ET ET

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel, 12.5.2004 K(2004) 338 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas

ET 2 ET

KOMISJONI TEATIS

Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas

SISUKORD

Lühikokkuvõte....................................................................................................................... 3

1. Sissejuhatus.............................................................................................................. 4

1.1. Mis on nanotehnoloogia?.......................................................................................... 4

1.2. Miks on nanotehnoloogia tähtis? .............................................................................. 4

1.3. Milline lähenemisviis tuleks valida nanotehnoloogia ohutuse tagamiseks? ............... 6

2. Nanotehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus maailmas ja selle rahastamine....... 7

2.1. Nanotehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus kolmandates riikides..................... 7

2.2. Nanotehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus Euroopas ...................................... 8

3. Tee ülimalt väikeseni: viis dünaamilist suunda edasimineku stimuleerimiseks.......... 9

3.1. Teadus- ja arendustegevus: hoovõtt ........................................................................ 10

3.2. Infrastruktuur: Euroopa “tippkeskused”.................................................................. 13

3.3. Investeerimine inimressurssidesse .......................................................................... 15

3.4. Tööstuslik innovatsioon, teadmistest tehnoloogiani ................................................ 17

3.5. Sotsiaalse dimensiooni integreerimine.................................................................... 20

4. Tervishoid, ohutus, keskkonna- ja tarbijakaitse....................................................... 22

5. Edasine samm: rahvusvaheline koostöö.................................................................. 23

Lisa: Nanotehnoloogia hinnanguline rahastamine avaliku sektori poolt ............................... 25

ET 3 ET

LÜHIKOKKUVÕTE

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad on teadus- ja arendustegevuse uued lähenemisviisid, mille eesmärk on saavutada kontroll aine põhistruktuuri ja käitumise üle aatomite ja molekulide tasandil. Need valdkonnad avavad võimalusi uutest nähtustest arusaamiseks ja uute omaduste loomiseks, mida võib kasutada mikro- ja makrotasandil. Tekib nanotehnoloogia rakendusi, mis hakkavad mõjutama iga inimese elu.

Euroopa Liit (EL) on rajanud viimasel kümnendil nanoteaduste alal tugeva teadmiste baasi. Kahtluse all on aga meie võime seda positsiooni säilitada, sest EL investeerib proportsionaalselt vähem kui tema põhilised konkurendid ega oma maailmaklassi kuuluvat infrastruktuuri (tippkeskusi), kuhu oleks koondunud vajalik kriitiline mass. Seda hoolimata asjaolust, et kiiresti, kuid sõltumatult kasvavad investeeringud siseriiklikesse EL programmidesse.

Euroopa nanoteaduste alase tipptaseme põhjal tuleb lõpuks ometi arendada välja kommertsväärtusega tooted ja protsessid. Nanotehnoloogia on kerkimas esile teadus- ja arendustegevuse ühe kõige perspektiivikama ja kiiresti laieneva valdkonnana, mis annab uue tõuke Lissaboni protsessi dünaamiliste teadmistepõhiste eesmärkide saavutamisele. Oluline on aga luua innovatsioonile, eriti keskmise suurusega ja väikeettevõtetele soodne keskkond.

Nanotehnoloogiat tuleb arendada ohutult ja vastutustundlikult, pidades kinni eetikapõhimõtetest ja uurides teaduslikult võimalikke riske tervisele, ohutusele või keskkonnale, samuti võimaliku regulatsiooni ettevalmistamiseks. Tuleb uurida ja võtta arvesse ka sotsiaalseid mõjusid. Tähelepanu pööramiseks tõelistele murettekitavatele küsimustele "ulmestsenaariumide" asemel on oluline pidada dialoogi üldsusega.

Käesolevas teatises pakutakse välja meetmed osana terviklikust lähenemisviisist eesmärgiga hoida alal ja tugevdada Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust. Selles käsitletakse küsimusi, mis on tähtsad teadus- ja arendustegevuse kaudu loodavate teadmiste ühiskonna huvides loomise ja kasutamise tagamiseks. Selles suhtes on aeg käivitada institutsionaalsel tasandil mõttevahetus ühtsete meetmete kavandamiseks:

– teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurendamiseks ja koordineerimise parandamiseks nanotehnoloogiate tööstusliku kasutamise kindlustamiseks, hoides alal teaduse tipptaset ja konkurentsi;

– maailmaklassi kuuluva konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri (tippkeskuste) väljaarendamiseks, võttes arvesse nii tööstuse kui ka teadusorganisatsioonide vajadusi;

– teadustöötajate interdistsiplinaarse hariduse ja koolituse edendamiseks koos ettevõtlikuma mõtteviisi arendamisega;

– soodsate tingimuste tagamiseks tehnosiirdeks ja innovatsiooniks, et tagada Euroopa teadus- ja arendustegevuse tipptaseme arendamine rikkust loovateks toodeteks ja protsessideks;

ET 4 ET

– ühiskondlike kaalutluste lülitamiseks teadus- ja arendustegevuse protsessi selle algetappidel;

– võimalike tervishoiu-, ohutus-, keskkonna- ja tarbijariskide kõrvaldamiseks kohe algul, koostades riskide hindamiseks vajalikud andmed, lülitades riskianalüüsi nanotehnoloogial põhinevate toodete elutsükli kõigisse etappidesse ja kohandades olemasolevaid ning töötades vajaduse korral välja uudseid metoodikaid;

– eelnimetatud meetmete täiendamiseks kohase koostöö ja algatustega rahvusvahelisel tasandil.

Käesolevas teatises kirjeldatavad meetmed on kooskõlas ka 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu deklaratsiooniga, milles kohustuti arendama välja dünaamiline teadmistepõhine majandus ja ühiskond, 2001. aasta Göteborgi Ülemkogul võetud säästva arengu eesmärgiga ja 2002. aasta Barcelona Ülemkogul võetud eesmärgiga saavutada teadustöö rahastamine 3% ulatuses SKP-st1. See aitab kaasa ka Euroopa teadusruumi2 väljaarendamisele ja saab sellest kasu.

1. SISSEJUHATUS

1.1. Mis on nanotehnoloogia?

Kreekakeelsest sõnast nano (kääbus) tulenev eesliide "nano" tähendab teaduses ja tehnoloogias 10-9 ehk üht miljardikku (= 0,000000001). Üks nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrit, kümneid tuhandeid kordi väiksem inimese juuksekarva laiusest. Terminit “nanotehnoloogia” kasutatakse siinkohal üldise terminina, mis hõlmab mitmesuguseid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate harusid.

Nanotehnoloogia viitab põhimõtteliselt teadusele ja tehnoloogiale aatomite ja molekulide nanotasandil ning teaduslikele põhimõtetele ja uutele omadustele, millest võib aru saada ja mida valitseda selles valdkonnas tegutsedes. Neid omadusi võib seejärel jälgida ja kasutada mikro- ja makrotasandil, näiteks uudsete funktsioonide ja võimalustega materjalide ja seadmete väljatöötamiseks.

1.2. Miks on nanotehnoloogia tähtis?

Nanoteadust nimetatakse sageli “horisontaalseks”, “võtmetähtsusega” või “võimaldavaks” teaduseks, sest see võib tungida praktiliselt kõigisse tehnoloogiasektoritesse. See ühendab sageli erinevaid teadusvaldkondi ja kasutab interdistsiplinaarset või “koondavat” lähenemisviisi ning viib eeldatavasti uuendusteni, mis võivad aidata lahendada tänapäeva ühiskonna paljusid probleeme:

– meditsiinilised rakendused, kaasa arvatud näiteks miniatuurne diagnostika, mille võib siirdada haiguse varaseks diagnoosimiseks. Nanotehnoloogial

1 Istungi eesistuja lõppjäreldused võib alla laadida veebisaidilt

http://ue.eu.int/en/Info/eurocouncil/index.htm 2 "Euroopa teadusruum: uue tõuke andmine - tugevdamine - ümberorienteerimine - uute perspektiivide

avamine" K(2002) 565 lõplik

ET 5 ET

põhinevad kattekihid võivad parandada siirikute bioloogilist aktiivsust ja bioloogilist ühilduvust. Isekorrastuvad toesed sillutavad teed koetehnoloogia ja biomimeetiliste materjalide uutele põlvkondadele, millel on pikemas perspektiivis potentsiaali asenduselundite sünteesimiseks. Väljatöötamisel on uudsed süsteemid ravimite suunatud edastamiseks ja hiljuti saavutati nanoosakeste kanaliseerimine kasvajarakkudesse, et töödelda neid näiteks kuumutamise teel.

– infotehnoloogias, sealhulgas väga suure salvestustihedusega salvestuskandjad (nt 1 terabitt tolli kohta2) ja uued painduvate plastmassnäidikute tehnoloogiad. Pikemas perspektiivis võib molekulaarse või biomolekulaarse nanoelektroonika, spintroonika ja kvantarvutustehnika teokssaamine avada praegusest arvutitehnoloogiast kaugemale ulatuvaid uusi võimalusi;

– energia tootmisel ja salvestamisel võidakse näiteks kasutada uudseid kütuseelemente või kergeid nanostruktuuriga tahkeid aineid, millesse saab efektiivselt vesinikku salvestada. Väljatöötamisel on ka efektiivsed odavad fotogalvaanilised päikeseelemendid (nt "päikesevärv”). Energia kokkuhoidu on ette näha tänu nanotehnoloogia saavutustele, mis võimaldavad täiustada isolatsiooni, transporti ja efektiivset valgustust;

– materjaliteaduse areng nanotehnoloogiat kasutades on kaugeleulatuv ja mõjutab eelduste kohaselt praktiliselt kõiki majandussektoreid. Nanoosakesi kasutatakse juba materjalide tugevdamiseks ja kosmeetikavahendite funktsionaalsuse tõstmiseks. Pindu saab muuta nanostruktuure kasutades näiteks kriimustuskindlateks, mittemärguvateks, puhasteks või steriilseteks. Orgaaniliste molekulide valikuline siirdamine pinna nanostruktureerimise teel mõjutab eeldatavasti biosensorite ja molekulaarsete elektroonikaseadmete valmistamist. Materjalide jõudlust äärmuslikes tingimustes võib oluliselt parandada, mis võimaldab arendada edasi näiteks lennundust ja kosmosetööstusi;

– töötlev tööstus nanotasandil nõuab uut interdistsiplinaarset lähenemisviisi nii teadusuuringute kui ka valmistamise protsessidele. Põhimõtteliselt on kaks viisi: esimene neist lähtub mikrosüsteemidest ja miniaturiseerib neid (“ülalt alla”), teine aga matkib loodust, ehitades struktuure üles alates atomaarsest ja molekulaarsest tasandist (“alt üles”). Esimest võib võrrelda montaažiga, teist sünteesiga. Alt üles lähenemisviis on varase arengu etapp, kuid selle potentsiaalne mõju on kaugeleulatuv ning see võib praegusi tootmisviise täielikult muuta;

– instrumentide loomine aine omaduste uurimiseks nanotasandil avaldab juba olulist otsest ja kaudset mõju, stimuleerides edasiliikumist väga erinevates valdkondades. Skaneeriva tunnelmikroskoobi leiutamine oli nanotehnoloogia sünnis tähtis pöördepunkt. Instrumentidel on oluline roll ka “ülalt alla” ja “alt üles” tootmisprotsesside väljatöötamisel;

– toiduainete, vee- ja keskkonnauuringuid võivad edasi viia nanotehnoloogial põhinevad suundumused, näiteks vahendid mikroorganismide või pestitsiidide avastamiseks ja neutraliseerimiseks. Imporditud kaupade päritolu võib kindlaks määrata uudse miniatuurse nanomärgistuse abil. Nanotehnoloogial põhinevate

ET 6 ET

taastamismeetoditega (nt fotokatalüütilised meetodid) võib parandada ja puhastada keskonnakahjustusi ja -reostust (nt naftat vees või pinnases);

– turvalisuse parandamist loodetakse näiteks uudsete väga spetsiifiliste avastamissüsteemide abil, mis hoiatavad varakult bioloogiliste või keemiliste ainete leidmisest, lõpuks isegi üksikmolekulide tasandil. Nanomärgistusega, näiteks pangatähtedel, võib saavutada omandi paremat kaitset. Teoksil on ka uute krüptograafiliste meetodite väljatöötamine andmeside tarbeks.

Müügile on tulnud mitmed nanotehnoloogial põhinevad tooted, sealhulgas: meditsiinitooted (nt sidemed, südameklapid jt); elektroonikakomponendid; kriimustustekindel värv; sporditarbed; kortsumis- ja plekikindlad kangad; ja päevituskreemid. Analüütikute hinnangul on selliste toode turg praegu ligikaudu 2,5 miljardit eurot, kuid 2010. aastaks võib see kasvada sadade miljardite eurodeni ja edaspidi triljonini3.

Kuna on perspektiivi saavutada vähemate toorainetega paremad tulemused, eriti “alt üles” tootmise teostumisega, on nanotehnoloogia abil võimalik vähendada jäätmeid toodete kogu elutsükli jooksul. Nanotehnoloogia võib aidata saavutada säästvat arengut4 ja Agenda 21-s5 ja keskkonnatehnoloogiaalases tegevuskavas6 kehtestatud sihte.

1.3. Milline lähenemisviis tuleks valida nanotehnoloogia ohutuse tagamiseks?

Asutamislepingu kohaselt peavad nanotehnoloogia rakendused vastama kõrgetasemelistele tervishoiu-, ohutus-, tarbijakaitse-7 ja keskkonnanõuetele8. Selle kiiresti areneva tehnoloogia puhul on tähtis selgitada välja ja lahendada ohutusega seotud (reaalsed või teadvustatud mured) võimalikult varasel etapil. Nanotehnoloogiate edukas kasutamine vajab nii tarbijate kui ka ettevõtjate kindlustunde huvides tugevaid teaduslikke aluseid. Peale selle tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks.

Tähtis on käsitleda riskiaspekte kohe algul nende tehnoloogiate väljatöötamise lahutamatu osana, alates kontseptsioonist ja teadus- ja arendustegevusest kuni kasutamiseni ettevõtluses, et tagada nanotehnoloogia abil valmistatavate toodete ohutu väljatöötamine, tootmine, kasutamine ja kõrvaldamine. Nanotehnoloogiad seavad uusi väljakutseid ka riskide hindamisele ja juhtimisele. Seepärast on tähtis

3 Vt näiteks arve, mis on esitatud väljaandes “New Dimensions for Manufacturing: A UK Strategy for

Nanotechnology” (Tootmise uued dimensioonid: Ühendkuningriigi nanotehnoloogia strateegia) DTI (2002) lk 24

4 "Säästev Euroopa parema maailma nimel: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia" K(2001) 264. Vt ka ÜRO aastatuhande vahetuse deklaratsiooni (http://www.un.org/millennium/)

5 Vt http://www.un.org/esa/sustdev/documents/agenda21/index.htm 6 Vt http://europa.eu.int/comm/research/environment/etap_en.html 7 Asutamislepingu artiklites 152 ja 153 nõutakse vastavalt: “Kogu ühenduse poliitika ja meetmete

määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse” ning et “Ühenduse ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.”

8 Asutamislepingu artiklis 174 seatakse muu hulgas eesmärgiks “keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine”, “loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine” ja “meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.”

ET 7 ET

viia paralleelselt tehnoloogia arendamisega läbi teadus- ja arendustegevust kvantitatiivsete toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste andmete (sealhulgas inimorganismi ja keskkonna annusest sõltuva vastuse ja kokkupuute andmete) saamiseks, et viia läbi riskianalüüsid ja vajaduse korral riskianalüüside korda muuta. Tervishoiu-, keskkonna-, ohutuse- ja tarbijakaitsealaseid meetmeid käsitletakse käesolevas dokumendis allpool.

2. NANOTEHNOLOOGIAALANE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS MAAILMAS JA SELLE RAHASTAMINE

Nanotehnoloogia potentsiaali arvestades viiakse paljudes riikides ellu teadus- ja arendustegevuse programme avaliku sektori suurte ja kasvavate investeeringute toel. Viimasel kümnendil on huvi plahvatuslikult suurenenud ja avaliku sektori investeeringud tõusnud kiiresti ligikaudu 400 miljonilt eurolt 1997. aastal praeguseks rohkem kui 3 miljardi euroni. Käesolevas jaos antakse ülevaade nanotehnoloogia alal avaliku sektori rahastamisega tehtud algatustest.

Kuigi nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse erarahastamist ei saa täpselt kindlaks määrata, ligineb see hinnangute kohaselt 2 miljardile eurole, mis tähendab, et teadus- ja arendustegevuse investeeringud nanotehnoloogiasse kokku moodustavad ligikaudu 5 miljardit eurot. Selles suhtes on tähtis esile tõsta asjaolu, et EL jääb eraallikatest teadus- ja arendustegevusse kokku tehtavate investeeringute 56%-lise osakaaluga maha USA-st ja Jaapanist, kus see osakaal on vastavalt 66% ja 73%9.

2.1. Nanotehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus kolmandates riikides

Rahvusliku nanotehnoloogiaalgatuse (NNI) käivitamisega 2000. aastal alustas USA ambitsioonikat nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse programmi ja föderaalkulutused kasvasid 220 miljonilt dollarilt 2000. aastal ligikaudu 750 miljonini 2003. aastal, kusjuures 2005. aasta eelarvest taotletakse 982 miljonit dollarit. Täiendavat toetust makstakse osariikide eelarvetest ligikaudu 300 miljonit dollarit.

USA-s on pikaajalist toetust föderaaltasandil hiljuti tagatud 21. sajandi nanotehnoloogia arendamise seadusega, mille kohaselt aastail 2005-2008 eraldatakse viiele asutusele (Rahvuslik Teadusfond, energeetikaministeerium, Rahvuslik Kosmoseagentuur, Rahvuslik Standardite ja Tehnoloogia Instituut ja Keskkonnakaitse Agentuur) peaaegu 3,7 miljardit dollarit ning nende praegune rahastamistase 2008. aastaks peaaegu kahekordistub. Pange tähele, et see summa ei sisalda kaitsekulutusi (kaitseministeerium) ega muid valdkondi, mis moodustavad praegu nanotehnoloogia föderaaleelarvest ligikaudu kolmandiku.

Jaapan seadis 2001. aastal nanotehnoloogia üheks oma uurimistegevuse põhiprioriteediks. Väljakuulutatud rahastamistasemed tõusid järsult 400 miljonilt dollarilt 2001. aastal ligikaudu 800 miljoni dollarini 2003. aastal, edestades rahastamist USA föderaaleelarvest, ja kavas on suurendada rahastamist 2004. aastal

9 Euroopa Komisjon “Tähtsamad arvud 2003-2004” (2003)

ET 8 ET

veelgi 20% võrra. Lõuna-Korea käivitas ambitsioonika kümne aasta programmi ligikaudu 2 miljardi dollari suuruse avaliku sektori poolse rahastamisega, Taiwan on aga võtnud kohustuseks rahastada seda valdkonda avaliku sektori poolt kuue aasta jooksul ligikaudu 600 miljoni dollari ulatuses.

Hiina pühendab nanotehnoloogiale üha suuremaid ressursse, mis on sealset ostujõudu arvestades eriti tähelepanuväärne. Selle osakaal ülemaailmsetes publikatsioonides kasvab kiiresti – 200% võrra 1990-ndate aastate lõpul – ja on Euroopa Liidule ja USA-le järele jõudmas. Venemaa Föderatsioonil ja ka mitmel teisel uuel sõltumatul riigil on nanotehnoloogia alal tugev positsioon.

Üha suuremat tähelepanu pööravad nanotehnoloogiale ka paljud teised riigid ja piirkonnad, näiteks Austraalia, Kanada, India, Iisrael, Ladina-Ameerika, Malaisia, Uus-Meremaa, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Aafrika ja Tai.

2.2. Nanotehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus Euroopas

Euroopas tunnistati nanotehnoloogia potentsiaali juba varasel etapil ning nanoteaduste alal on kujunenud tugev teadmiste baas koos mõnede selle valdkonna tippspetsialistidega. Mitmel riigil on juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast või lõpust spetsiaalsed uurimisprogrammid. Kuigi mõnedes riikides ei ole konkreetselt nanotehnoloogiaalaseid algatusi, toimub sellealane teadus- ja arendustegevus sageli teiste programmide raames (nt biotehnoloogia, mikrotehnoloogia vms).

Kui võrrelda Euroopat Jaapani või USA-ga, siis nanotehnoloogia alal ei ole kindlakskujunenud “võitjaid” ega “kaotajaid”, kuid võib täheldada teatavaid suundumusi. Euroopa tugevat positsiooni nanoteaduste alal näitab asjaolu, et aastail 1997-1999 moodustas EL osakaal ülemaailmsetes publikatsioonides 32%, USA osakaal 24% ja Jaapani osakaal 12%10. Paistab siiski, et tööstus ei kasuta seda teadmistepagasit alati ära. Patentide analüüs näitab, et EL osakaal maailmas on 36%, USA-l 42%, mis näitab nõrkusi teadus- ja arendustegevuse rakendusteks teisendamisel.

Avaliku sektori investeeringute tase on liikmesriigiti nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt väga erinev (vt lisa). Hinnangute kohaselt on nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse avaliku sektori poolse rahastamise tase tõusnud Euroopas ligikaudu 200 miljonilt eurolt 1997. aastal praeguseks ligikaudu 1 miljardi euroni, moodustades ligikaudu kaks kolmandikku riiklikest ja regionaalsetest programmidest.

Avaliku sektori kulutuste absoluutsummade poolest investeerib EL olulisi finantsressursse, mis on tasemelt võrreldavad USA ja Jaapaniga. Elaniku kohta on aga EL-25 avaliku sektori investeeringute keskmine tase 2,4 eurot (EL-15: 2,9 eurot), seevastu USA-s 3,7 eurot ja Jaapanis 6,2 eurot. SKP suhtes investeerivad EL-25 0,01% ning USA ja Jaapan vastavalt 0,01% ja 0,02%.

Kõikidel EL-25 riikidel peale Iirimaa on investeeringud elaniku kohta praegu madalamad kui USA-s või Jaapanis. Tuleb aga arvestada ka USA-s ja Jaapanis

10 Kolmas Euroopa teaduse ja tehnoloogia näitajate aruanne, Euroopa Komisjon (2003)

http://www.cordis.lu/indicators/third_report.htm

ET 9 ET

kavandatud juurdekasve – esimene neist kavandab suurendada investeeringuid 2006. aastaks 5 euroni elaniku kohta ja teine 2004. aastaks 8 euroni. Seepärast tundub tõenäoline vahe edasine suurenemine EL ja selle põhiliste konkurentide vahel.

Üks EL peamistest erinevustest meie põhikonkurentidega võrreldes on Euroopa nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse suhtelise killustumise oht põhjalikult üksteisest erinevate kiiresti arenevate programmide ja rahastamisallikate hulka arvestades. EÜ toetus 350 miljonit eurot 2003. aastal 6RP raames moodustab ligikaudu kolmandiku kogu Euroopa kulutustest nanotehnoloogiale.

Meie põhikonkurentidele on iseloomulik nanotehnoloogiaalaste teadus- ja arendustegevuse programmide koordineeritus ja/või tsentraliseeritus. Näiteks USA-s eraldatakse rohkem kui kaks kolmandikku rahastamisest föderaalprogrammi egiidi all toimiva rahvusliku nanotehnoloogia algatuse raames. Ilma parema koondumise ja koordineerimiseta ühenduse tasandil näib EL konkurentsivõime püsimine maailma tasemel ebatõenäoline.

Nanotehnoloogia uurimine toimub ka ühinevates riikides ning nad osalevad EL teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammide (RP) projektides. Šveitsis on pikaajalised nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse traditsioonid ning patentide ja publikatsioonide tase elaniku kohta üks kõrgemaid. Nanotehnoloogiaalaseid uurimisprogramme on käivitatud ka teistes 6RP-ga assotsieerunud riikides, näiteks Norras.

EL raamprogrammide kaudu on juba toetatud arvukaid teadusalaseid koostööprojekte ja muid algatusi. Need on lisanud tähtsa Euroopa mõõtme, seades sisse riikidevahelise koostöö ja toimides riikliku ja erarahastamise olulise suurendamise katalüsaatorina. Kuigi üsna paljusid nanotehnoloogiaalaseid projekte on rahastatud ka neljandast (4RP) ja viiendast (5RP) programmist11, on alles kuuendas (6RP)12 seatud nanotehnoloogia üheks põhiprioriteediks.

3. TEE ÜLIMALT VÄIKESENI: VIIS DÜNAAMILIST SUUNDA EDASIMINEKU STIMULEERIMISEKS

Tänapäeva globaalsel turul nõuab majanduskasv innovatsiooni, mis omakorda sõltub teadustegevusest. Maailmaklassi kuuluv teadus- ja arendustegevus on selle protsessi oluline osa, kuid tuleb arvestada ka muid tegureid. Selles suhtes võib eristada viit liiki dünaamilisi suundi: teadus- ja arendustegevus, infrastruktuur; haridus ja koolitus; innovatsioon; ja sotsiaalne dimensioon. Kõigis neis vastastikku seotud dünaamilistes suundades on vaja ühenduse tasandil sünergiliste meetmete kogumit, et kasutada ära Euroopa teadusruumi olemasolev potentsiaal.

Selline terviklik lähenemine nanoteaduste ja nanotehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele oli üks põhijäreldusi teadusuuringute peadirektoraadi poolt 2003. aasta detsembris korraldatud kohtumisel EuroNanoForum200313, millel oli üle 1000 osaleja kogu maailmast. Komisjoni hiljutiste algatuste hulka kuulub tervise- ja

11 Lähemat teavet vt projektide andmebaasist http://www.cordis.lu/fp6/projects.htm 12 Vt http://fp6.cordis.lu/fp6/home.cfm 13 Lähemat teavet vt http://www.euronanoforum2003.org/

ET 10 ET

tarbijakaitse peadirektoraadi poolt 2004. aasta märtsis korraldatud seminar nanotehnoloogiatega kaasnevate võimalike riskide teemal14. Teadusuuringute peadirektoraadil ja Teadusuuringute Ühiskeskusel on teoksil ka muid algatusi, näiteks arenguteed ja tulevikuseired.

3.1. Teadus- ja arendustegevus: hoovõtt

Võttes arvesse nanoteaduste ja nanotehnoloogia alal ees seisvaid intellektuaalseid, teaduslikke ja tehnilisi väljakutseid, on teadus- ja arendustegevuse tipptase oluline Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Selles suhtes on tähtis teadus- ja arendustegevuse toetamine avaliku sektori poolse rahastamisega ning maailmaklassi kuuluvate teadlaste olemasolu ja uurimisrühmade vaheline konkurents Euroopa tasandil.

Samal ajal on vaja teisendada teadus- ja arendustegevusega loodud teadmisi nanotehnoloogiate kaudu uuenduslikeks toodeteks ja protsessideks, mis võivad tõsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Selles suhtes ei ole vaja mitte ainult teadus- ja arendustegevuse tipptaset säilitada, vaid tugevdada ka investeeringuid tööstusliku tähtsusega teadus- ja arendustegevusse, kindlustades samal ajal teadus- ja arendustegevust ühenduse tasandil ja tugevdades riiklike poliitikate koordineerimist kriitilise massi tagamiseks.

3.1.1. Investeeringute suurendamine teadmistesse Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks

Rikkuse ja uute töökohtade loomiseks globaliseerunud turul ja teadmistepõhises majanduses on tähtis uute teadmiste konkurentsivõimeline tootmine. Euroopa teadus- ja arendustegevus peab olema tipptasemel, kuid ka õigeaegne ja konkurentsivõimeliste üldiste kuludega, muidu on oht, et tööstuslik tootmine liigub kohalikult tasandilt piirkondadesse, kus teadmiste tootmise kulud on väiksemad. Kui me suudame teadmiste tootmisel juhtpositsioonile asuda, on praegust suundumust võimalik tagasi pöörata ja teadmistepõhist tööstust Euroopasse saada.

Euroopa avaliku sektori investeeringutel nanotehnoloogiaalasesse teadus- ja arendustegevusse on oht jääda järgmise viie aasta jooksul meie põhikonkurentide tasemest oluliselt maha. Kui Euroopa tasandil investeeringud oluliselt ei suurene, Lissaboni eesmärke arvesse võttes vähemalt kolmekordselt, oleme silmitsi ohuga, et 2010. aastaks jääb meie hoog väiksemaks. Selline investeerimine ei tohiks kahjustada teisi teadus- ja arendustegevuse programme, vaid peaks olema kooskõlas 3% eesmärgiga15 ja keskenduma kõige pakilisematele aspektidele, nimelt teadmistel põhinevale tööstuslikule innovatsioonile (“nanotootmine”), integreerumisele makro-mikro-nano kokkupuutekohas ja interdistsiplinaarsele (“ühtekoondavale”) teadus- ja arendustegevusele. Kasulik võib olla ka sünergia Euroopa eluteaduste ja biotehnoloogia strateegiaga16.

Investeeringud teadus- ja arendustegevusse peaksid suurenema nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasemel, vastastikku täiendades ja sünergiat luues. Pädevuse ja kriitilise massi kogumiseks vajalikuks tipptaseme edasiseks arendamiseks on olulised

14 Lähemat teavet vt http://europa.eu.int/comm/health/ph_risk/events_risk_en.htm. 15 "Rohkem teadusuuringuid Euroopas: 3% SKP-st suunas" K(2002) 499 lõplik 16 "Eluteadused ja biotehnoloogia: Euroopa strateegia" K(2002) 27

ET 11 ET

teadusalase koostöö projektid Euroopa tasandil. See on eriti tähtis kiire edasimineku saavutamiseks nanotehnoloogias interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse kaudu. Selles suhtes tuleb keskenduda teaduse, infrastruktuuri ja hariduse sünergiale – need on üksteisest lahutamatud. Selline “süstemaatiline lähenemisviis” võimendab teadmiste loomist ning köidab ja hoiab Euroopas nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse tippspetsialiste.

3.1.2. Teadus ühenduse tasandil

Ühenduse tasandil konkurentsivõimeliselt ja läbipaistvalt toimuv uurimistegevus on oluline viis maailmaklassi kuuluva teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ja toetamiseks Euroopa teadusruumis. Lisaks teadmiste ühendamisele toob see kokku erinevate teadusalade parimad rühmad ja on tööstuse ja ülikoolide vahelüliks, et tagada dünaamiline sisend interdistsiplinaarsesse teadus- ja arendustegevuse protsessi, mis aitab nanotehnoloogiat edasi viia.

EL raamprogrammide kaudu on toetatud juba väga paljusid nanotehnoloogiaalaseid uurimisprojekte. Kuigi teadus- ja arendustegevuse tipptaseme edasiarendamisel on saavutatud märkimisväärset edasiminekut, tunnistab alles 6RP nanotehnoloogia võtmerolli, koondades teadus- ja arendustegevuse ühe prioriteetse temaatilise valdkonna alla, mis võimaldab komisjonil lahendada hajumise, dubleerimise ja killustumise probleemi. On võetud kasutusele kaks uut rahastamisvahendit, nimelt integreeritud projektid (IP) ja tippkeskuste võrgustikud (NE). Neid täiendavad mitmesugused muud rahastamisvahendid ja meetmed17, kaasa arvatud spetsiaalsed integreeritud projektid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Alates esimeste projektikonkursside käivitamisest on valitud välja rohkem kui 20 nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse integreeritud projekti ja tippkeskuste võrgustikku ja sõlmitud lepingud. Integreeritud projektid koondavad huvirühmade ja rahastamise kriitilist massi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Nendes integreeritakse teadus- ja arendustegevuse protsessi kõiki, nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi aspekte, ning need võivad tagada ülemineku nanoteadustelt nanotehnoloogiatele, viies teadusringkonnad kokku tööstusringkondadega.

Äsja kasutuselevõetud mõiste "Euroopa tehnoloogiaplatvormid" eesmärk on tuua kokku kõik huvitatud osapooled, et arendada välja pikaajalise arengu ühine visioon, koostada arenguteid, tagada pikaajaline rahastamine ja viia ellu ühtne lähenemisviis haldamisele. See kontseptsioon võib rahuldada vajadust saavutada erinevate huvirühmade vahel konkreetses tehnoloogiavaldkonnas parem sünergia ja koordineerimine.

3.1.3. Siseriiklike poliitikate koordineerimine

Riiklikel ja regionaalpoliitikatel ja -programmidel on nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse rahastamisel Euroopas tähtis roll. Siiski on selge, et riigi võimalustest sageli ei piisa maailmaklassi kuuluvate tippkeskuste loomiseks. Seepärast on pakiliselt vaja neid programme selliselt koordineerida, et jõupingutusi

17 Teavet 6RP kõigi rahastamisvahendite kohta vt http://fp6.cordis.lu/fp6/home.cfm

ET 12 ET

koondataks ning tagataks Euroopa teadusruumis kriitiline mass ja suurem mõju kolmel tähtsamal sünergiateljel: teadus, infrastruktuur ja haridus.

Nanotehnoloogia rakendustes kasutuselevõtmise stimuleerimiseks ning nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse interdistsiplinaarsuse suurendamiseks ja ärakasutamiseks on tähtis koordineerida (sageli) erinevate teadusalade ja rõhuasetustega riiklikke programme selliselt, et koondada jõupingutused rakendusliku teadus- ja arendustegevuse kriitilise massi tagamiseks ja kombineerida erinevaid teaduskompetentse. See peaks aitama tagada teadmiste kiire kasutuselevõtmise innovatsioonitegevuses kõigis Euroopa piirkondades.

Sellised algatused nagu avatud koordineerimisviis18 ja ERA-NET19 võivad stimuleerida ja toetada programmide koordineerimist ja ühistegevusi riigi ja piirkonna tasandil, samuti Euroopa organisatsioonide vahel. Nende algatustega võib kaasneda sobiv mõõduvõtmine edasiliikumise mõõtmise vahendina.

3.1.4. Arenguteed ja tulevikuseired

Tehnoloogia arenguteede koostamine on üks viis määratleda ja hinnata nanotehnoloogia alal toimuvat edasiminekut ja jälgida selle tungimist tööstuse küpsematesse arengufaasidesse. Arenguteede koostamine on iseenesest kasulik, sest see nõuab kõigi huvirühmade omavahelist suhtlemist ja mõtlemist võimalike arengute, väljakutsete, mõjude ja tulevikuvajaduste üle. Kuid nanotehnoloogia üldise arengutee koostamine on ebareaalne, sest see valdkond on liiga lai. Selle asemel tuleb koostada arenguteid turusektoritele, mis on saavutanud piisava küpsuse. Koostamisel on mitu arenguteed, millesse sellised asutused nagu Tuleviku Tehnoloogiliste Arengute Instituut (IPTS) ja Teadusuuringute Ühiskeskus annavad väärtusliku panuse.

Arenguteede kui strateegilise poliitilise vahendi koostamisel on väärtuslik roll tulevikuseirel, millega nähakse ette tulevikuarenguid ja koostatakse vastavalt plaane. See on eriti tähtis nanotehnoloogia potentsiaalselt lõhustava iseloomu tõttu, mis tingib potentsiaalsete sotsiaalsete mõjude uurimise. Selleks vajatakse spetsiifilist metoodikat ja luuakse EL tasandil sõltumatu kõrgetasemeline ekspertrühm: “Uue tehnoloogialaine tulevikuseire: nano-, bio- ja infotehnoloogiate koondumine ja nende sotsiaalne mõju ja mõju konkurentsivõimele Euroopas”.

Meetmed: Euroopa teadusruum nanotehnoloogia huvides

1. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alal esirinnas püsimiseks peaks EL võtma teadus- ja arendustegevuse alal kindlad kohustused. Tagades sünergia riiklike programmidega, kutsub komisjon liikmesriike üles:

a) suurendama oluliselt avaliku sektori investeeringuid nanoteadustesse ja nanotehnoloogiatesse ühtselt ja koordineeritult 2010. aastaks kolmekordseks, pidades silmas Lissaboni ja 3% eesmärke;

18 Nagu määratletud 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungi eesistuja lõppjäreldustes

http://ue.eu.int/ 19 Vt http://www.cordis.lu/coordination/home.html

ET 13 ET

b) edendama nanoteaduste alast tipptaset konkurentsi kaudu Euroopa tasandil;

c) võimendama nanotehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust, võttes eesmärgiks rikkust loovad rakendused ja rõhuasetuse VKE osalusele;

d) teadus- ja arendustegevuse edasisele koondamisele järgmises raamprogrammis, et tagada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate arendamise ning nendega seotud tehniliste ja ohutusaspektide alal kriitiline mass ja sünergia;

e) tagama riiklike programmide tõhus koordineerimine;

f) tugevdama Euroopa tasandil arenguteede koostamise ja tulevikuseire alaseid jõupingutusi tippkeskuste ja instituutide, näiteks IPTS, abiga.

3.2. Infrastruktuur: Euroopa “tippkeskused”

Infrastruktuur viitab rajatistele ja ressurssidele, mis osutavad teadusringkondadele põhiteenuseid. Need võivad asuda ühes kohas, olla jaotunud (võrgustikule jaotunud ressursid) või virtuaalsed (elektrooniliselt osutatavad teenused). Üha tähtsamaks muutub nanotehnoloogia arengule uusimate seadmete ja instrumentide olemasolu, samuti võime teisendada teadus- ja arendustegevust potentsiaalselt rikkust loovateks toodeteks ja teenusteks.

Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate arengu kiirendamiseks on oluline investeerida mitmesugustesse kõrgetasemelistesse rajatistesse, instrumentidesse ja seadmetesse. Selliste infrastruktuuriinvesteeringute interdistsiplinaarsuse ja komplekssuse tõttu peavad kohaliku, piirkonna, riigi tasandi ja erasektori organisatsioonid investeeringuid sageli ühiselt tegema. Kasulik on liigitada infrastruktuur kolme investeerimistasandi järgi:

– investeeringud kuni mõnikümmend miljonit eurot, tavaliselt kohalikul või piirkonna tasandil, näiteks Ühendkuningriigis nanotehnoloogiaalased interdistsiplinaarsed uurimiskeskused ja Saksamaal moodustatud nanotehnoloogia arenduskeskused;

– investeeringud kuni 200 miljonit eurot, tavaliselt riigi tasandil, mille kohta on head näited MINATEC Prantsusmaal, IMEC Belgias ja MC2 Rootsis, mis on saanud nii Euroopas kui ka ülemaailmselt silmapaistvateks keskusteks;

– investeeringud üle 200 miljoni euro, mille jaoks sellise mastaabiga spetsiaalsed nanotehnoloogiarajatisi Euroopa Liidus veel ei ole, kuid kolmandates riikides on need väljaarendamisel20.

Tänane infrastruktuur ei vasta alati tööstuse nõuetele. See mittevastavus võib olla juhtimisalane, geograafiline kergesti ligipääsetavuse näol, või tuleneda raskustest intellektuaalsete omandiõiguste üle kokkuleppe saavutamisel. Sellised lahendused nagu "avatud laboratooriumid", kuhu tööstusettevõtted kergesti pääsevad, on väga

20 Üks näide on California Nanosüsteemide Instituut, mida arendatakse föderaal-, osariigi- ja

erainvesteeringutega, mis moodustavad kokku ligikaudu 300 miljonit dollarit (vt http://www.cnsi.ucla.edu/mainpage.html)

ET 14 ET

haruldased, kuid väga vajalikud. Eriti VKE-d on sageli alafinantseeritud ja võivad sellisest juurdepääsust oma teadus- ja arendustegevuse protsessi kiirendamiseks ja "turuni kuluva aja" lühendamiseks palju kasu saada.

3.2.1. Uued tippkeskused Euroopale

Kiiresti on vaja luua nanoteadustele ja nanotehnoloogiatele Euroopa mõõtu ja Euroopa huvides maailmaklassi kuuluv infrastruktuur (“tippkeskused”). Lisaks juurdepääsu võimaldamisele uusimatele seadmetele, mis ei tarvitse olla kohalikul tasandil kättesaadavad, võiks see infrastruktuur hõlmata kõiki interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse, hariduse ja prototüüpimise aspekte. See võib hõlmata ka avaliku ja erasektori partnerlusi ja olla uute alustavate ettevõtete ja spin-off firmade inkubaatoriks.

Vajaliku kriitilise massi saavutamiseks peame koondama oma ressursid Euroopas vähestesse infrastruktuuridesse. Vastastikusest sünergiast saavad kasu sellised sektorid nagu nanoelektroonika, nanobiotehnoloogia ja nanomaterjalid. Kuid vajadust mineerida killustumist ja dubleerimist tuleb tasakaalustada konkurentsi ja seega teadus- ja arendustegevuse tipptaseme tagamise tähtsusega.

Euroopa, riigi ja piirkonna tasandi infrastruktuuride vahel tuleb saavutada õige tasakaal. Pikemas perspektiivis võib piisavat konkurentsitaset aidata oluliselt säilitada mitme keskuse ja/või hajutatud keskuste väljaarendamine. Väärtusliku sisendi optimaalse lähenemisviisi tagamiseks võivad anda Euroopa tehnoloogiaplatvormid koos selliste organitega nagu Euroopa Teaduse Infrastruktuuri Strateegia Foorum (ESFRI).

3.2.2. “Kasvualgatus”

Teatises “Euroopa algatus kasvu saavutamiseks, võrgustikesse ja teadmistesse investeerimine kasvu ja tööhõive edendamiseks”21, on koostatud igakülgne algatus koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP). Meetmete käivitamiseks on pakutud välja “kiire käivitamise programm”, millele loodetakse rahastamist põhiliselt pangalaenude (EIP algatuse "Innovatsioon 2010" kaudu) kombineerimisest (tööstuslike) eraallikatega.

Nanoelektroonika infrastruktuur on võetud pakutud "kiire alguse" projektide esimese laine üheks investeerimisvaldkonnaks. Teiste valdkondade hulka kuuluvad järgmise põlvkonna laserid (nt vabade elektronide laserid), millel on näiteks võime teha üksikmolekulide atomaarsest struktuurist "hetkvõtteid". Sellistel võimalustel on nanoteaduste ja nanotehnoloogia arendamisel hindamatu tähtsus ning tuleb püüda saavutada sünergiat teiste meetmetega Euroopa ja riikide tasandil.

Meetmed: Infrastruktuur

2. Euroopa mõõtu ja Euroopa huvides maailmaklassi kuuluv infrastruktuur (“tippkeskused”) on eriti tähtis, et tagada EL konkurentsivõime kasv nanoteaduste ja

21 "Euroopa algatus kasvu saavutamiseks, võrgustikesse ja teadmistesse investeerimine kasvu ja tööhõive

edendamiseks", K(2003) 690

ET 15 ET

nanotehnoloogia alases teadus- ja arendustegevuses. Komisjon kutsub liikmesriike üles:

a) arendama välja teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri ühtse süsteemi, võttes arvesse huvirühmade vajadusi, eriti arendades välja sünergia haridusega;

b) võtma meetmeid olemasoleva infrastruktuuri lisandväärtuse maksimeerimiseks, võttes arvesse tööstuse, eriti VKE-te vajadusi.

Komisjon juhib tähelepanu vajadusele:

c) uurida ja kaardistada olemasolevat infrastruktuuri, et selgitada välja kõige pakilisemad vajadused nanotehnoloogia arengu kiirendamiseks, eriti interdistsiplinaarseks teadus- ja arendustegevuseks;

d) ehitada vajaduse korral Euroopa tasandil üles uus spetsiaalne nanotehnoloogia infrastruktuur, mis koondab piisava kriitilise massi ja võtab arvesse ka tööstuse vajadusi;

e) uurida finantsalase sünergia võimalusi Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja tõukefondidega.

3.3. Investeerimine inimressurssidesse

Nanotehnoloogia potentsiaali rakendamiseks vajab EL interdistsiplinaarsete teadlaste ja inseneride rühma, kes on võimelised genereerima teadmisi ja tagama omakorda nende üleviimise tööstusesse. Nanotehnoloogia inimtervisele avalduvate riskide nõuetekohaseks hindamiseks ja juhtimiseks vajab EL ka vajaliku koolitusega toksikolooge ja riskianalüüsijaid. Nanotehnoloogia kui uus dünaamiline teadusala pakub noortele teadlastele ja muudele spetsialistidele kuldseid võimalusi teadusalaseks karjääriks.

Hiljutise aruande kohaselt22 on Euroopas iga 1000 töötava inimese kohta 5,68 aktiivset teadlast, seevastu USA-s 8,08 ja Jaapanis 9,14. Võttes arvesse inimressursside taset, mis kaasneb Lissaboni 3% eesmärgi saavutamisega 2010. aastaks, võib arvestada, et Euroopas vajatakse juurde ligikaudu 1,2 miljonit teadustöötajat (sealhulgas 700 000 teadlast)23. Tähtis on kehtestada meetmed teadlaste kutsumiseks Euroopasse ja siin hoidmiseks, arvestades seejuures naiste alakasutatud potentsiaali.

3.3.1. Noorte kutsumine “nano” juurde

Siin esitatava lähenemisviisi oluline komponent on ergutada nooremat põlvkonda osalema juba varases eas teadusalastes diskussioonides. Praktiline elu näitab, et teadlase karjääri valimise tõenäosus sõltub suuresti õpetajate, vanemate ja meedia võimes – nagu ütles Nobeli preemia laureaat Richard Feynman – anda edasi "asjade

22 Euroopa Komisjon “Tähtsamad arvud 2003-2004” (2003), lk 44. EL arv on 2001. aasta kohta, USA arv

1997. aasta ja Jaapani arv 2002. aasta kohta. 23 "Investeeringud teadusesse: Euroopa tegevuskava" K(2003) 226

ET 16 ET

väljauurimisest" saadavat rõõmu. Nanotehnoloogia lihtsaid mõisteid võib tutvustada loodusteaduste alal praktiliste katsete ja demonstratsioonidega.

Nanotehnoloogia sobib hästi kolledžieelsesse haridusse, sest seda õpetatakse sageli integreeritult ja mitte õppeainete raames. Tähtis on aga, et noorem põlvkond mitte ainult ei saaks ettekujutust sellest, mida teadustöö annab, vaid ka sellest, mida teadlased "teevad". See peaks aitama õpilastel teha informeeritud otsuseid, esitades teadustööd põneva ja vastutusrikka tulevase karjäärina, milles on palju võimalusi. Väärtuslikud on sellised algatused nagu Euroopa teadlase aasta24.

3.3.2. Teadusalade piiride ületamine

Ülikoolidel on teadmiste Euroopa arendamisel keskne roll25. Nanotehnoloogias on tugev rõhuasetus interdistsiplinaarsel lähenemisviisil. Ülikoolides võib kavandada erialasid, kus üliõpilastel jätkub põhiõpe mitmel teadusalal, olenemata konkreetsest valitud erialast. See peaks tagama, et tulevased nanotehnoloogide põlvkonnad on “avatud suhtumisega spetsialistid”, kes on võimelised suhtlema oma kolleegidega teistelt teadusaladelt. Praktiline “õpe teaduse kaudu” võiks saada nanotehnoloogia oluliseks elemendiks.

Nanotehnoloogia tarbeks tuleks kavandada uusi koolitusvorme, mis ületavad traditsiooniliste teadusalade piire ja on suunatud maailmaklassi kuuluva interdistsiplinaarse õppe pakkumisele ülikooli ja kraadiõppe tasandil. Samuti tuleb kavandada uued lähenemisviisid võimaluste leidmiseks avaliku ja erasektori poolseks rahastamiseks koos akadeemiliste ja tööstusringkondade muude koostöövormidega (nt akadeemilised “alustavad ettevõtted” ja “riskikapitali ülikoolid”). See peaks toimuma Euroopa tasandi “tippkeskuste” raames (vt meede 2), et anda üliõpilastele ideaalne võimalus saada teaduse esirinnas tegutsedes praktilisi kogemusi.

3.3.3. Ettevõtliku mõtteviisiga teadlased ja insenerid

Euroopa tasandil on viimasel ajal pööratud tähelepanu teadlasekarjäärile ja toodud esile selle mitu nõrkust, näiteks: töölevõtmismeetodid; töötingimused; ning meeste ja naiste karjäärivõimaluste erinevused26. Muret valmistavad eriti teadlaste ja inseneride liikumist teadus- ja tööstussektori vahel takistavad asjaolud (s.t karjääri hindamine publikatsioonide ja patentide põhjal), mis võivad nanotehnoloogia alast tehnosiiret ja innovatsiooni kahjustada.

Võttes eesmärgiks dünaamilise teadmistepõhise ühiskonna, on seisukoht, et tööle asudes hariduse omandamine lõpeb, ebatulemuslik, ja sellele küsimusele on suunatud oskuste ja mobiilsuse tegevuskava27. Nanotehnoloogia on dünaamiline valdkond, mis nõuab uusimate suundumustega kursis püsimiseks pidevat õpet. Mida lähemale turule nanotehnoloogia liigub, seda tähtsamaks saab koolitus alustavate või spin-off ettevõtete loomisele ning intellektuaalsete omandiõiguste portfellide haldamisele

24 "Euroopa teadusruumi teadlased: üks elukutse, mitu karjääri" K(2003) 436 25 "Ülikoolide roll teadmiste Euroopas" K(2003) 58 26 "Euroopa teadusruumi teadlased: üks elukutse, mitu karjääri" K(2003) 436 27 "Euroopa elukestva õppe piirkonna reaalsuseks muutmine" K(2001) 678 ja "Komisjoni oskuste ja

mobiilsuse alane tegevuskava" K(2002) 72

ET 17 ET

kaasaaitamiseks, ohutuse ja töötingimuste (sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu) küsimustega tegelemiseks ja muud täiendavad oskused, mis tagavad innovaatoritele paremad võimalused rahastamise hankimisel ja algatuste edasiviimisel.

Meetmed: Investeeringud inimressurssidesse

3. Komisjon kutsub liikmesriike üles aitama kaasa:

a) nanotehnoloogia alaste haridusvajaduste väljaselgitamisel ja parimate kogemuste näidete ja prooviuuringute tulemuste tutvustamisel;

b) uute erialade ja õppekavade, õpetajakoolituse ja õppematerjalide loomise stimuleerimisel ja määratlemisel, et edendada nanotehnoloogia interdistsiplinaarseid lähenemisviise nii koolides kui ka kõrgkoolides;

c) täiendavate oskuste lülitamisel kraadiõppesse ja elukestvasse õppesse, nt ettevõtluse, tööohutuse ja töötervishoiu küsimused, patenteerimine, spin-off mehhanismid, suhtlus jms.

Komisjon näeb võimalust:

d) uurida ühise Marie Curie28 projektikonkursi teostatavust nanoteaduste ja nanotehnoloogia alal;

e) luua Euroopa nanotehnoloogia auhind, mis aitaks ergutada teadlaste interdistsiplinaarsust ja ettevõtlikkust.

3.4. Tööstuslik innovatsioon, teadmistest tehnoloogiani

Tänapäeva globaliseerunud turul sõltub pikaajaline majanduslik edu üha enam teadmiste loomisest, juhtimisest ja kasutamisest. Teadmiste loomiseks on vaja investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja tööstuslik innovatsioon omakorda vajab teadmisi rikkuse loomiseks. Selliselt tekib suletud ring ja teadus- ja arendustegevusse võib suunata värsket erakapitali.

Kuidas saab Euroopa tööstus kasutada meie tugevat positsiooni nanoteaduste alal rikkust loovate toodete ja teenuste teokstegemiseks? Võime vallandada see teadmistepotentsiaal nanotehnoloogiate kaudu aitab oluliselt anda uue tõuke nende tööstussektorite arengule, mis ei ole tugeva rahvusvahelise konkurentsi tõttu enam konkurentsivõimelised, ning kultiveerida Euroopas uusi teadmistepõhiseid tööstussektoreid.

Innovatsioonipoliitikale on vaja terviklikku lähenemisviisi29, mis töötatakse välja tulevases innovatsioonialases tegevuskavas30. Lisaks ühistele teguritele31, mis on tähtsad kõigile teadus- ja arendustegevustele, näiteks toimivad ja konkurentsivõimelised turud, innovatsiooni toetav fiskaalpoliitika,

28 Vt http://europa.eu.int/mariecurie-actions 29 "Innovatsioonipoliitika: liidu lähenemisviisi uuendamine Lissaboni strateegia kontekstis", K(2003) 112 30 Vt http://europa.eu.int/comm/enterprise/innovation/index.htm 31 Vt näiteks: "Investeeringud teadusesse: Euroopa tegevuskava", K(2003) 226

ET 18 ET

finantsinstrumendid32, kvalifitseeritud inimressursid, avaliku ja erasektori partnerlus ja infrastruktuur, peab nanotehnoloogia puhul pöörama tähelepanu veel kolmele täiendavale tegurile – alusteadmiste patenteerimine, regulatsioon ja metroloogia.

3.4.1. Olemasoleva tööstuse võimalused ja väljakutsed

Nanotehnoloogia pakub ettevõtetele suurepäraseid võimalusi nii juurekasvuliste kui ka oluliste innovatsioonide realiseerimiseks. Samal ajal on paljudel ettevõtetel oht oma potentsiaali mitte piisavalt varakult ära tunda ja kaotada oma konkurentsivõime. Tugeva ettevõtlusriskide võtmist toetava ja julgustava kultuuri puudumine Euroopas sellistes valdkondades nagu nanotehnoloogia võib saada otsustavaks teguriks koos innovatsiooni soodsate raamtingimustega.

Euroopa tööstusettevõtted tegutsevad tugeva konkurentsiga keskkonnas. Nad võivad olla mitmesugustel põhjustel alarahastatud ja pühendada teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile vaid piiratud ressursse. Hiljutised andmed näitavad, et erainvesteeringud teadus- ja arendustegevusse moodustavad Euroopa Liidus kokku 1,09% SKP-st, USA-s 1,85% ja Jaapanis 2,2%33. Kuigi nanotehnoloogia kohta ei ole sellised arvud kättesaadavad, võib eeldada, et tööstuslike investeeringute osakaal on Euroopas proportsionaalselt madalam kui USA-s või Jaapanis.

3.4.2. Ettevõtete loomine ja riskikapital nanotehnoloogias

Enamik nanotehnoloogia valdkondi on alles varasel arenguetapil ja edukad teadlased hakkavad sageli ettevõtjateks ja käivitavad uusi ettevõtteid. Sadadest sellistest viimastel aastatel asutatud ettevõtetest pool asub USA-s ja ainult veerand Euroopa Liidus34. Kuna VKE moodustavad Euroopas ligikaudu kaks kolmandikku tööhõivest, on selge, et uute ja uuenduslike ettevõtete loomise stimuleerimiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi35.

Pangad ja riskikapitalistid on riskikapitali pakkumisel väga valivad, eriti valdkondades, kus on nende arvates suur tehniline risk, määramatu turuni jõudmise aeg või võimalikud negatiivsed eetilised tagajärjed või tagajärjed tervisele või keskkonnale. Omandiõigust teadmistele on tavaliselt vaja tõendada patentidega ja uued ettevõtjad ei olema mitte ainult nanotehnoloogias esirinnas, vaid omama samal ajal ka juhtimise ja äristrateegia alast vaistu.

Uued ettevõtjad kaebavad sageli, et neile pakutakse (riskikapitali asemel) krediiti ning et neid ei abistata juhtimisel – mis suurendab nende kokkupuudet riskidega ja riskide tajumist. Hoolimata tehnoloogiaalasest edust võivad alustavad ettevõtted läbi kukkuda rahalise toimetulematuse tõttu – langeda nn “surmaorgu”. See probleem võib olla terav ka nanotehnoloogias, kus teadus- ja arendustegevuse protsess tingib pikaajaliste kohustuste võtmist. Selles suhtes võib tähtis roll olla Euroopa Investeerimispangal (EIP), kui see annab laene ja tugevdab nanotehnoloogiaettevõtete kapitalibaasi.

32 Vt nt "Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisvõimalused", K(2003) 713 33 Euroopa Komisjon, Tähtsamad arvud 2003-2004 (2003) 34 “Little science, big bucks” Nature Biotechnology, Volume 21, Number 10, October 2003, p. 1127 35 "Tegevuskava: Euroopa ettevõtluse Agenda", K(2004) 70

ET 19 ET

3.4.3. Patendindus

Intellektuaalne omandiõigus teadmistele on tööstuse konkurentsivõimele oluline nii algsete investeeringute hankimiseks kui ka tulevaste tulude tagamiseks. Nanotehnoloogiaalaste patentide arv on alates 1980-ndate aastate algusest pidevalt kasvanud. Intellektuaalse omandiõiguse ühine haldamine võib tekitada raskusi sellises valdkonnas nagu nanotehnoloogia, mille interdistsiplinaarsus toob kokku erinevate kultuuride ja suhtumistega teadlasi ja tööstuse esindajaid.

Tugeva rõhuasetuse tõttu teadmistele tõstatab nanotehnoloogia selliseid fundamentaalseid küsimusi nagu mis peaks ja mis ei peaks olema patenteeritav (nt üksikmolekulide tasandil). Oluline roll investorite usalduse säilitamiseks ja moonutuste vältimiseks, mida võivad põhjustada intellektuaalse omandi õiguste erinevad käsitlused või tõlgendused eri paikades, on kokkuleppimisel Euroopa kontseptsioonide ja määratluste osas, ideaalselt ka rahvusvahelisel tasandil.

3.4.4. Regulatsioon

Asjaomane ja õigeaegne tervishoiu-, tarbijakaitse- ja keskkonnaalane regulatsioon on oluline ka tarbijate, töötajate ja investorite usalduse tagamiseks. Olemasolevat regulatsiooni tuleks võimalikult ära kasutada. Kuid nanotehnoloogiate iseärasuse tõttu tuleb need uuesti läbi vaadata ja võimalik, et korrigeerida. Tuleks rakendada aktiivset lähenemisviisi. Edasised meetmed selles suunas peaksid tuginema nanoteadustealaste teadmiste edendamisele teadus- ja arendustegevuse kaudu nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil.

Lisaks kooskõla tagamisele ja turumoonutuste vältimisele aitab ühtlustatud regulatsioon oluliselt riske minimeerida ning tagada tervise- ja keskkonnakaitset. Olemasolev regulatsioon tugineb sageli parameetritele, mis võivad osutuda nanotehnoloogia teatavate rakenduste puhul (nt lahtised nanoosakesed) ebasobivateks. Piirmääri määratletakse näiteks sageli tootmismahtude või massi järgi, millest allapoole jääv aine võidakse regulatsioonist vabastada. Selliste piirmäärade asjakohasus tuleks uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral tuleks neid muuta.

3.4.5. Metroloogia ja standardid

Selleks et EL saaks nanotehnoloogia ärilist potentsiaali teostada, vajavad tööstus ja ühiskond usaldusväärseid kvantitatiivseid vahendeid selliste meetodite iseloomustamiseks ja mõõtmiseks, mis toetavad tulevaste kaupade ja teenuste konkurentsivõimet ja usaldusväärsust. Tuleb töötada välja metroloogia ja standardid tehnoloogia kiirele arengule kaasaaitamiseks ning kasutajatele vajaliku kindlustunde andmiseks protsesside ja toodete töökindluse suhtes.

Nanotehnoloogia nõudmistega toimetulekuks on vaja uuenduslikke suundumusi mõõtmismeetodite arengus. See on keeruline tegevusvaldkond. Nanomastaapides on raske mõõteriistade häirivat mõju mõõtmisest endast eristada. Teatavates valdkondades metroloogilised vahendid praegu lihtsalt puuduvad. On vaja üsna palju prenormatiivset teadus- ja arendustegevust, võttes arvesse tööstuse vajadusi kiire

ET 20 ET

mõõtmise ja kontrolli järele. Euroopa Standardikomitee (CEN)36 moodustas hiljuti nanotehnoloogiale pühendatud töörühma.

Meetmed: Tööstuslik innovatsioon, teadmistest tehnoloogiani

4. Komisjon, rõhutades koordineeritud lähenemisviisi kasulikkust nanotehnoloogiaalase innovatsiooni ja ettevõtluse stimuleerimisel Euroopas:

a) kutsub liikmesriike üles võtma vastu tingimused tööstuse ja uute uuenduslike ettevõtete poolt teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute stimuleerimiseks Lissaboni eesmärke silmas pidades;

b) juhib tähelepanu vajadusele uurida põhjalikumalt nanotehnoloogiate eduka tööstusliku kasutamise perspektiive ja tingimusi;

c) ergutab Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi andma oma panus nanotehnoloogiaalase innovatsiooni kapitalibaasi tugevdamisse ja kutsub liikmesriike üles uurima võimalusi tõukefondide kasutamiseks teadus- ja arendustegevuse algatusteks piirkondlikul tasandil;

d) peab tugevat, ühtlustatud ja mõõdukate kuludega intellektuaalse omandiõiguse raamistikku oluliseks tehnoloogiasiirde ja innovatsiooni edendamisel;

e) kutsub liikmesriike üles seadma sisse tihedam koostöö patendiametite vahel tõhusama globaalse patenteerimissüsteemi loomiseks37;

f) kutsub liikmesriike üles vaatama läbi olemasolevad õigusaktid, et võtta arvesse nanotehnoloogia spetsiifikat ja võtta omaks Euroopa ühtne lähenemisviis;

g) kutsub liikmesriike üles võimendama ja koordineerima metroloogia, standardite ja normidega seotud tegevust Euroopa tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks.

3.5. Sotsiaalse dimensiooni integreerimine

Teadusringkondi kritiseeritakse põhjusel, et need on demokraatiamehhanismidest liiga kaugel, üldsus ei saa neist aru, ei taju riskide ja kasu suhet ega saa osaleda ega kontrollida. Kuigi nanotehnoloogia võimalikud rakendused võivad meie elukvaliteeti parandada, võib sellega kaasneda teatav risk nagu iga uue tehnoloogiaga – seda tuleks avalikult tunnistada ja uurida. Samal ajal tuleks piisavalt hinnata avalikku arvamust nanotehnoloogiast ja selle riskidest ja sellega tegelda.

Ühistes huvides tuleb võtta aktiivselt seisukoht ja lülitada sotsiaalmajanduslikud kaalutlused täielikult teadus- ja arendustegevuse protsessi, uurida selle kasulikkust, riske ja sügavamaid tähendusi ühiskonnale. Nagu juba välja selgitatud38, on vaja seda

36 Vt lähemalt http://www.cenorm.be/ (CEN resolutsioon BT C005/2004) 37 Vt OECD teaduse ja tehnoloogia poliitika komitee ministrite tasemel kohtumise 29.-30. jaanuaril 2004

lõppkommünikee (see http://www.oecd.org/) 38 Vt nt “Nanotehnoloogia: revolutsioonilised võimalused ja sotsiaalsed kaastähendused”, 3. ühine

Euroopa Komisjoni – USA Rahvusliku Teadusfondi seminar nanotehnoloogia alal, Lecce, Itaalia (2002) ja “Nanotehnoloogia sotsiaalmajanduslikud väljakutsed”, Majanduslike ja Teadusuuringute Nõukogu (ESRC), Ühendkuningriik (2003)

ET 21 ET

teha võimalikult varakult ja mitte lihtsalt eeldata aktsepteerimist post facto. Selles suhtes heidab nanotehnoloogia komplekssus ja nähtamatus teadusele ja riskide tutvustajatele väljakutse.

3.5.1. Nanotehnoloogia vastutusrikas arendamine

Tuleb kinni pidada eetikapõhimõtetest ja vajaduse korral nõuda nende kinnipidamist õigusaktidega. Need põhimõtted sisalduvad Euroopa põhiõiguste hartas 39 ja muudes Euroopa ja rahvusvahelistes dokumentides40. Samuti tuleb arvesse võtta Euroopa eetikarühma (EGE)41 arvamust, kes uurib nanotehnoloogiatega seotud meditsiiniliste rakenduste eetilisi aspekte.

Tähtsamad eetilised väärtused on muu hulgas: inimväärikuse austamine; isiku autonoomia põhimõte; õigluse ja heategevuse põhimõte; teadusliku vabaduse põhimõte; ja proportsionaalsuse põhimõte. Tuleb aru saada nende põhimõtete asjakohasusest nanotehnoloogia inimestega seotud või mitteseotud rakenduste suhtes. Peale selle võivad teatavad rakendused, nt miniatuursed andurid, omada konkreetseid kaastähendusi privaatsuse ja isikuandmete kaitse seisukohalt.

Nanotehnoloogia avatud, jälgitav ja kontrollitav arendamine demokraatlike põhimõtete kohaselt on vältimatu. Hoolimata mõningatest nõudmistest kuulutada nanotehnoloogiauuringutele välja moratoorium on komisjon veendunud, et see oleks tõeliselt ebatulemuslik. Peale ühiskonna ilmajätmise võimalikest kasudest võib see viia ka “tehnoloogiaparadiiside” tekkimisele, kus teadusuuringud toimuvad regulatiivse raamistikuta tsoonides ja on avatud võimalikele kuritarvitustele. Meie sellest tulenev võimetus suundumusi jälgida ja sekkuda neil asjaoludel võib viia veel halvematele tagajärgedele. Kui tuvastatakse reaalseid ja tõsiseid riske, võib kohaldada seni kasutatud ettevaatuspõhimõtet42.

3.5.2. Teave, suhtlus ja dialoog: nähtamatust arusaamine

“Mis on nanotehnoloogia?” Üle 16 000 osalejaga arvamusküsitluse tulemused 2001.43 aastal näitasid, et nanotehnoloogiast saadakse vähe aru. Kuna see on kompleksne valdkond ja seotud nähtamatute mastaapidega, võib üldsusel olla raske nanotehnoloogia mõistest aru saada. Pealkirjad näiteks ise end kopeerivatest nanorobotitest, mis ületavad kaugelt meie praegusi võimalusi, kuid mida tutvustatakse sageli otsese ohuna, näitavad, et tänapäeva nanotehnoloogiauuringute ja nende võimalike rakenduste kohta on tingimata vaja teavet anda. Näiteks “nanoTruck”44 (nanoveoauto) on suurepärane näide sellest, millistel viisidel võib nanotehnoloogiat üldsusele teadvustada.

Kui avalikkusega suhtlemiseks ei tehta tõsiseid jõupingutusi, võidakse nanotehnoloogiaalased uuendused teenimatult avalikkuse poolt negatiivselt vastu võtta. Vältimatu on tõhusa kahepoolse dialoogi pidamine, mille kaudu võetakse

39 Vt http://www.europarl.eu.int/charter/default_en.htm 40 Vt http://europa.eu.int/comm/research/science-society/ethics/legislation_en.html 41 Vt http://europa.eu.int/comm/european_group_ethics/index_en.htm 42 “Komisjoni teatis ettevaatuspõhimõtte kohta” K(2000) 1 43 Euroopa Komisjon, “Eurooplased, teadus ja tehnoloogia” Eurobaromeeter 55.2, detsember 2001 44 Vt lähemalt http://www.nanotruck.net.

ET 22 ET

arvesse üldsuse seisukohti ja võib näha nende mõju teadus- ja arendustegevuse poliitilistele otsustele45. Avalikkuse usaldus ja nanotehnoloogia aktsepteerimine on olulised selle pikaajalisele arengule ja võimaldavad meil selle võimalikke kasusid ära kasutada. Teadusringkonnad peavad selgelt oma suhtlemisoskust parandama.

Meetmed: Sotsiaalse dimensiooni integreerimine

5. Komisjon, juhtides tähelepanu vajadusele pühendada piisavat tähelepanu nanotehnoloogia sotsiaalsetele aspektidele:

a) kutsub liikmesriike üles võtma omaks avatud ja aktiivse lähenemisviisi nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse haldamisele, et tagada üldsuse teavitamine ja usaldus;

b) ergutab pidama dialoogi EL kodanike/tarbijatega informeeritud otsuste kujundamiseks nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse kohta, lähtudes objektiivsest informatsioonist ja mõttevahetusest;

c) kinnitab taas oma pühendumist eetiliste põhimõtete järgimisele, et tagada nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse vastutusrikas ja läbipaistev läbiviimine.

4. TERVISHOID, OHUTUS, KESKKONNA- JA TARBIJAKAITSE

Teadus- ja arendustegevuse ja tehnoloogilise progressiga peab kaasnema nanotehnoloogiaga seotud võimalike riskide teaduslik uurimine ja hindamine inimesele ja keskkonnale. Mõned spetsiaalsed uuringud on juba teoksil potentsiaalsete riskide hindamiseks, mida uuritakse ka 6RP nanotehnoloogiaalaste integreeritud projektide ja tippkeskuste võrgustike raames. Nanoosakesed võivad nimelt oma väiksuse tõttu ettearvamatult käituda46. Nad võivad tekitada näiteks tootmisel, kõrvaldamisel, käsitsemisel, säilitamisel ja transpordil erilisi probleeme. Asjassepuutuvate parameetrite kindlaksmääramiseks vajatakse teadus- ja arendustegevust, et valmistada ette vajalikud õigusaktid, võttes arvesse kõiki ahelas osalejaid alates teadlastest kuni töötajate ja tarbijateni. See teadus- ja arendustegevus peab võtma arvesse ka nanotehnoloogiate mõju kogu nende elutsükli jooksul, kasutades näiteks elutsükli analüüsi vahendeid. Kuna sellised küsimused on globaalse tähtsusega, oleks kasulik teadmisi süstemaatiliselt rahvusvahelisel tasandil kokku koondada.

Üldisemalt on tervishoiu, keskkonna- ja tarbijakaitse huvides vaja, et nanotehnoloogiate arendajad – teadlased, väljatöötajad, tootjad ja müüjad – tegeleksid iga võimaliku riskiga juba algul, võimalikult varakult, lähtudes usaldusväärsetest teaduslikest andmetest ja analüüsist ja kasutades sobivat metoodikat. See on keeruline ülesanne, sest nanotehnoloogial põhinevate toodete

45 “Teadus ja ühiskond – tegevuskava”, K(2001) 714 46 Vt näiteks EÜ poolt rahastatud projekte: Nanopatoloogia “Nanoosakeste roll biomaterjalist põhjustatud

patoloogiates” (QLK4-CT-2001-00147); Nanoderm “Naha kvaliteet üliväikeste osakeste barjäärina” (QLK4-CT-2002-02678); Nanosafe “Riskianalüüs nanoosakeste tootmises ja kasutamises koos ennetusmeetmete ja praktiliste eeskirjade väljatöötamisega” (G1MA-CT-2002-00020)

ET 23 ET

omadusi on raske ette näha, kuna tuleb arvestada nii klassikalise füüsika kui ka kvantmehaanikaga seotud mõjusid. Paljuski võib aine loomist nanotehnoloogia abil võrrelda uue keemilise aine loomisega. Selle tulemusena tuleb nanotehnoloogiate võimalike mõjude hindamisel tervishoiule, keskkonnale ja tarbijatele hinnata olemasolevate toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste andmete kasutamise võimalust ja luua uusi, nanotehnoloogiale spetsiifilisi andmeid (sealhulgas annusele vastuse andmise ja kokkupuute andmeid). Selleks tuleb ka uurida ja vajaduse korral kohandada riskianalüüsi meetodeid. Praktikas tingib nanotehnoloogiatega kaasnevate võimalike riskidega tegelemine riskianalüüsi lülitamise nanotehnoloogial põhinevate toodete elutsükli igasse etappi.

Meetmed: Tervishoid, ohutus, keskkonna- ja tarbijakaitse

6. Tervishoiu, ohutuse, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge taseme toetamiseks juhib komisjon tähelepanu vajadusele:

a) selgitada välja ja lahendada (reaalsed või arvatavad) ohutusega seotud mured võimalikult varasel etapil;

b) tugevdada toetust tervishoiu- ja keskkonnaküsimuste, riskide ja muude nendega seotud aspektide lülitamiseks teadus- ja arendustegevusse koos konkreetsete uuringutega;

c) toetada toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste andmete koostamist (sealhulgas annusele vastuse andmise andmed) ning hinnata inimese ja keskkonna võimalikku kokkupuudet.

Komisjon kutsub liikmesriike üles edendama:

d) riskianalüüside läbiviimise korra kohandamist vajaduse korral, võttes arvesse nanotehnoloogia rakendustega seonduvaid konkreetseid küsimusi;

e) inimesele, keskkonnale, tarbijatele ja töötajatele avalduvate riskide analüüsi lülitamist tehnoloogia elutsükli kõigisse etappidesse (sealhulgas kontseptsiooni väljatöötamine, teadus- ja arendustegevus, tootmine, müük, kasutamine ja kõrvaldamine).

5. EDASINE SAMM: RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Teadus- ja arendustegevuse edasiviimisel on võtmetähtsus rahvusvahelisel koostööl ja näiteks 6RP on maailmale avatud, sest see võimaldab projektides osaleda praktiliselt kõikide riikide uurimisrühmadel. See on eriti tähtis nanotehnoloogia puhul, kus vajatakse palju fundamentaalteadmisi ja on lahendamata veel palju teaduslikke ja tehnilisi küsimusi – võidakse vajada globaalset kriitilist massi. Rahvusvaheline koostöö võib teadus- ja arendustegevust kiirendada, täites lünki teadmistes kiiremini ja aidates näiteks sillutada teed uutele metroloogilistele lahendustele ja normidele.

Mitu riiki on sõlminud Euroopa Liiduga teadusliku ja tehnilise koostöö lepingud, mis hõlmavad ka nanotehnoloogiat. Rakenduskokkulepped on nimelt sõlmitud Euroopa

ET 24 ET

Komisjoni ja USA Rahvusliku Teadusfondi vahel, teine Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Ministeeriumiga. Need rakenduskokkulepped loovad raamistiku tihedamaks koostööks ja võimaldavad käivitada ühiseid algatusi. Alates 1999. aastast on käivitatud Euroopa Komisjoni ja USA Rahvusliku Teadusfondi koordineeritud projektikonkursse ja käivitatud ligikaudu 20 projekti.

6RP kogemustele tuginedes vajatakse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alase rahvusvahelise koostöö tihendamist nii majanduslikult arenenumate riikidega (teadmiste ühendamiseks ja kriitilise massi ärakasutamiseks) kui ka majanduslikult vähem arenenud riikidega (tagamaks nende juurdepääsu teadmistele ja vältimaks “teadmiste apartheidi”). Kõigi kodanike huvides on eriti vaja jagada omavahel teadmisi nanotehnoloogia tervise-, ohutuse- ja keskkonnaalaste aspektide kohta.

Nanotehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse ühtsed põhimõtted võib lülitada vabatahtlikku raamistikku (nt “tegevusjuhendisse”), et viia EL kokku riikidega, kes osalevad aktiivselt nanotehnoloogiaalases uurimistöös ja jagavad meie muret tagada selle vastutusrikas arendamine. Esialgsed arvamustevahetused nt USA, Jaapani, Šveitsi ja Venemaa esindajatega on selles suhtes paljutõotavad ja võivad sillutada teed edasistele algatustele.

Meetmed: Rahvusvaheline koostöö

7. Komisjon edendab lähtudes oma rahvusvahelistest kohustustest ja eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga seotud kohustustest:

a) rahvusvahelist arvamustevahetust või konsensust globaalset huvi pakkuvates küsimustes, näiteks tervishoid, ohutus, keskkond, tarbijakaitse, riskianalüüs, regulatiivsed lähenemisviisid, metroloogia, nomenklatuur ja normid;

b) juurdepääsu fundamentaalteadmistele tööstuslikult vähem arenenud riikides, et aidata vältida “teadmiste apartheidi” kujunemist;

c) nanotehnoloogiate teadusliku, tehnoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud teabe jälgimist ja omavahelist jagamist;

d) rahvusvahelise “tegevusjuhendi” määratlemist, et tagada globaalne kokkulepe nanotehnoloogia vastutusrikka arendamise tähtsamate põhimõtete osas.

ET 25 ET

LISA: NANOTEHNOLOOGIA HINNANGULINE RAHASTAMINE AVALIKU SEKTORI POOLT

(Pange tähele, et allpool esitatud andmed pärinevad mitmest allikast47)

Joonis 1: Nanotehnoloogiaga seotud avaliku sektori kulutuste üldine tase 2003. aastal: Euroopa (sealhulgas 6RP-ga assotsieerunud riigid CH, IL ja NO), Jaapan, USA jt (1€ = 1$).

511

810

USA osariigid300

Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid

800

EÜ350

USA föderaaltasand770

0

200

400

600

800

1000

1200

Euroopa Jaapan USA Muud

Riik

likud

kul

utus

ed (m

ilj.)

Joonis 2: Rahastamise tase EL-15 riikides koos mõne ühineva (CZ, LV, LT, SI) ja tähtsamate assotsieerunud riikidega (CH, IL ja NO) ja EÜ absoluutsummades eurodes 2003. aastal.

47 Aasia (APNF, ATIP, nABACUS); Euroopa (Bundesministerium für Bildung und Forschung

(Saksamaa), Enterprise Ireland, Teaduse Peasekretariaat (Kreeka), Inspection générale de l’administration de l’éducation nationale et de la recherche (Prantsusmaa), Nanoforum, teabekeskused riikides, CORDISe nanotehnoloogia andmebaas, mitmesugused allikad); USA (Rahvuslik Teadusfond); muud (mitmesugused allikad).

ET 26 ET

180

130

6043

22 15 15 145 5 3 1,5 1,2 0,5

250

50

020406080

100120140160180200220240260280300

EÜ

Saksa

maa

Prantsu

smaa

Ühend

kunin

griik

Itaali

a

Hollan

d

Ass. ri

igid

Iirimaa

Rootsi

Belgia

Soome

Austria

Ühinev

ad rii

gidTaa

ni

Hispaa

nia

Kreeka

Portug

al

Riik

likud

kul

utus

ed (m

ilj. €

)

350

Joonis 3: Tähtsamate kolmandate riikide nanotehnoloogiaprogrammide rahastamistase (välja arvatud USA ja Jaapan) absoluutsummades dollarites 2003. aastal. Neid arve lugedes tuleb arvesse võtta võimalikke suuri erinevusi ostujõus.

100 100

50

30

9 8 5 5 40

25

50

75

100

125

150

Lõun

a-Kore

a

Taiwan

Hiina

Austra

alia

Kanad

a

Singap

ur

Uus-M

eremaa

Malaisia Tai

India

Riik

likud

kul

utus

ed (m

ilj. $

)

200

Joonis 4: EL-15, EL-25 mõnede ühinevate riikide (CZ, LV, LT, SI), 6RP tähtsamate assotsieerunud riikide (CH, IL ja NO), USA ja Jaapani rahastamistasemete võrdlus elaniku kohta 2003. aastal (1€ = 1$).

ET 27 ET

3,6 3,43,1 3,1 3,0 3,0 2,9 2,9

2,72,4

2,2

1,7 1,6 1,5

1,1

0,6 0,60,3

0,05 0,040,040,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

Jaap

an

Iirimaa USA

Šveits

Iisrae

l

Hollan

d

Prantsu

smaa

Saksa

maa

EL-15

Assots

ieer. r

iigid

Soome

EL-25

Ühend

kunin

griik

Rootsi

NorraBelg

ia

Itaali

a

Austria

Taani

Ühinev

ad rii

gid

Kreeka

Portug

al

Hispaa

niaNan

oteh

nolo

ogia

riik

lik ra

hast

amin

e (e

l. ko

hta)

6,2 5,6