hindemithi ooperit ,,Cardillac".

Sisekommunikatsioon

. 17.02 toimus ,,II Estonia maraton". Osalesid Rahvusooper Estonia,Kultuuriministeerium, Eesti Draamateater ja ERR. Estonia taga avati Eesti esimenekelgurada.

. 13.-17.04 toimus Rahvusooperis Estonia tervisenadal, mille programmis olidmitmesugused voistlused, loengud, uuringud, treeningukoolitused jpm. Eestoonlasedlugesid nadala jooksul astutud sammud kokku, et 633 km maismaapiiriga Eestile ringipeale teha. Kasutusel olid nii sammulugejad kui telefoniapidja voistluse ,,Estonia teebEestile ringi peak" lopuks selgitati valja aktiivseim estoonlaneja osakond: kokku loeti3, 1 miljonit sammu ja Eestile tehti kondides-joostes kohnekordne ring peale. Koigerohkem sammusid orkesfaiartist Aabi Ausmaa, kes labis 118 km, ja teatrimajaperenaine Tiiu Pauls, kes kondis nadalaga labi 103 km. Aktiivseimad sammulugejadolid tunmdusosakonnas, kokku konniti ligi 300 km. Nadala jooksul sai kuulataloenguid ,, Toit ja tervis", ,, Naiste tervis", ,,, Traumad ja ulekoormus",,,Terviseprobleemide eimetamine", ,,Kuulmiskadu", ,,T6ostressiga toimetulek" ja,,Meeste tervis". Labi viidi mitmeid uuringuid nii naistele kui meestele, juhatati sissealgajaidjousaalis, pilateses, TRE treeningulja vaadati ule tookohtade ergonoomika.

. 14.04 avati teatris Eesti esimene majasisene terviserada. Raja distants on 500 m.Terviseraja tahistega margistatud raja valmistasid SA Eesti Terviserajad ja SKI 00meeskond. Lisaks viidi labi Estonia trepijooksu voistlus, kus osalesid ka solistid HelenLokuta, Kadri Kipper, Kristel Partna, Priit Volmer jt. Estonia partneritest olid rajalSEB Tallinna Maraton, Nike, Eesti Terviserajadjt.

. 3.06 toimunud hooaja lopukoosolekul tehti teatavaks Rahvusooper Estoniakolleegipreemiate saajad. Preemiad andis ule Riigikogu kultuurikomisjoni esimeesLaine Randjarv. Parast koosolekut toimus estoonlaste glammilaat, kus oli voimalikostaja vahetada mitmesuguseid kaupu ning maitsta estoonlaste kupsetisi.7.-8.06 toimus Eesti teatrite spartakiaad Padisel, korraldajaks oli Vene Teater.Estonia voistkond Ainotse palvis uldkokkuvottes III koha (korvpallis I koha).

. 15.-16.06 toimusid teab-i suvepaevad Luhtre talus nime all ,, Tantsulaager 2015".

. 13.08 soitis Estonia teatri rahvas kahe eritrammiga Kadriorgu, et presidendi roosiaiasuhiselt 110. hooaja algust tahistada. Estoonlasi kulla kutsunud president ToomasHendrik lives on teatri patroon alates 2006. aastast. Roosiaias onnitleti korgkoolilopetanuid, abiellunuid ja varskeid lapsevanemaid ning meenutati lahkunuid. Erilisekingituse - aumargi - palvisid teatris 30 aastat tootanud dirigent Juri Alperten,orkestriartistid Priit Aimla ja Eugen Simson-Valtin ning ombleja Helga Paide.Estoonlaste perre voeti vastu 21 uut estoonlast, hooaja alguses oli tootajaid kokku ligi500.

. Rahvusooper Estonia tahistas toovarjupaeva 11. 11, nimetades selle ,, Estonia sassispaevaks". Paeva eesmargiks oli kolleegidele oma ametist aimu anda ja uusi toidproovida.

. 22. 12 loppes Estonias tooruumide uste jouluteemaline kaunistamiskonkurss,parimaid autasustati jouluuritusel.

18


Etendustega seotud infotunnid teenindajatele: ,, Tsirkusprintsess" (3. 01), ,, 0negin"(19. 03), ,, Cardillac" (14. 05), ,, Kratt" (17. 09), ,, Karlsson katuselt" (6. 11)

Varia:

. 19-22. jaanuarini viibis Ukrainas Rahvusooper Estonia esindus eesotsas teatrijuhiAivar Maega, et osaleda 20. jaanuaril Slovjanskis sealsele kaunite kunstide koolilekingitud Estonia klaveri uleandmise pidulikul kontserdil. Uritusest votsid osa EestiVabariigi suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja Slovjanski linnapea Oleg Zontov.Kontserdi kandis otse ule Postimees, selle edastas Rahvusooper Estoniavideomeeskond. Rahvusooper Estonia korraldas 2014. aasta oktoobris ja novembrisheategevusliku kampaania ,,Estonia Ukraina heaks", mille tulu laks uue Estoniakontsertklaveri soetamiseks Slovjanski kaunite kunstide kooli opilastele.Heategevusliku kontserdi tuluna, korjanduskastidestja toetajatelt koguti kokku 34 467eurot. Projekti toetasid Ukraina Rahvusooper, Ukraina Suursaatkond Eestis, EVKultuuriministeerium, EV Valisministeerium, Eesti Suursaatkond Kiievis, EstonianAir, KH Energia Konsult, VKG, Postimees ja paljud teised ettevotted ning eraisikud.

. 29. 09 lansseeriti Eestis ,, Siia saab" mark, mida kasutades annab Estonia teada, etteatrisse on oodatud erinevate vajadustega inimesed. Ettevotmistele, ruumidele jainfole saavad ligi inimesed ka siis, kui nad kasutavad liikumiseks ratastooli, vajavadvalge kepi abi voi ei kuule hasti. Ratastooliga tulijate tarbeks on Estonias kaldteed jalifltid. Liftis on info kuvatud ka puiiktkirjas. Plaanis on veel teha peauks automaatseltavanevaks ja lisada moned kaldteed paasuks tootajate ruumidesse.

. Oktoobris valmisid Estonia maja ehitamisest alates kasutamata olnud keldrimumideskaasaegsed harjutus- ja olmeruumid Eesti Riiklikule Sumfooniaorkestrile. Ruumesaab vajadusel ja voimalusel kasutada ka Rahvusooper Estonia orkester. Rahvusooperieestvedamisel ja K.ultuuriministeeriumi toel ehitati 20 mumi pindalaga ca 400 m2.

. Ekskursioonid majas erinevatele sihtgmppidele kogu hooaja valtel.

2015. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED

Autasudja auhinnad:

Rahvusooper Estonia - Kuressaare linna ,,Aasta teo" tiitel opereti- ja balletifestivali,,Estoonlastelt saarlastele" korraldamise eest Saaremaal.

Priit Aimla - Kuressaare linna ,,Aasta kultuuriteo" tiitel festivali ,,Estoonlastelt saarlastele"noorteorkestri juhatamise eest.

Hirvo Surva:

. Postimehe aasta inimene 2014

. ERR aasta muusik 20 14

. Kultuurkapitali aastapreemia rahvakultuuri valdkonnas 2014

Ain Anger - Kultuurkapitali aastapreemia helikunstis 2014


Eesti teatri aastaauhinnad 2015

Arne Mikk - Paul Hindemithi ooperi ,, Pikkjoulueine" haarava ansamblitooga lavastuse eest.

Jassi Zahharov - Paavali Lempeliuse tegelaskuju korgetasemelise vokaalse ja lavaliseteostuse eest Tubina ooperis ,, Reigi opetaja" Vanemuise teatris.

Sergei Upkin - osataitmiste eest lavastustes ,,Medea"ja ,,Uinuv kaunitar".Lea-Liisbet Peterson - haldus- ja admmistratiivtootaja auhind professionaalse too eesttrupijuhina, inimliku panuse eest kollektiivi hinge ja sudametuimistusena, kes sailitab rahu kakoige keerulisemates olukordades, ei talu silmakirjalikkust ega iilekohut ning annab vajaduselrabaldunud kunstnikuhingedele psuhholoogilist abi.

Olga Zaitseva - kristallkingakese auhind Almirena roll! eest ooperis ,, Rinaldo" ja Giannettarolli eest ooperis "Annujook".

Heiti Riismae - Otto Hermaimi nimeline auhind, Rahvusooper Estonia fagotiruhmakontsertmeister.

Harjumaa teatripreemia - Mart Laur

SEB publikupreemia - Helen Lokutaja Oliver Kuusik

KoUeeeipreemiad 2015

Rauno Elp - solistipreemiaSergei Upkin - balletipreemiaAdam Jeffrey - orkestripreemiaSven Tarlap - kooripreemiaAlo Looke - administratsioonipreemiaKalev Timuska - etendust teenindava tootaja preemiaMalle Kaalep - etendust ettevalmistava tootaja preemiaKalvi Sedrik - rahvusooperi maja teenindava tootaja preemiaJaanika Rand-Sirp - kunstilis-ettevalmistava tootaja preemia

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2015

Monika-Evelm Liiv - valjapaistvate esinemiste eest rahvusvahelistel ooperi- jakontserdilavadel.

Ivo Sillamaa - pikaajaliseja mitmekulgse muusikategevuse eest.

Vjatseslav Reznitsenko - III koht (jagamisel Peterburi Operetiteatri soprani MariaJelizaroviga) Georg Otsa nimelise operetilauljate konkursil Peterburis.

Arne Mikk - Aadu Luukase Missioonipreemia kirega tehtud too eest Rahvusooperis Estoniaja Estonia Seltsi esimehena.

Meeli Miiller palvis Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liikmena Gustav Emesaksa Fondistipendiumi koorimuusika edendamise eest.

20


Triin Ella - Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgmpi aastapreemia professionaalsuse japuhendumise eest lasteja noorte vokaalmuusika edendamisel.

Mehis Saaber - Laane-Virumaa Norra soprsumaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumosalemaks Tallinn International Ballet Competitionil 2016. aastamartsis.

Helgi Sallo - aasta selgelt koneleja auhind, mida annab valja Eesti Vaegkuuljate Liit.Auhinna andsid ule Eesti Vaegkuuljate Liidujuhataja Kulliki Bode koos Ene Ogaga.

MAJANDUSTEGEVUS

2015. aasta oli Rahvusooper Estoniale toine majandusaasta Rahvusooperi seaduses satestatudeesmarkide taitmisel.

Rahvusooperile Estonia eraldati ,, Riigieelarvelise eraldise kasutamise Iqiingu" aluselsihtotstarbelist toetust jooksvateks kuludeks 2015. aastal 8493931 eurot, millest laenutagasimaksmiseks AS SEB Pangale kasutati 946 096 eurot (2014. aastal oil riigi toetus 8 059847 eurot). Veel eraldati Rahvusooperile Estonia sama Iqnngu alusel sihtotstarbelist toetustpillipargi uuendamiseks 55 000 eurot (2014. aastal samuti 55 000 eurot). Lepingu lisagaeraldati Rahvusooperile 64 771 eurot Roman Toi 100. sunnipaeva tahistamisega seotudRahvusooper Estonia poistekoori ja kooriga seotud personali soidukuludeks Torontosse(2014. aastal eraldati lepingu lisaga 337 669 eurot Estonia maja mumide kasutamiseumberkorraldamiseks).

Oppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 9 357 eurot (2014.aastal 10378eurot).

Rahvusooperi omatulu oli 2015. aastal kokku 4 321 238 eurot (2014. aastal 3 506 937 eurot).Vorreldes 2014. aastaga suurenes omatulu 23,22% ehk 814 301 euro vorra.

Rahvusooper teenis muugitulu summas 3 561 292 eurot (2014. aastal 2 856 443 eurot).Muugitulu suurenes 704 849 euro vorra ehk 24,68%. Piletite muugitulu oli 2 217 568 eurot.Vorreldes 2014. aastaga suurenes piletimuugi tulu (2014.aastal 1 861 838 eurot) 19, 11%.

Muude tegevustuludena teeniti 2015. aastal 759 946 eurot, mis oli 109 452 eurot ehk 16, 83%suurem kui eelmisel aastal (2014.aastal 650 494 eurot).

Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2015. aastal etenduste kulastajaid teatribaarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia tootajaid soogitoas ja kontserdikulastajaid Eestikontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse kaive oli 2015. aastal 826 766 eurot (2014.aastal 807886 eurot). Toitlustusteenistuse kaive suurenes 2, 34%.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 62,28% (2014. aastal 70,38%).

Jatkus 2002.aastal Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel solmitud lepingu (pikaajalinelaen kogusummas 9 797 656 eurot) taitmine. Laen on voetud Rahvusooper Estonia teatri- jakontserdimaja rekonstrueerimise II etapi teostamiseks.

21


Olulisemad planeeritud investeeringud 2016. aastal

. Balletistuudio poranda vahetus;

. Kulglava poranda vahetus;

. Lava metalluste vahetus (8 meetri korgused);

. Lava poranda remont;

. Frontfill kastide paigaldus teati-isaali;

. Raadiosaatjate Intercom ostmine;

. Projektorite ansi lum 10 000 ja ansi lum 20 000 ostmine;

. Televorgu digitaliseerimine;

. Aurutriikraudade ost (2 tk. );

. Kulalistemaja akende vahetus;

. Publikutsooni porandate hoolduslakkimine;

. Ukseautomaatika paigaldus invaukseks;

. 300 tooli renoveerimine;

. Talveaia peakilbi vahetus;

. Publiku ustele ohkkardinate paigaldus;

. 7-nda korruse valjaehitamine, uus proovisaal nr. 10;

. Uue harjutusruumi ehitus.

Kokkuvotteks - koigi estoonlaste vaga hea too voimaldas rahvusooperil realiseerida omaloomingulised eesmargid.

Aivar Mae

Rahvusooper EstoniaPeadirektor

22


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

(eurodes)Lisa

nr.

31.12.2015 31.12.2014

VARADKaibevaraRaha 198282 688 867Muud luhiajalised nouded 1911379 945 975Noudedja ettemaksed 1A 324 030 282 453Varud 281 090 269 153Kaibevara kokku 2 714 781 2 186 448Pohivara

Pikaajalised nouded 0 1911 500Materiaahieja immateriaalne pohivara 10425469 10 043 035Pohivara kokku 10 425 469 11 954 535VARAD KOKKU 13 140 250 14 140 983

KOHUSTUSED JA NETOVARALuhiajalised kohustusedLaenukohustused 1911379 947 240Voladja ettemaksed 4,7 1 683 965 1 353 644Sihtfinantseerimine 10 98803 353 536Liihiajalised kohustused kokku 3 694 147 2 654 420Pikaajalised kohustusedPikaajalised laenukohustused 1911500Pikaajalised kohustused kokku 0 1 911 500KOHUSTUSED KOKKU 3 694 147 4 565 920Netovara

Kapital 331 532 331 532Eelmiste perioodidejaotamata tulem 9243531 8 888 765Aruandeaasta tulem -128 960 354 766NETOVARA KOKKU 9 446 103 9 575 063KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 13 140 250 14 140 983

Lisad lehekiilgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _L.U.

KuupSev/date l^. OS. Aol^PricewaterhouseCoopers, TallinnTialiir

23

Rahvusooper Estonia 2015. amajandusaasta aruanne

Tulemiaruanne(eurodes)

Lisanr.

2015 2014

Miiugitulu 11 3 561 292 2 856 443Muud tegevustulud 12 759 946 650 494Tegevustoetus 10 7 557 192 8 070 225Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 104 168 120 962Tulu pohivara sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 392 669 55000Tulu pohivara sihtfinantseerimisest 10 0 74271Tulud kokku 12 375 267 11 827 395Kaubad, toore, mateijal ja teenused 13 -1 261 165 -1 266 051Mitmesugused tegevuskulud 14 -1 398 292 -1 180464Toojou kuludPalgakulu 15 -6 898 705 -6273551Sotsiaalmaks 15 -2 305 748 -2117115Toojou kulud kokku -9 204 453 -8 390 666Pohivara kulum ja vaartuse langus -557 880 -531 353Muud tegevuskulud -66 945 -79 604Tegevustulem -113 468 379 257Finantstulud ja -kuludIntressikulud -15602 -24 827Muud finantstulud ja -kulud 110 336Finantstulud ja -kulud kokku -15 492 -24 491Aruandeaasta tulem -128 960 354 766

Lisad lehekiilgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


Kuupaev/date H. OS. 3^)^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

24


Rahavoogude aruanne(eurodes)

Lisanr.

2015 2014

Rahavood pohitegevusestAruandeperioodi tulem -128 960 354 766

Pohivara kulum ja vaartuse langus 557 880 531 353Sihtfmantseerimisejaagi muutus 10 -254 733 333 169Pohitegevusega seotud nouete muutus 3,4 -41 577 -50 664Varude muutus -11 937 -107 875Pohitegevusega seotud kohustuste muutus 330321 257 673Kokku rahavood pohitegevusest 450 994 1 318 422

Rahavood investeerimistegevusestMateriaalseja immateriaalse pohivara soetus -940314 -701 246Kokku rahavood mvesteerimistegevusest -940 314 -701 246

Rahavood finantseerinustegevusestKapitalirendi pohimaksete tagasimaksed -1265 -91 881Makstud pangalaenud -946 096 0

Toetus KLultuuriministeeriumilt pohivarasihtfinantseerimise laenu tagasimaksmiseks

946 096 0

Makstud intressid -15 602 -24 827Toetus Kultuuriministeeriumilt pohivarasihtfinantseerimise laenu intresside

tagasimaksmiseks

15602 24827

Kokku rahavood fmantseerimistegevusest -1265 -91 881

Rahavood kokku -490 585 525 295

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 688 867 163 572Raha ja raha ekvivalentide muutus -490 585 525 295

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lopus 198 282 688 867

Lisad lehekulgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _L.VA.

Kuupaev/date 1% .O'S. ^cJ^,PricewaterhouseCoopers, Tallinn

25


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kapital Eelmiste perioodidetulem

Aruandeaastatulem

Kokku

31. 12.2013 331 532 8 444 813 443 952 9 220 297

2013. a.tulem 443 952 -443 952 0

Aruandeaasta tulem 0 0 354 766 354 76631.12.2014 331 532 8 888 765 354 766 9 575 063

2014. a. tulem 354 766 -354 766 0

Aruandeaasta tulem 0 0 -128 960 -128 96031.12.2015 331 532 9 243 531 -128 960 9 446 103

Lisad lehekulgedel 27 kuni 40 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _LU-

KuupSev/date _lt<(>. 0':5 ,3.0'L,PricewaterhouseCoopers, Tallinn

26


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspohimotted

Rahvusooper Estonia 2015. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskolas EestiVabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava pohinouded on kehtestatudEesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida taiendab Riigi raamatupidamise uldeeskiri.Riigi raamatupidamise Uldeeskiri lahtub Eesti heast raamatupidamistavast. Uldeeskirjaskirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamisetoimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisestandarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lahtutud soetusmaksumuseprintsiibist, valja arvatudjuhtudel, mida on kirjeldatud alljargnevates arvestuspohimotetes.Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lahtutud jargmistest arvestuse ja aruandlusepohimotete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusuksuse, jatkuvuse, arusaadavuse,olulisuse, jarjepidevuse ja vorreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse,konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ulimuslikkuse printsiibist.Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamiseseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ia raha ekvivalendid

Rahaja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassasolevat sularaha, arvelduskontode jaake (v. a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tahtajalisideposiiteja kergesti realiseeritavaid vaartpabereid.

Nouded ostiate vastu

Nouetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavaparase pohitegevuse kaigus tekkinudluhiajalisi noudeid. Noudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o.nominaalvaartus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).Nouete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid toendeid selle kohta, et koik nouetesummad ei laeku vastavalt nouete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavadvoimalikule nouete vaartuse langusele, on volgniku pankrot voi olulised finantsraskused ningmaksetahtaegadestmittekinnipidamine.Nouete laekumise toenaosust hinnatakse voimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui noueteindividuaalne hindamine ei ole nouete arvust tulenevalt voimalik, siis hinnatakseindividuaalselt ainult olulisi noudeid. Ulejaanud noudeid hinnatakse kogumina, arvestadeseelmiste aastate kogemust laekumata jaanud nouete osas. Ebatoenaoliselt laekuvate nouetesumma on vahe nende nouete bilansilise vaartuse ja tulevaste rahavoogude nuiidisvaartusevahel, kasutades sisemise intressimaara meetodit. Nouete bilansilist vaartust vahendatakseebatoenaoliselt laekuvate nouete summa von-a ning kahjum allahindlusest kajastataksetulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alia hinnatud ebatoenaoliste nouetelaekumist kajastatakse ebatoenaoliselt laekuvate nouete kulu vahendamisena.

Muud luhiaialised nouded

Koiki muid noudeid (viitlaekumised, muud luhi- ja pikaajalised nouded), kajastataksekorrigeeritud soetusmaksumuses. Luhiajaliste nouete korrigeeritud soetusmaksumus onuldjuhul vordne nende nominaalvaartusega (miinus tagasimaksed ning voimalikudallahindlused), mistottu liihiajalisi noudeid kajastatakse bilansis toenaoliselt laekuvassummas.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseks

Initialled for the purpose of identification onlytnitsiaalid/initials \-. \\.

KuupSev/date ^.OfS. LplL.PricewaterhouseCoopers, Tallinn

27

Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta aruaime

Pikaajaliste nouete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks voetakse nad algselt arvelesaadaoleva tasu oiglases vaartuses, arvestades jargnevatel perioodidel noudelt inb-essitulu,sisemise intressimaara meetodit kasutades.

Vamd

Varud voetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nendeolemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnalevarude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisegaotseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandidja dotatsioonid.Varud hinnatakse bilansis lahtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus voi netorealiseerimisvaartus. Neto realiseerimisvaartus leitakse, arvates tavaparasesmajandustegevuses kasutatavast hinnangulisest muugihinnast maha hinnangulised kulutused,mis on vajalikud toote muugivalmidusse viimiseks ja muugi sooritamiseks.Lopetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud valjaminekud juhul, kuikulu on tehtud amandeaastal, kuid esietendus ja lopetatud lavashistesse kandmine toimubaruandeaastast jargmisel aastal. Lopetamata toodangu koosseisu arvatakse koik materiaalsedkulud ja kulud, mis on seotud kostiiumide ja dekoratsioonide valmistamisega ninglavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt vamde grupistindividuaalse hindamise meetodit voi kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne pohivara

Pohivaraks loetakse varasid kasuliku tooeaga ule uhe aasta ja maksumusega alates 2 000eurost. Varad, mille soetasmaksumus on alia 2 000 euro kajastatakse vahevaartuslikuinventarinajakantakse soetamisel 100%-liseltkulusse.Kuludesse kantud vahevaartuslike inventaride ule peetakse arvestust bilansivaliselt.Materiaalne pohivara voetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosnebostuhinnast (k. a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotudkulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tooseisundisse ja -asukohta. Materiaalsetpohivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakumuleeritud kulum ja voimalikud vaartuse langusest tulenevad allahindlused.Kapitalirendile voetud materiaalse pohivara arvestus toimub samaselt ostetud pohivaraga.Materiaalse pohivara objektile tehtud hilisemad valjaminekud kajastatakse pohivarana, kui ontoenaoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ningvaraobjekti soetusmaksumust saab usaldusvaarselt moota. Muid hooldus- ja remondikulusidkajastatakse kuluna nende toimumise momendil.Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm

maaratakse igale pohivara objektile eraldi soltuvalt selle kasulikust tooeast. Oluliseloppvaartusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainultsoetusmaksumuseja loppvaartuse vahelist amortiseeritavat osa.Juhul kui materiaalse pohivara objekt koosneb uksteisest eristatavatest komponentidest, millelon erinevad kasulikud eluead, voetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldivaraobjektidena ning maaratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldiamortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimaarade vahemikud on materiaalse pohivara gruppidelejargmised:

Ehitised ja rajatisedMasinadja seadmedMuu inventar (pillid)Maad ei amortiseerita.

2% - 20%3% - 25%5% - 20%

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials L .U.

KuupSev/date ^.01?.^<r>\<s»PricewaterhouseCoopers, TallinrT

28


Juhul kui pohivara kaetav vaartus (s. o. korgem kahest jargnevast naitajast: vara netomuugihind voi vara kasutusvaartus) on vaiksem tema bilansilisest jaakmaksumusest, onmateriaalse pohivara objektid alia hinnatud nende kaetavale vaartusele.Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonnapoolt plaanitud eesmargil ning lopetatakse kui loppvaartus uletab bilansilist jaakmaksumustvoi vara lopliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipaeval hinnatakse kasutatavateamortisatsioonimaarade, amortisatsioonimeetodi ning loppvaartuse pohjendatust.Materiaalse pohivara kajastamine lopetatakse vara voorandamise korral voi olukorras, kusvara kasutamisest voi muugist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum voi kahjum, mison tekkinud materiaalse pohivara kajastamise lopetamisest, kajastatakse tulemiaruandesmuude aritulude voi muude arikulude real.

Immateriaalne pohivara

Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperipoolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning varasoetusmaksumus on usaldusvaarselt moodetav. Omandatud immateriaalne pohivara voetaksealgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisegaseotud kulutustest. Arvele votmise jarel kajastatakse immateriaalset vara sellesoet-ismaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja voimalikud vaartuselangusest tulenevad allahindlused.Maaratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lahhidesvara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipaeval hinnatakse varaamortisatsiooniperioodide ning -meetodi pohjendatust.Amortisatsioonimaarade vahemikud on immateriaalse pohivara gruppidelejargmised:Immateriaalne vara 25%

Maaratud elueaga varade puhul hinnatakse vara vaartuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid,mis viitavad voimalikule vaartuse langusele.

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvaralahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need onotseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperipoolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema ajakui uhe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastataksetulemiaruandes kuludena.

Varade vaartuse langus

Avaliku sektori uksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskolas eesti hearaamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade vaartuste teste ega kajasta varadevaartuse langust kaetavale vaartusele avaliku teenuse osutamiseks vaj alike pohivarade puhul,kui vara vaartus ei ole langenud selle riknemise voi muul pohjusel osaliselt voi taielikultkasutusest eemaldamise tottu.

Kauitali- ia kasutusrendid

Kapitalirendina kasitletakse rendilepingut, mille puhul koik olulised vara omandigaseonduvad riskid ja huved kanduvad ule rentnikule. Muud rendilepingud kajastataksekasutusrendina.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials L.l"v.

KuupSev/date 1<1>.OS.3L^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

29


Rahvusooper kui rentnikKapitalirenti kajastatakse bilansis varaja kohustusena renditud vara oiglase vaartuse summasvoi rendimaksete miinimumsumma nuudisvaartuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksedjaotatakse finantskuluks (intressikulu)jakohustusejaakvaartuse vahendamiseks. Finantskuludjaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimaar on igal ajahetkel kohustusejaakvaartuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse samaseltomandatud pohivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tooigavoi rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute solmimisega otseselt kaasnevadrentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumusekoosseisus.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodijooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandjaKasutusrendi tingimustel valjarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogseltmuule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Valjarenditavat vara amortiseeritakselahtudes Rahvusooperis sama tuupi varade osas rakendatavatest amortiseerimispohimotetest.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt hiluna. Kasutusrendilepingute solmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandjabilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodijooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustused

K.6ik fmantskohustused (volad hankijatele, voetud laenud, muud luhi -ja pikaajalisedvolakohushised) voetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka koikisoetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritudsoetusmaksumuse meetodil. Luhiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus onuldjuhul vordne nende nominaalvaartusega, mistottu liihiajalisi finantskohustusi kajastataksebilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritudsoehismaksumuse arêstamiseks voetakse nad algselt arvele saadud tasu oiglases vaartuses(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades jargnevatel perioodidel kohustusteltintressikulu kasutades sisemise intressimaara meetodit.

Finantskohustus liigitatakse luhiajaliseks, kui selle tasumise tahtaeg on kaheteist kuu jooksulalates bilansikuupaevast; voi Rahvusooperil pole tingimusteta oigust kohustise tasumist edasiliikata rohkem kui 12 kuud parast bilansikuupaeva. Laenukohustusi, mille tagasimaksetahtaeg on 12 kuu jooksul bilansipaevast, kuid mis refmantseeritakse pikaajaliseks parastbilansipaeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse luhiajalistena. Samutikajastatakse luhiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oil oigus bilansipaeval tagasikutsuda laenulepingus satestatud tingimuste rikkumise tottu.

Toetused

Toetusena kasitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastukaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.

a) TegevustoetusedTegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lahtudesrahvusooperi seadusest ning arengudokumentides maaratud eesmarkidest. Tegevustoetusikajastatakse tuluna raha laekumisel.

b) SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipohisel sihtotstarbel saadud toetuseid, millepuhul maaratakse selle eesmark koos moodikutega eesmargi taitmise jalgimiseks, ajakava jarahaline eelarve ning toetuse andja nouab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta


Kuupflev/date n.os. ^<^PricewaterhouseCoopers, Ta71mn^

30


ning raha ulejaak tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toet. ist kajastatakseraamatupidamises esmakordselt raha uleandmisel voi laekumisel voi toetuse tekkqiohiselkuupaeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jalgides tekkepohisuse printsiipi.Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis eikajastata.

Tegevuskulude sihtfinantseerimineTegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lahtutakse tulude-kulude vastavuseprintsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud,mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on moeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, midasaadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi hiluna,millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusvaarselt ja objektiivselt maarata ning kuilaekumine on toenaoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisavkindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele jasihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimineSihtfinantseerimist pohivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori uksused, millepohieesmargiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkqiohisel momendiltuluna.

Sihtfinantseerimise arvel soetatud pohivara kulurn kantakse kuludesse samaselt muulepohivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalistsihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt pohivara sihtfinantseerimisega saadud varaoiglases vaartuses, kui see on usaldusvaarselt hinnatav. Kui saadud vara oiglane vaartus ei oleusaldusvaarselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel,,Tegevuskulude sihtfinantseerimine"ja ,,P6hivara sihtfinantseerimine".

Tehingud valisvaluutas nine valisvalyutas fikseeritud finantsvarad ia-kohustused

Valisvaluutadeks on loehid koik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Valisvaluutastoimunud tehingute kajastamisel on aluseks voetud tehingu toimumise paeval ametlikultkehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Valisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad jakohustused (rahas tasutavad nouded ja laenud), hinnatakse bilansipaeval limberarvestusvaluutasse bilansipaeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.Umberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperiooditulemiaruandes.

Tulude arvestus

Tulu etendustestja kontsertidest kajastatakse etenduseja kontserti toimumise hetkel.Tulu kaupade muugist kajastatakse saadud voi saadaoleva tasu oiglases vaartuses, vottesarvesse koiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade muugist kajastatakse siis, kuikoik olulised omandiga seotud riskid on lainud ule muujalt ostjale, miiugitulu ja tehingugaseotud kulu on usaldusvaarselt maaratav ning tehingust saadav tasu laekumine on toenaoline.Tulu teenuse miiugist kajastatakse teenuse osutamise jarel, voi juhul kui teenus osutataksepikema ajaperioodi jooksul siis lahtutakse valmidusastme meetodist.Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise jarel, voi juhul kui teenusosutatakse pikema ajaperioodijooksul, siis lahtudes valmidusastme meetodist.


Kuupîev/date k<Lo<S. W^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

31


Lisa 2 Raha

(eurodes)

31.12.2015 31. 12.2014Sularaha kassas 19590 24045Pangakontod 178 692 664 822Raha ja pangakontod kokku 198 282 688 867

Intressimaar uleoodeposiidilt on 0,01 % keskmiseltjaagilt (2014. a. 0,01%).

Lisa 3 Nouded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2015 31.12.2014Nouded ostjate vastu 277 969 181 505Ebatoenaoliselt laekuvad arved -3212 -589Maksude ettemaksedjatagasinouded (lisa 4)

9266 45390

Muud luhiajalised nouded 318 793Viitlaekumised 12Ettemaksed teenuste eest 39677 55347Nouded ja ettemaksed kokku 324 030 282 453

Lisa 4 Maksud

(eurodes)31. 12.2015 31.12.2014

Ettemaks Maksuvolg Ettemaks MaksuvolgKaibemaks 9266 62022 45390 48900Uksikisiku tulumaks 0 139517 0 135 879Tootuskindlustusmaks 17749 20682Sotsiaalmaks 257 628 0 241 222Erisoodustuse tulumaks 601 0 395Ettevotte tulumaks 15 0 1936

Kogumispension 12382 0 11986Mitteresidendist

juriidilise isiku tulumaks3 192 0 1287

Ressursitasu - vesi 0 0 0

Kokku (Usa 3,7) 9266 493 106 45390 462 294

Maksuhalduril on oigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aastajooksulmaksudeklaratsiooni esitamise kuupaevast ning vigade tuvastamisel maarata taiendavmaksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid,mille tulemusena voiks maksuhaldur maarata teatrile olulise taiendava maksusumma.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials L.V-\.

KuupSev/date is.o£5. aj^PricewaterhouseCoopers, Tatlinn

32


Lisa 5 Varud

(eurodes)

31.12.2015 31.12.2014Materjalid laos 40432 37545

Materjalide vamde allahindlus -7478 -7478Kavade varu 19975 18154Toidukaupade vam 29416 25723Lopetamata uuslavastuste kulud 198 745 195 209Kokku 281 090 269 153Varusid kanti maha 2015. aastal 105 euro ulatuses (2014. aastal 360 eurot).

Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne pohivara(eurodes)

Maa Ehitised Masinad

Jaseadmcd

Muumateriaalne

pohivara

Immat.

pohivaraEttemaksed

pohivaraeest

Kokku

Saldo seisuga31.12.2013Soetusmaksumus 149 668 12 177 333 2 638 734 1 090 016 33655 4816 16 094 222Akumuleeritud kulum 0 -3 926 203 -1 469 069 -808 833 -16975 0 -6 221 080Jaakmaksumus 149 668 8 251130 1169 665 281 183 16680 4816 9 873 1422014. a. toimunudmuutused

Ostud perioodijooksul 286 959 75054 287 599 18440 33 193 701 245Umberklassifitseerimine 0 0 4816 0 -4816 0

Miiiikja mahakandmine -31321 -38 127 0 -69 448Mmidudja mahakantudpohivara kulum

31321 38127 69448

Amortisatsioonikulu -322 479 -132586 -67 445 -8843 -531 353Saldo seisuga31.12.2014Soetusmaksumus 149 668 12 464 292 2 682 467 1 344 304 52095 33193 16 726 019Akumuleeritud kulum 0 -4 248 682 -1 570 334 -838 151 -25 817 0 -6 682 984Jaakmaksumus 149 668 8 215 610 1112 133 506 153 26278 33193 10 043 0352015.a. toimunudmuutused

Ostud perioodi jooksul 417 130 358 990 154 143 7424 2627 940314Umberklassifitseerimine 0 0 4941 21 952 -26 893 0

Miiiikja mahakandmine -19298 -32 894 0 0 -52 192Miiududja maha kantudpohivara kulum

19298 32894 52192

Amortisatsioonikulu -319695 -134 770 -87 583 -15 832 -557 880Saldo seisuga31.12.2015Soetusmaksumus 149 668 12 881 422 3 022 159 1 470 494 81471 8927 17 614 141Akumuleeritud kulum 0 -4 568 377 -1 685 806 -892 839 -41 650 0 -7 188 672Jaakmaksumus 149 668 8 313 045 1 336 353 577 655 39821 8927 10 425 469

2015. aastal kanti maha masinaidja seadmeid soetusmaksumuses 19 298 eurot (s.h.amortiseerunud inspitsendi side j a projektorid) ning muud materiaalset pohivara

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials L .U.

Kuupaev/date Vfc.OS,3sjo\L,PricewaterhouseCoopers, Tallinn

33

Rahvusooper Estonia 2015. amajandusaasta aruaime

soetusmaksumuses 32 894 eurot (s.h. amortiseerunud server, varundusseade,videotootlusarvuti). 2014. aastal kanti mahamasinaidja seadmeid soetusmaksumuses 31 321eurotja muud pohivara soetusmaksumuses 38 127 eurot.2015. aastalnaguka2014. aastal pohivara alia hinnatud ei ole. Seisuga31. 12. 2015 ja31. 12.2014 puudusid pohivarad, rnida oleks panditud laenukohustuste tagatiseks.

Lisa 7 Volad ja ettemaksed

(eurodes)

31.12.2015 31.12.2014Ostjate ettemaksed kaupadeja teenuste eest 762 046 418844Volad tamijatele 147 670 131 841Maksuvolad (vt. lisa 4) 493 106 462 294Volad toovotjatele 174015 164 234Muud tulevaste perioodide ettemaksfa. id tulud 107 128 176431Volad ja ettemaksed kokku 1 683 965 1 353 644

Lisa 8 Kasutusrent

(eurodes)

Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel valja hoones asuvaidruume:

Aruandeperioodi maksed (perioodilised)Aruandeperioodi maksed (uhekordsed)

2015

280111160291

2014

218563123 857

Kokku (vt. Usa 12) 440 402 342 420

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert ja Eesti Rahvusmeeskoor, kelleIqiinguline rendimakse 2015. a. oli 273 023 eurot. Rahvusooperil on solmitud lepingud veelERSO-ga (summa aastas 2 688 eurot), Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _V_.Vv.

KuupSev/date ^.O^. SLp^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

34


Lisa 9 Laenukohustused ja -nouded(eurodes)

31.12.2015Laenude saldo Kokku s.h.

pikaajalmeosa

s.h.

liihiajalineosa

Maksetahtaeg Intressimaar

Investeerimislaen 1 911 379 1911379 2016. a. Kuue kuuEURIBOR

+0,450%KOKKU 1 911 379 1 911 379

31.12.2014Laenude saldo Kokku s.h.

pikaajalineosa

s.h.

luhiajalineosa

Maksetahtaeg Intressimaar

Investeerimislaen 2 857 475 1911500 945 975 2016.a. Kuue kuuEURIBOR

+0,495%Liising (Usa 8) 1265 0 1265 2014-2015.a.

KOKKU 2 858 740 1 911 500 947 240

Laenukohustuste intressid

Investeerimislaenu intressimaksed

2015

15602

2014

24827

Investeerimislaen on kajastatud bilansis nii noude kui kohustusena samas summas.Kultuuriministeerium toetab Rahvusooperit Estonia laenu tagasimaksmisel. 2015 aastalmaksti laenu tagasi 946 096 eurot (2014. aastal ei toimunud laenu tagasimaksmist AS SEEPangale). Vt. lisalO.Laenulepingu alusvaluutaks on euro.Kohustuste tagatiseks varasid panditud ei ole.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlytnitsiaalid/initials _L.U.

KuupSev/date l^. o^.ô^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

35


Lisa 10 Toetused

(eurodes)

Tegevustoetus2015. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt tegevustoetust 8 493 931 eurot (2014.aastal 8 059 847 eurot).

Tegevuskulude sihtfinantseerimme2015 2014

ALGJAAK KOKKU(KOHUSTUS)

15867 20367

SAAMINE1. VaUtsuselt

Valitsuselt saadud vahendid riigipoolt kompenseeritava oppelaenutasumiseks

9357 10378

2. Muudelt organisatsioonideltK-ultuurkapitalilt kuludesihtfinantseerimiseks saadudvahendid

29177 14502

Kultuuriministeeriumilt kuludesihtfinantseerimiseks saadudvahendid

96614 26968

Teistelt organisatsioonidelt kuludesihtfinantseerimiseks saadudvahendid

61313 74992

SAADUD KOKKU 196 461 126 840

KASUTAMINERiigi poolt kompenseeritavatoppelaenu tasuti

-9357 -10378

1. Tegevuskuludeks kokku -9357 -10 3782. Muu sihtfinantseer imine -104 168 -120 962KASUTATUD KOKKU -113 525 -131 340Kohustus 98803 15867

Eesti Kultuurkapital toetas 2015. aastal Rahvusooperit Estonia mitmete projektidelabiviimisel: projekt kontserdisari Juhan Liiv koorimuusikas ,, See oli haa mu sudamel" (4 640eurot), 2014. a. teatri aastaauhindade uleandmise labiviimine rahvusvahelisel teatripaeval(8 000 eurot), kulalisopetaja-repetiitori Johnny Eliasen balleti meistriklass (900 eurot),balletilavastaja, pedagoog-repetiitori Marc Ribaud meistriklass (885 eurot), lavastuse ,,LaBayadere" kulalisetendus Veneetsias La fenice teatris ll-16. 12. 2015. a. (10000 eurot) jajuubeliraamatu ,,Eesti ballett 100" koos DVD-ga koostamine (4 752 eurot).

K-ultuuriministeeriumilt saadi toetust samuti mitmete projektide labiviimise tarbeks:Rahvusooper Estonia poistekoori osalemine rahvusvahelisel festivalil Sibelius 150 Helsingis(4 000 eurot), ooperietenduse ,,Rinaldo" ja ooperietenduse " Julius Caesar" kontsertettekaimeTel Avivis 24. 02-2. 03.2016. a. (25 000 eurot). Rahvakultuuri Keskus toetas projekti ,, Teater

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _l-.U-

KuupSev/date l'l>.OiS. 3L»\<^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

36

Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta amanne

maal" labiviimist (2 844 eurot). Kultuuriministeeriumi poolt eraldati veel taiendavat toetustRoman Toi 100. sunnipaeva tahistamisega seotud Rahvusooper Estonia poistekoori ja koorisoidukuludeks Torontosse (64 771 eurot).Eesti Kooriuhing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat kollektiivi (2 135 eurot),Valisministeeriumilt saadi toetust Tel Avivis toimuva koori kontserdil osalejatemajuhiskulude huvitamiseks (3 000 eurot), Eesti Muusikanoukogu toetas haridusprojektideringreise Laane-Virumaa koolides (3 300 eurot). Haridusprogrammi Festival ,, SuurTsaikovski" toetas Tallinna Haridusamet (765 eurot) ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (720eurot) ning Eesti Teatriliit toetas Eesti Teatri auhindade gala korraldamist (13 000 eurot).

Sihtfinantseerimine pohivarade soetamiseks2015 2014

Pohivarade sihtfmantseerimise

kasutamata jaak aasta algul337 669

SAAMINEKultuuriministeemunilt pohivarasoetamiseks ja renoveerimiseks saadud

55000 139271

Kultuuriministeeriumilt Estonia majamumide kasutamiseumberkorraldamiseks saadud

0 337 669

SAADUD KOKKU 55000 476 940KASUTAMINE

Tulu pohivara sihtfinantseerimisest s. h. 392 669 139 2711. Maajaehitised 337 669 0

2. Inventar 0 742713. Pillid 55000 550005, Klaver Ukraina toetuseks 0 10000Pohivara sihtfinantseerimise

kasutamata jaak aasta lopus0 337 669

Lisa 11 Muugitulu(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb kamuu majandustegevusega. Muugitulu valdkondade loikes jaguneb jargmiselt:

Muiigitulu Uik 2015 2014Piletimuugitulu 2217568 1 861 838Toitlustus 826 766 807 886Kultuuriline teenindamine 332 778 22518Parkla haldamine 56427 47483Kavade muuk 65534 55357Muud muugitulud 14786 22950Kostuumide laenutus 23264 20787Majutusteenus 24169 17624KOKKU 3 561 292 2 856 443

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials_L-JtA.

Kuupaev/date l^. OS SLS^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

37


Piletimmigitulu koosneb piletite muugist saadud tulustja arajaanud etenduste tulust.Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis.

Lisa 12 Muud tegevustulud(eurodes)

Muugitulu Uik 2015 2014Uuritulu (lisa 8) 440 402 342 420Reklaamitulu 186 100 187529K.ommunaaltulud 58 125 54852Muu tulu 65494 56416Materjalideja pohivaramuugi tulu

9825 7968

Trahvid 0 1309KOKKU 759 946 650 494

Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused(eurodes)

2015 2014Lavastustega seotud teenused 585 121 547 702Materjal lavastustele 368 889 402 003Toitlustuse kaubakulu 269 091 280 596Kavade kulu 33381 30957Piletite kulu 4683 4793KOKKU 1 261 165 1 266 051

Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2015 2014Kommunaalkulud 256 866 268 414Korrashoiumaterjal ja teenus 265 375 224 071Reklaamikulu 211663 160 508Maj andamiskulud 135 876 136 052Inventarja selle hooldus 139501 102 265Infotdmoloogiline riistvaraja selle hooldus

105079 96137

Lahetuskulud 159 572 56578Muud kulud 97018 101 839s.h. vahendustasu piletitemuugist

72831 50333

Soidukite tarvikudja hooldus 27342 34600KOKKU 1 398 292 1 180 464

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials _LV.

KuupSev/date l^. Os SlovL,PricewaterhouseCoopere, Tallinn

38


Lisa 15 Toojou kulud(eurodes)

2015 2014Palgakulu 6 898 705 6273551Sotsiaalmaks 2 305 748 2117115KOKKU 9 204 453 8 390 666

Rahvusooperi Estonia koosseisuline tootajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui kataistooajaga tootajaid, oh 31. 12.2015 seisuga 451 tootajat (2014. aastal 444 tootajat). 2015.aasta keskmine koosseisuliste tootajate arv taandatuna taistooajale oli 425 tootajat(2014. aastal 420 tootajat) ning palgakulu 6 898 705 eurot (2014. aastal 6 273 551 eurot).

Noukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 37 678 eurot (2014. aastal 36 976 eurot) japeadirektori tasu koos maksudega oli 86 064 eurot (2014. aastal 89 241 eurot). Vt. lisa 16.

Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

peadirektorja noukogu liikmedeelpool loetletud isikute lahedasi pereliikmedja nende poolt kontrollitavad voi nendeolulise moju all olevad ettevottedja organisatsioonid.

Aruandeperioodil olid noukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga123 742 eurot (2014. aastal 126 217 eurot). Vt ka lisa 15.Lepingu loppedes on peadirektoril oigus saada huvitist kuue kuu tootasu ulatuses. Muidsoodustusi noukogu liikmeteleja peadirektorile amandeperioodil antud ei ole.Noukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:(eurodes)

2015 2014Ostud Miiugid Ostud Muugid

Tegev- ja korgem juhtkond ningnendega seotud ettevottedjaorganisatsioonid

10043 3955 128 2052

Saldod seotud osapooltega:(eurodes)

31. 12.2015 31.12.2014Nouded Kohushised Nouded Kohustused

Tegev- ja korgem juhtkond ningnendega seotud ettevottedjaorganisatsioonid

0 3183 0 0

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalid/initials_L.\A..

KuupE iev/date 1^ .G/^ . ^\(^.PricewaterhouseCoopers. Tallinn

39


Lisa 17 Muu oluline informatsioon

Seisuga 31. detsember 2015 uletasid Rahvusooper Estonia luhiajalised kohustused kaibevarasummas 979 366 eurot (31. detsember 2014. a. summas 467 972 eurot). Seisuga 31. detsember2015 jagunesid luhiajalised kohustused jargmiselt: luhiajalised laenukohustused summas1 911 379 eurot (2014.aastal 947 240 eurot), volad ja ettemaksed summas 1 683 965 eurot(2014.aastal 1 353 644 eurot)ja luhiajaline sihtfinantseerimise kohustus suinmas 98 803 eurot(2014. aastal 353 536 eurot).

Saadud ettemaksed, mis kajastuvad passivas, on kasvanud vorreldes 2014. aastaga 343 202euro vorra. Ostjate ettemaksed kaupadeja teenuste eest moodustas 2015. aastal 762 046 eurot(Vt. lisa 7). Ettemaksed ei pohjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustusi ning kulukaasneb rahvusooperi pohitegevuse - etenduste andmisega.Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lahtudes RahvusooperEstonia tegevuse jatkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne kaibekapitalseisuga 31. detsember 2015 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estoniafinantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavaltKulhiuriministeeriumiga solmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei oleamandes Eesti hea raamatupidamistava kohaselt noudena kajastatud) ning luhiajalistekohushiste taitmine tahtaegselt ei tekita probleeme. Samane kaibekapitali stmktuur onRahvusooperil Estonia olnud labi aastate.

Initsialiseeritud ainult identifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlyInitsiaalict/initials _L-V\.

KuupSev/date ^.0^3^^PricewaterhouseCoopers, Tallinn

40

pwc

SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Rahvusooper Estonia noukogule

Oleme auditeerinud kaasnevat Rahvusooper Estonia (teater) raamatupidamise aastaaruannet, missisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2015, tulemiaruannet, netovara muutuste aruannetjarahavoogude aruannet eeltoodud kuupaeval loppenud majandusaasta kohta ning lisasid, missisaldavad aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspohimotete kokkuvotetja muudselgitavat informatsiooni.

Peadirektori kohustused raamatupidamise aastaaruande osas

Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamiseja oiglase esitamise eest kooskolasEesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, etvoimaldada kas pettusest voi veast tulenevate oluliste vaarkajastamisteta raamatupidamiseaastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi pohjal arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisimeauditi labi kooskolas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nouavad, et meoleme vastavuses eetikanouetega ning et me planeerimeja viime auditi labi omandamaks pohjendatudkindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vaarkajastamisi.

Audit holmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnaitajateja avalikustatud informatsioonikohta auditi toendusmaterjali kogumiseks vaj alike protseduuride labiviimist. Nende protseduuridehulk ja sisu soltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamiseaastaaruanne voib sisaldada pettustest voi vigadest tulenevaid olulisi vaarkajastamisi. Asjakohasteauditi protseduuride kavandamiseks votab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesseraamatupidamise aastaaruande koostamiseksja oiglaseks esitamiseks juurutatudsisekontrollisusteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.Audit holmab ka kasutatud arvestuspohimotete asjakohasuse, peadirektori poolt tehtudraamatupidamislike hinnangute pohjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande iildise esituslaadihindamist.

Usume, et kogutud auditi toendusmaterjal on piisavja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne koigis olulistes osades oiglaselt teati-ifinantsseisundit seisuga 31. detsember 2015 ning sellel kuupaeval loppenud majandusaastafinantstulemustja rahavoogusid kooskolas Eesti hea raamatupidamistavaga.

AS PricewaterhouseCoopers

Ago ViluVandeaudiitor, litsents nr 325

Janno Hermanson

Vandeaudiitor, litsents nr 570

i8. mai 2016

AS PricewaterhouseCoopers, Pdrnu mntis, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876T: 614 i8oo, F: 614 igoo, www.pwc.ee


Tegevjuhtkonna allkirjad 2015.a majandusaasta aruandele

Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta aruande allkirjastamine IS.mail 2016:

/^ wPeadirektorAivar Mae

42


Noukogu allkirjad 2015.a. majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia noukogu on 2015. a. majandusaasta amande kinnitanud.2016. a.

Noukogu aseesimeesPaavo Nogene

Noukogu liigePeep Lassmann

Noukogu liigeAmeMikk

Noukogu liigeLaine Randjarv

Noukogu liigeMaire Aunaste

Noukogu liigeJanar Holm

NQukogu liigeMart Helme

Noukogu liigeTea Varrak

Noukogu liigeRiina Viiding

Noukogu liigeRene Eespere

Noukogu liigeAnts Work

43


Rahvusooper Estonia miiiigitulu vastavalt EMTAK 2015-le

EMTAK Tegevusala 2015

90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 550 34690021 Lavakunsti abitegevused 15429256211 Toitlustamine urihistel 826 76668201 Enda voi renditud kinnisvara uurileandmine ja kaitlus 440 40268329 Muu kinnisvara haldus voi haldusega seotud tegevused 5812573121 Reklaami vahendamine meedias 186 10047991 Muujaemuiik valjaspool kauplusi, kioskeidjatiu-ge^ 1478655901 Muu majutus 24169

Muu 66252Miiiigitulu kokku 4 321 238

44

Documents

% Rahvusooper Estonia · 2016-08-08 · Rahvusooper Estonia 2015. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui