1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID Kõik välisreisid …static2.visitestonia.com/docs/18776_norra2009.pdfEESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 1 1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID •

EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 1

1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID • Norra elanikud tegid 2009.a. 21,2 miljonit ööbimisega reisi, millest 14,5 miljonit olid sisereisid ja 31%

ehk 6,64 miljonit olid välisreisid. Kõik välisreisid vähenesid 2009.aastal 13%, sh. puhkusereisid välismaale vähenesid 7% ja tööreisid koguni 34%. Seega vähenes välisreiside arv 2009.aastal tagasi umbes 2006.a. tasemele. Sisereiside koguarv jäi 2008.a. tasemele, kuid puhkusereisid kodumaal kasvasid 2009.a. 4%.

• Välisreisidel kulutati kokku 59,3 miljardit Norra krooni. Nii kulutused kõigile välisreisidele kui ka puhkusereisidele vähenesid sama palju kui vähenes välisreiside arv, seega kulutused ühe reisi kohta jäid 2008.a. tasemele.

14

,8

5,9

6

11

,59

4,8

2

15

,15

6,1

6

11

,81

4,7

9

15

,2

6,7

9

11

,94

5,3

7

13

,51

7,1

1

10

5,7

8

14

,5

7,6

10

,9

5,9

14

,53

6,6

4

11

,31

5,5

1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

sisereisid välisreisid puhkusereisid kodumaal puhkusereisid välismaale

Norra elanike mitmepäevased välis- ja sisereisid (milj.). Allikas: Statistics Norway.

2004 2005 2006 2007 2008 2009

• Puhkusereisidest välismaale tehti 2009.a. 59% lennukiga, 24% autoga, 10% laevaga, 3% bussiga ja

2% rongiga. Puhkusereisid välismaale vähenesid 2009.a. peamiselt kahte tüüpi reiside arvelt: pikemad (4 või enama ööbimisega) autoreisid ja lühikesed (1-3 ööbimisega) lennureisid. Samas pikema kestusega lennureiside arv isegi kasvas veidi.

• Puhkusereiside tähtsaimad sihtkohad on naaberriigid, samuti tehakse suur osa reisidest Vahemeremaadesse. Rootsi tehti 2009.a. 24% välisreisidest (1,3 miljonit) ja Taani 12% (652 tuhat). Järgnesid Hispaania (9%), Suurbritannia ja Saksamaa (mõlemad 7%) ning Prantsusmaa (4%). Populaarsed sihtkohad on ka Kreeka, Türgi ja Itaalia. Soome on sihtkohana üsna marginaalne (1% puhkusereisidest), nagu ka Balti riigid (kokku 1,5% puhkusereisidest). Reiside arv Rootsi on viimasel kahel aastal püsinud stabiilsena, kuid reisimine Taani on viimasel kahel aastal vähenenud (vt. joonis).

• Norras on 4,8 miljonit elanikku. 16-79 aastaste vanusegruppi (keda hõlmab Norra statistikaameti reisiuuring) kuulub 3,6 miljonit inimest. Kogu sellest vanusegrupist käis 2009.a. välismaal puhkusereisil 82%. Keskmisest madalam oli reisimisaktiivsus 65-79 aastaste puhul, kellest käis reisil 72% ja 16-24 aastaste puhul, kellest käis reisil 78%. 25-44 aastastest käis 2009.a. välismaal


puhkusereisil 86% ja 45-64 aastastest 82%. Nagu näitab joonis erinevate vanusegruppide reisimisaktiivsuse kohta, vähenes 2009.a. puhkusereisil käinud 25-64 aastaste inimeste arv, samas kui 16-24 ja 65-79 aastaste seas oli reisimas käinuid sama palju kui 2008.a.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

2005 2006 2007 2008 2009

Norra elanike mitmepäevaste puhkusereiside peamised sihtkohad välismaal (tuh.). Allikas: Statistics Norway.

Rootsi

Taani

Hispaania

Suurbritannia

Saksamaa

Prantsusmaa

0,30,34

0,370,4

0,43 0,43

0,9

0,96

1,03

1,22

1,26 1,16

0,82

0,940,98

1,121,1

1,01

0,260,22

0,24

0,29

0,36 0,35

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1

1,1

1,2

1,3

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Välismaale puhkusereise teinud Norra elanike arv vanusegruppide lõikes (milj.)

16-24 a.

25-44 a.

45-64 a.

65-79 a.

NB! Joonisel on kajastatud reisimas käinud inimeste

arv, mitte reiside arv.


• Välismaale reisivad eelkõige Ida- ja Lõuna-Norra elanikud, kellel on nii Oslo lennujaama kui ka sadamate kaudu paremad transpordivõimalused. Põhja- ja Lääne-Norra elanikud teevad aga rohkem puhkusereise kodumaal.

• Populaarseim puhkusteperiood on jaanipäevast augusti keskpaigani, sh. eriti juuli kolm viimast nädalat. Lisaks põhipuhkusele teevad Norra elanikud tüüpiliselt aasta jooksul veel mitu 1-3 ööbimisega puhkusereisi.

• Norra Statistikaameti uuringu järgi oli 2009.a. 92 protsendil Norra elanikest kodus arvuti ja 91 protsendil internetiühendus. 70% elanikest oli viimase aasta jooksul ostnud interneti kaudu kaupu või teenuseid isiklikuks tarbimiseks.

2. TURISM NORRAST EESTISSE (ÖÖBIMISEGA REISID) Norra turistid olid 2009.a. Eesti majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas 6.kohal (moodustades 3% välisturistidest). Ööbimiste arvult olid nad välisturistide hulgas 5.kohal (3,9% välisturistide poolt majutusettevõtetes veedetud öödest). 2009.aastal ööbis Eesti majutusasutustes 40 915 Norra turisti (turistide arv vähenes võrreldes 2008.aastaga 13%, veedetud ööde arv -14%). Kuni 2007.aastani kasvas nende arv aasta-aastalt, jõudes 2007.a. rekordilise 55 999-ni. Alates 2008.aastast on nende arv aga vähenenud, jõudes 2009.a. tagasi veidi allapoole 2005.a. taset (vt. joonis).

10 7

31 1

5 4

38

16

509

22 8

75

29 8

42

35

798

41

273

48 8

63

55

999

47

240

40

915

1141 26

72

5633

10 1

48

10 9

18

8 03

1

8 10

8

28 7

01

33 1

26 35 6

40 38 7

15

46 3

73

39 2

09

32

807

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 00020 00022 00024 00026 00028 00030 00032 00034 00036 00038 00040 00042 00044 00046 00048 00050 00052 00054 00056 000

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Eesti majutusettevõtetes majutatud Norra turistid, 1999-2009. Allikas: Statistikaamet.

kõigis majutusettevõtetes

sh. spaades ja sanatooriumides

sh. muudes majutusettevõtetes

Viimastel aastatel on nõudlus vähenenud peamiselt kahte tüüpi reiside arvelt: Tallinna lühipuhkused ja spaareisid. Kui eelnevate aastate kiire kasv tulenes lendude lisandumisest Tallinna ja Oslo vahel, siis 2007.-2008. aastal lende enam ei lisandunud ja otselendude arv on sealtpeale veidi vähenenud. Teiseks on aasta-aastalt paranenud Läti konkurentsipositsioon Norra turistide silmis tulenevalt lennuühenduste lisandumisest Läti ja Norra vahel (näiteks Tallinna on otselennud vaid Oslost, kuid Riiga viiest Norra linnast). Kui veel 2005.a. oli Norra turiste ja nende ööbimisi Eestis kaks korda rohkem kui Lätis, siis 2006. ja 2007.a. jõudis Norra turistide arv mõlemas riigis enam-vähem samasse suurusjärku, kuna Lätis kasvas nende arv kiiremini kui Eestis. 2008.a. pidurdus Norra turistide arvu kasv


ka Lätis, kuid tulenevalt suuremast langusest Eestis on alates 2008.aastast olnud Norra turistide ja ööbimiste arv Lätis suurem kui Eestis (vt.joonis). Leedu aga on jäänud Norra turistidele tunduvalt vähem populaarseks sihtkohaks kui Eesti ja Läti. EASi poolt 2007.a. tellitud Norra reisifirmade küsitlus näitas muuhulgas, et paljude Norra elanike silmis paistavad kõik kolm Balti riiki enam-vähem ühesugused sihtkohad ja seetõttu tehakse reisiotsus ühe Balti riigi kasuks tihti kas soodsama pakkumise või mugavama lennuühenduse järgi. 2009.a. vähenes Norra turistide arv kõigis Balti riikides (nagu vähenes ka Norra elanike välisreiside arv üldiselt). Leedus oli langus kõige suurem (ööbimiste arv vähenes 32%), Lätis ja Eestis väiksem (Lätis -15%, Eestis -14%). 2010.a. on Läti konkurentsipositsioon Norra turistide sihtkohana Eestiga võrreldes jätkuvalt tugevnenud. 2010.a. I poolaastal kasvas Lätis majutatud Norra turistide arv 25% ja nende veedetud ööde arv koguni 30%, Eestis vähenes samal perioodil majutatud Norra turistide arv 12% ja nende veedetud ööde arv 14%.

30

36

41

49

56

47

41

61

81

10

5

13

5 14

8

12

6

10

8

13 1

6

21

44

59 6

1

49

29

34

44

12

1

13

8

14

0

11

9

911

14

1923 23

10

21

26

4045 47

53

36

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

majutatud ööbimised (veedetud ööd)

Norra turistid ja nende ööbimised Eesti, Läti ja Leedu majutusettevõtetes, 2003-2009 (tuh.). Allikas:

statistikaametid.

Eestis Lätis Leedus

Kui veel 2005.a. oli Norra turiste ja nende ööbimisi

Eestis kaks korda rohkem kui Lätis, siis 2006. ja 2007.a.

jõudis Norra turistide arv mõlemas riigis enam-vähem

samasse suurusjärku, kuna Lätis kasvas nende arv

kiiremini kui Eestis. Kuigi ka Lätis pidurdus Norra

turistide arvu kasv 2008.a. ja vähenes 2009.a., on

alates 2008.aastast jäänud Norra turistide ja

ööbimiste arv Lätis suuremaks kui Eestis.

Spaahotellides ja sanatooriumides veedetud ööde osatähtsus kõigist ööbimistest kasvas kiiresti perioodil 2003-2006 (6%-lt ööbimistest 2003.a. 30%-ni 2006.a.), kuid on sealtpeale veidi langenud (2009.a. veedeti spaades 27% kõigist ööbimistest). Norra turistide ööbimised Eestis on vähem suvehooajale keskendunud kui välisturistidel keskmiselt (kõigi välisturistide ööbimistest tehakse juunist augustini 39%, Norra turistide puhul oli see näitaja 2007. Ja 2008.a. 32%, 2009.a. 30%). Aprill-mai ja september-oktoober on vaid mõnevõrra vähem populaarsed kui suvekuud (vt. joonis). See tuleneb eelkõige sellest, et valdav osa Norra turistide reisidest Eestisse on kas lühikesed linnapuhkused või spaapuhkused, mis mõlemad on tüüpiliselt vähem hooajalised kui näiteks pikemad ringreisid. Norra turistide populaarseim sihtkoht Eestis on Tallinn. Kui kümnendi keskel Tallinna osatähtsus ööbimistest vähenes seoses väljaspool Tallinna asuvate spaade populaarsuse kasvuga, siis alates 2006.a. on toimunud vastupidine areng ning Tallinna osatähtsus on taas kasvama hakanud (2005.aastal veedeti Tallinnas 71% kõigist ööbimistest, 2007. ja 2008.a. 77% ning 2009.a. 81%). Samas on aasta-


aastalt populaarsust kaotanud Ida-Virumaa (2005.aastal veedeti seal 11% kõigist ööbimistest, 2009.a. vaid 4%). Pärnus on ööbimiste arv viimastel aastatel veidi vähenenud, kuigi Pärnu osatähtsus sihtkohana on püsinud enam-vähem ühesugune (9-10%). Tartus veedeti 2009.a. 1,6%, Saare maakonnas 1,1% ja ülejäänud maakondades kokku 3% ööbimistest.

3 73510 939

24 339

40 733 40 670

28 950 29 232

57 646

70 349

81 093

94 008

107 584

96 733

78 975

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

90 000

100 000

110 000

120 000

130 000

140 000

150 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes. Allikas: Statistikaamet.

muudes majutusettevõtetes

spaades ja sanatooriumides

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

11 000

12 000

13 000

14 000

15 000

16 000

17 000

18 000

19 000

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa. Allikas:

Statistikaamet.

2007

2008

2009


74

61

6

88

39

11

85

1

28

32

18

04

26

36

28

54

99

43

8

13

48

9

12

71

0

20

68

15

42

23

17

31

77

11

4 5

90

12

75

7

86

46

24

38

23

06

27

64

47

53

97

09

5

11

46

1

64

24

47

08

19

19

16

77

23

99

87

31

2

10

37

4

39

71

17

81

12

18

71

3 28

38

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

75 000

80 000

85 000

90 000

95 000

100 000

105 000

110 000

115 000

Tallinn Pärnu Ida-Viru mk Tartu Saare mk Harju mk muud

maakonnad

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti. Allikas:

Statistikaamet.

2005 2006 2007 2008 2009

• Statistikaameti väliskülastajate uuringu põhjal1 on 2/3 Eestis ööbinud Norra turistidest puhkusereisijad, 20% tööreisijad, 8% tuttavate külastajad ja 3% ravireisijad.

• Korduvkülastajate osatähtsus Eestis ööbivate Norra turistide seas on suhteliselt suur. 57% Norra turistidest oli Eestis esmakordselt, 11% oli Eestis käinud ühe korra, 7% 2 korda, 19% 3 korda või rohkem ja 6% on varem Eestis elanud. Veerandil Norra turistidest on Eestis tuttavaid või sugulasi.

• 37% Norra turistidest reisib koos täiskasvanud pereliikmete, sõprade või sugulastega, veerand koos abikaasa või elukaaslasega, 21% üksi, 4% koos alla 15-a. lastega, ja kümnendik koos kolleegidega.

• Eestis ööbivad Norra turistid on vanusegrupiti suhteliselt ühtlaselt jaotunud (vt. joonis). Veidi rohkem on nende seas siiski 45-54 aastasi (27%), kellele järgnevad 55-64 aastased (21%). 25-34 aastasi on 20% ja 35-44 aastasi 19%.

• Valdav osa Norra turistidest külastas reisi jooksul ainult Eestit, vaid 12% Eestis ööbinud Norra turistidest külastas lisaks Eestile ka ühte või mitut lähiriiki, sh. 5% külastas lisaks Soomet, 4% Rootsit, 5% Lätit ja 3% Leedut. Kuigi järgmises peatükis esitatud Norra elanikkonna küsitluse tulemused näitavad vastanute suhteliselt suurt huvi Balti riikide ringreisi vastu, on see tegelikkuses suhteliselt vähe levinud.

• Valdav osa Norra turistidest korraldas oma reisi Eestisse ise. 13% Norra turistidest kasutas Eestisse reisides reisipaketti ja umbes samapalju broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid, kolmveerand aga reisis omal käel.

• Kõige levinumaks infoallikaks reisi planeerimisel on internet, mida kasutas 55% turistidest. Teisel kohal on sõbrad ja tuttavad väljaspool Eestit, kellelt sai infot veerand turistidest. Eelmistelt reisidelt saadud infot kasutas reisi planeerimisel 15% ning reisi- või transpordifirmat samuti 15%. 9% sai infot Eestis

1 Uuring viidi läbi Eesti suuremates piiripunktides (2008. ja 2009.a. ainult Tallinna sadamas, lennujaamas ning Vene piiril) Eestist lahkuvate väliskülastajate hulgas. Käesolevas tekstis kasutatud andmed Norra turistide kohta Eestis hõlmavad nii majutusettevõtetes kui ka tasuta majutuses ööbinud turiste. Andmed on esitatud 2007.-2009.a. keskmiste tulemustena.


elavatelt tuttavatelt, 3% ajakirjandusest, 1% reisiraamatutest, 1% reklaambrošüüridest ning vaid 0,4% turismimessilt (vt. joonis).

15-24 a.

7%

25-34 a.

20%

35-44 a.

19%45-54 a.

27%

55-64 a.

21%

üle 65 a.

5%

Eestis ööbinud Norra turistide jaotus vanusegrupiti (2007-2009 keskmine,

N=508)

55%

25%

15% 15%9%

5% 3%1,2% 0,6% 0,4%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

Kust said Eestis ööbinud Norra turistid infot Eestisse reisimiseks? % vastanutest, kes nimetatud infoallikat kasutas

(2007-2009 keskmine, N=508; vastaja võis nimetada mitu infoallikat)


• 90% Norra turistidest kasutas Eestis ööbimiseks hotelli või muud taolist tasulist majutuskohta, 4% üüritud tuba või korterit, 11% tasuta majutusvõimalust näiteks tuttavate juures ja 5% oma või tuttavate korterit või suvilat (summa ületab 100%, kuna kümnendik turiste ööbis mitmes erinevat tüüpi majutuskohas).

• Vaid veerand Norra turistidest reisib mööda Eestit ringi. Transpordivahenditena kasutatakse selleks kõige rohkem liinitransporti (kasutas 10% kõigist Norra turistidest) ja oma või tuttavate autot (9%). Vähem kasutatakse rendiautot (5%) ja ekskursioonibussi (4%). Muu transpordiga reisis ringi 1%.

• 94% Norra turistidest käis Eestis restoranides, pubides või kohvikutes, 81% tegi sisseoste, 76% tutvus vaatamisväärsustega omal käel, 38% käis näitustel, 28% kasutas ilu- või raviteenuseid, 28% nautis ööelu, 25% käis kultuuriüritustel, 20% giidiga ekskursioonil, 21% viibis looduses ja 13% tegeles aktiivsete harrastustega.

94%

81%76%

38%28% 28% 25% 21% 20% 13%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

85%

90%

95%

% Eestis ööbinud Norra turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest (2007-2009 keskmine, N=508)

• Puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn (seda

nimetas väga oluliseks teguriks 57% ja mõnevõrra oluliseks 26% puhkuseturistidest). 33% nimetas väga oluliseks ja 44% mõnevõrra oluliseks teguriks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. Tähtsuselt kolmas tegur oli soodsad hinnad – seda nimetasid väga olulisena 23% ja mõnevõrra olulisena 54% Norra turistidest. Eelnimetatutega võrreldes vähem oluliste, kuid siiski suhteliselt oluliste reisiotsust mõjutanud teguritena nimetati soodsa reisipaketi või pileti pakkumist Eestisse, tuttavate soovitusi ja seda, et Eesti on suhteliselt lähedal.

• 60% Norra turistide arvates olid hinnad Eestis nende ootustele vastavad, samas 20% arvates olid hinnad oodatust madalamad ning samuti 20% arvates olid hinnad oodatust kõrgemad.


3. HUVI EESTI KUI PUHKUSESIHTKOHA VASTU NORRA ELANIKKONNA HULGAS2 Eestis käinute osatähtsus täiskasvanud elanikkonnast 2010.a. septembris EASi tellimusel läbi viidud tuhande üle 15-aastase Norra elaniku küsitluse põhjal oli 15% sellest vanusegrupist Eestit külastanud, sh. 11% oli Eestis käinud ühe korra ja 4% oli käinud kaks korda või rohkem (vt. järgnev joonis). Eestit külastanuid, sealhulgas Eestis mitu korda käinuid oli keskmisest rohkem kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas (kes üldiselt reisivadki rohkem välismaale), samuti vanemate vanusegruppide hulgas (üle 50 a.). Regioonide lõikes eristub teistest Oslo. Kui Oslo elanikest on Eestis käinud 23%, siis muude regioonide elanikest vaid 13%. Oslo elanike seas on ka kõige rohkem korduvkülastajaid: Oslo elanikest on Eestis 2 korda või rohkem käinud 10%, muude regioonide elanikest vaid 3%.

85% 89% 89%82% 81% 84% 86%

91% 88% 87% 88%81% 82%

88% 88% 88% 85% 86%77%

11% 8% 9%13% 14% 11% 11%

8%7% 9% 10%

14% 13%9% 10% 10%

11% 12%

13%

4% 4% 3% 5% 5% 5% 3% 1% 4% 4% 2% 5% 5% 3% 2% 2% 4% 3%10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kõi

k

põhi

harid

us

kesk

harid

us

1-3

a. k

õrgh

arid

ust

4 võ

i roh

kem

aas

tat k

õrg

harid

ust

Meh

ed

Nai

sed

15-1

9 a.

20-2

9 a.

30-3

9 a.

40-4

9 a.

50-5

9 a.

üle

60 a

.

Põh

ja-N

orra

Kes

k-N

orra

Lään

e-N

orra

Ida-

Nor

ra

Lõun

a-N

orra

Osl

o

Mitu korda on Norra üle 15 a. elanikud käinud Eestis? (% vastanutest, sept. 2010)

Käinud 2 või rohkem korda

Käinud ühe korra

Pole Eestis käinudHARIDUSTASE VANUSEGRUPP

ELUKOHAPIIRKOND (vt. tabel 1)

Kui 2004.a. oli Eestis käinud 7% üle 15-aastastest Norra elanikest, siis 2007.aastaks oli Eestis käinute arv tunduvalt kasvanud: 2007.a. oli Eestis käinud 13% üle 15-aastastest Norra elanikest, sh. 10% oli Eestis käinud ühe korra ja 3% oli käinud kaks korda või rohkem. 2010.aastaks aga oli 2007.aastaga võrreldes Eestis käinute arv kasvanud tagasihoidlikult (15%-ni). See peegeldub ka Eesti majutusstatistikas: kuni 2007.aastani kasvas Eestis majutatud Norra turistide arv aasta-aastalt, jõudes 2007.aastal seni rekordilisele tasemele. Alates 2008.aastast on aga nende külastuste arv aasta-aastalt vähenenud. Nagu näitab järgnev joonis, oli 2007.aastaks 2004.aastaga võrreldes kasvanud Eestis käinute osatähtsus peaaegu kõigi elanikkonna gruppide seas (eriti märkimisväärne kasv oli siiski Oslo elanike seas). 2010.aastaks aga oli 2007.aastaga võrreldes Eestis käinute arv kasvanud põhiliselt kõrgema haridusega

2 Allikad: Norra elanikkonna küsitlused, dets. 2004, dets. 2007 ja sept. 2010. EAS on 3 korral tellinud Norra elanikkonna telefoniküsitlusi, eesmärgiga uurida elanikkonna erinevate segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana ja huvi erinevate puhkusereiside vastu Eestisse järgmisel kolmel aastal. Iga kord küsitleti 1000 üle 15-aastast inimest kogu Norra elanikkonda esindava omnibussuuringu raames. 2004.a. viis küsitluse läbi Field Work Scandinavia AS ning 2007. ja 2010.aastal Norstat Norge AS.


inimeste ning Oslo ja Lõuna-Norra elanike seas. Vanusegruppide lõikes on kasv olnud viimasel kolmel aastal enam-vähem ühtlane: Eestis käinute arv on veidi kasvanud kõigis vanusegruppides.

0%1%2%3%4%5%6%7%8%9%

10%11%12%13%14%15%16%17%18%19%20%21%22%23%24%

Kõ

ik

põ

hi-

või

kesk

har

idu

s

kõrg

em h

arid

us

Meh

ed

Nai

sed

15-2

9 a.

30-3

9 a.

40-5

9 a.

üle

60

a.

Osl

o

mu

ud

p

iirk

on

nad

% Norra üle 15 a. elanikest, kes on käinud Eestis. (% vastanutest, dets. 2004, dets. 2007 ja sept.2010)

2004 2007 2010

VANUSEGRUPP ELUKOHAPIIRKONDHARIDUSTASE

Tabel 1. Norra elanikkonna jagunemine regiooniti. Allikas: Statistics Norway. Regiooni osatähtsus Norra elanikkonnast Maakonnad

Kogu elanikkond Maakonna keskus

Kogu Norra 4 858 199 100% Oslo 12% 586 860 12,1%

Ida-Norra 34,4%

Østfold 271 662 5,6% Moss Akershus 536 499 11,0% (Oslot ümbritsev mk) Hedmark 190 709 3,9% Hamar Oppland 185 216 3,8% Lillehammer Buskerud 257 673 5,3% Drammen Vestfold 231 286 4,8% Tønsberg

Lõuna-Norra 9,2%

Telemark 168 231 3,5% Porsgrunn/ Skien Aust-Agder 108 499 2,2% Arendal Vest-Agder 170 377 3,5% Kristiansand

Lääne-Norra 20,8%

Rogaland 427 947 8,8% Stavanger Hordaland 477 175 9,8% Bergen Sogn og Fjordane 107 080 2,2% Hermansverk

Kesk-Norra 13,9%

Møre og Romsdal 251 262 5,2% Molde Sør-Trøndelag 290 547 6,0% Trondheim Nord-Trøndelag 131 555 2,7% Steinkjer

Põhja-Norra 9,6%

Nordland 236 271 4,9% Bodø Troms 156 494 3,2% Tromsø Finnmark 72 856 1,5% Vadsø


Kavatsus lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulla Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas 2010.a. septembris väga tõenäoliseks 3% ja üsna tõenäoliseks 14% vastanutest, samas vähetõenäoliseks 28% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 50% vastanutest. 5% polnud sellele võimalusele mõelnud ega osanud seisukohta võtta.

3% 3% 3% 1% 5% 2% 2% 2%7% 6%

14% 17%11% 11%

12%13%

23%

12%

22% 26%

28% 24%27% 29%

28% 32%

27%

27%

37%23%

50%46% 55% 55% 51% 50% 37%

54%

28%

31%

5%10%

4% 4% 4% 3%11%

5% 5%14%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kõ

ik

Põ

hja

-No

rra

Kes

k-N

orr

a

Lää

ne-

No

rra

Ida-

No

rra

Lõ

un

a-N

orr

a

Osl

o

Po

le E

esti

s kä

inu

d

Käi

nu

d E

esti

s ü

he

korr

a

Käi

nu

d E

esti

s 2

või

roh

kem

ko

rda

% Norra elanikest, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (% vastanutest, sept. 2010)

Ei tea

Väga eba-tõenäoline

Mitte eriti tõenäoline

Üsna tõenäoline

Väga tõenäoline

ELUKOHT

3% 2% 3% 4% 3% 2% 4% 1% 3% 3% 2% 4% 4%

14%8%

11%15% 20%

15% 12%9%

17% 16%14%

19%

8%

28%

19%

32%26%

30%

29%26%

23%

23%34%

35%29%

22%

50%

65%

50% 47%

42%49%

51%61%

50%

44% 46% 46%

56%

5% 5% 4% 7% 4% 4% 7% 5% 7%3% 3% 2%

10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kõ

ik

põ

hih

ari

du

s

ke

sk

ha

rid

us

1-3

a.

kõ

rgh

ari

du

st

4 v

õi

roh

ke

m

aa

sta

t k

õrg

ha

rid

us

t

Me

he

d

Na

ise

d

15

-19

a.

20

-29

a.

30

-39

a.

40

-49

a.

50

-59

a.

üle

60

a.

% Norra elanikest, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (% vastanutest, sept. 2010)

Ei tea

Väga eba-tõenäoline

Mitte eriti tõenäoline

Üsna tõenäoline

Väga tõenäoline

VANUSEGRUPP


Oluline erinevus vastustes seostus eelneva Eesti külastamise kogemusega. Eestisse puhkusereisile tulla soovijaid on kõige rohkem nende seas, kes on Eestis mitu korda käinud (32%). Järgnevad Eestis ühe korra käinud inimesed (neist peab Eestisse puhkusereisile tulekut üsna või väga tõenäoliseks 29%). Neist, kes pole Eestis käinud, peab siia reisimist tõenäoliseks vaid 14%. Eestisse reisida kavatsejaid on rohkem ka kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas. Keskmisest veidi rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka 50-59a. inimeste hulgas, keskmisest vähem 15-19a. ja üle 60-a. inimeste hulgas. Regioonide lõikes eristuvad eelkõige Oslo elanikud (neist peab Eestisse puhkusereisile tulekut üsna või väga tõenäoliseks 25%). Kui võrrelda erinevate regioonide elanike reisimiskavatsusi regioonide rahvaarvuga, ilmneb, et kuna Oslot ümbritsev Ida-Norra on rahvaarvu poolest suurim regioon (34% Norra elanikkonnast), moodustavad Ida-Norra elanikud ka suurima osa (35%) Eestisse reisida kavatsejatest (vt. järgnev joonis).

12%18%

34%

35%

9%

8%

21%15%

14% 12%

10% 12%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

regiooni osatähtsus kogu elanikkonnast tõenäolised Eestisse reisijad*

Norra kogu elanikkonna ja tõenäoliste Eestisse reisijate jagunemine regiooniti

Põhja-Norra

Kesk-Norra

Lääne-Norra

Lõuna-Norra

Ida-Norra

Oslo

* Norra elanikud, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (sept.2010)

Võrreldes 2007.a detsembris tehtud küsitlusega on 2010.aastaks veidi vähenenud nende arv, kes peavad Eestisse reisimist tõenäoliseks ning suurenenud nende arv, kes peavad seda ebatõenäoliseks (2007.a. detsembris pidas lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut tõenäoliseks 19%, ebatõenäoliseks 72% vastanutest). Võrreldes 2007. aastaga oli 2010.aastal kasvanud Eestisse reisida kavatsejate osatähtsus Oslo elanike seas (17%-lt 2007.aastal 25%-ni 2010.aastal) ning veidi ka 20-29aastaste noorte seas. Muude sihtgruppide seas oli nende osatähtsus vähenenud. Seejuures oli Eestis käinute seas vähenemine veidi märgatavam kui mittekäinute seas (Eestis mittekäinute seas oli Eestisse reisida kavatsejate osatähtsus vähenenud 16%-lt 2007.aastal 14%-le 2010.aastal, Eestis käinute seas aga 36%-lt 2007.aastal 30%-le 2010.aastal). Millist tüüpi puhkusereisidest Eestisse on Norra elanikud huvitatud? Neilt, kes vastasid, et nad väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad lähemal kolmel aastal tulla Eestisse puhkusereisile, küsiti, millisele reisile nad sooviksid tulla. Neile kahele küsimusele vastas seega vaid 166 inimest, mistõttu ei ole võimalik tulemusi erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes detailsemalt analüüsida. Kõige rohkem nimetati lennureisi Tallinna (2-3 ööd Tallinnas), mida pidas väga või üsna


huvipakkuvaks 74% vastanutest (vt. järgnev joonis). Muid variante nimetati sellega võrreldes tunduvalt vähem. Laevareisi Stockholmi kaudu Tallinna (2-3 ööd Tallinnas) pidas huvipakkuvaks 49%, reisi Eestisse kombineeritult Peterburi külastusega 47%, Balti riikide ringreisi 44% ja spaapuhkust 42% sellele küsimusele vastanutest. Ühepäevareisi Tallinna (Stockholmis või Helsingis viibides) nimetas huvipakkuvaks 30%, maapuhkust 20%, autoringreisi Eestis 16% ja organiseeritud bussiringreisi Eestis vaid 12%. Eestis käinute seas oli mittekäinutega võrreldes veidi rohkem neid, kes märkisid huvi Eesti külastuse kombineerimise vastu Läti ja Leedu või Peterburiga. Võrreldes 2007.aastaga on mõnevõrra vähenenud huvi spaapuhkuse, maapuhkuse, bussiringreiside ja Balti riikide ringreiside vastu, samas on mõnevõrra kasvanud huvi laevareiside vastu (nii üheks kui ka mitmeks päevaks).

41%

16%22% 20%

25%

11% 11% 7% 4%

33%

33% 25%24%

17%

19%9%

9%8%

10%

14%27%

24%18%

13% 32%

15%12%

5%

16%

10%

13%

12%

17%

16%

22%

16%

11%20%

15% 19%26%

40%33%

48%

58%

0%5%

10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%95%

100%

Len

nu

reis

T

alli

nn

a (2

-3

öö

d T

allin

nas)

Lae

vare

is

Sto

ckh

olm

i ka

ud

u T

allin

na

(2-3

öö

d

Tal

lin

nas

)

Rei

s E

esti

sse

koo

s P

eter

bu

ri

küla

stu

sega

Bal

ti ri

ikid

e ri

ng

reis

Sp

aap

uh

kus

Üh

epäe

vare

is

Tal

linn

a (S

tock

hol

mis

v

õi H

elsi

ng

is

viib

ides

)

Ma

apu

hku

s

Au

tori

ng

reis

E

esti

s

Org

anis

eeri

tud

bu

ssir

ing

reis

E

est

is

Kui huvitatud olete nimetatud reisidest Eestisse? (sept.2010) (% vastanutest skaalal: 5- väga huvitatud, 1- üldse mitte huvitatud)

(vastasid vaid need, kes peavad tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut)

1

2

3

4

5

Ajaveetmisvõimalustest ja vaatamisväärsustest Eesti-reisil (vt. järgnev joonis) nimetati kõige huvipakkuvamatena restorane ja kohvikuid (neid pidas oluliseks reisikomponendiks 84% vastanutest). Arhitektuuri nimetas huvipakkuvana 52% ja aktiivseid harrastusi looduses 33%. Kõiki ülejäänud tegevusi (näitusi, kultuurisündmusi, looduslikult kaunite kohtade külastamist, puhkust mere ääres, ostuvõimalusi ja ööelu) märkis suuremal või vähemal määral huvipakkuvana veidi üle 40% vastanutest. Aktiivsed harrastused looduses ja ööelu pakuvad huvi põhiliselt 15-39aastastele, kultuuriüritused pigem 30-49aastastele ning arhitektuur ja näitused pigem üle 30-aastastele. Võrreldes 2007.aastaga on mõnevõrra kasvanud huvi arhitektuuri ning muuseumide ja näituste vastu, samas aga vähenenud huvi looduslikult kaunite kohtade külastamise ja ostuvõimaluste vastu.


49%

24%17% 17% 18% 15% 15% 13% 9%

35%

28%

26% 26% 25% 27% 26% 28%

24%

11%

28%

26% 28% 27% 29% 36%29%

26%

3%

11%

21% 15% 19% 15%

16%19%

23%

8% 9% 13% 10% 13%7% 10%

18%

0%5%

10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%95%

100%

Res

tora

nid

/ ko

hvi

kud

Arh

itek

tuu

r

Mu

use

um

id, n

äitu

sed

Pu

hku

s m

ere

ääre

s/

ran

nas

Ku

ltu

uri

sün

dm

use

d

Öö

elu

Lo

od

usl

iku

lt k

aun

ite

koh

tad

e kü

last

amin

e

Ost

uvõ

imal

use

d

Akt

iivs

ed h

arra

stu

sed

lo

od

use

s

Kui huvitatud olete nimetatud tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestisse reisides? (sept. 2010) (% vastanutest skaalal: 5- väga huvitatud, 1- üldse mitte huvitatud)

1

2

3

4

5

vastasid vaid need, kes peavad tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut

Millised on Norra elanike arvates Eesti kui reisisihi tugevad ja nõrgad küljed? Eesti maine uurimiseks paluti vastajatel öelda üheksa etteantud väite kohta, kui hästi see nende meelest iseloomustab Eestit. Eestit kõige rohkem iseloomustavateks peeti väiteid „Eesti hinnatase on Norra turistidele soodne” ja „Norra turistidel on Eestisse lihtne reisida“ – mõlemaga nõustus ligi 2/3 vastanutest (vt. järgnev joonis). Neid võib pidada Eesti tugevateks külgedeks Norra elanike silmis (keskmine hinne 5-palliskaalal 4,0-4,1). Ülejäänud teguritele antud hinded olid juba üksjagu madalamad. Kolmandiku ringis oli vastanuid, kes nõustusid väidetega, et turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida, et Eesti on turvaline reisisihtkoht, et Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud ja et Eesti pakub Norra turistidele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi. Nende nelja teguri osas on hinnangud pigem rahuldavad kui head (keskmine hinne 5-palliskaalal 3,3 ja 3,5 vahel). Eesti turismiinfrastruktuuri taset pidas pigem heaks 13% ja pigem halvaks 14% (ülejäänud hindasid seda kas rahuldavaks või ei osanud hinnangut anda). Pigem negatiivne oli aga arvamus ja Eesti atraktiivsusest lastega perede sihtkohana – selle teguri puhul oli negatiivseid hinnanguid tunduvalt rohkem kui positiivseid. Vastanutest, kellel oli lapsi, pidas Eestit lastega peredele atraktiivseks sihtkohaks 14%, ebahuvitavaks sihtkohaks aga 29%. Kui võrrelda tulemusi 2007.aastaga, on 2010.aastaks mõnevõrra kasvanud nende arv (52%-lt 2007.aastal 62%-le 2010.aastal), kes arvasid, et Norra turistil on lihtne Eestisse reisida (seega hinnangud Eestisse reisimise lihtsusele on tõusnud samale tasemele kui hinnangud Eesti hinnatasemele). Kõigi muude tegurite osas on hinnangud püsinud 2007.aastaga sarnasel tasemel.


32% 30%

15%10% 10% 8%

3% 4%

18%

32% 32%

21%25% 22% 22%

10% 8%

28%

13% 17%

22% 29%27% 28%

30% 28%

24%

2% 3%

10%10%

5% 8%

10% 17%

7%

2%1%

6%4%

2%4%

4%

9%

3%

18% 16%26% 23%

34% 30%

43%34%

20%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

No

rra

turi

sti

de

s

eis

uk

oh

as

t on

Ee

sti

h

inn

ata

se

so

od

ne

No

rra

turi

sti

l on

lih

tne

Ee

sti

ss

e

reis

ida

Tu

ris

miin

fot

Ee

sti

k

oh

ta o

n l

ihtn

e l

eid

a

Ee

sti

on

tu

rva

line

re

isis

ihtk

oh

t

Ee

sti

ela

nik

ud

on

tu

ris

tid

e v

as

tu

sõ

bra

liku

d

Ee

sti

pa

ku

b

no

rra

las

tele

h

uv

ita

va

id v

aa

tam

is-

vä

ärs

us

i ja

teg

ev

us

i

Ee

sti

tu

ris

miin

fra

str

uk

tuu

r o

n h

äs

ti a

ren

en

ud

Ee

sti

on

atr

ak

tiiv

ne

s

ihtk

oh

t la

ste

ga

p

ere

de

le

Ee

sti

tun

du

b

no

rra

las

tele

h

uv

ita

va

m s

ihtk

oh

t k

ui 3

a. t

ag

as

i

Kui hästi iseloomustavad nimetatud väited Eestit? (sept. 2010)(% Norra elanikest, vastuste jaotus skaalal: 5- väga hästi, 1- üldse mitte)

ei tea

1

2

3

4

5

30%

45%

27%

46%

8%

22%14%

23%

9%15%

8% 10%3% 6%

31%

39%

31%

34%

19%

40%

21%

24%

24%

32%

20%

36%

8%

21%

14%

8%

17%

13%

27%

24%

20%

28%

28%

35%

27%

30%

28%

40%

2%

1%

3%

3%

4%

10%

10%

10%

10%

10%

8%

10%

9%

13%2%

2%

2%

1%

2%

2%

6%

4%

4%

4%

4%

3%

4%

4%

21%

4%

19%

3%

40%

29%

11%

26%

3%

34%

12%

48%

16%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

pole Eestis käinud

käinud Eestis

Norra turistide seisukohast on Eesti

hinnatase soodne

Norra turistil on lihtne Eestisse reisida

Eesti elanikud on turistide vastu

sõbralikud

Turismiinfot on Eesti kohta lihtne leida

Eesti on turvaline reisisihtkoht

Eesti pakub norralastele huvitavaid

vaatamisväärsusi ja tegevusi

Eesti turismiinfra-struktuur on hästi

arenenud

Kui hästi iseloomustavad antud väited Eestit? (% Norra elanikkonnast, lähtuvalt Eesti külastamise kogemusest, sept.2010). Skaala: 5- väga hästi, 1- üldse mitte.

ei tea

1

2

3

4

5

Hinnangud sõltusid kõige rohkem Eesti külastamise kogemusest. Eestit külastanute hulgas oli tunduvalt rohkem neid, kes oskasid erinevate tegurite kohta hinnanguid anda (vt. eelnev joonis), ning nende hinnangud olid peaaegu kõigile teguritele ka positiivsemad. Vaid väiteid „Eesti on atraktiivne lastega peredele“ ja „Eesti tundub norralastele huvitavam sihtkoht kui 3 a. tagasi“ hindasid mõlemad grupid enam-vähem ühtemoodi.


Norra elanike keskmisega võrreldes andsid Oslo elanikud mõnevõrra positiivsemad hinded Eesti turismiinfo kättesaadavusele ja turismiinfrastruktuurile ning tunduvalt positiivsemad hinded Eesti turvalisusele ja eriti Eesti vaatamisväärsuste atraktiivsusele. Kui kogu Norra elanikkonnast nõustus väitega, et Eesti on turvaline sihtkoht, 35%, siis Oslo elanikest 49%. Kui kogu Norra elanikkonnast nõustus väitega, et Eesti pakub Norra turistidele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi, 30%, siis Oslo elanikest koguni 51%. Oslo elanike hinnang Eesti vaatamisväärsuste atraktiivsusele oli ka võrreldes 2007.aastaga tunduvalt kasvanud (2007.a. pidas neid huvitavateks 37%, 2010.a. 51%). Väitega, et Eestisse on lihtne reisida, nõustujaid oli rohkem Oslo, Kesk- ja Ida-Norra elanike seas. Lääne-Norra elanike hinnangud olid peaaegu kõigi tegurite osas veidi madalamad kui Norra elanikel keskmiselt. 4. TRANSPORDIÜHENDUS Kuni 2007.aastani toetas nõudluse kasvu Norrast mitmel aastal järjest lennuühenduste lisandumine Oslost Tallinna. Estonian Air lisas Tallinn-Oslo liinile lende 2005. ja 2006.aastal. Lisaks alustas 2006.a. maist otselende Norwegian Air Shuttle, mille järel Norra turistide arvu kasv veelgi kiirenes. Eriti märkimisväärne oli kasv madalhooajal 2006.a. novembrist 2007.a. aprillini. Lisaks Norwegiani poolt toodud täiendavatele reisijatele kasvas samal perioodil ka Estonian Airi poolt Tallinn-Oslo liinil teenindatud reisijate arv. 2007.aasta suvehooajal pakkusid Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle kokku 18 otselendu Oslost Tallinna, 2007/2008 talvehooajal 12 lendu nädalas). Alates 2008.aastast on lennuühenduste arv Oslost Tallinna veidi vähenenud. 2008.a. suvehooajal pakkusid Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle Oslost Tallinna kokku 14 lendu nädalas, 2009. ja 2010.a. suvehooajal kuni 12 lendu nädalas (2009/2010 talvehooajal oli 10 lendu nädalas). Võrdluseks võib tuua, et Riiga sai 2008.a. suvel Norrast lennata järgmiselt: Oslost kuni 25 korda nädalas, Bergenist 2 korda, Stavangerist 2 korda, Trondheimist 2 korda ja Ålesundist 2 korda nädalas (kokku 33 lendu nädalas). 2009.a. kevadel alustas airBaltic lende ka Riiast Tromsøsse (4 korda nädalas). 2010.a. suvel on Riiga Norrast lende järgmiselt: Oslost 21 (juulist augustini 25) korda nädalas, Bergenist ja Stavangerist 7 korda, Tromsøst ja Ålesundist 3 korda ning Trondheimist 2 korda nädalas (kokku 43 lendu nädalas). 2010.a. detsembrist alustab Ryanair lende Oslost (Ryggest) Tallinna 3 korda nädalas. Andmete allikad:

• Ferieundersøkelsen 2009 (Norra elanike puhkusereiside uuring) (Statistics Norway) • New Media Review (European Travel Commission) • Eesti majutusettevõtete statistika 1999-2009 (Statistikaamet) • Väliskülastajate uuring 2007-2009 (Statistikaamet) • Eesti maine puhkusesihtkohana: Norra elanikkonna küsitlused, 2004, 2007 ja 2010 (EAS)

Täiendav info:

• EAS on tellinud ka uuringu Eesti potentsiaalist Norra firmade konverentside ja preemiareiside sihtkohana: Süvaintervjuud Norra reisifirmadega, kes korraldavad seminari- ja preemiareise välisriikidesse, juuli 2007 (EAS), mille kokkuvõte asub http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

Koostanud: Piret Kallas, turismiuuringute koordinaator Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus 8.okt.2010

Documents

1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID Kõik välisreisid …static2.visitestonia.com/docs/18776_norra2009.pdfEESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 1 1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID •