Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele

Kõrgharidusreform ja selle mõju Lennuakadeemia tegevusele

Kersti Kõiv, HTMJaan Tamm, ELAXVII lennundusseminar, 15.november 2012

1. Kõrgharidusreformi eesmärk2. Reformi peamised muudatused3. Rahastamise mudel ja tulemuskäskkirjad4. Reformi tähendus koolile, üliõpilastele,

tööandjatele5. Ülevaade ELA tegevustoetuste käskkirjast6. Mida me ootame lennundusettevõtetelt7. Meie koolitusmudeli visioon uutes tingimustes8. Muu koolitust toetav koostöö ettevõtetega9. ELA tulevikuvalikud ja väljakutsed

Ülevaade

15.november 2012XVII Lennundusseminar 2

Parandada kõrghariduse riiklikku korraldustja teostada koalitsioonileppes ettenähtud üleminek tasuta kõrgharidusele

—muuta kõrgharidussüsteem üliõpilase jaoks õiglasemaks—kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust—vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust—suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel

Kõrgharidusreformi eesmärk


1. riikliku koolitustellimuse (RKT) pearahapõhine rahastamine asendatakse tegevustoetusega

2. alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute (tulemuskäskkirjade) alusel

3. tegevustoetust saavad kõrgkoolid (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi rakenduskõrgkoolid, IT-Kolledž)

Reformi peamised muudatused (1)


Reformi peamised muudatused (2)4. õppeasutus otsustab oma profiilist, talle

pandud ülesannetest ja olemasolevast koolitusvõimsusest lähtudes, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse

5. õppekavapõhine vastuvõtt ühtsetel alustel

6. kõrgkoolil ei ole õigust võtta õppeteenustasu täiskoormusega eestikeelsel õppekaval õppivalt üliõpilaselt


Reformi peamised muudatused (3)7. 3-a üleminekuprotsess nii rahastamises kui

ka enne 2013/14 õa õpinguid alustanud üliõpilaste osas (vana korraldus säilib kuni 2016/17 õa)

8. raha tuleb kõrgharidusse juurde


• Alates 2013.aastast toimub kõrgkoolide rahastamine tulemuslepingute/käskkirjade alusel

• 3-aastane üleminekuperiood— 2013 a – 2012 RKT baas + 6,1 milj REV

kompenseerimine— 2014 a – 2013 tegevustoetus + 18,8 miljonit (REV

komp + indikaatorid); — 2015 a – 2014 tegevustoetus + 33 miljonit (REV

komp + indikaatorid)

• Alates 2016 rakendub uus rahastamissüsteem täies mahus (70% indikaatorid + 30% riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks)

Rahastamine ja tulemuskäskkiri (1)


Rahastamine ja tulemuskäskkiri (2)• Lepingud/käskkirjad sõlmitakse 3-aastaks, kus

lepitakse kokku:—kõrgkooli vastutusvaldkonnad (vajadusel

õppekavad) —kõrgkooli tegevuse peamised kvantitatiivsed ja

kvalitatiivsed tulemusnäitajad (nt katkestamine, mobiilsus)

—püstitatakse tulemuseesmärgid, mille täitmist arvestatakse 2016.a täiel määral kehtima hakkavas rahastamismudelis


Rahastamine ja tulemuskäskkiri (3)• Iga-aastaselt kinnitatakse käskkirja

lisaga:—minimaalne vastuvõetavate üliõpilaste arv

(vajadusel õppeastmeti/ õppekavati)—eelarve vastavaks aastaks—vajadusel 3-aastase perioodi vaheindikaatorid


Reformi tähendus kõrgkoolile

• kaob RKT süsteem, enam ei esitata konkreetseid numbreid lõpetajate osas

• kalendriaastapõhine rahastamine

• suurem rõhk efektiivsusele läbi kvaliteedi indikaatorite jälgimine

• rahastus sõltub eelneva 3-a perioodi seatud eesmärkide täitmisest


Reformi tähendus üliõpilasele (1)• võimalus õppida tasuta kui täidab semestris 30

EAP eestikeelsel õppekaval

• deklareerib kõrgkooli astudes, kas õpib osa- või täiskoormusega (kaob RE ja REV mõiste)

• akadeemilisel puhkusel viibides ei saa üliõpilane osaleda õppetöös


Reformi tähendus üliõpilasele (2)• õppekoormus:

täiskoormus: 100–75% õppemahust täitev üliõpilane

osakoormus: 74-50% õppekava täitev üliõpilane

ekstern (alla 50%) ei oma üliõpilaste õigusi ja kohustusi


Reformi tähendus tööandjatele• võimalus enam kaasa rääkida tööturu

vajaduste osas• koostöös kõrgkooliga seada tööturu vajadusi ja

eelarvet silmas pidades iga-aastane optimaalne vastuvõetute arv


1. Õppe õigus transporditeenuste õppegrupis2. Vastuvõtu miinimumarv 50 üliõpilast

1. Katkestajate osakaal 8%2. Üliõpilaste mobiilsus 4%

ELA tulemuskäskkirja sisu (1)


Õppekava Eriala

Lennuliikluse juhtimine 1) lennuliiklusteenindus2) lennunduse side- ja

navigatsioonisüsteemide käitamine

Õhusõiduki juhtimine lennuki ja kopteri piloot

Lennundusettevõtte käitamine 1) lennundusettevõtte juhtimine2) õhusõiduki hooldus

5. Koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega- TÜ, EMÜ, TTÜ, KVÜÕA – alusõpe, erialaõpe;

õppetöö maht EAP-ides- lennundusettevõtetega – õppekavade arendus,

praktikate korraldamine, lõputööd, õppejõud, täienduskoolitus

5. Lõpetanute tööhõive – arengukavas sihtväärtus 80%

6. Ettevõtlusõpe – toimub ettevõtlusainete mooduli juurutamine

7. Riigikeele süvaõpe – võimalus koostöös TÜ-ga8. Koostöö RKRN-is – senine jooksev tegevus,

põhjalikum koostööuuring tegemisel

ELA tulemuskäskkirja sisu (2)


1. Kõrgkooli arengu planeerimisel ja tegevuse korraldamisel saab määravaks teguriks tegevustoetus ja selle edasine kujunemine

2. Tegevustoetuse kujunemisel saab oluline ka õige koolituse planeerimine, lõpetajate hilisem erialane tööhõive

3. Selles oleme me sõltuvad ettevõtete tööjõuvajaduse planeeringutest

Probleem: EAS-i juhtimisvaldkonna uuringu põhjal on Eesti ettevõtetest ainult 5,6%-l plaan enamaks kui 3 aastat

Ootused lennundusettevõtetele (1)




Küsimus: kas kõrgkooli ja ettevõtte vahel on võimalik sõlmida leping või kavatsuste protokoll pikemaks perioodiks?Selles saaks määratleda järgmised üksikasjad:•tööjõuvajadus •täiendõppe vajadus •praktikakorraldus •ettevõtte töötajate osalus õppejõududena ja praktikajuhendajatena •“akadeemikute” osalemine arendusprojektides



Üliõpilaste arv

Üliõpilaste arv väheneb 12 aasta jooksul peaaegu 2 kordaErarahastamine - väheneb 9% aastas

1915.november 2012XVII Lennundusseminar

• Vähem, aga paremini—vastuvõtu miinimum 50 – saame kehtestada

rangemad vastuvõtutingimused—finantseerimine sama – võimalused kvaliteedi

tõstmiseks—RKT ei „ahista“, mingil määral võib eeldada

kohandumist nõudlusele—koolil endal suurem planeerimisvabadus

(kohtade jaotus õppekavati, erialati)

• Kolmeaastane tsükkel annab suurema kindlustunde

Koolitusmudeli visioonist (1)


• REV- kohtade kadumine – kuidas kompenseerida?—Täiendusõppe osakaal peab märgatavalt

tõusma—Ettevõtete osalus kogu haridusprotsessis

(eelduseks raamlepingud)• Mobiilsus, rahvusvahelistumine• Taseme- ja täiendusõppe tihedam seos• Kõrgkoolide tihedam koostöö (rakendus-

kõrgkoolid, ülikoolid – üldained, magistriõpe)• Kutse- ja rakenduskõrghariduse korraldamine

Koolitusmudeli visioonist (2)


• õppekavanõukogud (õppekavade arendus)• kutsenõukogud (kutsestandardite koostamine,

kutsete väljastamine) • nõunike kogu• õppejõud ja õppetöö• praktikabaasid• lõputööd• täienduskoolitus• tagasiside uuringud• vastastikkused konsultatsioonid• tööjõuvajaduste arvestamine

Koolitust toetav tänane koostöö


• toimiva koostöö arendamine ja parandamine

• selleks kõikehõlmavad raamlepingud?• õppejõudude-spetsialistide rotatsioon (ETF

toel)• arendusprojektid (ETF toel).

Planeeritav ja soovitav koostöö


Arengukava uuendamisel aastateks 2013-2017•Projektõpe kombineerituna

—ettevõtte täienduskoolitus + tasemeõpe — projektirühmas nii ettevõttest

täienduskoolitusel osalejad kui üliõpilased •Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala spetsiaalsuste integreerimine•Magistriõppe moodulid TTÜ-s, EMÜ-s•EBT (evidence based training – tõenduspõhine õpe) http://www.iata.org/whatwedo/aircraft_operations/Documents/ebt.pdf

Tulevikuvalikud ja väljakutsed (1)


http://www.iata.org/whatwedo/aircraft_operations/Documents/ebt.pdf

http://www.iata.org/whatwedo/aircraft_operations/Documents/ebt.pdf

• Uued keeleeksamid (vajadusel ELPAC, eksam tehnikutele)

• Vastavad ettevalmistuskursused• ATSEP-õpe vastavalt kavandatavatele

regulatsioonidele• Magistriõppe moodul TÜ-s (kui EMÜ ja TTÜ

esimesed moodulid rakendatud)• Tihedam TAL-alane koostöö ülikoolidega• Kopterisimulaator (ETF toel)• Ülenurme campuse edasiarendus

Tulevikuvalikud ja väljakutsed (2)


1. Tõhusamate meetodite rakendamine võimekate õpilaskandidaatide leidmiseks ja valikuks

2. Personali erialaste teadmiste ja kogemuste arendamine, eelduste loomine laiemaks rahvusvahelistumiseks, rahvusvaheliste projektide võimaluste parem ärakasutamine

3. Õpi- ja töökeskkonna ning õppemeetodite pidev arendamine 4. Õppetöö kvaliteedi tõstmine, koolitusvajaduste

prognoosimine ja koolitus-võimsuse täpsustamine, selleks suhtevõrgustike loomine ja arendamine

5. Õppe- ja arendus-teadustegevuse sidumine, täienduskoolituse süsteemne arendamine ja osakaalu suurendamine

6. Finantseerimisvõimaluste arendamine ja finantsplaneerimise parandamine

Arengukava 2013 - 2017


Liikmeskond – õppurid ja töötajad


Õppetöö ja selle arendus


Terviklik ja jätkusuutlik rahastamismudel


Täname tähelepanu eest

15.november 2012

XVII Lennundusseminar30