Tallinna ÜlikoolMatemaatika ja loodusteaduste instituut

Oslo ja BergenReferaat

Koostaja: Grete AkenpärgRühm: atv18

Tallinn 2012

Grete Akenpärg

1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3

2. Oslo....................................................................................................................................................4

2.1 Nimi..............................................................................................................................................4

2.2 Ajalugu..........................................................................................................................................4

2.3 Linna pitser...................................................................................................................................5

2.4 Vaatamisväärsused.......................................................................................................................5

2.5 Sport.............................................................................................................................................5

2.6 Transport......................................................................................................................................5

2.7 Linnaosad.....................................................................................................................................5

3. Bergen................................................................................................................................................7

3.1 Geograafia....................................................................................................................................7

3.2 Kliima............................................................................................................................................8

3.3 Ajalugu..........................................................................................................................................8

3.4 Kultuur..........................................................................................................................................9

4. Kokkuvõte.........................................................................................................................................10

5. Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................11

2

Grete Akenpärg

1. Sissejuhatus

Annan ülevaate Oslost ja Bergenist.

3

Grete Akenpärg

2. Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald

III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes

980 firmat ja 8500 töötajat. Oslos elab 2004. aasta seisuga 1 403 268 inimest.

Oslo asub Bohusi lahest algava Oslo fjordi põhjakaldal Akerselva suudmes, Kagu-Norras.

Läbi Oslo voolab Akerselva jõgi.

2.1 Nimi

Pärast 1624. aasta laastavat tulekahju ehitati linn Taani ja Norra kuninga Christian IV

korraldusel uuesti üles ning linn sai uue nime Christiania (hiljem Kristiania; eesti keeles on

kasutatud ka nimekuju Kristiaania). 1925 taastati esialgne nimi Oslo.

2.2 Ajalugu

Lähtudes Põhjala saagadest, asutati Oslo ligikaudu aastal 1049, kuningas Harald Hardråde

poolt. Hiljutine arheoloogiline uurimus on paljastanud kristlike matmispaiku, mis pärinevad

enne aastat 1000, mis on tõend eelnevast asustusest. See andis aga Oslole põhjust tähistada

oma millenniumi aastal 2000.

Oslot on peetud pealinnaks alates Håkon V (1299–1319) valitsemisajast, kes seal alaliselt

elas. Ta samuti alustas Akershusi lossi ehitamist. Sajand hiljem olid isiklikud suhted Taaniga

jahenenud ning Oslo rolliks oli olla administratiivne keskus. Monarhid elasid aga

Kopenhaagenis. Fakt, et Oslo ülikool loodi alles 1811, oli väga kahjulik mõju rahva arengule.

XIV sajandi must surm oli Oslo ümbruses väga kohutav. Enamik linlasi suri ja 3000 elaniku

piir saavutati uuesti alles XVII sajandil. Linna laastasid mitmed tulekahjud. 1624. aastal,

pärast järjekordset suurtulekahju, otsustas Taani-Norra kuningas Christian IV Oslo kodanike

protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km lääne poole, jõe teisele kaldale. Linn sai

ajastule kohase reeglipärase planeeringu ja asutaja kuninga nime.

Viimane katkupuhang laastas Oslot aastal 1654.

Christiania sai taas õigeks pealinnaks aastal 1814, kui liit Taaniga tühistati. 19. sajandil rajati

hulk silmapaistvaid hooneid: Oslo kuningaloss (1825–1848), Stortingi hoone (1861-1866),

4

Grete Akenpärg

Oslo ülikool, Nationaltheatret ja Oslo börs (Oslo Børs). Maailmakuulsad inimesed nagu

Henrik Ibsen ja Knut Hamsun elasid sel perioodil siin. Aastal 1850 ületas Christiania Bergenit

ning sellest sai kõige rahvastatuim linn Norras. 1878 nimetati linn ümber Kristianiaks.

Originaalne nimi Oslo taastati 1925.

2.3 Linna pitser

Oslo ja Bergen on Norra ainukesed linnad, mis ei kasuta formaalset vappi, vaid linna pitserit.

Oslo pitseri peal on kujutatud linna pühakut Püha Hallvardi. Pitser näitab Püha Hallvardi koos

oma tunnustega, veskikivi ja nooled ja surnud naine jalgade juures. Hallvard on istuma

pandud lõvidega kaunistatud troonile, mida tavaliselt kasutasid Norra kuningad. Istudes

sellisel toolil, tegi temast kuningaga võrdse isiku.

2.4 Vaatamisväärsused

Peamised vaatamisväärsused on ampiirstiilis kuningaloss Slottet (1825–1848, arhitekt Hans

Linstow), Akershusi kindlus (13. sajand), Norra muuseum, viikinglaevade muuseum, Frami,

Kon-Tiki ja meresõidumuuseum, Holmenkolleni puhke- ja talispordikeskus ning

suusamuuseum, Norra rahupreemia instituut (1897), Frogneri pargis kujur Gustav Vigelandi

150 skulptuuri, Bærumi eeslinnas Henie-Onstadi Kunstikeskus. Samuti ka Storting

(parlamendihoone) ning Rahvuskunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseum.

2.5 Sport

Oslos toimusid 1952. aasta taliolümpiamängud.

Linnas tegutsevad jalgpalliklubid Oslo Lyn ja Oslo Vålerenga.

2.6 Transport

Oslo tramm

Oslo metroo

Oslo Gardermoeni lennujaam

2.7 Linnaosad

Oslo linnaosad: Alna, Bjerke, Frogner, Gamle Oslo, Grorud, Grünerløkka, Nordstrand,

Nordre Aker, Sagene, St. Hanshaugen, Stovner, Søndre Nordstrand, Ullern, Vestre Aker,

5

Grete Akenpärg

Østensjø. Kesklinn Sentrum ja osaliselt Oslo äärealasid hõlmav Marka ei ole ametlikult

linnaosad. (Oslo)

6

Grete Akenpärg

3. Bergen

1

Joonis 1. Bergen

Bergen (vt Joonis 1) on linn Norras Hordalandi maakonnas Bergeni vallas, Hordalandi

maakonna keskus. Elanike arv on 220 418 (2007).

3.1 Geograafia

Bergen hõlmab suurema osa Bergeni poolsaarest Hordalandi maakonna lääneosas.

Põhjamerest eraldavad Bergenit Askøy, Holsnøy ja Sotra saar.

Linn hõlmab suurema osa Bergeni vallast. Linnas elas 2007. aasta seisuga 220 418 inimest.

Lisaks kuulus valda 8 väiksemat asulat, kus kokku elas 17 213 inimest, nii et valla elanike arv

oli 237 631.

Bergen asub mägede rühma keskel, mida kokku nimetatakse Seitsmeks mäeks. Missugused

need seitse mäge on, see pole üheselt selge. Kindlasti on nende hulgas Ulriken, Fløyen,

1 http://www.flickr.com/photos/8390411@N02/5390683736/

7

Grete Akenpärg

Løvstakken ja Damsgårdsfjellet, ülejäänud kolm kuuluvad järgmisse hulka: Lyderhorn,

Sandviksfjellet, Blåmanen, Rundemanen ja Askøyfjellet.

Esimene, kes nimetas neid seitsmeks mäeks, võis olla Bergenis 1684 sündinud kirjanik,

filosoof ja ajaloolane Ludvig Holberg, kes sai inspiratsiooni Rooma linnast, mis asus seitsmel

künkal (ka see, missuguseid künkaid peeti Rooma seitsme künka hulka kuuluvaiks, muutus

aja jooksul). Lisaks asub Bergeni vallas teisigi mägesid, millest kõrgeim on 987 m kõrgune

Gullfjellet.

3.2 Kliima

Bergenis sajab aastas keskmiselt 2250 mm sademeid. Selle põhjuseks on linna ümbritsevad

kõrged mäed ja see, et peamiselt puhuvad tuuled selles kandis läänest ehk merelt. Itta

pääsemiseks peavad pilved üle mägede minema. Sealjuures tõusevad nad kõrgemale, kus on

külmem, mistõttu osa niiskusest kondenseerub ja langeb maapinnale.

Kõige vihmasem on septembris ja oktoobris, kus on keskmiselt vastavalt 23 ja 24 sajupäeva

ning keskmine sademehulk 283 ja 271 mm. Kõige kuivem on mais ja juunis, kus on

keskmiselt 17 ja 16 sajupäeva. Kõige vähem sademeid langeb mais ja aprillis, vastavalt 106 ja

114 mm.

Alates 29. oktoobrist 2006 kuni 21. jaanuarini 2007 sadas Bergenis vihma iga päev, 85

järjestikusel päeval.

Tänu Golfi hoovusele on Bergen Norra kõige soojem linn, eriti talvel, mil püsivat lumikatet ei

moodustu. Kõige kõrgem temperatuur on registreeritud 1947: +31,8 °C. Kõige madalam

temperatuur registreeriti 1987: -16,3 °C. Sajune ilm ja +10° võib ette tulla nii jaanuaris kui

juulis.

3.3 Ajalugu

Snorri saaga järgi asutas linna kuningas Olav Kyrre umbes aastal 1070, aga tõenäoliselt oli

siin sadamaküla juba varem. Varsti sai Bergenist piiskopi residents. Kuningas Øystein

Magnusson ehitas siia puidust kuningamaja ja Bergen kujunes Norra pealinnaks. Bergeni

asend oli sobiv Norra kontrollimiseks ja valitsemiseks.

12. sajandi kodusõdades peeti Bergeni sadama piirkonnas mõned vaatemängulised, aga

verised merelahingud. 13. sajandil hakati puithooneid kivihoonetega asendama. Vanim

8

Grete Akenpärg

säilinud kiviehitis on pärit juba 12. sajandi keskpaigast. See on Maria kirik, romaani stiilis

kahe läänetorniga kolmelööviline basiilika (kesklöövi aknad müüriti hiljem kinni). Maria

kiriku lähedal on Bergenhus, keskaegse linnuse kohale 17. sajandil rajatud kindlus. Selle maa-

alal on säilinud mõned keskaegsed hooned, nende hulgas Håkonshallen, kõrge viilkatusega

peosaal, mis valmis 1261 kuningas Magnus Lagabøte pulmadeks. 13. sajandil oli Bergen

umbes 5000 elanikuga rikas linn.

Bergen oli kõige põhjapoolsem hansalinn. Kalakaubandus meelitas Bergenisse saksa

kaupmehi, kes alates 13. sajandist hakkasid saama privileege, sest nende seljataga seisis

võimas Hansa Liit, mis sai avaldada Norra kuningatele nii majanduslikku kui sõjalist survet.

See oli üks põhjus, miks Norra kuningad oma pealinna Bergenist Oslosse viisid.

1349. aasta suvel saabus Bergeni kaudu Norrasse ja kogu Skandinaaviasse must surm.

Põhja-Norra kalade vahendamine jäi Bergeni peamiseks tuluallikaks kuni 19. sajandini.

Bergenis on olnud kümneid suuri tulekahjusid. Tihedalt paiknevad majad ja tihti puhuv tugev

tuul on mõnele tulekahjule andnud katastroofi mõõtmed. Suured tulekahjud olid 1198, 1248,

1413, 1476, 1702 – siis hävis peaaegu kogu linn. Viimane suur tulekahju oli 1955. aastal.

1880. aastast elasid Edvard ja Nina Grieg Troldhaugeni mäel ja sinna on nad ka maetud. Nüüd

on siin majamuuseum ja korraldatakse kontserte. Edvard Grieg ka sündis Bergenis.

3.4 Kultuur

Bergen on kultuurikeskus. Seal toimub igal aastal Bergeni Rahvusvaheline Festival. Linn on

koduks Bergeni Filharmoonia Orkestrile, mis loodi 1765 ja on üks maailma vanimaid

orkestreid. Orkester esineb 1500-kohalises Grieghallenis.

Bergens Tidende on Norra trükiarvult 4. ajaleht ja suurim piirkondlik ajaleht. See on 21.

sajandil 3 korda valitud Euroopa kõige paremini kujundatud ajaleheks.

Bergen oli Euroopa kultuuripealinn aastal 2000.

Jalgpalliklubi Bergeni Brann mängib Norra kõrgliigas. Viimati tuli ta Norra meistriks 2007. ja

Norra karikavõitjaks 2004. aastal. (Bergen)

9

Grete Akenpärg

4. KokkuvõteOslo ja Bergen on ilusad linnad Norras.

10

Grete Akenpärg

5. Kasutatud kirjandus

Bergen. (kuupäev puudub). Allikas: et.wikipedia.org: http://et.wikipedia.org/wiki/Bergen

Oslo. (kuupäev puudub). Allikas: et.wikipedia.org: http://et.wikipedia.org/wiki/Oslo

11