Kommunistlik diktatuur Venemaal, Nukogude Liit
Kommunistlik
diktatuur Venemaal
Ajalugu 12 klassMadli-Maria Naulainen
Kommunism terminina
Sotsiaalne ja majanduslik hiskonnakorraldus
Ideoloogia vi teooria, mis toetab, phjendab, ja arendab selle
hiskonna loomise ideed
Poliitiline liikumine vi reziim, mis soovib hiskonnakorraldust
rakendada
Kommunism teoorias
... on sotsiaalne ja majanduslik ssteem
kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega
perekonda
kus kik varad ja tootmisvahendid on hiskondlikus omandis
kus kik inimesed on vrdsed nii sotsiaalselt kui
majanduslikult
Kommunism
Peamiselt tuntuks saanud Nukogude Liidus 1917-1991 valitsenud
reiimi phjal
Nukogude Liidu kommunismi reiimi vltel hukkus kmneid miljoneid
inimesi (peamiselt enne II maailmasja lppu 1945)
Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet
oluliselt mjutanud
Leninism
Lenini poolt marksismi tlgendamisel loodud ideoloogia
Kasutas oma valitsemise ajal Nukogude Venemaal (1917-1918) ja
Vene SFNVs (1918-1922)
Leninism
Imperialism on tema jrgi kapitalismi krgeim arengujrk ja seda
saab kukutada vaid revolutsiooniga
Lootis, et revolutsioon hes riigis kutsub need esile ka kigis
teistes riikides
Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud
Leninism
Leninismi mistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta
tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne
suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree
vi bst
ta oli rahathtedel, markidel
surnukeha on balsameerituna Punase vljaku mausoleumis
Venemaa peale kodusda
Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigiprde
ning sellele jrgnenud raske kodusjaga
Alates 1918 kehtis Venemaal heparteissteem
Lisaks Venemaa Nukogude Sotsialistlikule Fderatiivsele
Vabariigile (NSFV) laienes vim ka Ukrainale, Valgevenele ja
Taga-Kaukaasiale
NSVL
1922 aastal hendati nimetatud riigid Nukogude Sotsialistlike
Vabariikide Liiduks (NSVL)
ametlikult olid kik liiduvabariigid vrdsed
tegelikkuses thendas Vene impeeriumi taastamist keskusega
Moskvas
krgeim vim kuulus kommunistlikule parteile
Majanduspoliitika
1920datel polnud kommunistide vim pris kindel, rahulolematud
talupojad sundisid muutma senist rvellikku majanduspoliitikat
NEP (Novaja Ekonomiteskaja Politika)
Majanduspoliitika - NEP
Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega
maksuga
lejgid vis talupoeg realiseerida turul
Viidi lbi rahareform
taastati raha vrtus
Ennistati kauplemisvabadus ning ettevtted said iguse
taastegutseda
Enamik majandusest ji riigi kontrolli alla
Majandus
Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebahtlaselt
teistest kiiremini arenes pllumajandus
NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel
vimalusel loodeti see likvideerida
Stalini vimuletulek
1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma jrglaseks Lev
Trotskit
Esile tusis aga partei peasekretri kohalt Jossif Stalin
Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete le, tagades selle
juhtivates organites endale meeleprase enamuse
Stalini vimuletulek
Stalini alahindamise tttu sai tal vimalikuks vastased omavahel
tlli keerata
Liitudes he vi teise vitleva tiivaga trjus Stalin tugevamad
konkurendid eemale
Stalini ainus eesmrk oli saavutada vim, selle nimel oli ta
vimeline oma seisukohti muutma vastavalt vajadusele
1929 oli Stalin saavutanud ainuvimu
Jossif Stalin
1879-1953
Sndis Gori linnas kingisepa ja mblejanna peres ainukese
lapsena
ppis vaimulikus koolis Goris, Tblisis
Kool katkes, kui hakkas revolutsionriks
Oli abielus kaks korda, kolm last
Stalinism
Totalitaarne ainuparteissteem
rmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat
hiskonna elu range reglementeerimine
Salapolitsei jlgimine
Kohustuslik bolevismi ideoloogia
Juhikultus vimsa propagandaaparaadiga
Vene ovinism
Agressiivne vlispoliitika
Klassivitluse nimel korda saadetud massiterror oponentide
vastu
Olematute rahvavaenlaste otsimine
Stalin oli trahva juht ja petaja
Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati mber kompartei ajalugu,
vltsiti fakte ja fotosid, teda kujutati Lenini kaastlisena
Industrialiseerimine
Stalini vimuletulek lpetas NEPi
Likvideeriti igasugune eraettevtlus, sh pllumajanduses
Tehti panus suurtstuste eelisarendamisele, algas
industrialiseerimine
Loobuti vlismaistest investeeringutest
Majandus allutati tsentraalsele vimule, seda teostati
viisaastaku plaanide jrgi
NSVL muutus tstusriigiks (teisel kohal)
Industrialiseerimine
Industrialiseerimise kigus kadus tpuudus, lemaailmne
majanduskriis mjutas vhe
Hoogsalt arenes sjatstus, juhtiv maailmas
Rasketstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine ti
kaasa tootlikkuse langemise
See omakorda ti kaasa elanike vaesumise
Suund sundkollektiviseerimisele
1920date lpul tekkinud viljavarumise probleemide tttu ei tahtnud
talupojad viljajke ra ma (ostuhind madal)
Riiklik vajadus oli suur tliskond ja sjavgi vajas toitu
iglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt
vili juga
1932-1933 puhkes suur nlg, hukkus 7 milj.
Sundkollektiviseerimine
Talupoegade olukorra majandamise ks osa oli
sundkollektiviseerimine talumajapidamiste hendamine hismajanditesse
ehk kolhoosidesse
1932 oli hinenud 62%, 1937 93% taludest
tootlikkus ei tusnud, olukord oli vga raske
Jukamad talupojad saadeti sunnitlaagritesse vi Siberisse
asumisele
1929-1933 kditati kokku ligi 9 milj talupoega
Vgivallakampaania, suur terror
1934 lisandus seniste klassivaenlaste (nt talupoegade)
tagakiusamisele laiem sihtgrupp
hakati puhastama komparteid
nukogude vimu keskasutusi
julgeolekuorganeid
armeed
Terrori alla sattusid ka need, kes selle les ehitasid
Suur terror
Korraldati palju nidisprotsesse olematute rahvavaenlaste vastu,
kes pidid end sdi tunnistama ja lasti maha
1937 hvitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda sdistati
Stalini vastases vandenus, mrvati kokku ligi 40 000 eri astme
sjavejuhti
Suur terror
Terrori alla sattusid ka rahvusvhemused
hvitati nende juhtivad kommunistid
puhastati pajud asundused (peamiselt mehed)
Loodi lemaaline sunnitlaagrite ssteem GULAG, laagrid Siberis ja
phjapiirkondades
tingimused olid ebainimlikud
t oli le ju kiv, peeti vga vhe vastu
vangid surid massiliselt
Stalini jaoks oli GULAG oluline rasketstuse lesehitamisel
GULAGisse saabumine, Eufrosinia Kersnovskaya vihikust
Kokkuvte
Kommunistliku diktatuuri all hukkus umbes 20-40 miljonit
inimest
Stalin ise pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks
osaks, ilma milleta oleks vimatu hiskonda kontrolli all hoida
See mras ka NSVL vlispoliitika suuna, mis alates 1930datest
muutus agressiivseks
