1

05.04.2018

SELETUSKIRI

EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI 2018. AASTA MÄRTSI TEGEVUSKAVADE JA ALGATUSTE KOHTA

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 22 JÄTKUSUUTLIKU RAHASTAMISE TEGEVUSKAVA .............................................................. 2

2.1 Ülevaade .................................................................................................................................... 22.2 Eesti seisukohad ......................................................................................................................... 4

3 FINANTSTEHNOLOOGIA TEGEVUSKAVA .............................................................................. 43.1 Ülevaade .................................................................................................................................... 43.2 Eesti seisukohad ......................................................................................................................... 5

4 ÜHISRAHASTUSE REGULATSIOONI ETTEPANEK ................................................................. 54.1 Ülevaade .................................................................................................................................... 54.2 Kavandatavad muudatused ja Eesti seisukohad ......................................................................... 7

5 MÕJUD ........................................................................................................................................... 155.1 Jätkusuutliku rahastamise ja finantstehnoloogia tegevuskava ................................................. 155.2 Ühisrahastuse regulatsiooni ettepanek ..................................................................................... 16

5.2.1 Algatusega seotud võimalikud õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed .......................... 165.2.2 Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud .......................................................................... 185.2.3 Sihtrühm ja majanduslikud mõjud .................................................................................... 195.2.4 Hinnang algatuse subsidiaarsusele ja proportsionaalsusele .............................................. 21

2

1 SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 2018. a märtsis kolm algatust, mis käsitlevad järgmisi teemasid: 1) jätkusuutlik rahastus (ingl sustainable finance), 2) finantstehnoloogia (ingl FinTech) ja 3) ühisrahastus (ingl crowdfunding). Esimese kahe algatuse puhul on tegemist tegevuskavaga. Kolmanda teema puhul on tegemist finantstehnoloogia tegevuskava alateemaga ning selle osas on komisjon teinud seadusandliku ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuse osutaja kohta“ kehtestamiseks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Paula Soontaga (+372 611 3502, paula.soontaga@fin.ee), sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (+372 611 3633, thomas.auväärt@fin.ee) (finantstehnoloogia tegevuskava), ja sama osakonna nõunik Valner Lille (+372 611 3552, valner.lille@fin.ee) (jätkusuutliku rahastuse tegevuskava). Huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud mitteametlikult arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Finantsinspektsiooni, Eesti Panga, Finance Estonia MTÜ, Eesti Pangaliidu, Nasdaq Tallinna Börsi, Eesti Fondihaldurite Liidu ja Eesti Kindlustusseltside Liidu poole.

2 JÄTKUSUUTLIKU RAHASTAMISE TEGEVUSKAVA

2.1 Ülevaade Euroopa Komisjon tuli 08.03.2018 välja jätkusuutliku rahastamise tegevuskavaga1, milles näeb ette erinevad tegevused 2018-2019. a kõnealuse valdkonna edendamiseks. Jätkusuutliku rahastamise all mõeldakse tavaliselt keskkonna- (kliimamuutused, erinevad keskkonnariskid, nagu looduskatastroofid, jmt) ning sotsiaalsete aspektide arvestamist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Finantsvaldkond toetab majandust, pakkudes rahalisi vahendeid majandustegevuseks ning olles seega ka töökohtade ja majanduskasvu loomise aluseks. Investeerimisotsuseid tehes tuginetakse tavaliselt paljudele aspektidele, kuid piisava tähelepanuta võivad jääda keskkonna ja sotsiaalsed kaalutlused. Viimastega seotud ohud muutuvad konkreetseks alles pika aja jooksul. Majanduslikult on mõistlik arvesse võtta pikemaajalisi jätkusuutlikkusega seotud aspekte (sellega ei kaasne tingimata väiksem tulu investorite jaoks). Jätkusuutliku rahastamise tegevuskava on oluline samm Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) kestliku arengu tegevuskava rakendamiseks. Tegevuskava konkreetsed eesmärgid on järgmised:

1. suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv;

2. hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest, ning

3. edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist.

1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52018DC0097

3

Joonis 1. Teabegraafik. Allikas: Euroopa Komisjon.2

Tegevuskavas nähakse laiemalt ette kümme meedet eesmärkide saavutamiseks: 1) Jätkusuutlike meetmete ELi klassifikatsioonisüsteemi loomine. Tegemist oleks ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi või taksonoomiaga, mis võimaldaks määratleda seda, millised meetmed on jätkusuutlikud, ning määrata kindlaks valdkonnad, kus jätkusuutlikel investeeringutel on suurim mõju. 2) Standardite ja märgiste loomine keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks. ELi klassifitseerimissüsteemi alusel loodavad standardid ja märgised võimaldavad investoritel kergemini tuvastada investeeringud, mis vastavad keskkonnasäästlikkuse või CO2-heite vähendamise nõuetele; 3) Jätkusuutlikesse projektidesse investeerimise edendamine. 4) Jätkusuutlikkuse aspektide lisamine finantsnõustamisse. Kindlustusseltsid ja investeerimisühingud peaksid edaspidi klientide nõustamisel lähtuma ühtlasi viimaste eelistustest seoses jätkusuutlikkusega; 5) Jätkusuutlikkusega seonduvate võrdlusaluste (benchmarks) väljatöötamine. 6) Jätkusuutlikkuse parem integreerimine krediidireitingutesse ja turu-uuringutesse. 7) Selgitatakse institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustust arvestada investeerimisprotsessis jätkusuutlikkusega ja edendada avalikustamise nõuete järgimist. 8) Jätkusuutlikkuse võimalik kaasamine pankade ja kindlustusseltside usaldatavusnõuetesse. Komisjon uurib, kas on võimalik muuta pankade kapitalinõudeid (keskkonnahoidlikkust toetavad tegurid) jätkusuutlike investeeringute korral, kui see on riske arvesse võttes õigustatud, tagades samas finantsstabiilsuse. EIOPA3 analüüsib kindlustusettevõtete usaldatavusnõuete mõju kohta jätkusuutlikele investeeringutele, pöörates eelkõige tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele.

2 Euroopa Komisjoni teatis. Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN 3 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

4

9) Jätkusuutlikkusega seotud info avalikustamise ja raamatupidamise nõuete muutmine. Ettevõtjate mitte-finantsteavet käsitlevat aruandlust muudetakse seoses jätkusuutlikkuse aspektide suhtes läbipaistvamaks, jmt. 10) Äriühingute jätkusuutlikuma üldjuhtimise edendamine ja lühiperspektiivile keskendumise vähendamine kapitaliturgudel.

2.2 Eesti seisukohad

! Toetame üldiselt Euroopa Komisjoni jätkusuutliku rahastamise tegevuskavas esitatud eesmärke.

! ELi jätkusuutliku rahastamisega seonduvaid meetmeid tuleb nende konkretiseerumisel lähemalt analüüsida, et tuvastada nende võimalikud mõjud Eestile ja seejärel kujundada seisukohad erinevate meetmete suhtes.

3 FINANTSTEHNOLOOGIA TEGEVUSKAVA

3.1 Ülevaade Euroopa Komisjon avalikustas 2018. a naistepäeval finantstehnoloogiat puudutava tegevuskava (edaspidi FinTech tegevuskava). Üldjuhul peetakse FinTech all silmas finantsinnovatsiooni kasutamist finantsteenuste pakkumisel. Tehnoloogiline innovatsioon ei ole finantsvaldkonnas iseenesest midagi uut, kuid viimastel aastatel on märkimisväärselt sellesse investeerimine kasvanud. Sellega seonduvad järgmised märksõnad: tehisintellekt, mobiilirakendused, pilvetehnoloogia, suurandmete analüütika ning hajusraamatu (või arvepidamise) tehnoloogia ehk nn plokiahel. Need arengud mõjutavad edaspidi oluliselt finantssektori arengut, finantsteenuste pakkujate ärimudeleid, finantsteenuste turule sisenejaid ning lõppkokkuvõttes ka investoreid ja tarbijaid. Euroopa Komisjoni avaldatud tegevuskava kolme peamist eesmärki: a) toetada innovaatiliste ärimudelite kasutamist üle EL-i; b) julgustada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist finantssektoris; c) tõsta küberturvalisust ja selle integreerimist finantssüsteemi.

INNOVAATLISEMAD LAHENDUSED

TURVALISUSE SUURENDAMINE

ROHKEM VÕIMALUSI

Uued, mugavad, kulu-efektiivsed ja innovaatilised makseteenused tarbijatele

Plokiahela tehnoloogia võib muuta maksed ja tehingud kiiremaks, lihtsamini nö jälitatavaks ja turvalisemaks

Ühisrahastusplatvormid viivad lihtsasti kokku väiksemate ettevõtete rahastamisvajadused ja mitte-professionaalsete investorite investeerimissoovid

Joonis 2. FinTech tegevuskava peamised eesmärgid. Allikas: Euroopa Komisjon.4

4 Allikas: Euroopa Komisjon, Creating a more competitive and innovative financial market, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/180308-action-plan-fintech-factsheet_en.pdf.

5

Komisjon pakub oma tegevuskavas eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks mitmeid erinevaid tegevusi, mis grupeeritakse kolme kategooriasse. Komisjon oma tegevuskavas muuhulgas:

! palub Euroopa finantsjärelevalve asutustel 2019. a esimeseks kvartaliks kaardistada olukord, kuidas FinTech ärisid n-ö litsentseerida, eelkõige tuleks uurida seda, kuidas finantsteenuste regulatsiooni proportsionaalselt ja paindlikult riiklike finantsjärelevalve asutuste poolt rakendatakse. See võib päädida Euroopa finantsjärelevalve asutuste poolt vastavate juhendite väljastamisega või soovitustega kuidas EL regulatsiooni selle osas muuta;

! hindab ja jälgib 2018. a jooksul arenguid krüptovarade ja virtuaalmüntide esmapakkumise [(ingl initial coin offering (ICO)] valdkonnas koos EL finantsjärelevalve asutuste ja Euroopa Keskpangaga ning otsustab seejärel, kaaludes nii riske kui võimalusi, kas selles valdkonnas oleks vaja regulatiivset sekkumist;

! kutsub Euroopa finantsjärelevalve asutusi läbi viima täiendavaid analüüse ja tuvastama parim praktika erinevate järelevalveliste konsultatsioonikanalite osas (ingl innovation hubs and regulatory sandboxes)5, mille põhjal avalatakse 2019. a esimeses kvartalis vastav raport;

! paneb ette ekspertgrupi moodustamise, mille eesmärgiks on 2019. a teise kvartali lõpuks hinnata, kas finantsteenuste valdkonnas eksisteerib õiguslikke ja ebamõistlikke takistusi finantsinnovatsiooniga seoses.

3.2 Eesti seisukohad

! Toetame üldiselt Euroopa Komisjoni finantstehnoloogia tegevuskavas esitatud eesmärke ja väljapakutud tegevuste rakendamist.

! ELi finantsteenuste alast õigust tuleks aga veelgi laiemalt uurida/analüüsida, eeskätt, kas tänane õigusraamistik (sh EL prospektimäärus, investeerimisteenuste osutamise direktiiv – MiFID II ja väärtpaberite keskdepositooriumite regulatsioon – CSDR) võib osutuda kohati ebaproportsionaalseks ja piiravaks finantstehnoloogiliste ärimudelite arendamisel.

4 ÜHISRAHASTUSE REGULATSIOONI ETTEPANEK 4.1 Ülevaade Komisjon meetmete pakett sisaldab ka ettepanekut ühisrahastuse reguleerimiseks.6 Ühisrahastuse regulatsiooni ettepanek (edaspidi ettepanek) on seotud komisjoni prioriteetidega luua kapitaliturgude liit (ingl Capital Markets Union, CMU), mille eesmärgiks on laiendada innovaatiliste ettevõtete, idufirmade ja börsiväliste äriühingute võimalusi rahastamiseks, mis käesoleval ajal on turutõrgete tõttu problemaatiline.7 Komisjoni seadusandliku ettepanekuga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuse osutaja kohta“ (edaspidi kavandatav määrus või määrus) soovib komisjon luua selge regulatiivse raamistiku, mis kõrvaldab esinevad turutõrked, säilitades proportsionaalsuse ja minimeerides administratiivsed kulud. 5 Finantsinnovatsiooni konsultatsioonikanali all peetakse üldjuhul silmas finantsjärelevalve poolt tekitatud nö keskkonda, kus juba litsentseeritud isikud kui ka litsentseerimata isikud saavad finantsjärelevalve asutusega pidada avatud dialoogi FinTech teemadel ning otsida võimalusi ja regulatiivset selgust oma ärimudelite mahutamisel olemasolevasse õiguslikku raamistikku. 6 Ühisrahastuse regulatsiooni ettepanek koos lisadega on kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/publications/180308-proposal-crowdfunding_en. 7 Väikeste ja tekkimisjärgus ettevõtjate jaoks on rahastamise kaasamine väljakutse, eriti siis, kui nad liiguvad käivitamisetapist laienemisetappi. Ühisrahastamine võib parandada selliste ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja edendada kapitaliturgude liidu kujundamist.

6

Ühisrahastamisel kui tehnoloogial põhineval finantsteenusel on potentsiaali, et aidata kaasa äriprojektide rahastamisele ja investorite portfellide hajutamisele. Ühisrahastamine mitmekesistab majanduse rahastamisallikaid ja pakub uusi võimalusi, eriti varajases arengujärgus olevatele ja uuenduslikele äriühingutele. Rahastuse mudel hõlmab tavapäraselt mitut osapoolt (vt joonis 3):

- projektiomanik, kes esitab rahastamiseks projekti; - investorid, kes tavaliselt väikeste investeeringutega rahastavad esitatud projekti, ning - teenust osutav vahendav organisatsioon (ühisrahastamisteenuse osutaja, edaspidi nimetatud ka

teenuseosutaja), kes internetipõhise ühisrahastusplatvormi (edaspidi platvorm) kaudu viib kokku projektiomanikud ja investorid.

Joonis 3. Ühisrahastuse skeem. Allikas: Euroopa Komisjon.8 Ühisrahastamisest võib saada oluline pangandusvälise rahastamise allikas, edendades seeläbi kapitaliturgude liidu üldisi eesmärke. Kapitaliturgusid peetakse efektiivseks, kui nad ulatuvad 50%-ni riigi SKP-st. Eesti näitaja on hetkel 11%, Euroopa keskmine aga 155%. Aasia keskmine näitaja on 143% ja USAs 261%. Paremasse positsiooni jõudmiseks peavad Eesti ettevõtted investeerima ja kasutama julgelt erinevaid finantseerimisvõimalusi, nt ühisrahastust.9

Joonis 4. Jagamismajanduse platvormide taksonoomia ühisrahastuse valdkonnas. Allikas: Technopolis Group & EY.10

8 Euroopa Komisjon, Creating a more competitive and innovative financial market, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/180308-action-plan-fintech-factsheet_en.pdf. 9 Ärileht, http://arileht.delfi.ee/news/rahatarkus/toimiv-kapitaliturg-on-soel-heade-ariideede-edasiaitamiseks-paneme-selle-toole?id=80881543. Kui võrrelda Eesti ettevõtetele kättesaadava kapitali mahtu 2007. aastal ja 2017. aastal, siis kasvamise asemel on see vähenenud. Summeerides kokku pankade poolt Eesti ettevõtetele väljastatud laenude mahu, börsi kapitalisatsiooni, pensioni- ja erakapitalifondide investeeringuid Eestisse, HLÜde poolt väljastatud laenude mahu ja ühisrahastuse - siis oli see maht 2017. a lõpus 13,8 miljardit, mis on 6% vähem, kui 10 aastat tagasi. Allikas: Ibid. 10 Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_c_finantsteenused.pdf, lk 2.

7

Vaatamata oma olulisele rollile on ELi ühisrahastamisturud äriühingute rahastamisel suhteliselt vähe arenenud võrreldes teiste suuremate majandustega ja piiriülene nõuetekohane toimimine on problemaatiline. Uuringud ja konsultatsioonid on kinnitanud, et killustatud ja vastuoluliste õiguskordade tõttu ei suuda platvormid laieneda ega osutada Euroopa tasandil vabalt ja piiriüleselt oma teenuseid. Samuti hoiduvad investorid piiriülesest tegevusest, kuna neil puudub usaldus selliste platvormide ja teenuseosutamise suhtes kohaldatavate killustatud õiguslike raamistike vastu. Ettepaneku eesmärk on, et platvormid saaksid kergesti oma ühisrahastamisteenuseid (edaspidi nimetatud ka teenus või teenused) pakkuda terves ELis, mis aitaks mitmekesistada Euroopa finantssüsteemi, toetades finantsstabiilsust, investorikaitset ja turuosalistevahelist konkurentsi. Ettepanek sisaldab kahte peamist meedet. Esiteks, võimaldada platvormidel pakkuda teenuseid piiriüleselt. Selleks nähakse ette tegevuslubade andmise kord, mis võimaldab ELis piiriüleselt tegutseda ilma edaspidi igas liikmesriigis tegevusluba taotlemata. Teiseks, kindlustada, et platvormid on allutatud raamistikule, mis tagab nende nõuetekohase haldamise ja rahastajate kaitse, keskendudes usaldusväärsele riskijuhtimisele, eriti ärikäitumisele, sobivusele ja nõuetele vastavusele, hoolsuskohustusele ja nõuetekohasele teabe avalikustamisele. See peaks suurendama investorite usaldust piiriülese tegevuse vastu.

Võetavate meetmete eesmärk on lahendada mõjuhinnangus tuvastatud probleemid, millega praegu silmitsi seistakse (platvormide piiriülese laienemise keerukus ELis, usalduse puudumine piiriüleste investeeringute ja rahaliste vahendite kaasamise vastu). Meetmed vähendaksid oluliselt keerukust ning kõikide sidusrühmade (platvormide, projektiomanike ja investorite) finants- ja halduskoormust, tagades samal ajal võrdsed võimalused kõikidele teenuseosutajatele, kes kasutavad sama ELi märgist.

4.2 Kavandatavad muudatused ja Eesti seisukohad Ettepaneku eesmärgiks on kehtestada ühisrahastamisele ELi tasandil ühtsed normid, kusjuures sellega ei asendata olemasolevaid ühisrahastamist käsitlevaid liikmesriigi norme. Ettepaneku kohaselt võib ühisrahastamisteenuste osutaja valida, kas a) osutada teenuseid või jätkata nende osutamist riigisisese õiguse alusel, sh juhul, kui liikmesriik on valinud ühisrahastamisteenuste suhtes direktiivi 2014/65/EL (edaspidi finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID2)) kohaldamise, või b) taotleda ühisrahastamisteenuste osutamise tegevusluba ettepaneku alusel. Kui tegemist on ELi normide alusel antud tegevusloaga, siis hõlmab see teenuste osutamise õigust nii ühes liikmesriigis kui ka piiriüleselt. Kui teenuseosutaja otsustab ELi normide kohaldamise kasuks, siis tunnistatakse liikmesriigi normi kohane tegevusluba kehtetuks. Määruse alusel antud tegevusluba võimaldaks ühisrahastamisteenuste osutajatel osutada selle tegevusloa alusel ühisrahastamisteenuseid kõikides liikmesriikides.11 Ettepanekuga luuakse n-ö Euroopa pass investeerimis- ja (äri)laenupõhistele platvormidele, mis võimaldab piiriülest tegutsemist ja maandab riske. Platvormidele ehk teenusepakkujatele pannakse kohustus anda investoritele vajalikku teavet ja tagada piisavate kaitsemeetmete olemasolu, et

11 Euroopa Komisjon, Ettepanek (2018/0048 (COD)): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta, lk 9. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en.

8

minimeerida riskide realiseerumise tõenäosusi. Komisjoni ettepaneku kohaselt toimuks platvormide autoriseerimine ja järelevalve EL tasandil. I peatükk: sisu, kohaldamisala, mõisted Kavandatava määruse I peatükis sätestatakse selle sisu, kohaldamisala ja mõisted. Artikkel 1 sätestab reguleerimiseseme. Eelkõige sätestatakse artikliga 1, et määrust kohaldatakse ühisrahastamisteenuste osutajate suhtes ning selles kehtestatakse ühtsed nõuded tegevustele, organisatsioonile, tegevusloale ja järelevalvele. Artikkel 2 sätestab kohaldamisala, mis hõlmab juriidilisi isikuid, kes on valinud võimaluse taotleda tegevusluba vastavalt määruse artiklile 10 (tegevusluba). Samuti sätestatakse erandid (artikkel 2 lõige 2), millest tulenevalt ei kohaldata käesolevat määrust:

- ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutatakse projektiomanikele, kes on tarbijad direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti a tähenduses;

- ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutavad juriidilised isikud, kes on saanud investeerimisühingu tegevusloa kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 7,

- ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutab füüsiline või juriidiline isik kooskõlas siseriikliku õigusega;

- ühisrahastamispakkumiste suhtes, mille müügihind on suurem kui 1 000 000 eurot pakkumise kohta, mis arvestatakse 12-kuulise perioodi ja iga konkreetse projekti kohta.

Joonis 5. Eesti ühisrahastusettevõtete jaotus teenustepõhiselt. Allikas: E-estonia.12

Määrusega ei ole hõlmatud annetus- ja auhinnapõhised platvormid (vt joonis 5). Käesolevat ettepanekut ei kohaldata ka ühisrahastamisteenuste suhtes, mida osutatakse projektiomanikele, kes on tarbijad direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti a tähenduses. Seepärast ei hõlma komisjoni ettepanek tarbimiseesmärgiga tarbijakrediite, kuna tegemist ei ole ärikrediidiga ja osaliselt kuulub see valdkond kehtiva ELi õiguse kohaldamisalasse, eelkõige järgmistel juhtudel: i) kui tarbija saab krediiti isiklikuks tarbimiseks ja tegutseb väljaspool kutsetegevuse raame ning selline tegevus kuulub tarbijakrediidi direktiivi kohaldamisalasse ja ii) kui tarbija saab krediiti kinnisvara soetamiseks ning selline tegevus kuulub direktiivi 2014/17/EL ehk hüpoteekkrediidi direktiivi kohaldamisalasse.

Kavandatava määrusega keelatakse teenuseosutajatel avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine, välja arvatud juhul, kui neil on krediidiasutuse tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikliga 810. 12 Kättesaadav: https://e-estonia.com/looking-to-invest-estonian-crowdfunding-solutions-might-be-just-right-for-you/.

9

Investeeringutega seotud riske arvestades kehtestatakse investorite tõhusa kaitse huvides iga pakkumise maksimaalse müügihinna piirmäär, milleks on 1 000 000 eurot. Kõnealune piirmäär vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 (edaspidi prospektimäärus) sätestatud piirmäärale13, mille ületamise korral on kohustus koostada prospekt ja saada selle kinnitus.

Artikkel 3 sätestab mõisted ja nende määratlused, mida kasutatakse käesoleva määruse tähenduses, sh „ühisrahastamisteenus“, „ühisrahastamisplatvorm“, „ühisrahastamisteenuse osutaja“, „ühisrahastamispakkumine“ ja muud. Lisaks võib komisjon vastu võtta delegeeritud õigusakte, et täpsustada artiklis 2 sätestatud mõistete tehnilisi aspekte, arvestades turusuundumusi, tehnoloogia arengut ja kogemusi.

Kavandatava määruse artikkel 3 (i) kohaselt on vabalt võõrandatav väärtpaber finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud väärtpaber.14 Investeeringupõhise ühisrahastamise korral on vabalt võõrandatav väärtpaber investorile tähtis tagatis, sest see võimaldab neil investeeringust väljuda, kuna annab neile õigusliku võimaluse võõrandada oma osalus kapitaliturgudel. Kavandatav määrus hõlmab ja lubab seepärast investeeringupõhiseid ühisrahastamisteenuseid üksnes seoses vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Muud finantsinstrumendid kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid jäetakse määruse kohaldamisalast välja, kuna nendega kaasneb investorite jaoks risk, mida komisjoni hinnangul ei suudeta kõnealuses õigusraamistikus nõuetekohaselt hallata. Finantsinstrumentide turgude direktiivi artikkel 2 sätestab erandid, millistele isikutele nimetatud direktiivi ei kohaldata. Euroopa Komisjoni algatuse kohaselt lisatakse ka kõnealused ühisrahastusettevõtjad eelviidatud sätte loetellu. Eesti seisukohad:

! Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki kehtestada ühisrahastamisteenuste osutajate suhtes ühtsed nõuded.

! Tuleb analüüsida, kas regulatsiooni kehtestamine määrusena on kõige sobilikum variant või tuleks see kehtestada direktiivina.

! Üheselt ei ole selge ja analüüsimist vajab olukord, kas antud määruse rakendamine välistab välisinvestorite kaasamise võimaluse siseriikliku õiguse alusel (edaspidi lubatud vaid ühtse EL tegevusloa kasutamisel)? [artikkel 2 lg 2(c)]

! Tuleks kaaluda, kas määruse kohaldamisala võiks laiendada ka mittevõõrandatavatele väärtpaberitele (nt osaühingu osad) ja tarbijakrediidile.

! Lisaks eelnevale vajab analüüsimist, kas ühisrahastamispakkumise maksimaalse müügihinna piirmäära 1 000 000 eurot kehtestamine, mis vastab prospektimääruses sätestatud piirmäärale, on mõistlik ja asjakohane ka nt laenupõhiste ühisrahastusteenuste osas.

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12). 14 Finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaselt on „vabalt võõrandatavad väärtpaber” sellist liiki väärtpaber, mis on kapitaliturul kaubeldav, välja arvatud maksevahend, nt: a) äriühingute aktsiad, osad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, seltsingute või muude üksuste aktsiate või osadega, ning aktsiate hoidmistunnistused; b) võlakirjad või muus vormis väärtpaberistatud võlad, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused; c) muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad.

10

II peatükk: ühisrahastamisteenuste osutamine ning korralduslikud ja tegevusnõuded Peatükis II sätestatakse ühisrahastamisteenused (artikkel 4), tõhus ja usaldusväärne juhtimine (artikkel 5) ja kaebuste käsitlemine (artikkel 6). Nende sätete alusel peavad ühisrahastamisteenuste osutajad alati vastama organisatsioonilistele nõuetele, samuti peab füüsilistel isikutel, kes on õigustatud juhtima ühisrahastamisteenuse osutajat, olema asjakohased oskused ja kutsealased kogemused. Mis puudutab huvide konflikti (artikkel 7), siis peab ühisrahastamisteenuse osutaja hoidma tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ajakohasena ning rakendama seda, et võtta kõik mõistlikud meetmed, mis on vajalikud, et huvide konflikt ei kahjustaks klientide huve. Ühisrahastamisteenuse osutajad peavad võtma ka kõik asjakohased meetmed, et tuvastada ning hoida ära või lahendada huvide konfliktid, mis võivad teenuse osutamise käigus tekkida ühelt poolt teenuseosutajate endi vahel, sh juhtide, töötajate või otseselt või kaudselt nende kontrolli all olevate isikute ja teiselt poolt nende klientide vahel või kahe kliendi vahel. Artiklites 8 ja 9 on sätestatud tegevuste edasiandmine ja kliendi vara hoidmine. Artikkel 4 kohaselt võib ühisrahastamisteenuseid osutada üksnes juriidiline isik, kelle tegelik ja püsiv asukoht on liidu liikmesriigis ning kellel on asjaomane tegevusluba (lõike 1). Teenuseosutaja tegutseb ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide ja potentsiaalsete klientide parima huviga (lõige 2). Lõigetega 3 ja 4 on täpsustatud, et klientidele kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks peab ühisrahastamisteenuse osutajal olema võimalik kasutada klientide nimel otsustusõigust seoses korralduste täitmise kriteeriumidega, eeldusel et võetakse kõik vajalikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks ja et klientidele avaldatakse otsustusõiguse meetod ja kriteeriumid. Investoritele erapooletu investeerimisvõimaluste pakkumiseks ei tohi teenuseosutajad maksta või anda ega saada tasu, allahindlust või mitterahalist hüve investorite korralduste suunamise eest konkreetse pakkumise juurde enda platvormil või konkreetse pakkumise juurde kolmanda osapoole platvormil. Eriotstarbelise üksuse kasutamisel on teenuseosutajal õigus kanda nimetatud üksusele üle üksnes üks vara, et võimaldada investoritel võtta väärtpaberite omandamise kaudu kõnealuses varas positsioon (lõige 5).15

Artiklid 5 ja 6 sätestavad nõuded tõhusale ja usaldusväärsele juhtimisele ning kliendikaebuste käsitlemisele. Tõhusa juhtimissüsteemi tagamine on vajalik selleks, et juhtida riske nõuetekohaselt ja ennetada huvide konflikte. Teenuseosutaja peab kehtestama juhtimiskorra, millega tagatakse tõhus ja usaldusväärne juhtimine, ning tema juhtkonnal peaks olema hea maine ning piisavad teadmised ja kogemused. Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid kehtestama menetluse kliendikaebuste vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks.

Huvide konflikti vältimise nõuded on reguleeritud artikliga 7. Ühisrahastamisteenuse osutajad peaksid oma platvormil tegutsema klientide erapooletute vahendajatena. Huvide konfliktide ennetamiseks tuleb teenuseosutajatele, juhtidele ja töötajatele või mis tahes neid otseselt või kaudselt kontrollivatele isikutele kehtestada kindlad nõuded. Eelkõige peaksid teenuseosutajad hoiduma rahalise osaluse omamisest pakkumistes, mida nende platvormide kaudu korraldatakse. Aktsionärid, kes omavad 20% või enam aktsiakapitalist või häältearvust, samuti juhid ja töötajad või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt kontrollivad platvormi, ei tohiks olla asjaomase platvormi kaudu osutatavate ühisrahastamisteenuste klientideks. Atrikliga 8 sätestatakse nõuded tegevuse edasiandmisele. Ühisrahastamisteenuste tõhusa ja toimiva osutamise eesmärgil peaks teenuseosutajatel olema võimalik usaldada teistele teenuseosutajatele kas

15 Määruse eesmärk on hõlbustada otseinvesteeringuid ja takistada õigusliku arbitraaži võimaluste loomist finantsvahendajatele, kelle tegevust reguleerivad muud liidu õigusaktid, eelkõige varahaldureid käsitlevad liidu õigusnormid. Õiguslike struktuuride, sh eriotstarbeliste üksuste kasutamine ühisrahastamisprojektide ja investorite vahendamise korral peaks seepärast olema rangelt reguleeritud ja seda tuleks lubada üksnes siis, kui see on õigustatud.

11

täielikult või osaliselt tööülesannete täitmine, tingimusel, et selline tegevuse edasiandmine ei kahjusta oluliselt ühisrahastamisteenuse osutaja sisekontrolli kvaliteeti ega tõhusa järelevalve teostamist. Ühisrahastamisteenuste osutajad peaksid täielikult vastutama käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise eest. Kliendi vara hoidmiseks ja makseteenuste osutamiseks (artikkel 9) tuleb taotleda makseteenuse pakkuja tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiiviga 2015/2366. Kohustusliku tegevusloa nõue ei ole täidetud, kui on olemas ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusluba. Kui teenuseosutaja osutab koos ühisrahastamisteenustega makseteenuseid, on tal vaja ka makseasutuse tegevusluba. Selleks, et võimaldada selliste tegevuste üle nõuetekohase järelevalve teostamist, tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (edaspidi ESMA) teavitada sellest, kas teenuseosutaja ise kavatseb asjakohase tegevusloa alusel osutada makseteenuseid või annab ta selliste teenuste osutamise tegevusloaga kolmandale osapoolele edasi. Sarnaselt muude finantsteenustega ei ole ka ühisrahastamisteenuste korral välistatud rahapesu ega terrorismi rahastamise oht. Seetõttu nähakse määruses ette asjakohased kaitsemeetmed. Eelkõige nõutakse artiklis 9, et ühisrahastamistehingute maksed tuleb teha üksuste kaudu, kellele on antud tegevusluba makseteenuste direktiivi kohaselt ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse neljandat rahapesuvastast direktiivi, sõltumata sellest, kas makse tehti platvormi kaudu või kolmanda osapoole vahendusel. Samuti nähakse artiklis 9 ette teenuseosutaja kohustus tagada, et projektiomanik võtab vastu rahalisi vahendeid ühisrahastamispakkumiste jaoks või muid makseid ainult makseteenuste direktiivi kohast tegevusluba omava üksuse kaudu. Artiklis 10 kehtestatakse nõue, et juhtidel peab olema hea maine, mis tähendab, et neil ei tohi olla kriminaalkaristusi rahapesuvastaste õigusnormide rikkumise eest.16 Eesti seisukohad:

! Analüüsimist vajab, kas ja kui palju ühisrahastamisteenuse osutaja saab otsustada, milliste kriteeriumite alusel ta kliente teenindab? [artikkel 4 lõige 4]

! Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada tingimused huvide konflikti vältimiseks. Siiski leiame, et teenuseosutajale või tema aktsionäridele, juhtidele, töötajatele või isikutele, kes otseselt või kaudselt kontrollivad platvormi, ei tohiks kehtestada absoluutset piirangut olla platvormi kaudu osutatavate teenuste klientideks. Tuleb kaaluda, kas võimalikud riskid, mis eelnevast võivad tõusetuda, saaks maandada teisiti, nt asjaomase teabe avaldamise kaudu.

! Ettepaneku kohaselt tuleb kliendi vara hoidmiseks ja makseteenuste osutamiseks taotleda lisaks ühtsele EL tegevusloale ka makseteenuse pakkuja tegevusluba. EL ühisrahastamisteenuse osutaja tegevusloa taotlenud isiku üle teostab järelevalvet ESMA, makseteenuse pakkuja üle liikmesriigi pädev asutus (Eestis Finantsinspektsioon). Eelnev lahend jagatud järelevalvepädevuste korral tekitab praktikas küsimusi ja vajab seetõttu edasist analüüsi.

III peatükk: ühisrahastamisteenuse osutajatele tegevuslubade andmine ja järelevalve nende üle III peatükis sätestatakse tegevusloaga seotud ja järelevalve teostamise nõuded. Täpsemalt sätestatakse artiklis 10 tegevusloaga seotud nõuded ja tegevusloaga seotud tingimused teenuseosutajale, kes peab vastama mitmele kriteeriumile, et ESMA tegevusluba saada. Artikkel 11 nõuab, et ESMA peaks avalikkusele kättesaadavat ja ajakohastatud registrit kõikide ühisrahastamisteenuste osutajate kohta. Artikkel 12 täpsustab, et teenuseosutamise üle teostab järelevalvet ESMA. Artikkel 13 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. 16 Ühisrahastamisteenuste korral ei ole välistatud rahapesu ega terrorismi rahastamise oht, mida on rõhutatud ka komisjoni aruandes siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta.

12

Komisjoni ettepanekuga antakse ESMA-le õigus anda välja tegevuslubasid ja teostada järelevalvet, et tagada tõhusalt ja tulemuslikult tegevuslubade andmise ja teenuseosutamise nõuete järgimine kooskõlas määrusega. Selleks, et ESMA saaks teostada oma järelevalvevolitusi, tuleks talle anda pädevus nõuda teavet, korraldada üldisi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, avaldada avalikke teadaandeid ja hoiatusi ning määrata sanktsioone. ESMA peaks kasutama oma järelevalve- ja karistuste määramise pädevust proportsionaalselt. Kõnealuste pädevuste andmine ESMA-le võimaldab tõhusamalt ja kesksemalt väljastada tegevuslube ja teostada järelevalvet, andes mastaabisäästu. Selline keskne järelevalvekord tagab suurema läbipaistvuse, parema investorikaitse ja turu suurema tõhususe. ESMA peaks võtma tasu üksustelt, kelle üle ta otsest järelevalvet teostab, et katta oma kulusid, sh üldkulusid. Teenuseosutajatele antakse võimalus taotleda ühtne kogu liitu hõlmav tegevusluba, sellisel juhul võtab ettevõtja kohustuse tegutseda kooskõlas tegevusloaga seotud ühtsete nõuetega. Lubadele sätestatakse ühtsed, proportsionaalsed ja otsekohaldatavad nõuded ning määratakse ühtne järelevalveasutus. Kui teenuseosutaja otsustab pakkuda oma teenuseid (ainult riiklikule turule suunatud pakkumised) vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, saavad nad seda teha ka edaspidi. Tegevusloa andmise protsess peaks võimaldama ESMAl saada teavet teenuste kohta, mida potentsiaalsed teenuseosutajad kavatsevad osutada, hinnata nende juhtimise kvaliteeti ning hinnata potentsiaalsete teenuseosutajate sisemist töökorraldust ja menetlusi, et tagada kavandatavas määruses sätestatud nõuete täitmine. ESMAlt tegevusloa saanud platvormile ei tohiks liikmesriigid kehtestada täiendavaid nõudeid, et võimaldada teenuseosutajatel erinevaid õigusnorme arvestamata piiriüleselt tegutseda ja soodustada nii erinevate liikmesriikide investorite projektide rahastamist kogu liidus. Teenuste osutamise läbipaistvuse edendamiseks jaeinvestorite huvides loob ESMA liidu ühisrahastamisteenuste osutajate avaliku registri. Tegevusluba tuleks kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa andmise tingimused ei ole enam täidetud. ESMA peaks eelkõige hindama, kas juhtide hea maine on kahjustatud või kas sisemistes menetlustes ja süsteemides esineb tõsiseid puudujääke. Lisaks peaksid liikmesriikide pädevad asutused ESMAt teavitama iga kord, kui teenuseosutaja või tema nimel tegutseva kolmanda osapoole makseasutuse tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, või kui on tuvastatud, et ta on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (edaspidi IV rahapesu tõkestamise direktiiv) nõudeid. Artiklis 13 nõutakse, et riiklikud pädevad asutused, Eestis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo, kes on määratud IV rahapesu tõkestamise direktiivi kohaselt, teavitaksid ESMAt kõikidest tähelepanekutest, mis on olulised rahapesuvastase direktiivi kohaselt ja mis on seotud platvormiga. ESMA võib kõnealusele teabele tuginedes tegevusloa kehtetuks tunnistada. Eesti seisukohad:

• Täiendavalt vajab analüüsimist järelevalvepädevuse küsimus, eeskätt tegevuslubade väljastamise õiguse ning järelevalve ja karistuste määramise pädevuse andmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA). Kuivõrd Eestis teostab finantsjärelevalvet Finantsinspektsioon, kes on kursis Eesti finantsturu ja selle toimimisega, siis võib olla mõistlikum järelevalvepädevuse andmine liikmesriikide pädevatele asutustele. Dubleeriva järelevalve loomine ei pruugi olla asjakohane. Arvestades ka ettepanekuga Finantsinspektsioonile lisanduvaid kohustusi, ei pruugi olla mõistlik järelevalvepädevuse ja tegevuslubade väljastamise õiguse andmine ESMAle.

IV peatükk

IV peatükk sätestab investorikaitset ja läbipaistvust reguleerivad sätted. Et potentsiaalsetel investoritel oleks selge arusaamine teenuste olemusest, riskidest, kuludest ja tasudest, peaksid

13

teenuseosutajad esitama kliendile asjakohast teavet. Kliendisuhtluse nõuetekohaseks dokumenteerimiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks peaksid teenuseosutajad osutatud teenuste ja tehtud tehingute andmed nõuetekohaselt säilitama.

Artikli 14 kohaselt peab kogu teave, sh turundusteave, mille teenuseosutaja kliendile edastab, olema täielik, selge ja täpne. Artikkel 15 sätestab potentsiaalse kliendi asjakohasuse esmase hindamise ja sätestab, et platvormid peavad investoritele pakkuma võimalust simuleerida nende suutlikkust kanda kahju. Investeeringud platvormidel turustatavatesse toodetesse ei ole võrreldavad tavapäraste investeerimistoodete või säästutoodetega ja neid tooteid ei tohiks kõnealuste toodetena turustada. Et potentsiaalsed investorid mõistaksid riske, peaksid teenuseosutajad tegema potentsiaalsetele investoritele teadmiste testi, et selgitada välja nende investeerimisalased teadmised. Teenuseosutajad peaksid potentsiaalseid investoreid sõnaselgelt hoiatama iga kord, kui osutatavaid ühisrahastamisteenuseid peetakse neile sobimatuks. Artikkel 16 kirjeldab täpsemalt põhiteabedokumendi üksikasju ja sisu, samuti vormi ja muid nõudeid.17 Teadliku investeerimisotsuse tegemiseks peaksid teenuseosutajad esitama investoritele põhiteabedokumendi. See peaks potentsiaalset investorit hoiatama, et asjaomases investeerimiskeskkonnas esinevad riskid ja seda ei hõlma ei hoiuste ega investeeringute tagamise skeem. Dokumendis tuleks arvestada ka varajases etapis ettevõtjate tunnusjooni ja nendega seotud riske ning tuleks keskenduda põhiteabele projektiomanike kohta, investorite õigustele ja tasudele ning pakutavate väärtpaberite liigile ja laenulepingutele. Põhiteabedokumendi peab koostama projektiomanik. Kuna potentsiaalsete investorite teavitamise eest vastutavad teenuseosutajad, peaksid nemad tagama dokumendi terviklikkuse.18 Artiklid 17 ja 18 tegelevad vastavalt teatetahvliga ja investori registrile juurdepääsu õigusega. Teenuseosutajatel peaks läbipaistvuse ja teabevoo tagamise huvides olema võimalik lubada nende platvormi kaudu investeerinud investoritel üksteisega oma platvormi kaudu seoses algse investeeringuga ühendust võtta ja teha seotud tehinguid. Teenuseosutajad peaksid siiski teavitama oma kliente sellest, et nad ei halda kauplemissüsteemi ja et nende platvormide kaudu toimuva omandamise ja võõrandamise kohta teeb otsuse klient ja vastutab selle eest. Eesti seisukohad:

! Toetame, et klientidele tuleb standardiseeritud infot jagada, sh põhiteabedokumendi koostamise kohustuse kehtestamist. Siiski vajab analüüsimist, kas põhiteabedokumendis nõutud informatsioon on mõistlik. [vt kavandatava määruse lisa]

! Oleme kahtleval seisukohal, kas investorite teadmiste testide kehtestamise nõudeid ühisrahastamisteenuste osutajatele on asjakohased ja proportsionaalsed või tekitavad pigem ebamõisliku halduskoormust. [artikkel 15] Leiame, et piisavad teavitamis- ja avalikustamisnõuded võimaldavad investoril end teenuseosutaja ja pakutava projektiga kurssi viia. Tähele tuleb panna, et ettepaneku kohaselt kaasneb ebapiisavate teadmiste korral üksnes hoiatus, mitte investeerimiskeeld. Analüüsida tuleb ka kahju kandmise võime simuleerimisega seonduvat, st kas on vajalik meede.

17 Selleks et tagada idufirmadele ja VKEdele sujuv ja otstarbekas juurdepääs kapitaliturgudele, vähendada nende rahastamiskulusid ning vältida ühisrahastamisteenuse osutajate viivitusi ja kulusid, ei nõuta pädevalt asutuselt põhiteabedokumendi heakskiitmist. 18 Määruse lisas esitatud nõuded põhiteabedokumendile: A) teave projektiomaniku ja projekti kohta; B) ühisrahastamise menetluse põhiomadused ning kapitali kaasamise või vahendite laenamise tingimused (nagu on kohaldatav); C) riskitegurid; D) väärtpaberite pakkumisega seotud teave; E) teave emitendi kohta, kui emitent ei ole projekti omanik ja on seetõttu eriotstarbeline ettevõtja; F) investori õigused; G) laenulepinguga seotud avalikustamine; H) tasud, teave ja õiguskaitse.

14

V peatükk: reklaamteated V peatükk kehtestab nõuded turundusteabele.19 Artikkel 19 sätestab reklaamteadetega seotud nõuded. Selle kohaselt peavad teenuseosutajad kehtestama korra, et tagada projektide valimine ja teenuste osutamine asjatundlikul, õiglasel ja läbipaistval viisil. Teenuseosutajad, kes reklaamivad oma teenuseid reklaamteadete kaudu, ei tohi kohelda ühtegi konkreetset projekti soodsamalt, mistõttu ei tohiks platvormi reklaamteadetes tutvustada käimasolevat avatud või kavandatud projekti. Mainida võib siiski edukalt lõppenud pakkumisi, millesse platvormi kaudu investeeringuid enam teha ei saa. Artikkel 20 nõuab, et riiklikud pädevad asutused avalikustaksid ja säilitaksid oma veebisaidil siseriiklikud õigusaktid, õigus- ja haldusnormid, mida kohaldatakse teenuseosutajate turundusteavituse suhtes. Pädevad asutused saadavad ESMAle oma asutuse vastavad veebilingid, millest asjaomane info on kättesaadav ning teavitavad tehtud muudatustest. Riiklikud pädevad asutused on ühtseks kontaktpunktideks, kes vastutavad liikmesriigi turunduseeskirjade kohta teabe esitamise eest. ESMA avalikustab vastava liikmesriikide info oma veebilehel. ESMA võib välja anda pädevatele asutustele suunatud suuniseid või soovitusi, milles nähakse ette reklaamteadete parimad tavad ja ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteadete kontroll. Pädevad asutused esitavad vähemalt kord aastas ESMAle aruande täitemeetmete kohta, mis nad võtsid eelmisel aastal teenuseosutajate reklaamteadete suhtes kohaldatavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt. Suurema õiguskindluse tagamiseks ja turulepääsu lihtsustamiseks tuleks rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles elektrooniliselt avaldada täielik teave liikmesriikides kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohta, mis konkreetselt käsitlevad ühisrahastamisteenuse osutajate reklaamteateid, ning nende normide kokkuvõtted. Selleks peaksid pädevad asutused ja ESMA haldama keskseid andmebaase. Pädevad asutused peaksid esitama ESMA-le igal aastal üksikasjaliku aruande täitemeetmete kohta kõnealuses valdkonnas, et mõista paremini reklaamteadetele kohaldatavate nõuete regulatiivseid erinevusi liikmesriikides. Eesti seisukohad:

! Toetame ühisrahastamisteenustele ühtsete reklaaminõuete kehtestamist. ! Toetame, et pädevate asutuste veebilehtedel oleksid avaldatud asjaomased õigusaktid.

VI peatükk: ESMA volitused ja pädevus [I jaotis (pädevus ja menetlused) ja II jaotis (halduskaristused ja muud meetmed)] VI peatükk sätestab üksikasjalikult ESMA õigused ja pädevuse. I jaotises reguleeritakse kutsesaladus (artikkel 21), teabenõuded (artikkel 22), üldised uurimised (artikkel 23), kohapealsed kontrollid (artikkel 24), teabevahetuse (artikkel 25), ametisaladuse (artikkel 26), ESMA järelevalvemeetmed (artikkel 27). Kavandatava määruse artikli 23 lõike 4 kohaselt teavitab ESMA aegsasti selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada. Pädeva asutuse ametnikud abistavad ESMA taotluse korral ESMA poolt volitatud isikuid nende ülesannete täitmisel. Pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral uurimises osaleda. II jaotises sätestatakse halduskaristused ja muud meetmed, täpsemalt trahvid (artikkel 28), perioodilised karistusmaksed (artikkel 29), trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine (artikkel 30) ning järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad (artikkel 31). 19 Reklaamteadetele ei tuleks kehtestada tõlkimise kohustust juhul, kui need esitatakse finantsvaldkonnas üldkasutatavas keeles.

15

Artiklites 32 ja 33 sätestatakse nõuded nii asjaomaste isikute ärakuulamise kui ka Euroopa Kohtu täieliku pädevuse kohta seoses ESMA otsuste läbivaatamisega Euroopa Kohtus. ESMAl on võimalik võtta ühisrahastamisteenuste osutajatelt tasu vastavalt määrusele ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele (artikkel 34). Artikkel 35 sätestab ESMA võimaluse delegeerida kooskõlas ESMA suunistega teatud järelevalveülesanded liikmesriikide pädevatele asutustele. Eesti seisukohad:

! Analüüsimist vajab ESMAle volituste ja pädevuste andmise küsimus. See ei pruugi olla õigustatud ja asjakohane. Tuleb kaaluda järelevalvepädevuse andmist Finantsinspektsioonile.

VII ja VIII peatükk VII peatükk sätestab delegeeritud volituste rakendamise seoses komisjoni delegeeritud õigusaktidega. Ettepanek hõlmab komisjoni pädevust võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada määruse sätete teatud üksikasju, nõudeid ja kordasid. VIII peatükk sätestab lõppsätted: aruandlus (artikkel 38) ning jõustumine ja kohaldamine (artikkel 39). Artiklis 38 nähakse ette, et selleks, et edaspidi tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu ennetades finantsstabiilsus, peaks komisjon hindama, kas on vajalik ja proportsionaalne, et teenuseosutajad järgiksid siseriiklikke õigusnorme, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/849 seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega, ning kas kõnealused teenuseosutajad tuleks lisada kohustatud isikute loetellu direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses.

5 MÕJUD

5.1 Jätkusuutliku rahastamise ja finantstehnoloogia tegevuskava Komisjon avaldab jätkusuutliku rahastamise ja finantstehnoloogia tegevuskava osas konkreetsed ettepanekud ja spetsiifilised meetmed 2018. ja 2019. aastal, mille põhjal on võimalik hinnata ka kõnealuste meetmete võimalikku mõju. Hetkel jäävad komisjoni tegevuskavas toodud võimalikud tegevused konkreetsete mõjude hindamiseks liiga üldisteks, et oleks võimalik teostada adekvaatne mõjuanalüüs.

16

Joonis 6. Jätkusuutliku rahastamise tegevuskava rakendamise ajakava. Allikas: Euroopa Komisjon.20

5.2 Ühisrahastuse regulatsiooni ettepanek

5.2.1 Algatusega seotud võimalikud õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed Komisjon avaldas 08.03.2018 mõjuanalüüsi Euroopa ühisrahastuse teenuse režiimi regulatsiooni ettepaneku kohta. Mõjuanalüüsis hinnati 4 erinevat varianti: a) lähtestsenaarium ehk ELi tasandi meede puudub; b) poliitikavariant 1 – mainekapitali kujundamine: miinimumstandardid koos parimate tavadega; c) poliitikavariant 2 – tootepõhine lähenemine: ühisrahastamise kaasamine kehtivasse ELi ühtsesse reeglistikku; d) poliitikavariant 3 – täiendav teenusepõhine lahendus: Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajaid käsitlev (ingl European Crowdfunding Provider (ECP)) režiim. Valikute kaalumise ja mõjude hindamise tulemusena leidis komisjon, et variant d on kõige sobilikum. Komisjoni seadusandliku ettepanekuga luuakse selge regulatiivne raamistik, mis kõrvaldab esinevad turutõrked, samas säilitab proportsionaalsuse ja minimeerib administratiivsed kulud. Ka enamik liikmesriike toetas 10.11.2017 toimunud EGESC (ingl Expert Group of the European Securities Commitee) kohtumisel varianti d, üksikud liikmesriigid soovitasid harmoniseerida riiklikud režiimid (variant c). Komisjoni ettepanek pakub platvormidele lihtsa ja tervikliku meetodi piiriülese tegevuse laiendamiseks uue ELi märgise abil. Platvormide ühtsed juhtimis- ja läbipaistvusnõuded tagavad ka piiriülestele investoritele nõuetekohase kaitse huvide konfliktide või pettuse vastu ning pakuvad paremat teavet rahastatavate projektide kohta. Meetmega vähendataks ELi mõõtme puudumise tõttu tekkivaid kulusid, sest Euroopas tekkiva uue turu kogumaht oleks vähemalt 20 miljardit eurot.21 Pakkudes eelkõige idufirmadele ja VKEdele täiendavaid rahastamisvõimalusi, prognoositakse ka, et algatus avaldab positiivset mõju majanduskasvule, töökohtade loomisele ja innovatsioonile. VKEd annavad praegu tööd 67 % ELi tööjõule ja nad on olulisteks innovatsiooni soodustajateks. Samal ajal on VKEdel jätkuvalt suuri probleeme seoses rahastamisega. Komisjoni Innobaromeetri 2016. aasta uuring kinnitas seda, et halb juurdepääs rahastamisele on uurimis- ja arendustegevuse hoogustamise ning uuenduslike toodete ja teenuste turustamise peamiseks takistusteks.22 Komisjoni ettepanek toob platvormipidajatele kaasa nõuete täitmisega seotud kulusid, mis olenevad sellest, kas reguleeritud üksusel on juba finantsinstrumentide turgude direktiivi kohane tegevusluba ja kas platvormipidaja taotleb või on taotlenud tegevusluba mitmes riigis.23 Nõuete täitmisega seotud kulud kasvavad, kui platvormi tegevus on praegu reguleerimata ja ta osutab või kavatseb osutada teenuseid üksnes ühes riigis. Komisjoni ettepanek võib kaasa tuua ka halduskulusid. Ettepanekul võib olla teatud mõju ESMA eelarvele, hinnanguliselt 2,5 miljonit eurot, mis on täieliku rakendamise esimesel aastal sektori ja ELi eelarvevahendite vahel ära jaotatud.24

20 Euroopa Komisjoni teatis. Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN 21 Euroopa Komisjon, Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en. 22 Ibid. 23 Üksikasjaliku mõjuhinnangu kohta vt Impact assessment: „Annex 3: Who is affected and how?“, lk 68 jj, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en. 24 Euroopa Komisjon, Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en.

17

Platvormide peamised kasutajad on äriühingud, VKEd ja mikroettevõtjad. Ettepanek tagab selle, et neil on võimalik kasutada täiendavaid rahastamisallikaid, mis on alternatiiviks traditsioonilistele rahastamisvahenditele, mis on sageli kulukad varajases arengujärgus äriühingutele. Kuna ühisrahastamisele juurdepääsu keskmine tasu on tavaliselt madalam võrreldes lühiajalise pangapõhise rahastamise kuludega, võib käesolev algatus kaasa tuua varajases arengujärgus või esimeses laienemisjärgus olevate VKEde rahastamiskulude vähenemise.25 Ettepanek avaldab mõju riiklike pädevate asutuste (Eestis Finantsinspektsioonile ja PPA Rahapesu andmebüroole) ning ESMA kuludele ja halduskoormusele. Selliste kulude suurusjärk ja jaotus sõltuvad Euroopa ühisrahastamisteenuse osutajate suhtes kohaldatavatest täpsetest nõuetest ning seonduvatest järelevalve- ja seireülesannetest. Siiski on järelevalveasutuste asjaomased kulud oluliselt madalamad kui finantsinstrumentide turgude direktiivi kohase tegevusloa andmise kulud.26 Kuigi puudub konkreetne hinnang kulutaseme kohta, eeldatakse, et järelevalvekulud on võrreldavad kuludega, mis seonduvad siseriikliku korraga, mis hõlmab üksnes korralduse edastamist. ESMA kaasamise ulatusest tegevusloa andmise ja järelevalve protsessi sõltub ka mõju ELi eelarvele. Eeldades, et ESMA hakkab Euroopa ühisrahastamisteenuse osutajatele tegevuslubasid andma, on hinnangulised ühekordsed kulud umbes 500 000 eurot, et üles ehitada IT-süsteemid ja moodustada meeskond, et hakata täitma tegevusloa andmise protsessiga seonduvaid ülesandeid.27 Ühisrahastamisturg kasvab kiiresti ja töötatakse välja ärimudeleid, mis vastavad kiirele tehnoloogia arengule. Seetõttu jälgitakse poliitikameetme asjakohasust regulaarselt kooskõlas parema õigusloome põhimõttega tagamaks, et meetme kohaldamisala (investeeringu- ja laenupõhise ühisrahastamise projektide puhul kuni üks miljon eurot) ja ulatus oleksid alati kooskõlas eesmärkidega ning ei muutuks ebaproportsionaalseks.28 Mitmed liikmesriigid on kehtestanud riigisisese sihtotstarbelise ühisrahastamiskorra. Kõnealune kord on kohandatud kohalike turgude ja investorite omaduste ja vajadustega. Selle tulemusena lahknevad liikmesriikide eeskirjad nii platvormide kasutamistingimuste, lubatud tegevuste kohaldamisala kui ka tegevusloanõuete osas. Olemasolevate siseriiklike õigusnormide erinevused takistavad piiriüleste teenuste osutamist ja seega mõjutavad otseselt siseturu toimimist. Õigusraamistiku killustatus toob kaasa õiguslike nõuete täitmisega seotud olulised kulud jaeinvestorite jaoks, kes on sageli silmitsi raskustega, mis on disproportsionaalsed investeeringute suurusega, kui nad püüavad määrata kindlaks, milliseid õigusnorme piiriüleste teenuste suhtes kohaldatakse. Samadel põhjustel hoiduvad platvormide kaudu tegutsevad teenuseosutajad osutamast oma teenuseid muudes liikmesriikides peale selle, kus on nende asukoht. Eelneva tulemusena piirdub tegevus suuresti siseriikliku turuga, kahjustades sellega kogu liitu hõlmavat turgu ja võttes ettevõtjatelt teenustele juurdepääsu võimaluse. Piiriülese tegevuse edendamiseks on vaja kõrvaldada ühisrahastamisteenuste siseturu nõuetekohase toimimise takistused. Selliste ühtsete eeskirjade kehtestamine, millega antakse teenuseosutajale

25 Euroopa Komisjon, Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en. 26 Ibid. 27 Ibid. 28 Ibid.

18

võimalus taotleda ühtset, tervet liitu hõlmavat tegevusluba, et tegutseda kõnealuste eeskirjade kohaselt, on asjakohane esimene samm selleks, et edendada piiriülest ühisrahastamistegevust ja seeläbi tõhustada siseturu toimimist. Kahe komisjoni tehtud avaliku konsultatsiooni (detsember 2014, juuni 2016), ning otsekohalduvas CRR määruses sätestatud volitusnormile (CRR artikkel 508(2) ja (3)) tuginedes avalikustas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) investeerimisühingutele kehtiva usaldatavusnormatiivide raamistiku detsembris 2015 ja koostas diskussioonipaberi uute võimalike normide kohta novembris 2016. Diskussioonipaber oli avalikult kommenteerimiseks kättesaadav kolm kuud (kuni 4. veebruarini 2017). EBA kogud täiendavaid andmeid uue usaldatavusnormatiivide raamistiku välja töötamiseks ja kalibreerimiseks - vastasel korral poleks komisjonil olnud ligipääsu investeerimisühingute andmetele. Komisjon koostas ühisrahastuse regulatsiooni kohta mõjuanalüüsi29, mille tulemused on ingliskeelsena saadavad nende veebilehel.30 Komisjoni üleskutse arvamuste esitamiseks puudutas üksikute normide koostoimet ja nende kombineeritud majanduslikku mõju ning selles käsitleti õigusraamistiku soovimatuid tagajärgi, ebakõlasid ja lünki. Sidusrühmadelt laekus sadu vastuseid, mis andis kinnitust sellest, et väikeste ja keskmise suuruse investeerimisühingutele kohaldavad nõuded on ebaproportsionaalsed ja ei vasta nende tegelikule riskile, mida nad majandusele, finantsstabiilsusele ja üldisele keskkonnale avaldavad. Lisaks korraldas komisjon 27.01.2017 peamiste turuosalistega ümarlaua, kus arutati erinevaid investeerimisühingutega seotud võtmeküsimusi.

5.2.2 Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Käesoleval ajal ei ole Eestis ühisrahastusega tegelevate ettevõtete äritegevust eriseadustega reguleeritud ning Eesti õiguses puuduvad selged alused ühisrahastuse investeeringute määratlemiseks. Ühisrahastusettevõtja investeeringutele kohalduv regulatsioon sõltub eelkõige tema ettevõtte ärimudelist ja rahastusprojekti struktureerimisest. Ühisrahastusettevõtjad ei ole allutatud riiklikule finantsjärelevalvele, nad ei pea taotlema tegevusluba ning neile ei kohaldata tagatisfondi seaduses sätestatud tagatisi. Kui ühisrahastusettevõtja soovib vahendada tarbijale krediiti KAVS § 2 lg 2 kohaselt, peab nimetatud ettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt krediidivahendaja tegevusloa. Samas võivad ühisrahastusele, sõltuvalt selle eesmärkidest ja tegevusmudelist, kohalduda mh võlaõigusseadus (VÕS), väärtpaberituruseadus (VPTS), krediidiasutuste seadus (KAS), makseasutuste ja e-raha asutuste seadus ning investeerimisfondide seadus, reklaamiseadus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Ettevõtja peab hindama, kas tulenevalt tema tegevustest on tal kohustus järgida mõnda eelnimetatud seadust ja kas tema tegevuses võivad esineda sellised tunnused, milleks on vaja taotleda tegevusluba või registreerida oma tegevus Finantsinspektsioonis. Järelevalvelise režiimi puhul ka finantsinspektsiooni seadus. 2016. a suvel loodi MTÜ Finance Estonia eestvedamisel koostöös advokaadibürooga Deloitte Legal ühisrahastuse ettevõtetele iseseisev regulatsioon „ühisrahastuse hea tava“.31 Nimetatud soovitusliku juhendiga saavad liituda Eestis tegutsevad ühisrahastust pakkuvad portaalid. 2016. a sügisel avaldas

29 Impact assessment - SWD(2018)56/DOCUMENT-2018-31147. 30 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2018-113_en. 31 Kättesaadav: http://www.financeestonia.eu/wp-content/uploads/2016/02/%C3%9Chisrahastuse-Hea-Tava.pdf.

19

Finantsinspektsioon ettepaneku ühisrahastuse reguleerimiseks.32 Ühisrahastuse reguleerimise vajalikkust ja võimalusi on arutatud Rahandusministeeriumis koos Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga. Muud eelnõude paketis sätestatud tingimustega koosmõju omavad Eesti õigusaktid: […] EL tasandi õigusakti vastu võtmisel tuleb teha muudatusi Eesti seadusandluses. Võimalikud muutmist vajavad õigusaktid:

• Finantsinspektsiooni seadus • Krediidiandjate ja –vahendajate seadus • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus • Reklaamiseadus

5.2.3 Sihtrühm ja majanduslikud mõjud Ühisrahastust peetakse üheks kõige suurema potentsiaaliga jagamismajanduse valdkonnaks. 2015. aasta alguses viidi läbi üleeuroopaline uuring alternatiivsete rahastamisviiside kohta, mille tulemusena selgus, et Euroopas tegutseb üle 255 ühisrahastusplatvormi ning aastane tehingute maht nendel platvormidel on hinnanguliselt ligi 2,957 miljardit eurot (2014), seejuures olid mahud võrreldes 2013. a kasvanud ligi 144%33.34 Eesti on ühisrahastamise turul Euroopas eesrinnas. Ühisrahastamine sai hoo sisse 2009. aastal, kui tollane isePankur (nüüd Bondora) alustas P2P laenude andmisega. 2015. aastal hinnati Eesti teisele kohale on kapitali kogumahust Euroopas. Kuigi Eesti turg on väike, siis sellel on suur potentsiaal kasvada tänu virtuaalsetele eestlastele (e-residentsuse programm).35

32 Algatus ühisrahastuse reguleerimiseks (eelnõu ettepanek) on kättesaadav https://www.fi.ee/public/2016_09_Uhisrahastuse_seaduse_eelnou.pdf. 33 Wardrop, et al., 2015. 34 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_c_finantsteenused.pdf. 35 Current State of Crowdfunding in Europe, lk 27 jj. Kättesaadav: https://www.sbs.ox.ac.uk/sites/default/files/Entrepreneurship_Centre/Docs/OxEPR2/current-state-crowdfunding-europe-2016.pdf.

20

Joonis 7. Alternatiivrahastus Euroopas (2015). Allikas: Cambridge Centre for Alternative Finance, OECD ülevaade.36 Technopolis Group & EY 2015. aasta raporti kohaselt tegutses Eestis 15 kohapeal registreeritud ühisrahastusettevõtjat.37 Eestis registreeritud platvormidel tehtud tehingute kogumahud ulatusid 128 miljoni euroni, hinnanguline turumaht (platvormide ja teenusosutajate müügitulu kokku) oli 2015. aastal 8 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt kasvab finantsvaldkonna jagamismajanduse maht 2020. aastaks ligikaudu 130-450%, saavutades turumahu 32 miljonit eurot (platvormide ja teenuseosutajate müügitulu kokku). OECD on avaldanud, et Eestis toimetavad ühed kõige innovaatilisemad fintech iduettevõtted ja toimib alternatiivrahastus (vt joonis 7).38 2016. a avaldas Hollandis asuv Euroopa alternatiivse ja kogukondliku rahastuse ekspertiisikeskus CrowdfundingHub ulatusliku uuringu ühisrahastuse hetkeolukorrast 27 Euroopa riigis.39 Keskus töötas välja ka viieteistkümnel näitajal põhineva alternatiivrahastuse küpsusindeksi (ingl Alternative Finance Maturity Index), mille kohaselt paigutus Eesti 4. kohale.40 Eestis tegutseb 01.01.2018. a seisuga […] ühisrahastusettevõtet, neist […] osutab teenuseid piiriüleselt. Turul tegutseb ühisrahastusettevõtjaid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud krediidivahendaja tegevusloa, kuid enamikul ühisrahastusettevõtjatel ei ole praegu tegevusluba.41 Määruse rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub. Kavandatavatel meetmetel on/ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Kavandatav meede nr 1: Järelevalve kehtestamine ühisrahastamisteenuse osutaja üle, sh tegevusloa taotlemise kohustus ja vastutus Järelevalve võib jagada peamiselt kaheks:

a) ESMA järelevalve; b) riiklik finantsjärelevalve Finantsinspektsiooni poolt.

1.1. Mõju valdkond I

Mõju riigiasutuste korraldusele Avalduv mõju: oluline

Mõju olulisus Ulatus: keskmine Sagedus: väike Sihtrühma suurus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Kavandatava määrusega kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav järelevalvekohustus seoses 36 OECD Economic Surveys, Estonia, September 2017, Overview, lk 45, http://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia-2017-OECD-economic-survey-overview.pdf. 37 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_c_finantsteenused.pdf. 38 OECD Economic Surveys, Estonia, September 2017, Overview, lk 45, http://www.oecd.org/economy/surveys/Estonia-2017-OECD-economic-survey-overview.pdf. 39 Current State of Crowdfunding in Europe. Kättesaadav: https://www.sbs.ox.ac.uk/sites/default/files/Entrepreneurship_Centre/Docs/OxEPR2/current-state-crowdfunding-europe-2016.pdf. 40 Äripäev, https://www.aripaev.ee/reklaamartiklid/2016/05/27/eesti-on-uhisrahastuse-kupsusindeksi-jargi-euroopas-4-kohal. Alternatiivrahastuse küpsusindeks aitab mõista iga uuringus osalenud riigi ühisrahastuse turu hetkeolukorra põhjuseid. Viieteistkümnest näitajast kaheksa on seotud regulatsioonidega. Teised näitajad on nt turu suurus, ühisrahastuse erinevate vormide esindatus konkreetses riigis, samuti saadavaloleva info organiseeritus ja ligipääsetavus. Küpsusindeks keskendub erinevate riikide ühisrahastuse ekspertide esitatud info analüüsile positiivse ja negatiivse poole pealt. Nt ühisrahastuse maksusoodustuste poolest on Suurbritannia võrreldes teiste Euroopa riikide eesrinnas. Allikas: Ibid. 41 Finantsinspektsioon, https://www.fi.ee/index.php?id=20748.

21

ESMA abistamisega järelevalve teostamisel ning erinevate avalikustamiskohustustega. Tõenäoliselt tuleb seoses täiendavate järelevalveülesannetega luua uusi ametikohti (1 – 2 uut ametikohta). Finantsinspektsiooni töötaja keskmine töötasu 2016. aasta lõpus oli 2 304 eurot kuus, töötajate arv 31.12.2016 seisuga oli 86 (sh juhatuse liikmed). [2017 a andmed] 1.2. Mõju valdkond II

Mõju ühisrahastamisteenuse osutajatele Avalduv mõju: oluline

Mõju olulisus Ulatus: keskmine Sagedus: väike Sihtrühma suurus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Juhul, kui mõni ühisrahastusteenuse osutaja soovib osutada lisaks ka makseteenuseid, toob see kavandatava määruse kohaselt lisaks EL tegevusloa taotlemise kohustusele kaasa ka makseteenuse osutaja tegevusloa taotlemise kohustuse. Kavandatav meede nr 2: Ühisrahastusteenuse osutajale tegevusnõuete kehtestamine 1.1. Mõju valdkond I

Mõju riigiasutuste korraldusele Avalduv mõju: keskmine

Mõju olulisus Ulatus: keskmine Sagedus: väike Sihtrühma suurus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Kavandatava määrusega kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav järelevalvekohustus seoses ESMA abistamisega järelevalve teostamisel ja erinevate avalikustamiskohustustega ning Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroole kehtestatakse täiendavad teavitusnõuded, millest tulenevalt suureneb proportsionaalselt ka asutuste halduskoormus. 1.2. Mõju valdkond II

Mõju ühisrahastusteenuse osutajatele Avalduv mõju: oluline

Mõju olulisus Ulatus: keskmine Sagedus: väike Sihtrühma suurus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike

Kavandatava määrusega kehtestatakse ühisrahastamisteenuse osutajale nõuded: 1) teenuse osutamiseks, 2) tõhusaks juhtimiseks, 3) kaebuste käsitlemiseks, 4) teabe esitamiseks, 5) põhiteabedokumendi koostamiseks, 6) reklaam- ja turundusteabele.

5.2.4 Hinnang algatuse subsidiaarsusele ja proportsionaalsusele Komisjon on toonud välja, et subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse ning liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke ühtse turu seisukohast täielikult saavutada ning seepärast on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu võimalik paremini saavutada ELi tasandil. Euroopa Liidu toimimise leping annab Euroopa institutsioonidele (Nõukogu ja Parlament) pädevuse kehtestada asjakohased nõuded. Kõnealuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa

22

Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab võtta siseriiklike normide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Ühtse ja sidusa regulatiivse ja järelevalvealase raamistiku puudumise tõttu ei saa ühisrahastamine praegu kasu siseturu eelistest. Asjaolu on tingitud sellest, et mõned liikmesriigid kohaldavad ühisrahastamisteenuste osutajate suhtes kehtivat finantsteenuste õigusraamistikku, teised võimaldavad neil tegutseda väljaspool regulatiivset raamistikku, kohaldades nende suhtes erandeid, kui see on asjakohane vastavalt konkreetsele ärimudelile. Samal ajal rakendab üha rohkem liikmesriike ühisrahastamistegevuse suhtes just konkreetselt selleks loodud siseriiklikke raamistikke. Üksteisest erinevad raamistikud, normid ja tõlgendused, mida kohaldatakse liidus teenuseosutajate ärimudelite suhtes, takistavad vastava tegevuse laienemist ELi tasandil. Suured erinevused liikmesriikide vastu võetud õigusnormides ja õigusaktide kohaldamisalades tekitavad probleeme platvormidele, kes soovivad oma tegevust laiendada ELis, sest nad peavad oma ärimudeleid kohandama vastavalt igale jurisdiktsioonile. Sageli eeldab see mitmete tegevuslubade või registreeringute taotlemist ning eri siseriiklike õiguste järgimist, sh turunduse ja tarbijakaitse valdkonnas. Selle tulemuseks on suured kulud, juriidiline keerukus ja ühisrahastamisteenuste osutajate ebakindlus, põhjustades asjatut turukillustatust ning mastaabisäästu puudumist, samuti vastuolulist läbipaistvuse ja riski käsitlust. Erinevused takistavad siseturu loomist ja selle sujuvat toimimist. Eelviidatud olukord piirab platvormide võimalusi liikuda kodumaiselt turult teistele ELi turgudele ja suunab ühisrahastamisteenuste osutajate rahalised vahendid üksnes piisavate turumahtudega suurematesse ELi riikidesse. See omakorda piirab suutlikkust arendada ühisrahastamisteenuste integreeritud ELi siseturgu. Samal ajal puudub investoritel siseturu puudumise tõttu ühesugune juurdepääsetavus ja ühesugused riskide hajutamise võimalused. Selliste oluliste ja uuenduslike sektorite puhul nagu tehnoloogia ei ole geograafiline lähedus investeerimise võtmeteguriks. Seepärast tuginetaksegi rahvusvahelisele investoribaasile. Hoolimata siseriiklike turgude kiirele kasvule on rahvusvahelistel investoritel ülalpool kirjeldatud piiriüleste takistuste tõttu platvormidel tegutsemisega probleeme. Raskused, millega investorid puutuvad kokku siis, kui nad soovivad hakata tegutsema piiriüleselt, suurendavad teabe otsimisega seotud kulusid ja takistavad kapitali vaba liikumist liidus. Mitmed äriühingud otsivad abi sellest, et asutavad juriidilise isiku arenenud ühisrahastamisturgudega riikides ja kaasavad sealt raha. Kuigi seda võivad mõjutada ka muud tegurid, nt finantsökosüsteem, tähendab see, et väikestel äriühingutel, kes tegutsevad sektorites, kus tootmistegurite liikuvus on väike, puudub juurdepääs sellistele rahastamisvõimalustele, v.a juhul, kui kodumaine tõhus ühisrahastamisturg on juba olemas. Seepärast võib platvormide ja investorite suutmatus piiriüleselt liikuda takistada paljude sektorite äriühingute juurdepääsu rahastamisele. Need erinevused loovad ka platvormipidajatele ebavõrdsed tingimused sõltuvalt nende asukohast, sest rahastamismudelid on killustunud, mis loob ühisrahastamisteenuste siseturule täiendavaid tõkkeid. Peamised tegurid on erinev tõlgendamine ja teenuseosutajate kohtlemine, samuti usaldamatuse kasv, mida see endaga investorite jaoks kaasa toob tingituna õiguslikust ebakindlusest ja suurte teabe otsimisega seotud kuludest piiriülestes olukordades. Eelnev loob olulise õiguskindlusetuse jaeinvestorite jaoks, keda heidutab ühisrahastamise puhul nende õiguste nõrk või ebakindel kaitse,

23

õiguskaitse ning läbipaistvuse puudumine seoses tasudega, mis on seotud projektidesse investeerimisega. Ettepanekuga kehtestatakse äriühingutele ühtsed tegutsemistingimused kogu ELis ja kaotatakse riigisisesed õigusraamistike erinevused, mis on viinud killustatusele ELi tasandil. Nii vähendatakse oluliselt keerukust, finants- ja halduskoormust kõigi peamiste sidusrühmade jaoks ehk platvormide, projektiomanike ja investorite jaoks. Samal ajal tagatakse kõikidele sama ELi märgist kasutavatele teenuseosutajatele võrdsed tingimused. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 alusel tuleb ELi tegevust seoses siseturu väljakujundamisega hinnata vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3. Tuleb hinnata seda, kas liikmesriigid suudaksid ettepaneku eesmärgid saavutada oma siseriiklike õigussüsteemide raames ning kas oma ulatuse ja toime tõttu on need eesmärgid paremini saavutatavad ELi tasandil. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks ELi meetme sisu ega vorm minema aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid ühisrahastamistegevusele ja selle erinevad tõlgendused on kirjeldatud probleeme võimendanud. Kuna liikmesriikide eriotstarbelised riigisisesed süsteemid on platvormide jaoks peamiseks takistuseks ja suurendavad turukillustatust veelgi, siis ei ole komisjoni hinnangul võimalik eesmärke saavutada liikmesriikide eraldi tegutsemise kaudu. Komisjoni talitused on juba mitmeid aastaid turgu jälginud ning on täheldanud erinevuste ja probleemide suurenemist, mis nõuab sekkumist ELi tasandil. Uuringute ja avalike konsultatsioonide käigus kogutud teave on näidanud meetme suhtes tugevat toetust. Liikmesriigid ei ole seni teinud koordineeritud jõupingutusi, et ühtlustada hoiuseid mittekaasavate üksuste laenuandmisteenuste eeskirju, ja finantsinstrumentide turgude direktiivi sätete investeeringupõhistele platvormidele kohaldamine ei ole piisavalt ühtne, et võimaldada piiriülest tegevust. Liikmesriikide meetmed saavad üksnes oma koduturgu kaitsta, mis ei ole piisav selleks, et vähendada negatiivset mõju siseturu toimimisele. Sellises olukorras on varajases arengujärgus kapitaliturgude rahastamisele juurdepääsuvõimalus üksnes suuremates ELi riikides ning samamoodi on investorite juurdepääsu ja riskide hajutamise võimalused piiratud, sõltumata sellest, kus nad geograafiliselt asuvad. ELi tasandi õigusraamistiku kehtestamine tagab võimaluse tegutseda tegevusloa alusel kogu siseturul. See loob konkurentsi teenuseosutajate vahel ja võimaldab väikeste siseturgudega liikmesriikidel arendada alternatiivseid rahastamisallikaid ning tagab idufirmadele ja VKEdele rohkem kapitali ja võimaldab investoritele juurdepääsu alternatiivsetele varaliikidele. Kui teenuseosutaja soovib praegu oma teenuseid osutada teistes liikmesriikides, võib ta seda teha üksnes siis, kui ta saab selleks vastavast liikmesriigist tegevusloa ning täidab liikmesriigi ühisrahastamissätetega kehtestatud nõudeid. Praktikas tähendab see, et teenuseosutaja peab samaaegselt järgima mitme liikmesriigi õigussüsteeme ja kohandama oma ärimudelit, kui ta soovib osutada teenuseid piiriüleselt. See takistab oluliselt teenuseosutajate võimalusi teha oma pakkumisi ELi tasandil.

24

Ühisrahastamisteenuste osutamine keskendub väiksemamahulisemale kapitali kaasamisele projektide, varajases kasvuetapis idufirmade ja VKEde jaoks. Mõnes liikmesriigis tuleb aga teenuseosutajatel järgida kehtivat sektoripõhist õigusraamistikku, nagu näiteks finantsinstrumentide turgude direktiiv ja finantsinstrumentide turgude määrus. Väiksemate tegevuste jaoks võivad need normid olla ebaproportsionaalsed. Lisaks ei pruugi need sobida kokku eesmärgiga. Ühisrahastamine hõlmab mitmeid ärimudeleid, mis kõik ei pruugi olla hõlmatud ja millega võib seepärast kaasneda regulatiivse poole pealt ettearvamatu ülekanduv mõju. Sellest tulenevalt ei ole võimalik hõlmata proportsionaalselt kasvavat hulka erinevate ärimudelite kombinatsioonidega platvorme, mis võivad hõlmata laenuandmis- ja investeerimispõhiseid tegevusi. Eraldiseisev vabatahtlik ühisrahastamissüsteem, mille puhul kasutatakse Euroopa ühisrahastamisteenuste osutaja märgist, mida platvormid saavad valida, kui soovivad piiriüleselt tegutseda, jätab eriotstarbelised riigisisesed raamistikud puutumata, kuid annab võimaluse platvormidele, kes tahavad oma tegevust ELi tasandil laiendada ja tegutseda piiriüleselt. Selline süsteem tooks pigem kaasa kiire ja märgatava turulepääsu tasude vähenemise (regulatiivsed ja järelevalvealased tasud) nende platvormide jaoks, kes tegutsevad (või kavatsevad tegutseda) piiriüleselt, sest selleks on vaja vaid ühte tegevusluba. Samal ajal on nimetatud süsteem proportsionaalsem kui finantsinstrumentide turgude direktiivi sätete raames pakutav. Kavandatud teenuste osutamisele suunatud süsteem annab võimaluse paindlikult hõlmata platvormi tegevusi, kombineerides mitmeid ärimudeleid, kuna sätestab ühtsed reeglid, mida kohaldatakse nii investeeringu- kui ka laenuandmispõhisele mudelile (vähendades regulatiivset ebakindlust). Ühtlasi tagab see lähenemisviis, et süsteem on kasutuskõlblik ka tulevikus, võttes arvesse sektori kiiret arengut ja erinevate vahendite kasutamist. Komisjoni ettepanek oleks ka sidus õigusliku raamistikuga, kuna võimaldab loodud finantsraamistike kooseksisteerimist selle uue süsteemiga, tänu ühe miljoni euro suurusele piirmäärale, mis on sätestatud teises ELi õiguse olulises aktis - prospektimääruses. Selline lähenemisviis vähendab õiguslikku arbitraaži, võimaldades samal ajal tegutseda piiriüleselt kooskõlas usaldusväärse investorikaitse ja finantsstabiilsuse raamistikuga. ELi toimimise lepingu artikliga 114 on antud võimalus vastu võtta õigusakte määruste või direktiivide vormis. Määrus valiti seepärast, et „Euroopa märgis“ peab tõhususe eesmärgil olema otse kohaldatav kõikides liikmesriikides. Teiseks, kuna määruse ettepanek kehtestab ühtsed nõuded platvormidele, kes soovivad taotleda vastavat tegevusluba, ei saa selle suhtes kehtida spetsiifilised riigisiseseid normid. Seepärast on antud juhul määrus sobivam kui direktiiv. Ettepaneku kohaldamisalast välja jäävate tahkude suhtes kohaldatakse aga siseriiklikke sätteid, sh neid, millega võetakse kohaldatava ELi direktiivi sätted siseriiklikusse õigusesse üle. Oleme arvamusel, et ühisrahastusettevõtjate piiriülese tegevuse reguleerimine ELi õigusaktidega on põhjendatud/ei ole põhjendatud ning see on/ei ole subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas.