1 SISUKOKKUVÕTE5 2 SISSEJUHATUS13 3 … · Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine Sutlema Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine Vilivere

Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava

AS Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2006

1

1 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................... 5

2 SISSEJUHATUS ....................................................................................... 13

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ................................ 15

3.1 Üldist........................................................................................................................15

3.2 Elanikkond..............................................................................................................15

3.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes...16

3.4 Kohila valla eelarve................................................................................................17

3.5 Vallavalitsuse laenukohustused ............................................................................17

3.6 Vallavalitsuse laenuvõime analüüs .......................................................................18

3.7 Vee-ettevõtlus..........................................................................................................18 3.7.1 OÜ Kohila Maja...............................................................................................18

4 KESKKONNASEISUND............................................................................ 23

4.1 Geograafiline asend ja territoorium.....................................................................23

4.2 Geoloogia ja pinnamood........................................................................................23

4.3 Veekogud.................................................................................................................23

4.4 Põhjavesi .................................................................................................................23

4.5 Kaitstavad loodusobjektid Kohila vallas .............................................................24

4.6 Kaitsealad Kohila vallas ........................................................................................25

4.7 Mets .........................................................................................................................26

5 ÜHISVEEVARUSTUSE OLEMASOLEV OLUKORD................................ 27

5.1 Üldist........................................................................................................................27 5.1.1 Aespa................................................................................................................27 5.1.2 Hageri ...............................................................................................................27 5.1.3 Kohila...............................................................................................................28 5.1.4 Lohu .................................................................................................................28 5.1.5 Masti.................................................................................................................28 5.1.6 Prillimäe ...........................................................................................................28 5.1.7 Salutaguse ........................................................................................................29 5.1.8 Sutlema.............................................................................................................29



2

5.1.9 Urge ................................................................................................................. 29 5.1.10 Vilivere............................................................................................................ 30

5.2 Ühisveevarustuse puurkaevpumplad .................................................................. 30 5.2.1 Aespa ............................................................................................................... 32 5.2.2 Hageri .............................................................................................................. 32 5.2.3 Kohila .............................................................................................................. 33 5.2.4 Lohu................................................................................................................. 38 5.2.5 Masti................................................................................................................ 38 5.2.6 Prillimäe .......................................................................................................... 38 5.2.7 Salutaguse........................................................................................................ 39 5.2.8 Sutlema............................................................................................................ 40 5.2.9 Urge ................................................................................................................. 41 5.2.10 Vilivere............................................................................................................ 41

5.3 Vee kvaliteet........................................................................................................... 41 5.3.1 Vee kvaliteet puurkaevpumplates ................................................................... 41 5.3.2 Vee kvaliteet tarbijapunktis............................................................................. 47

5.4 Veetöötlus ............................................................................................................... 55

5.5 Ühisveevõrk............................................................................................................ 56

5.6 Veebilanss. Perspektiivne veevajadus.................................................................. 58

5.7 Põhiprobleemid ühisveevarustussüsteemis ......................................................... 64

6 ÜHISKANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD.............................67

6.2 Reovee vooluhulgad............................................................................................... 68

6.3 Ühiskanalisatsioonivõrk........................................................................................ 73

6.4 Reoveepumplad ..................................................................................................... 75

6.5 Reoveepuhastus ..................................................................................................... 77

6.6 Reovee analüüsid ................................................................................................... 80

6.7 Sademeveekanalisatsioon...................................................................................... 87

6.8 Probleemid ühiskanalisatsioonisüsteemis ........................................................... 88

7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID...............................................................................91

7.1 Investeeringuprojektide lahendusalternatiivid .................................................. 92 7.1.1 Aespa ............................................................................................................... 92 7.1.2 Hageri .............................................................................................................. 92



3

7.1.3 Kohila...............................................................................................................93 7.1.4 Lohu .................................................................................................................94 7.1.5 Masti.................................................................................................................94 7.1.6 Prillimäe ...........................................................................................................94 7.1.7 Salutaguse ........................................................................................................98 7.1.8 Sutlema...........................................................................................................100 7.1.9 Vilivere...........................................................................................................100

7.2 Alternatiivide hindamine.....................................................................................101

7.3 Investeeringuprojektide kirjeldus ......................................................................102 7.3.1 Aespa..............................................................................................................102 7.3.2 Hageri .............................................................................................................104 7.3.3 Kohila.............................................................................................................107 7.3.4 Lohu ...............................................................................................................112 7.3.5 Masti...............................................................................................................113 7.3.6 Prillimäe .........................................................................................................114 7.3.7 Salutaguse ......................................................................................................117 7.3.8 Sutlema...........................................................................................................120 7.3.9 Urge................................................................................................................123 7.3.10 Vilivere...........................................................................................................123

7.4 Investeeringuprojektide loetelu ..........................................................................125 7.4.1 Lühiajaline programm aastatel 2007-2010.....................................................125 7.4.2 Pikaajaline programm aastatel 2011-2018 .....................................................126

7.5 Lühi- ja pikaajaliste investeeringuprojektide orienteeruv maksumus ...........127

8 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ... 139 8.1.1 Männi detailplaneering...................................................................................139 8.1.2 Tamme detailplaneering.................................................................................140 8.1.3 Tiksi, Saviiri, Rebase I, Neeme, Konksu ja Käänu detailplaneeringud .........140 8.1.4 Uustalu, Herilase, Nõlva ja Urge detailplaneeringud.....................................141 8.1.5 Nurme detailplaneering..................................................................................141 8.1.6 Ülejõe detailplaneering ..................................................................................141 8.1.7 Tuhamäe detailplaneering ..............................................................................142 8.1.8 Tööstuse 19 detailplaneering..........................................................................142

9 KOHILA ALEVI REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE............... 143

10 FINANTSPROGNOOS............................................................................ 157

10.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused.......................................................157

11 FINANTSPROGNOOS............................................................................ 163

11.1 Prognoositavad kogused ......................................................................................163



4

11.2 Prognoositavad tariifid ....................................................................................... 163

11.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide majandamine ............................................. 165

11.4 Investeeringute allikad........................................................................................ 166

12 KASUTATUD KIRJANDUS .....................................................................167

LISAD: Lisa 1. Finantsprognoosi tabelid Lisa 2. Skeemid -Olemasolev olukord -Perspektiivne olukord



5

1 SISUKOKKUVÕTE Arengukava hõlmab Kohila valla järgnevaid asulaid Kohila alev, Prillimäe ja Hageri alevik, Salutaguse, Urge, Sutlema, Lohu, Masti, Aespa ja Vilivere küla.

Kohila valla sotsiaal-majanduslik ülevaade Kohila on Raplamaa põhjapoolseim vald. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Valla elanike arv 01.01. 2006 . a seisuga on 6419. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Kohila valla maapiirkonnas on üks alev- Kohila ja kaks alevikku – Hageri ja Prillimäe ning 20 küla, neist tiheasustusega Salutaguse, Sutlema, Lohu, ja Masti külad. Hageri alevik koos Sutlema külaga moodustab tinglikult kaksikasula. Lohu ja Masti külad piirnevad Kohila aleviga ja on sisuliselt alevi jätkuks vastavalt lõuna ja lääne suundades. Kohila valla piires paiknevad Aespa, Urge ja Vilivere aianduspiirkonnad, millistes on üle 3200 krundi ja praegusel ajal ligikaudu 660 alalist elanikku, kes elavad suvilatest-aiamajadest ümberehitatud või -kohendatud elamutes. Suveperioodil võib asukate arv olla umbes 6500 inimese ringis. Võib eeldada piirkonna alalise elanikkonna suurenemist lähiperioodil. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kohila valla elanikele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele OÜ Kohila Maja. Ettevõtte on 100 % valla omanduses. Ettevõttes töötab 15 inimest, kellest 5 inimest on seotud veemajandusega. OÜ Kohila Maja põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja tarbijatele müümine ning veevarustus- ja heitveeärajuhtimise teenuste osutamine. Ettevõtte kõrvaltegevuseks on kortermajadele haldusteenuste osutamine, saunateenuse osutamine ja prügiveo korraldamine hallatavatele korterelamutele. OÜ Kohila Maja veemajanduse tegevuspiirkonnaks on Kohila vallas järgmised asulad: Kohila alev, Prillimäe ja Hageri alevik ning Salutaguse ja Sutlema külas. Ettevõtte hallata on 8 töötavat puurkaev-pumplat, lisaks on 4 reservisolevat puurkaev-pumplat. Reovee puhastamine toimub 6 reoveepuhastis, millised on samuti OÜ Kohila Maja hallatavad.

Veevarustus

Olemasolev veevarustuse süsteem

Käesolevas töös käsitletud piirkondades on ühisveevarustus olemas Kohilas, Prillimäel, Salutagusel, Hageris ja Sutlemas. Täielikult puudub ühisveevõrk Masti, Aespa, Vilivere ja Lohu külades. Ühisveevarustus baseerub kesk-ordoviitsium või ordoviitsium–kambriumi põhjaveel. Ühisveevarustusvõrgust välja jäänud veetarbijad kasutavad isiklike salv- või puurkaevude vett. Paljud olemasolevad süsteemid on halvas seisukorras, veekvaliteet ei vasta nõuetele ning veeseadmete töökindlus on madal.

OÜ-le Kohila Maja kuulub 12 puurkaevpumplat, millest 3 käesoleval ajal ei kasutata ning kuuluvad perspektiivis likvideerimisele. Seega jääb OÜ Kohila Maja piirkonda 9



6

ühisveevarustussüsteemis töötavat puurkaevpumplat, mis võtavad oma vee kesk-ordoviitsiumi ja kambrium-ordoviitsiumi põhjavee kompleksist. Kohila valla puurkaevudest pumbati põhjavett 2005. a. 434 m3/d, sellest realiseeriti 272 m3/d ja veekaod moodustasid 162 m3/d ehk ca 37 %. 2006. a. I kvartali põhjaveevõtt oli 475 m3/d. Veearvestid puuduvad 15 % tarbijatel. Tsentraalsete veetorustike kogupikkus, mis kuulub OÜ-le Kohila Maja, on ca 18 km, millest ca 13,7 km (76%) on malmtorud, 0,2 km (1 %) terastorud ja 4,0 km (22 %) plasttorud. Enamus torustikest on amortiseerunud ning vajavad lähitulevikus rekonstrueerimist. Veetöötlusseadmetest on kasutusel rauaärastusfiltrid, mis on paigaldatud Kohila alevi, Hageri aleviku ning Salutaguse ja Sutlema küla puurkaevpumplatesse. Ülejäänud asulates veetöötlusseadmed puuduvad. Kohila valla asulate praegune ühisveevarustuse veetarve ja perspektiivne veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis:

Asula Väljapumbatud vesi 2005.a [m3/d]

Perspektiivne veevajadus 2018.a [m3/d]

Aespa küla 0 578 Hageri alevik 16 37 Kohila alev 272 892 Lohu küla 0 24 Masti küla 0 17

Prillimäe alevik 126 57 Salutaguse küla 5 32 Sutlema küla 14 32 Vilivere küla 0 334 KOKKU 433 2003

Veevajaduse kasv on tingitud eeldatavast ühiktarbimise kasvust (110 l/in/d) ning veevõrgu laiendamisest. Ühisveevarustuseta piirkondade orienteeruv veetarve on toodud alljärgnevas tabelis:

Asula Arvestuslik vee tarbimine 2005.a [m3/d]

Aespa küla 282 Lohu küla 12 Masti küla 8 Vilivere küla 163 KOKKU 465



7

Eestis kehtis kuni 2003. a vee tarbimisnormid, kus ühisveevarustussüsteemita elamutes oli veetarbeks toodud 30 l/d*in. Praegu kehtivaid vee tarbimisnorme ei ole, seega on antud tabeli koostamisel aluseks võetud Kohila valla elanike keskmine veetarve ühisveevarustussüsteemis, milleks on 56 l/d*in kohta.

Veevarustussüsteemi põhiprobleemid

• Aespa, Urge, Vilivere, Masti ja Lohu külades puudub ühisveevarustussüsteem; • Veetorustikud on kehvas olukorras; • Veekvaliteet ei vasta kohati üldraua osas nõuetele; • Prillimäe ja Sutlema puurkaevpumplatel puudub vajalik sanitaarkaitsetsoon 50 m.

Kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsioonisüsteem

Kohila vallas on viis iseseisvat ühiskanalisatsioonisüsteemi ning kuus reoveepuhastit. Ühiskanalisatsioon on Kohilas, Prillimäel, Salutagusel, Hageris ja Sutlemas. Ühiskanalisatsioon puudub Aespa, Lohu, Masti, Urge ja Vilivere külas. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikkond kasutab kogumiskaeve või juhib reovee otse loodusesse. Kõigis eelpool nimetatud külades, kus on ühiskanalisatsioonisüsteem, on ka reoveepuhasti. Iseseisev reoveepuhasti on Tohisoo mõisal. Reovee kogumisala on määratud Kohila alevil, Lohu, Masti, Sutlema ja Salutaguse küladel ning Prillimäe ja Hageri alevikel. Ühiskanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Kohila Maja. Lokaalne süsteem on AS-l Salutaguse Pärmitehas. Kanalisatsioonitorustike pikkus on 9660 m. Põhiliselt on kasutusel keraamilised ja asbotsementtorud läbimõõduga kuni 300 mm.

Kohila valla asulate ühiskanalisatsiooni reovee praegused ja perspektiivsed vooluhulgad on esitatud alljärgnevas tabelis:

Asula Puhastile suunatud reovesi 2005.a.

[m3/d]

Puhastile perspektiivselt suunatav reovesi 2018.a

[m3/d]

Aespa küla 0 578 Hageri alevik 8 38 Kohila alev 151 824 Lohu küla 0 24* Masti küla 0 17*

Prillimäe alevik 88 56* Salutaguse küla 4 32 Sutlema küla 6 32 Vilivere küla 0 334 KOKKU 257 1935



8

*Kohila alevi puhastile

Reovee vooluhulkade arvutamisel on Konsultant lähtunud eeldusest, et 2018. aastaks on ühiktarbimine vallas tõusnud 110 liitrini inimese kohta ööpäevas. Ühiskanalisatsioonita piirkondade keskmine reovee kogus on toodud alljärgnevas tabelis:

Asula Reovee kogus 2005.a. [m3/d]


Antud tabeli koostamisel on aluseks võetud Kohila valla elanike keskmine reovee kogus, milleks on 56 l/d*in kohta.

Kanalisatsioonisüsteemi põhiprobleemid

Kohila valla ühiskanalisatsiooni põhipuuduseks on reoveepuhastite ebaefektiivsus. Asulates on reoveepuhastid vanad ning peaaegu täielikult amortiseerunud. Vanad kanalisatsioonivõrgud on rajatud ca 20 aastat tagasi peamiselt asbesttsement ja keraamilistest torudest halva ehituskvaliteediga. Vanad kanalisatsioonikaevud (ja ka vanad torustikud) pole veetihedad ning seetõttu on suurveeajal kanalisatsioonivõrkudes suur kogus lisavett, mis põhjustab suurt hüdraulilist koormust olemasolevatele puhastitele. Probleemid: • Aespa, Urge, Vilivere, Masti ja Lohu külades ühiskanalisatsioonisüsteem puudub; • Külades, kus on kanalisatsioonisüsteem, on liitunute protsent suhteliselt madal; • Reoveepuhastid on amortiseerunud; • Prillimäe ja Kohila reoveepumplad on amortiseerunud; • Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud.

Investeeringuprojektid

Vastavalt olemasolevale olukorrale näeb Konsultant arengukava raames ette alljärgnevad investeeringuprojektid:

Investeeringuprogramm on jagatud kaheks järguks: I etapp – lühiajaline investeeringuprogramm aastatel 2007-2010; II etapp – pikaajaline investeeringuprogramm aastatel 2011-2018. Lühiajaline programm aastatel 2007-2010



9

Aespa Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Saku reoveepuhastisse

Hageri Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine

Kohila Projekt A1-1. Kohila puurkaevpumpla renoveerimine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine

Lohu Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastisse

Masti Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastisse

Prillimäe Projekt A1-1. Puurkaevpumpla renoveerimine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplale Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastisse

Salutaguse Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine

Sutlema Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt D1-1. Reoveepuhasti rajamine

Vilivere Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine



10

Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Saku reoveepuhastisse

Pikaajaline programm aastatel 2011-2018

Aespa

Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Hageri Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine

Kohila Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine

Kohila Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine

Prillimäe Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine

Sutlema Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine

Vilivere Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine

Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Puurkaevud/veetöötlus Projekti raames on ette nähtud kahe puurkaevpumpla hoone ning seadmete renoveerimine ning kuue pumpla rajamine. Uue puurkaevpumplad rajatakse Aespa ja Vilivere külla. Pumplatele on ette nähtud rauaärastusseadmed. Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant käesoleva projekti käigus ette mitmed alamprojektid, mille raames nähakse võimaluse korral ette veevõrgu ringistamine ning laiendamine. Ringvõrgu moodustamise tulemusena saab tagada suurema kindlusega ühtlast rõhku veevõrgu ulatuses ja garanteerida, et ka kõige kaugematesse veevõrgu punktidesse jõuaks piisava survega kvaliteetne joogivesi. Veetorustiku renoveerimise üheks oluliseks põhjuseks on veekadude vähendamine. Veevõrgu laiendamisega tagatakse elanikkonnale suurem ühisveevärgiga liitumise võimalus. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja laiendamine Kanalisatsioonivõrgu rajamine/laiendamine on ette nähtud kõigis arengukavaga hõlmatud külades. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimise ja laiendamise tulemusena väheneb infiltratsioonivee kogus kanalisatsioonivõrgus ning loodusesse juhitavate reoainete kogus. Sellega kaasneb piirkonna keskkonnaseisundi paranemine.



11

Finantsanalüüs

Valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemi kaasaajastamiseks ja arendamiseks on vajalik investeerida lühiajaliselt ca 544 miljonit krooni ja pikaajaliselt 286 mln. kr. Investeeringute vajadus on suur ning arvestades kohalikku finantsmajanduslikku olukorda on abide kaasamine möödapääsmatu. Valla enda vahendid, veemajandusettevõtte võimalused investeerida omavahenditest ning riigi võimalused finantseerida projekte, on piiratud. Veemajandusprojekti raames(lühiajalised investeeringud 2008-2009) investeeritakse 85% Euroopa Liidu eelarvest ning omaosalus 15% valla eelarvest ja Kohila maja OÜ vahenditest. Lähiaastate ettevõtte Kohila Maja OÜ kasumlikkus sõltub sellest, kuidas ettevõte on saanud kontrolli alla Kohila reoveepuhasti tegevuses tekkivate saasteainete kontsentratsioonidega, millest otseselt sõltuvad saastetasu suurused. Ettevõte on selleks algatanud investeeringute programmi, mille tulemusel peaks oluliselt vähenema saastetasu summa. Kui ettevõttel projekt õnnestub, siis töötab ettevõte lähiaastatel kasumlikult kuni aastani 2009. Alates 2010. a, kui veemajanduse investeerimisprojektid on edukalt lõppenud, jääb ettevõte kahjumisse, mis on tingitud võetava pangalaenu(61,7 mln. kr.) laenu- ja intressikuludest. Võetava pangalaenu maksepuhkuseks on arvestatud kaks aastat. 2010-2011. aastal tekkida võivat kahjumit tasandab 2007-2009. a. prognoositav kasum. Alates 2010. a, kui algab pangalaenu põhisumma tagasimaksmine, võib tekkida ettevõttel likviidsuskriis, kuna majandustegevusega ei suudeta teenida piisavalt tulu, mis kataks pangalaenu põhisumma tagasimaksed. Likviidsuskriisi vältimist aastal 2010. a. peaks tagama 2007-2009. aastal tekkiv kasum. Pikaajalised investeeringud, mis on plaanis teostada alates 2010.a. ei ole kajastatud käesolevas analüüsis, kuna puudub selgus tulevaste majandusindikaatorite käitumise kohta pikas perioodis. Tariifide tõstmine on vajalik mitte ainult tulevaste investeerimisprogrammide rahastamise pärast. Tänasel päeval on see nii või teisiti möödapääsmatu, sest senine vee-ja kanalisatsioonisüsteemide majandamine toimus kahjumiga. Alates 2010. aastast, kui kahe veemajandusprojekti investeerimisperiood on lõppenud, on tariifide hinnatõusuks planeeritud 55%. See hinnatõus arvestab teenuste hindades 55% investeeringute kulumiga. Järgmistel aastatel nimetatud kulumimäär teenuste hinnas hakkab kasvama kuni 100%. Arengukavas on võetud arvesse rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalset vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu määra, milleks on 4% leibkonna sissetulekust. Hetkel moodustab vastav kulu ca 2%. Olenemata vee- ja kanalisatsiooni tariifide olulisest tõusust, ei ole leibkonnaliikme kulu tõusnud piirmäära 4% juurde. See on tingitud sellest, et leibkonnaliikme netosissetulekute kasvu on tulevikus prognoositud kiiremini kui tariifide tõus. Tõenäoliselt ei ole tariifide tõstmine üle piirmäära ka reaalselt teostatav, kuna sellisel juhul hakkaks elanikkond ilmselt piirama kulutusi joogiveele ning seetõttu väheneks tarbimine ning vee-ettevõttele laekuvad tulud. Aastat 2010 võib nimetada Kohila Maja OÜ majandustegevuses murdepunktiks.



12



13

2 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud AS Eesti Veevärk Konsultatsioon töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Berit Ingermann projektijuht,

veevarustus, kanalisatsioon, investeeringuprojektide väljatöötamine, graafiline materjal

Eero Jaaniste üld- ja sotsiaalmajanduslikud aspektid, finantsanalüüs

Kersti Türk veevarustus

Andres Roosalu kanalisatsioon

Töö teostamise aluseks oli Kohila Vallavalitsuse ja AS Eesti Veevärk Konsultatsioon vaheline leping K-386-06, 26.04.2006.a. Lepingu ulatus: Kohila alev, Masti küla, Lohu küla alevi poolne osa, Prillimäe alevik, Salutaguse küla, Urge küla, Sutlema küla, Hageri alevik koos külaga, Vilivere ja Aespa külade aiandusühistute piirkonnad. Leping nägi ette järgnevad tööetapid: • Olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs; • Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindava vee-ettevõtte analüüs; • Optimaalse teeninduspiirkonna määratlemine; • Valla üldisest arengust ja probleemidest tulenevate veevarustuse- ja kanalisatsiooni

eesmärkide määratlemine; • Tegevusalternatiivide väljatöötamine püstitatud eesmärkide realiseerimiseks; • Alternatiivide hindamine; • Projektide valik, lühiajalise ja pikaajalise tegevusprogrammi koostamine; • Kohila valla finants-majandus analüüs ja ettepanekud projektide finantseerimiseks; • Töö vormistamine ja tellijale esitamine. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veeseaduse muutmise seadusele: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Arengukava koostamisel on lähtutud Kohila Vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem teostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. Arengukava koostajad tänavad kõiki projektis osalenuid hea koostöö eest.



14

Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide skeemid on vormistatud tarkvaraga AutoCAD

LT2006. Alusplaanina on kasutatud Kohila Vallavalitsusest saadud aluskaarte. Joonistel on erinevate värvide ja tingmärkidega esitatud vajalike investeeringute ulatus ja objektid. Kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni alal puuduvad geodeetilised mõõdistamised, on rajatavate reovee ülepumplate ning isevoolsete torustike asukohad ligikaudsed. Rajatiste täpsed asukohad määratakse peale geodeetiliste mõõdistamiste teostamist. Töö üks peamisi väljundeid on piirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine nende renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks; vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele on käesolev arengukava koostatud kaheteistkümneks aastaks. Investeeringuprojektid on jaotatud kahte gruppi:

• lühiajaline programm sisaldab projekte, mis viiakse ellu aastatel 2007-2010; • pikaajaline programm sisaldab projekt, mis viiakse ellu aastatel 2011-2018.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja loodulikule seisundile. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava on dokument, mille peab heaks kiitma Vallavolikogu ning mille alusel toimub edaspidi valdkonna arendamine Kohila vallas.



15

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1 ÜLDIST Kohila on Raplamaa põhjapoolseim vald. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Valla elanike arv 01.01. 2006 . a seisuga on 6419. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Kohila valla maapiirkonnas on üks alev- Kohila ja kaks alevikku – Hageri ja Prillimäe ning 20 küla, neist tiheasustusega Salutaguse, Sutlema, Lohu, ja Masti külad. Hageri alevik koos Sutlema külaga moodustab tinglikult kaksikasula. Lohu ja Masti külad piirnevad Kohila aleviga ja on sisuliselt alevi jätkuks vastavalt lõuna ja lääne suundades. Kohila valla piires paiknevad Aespa, Urge ja Vilivere aianduspiirkonnad, millistes on üle 3200 krundi ja praegusel ajal ligikaudu 660 alalist elanikku, kes elavad suvilatest-aiamajadest ümberehitatud või -kohendatud elamutes. Suveperioodil võib umbes asukate arv olla 6500 inimese ringis. Võib eeldada piirkonna alalise elanikkonna suurenemist lähiperioodil. Valla asukoht on soodne – Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Valla naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja-lõunasuunalist magistraali: Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu raudtee. Lääne-idasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu-Urge-Vaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud.

3.2 ELANIKKOND Kohila vallas elas vallavalitsuse andmetel 1. jaanuari 2006.a seisuga 6 419 inimest, millest suuremad asulad olid Kohila 3 505 elanikuga, Prillimäe 355 elanikku, Sutlema 221 elanikku, Salutaguse 201 elanikku. Kohila valla elanikkonna arvud ja demograafiline sõltuvusindeks on välja toodud tabelis 1.1. Demograafilise sõltuvusindeksi langus näitab, et elanikkonna trendiks on tööealiste osatähtsuse kasv ja 0-15 aastaste ning elanikke 65+ osatähtsuse vähenemine. Demograafiline sõltuvusindeks Kohila vallas on kõrgem kui Rapla maakonnas kui ka Eesti keskmisest.

Tabel 3.1 Kohila valla elanikkond 2003-2006.a.

Elanikke 2003 2004 2005 2006

65+ 1349 902 900 904 15-64 3557 4127 4195 4360 0-14 1209 1169 1136 1155



16

Elanikke 2003 2004 2005 2006

Rahvaarv kokku 6115 6198 6231 6419 Demograafiline sõltuvusindeksa: Kohila vald

0,719 0,502 0,485 0,472

Demograafiline sõltuvusindeksa: Rapla maakond

0,507 0,490 0,478 -

Demograafiline indeksa: Eesti 0,48 0,474 0,47 - Allikas: Statistikaamet

Märkus:(a) = (elanike 65+ + elannike alla 15)/( elannike 15-64) Viimaste aastate jooksul on toimunud elanikkonna stabiilne kasv , mida mõjutab kaudselt Tallinna linna lähedus. Kasvanud on peamiselt tööealine elanikkond.

3.3 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KULU LEIBKONNA KESKMISE SISSETULEKU SUHTES

Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4 protsenti leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2,5 protsenti ringis, mille põhjuseks on eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, näitajad avaldadakse maakonna tasandil. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku värskeimad andmed kättesaadavad 2005.aastast, mis on esitatud Tabel 3.2

Tabel 3.2 Rapla maakonna leibkonnaliikme sissetulek

Leibkonnaliikme netosissetulek, aastas, kr 2003 2004 2005 Rapla maakond 29 454 33 758 40 162 Allikas: Statistikaamet

Tabel 3.3 näitab vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ja 2005.a keskmise leibkonna liikme netosissetuleku suhet. Keskmiseks leibkonna suuruseks on 2.4 inimest. Kohila vallas moodustab keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve 2,12 protsenti keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust.

Tabel 3.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe

2005 tariif vesi kanal

Abonent- tasu

Kuu arve

EEK/m3 EEK/kuu EEK

Protsent neto-sissetulekust

Kuu arve (eeldatud tarbimine 65c l/päevas)

9,32a 12,71a 0,00 52b 2,12%

Märkuse: (a) ilma km-ta, (b) koos km-ga, (c) keskmine tarbimine Kohila alevikus



17

3.4 KOHILA VALLA EELARVE Kohila valla 2006.a eelarve maht on 75,3 miljoni krooni. Suuremateks tuluartikliteks on üksikisiku tulumaks, tasandusfond ning toetused. Kulude maht 2006.a on 75,3 miljoni krooni. Põhilised kuluartiklid on haridus ning vaba aeg ja kultuur. Valla kulutused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidele 2005.a olid vastavalt 614,2 tuhat krooni ja 584,7 tuhat krooni. Valla 2005 ja 2006.a eelarve on välja toodud Tabel 3.4.

Tabel 3.4 Kohila valla eelarve 2005-2006.a.

2005 2006 kr. kr.

Tulud

Maksud 32 913 491 37 604 800

Kaupade ja teenuste müük 3 573 895 2 617 200

Toetused 24 953 409 24 416 400

Muud tulud 368 755 3 861 900

Tulud kokku 61 809 550 68 500 300

Kulude katte aasta alguse jääk 0 4 573 200

Finantseerimistehingud 1 546 751 2 275 900

Kulud

Üldised valitsussektori teenused 11 319 041 8 945 100

Avalik kord ja julgeolek 195 700 393 500

Majandus 5 065 820 4 440 900

Elamu- ja kommunaalmajandus 3 456 729 3 120 500

Keskkonnkaitse 1 762 090 1 472 000

Tervishoid 64 632 658 900

Vaba aeg, kultuur ja religioon 10 107 684 18 252 600

Haridus 26 744 738 32 479 500

Sotsiaalne kaitse 4 639 867 5 586 400

Kulud kokku 63 356 301 75 349 400 Allikas: Kohila vald

3.5 VALLAVALITSUSE LAENUKOHUSTUSED Kohila valla laenu- ja liisingkohustused on välja toodud alljärgnevas tabelis

Tabel 3.5 Kohila valla laenukohustused

Laenuandja, laenu väljastamise kuupäev

Laenu summa kr.

Laenu tähtaeg

Intressimäär %

SEB Eesti Ühispank 20 632 180 2014 EURIBOR+ marginaal

Allikas: Kohila vald 2006



18

3.6 VALLAVALITSUSE LAENUVÕIME ANALÜÜS Kohila vallavalitsuse laenuvõime sõltub kohalikele omavalitsustele sätestatud laenutegevuse üldistest põhimõtetest ja seaduses sätestatud piiridest. Üldpõhimõtteks on, et kohaliku omavalitsuse tagasimaksmata võlakohustuste kogusumma ei või ületada 60 % ja iga aasta tagasimaksed 20% eelarve aastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tabel 3.6 on välja toodud Kohila vallavalitsuse eelarve puhastatud tulud, laenukoormus ning laenukoormuse protsent puhastatud tuludest. Tabelist 1.6 on näha, et 2005-2006. aastate andmetel ei peaks Kohila vallavalitsuse laenukoormus takistama veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise projektide finantseerimist, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest.

Tabel 3.6 Kohila vallavalitsuse eelarve tulud ja laenukoormus

Allikas: Kohila vald 2006. Märkus: Puhastatud eelarve-tulud – eelarveaastaks kavandatud eelarvetulud, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised 2006. a. on Kohila vallavalitsusel plaanis laenu võtta summas 6,0 mln. kr, mille tulemusel kasvab laenukoormuse protsent 42-ni.

3.7 VEE-ETTEVÕTLUS

3.7.1 OÜ Kohila Maja

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kohila valla elanikele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele OÜ Kohila Maja. Ettevõtte on 100 % valla omanduses. Ettevõttes töötab 15 inimest, kellest 5 inimest on seotud veemajandusega. OÜ Kohila Maja põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja tarbijatele müümine ning veevarustus- ja heitveeärajuhtimise teenuste osutamine. Ettevõtte kõrvaltegevuseks on kortermajadele haldusteenuste osutamine, saunateenuse osutamine j prügiveo korraldamine. OÜ Kohila Maja veemajanduse tegevuspiirkonnaks on Kohila vallas järgmised asulad: Kohila alev, Prillimäe ja Hageri alevik ning Salutaguse ja Sutlema külas. Ettevõtte hallata on 8 töötavat puurkaev-pumplat, lisaks on 4 reservisolevat puurkaev-pumplat. Reovee puhastamine toimub 6 reoveepuhastis, millised on samuti OÜ Kohila Maja hallatavad. OÜ Kohila Maja katab veevarustusteenusega 64,5 protsenti elanikkonnast ja kanalisatsiooniteenusega 47,2 protsenti. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise peamised tegevusnäitajad on välja toodud alljärgnevas tabelis.

Puhastatud eelarve-

tulud 2005

Laenu- koormus

kokku 2005

Laenukoormuse %

puhastatud tuludest 2005

Puhastatud eelarve-tulud

2006

Laenu- koormus

kokku 2006

Laenukoormuse %

puhastatud tuludest 2006

Tuh.EEK 56 448,2 20 632,2 36,5% 62 053,4 20 632,2 33 %



19

Tabel 3.7 Kohila Maja OÜ

Veevarustus Ühik Teenindatav elanikkond Inimeste arv 3 141 Teenindatav elanikkond % kogu

elanikkonnast 64,5

Elanikkond varustatud mõõtjatega % teenindatavast elanikkonnast

86,0

Veemõõtjatega veetarbimise osakaal % 75,0 Kanalisatsioon Teenindatav elanikkond Inimeste arv 2 300 Teenindatav elanikkond % kogu

elanikkonnast 47,2

Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2003-2005 on välja toodud Tabel 3.8 ja Tabel 3.9. 97 protsenti vee- ja 97 protsenti kanalisatsiooniteenustest oli müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas 3 protsenti. Suuremad institutsionaalsed tarbijad on Kohila Gümnaasium, Rapla Tarbijate Ühistu, Läänemaa Päästeamet ja Kohila Spordikeskus.

Tabel 3.8 Müüdud veekogused 2003-2005

Tarbijagrupp Ühik 2003 2004 2005

Elanikkond m3 97 269 92 662 96 349

Ettevõtted ja asutused m3 3 608 4 881 2 980

Kokku m3 100 877 97 543 99 329 Allikas: OÜ Kohila Maja 2006.

Tabel 3.9 Müüdud kanalisatsioonikogused 2003-2005

Tarbijagrupp Ühik 2003 2004 2005

Elanikkond m3 68 362

Ettevõtted ja asutused m3 2 114

Kokku m3 70 476 Allikas: OÜ Kohila Maja 2006.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariife kehtestab Kohila vallavalitsus vee-ettevõtte ettepaneku põhjal. Tariifid üldjuhul peaksid katma vee-ettevõtte opereerimiskulud, amortisatsiooni, intressikulud ning ka põhjendatud kasumi marginaali. Tariifid on samad nii elanikkonnale kui ka ettevõtetele ja asutustele, abonenttasusid ei rakendata. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise eest makstakse enamasti mahupõhiselt. Veemõõtjatega veetarbimise osakaal on 85 protsenti.. Alates 01.10.2005.a vallas kehtestatud vee müügihinnaks 11 kr. ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks 15 kr. Nimetatud hinnad on koos käibemaksuga. 2005.aastal oli Kohila Maja OÜ-l müügitulu 6,16 miljon krooni, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügitulu – 1 470,6 tuhat krooni. Olulisemad tulud tulid soojusenegria müügist summas 2 834,3 tuhat krooni ning lisaks saunateenuse osutamisest 109,1 tuh.kr, prügiveost 239,5 tuh.kr. ja haldustasust summas 833,1 tuh. kr. 97 protsenti vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügitulust moodustab elanikkonna tarbimine.



20

OÜ Kohila Maja väljastab reeglina elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele arved ühe kuu pikkuse tarbimisperioodi eest. Vastavalt vee-ettevõttest saadud informatsioonile on ettevõttel ebatõenäoliselt laekuvaid arveid nii elanikele kui ka ettevõttetele müüdud teenustelt.

3.7.1.1 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevuskulud

OÜ Kohila Maja tegevuskulud kokku olid 2005.aastal 1 807,2 tuhat krooni. Suuremateks kuluartikliteks olid tööjõukulud ja materjali ja remondikulud ning saastetasu kulu. Ettevõtte veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste tegevuskulud aastatel 2005 on välja toodud Tabel 3.10.

Tabel 3.10 OÜ Kohila Maja tegevuskulud 2005

2005

Vesi

Tööjõukulu koos maksudega 56 753

Elekter 127 907

Materjali ja remondikulu 88 200

Admin. kulud 23 504

Muud kulud 249 000

Vee erikasutustasu 104 457

Intressikulu -

Amortisatsioon 116 526

Vesi kokku 766 347

Kanalisatsioon

Tööjõukulu koos maksudega 94 411

Elekter 70 476

Materjali ja remondikulu 43 000

Admin. kulud 18 034

Saastetasu 253 521

Muud kulud 450 000

Kasutusrent 3 092

Amortisatsioon 134 080

Kanalisatsioon kokku 1 066 614

Tegevuskulud kokku 1 832 961 Allikas: Kohila Maja OÜ, 2006

3.7.1.2 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kasumlikkus.

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulud on välja toodud Tabel 3.11-s. Vastavalt vee-ettevõttest saadud informatsioonile opereerib ettevõtte kahjumlikult. Ettevõtte kahjum 2005.a. oli veemajanduses 336,7 tuh. kr. Üheks kahjumi tekkimise põhjuseks on ettevõtte suured saastetasu kulud, mis 2005.a. olid 253,5 tuh. kr.



21

Tabel 3.11 Veevarustus ja kanalisatsiooniteenuste tulud-kulud

2005

Müügitulu – vesi 765,9

Müügitulu – kanalisatsioon 704,6

Müügitulu kokku 1 470,5

Opereerimiskulud - vesi 626,3

Opereerimiskulud - kanalisatsioon 827,1

Amortisatsioon 250,6

Kulud kokku 1 807,2

Tulud-kulud -336,7 Allikas: Kohila Maja OÜ, 2006



22



23

4 KESKKONNASEISUND

4.1 GEOGRAAFILINE ASEND JA TERRITOORIUM Kohila on Raplamaa põhjapoolseim vald. Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km. Kohila valla maapiirkonnas on üks alev- Kohila ja kaks alevikku – Hageri ja Prillimäe ning 20 küla, neist tiheasustusega Salutaguse, Sutlema, Lohu, ja Masti külad. Hageri alevik koos Sutlema külaga moodustab tinglikult kaksikasula. Lohu ja Masti külad piirnevad Kohila aleviga ja on sisuliselt alevi jätkuks vastavalt lõuna ja lääne suundades.

4.2 GEOLOOGIA JA PINNAMOOD Looduslikult kuulub Kohila vald Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Pinnakate sai enam-vähem lõpliku kuju viimasel jääajal. Mandrijää taandus suhteliselt kiiresti, jää oli moreenivaene ning seetõttu on ka pinnakate õhuke (2-4 m). On ka alasid, kus pinnakate praktiliselt puudub (alvarid, paepealsed). Erandiks on mandrijää poolt kujundatud pinnavormid, kus pinnakatte paksus on tunduvalt suurem (kuni 20 m). Moreen on Rapla maakonnas üsna laialt levinud, hõlmates oma viie erimi näol 40,2% maakonna pindalast. Peale moreeni moodustavad pinnakatte jääsulavete setted, mis on väga õhukesed (kuni 2 m). Erandiks on Hageri delta. Reljeef on paiguti tasane, laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega, paiguti rohkete kühmude, küngaste ja seljandikega (Angerja-Seli servakuhjatiste vöönd, Liivamäe ümbrus, Hageri-Sutlema rannamoodustised). Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti- tähelepanuväärsemad on Aandu ja Hageri karstialad, ala Kohilast idas, samuti Urge ja Adila kandis ning Urge kurisuu. Suurimad allikalised alad on Sutlema ümbruses ja Keila jõe läänekaldal Lohu ning Kohila vahel. Valla ehitusgeoloogiliseks omapäraks on selle paiknemine paestel, osaliselt karstialadel, mistõttu on raskendatud kaevetööd, kohati võib esineda maapinna sisselangusid.

4.3 VEEKOGUD Piirkonna hüdrograafilise võrgu põhiosa moodustavad Soome lahe vesikonna jõed: Keila jõgi, Pirita jõe lisajõena Angerja oja, Maidla jõgi ja Lümandu allikatest algav Vasalemma jõgi. Valla edelaosast saab alguse Teenuse (Kasari) jõgi, mis kuulub Väinamere vesikonda.

4.4 PÕHJAVESI Põhjaveevarud asuvad piirkonna põhjaosas 25-30 m ja lõunaosas kuni 50 m sügavusel. Põhjavee liikumise suund on valla territooriumil üldiselt põhja ja loodesse, Keila jõe ümbruses jõe suunas.



24

Ühisveevarustuses kasutatakse põhiliselt ordoviitsium-kambriumi veekompleksi vett, samuti kesk-ordoviitsiumi kompleksi põhjavett. Suurim tarbija on Kohila alev. Keskkonnaministri 10. juuni 1998. a määrusega nr 41 on Kohila alevis kinnitatud põhjaveevarud järgmised:

Ordoviitsium-kambriumi veehorisont - 900 m3/d Kesk-ordoviitsiumi veehorisont - 510 m3/d Põhjavee puhul on probleemiks raud.

4.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID KOHILA VALLAS Veekogud

• Keila ja Maidla jõgi ning Angerja oja Kohila vallas on loetud reostustundlike veekogude hulka.

Pargid/puuderühmad

• Lohu metsapark 10,2 ha • Sutlema park ja tiigid 3,5 ha • Tohisoo park 4,8 ha • Kapa männik koos puiesteega 3,2 ha • Käoküla tamm • Pahkla park 8,2 ha • Angerja põlispuud 0,5 ha • Käharpea mänd • Kõnnu tammed • Luige tamm rändrahnuga • Murekünka tammed • Nõmme kasesalu 0,5 ha • Reinu kasesalu 0,3 ha • Saueaugu kasesalu 1,5 ha • Tõnsu kadakas

Kivid/rändrahnud

• Hageri hiiekivi • Mägrakivi • Tamme suurkivi • Ussi põllu Suurkivi • Vaeslapse leinakivi • Eestimaa kivide kuningas

Karstialad

• Nõmme kuristik 0,7 ha Allikad

• Lümandu allikad 0,6 ha • Lohu allikad



25

4.6 KAITSEALAD KOHILA VALLAS Hageri-Sutlema Natura 2000 hoiuala (69 ha): Kaitse-eesmärgiks on saarma ja paksukojalise jõekarbi elupaikade ning jõgede, ojade ja lamminiitude kaitse. On ajutiste piirangutega ala. Lümandu maastikukaitseala (20 ha): Lümandu (botaaniline) kaitseala asub Raplamaal Kohila vallas. Ala võeti kaitse alla 1988. aastal allikasoo, kaitsealuste taimede ning puisniidu kaitseks. Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala (18 ha): Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala on loodud 1973.aastal Raplamaal, Kohila vallas asuva Balti jääpaisjärve rannavalli kaitseks. Kirde-edelasuunaline metsaga kaetud endine rannavall, mida tuntakse ka Liivamäe nime all, on ligi 1,6 km pikk ja mille suhteline kõrgus ulatub 8 m-ni. Rannavall koosneb liivast ja see on 50-100 m lai, lainja harjaga ning kõrgemas osas järskude (18°) nõlvadega. Rabivere maastikukaitseala (2157,6 ha) Soomaastikest suurim on Rabivere raba, mis kuulub Hagudi soo liitmassiivi. Kaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Adila, Hageri, Kadaka, Mälivere, Põikma, Rabivere ja Rootsi külas ning Rapla vallas Koigi, Kuku ja Röa külas. Eesmärgiks on soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Seli-Angerja maastikukaitseala (123 ha): Seli-Angerja servamoodustised asuvad Raplamaal Kohila vallas. Kaitse all 1973. a-st alates. Seli-Angerja oos on madal (suhtelised kõrgused kuni 10 m) ja lauged. Järsem on oosi nõlv vaid põhjaosas, kus idanõlv on 4-6 m kõrgune ja kallakuga kuni 20º. Alale jääb rohkelt Balti jääpaisjärve rannamoodustisi — abrasiooniastanguid ja kivikülve. Servamoodustised pakuvad teaduslikku huvi eelkõige liustiku taandumise uurimisel. Urge kuristik (2 ha): Asub Aandu küla lõunaosas ja kujutab endast karstilõhesid, kuhu voolavad Padriku kraavi kaudu Kõnnu rabajärve veed. Objekt võeti kaitse alla 1959. aastal. Rabivere rabast alguse saanud Kadaka oja kaob siin maa alla. Karstioru pikkus on veidi üle 100 m. Vesi neeldub kolmes suures lehtris. Suurima lehtri sügavus on 3 m ja läbimõõt 25 m. Lehtrite nõlvades paljandub kohati Pirgu lademe lubjakivi. Aandu karstiala (16 ha): Kaitseala on loodud 1961.a. karstioru kaitseks. Põhja-lõunasuunalises ja 800 meetri pikkuses karstiorus on mitmeid kurisuid (neeluauke) kuhu neeldub Teemanti oja. Asub Aandu küla põhjaosas, siin leidub mitmesuguseid karstivorme. Rabakraavide veed suubuvad mitme kurisuu ja karstilõhe kaudu põhja suunas voolavasse maa-alusesse jõkke. Suurveeajal ei suuda neelukohad kogu vett vastu võtta ja siis voolab osa vett mööda kuivorgu (Sillasoo oja). Jõe sängis esineb mitmeid karstilõhesid. Suurema osa suurveest neelab maa-aluse jõe lähtest 1 km allpool asuv 20 m läbimõõdu ja 2 meetri sügavune kurisuu - karstilehter, mida nimetatakse Urge auguks, milles veerohkel ajal püsib vesi kaua. Ümbruskonna põldudel esineb maa-aluseid lõhesid ja langatuslehtreid. Aegajalt variseb mõni maa-alune lõhe sisse ja põllule tekib uus langatuslehter.



26

Hageri karstiala (2 ha) Hageri karstiala kaitseala asub Hageri alevikus ning on loodud 1959.aastal umbes 300 m pikkuse pindmiste karstivormidega karstiala kaitseks. Karstihäilu sügavus on kuni 2,5 m. Suurim kurisuu on üle 30 m lai ja neelab üle 60 l/s. Häil on suurim Raplamaa karstivorm. Siit algav maa-alune jõgi on 1,5 km pikk. Asub Hageri keskusest idas. Kohila-Hageri tee läheduses neelduvad lõunast tuleva kuivenduskraavi veed. Jõe ümbruskonnas karjamaadel esineb hulgaliselt karstivorme – kurisuid ja karstilohke. Karstialal neeldunud veed tulevad allikatena maapinnale Sutlema pargis. Edaspidi voolab enamus aastaajast Maidla nime kandev jõgi maa peal.

Tammiku looduskaitseala (92,3 ha) Tammiku looduskaitseala asub Kahe lahustükina Harjumaal Kose ning Saku vallas (osaliselt ka Raplamaal Kohila vallas). Tammiku külast loodes on säilinud 4 allikasood, kus kasvab mitmeid haruldasi liike. Kaitseala on loodud 1991 aastal haruldaste taimeliikide (harilik sügislill, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, tumepunane neiuvaip – kõik III kat, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, eesti soojumikas – II kat) ning nende kasvukohtade kaitseks. Linnuraba looduskaitseala (3375,7) Kaitseala asub Harju maakonnas Kernu vallas Kustja külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Adila külas, Märjamaa vallas Käbikülas ja Ohukotsu külas ning Rapla vallas Kelba, Kodila, Ohulepa, Palamulla ja Raka külas. Linnuraba looduskaitseala kaitse-eesmärk on soomaastiku, jõeluhtade ning sealsete kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, linnustiku kaitse. Rahaaugu hoiuala (529,3 ha) Ajutise piiranguga hoiuala. Kurtna-Vilivere hoiuala (37,7 ha) Ajutise piiranguga hoiuala.

4.7 METS Valla territooriumist on metsaga kaetud umbes 44%, kusjuures valitsevateks liikideks on kuusk ja mänd. Korvamatut kahju tegi metsade kvaliteedile kurikuulus 1967.a augustitorm. Tähelepanu väärivad haruldased paepealsed loometsad.



27

5 ÜHISVEEVARUSTUSE OLEMASOLEV OLUKORD

5.1 ÜLDIST Käesolevalt käsitletakse Kohila valla olemasoleva veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ja hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti. Käesolevas töös käsitletud piirkondades on ühisveevarustus olemas Kohilas, Prillimäel, Salutagusel, Hageris ja Sutlemas. Täielikult puudub ühisveevõrk Masti, Aespa, Vilivere ja Lohu külades. Ühisveevarustus baseerub kesk-ordoviitsium või ordoviitsium–kambriumi põhjaveel. Ühisveevarustusvõrgust välja jäänud veetarbijad kasutavad isiklike salvkaevude vett. Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Kohila Maja, lisaks on Kohila vallas veel lokaalsed veevõrgud: 1. AS Smead Eesti 2. Salutaguse Pärmitehas Andmed Kohila valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Kohila Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Kohila Maja. OÜ-le Kohila Maja kuulub kolmteist puurkaevpumplat, millest kolme käesoleval ajal ei kasutata ning kuuluvad perspektiivis likvideerimisele. Seega jääb OÜ Kohila Maja piirkonda kümme ühisveevarustussüsteemis töötavat puurkaevpumplat, mis võtavad oma vee kesk-ordoviitsiumi ja kambrium-ordoviitsiumi põhjavee kompleksist. Kohila valla puurkaevudest pumbati põhjavett 2005. a. 434 m3/d, sellest realiseeriti 272 m3/d ja veekaod moodustasid 162 m3/d ehk ca 37 %. 2006. a. I kvartali põhjaveevõtt oli 475 m3/d. Veearvestid puuduvad 3 % tarbijatel. Tsentraalsete veetorustike kogupikkus, mis kuulub OÜ-le Kohila Maja, on ca 18 km, millest ca 13,7 km (76%) on malmtorud, 0,2 km (1 %) terastorud ja 4,0 km (22 %) plasttorud. Ühisveevarustussüsteem toimib igas asumis ühes survetsoonis.

5.1.1 Aespa

Aespas elab 01.01.2006. a seisuga 400 alalist elanikku, kuid suveperioodil ulatub elanike arv 4200 elanikuni. Ühisveevarustussüsteem puudub.

5.1.2 Hageri

Hageris elab 01.01.2006. a seisuga 281 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ca 193 elanikku (66%). Enamus eramaju on ühisveevarustuse teenusega katmata.



28

Veemõõtjatega on varustatud ca 95% tarbijatest. Hageri ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaevpumpla. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 6000 m3, müüdud veekogus 1500 m3. Puurkaevpumplasse on paigaldatud rauaärastusseadmed. Veevarustustorustiku pikkus on ca 1,7 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja polüetüleen. Külas on üks tuletõrje veehoidla.

5.1.3 Kohila

Kohilas elab 01.01.2006. a seisuga 3505 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 2260 elanikku (64%). Veemõõtjatega on varustatud ca 95% tarbijatest. Alevis on hetkel 5 töötavat puurkaevu: Lepaluku, Pargi, Nõlva, Luha ja Kasekopli. Perspektiivis likvideeritakse Nõlva puurkaevpumpla. Väljapumbatud veekogus ordoviitsiumi põhjavee kompleksist aastal 2005 oli 49400 m3, müüdud veekogus 41000 m3. Väljapumbatud veekogus kambrium-ordoviitsiumi põhjavee kompleksist aastal 2005 oli 50000 m3, müüdud veekogus 42000 m3. Kõikidesse puurkaevudesse, v.a Nõlva, on paigaldatud rauaärastusseadmed. Veetorustike kogupikkus on 11,75 km. Ehitusmaterjaliks on malm, teras ja polüetüleen. Tuletõrje veevarustus baseerub hüdrantidel.

5.1.4 Lohu

Lohu külas elab 01.01.2006. a seisuga 198 elanikku. Ühisveevarustussüsteem külas puudub.

5.1.5 Masti

Masti külas elab 01.01.2006. a seisuga 112 elanikku. Ühisveevarustussüsteem külas puudub.

5.1.6 Prillimäe

Prillimäel elab 01.01.2006. a seisuga 355 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ca 340 elanikku ( 96%). Veemõõtjatega on varustatud ca 97% tarbijatest. Olemasolev veevarustuse süsteem Prillimäe piirkonnas baseerub peamiselt ordoviitsium-kambriumi veekihil. Antud piirkonnas on probleeme põhjavee kaitstusega reostuse eest, kuna tegemist alaga, kus leidub palju karsti.



29

Ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 46000 m3, müüdud veekogus 10000 m3. Veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Veetorustike kogupikkus on 2,4 km. Ehitusmaterjaliks on malm ja polüetüleen. Külas on üks tuletõrje veehoidla.

5.1.7 Salutaguse

Salutagusel elab 01.01.2006. a seisuga 201 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ca 125 elanikku (63%). Veemõõtjatega on varustatud ca 100% tarbijatest. Olemasolev veevarustussüsteem Salutaguses baseerub peamiselt ordoviitsium-kambriumi veekihil. Antud piirkonnas on probleeme põhjavee kaitstusega reostuse eest, kuna tegemist alaga, kus leidub palju karsti. Ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 2000 m3, müüdud veekogus 1700 m3. Puurkaevpumplasse on paigaldatud rauaärastusseadmed. Salutaguse külas on veetorustike pikkus ca 0,68 km. Torustike ehitusmaterjaliks on PVC ja malm. Torustikud on vanad ja amortiseerunud. Külas on üks tuletõrje veehoidla.

5.1.8 Sutlema

Sutlemas elab 01.01.2006. a seisuga 221 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ca 190 elanikku (90%). Veemõõtjatega on varustatud ca 100 % tarbijatest. Sutlema ühisveevarustussüsteemis on kaks puurkaevu, millest puurkaev passi numbriga 2211 on reservis. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 5000 m3, müüdud veekogus 3000 m3. Sutlema ühisveevarustuse torustike pikkus on ca 1,6 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja PVC. Torustikud on vanad ja amortiseerunud. Tuletõrje veehoidlad puuduvad.

5.1.9 Urge

Urgel elab 01.01.2006. a seisuga 91 elanikku. Ühisveevarustussüsteem puudub.



30

5.1.10 Vilivere

Viliveres elab 01.01.2006. a seisuga 260 alalist elanikku, kuid suveperioodil ulatub elanike arv 2400-ni. Ühisveevarustussüsteem puudub.

5.2 ÜHISVEEVARUSTUSE PUURKAEVPUMPLAD OÜ-le Kohila Maja kuulub kolmteist puurkaevpumplat, millest kolme käesoleval ajal ei kasutata ning kuuluvad perspektiivis likvideerimisele (v.a keskkooli puurkaevpumpla, mis on tamponeeritud). Seega jääb perspektiivis OÜ Kohila Maja piirkonda kümme ühisveevarustussüsteemis töötavat puurkaevpumplat. Puurkaevud võtavad oma vee kesk-ordoviitsiumi ja ordoviitsium-kambriumi põhjavee kompleksist. Enamik puurkaeve on rajatud 20…50 aastat tagasi. Ühisveevarustuse puurkaevude sügavus varieerub 98-168 m vahel. Puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.1 Kohila valla ühisveevarustuse puurkaevpumplad

Operaa

tor

Puurk

aevu

nim

etus /

Katastri n

r

Passi nr

Puurimise aa

sta

Veekiht

Süga

vus, m

Deebit, m

3 /h

Vee eri-kasutus-loag

a lubatud veevõ

tt

aastal, m

3 /a

Tegelik veevõ

tt aastal

2005

, m

3 /a

Hageri alevik OÜ

Kohila Maja

Mäeküla/1684 1977 1967 O1-Cm 160 - 7000 6090

Soolen OÜ

Hooldekodu/ 14401 6816 1998 O3 35 - - -

Kohila alev

OÜ Kohila Maja

Lepaluku/ 8931

4840 1980 O2 98 10,6 93000 49077

OÜ Kohila Maja

Pargi/ 8933 5580 1985 O1-Cm 160 16 96000 24489

OÜ Kohila Maja

Nõlva/ 8930** 4568 1978 O1 120 5,9 732 395

OÜ Kohila Maja

Luha/ 12508 - 1989 O1-Cm 153 12 14000 5863

OÜ Kohila Maja

Kasekopli/ 1686

3517 1973 O1-Cm 150 14 47000 19760



31

Operaa

tor

Puurk

aevu

nim

etus /

Katastri n

r

Passi nr

Puurimise aa

sta

Veekiht

Süga

vus, m

Deebit, m

3 /h


a lubatud veevõ

tt

aastal, m

3 /a

Tegelik veevõ

tt aastal

2005

, m

3 /a

OÜ Kohila Maja

Keskkooli/ 1687*

A-554-M 1960 O1-Cm 155 - 19000 0

OÜ Kohila Maja

Välja/ 12306* 2388 1968 O3 55 6,12 0 0

OÜ Kohila Maja

Ääre/ 8920* - 1970 O3 55 5,76 0 0

OÜ Kohila Maja

Paberi-vabriku/ 8136**

5401 1984 O1 114 14,4 732 -

OÜ Kohila Maja

Tapeeditsehhi/12307

5661 1986 O2 110 12 - -

PK-10957 6760 - O3 - 33,8 - - AS Smead Eesti PK-10956 6761 - O3 - - - -

OÜ Cont-ractor

Lõuna/ 1685 5807 1987 O1-Cm - - - -

Kohila Valla-valitsus

Kartulihoidla/ 8156

- 1987 O-Cm 150 11,9 0 0

Prillimäe alevik OÜ

Kohila Maja

Prillimäe/ 80148

1180 1964 O1-Cm 165 - 44000 45799


PK/ 8154 4742 1979 O1-Cm 170 - - -

Salutaguse küla OÜ

Kohila Maja

Elamute/ 19397

1115 1964 O1-Cm 168 - 6000 1777

PK1/ 1101 1105 1964 Cm-V 290 - - - Pärmi-tehas

PK2/ 8155 4751 1979 O3 70 - - -



32

Operaa

tor

Puurk

aevu

nim

etus /

Katastri n

r

Passi nr

Puurimise aa

sta

Veekiht

Süga

vus, m

Deebit, m

3 /h


a lubatud veevõ

tt

aastal, m

3 /a

Tegelik veevõ

tt aastal

2005

, m

3 /a

Sutlema küla OÜ

Kohila Maja

Elamute/ 8135 5391 1984 O1-Cm 150 - 14000 5274


Metskonna/ 8172**

2211 1968 - 110 - - -

*ei ole kasutusel ** reservis

5.2.1 Aespa

Aespa külas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.2.2 Hageri

Hageris on ühisveevarustussüsteemis kasutusel üks puurkaevpumpla-Mäeküla. Puurkaev on puuritud 39 a. tagasi, 1967. a. Puurkaevu sügavus 160 m ja ta võtab oma vee ordoviitsiumi põhjavee kompleksist. Mäeküla puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Pumplast on neli väljundtoru joogivee suunamiseks veevõrku. Silikaattellistest hoone üldine ehituslik seisund ei ole hea. Hoone on soojustamata, talvel köetakse pumplat elektriradiaatoriga. Pumpla maa-alune osa on niiskusekahjustustega. Hoone seintes on praod. Katus on remonditud. Pumplahoone vajaks soojustamist ja katmist nii seest kui väljast sobiva viimistlusmaterjaliga ning varustamist elektriküttega. Vajalik on torustike väljavahetamine. Paigaldatud on uus kummimembraaniga hüdrofoor. Puurkaevpumplasse on paigaldatud on veetöötlusseadmed 07.09.2005.a. tootlikkusega 5,7 m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Pumpla ümber on piisavalt ruumi sanitaarkaitseala tagamiseks. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:



33

Tabel 5.2 Hageri puurkaevu tehniline konstruktsioon

Manteldus Läbimõõt, mm Algus, m Lõpp, m

Manteltoru 324 0,2 4,0





Manteltoru 146 121,4 160,0

Manteldamata 146 121,4 160,0

Joonis 5.1 Hageri puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

5.2.3 Kohila

Alevis on viis töötavat puurkaevu: Lepaluku, Pargi, Nõlva, Luha ja Kasekopli. Rauaärastusseadmed on paigaldatud nelja puurkaevpumplasse: Lepaluku, Pargi, Kasekopli ja Luha. Lepaluku puurkaevpumpla Puurkaevpumpla on rajatud 1980. a. Lepaluku puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi puurkaevust läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Silikaattellistest monoliitbetoonist põrandaga pumplahoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist. Pumplasse ulatub otsapidi osaliselt muldes olev hüdrofoor mahuga 10m3. Hoone vajab soojustamist ja katmist viimistlusmaterjalidega. Vajalik on pumplahoones hea ventilatsiooni tagamine ja varustamine elektriküttega. Välja on vaja vahetada torustikud, puurkaevu päiseosa ja hüdrofoor. Puurkaevu kohal on luuk puurkaevu teenindus- ja hooldustöödeks. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 27.12.2001.a. veetöötlusseadmed tootlikkusega 10,2m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Kraanid veeproovide võtmiseks on paigaldatud nii toorveele kui ka töödeldud veele pärast filtrit.



34

Pumpla ümber puudub piirdeaed. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.3 Lepaluku puurkaevu tehniline konstruktsioon




Filtri tüüp

Filtrita 190 70 98

Joonis 5.2 Lepaluku puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Pargi puurkaevpumpla Puurkaevpumpla on rajatud 1985. a. Pargi puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi puurkaevust läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Punastest tellistest monoliitbetoonist põrandaga pumplahoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist. Pumplasse ulatub otsapidi osaliselt muldes olev hüdrofoor mahuga 10m3. Hoone ja tõrvatud katus vajavad soojustamist ja katmist viimistlusmaterjalidega. Vajalik on pumplahoones hea ventilatsiooni tagamine ja varustamine elektriküttega. Välja on vaja vahetada osaliselt torustikud, puurkaevu päiseosa ja hüdrofoor. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 28.12.2001.a. veetöötlusseadmed tootlikkusega 14m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Kraanid veeproovide võtmiseks on paigaldatud nii toorveele kui ka töödeldud veele pärast filtrit. Filtrite pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni. Pumpla ümber puudub piirdeaed. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:



35

Tabel 5.4 Pargi puurkaevu tehniline konstruktsioon




Manteltoru 168 120,5 160,0

Filtri tüüp

Perfofilter 168 130 160

Joonis 5.3 Pargi puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Kasekopli puurkaevpumpla Puurkaevpumpla on rajatud 1973. a Kasekopli puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi puurkaevust läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Pumplahoone ümber on rajatud drenaaž. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 21.09.2006 veetöötlusseadmed tootlikkusega 14m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks Silikaattellistest, monoliitbetoonist põrandaga pumplahoone on ehituslikult halvas seisukorras ning vajab põhjalikku rekonstrueerimist või uue pumplahoone rajamist. Rekonstrueerimise korral hoone seinad ja tõrvapapiga kaetud katus vajavad soojustamist ja katmist viimistlusmaterjalidega. Vajalik on pumplahoones hea ventilatsiooni tagamine ja varustamine elektriküttega. Välja on vaja vahetada torustikud, puurkaevu päiseosa ja hüdrofoor. Pumplasse on paigaldatud hüdrofoor mahuga 10m3 . Pumpla ümber puudub piirdeaed. Tagada puurkaevu ümber vajaliku sanitaarkaitseala. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:



36

Tabel 5.5 Kasekopli puurkaevu tehniline konstruktsioon




Manteltoru 168 119,6 150,0

Filtri tüüp

Perfofilter 168 124,7 145,5

Joonis 5.4 Kasekopli puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Luha puurkaevpumpla Puurkaevpumpla rajati 1989. a sügavusega 153 m. Luha puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi puurkaevust läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Kergplokkidest, monoliitbetoonist põrandaga pumplahoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist. Hoone seinad ja eterniidiga kaetud katus vajavad soojustamist ja katmist viimistlusmaterjalidega. Vajalik on pumplahoones hea ventilatsiooni tagamine ja varustamine elektriküttega. Välja on vaja vahetada osaliselt torustikud, puurkaevu päiseosa ja hüdrofoor. Pumplasse on paigaldatud hüdrofoor mahuga 5m3 . Puurkaevpumplasse on paigaldatud 01.11.2001.a. veetöötlusseadmed tootlikkusega 3,5m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Kraanid veeproovide võtmiseks on paigaldatud nii toorveele kui ka töödeldud veele pärast filtrit. Vajalik on filtrite pesuvee juhtimine kanalisatsiooni. Pumpla ümber puudub piirdeaed. Tagada puurkaevu ümber vajaliku sanitaarkaitseala. Praegu läbib sanitaarkaitseala sõidutee. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:



37

Tabel 5.6 Luha puurkaevu tehniline konstruktsioon




Manteltoru 127 118,0 153,0

Filtri tüüp

Perfofilter 127 130 148

Joonis 5.5 Luha puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Nõlva puurkaevpumpla Puurkaevpumpla rajati 1978. a sügavusega 120 m. Puurkaevpumpla võtab oma vee ordoviitsiumi põhjavee kompleksist. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.7 Nõlva puurkaevu tehniline konstruktsioon





Filtri tüüp

Filtrita 244 83,5 120 Smead puurkaevpumpla Puurkaevpumpla rajati 1986. a sügavusega 110 m. Puurkaevpumpla võtab oma vee keskordoviitsiumi põhjavee kompleksist. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.8 Smead puurkaevu tehniline konstruktsioon



Manteltoru 168 0,8 81




38


Filtri tüüp

Filtrita 151 81,0 110,0 Praegusel ajal saab antud puurkaevpumplast oma vee OÜ Tallinna Pesumaja.

5.2.4 Lohu

Lohu külas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.2.5 Masti

Masti külas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.2.6 Prillimäe

Ühisveevarustussüsteemis on praegu kasutusel Keskuse puurkaevpumpla. Puurkaevpumpla on rajatud üle 40 a. tagasi. Pumpla üldine seisund ei ole hea, hoone on soojustamata, maa-alune osa niiskusekahjustustega, muldes hüdrofoor. Edasi tsentraalses veevarustuses säilitamisel vajab hoone põhjalikku rekonstrueerimist, ka puurkaevu ekspluatatsiooniaeg on möödas. Peale selle probleemid maaomanikuga, kes hoiab sanitaarkaitsealal autoromusid ja peab koeri. Puurkaev on suhteliselt suure tootlikkusega passi andmetel, 1997.a. paigaldati sinna puurkaev Q=20m3/h. 30.05.2006 toimus puurkaevupumba vahetus, kuna eelmine pump oli murdunud, pumbaosa keskelt katki. Antud puurkaevpumpla kuulub perspektiivis likvideerimisele.

Joonis 5.6 Prillimäe Keskuse puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Prillimäel on olemas ka teine puurkaevpumpla, nn. Linnu pumpla ehk endine Karusloomakasvatuse pumpla (puurkaev nr. 8154), mida praegusel ajal ühisveevarustussüsteemis ei kasutata. Puurkaev on rajatud 1979. a.



39

Puurkaevu on kaks korda remonditud - 1990 ja 1992.a., s.t. täpsemalt puhastatud setetest 160-170m sügavusel. Liivaandvuse põhjused on teadmata, võis olla, et puurkaevus kasutati liiga võimsat pumpa või on viga puurkaevu konstruktsioonis. Pärast remonti lubati puurkaevu ekspluateerida maksimaalse tootlikkusega 14m3/h. Pumpla ümber on piisavalt ruumi, sanitaarkaitseala tagamine oleks võimalik. Alles on osaliselt pumplat ümbritsev aed aiapostidega. Pumpla rekonstrueerimisel vajalik siiski uue aia rajamine. Juurdepääsuteed polnud võimalik kõrge rohu seest üles leida, vajalik juurdepääsutee taastamine. Pumpla uks oli lahti, hoones sees puurkaev ja hüdrofoor. Puurkaevu suue oli pealt lahti – täisloopimise ilmne oht. Puurkaevust oli varastatud või püütud varastada pumbatorusid, puurkaevupump olevat kinni ~36m peal (mingi takistus seal igal juhul olevat). Pole selge praegu, kas puurkaevu on võimalik kasutusse võtta. Selleks vajalik teha puurkaev korda – TV-uuring, pumba väljatõstmine, mõõtmised, puhastuspumpamine koos veeproovide võtmisega pumpamise lõpus, puurkaevu kaanega varustamine. Hoone annaks ümber ehitada üheastmeliseks pumplaks – soojustada, katta seest ja väljast viimistlusmaterjalidega, hüdrofoor välja vahetada, uus elektri- ja automaatikaosa koos veetöötlusega.

5.2.6.1

Joonis 5.7 Prillimäe Linnu puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

5.2.7 Salutaguse

Ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil-Elamute, mis on rajatud ca 40. a tagasi. Pumpla asub maa-aluses 3 m läbimõõduga šahtist, kus asuvad ka veetöötlusseadmed raua eemaldamiseks. Pumplahoone puudub. Pumplas on niiskuseprobleemid. Pumplas on teenindus-ja hooldustöid maa all ebamugav läbi viia. Filtrid vajavad tööks kindlat temperatuuri, sellepärast on talvel vaja jälgida pumplas hoolega temperatuuri. Puurkaevpumpla ümbrus on korrastamata, ilma piirdeaia ja juurdepääsuteeta. Elektri- ja automaatikaseadmed on vahetatud. Salutagusel puudub II- astme pumpla ning reservuaarid. Vajalik maapealse soojustatud üheastmelise pumpla ehitamine, kuhu paigutada veetöötlusseadmed, hüdrofoor(id)ja muud vajalikud veetootmise vajalikud seadmed. Puurkaev võib jääda uuest hoonest välja eraldi päisehitisega.



40

Joonis 5.8 Salutaguse Elamute puurkaevpumpla välisvaade

5.2.8 Sutlema

Sutlema ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaevpumpla-Elamute, mis on rajatud 1984. a. Elamute puurkaevpumpla on üheastmeline, puurkaevupumba abil pumbatakse põhjavesi läbi veetöötlusseadmete ja hüdrofoori veevõrku. Puurkaevul puudub päiseosa. Puurkaev on vaja varustada päisega, milles oleks ava veetaseme mõõtmiseks ja proovivõtukraan veeproovide võtmiseks. Silikaattellistest hoone üldine ehituslik seisund ei ole hea, hoone krohv on osaliselt maha kukkunud ja hoone seintes on praod. Hoone on soojustamata, talvel köetakse pumplat elektriradiaatoriga. Pumpla maa-alune osa on niiskusekahjustustega. Pumplahoone vajaks soojustamist ja katmist nii seest kui väljast sobiva viimistlusmaterjaliga ning varustamist elektriküttega. Vajalik on torustike väljavahetamine. Paigaldatud on kaks uut 500 l mahuga kummimembraaniga hüdrofoori. Puurkaevpumplasse on paigaldatud on veetöötlusseadmed septembris 2006.a. tootlikkusega 6,8 m3/h. Veetöötlusseadmetena kasutatakse paarissurvefiltreid üldraua eemaldamiseks veest ja toorvee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Filtrite pesuvesi immutatakse pumplahoonest 7m kaugusel asuvasse immutussüsteemi. Pumpla ümber on piisavalt ruumi sanitaarkaitseala tagamiseks. Puurkaevu tehniline konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.9 Sutlema puurkaevu tehniline konstruktsioon




Manteltoru 114 123,2 150,0

Filtri tüüp

Perfofilter 114 123,2 150



41

Joonis 5.9 Sutlema puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

5.2.9 Urge

Urgel ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.2.10 Vilivere

Vilivere külas ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.3 VEE KVALITEET

5.3.1 Vee kvaliteet puurkaevpumplates

Veekvaliteedi analüüsis on lähtutud Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, millele Konsultant viitab töös kui “veekvaliteedi normile” või “veekvaliteedi määrustele”. Puurkaevpumplatest väljapumbatud põhjavee kvaliteet ei vasta kohati piirväärtustele. Probleemiks on suurem üldraua sisaldus. Ülejäänud näitajate suhtes vastab puurkaevu vesi veekvaliteedi normile.

5.3.1.1 Aespa

Aespa külas puurkaevpumplad puuduvad.



42

5.3.1.2 Hageri

Tabel 5.10 Vee kvaliteet puurkaevpumplates

Nr Parameeter Ühik

Sotsiaal-ministri 31. juuli 2001.a määrus nr

82; Joogivee-direktiiv 98/83/EC. M

äeküla PK

(15.02

.200

6)

1 Lõhn lahjendusaste Tarbijale

vastuvõetav 2

2 Maitse lahjendusaste Tarbijale

vastuvõetav 2

3 Värvus mg/l Pt Tarbijale

vastuvõetav 7

4 Hägusus NHÜ Tarbijale

vastuvõetav 1,7

5 Ammoonium mg/l 0,50 0,28

6 Elektrijuhtivus µS cm-1 20˚C

2500 554

7 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,65 8 Üldraud mg/l 0,2 0,41 9 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,8 10 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003 11 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 12 Kloriidid mg/l 250 12 13 Sulfaat mg/l 250 15 14 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,98 15 Boor B mg/l 1,0 0,63 16 Mangaan mg/l 0,05 0,019 17 Naatrium mg/l 200 26,0 18 Üldkaredus mg-ekv/l - 5,8 19 Leelisus mg-ekv/l - 5,8 20 Kuivjääk mg/l - 327 21 Kaltsium Ca2+ mg/l - 54,1 22 Magneesium mg/l - 37,7

23 Na + K+ (arvutuslik)

mg/l - 16,3

24 Bikarbonaat mg/l - 353,9 25 Escherichia coli PMÜ/ 100ml 0 0

26 Coli-laadsed bakterid

PMÜ/ 100ml 0 0

27 Kolooniate arv 1 ml 22 ºC

PMÜ 100 0

28 Enterokokid PMÜ/ 100ml 0 0 * Lahjendusaste näitab, mitu korda peab proovi puhta veega lahjendama, et täheldatud lõhn või maitse ei oleks enam tuntav.

Hageri aleviku puurkaevu vesi ei vasta veekvaliteedi normile üldraua sisalduse osas.



43

5.3.1.3 Kohila


Nr Parameeter Ühik

Sotsiaal-ministri 31. juuli 2001.a

määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. L

epaluku PK

(13.03

.200

6)

Pargi PK

(13.03

.200

6)

Nõlva

PK

(13.03

.200

6)

Kasek

opli PK

(13.03

.200

6)

Luha PK

(13.03

.200

6)

1 Lõhn lahjendus-

aste*

Tarbijale vastuvõeta

v 2 2 2 2 2

2 Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõeta

v 12 15 19 13 9

3 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõeta

v 2,8 2,0 11,8 0,78 2,0

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,26 0,33 0,32 0,35 0,33

5 Elektri-juhtivus

µS cm-1 20˚C

2500 605 461 519 488 495

6 Üldraud mg/l 0,2 0,4 0,34 1,94 0,13 0,27 7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 <0,45 <0,45 <0,45 <0,45 9 Sulfaat mg/l 250 <3 <3 <3 <3 <3 10 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,99 0,72 1,7 0,74 0,65 11 Boor B mg/l 1,0 0,52 0,65 0,98 0,6 0,69 12 Mangaan mg/l 0,05 0,007 0,019 0,036 0,022 0,02 13 Naatrium mg/l 200 28,4 33,7 44,7 32,3 26,2

14 Escherichia

coli

PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0 0


PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0 0


PMÜ 100 0 2 13 4 0

17 Enterokokid PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0 0

* Lahjendusaste näitab, mitu korda peab proovi puhta veega lahjendama, et täheldatud lõhn või maitse ei oleks enam tuntav.

Väljapumbatud põhjavesi ei vasta veekvaliteedi normile ainult suurema üldraua sisalduse poolest. Ülejäänud kvaliteedinäitajad vastavad veekvaliteedi normile.

5.3.1.4 Lohu

Lohu külas puurkaevpumplad puuduvad.



44

5.3.1.5 Masti

Masti külas puurkaevpumplad puuduvad.

5.3.1.6 Prillimäe


Nr Parameeter Ühik


82; Joogivee-direktiiv 98/83/EC. P

rillim

äe PK

(13.03

.200

6)


vastuvõetav 2


vastuvõetav 8


vastuvõetav 2,0



2500 517

6 Üldraud mg/l 0,2 0,38 7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003 8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 9 Sulfaat mg/l 250 <3 10 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,6 11 Boor B mg/l 1,0 0,73 12 Mangaan mg/l 0,05 0,029 13 Naatrium mg/l 200 20,6 14 Escherichia coli PMÜ/ 100ml 0 0 15 Coli-laadsed bakterid PMÜ/ 100ml 0 0


PMÜ 100 0





45

5.3.1.7 Salutaguse


Nr Parameeter Ühik


82; Joogivee-direktiiv 98/83/EC. S

alutagu

se PK

(13.03

.200

6)


vastuvõetav 2


vastuvõetav 15


vastuvõetav 3,6



2500 532



PMÜ 100 0





46

5.3.1.8 Sutlema


Nr Parameeter Ühik


82; Joogivee-direktiiv 98/83/EC. S

utlem

a PK

(13.03

.200

6)


vastuvõetav 2


vastuvõetav 12


vastuvõetav 2,4



2500 557



PMÜ 100 0



5.3.1.9 Urge

Urgel ühisveevarustussüsteemi puurkaevpumplad puuduvad.

5.3.1.10 Vilivere

Vilivere külas puurkaevpumplad puuduvad.



47

5.3.2 Vee kvaliteet tarbijapunktis

5.3.2.1 Aespa

Aespa külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.3.2.2 Hageri

Tabel 5.15 Vee kvaliteet tarbijapunktis

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. H

ageri k

auplus

(22.02

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(14.06

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(22.12

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(31.10

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(15.03

.200

6)

1 Lõhn lahjendus-

aste Tarbijale

vastuvõetav 1

2 Maitse lahjendus-

aste Tarbijale

vastuvõetav 1


vastuvõetav 10


vastuvõetav 3,1

5 pH pH ühik 6,5≤pH≤9,

5 7,42

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,2 7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003 8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 9 Kloriidid mg/l 250 17 10 Sulfaadid mg/l 250 18,0 11 Üldraud mg/l 0,2 1,1 0,44 0,029 0,059 0,051 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6 13 Fluoriid F- mg/l 1,5 1,1 14 Boor B mg/l 1,0 <15 15 Tsüaniid µg/l 50 <3 16 Naatrium mg/l 200 29,7 17 Plii Pb µg/l 10,0 <0,5 18 Kaadmium Cd µg/l 5,0 <0,1 19 Kroom Cr µg/l 50,0 <0,4 20 Nikkel Ni µg/l 20,0 <1,5 21 Vask Cu mg/l 2,0 0,02 22 Seleen Se µg/l 10,0 565 <1,2 23

Mangaan mg/l 0,05 <0,005

24 Arseen As µg/l 10,0 <1,2 25 Elavhõbe Hg µg/l 1,0 0 <0,3 26 Antimon Sb µg/l 5,0 0 <0,5

27 1,2 dikloroetaan

µg/l 3,0 <0,1



48

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. H

ageri k

auplus

(22.02

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(14.06

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(22.12

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(31.10

.200

5)

Hag

eri k

auplus

(15.03

.200

6)

28 Tetra-kloroetaan

µg/l 10 <0,1

29 Trihalometaan µg/l 150 <1 30 Benseen µg/l 1,0 <0,1 31 PAH-d µg/l 0,10 <0,001

32 Benso(a) püreen

µg/l 0,010 <0,001

Veekvaliteet tarbijakraanis ei vasta kohati rauasisalduse osas normatiivsele piirväärtusele.

Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioo

ni arengukava

AS Eesti Veevärk Konsultatsioo

n Tallinn 200

6 49

5.3.2.3 Koh

ila

Tab

el 5.16 Vee kvaliteet tarbijap

unktis

Nr

Param

eeter

Ühik

Sotsiaa

l-ministri 3

1.

juuli 200

1.a

mää

rus nr

82;

Joog

ivee-

direktiiv

98/83/EC.

Veski baar (22.02.2005)

Vabaduse tn VV punkt (22.02.2005)

Raadiku tn 8 (22.02.2005)

Kooli tn 5 (22.02.2005)

Raadiku 8 (14.06.2005)

Kooli tn 5 (14.06.2005)


Raadiku 8 (30.08.2005)

Kooli tn 5 (30.08.2005)


Kooli tn 5 (21.10.2005)

Kooli tn 5 (15.03.2006)

Raadiku 8 (15.03.2006)


1 Lõhn

lahjendus-

aste

Tarbijale

vastuvõetav

1 1

1 1

1 1

1 1

1 1

1

1 1

2 Maitse

lahjendus-

aste

Tarbijale

vastuvõetav

1 1

1 1

1 1

1 1

1 1

1

1 1

3 Värvus

mg/l Pt

Tarbijale

vastuvõetav

3 4

3 4

4 4

6 3

5 2

8

8 8

4 Hägusus

NHÜ

Tarbijale

vastuvõetav

2,7

1,3

2,0

1,1

1,6

0,79

0,79

0,35

0,35

0,78

2,4

2,0

3,0

5 pH

pH

ühik

6,5≤

pH≤9,5

7,36

7,33

7,51

7,55

7,55

7,43

7,57

7,55

7,58

7,44

7,71

7,74

7,69

6

Ammoo

nium

mg/l

0,50

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

<0,02

0,02

0,1

0,1

0,13

7

Nitrit NO

2 mg/l

0,50

<0,00

3

8 Nitraat NO

3 mg/l

50

<0,45

10

Kloriidid

mg/l

250

20

11

Sulfaadid

mg/l

250

15,0

12

Üldraud

mg/l

0,2

0,01

2

<0,00

1 <0,00

1

13

Oksüdeeritavus

mg/l O

2 5,0

0,8

17

Boo

r B

mg/l

1,0

0,53

18

Tsüaniid

µg/l

50

<3

19

Naatrium

mg/l

200

30,3

20

Plii Pb

µg/l

10,0

<0,5

21

Kaadm

ium Cd

µg/l

5,0

<0,1

22

Kroom

Cr

µg/l

50,0

0,4

23

Nikkel Ni

µg/l

20,0

<1,5


ni arengukava


n Tallinn 200

6 50

Nr

Param

eeter

Ühik

Sotsiaa

l-ministri 3

1.

juuli 200

1.a

mää

rus nr

82;

Joog

ivee-

direktiiv

98/83/EC.

Veski baar (22.02.2005)


Raadiku tn 8 (22.02.2005)

Kooli tn 5 (22.02.2005)

Raadiku 8 (14.06.2005)

Kooli tn 5 (14.06.2005)


Raadiku 8 (30.08.2005)

Kooli tn 5 (30.08.2005)


Kooli tn 5 (21.10.2005)

Kooli tn 5 (15.03.2006)

Raadiku 8 (15.03.2006)


24

Vask Cu

mg/l

2,0

<0,01

25

Seleen Se

µg/l

10,0

<1,2

26

Mangaan

mg/l

0,05

<5

27

Arseen As

µg/l

10,0

<1,2

28

Elavhõb

e Hg

µg/l

1,0

<0,3

29

Antim

on Sb

µg/l

5,0

<0,5

30

1,2 dikloroetaan

µg/l

3,0

<0,1

31

Tetra-kloroetaan

µg/l

10

<0,1

32

Trihalometaan

µg/l

150

<1

33

Benseen

µg/l

1,0

<0,1

34

PAH-d

µg/l

0,10

<0,00 1

35

Benso(a) püreen

µg/l

0,01

0

<0,00 1

Alumiinium

µg/l

200

25

36

Elektrijuhtivus

µS cm-1

20˚C

2500

49

2 58

0 48

6 58

1 49

1 58

3 51

2 48

9 46

3 50

5

459

484

485

E

scher

ichia

coli

PMÜ/

100m

l 0

0 0

0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

C

oli-laadsed

bakterid

PMÜ/

100m

l 0

0 0

0

0 0

0 0

0 0

0

0 0

Enterokokid

PMÜ/

100m

l 0

0

Veekvaliteet tarbijakraanis vastab norm

atiivsetele piirväärtusele.


Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2006

5.3.2.4 Lohu

Lohu külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.3.2.5 Masti

Masti külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.3.2.6 Prillimäe


Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. P

rillim

äe la

steaed

(22.02

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(14.06

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(30.08

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(31.10

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(22.12

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(15.03

.200

6)

1 Lõhn lahjendus-

aste


v

2 1 1 1 1

2 Maitse lahjendus-

aste


v

2 1 1 1 1

3 Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõeta

v

16 6 5 8 8

4 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõeta

v

2,7 1,2 1,9 1,5 2,0


5 7,55 7,53 7,49 4,34 7,7

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,18 0,24 0,2 0,21 0,22

7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003

8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 11,0 11 Sulfaadid mg/l 250 7,0 12 Üldraud mg/l 0,2 0,44 0,13 0,29 0,195 0,15 0,105

13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,0 14 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,53 15 Boor B mg/l 1,0 0,76 16 Tsüaniid µg/l 50 <3 17 Naatrium mg/l 200 19,9 18 Plii Pb µg/l 10,0 <0,5 19 Kaadmium Cd µg/l 5,0 <0,1 20 Kroom Cr µg/l 50,0 <0,4 21 Nikkel Ni µg/l 20,0 <1,5



52

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;


rillim

äe la

steaed

(22.02

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(14.06

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(30.08

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(31.10

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(22.12

.200

5)

Prillim

äe la

steaed

(15.03

.200

6)

22 Vask Cu mg/l 2,0 <0,0

1

23

Seleen Se µg/l 10,0 <1,2

24 Mangaan µg/l 50 34 42 32 22 48 25 25 Arseen As µg/l 10,0 <1,2 26 Elavhõbe Hg µg/l 1,0 <0,3 27 Antimon Sb µg/l 5,0 <0,5

28 1,2 dikloroetaan

µg/l 3,0 <0,1

29 Tetra-kloroetaan

µg/l 10 <0,1

30 Trihalometaan µg/l 150 <1 31 Benseen µg/l 1,0 <0,1

32 PAH-d µg/l 0,10 <0,001

33 Benso(a) püreen

µg/l 0,010 <0,001

34 Escherichia

coli

PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0 0


PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0


0 0


2500 518 528 520 513

Veekvaliteet tarbijakraanis ei vasta kohati rauasisalduse osas normatiivsele piirväärtusele.

5.3.2.7 Salutaguse


Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;


õllu 10 korter

(22.02

.200

5)

Põllu tn korter

(14.06

.200

5)

Oja poo

d

(30.08

.200

5)

Põllu tn korter

(31.10

.200

5)

Oja poo

d

(31.10

.200

5)

Põllu tn korter

(15.03

.200

6)

1 Lõhn lahjendus-

aste Tarbijale

vastuvõetav 1 1 1 1

2 Maitse lahjendus- Tarbijale 1 1 1 1



53

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;


õllu 10 korter

(22.02

.200

5)

Põllu tn korter

(14.06

.200

5)

Oja poo

d

(30.08

.200

5)

Põllu tn korter

(31.10

.200

5)

Oja poo

d

(31.10

.200

5)

Põllu tn korter

(15.03

.200

6)

aste vastuvõetav


vastuvõetav 4 6 2 10


vastuvõetav 0,87 0,79 0,35 2,4


5 7,36 7,34 7,46 7,69

6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,02 <0,02 <0,02 0,1

7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003

<0,003

8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 <0,45 9 Kloriidid mg/l 250 8,0 11,0 10 Sulfaadid mg/l 250 9,0 7,0 11 Üldraud mg/l 0,2 0,065 0,06 0,052 0,026 0,015 0,14 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8 0,8 13 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,43 0,57 14 Boor B mg/l 1,0 0,81 15 Tsüaniid µg/l 50 <3 <3 16 Naatrium mg/l 200 11,1 25,6 17 Plii Pb µg/l 10,0 0,5 <0,5 18 Kaadmium Cd µg/l 5,0 <0,1 <0,1 19 Kroom Cr µg/l 50,0 <0,4 <0,4 20 Nikkel Ni µg/l 20,0 4,8 <1,5 21 Vask Cu mg/l 2,0 0,04 0,01 22 Seleen Se µg/l 10,0 <1,2 <1,2 23

Mangaan µg/l 50 13 <5

24 Arseen As µg/l 10,0 <1,2 <1,2 25 Elavhõbe Hg µg/l 1,0 <0,3 <0,3 26 Antimon Sb µg/l 5,0 <0,5 <0,5

27 1,2 dikloroetaan

µg/l 3,0 <0,1 <0,1

28 Tetra-kloroetaan

µg/l 10 <0,1 <0,1

29 Trihalometaan µg/l 150 <1 <1 30 Benseen µg/l 1,0 <0,1 <0,1

31 PAH-d µg/l 0,10 <0,001

<0,001

32 Benso(a) püreen

µg/l 0,010 <0,001

<0,001

33 Alumiinium µg/l 200 <15 <15

34 Escherichia

coli

PMÜ/ 100ml

0 0 0



54

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;


õllu 10 korter

(22.02

.200

5)

Põllu tn korter

(14.06

.200

5)

Oja poo

d

(30.08

.200

5)

Põllu tn korter

(31.10

.200

5)

Oja poo

d

(31.10

.200

5)

Põllu tn korter

(15.03

.200

6)


PMÜ/ 100ml

0 0 0 0


0 0 0 0 0 0


2500 533 538 498 526

Veekvaliteet tarbijakraanis vastab kvaliteedinõuetele.

5.3.2.8 Sutlema


Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. S

utlem

a lasteaed

(22.02

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(14.06

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(30.08

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(31.10

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(22.12

.200

5

Sutlem

a lasteaed

(15.03

.200

6)

1 Lõhn lahjendus-

aste Tarbijale

vastuvõetav 2 1 2

2 Maitse lahjendus-

aste Tarbijale

vastuvõetav 2 1 2


vastuvõetav 19 10 13


vastuvõetav 5,1 5,9 3,9 5,0 4,7


5 7,63 7,73 7,86

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,27 0,28 0,38 7 Nitrit NO2 mg/l 0,50 <0,003 8 Nitraat NO3 mg/l 50 <0,45 9 Kloriidid mg/l 250 52 10 Sulfaadid mg/l 250 3,0 11 Üldraud mg/l 0,2 0,75 0,86 0,86 0,845 0,71 0,68 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,2 13 Fluoriid F- mg/l 1,5 0,72

14 Boor B mg/l 1,0 0,48 15 Tsüaniid µg/l 50 <3 16 Naatrium mg/l 200 59,9

17 Plii Pb µg/l 10,0 <0,5

18 Kaadmium Cd µg/l 5,0 <0,1



55

Nr Parameeter Ühik


määrus nr 82;

Joogivee-direktiiv 98/83/EC. S

utlem

a lasteaed

(22.02

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(14.06

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(30.08

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(31.10

.200

5)

Sutlem

a lasteaed

(22.12

.200

5

Sutlem

a lasteaed

(15.03

.200

6)

19 Kroom Cr µg/l 50,0 0,9

20 Nikkel Ni µg/l 20,0 <1,5

21 Vask Cu mg/l 2,0 <0,01

22 Seleen Se µg/l 10,0 <1,2

23

Mangaan µg/l 50 26 27 26 25 25 27

24 Arseen As µg/l 10,0 <1,2

25 Elavhõbe Hg µg/l 1,0 <0,3

26 Antimon Sb µg/l 5,0 <0,5

27 1,2 dikloroetaan

µg/l 3,0 <0,1

28 Tetra-kloroetaan

µg/l 10 <0,1

29 Trihalometaan µg/l 150 <1 30 Benseen µg/l 1,0 <0,1

31 PAH-d µg/l 0,10 <0,001

32 Benso(a) püreen

µg/l 0,010 <0,001

33 Alumiinium µg/l 200 21

34 Escherichia

coli

PMÜ/ 100ml

0 0 0 0 0


PMÜ/ 100ml

0 0 0 0


0 0


2500 555 558 552

Veekvaliteet tarbijakraanis ei vasta rauasisalduse osas normatiivsele piirväärtusele.

5.3.2.9 Urge

Urgel ühisveevarustussüsteem puudub.

5.3.2.10 Vilivere

Vilivere külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.4 VEETÖÖTLUS Veetöötlusseadmetest on kasutusel rauaärastusfiltrid, mis on paigaldatud Kohila alevi, Hageri aleviku ning Salutaguse ja Sutlema küla puurkaevpumplatesse. Alljärgnevas tabelis on toodud olemasolevate veetöötlusseadmete andmed.



56

Tabel 5.20 Veetöötlusseadmed Kohila vallas

Asula nimi Puurkaevu nimi Tüüp Tootlikkus m3/h Paigaldusaasta

Lepaluku 1002-A 10,2 dets.01

Pargi 1602-A 14 dets.01

Kasekopli 602-PDA 6,8 aug.02 Kohila

Luha 302-A 3,5 nov.01

Salutaguse Elamute 302-PDA 3,5 nov.04

Hageri Mäeküla 502-PDA 5,7 sept.05

Sutlema Sutlema N/a 6,8 sept. 06

5.5 ÜHISVEEVÕRK Kohila valla ühisveevõrgud on enamasti suhteliselt lühikesed ning rajatud peamiselt hargvõrguna (v.a Kohila alev). Tiheasustuse puudumise tõttu pole otstarbekas hargvõrke olulisel määral ringistada. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata peatorustiku seisukorrale, sest rikke korral pole võimalik luua alternatiivset varustusvõimalust. Tuletõrje veevarustus on külades algselt lahendatud enamasti tuletõrje veehoidlate baasil. Enamus veehoidlate seisukord on praeguseks teadmata.

5.5.1.1 Aespa

Aespa külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.5.1.2 Hageri

Hageri aleviku veetorustike kogupikkus on 1,7 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja polüetüleen. Üle poolte torustikest on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel. Olemasolevate torustike põhilised näitajad on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.21 Torustike pikkus, materjal ja läbimõõt

Torustiku materjal

Pikkus, km Läbimõõt, mm Vanus, a % kogupikkusest

Malm 1 50 >20 59

Teras 0,3 20-25 >20 18

Polüetüleen 0,4 40 <15 24

Kokku 1,7 100

5.5.1.3 Kohila

Veetorustike kogupikkus on 11,75 km. Ehitusmaterjaliks on malm, teras ja polüetüleen. Paljud torustike lõigud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. On esinenud surveprobleeme. Läbimõõdud ei vasta kohati vajadustele. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel. Olemasolevate torustike põhilised näitajad on toodud järgnevas tabelis:



57


Torustiku materjal


Malm 8,9 50-100 20-30 76

Teras 0,2 n/a 20-30 2

PE 2,65 32-110 <10 23

Kokku 11,75 100

5.5.1.4 Lohu

Lohu külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.5.1.5 Masti

Masti külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.5.1.6 Prillimäe

Veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Veetorustike kogupikkus on 2,4 km. Ehitusmaterjaliks on malm ja polüetüleen. Malmtorud on üle 30 a vanad ning on amortiseerunud. Torustike läbimõõdud ei vasta kohati vajadustele. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel. Olemasolevate torustike põhilised näitajad on toodud järgnevas tabelis:


Torustiku materjal


Malm 1,23 50-100 >30 51

Teras 0,68 25-50 >30 28

Polüetüleen 0,49 32-63 <15 20

Kokku 2,4 100

5.5.1.7 Salutaguse

Salutaguse külas on veetorustike pikkus ca 0,68 km. Torustike ehitusmaterjaliks on PVC ja malm. Enamus torustikest on vanad ja amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel. Olemasolevate torustike põhilised näitajad on toodud järgnevas tabelis:


Torustiku materjal

Pikkus, km Läbimõõt, nn Vanus, a % kogupikkusest

Malm 0,46 32-50 20-30 68

PE 0,22 40 <10 32

Kokku 0,68 100



58

5.5.1.8 Sutlema

Sutlema ühisveevarustuse torustike pikkus on ca 1,6 km. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on malm, teras ja PE. Enamus torustikest on vanad ja amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel. Olemasolevate torustike põhilised näitajad on toodud järgnevas tabelis:


Torustiku materjal


Malm 50-100 >20

Teras 25-32 >20

PE 1,6

40 <15 100

Kokku 1,6 100

5.5.1.9 Urge

Urgel ühisveevarustussüsteem puudub.

5.5.1.10 Vilivere

Vilivere külas ühisveevarustussüsteem puudub.

5.6 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS. Veetoodang Kohila vallas leitakse puurkaevude veemõõtjanäitude alusel. Tarbitud vesi arvutatakse tarbijate veemõõtjanäitude alusel. Enamus valla ühisveevõrgu teenusega varustatud tarbijatel on olemas veemõõtjad. Arvestamata vesi leitakse toodangu ja realisatsiooni vahena ning see sisaldab järgmisi komponente: • Veelekked; • Veemõõtjate vead; • Illegaalsed veeühendused; • Avalik veevõtt; • Päästeameti veetarve (tulekustutusvesi). Perspektiivne veevajadus, tarbimine ning arvestamata vesi on leitud eraldi nii lühiajalise (2010. a) kui ka pikaajalise (2018. a) investeeringuprojekti lõpus, lähtuvalt potentsiaalsete projektide elluviimisest. Ühisveevarustuseta piirkondade orienteeruv veetarve on toodud alljärgnevas tabelis:

Asula Arvestuslik vee tarbimine 2005.a [m3/d]




59

Eestis kehtis kuni 2003. a vee tarbimisnormid, kus ühisveevarustussüsteemita elamutes oli veetarbeks toodud 30 l/d*in. Praegu kehtivaid vee tarbimisnorme ei ole, seega on antud tabeli koostamisel aluseks võetud Kohila valla elanike keskmine veetarve ühisveevarustussüsteemis, milleks on 56 l/d*in kohta.

5.6.1.1 Aespa

Aespas elab 01.01.2006. a seisuga 400 alalist elanikku, kuid suveperioodil ulatub elanike arv 4200-ni. Ühisveevarustussüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav, et veevarustussüsteemiga liituvad enamus elanikest. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.26 Veetoodang ja tarbimine Aespas

Ühik 2005 2010 2018

Vee toodang m3/d 0 388 578

Vee tarbimine m3/d 0 310 462

- elanike poolt m3/d 0 310 462

- juriidiliste isikute ja tööstuse poolt

m3/d 0 0 0

Ühiktarbimine l/d/el 0 100 110

Arvestamata vesi m3/d 0 78 116 Arvestamata vesi % 0 20 20

5.6.1.2 Hageri

Ühisveevarustussüsteemis on kasutusel üks puurkaevpumpla. Elanike arv asumis on 281, kellest kasutavad ühisveevarustuse teenust ca 193 (66%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 193 inimest. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 6000 m3, müüdud veekogus 1500 m3. Alevikus toimub veemõõtmine, ca 95% tarbijatest on veemõõtjad. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.27 Veetoodang ja tarbimine Hageris

Ühik 2005 2010 2018 Vee toodang m3/d 16 29 37





60

Ühik 2005 2010 2018 - juriidiliste isikute ja tööstuse poolt

m3/d 0 0 0


Arvestamata vesi m3/d 12 6 7

Arvestamata vesi % 75 20 20

5.6.1.3 Kohila

Kohilas elab 01.01.2006. a seisuga 3505 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 2260 elanikku ( 64%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 3800 inimest. Alevis on hetkel 5 töötavat puurkaevu: Lepaluku, Pargi, Nõlva, Luha ja Kasekopli. Perspektiivis likvideeritakse Nõlva puurkaevpumpla. Väljapumbatud veekogus ordoviitsiumi põhjavee kompleksist aastal 2005 oli 49400 m3, müüdud veekogus 41000 m3. Väljapumbatud veekogus kambrium-ordoviitsiumi põhjavee kompleksist aastal 2005 oli 50000 m3, müüdud veekogus 42000 m3. Alevis toimub veemõõtmine, ca 95% tarbijatest on veemõõtjad. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%. Juriidiliste isikute ja tööstuse poolt tarbitavad veekogused tõusevad oluliselt, kuna Kohila alevisse rajatakse rida uusi tööstusi: Vineerivabrik, Pesumaja.

Tabel 5.28 Veetoodang ja tarbimine Kohila alevis





m3/d 8,0 240 240






61

5.6.1.4 Lohu

Lohu külas elab 01.01.2006. a seisuga 198 elanikku. Ühisveevarustussüsteem külas puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 145 inimest. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.29 Veetoodang ja tarbimine Lohu külas





m3/d 0 0 0




5.6.1.5 Masti

Masti külas elab 01.01.2006. a seisuga 112 elanikku. Ühisveevarustussüsteem külas puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 100 inimest. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.30 Veetoodang ja tarbimine Masti külas





m3/d 0 0 0






62

5.6.1.6 Prillimäe

Prillimäel elab 01.01.2006. a seisuga 355 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 340 elanikku (96%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 385 inimest. Ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 46000 m3, müüdud veekogus 10000 m3. Alevikus toimub veemõõtmine, ca 97% tarbijatest on veemõõtjad. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.31 Veetoodang ja tarbimine Prillimäe alevikus

Ühik 2005 2010 2018





m3/d 0 0 1




5.6.1.7 Salutaguse

Salutagusel elab 01.01.2006. a seisuga 201 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 125 elanikku (63%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 196 inimest. Ühisveevarustussüsteem toimib ühe puurkaevpumpla abil. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 2000 m3, müüdud veekogus 1700 m3. Puurkaevpumplasse on paigaldatud rauaärastusseadmed. Külas toimub veemõõtmine, 100% tarbijatest on veemõõtjad. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.



63

Tabel 5.32 Veetoodang ja tarbimine Salutaguse külas





m3/d 0 0 1


Arvestamata vesi m3/d 1 5 6 Arvestamata vesi % 15 20 20

5.6.1.8 Sutlema

Sutlemas elab 01.01.2006. a seisuga 221 elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 190 elanikku (90%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav veetarbijate arv 210 inimest. Sutlema ühisveevarustussüsteemis on kaks puurkaevu, millest puurkaev passi numbriga 2211 on reservis. Väljapumbatud veekogus aastal 2005 oli 5000 m3, müüdud veekogus 3000 m3. Külas toimub veemõõtmine, 100% tarbijatest on veemõõtjad. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.33 Veetoodang ja tarbimine Sutlema külas

Ühik 2005 2010 2018





m3/d 0 0 0






64

5.6.1.9 Urge

Urgel elab 01.01.2006. a seisuga 91 elanikku. Urge küla ja Kohila alevi vahelisele piirkonnale on planeeritud elamurajoonid. Nende piirkondade elanikud on liidetud Kohila alevi veevarustussüsteemiga liitujate hulka. Urge küla praegust elanike liitumist veevarustussüsteemiga ette ei nähta.

5.6.1.10 Vilivere

Viliveres elab 01.01.2006. a seisuga 260 alalist elanikku, suveperioodil ulatub elanike arv 2400-ni. Ühisveevarustussüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on arvatav, et veevarustussüsteemiga liituvad enamus elanikest. Lühiajalised perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise kasvu kuni 100 l/in*d ning registreerimata tarbimist 20%.

Tabel 5.34 Veetoodang ja tarbimine Viliveres

Ühik 2005 2010 2018





m3/d 0 0 0




5.7 PÕHIPROBLEEMID ÜHISVEEVARUSTUSSÜSTEEMIS Masti, Lohu, Aespa, Vilivere ja Urge külas puudub ühisveevarustussüsteem. Elanikud saavad oma joogivee erapuurkaevudest või salvkaevudest, millede veekvaliteeti ei ole kontrollitud. Olemasolevate puurkaevude võimsused on enamus asulates piisavad. Probleemiks on sanitaarkaitsealade puudumine puurkaevpumplatel. Veekvaliteedi peamised probleemid on kõrge raua sisaldus puurkaevude vees. Raud kipub sadenema torudesse kohtades, kus voolu kiirused on madalad ja torude läbimõõdud väikesed. Arengukavas käsitletavates asulates veevõrk ei ole (täielikult) ringistatud ja seetõttu on küllalt palju tupikuid, kuhu vesi pikemaks ajaks seisma jääb. Kuna rauarikas keskkond on elutegevuseks igati sobilik heterotroofsetele bakteritele, on võimalik, et probleemid suurenevad veelgi, sest mikrobioloogiliseks arenguks on üsna soodsad tingimused. Seetõttu on kõikidesse asulatesse ilmselt vajalik perspektiivis rajada veetöötlus.



65

Vanade malmtorude probleemiks on nende haprus. Vanad reguleerventiilid ei tööta nõuetekohaselt, on korrodeerunud ning vajavad väljavahetamist. Korrodeerunud on ka vanade terastorude fittingud trassidel. Torude tupikute puhul on probleemiks setted.

5.7.1.1 Aespa

• Puudub ühisveevarustussüsteem.

5.7.1.2 Hageri

• Enamus eramaju on ühisveevarustussüsteemita; • Veetorustikud on kehvas olukorras; • Veetorustike kohta on andmed puudulikud; • 5%-l tarbijatest puuduvad veemõõtjad;

5.7.1.3 Kohila

• Veetorustikud on kehvas olukorras; • 5%-l tarbijatest puuduvad veemõõtjad;

5.7.1.4 Lohu


5.7.1.5 Masti


5.7.1.6 Prillimäe

• Veekvaliteet ei vasta üldraua osas nõuetele; • Puurkaevpumplal puudub vajalik sanitaarkaitsetsoon 50 m; • Veetorustikud on kehvas olukorras; • Veekvaliteet tarbija kraanis ei vasta üldraua osas nõuetele; • 3%-l tarbijatest puuduvad veemõõtjad;

5.7.1.7 Salutaguse

• Veetorustikud on kehvas olukorras.

5.7.1.8 Sutlema

• Veetorustikud on kehvas olukorras; • Veekvaliteet tarbija kraanis ei vasta üldraua osas nõuetele; • Puurkaevpumplal puudub vajalik sanitaarkaitsetsoon 50 m; • Veetorustike kohta andmed puudulikud.

5.7.1.9 Urge

• Urgel ühisveevarustussüsteem puudub.



66

5.7.1.10 Vilivere




67

6 ÜHISKANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD Käesolevalt käsitletakse Kohila valla olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustike, ülepumplate ja puhasti seisukorda ja hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone. Andmed Kohila valla linna kanalisatsioonisüsteemi olemasoleva seisukorra kohta pärinevad Kohila Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Kohila Maja. Ühiskanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Kohila Maja. Lokaalne süsteem on AS-l AS-l Salutaguse Pärmitehas. Kohila vallas on viis iseseisvat ühiskanalisatsioonisüsteemi ning kuus reoveepuhastit. Ühiskanalisatsioon on Kohilas, Prillimäel, Salutagusel, Hageris ja Sutlemas. Ühiskanalisatsioon puudub Aespa, Lohu, Masti, Urge ja Vilivere külas. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikkond kasutab kogumiskaeve või juhib reovee otse loodusesse. Kõigis eelpool nimetatud külades, kus on ühiskanalisatsioonisüsteem, on ka reoveepuhasti. Iseseisev reoveepuhasti on Tohisoo mõisal. Reovee kogumisala on määratud Kohila alevil, Lohu, Masti, Sutlema ja Salutaguse küladel ning Prillimäe ja Hageri alevikel. Kanalisatsioonitorustike pikkus on 9660 m. Põhiliselt on kasutusel keraamilised ja asbotsementtorud läbimõõduga kuni 300 mm.

6.1.1.1 Aespa

Aespa külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.1.1.2 Hageri

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 175 elanikku (62%). Hageri aleviku kanalisatsioonisüsteem koosneb 2300 m kanalisatsioonitorustikest, kolmest reovee ülepumplast ning biorootorpuhastist.

6.1.1.3 Kohila

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 1500 elanikku (43%). Kohila alevi kanalisatsioonisüsteem koosneb 3900 m kanalisatsioonitorustikest, kolmest reovee ülepumplast (millest kaks kuuluvad eraomandisse) ja OXYD-tüüpi puhastist ning kuuest järelpuhastuse biotiigist.

6.1.1.4 Lohu

Lohu külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.1.1.5 Masti

Masti külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.



68

6.1.1.6 Prillimäe

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 330 elanikku (93%). Prillimäe aleviku kanalisatsioonisüsteem koosneb 1810 m kanalisatsioonitorustikest, ühest reovee ülepumplast ning BIO-tüüpi puhastist: BIO-50 ja BIO-25, millest täna töötab BIO-50 seade. Järelpuhastus puudub.

6.1.1.7 Salutaguse

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 125 elanikku (63%). Salutaguse küla kanalisatsioonisüsteem koosneb 750 m kanalisatsioonitorustikest, kahest reovee ülepumplast (millest üks kuulub eraomandisse) ja BIO-tüüpi puhastist: BIO-25 ning ühest järelpuhastuse biotiigist.

6.1.1.8 Sutlema

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 170 elanikku (77%). Sutlema küla kanalisatsioonisüsteem koosneb 900 m kanalisatsioonitorustikest, ühest reovee ülepumplast ja BIO-tüüpi puhastist: 2xBIO-25 ning kahest järelpuhastuse biotiigist. Puhasti on täielikult amortiseerunud. Juba pikki aastaid voolab reovesi tiikidest otse Maidla jõkke ja imbub ka läbi pinnase põhjavette.

6.1.1.9 Urge

Urgel ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.1.1.10 Vilivere

Vilivere külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.2 REOVEE VOOLUHULGAD Reovee vooluhulkade arvutamisel on Konsultant lähtunud eeldusest, et 2018. aastaks on ühiktarbimine vallas tõusnud 110 liitrini inimese kohta ööpäevas. Kuna reovee mõõtmist reoveepuhastis ei toimu, siis liigvee kogus süsteemis on teadmata, hinnanguline liigvee kogus on ca 40%, mis tähendab, et 60% reovee kogusest jõuab reoveepuhastini. Ühiskanalisatsioonita piirkondade orienteeruv reovee kogus on toodud alljärgnevas tabelis:

Asula Reovee kogus 2005.a.

[m3/d] Aespa küla 282 Lohu küla 12 Masti küla 8 Vilivere küla 163 KOKKU 465



69

Antud tabeli koostamisel on aluseks võetud Kohila valla elanike keskmine reovee kogus, milleks on 56 l/d*in kohta.

6.2.1.1 Aespa

Aespa külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist liituvad eeldatavalt enamus elanikke. Aespa reovesi suunatakse perspektiivis Saku valla ehitatavasse Metsanurme reoveepuhastisse.

Tabel 6.1 Aespa reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018

Vooluhulk reoveepuhastil m3/d 0 581 578

Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 0 465 462 Reovesi elanikelt m3/d 0 465 462

Reovesi juriidilistelt isikutelt ja tööstuselt m3/d

0 0 0

Infiltratsiooni vooluhulk m3/d 0 116 116 % % 0 20 20

6.2.1.2 Hageri

Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud 175 elanikku (62%). 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 235 inimest. Hageri alevikus oli 2005 a. reoveepuhastit läbiv reovee kogus 3100 m3 ja aastal 2006 I kvartalis 1900 m3.

Tabel 6.2 Hageri aleviku reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018

Vooluhulk reoveepuhastil m3/d 8 30 38 Kokku reovesi

tarbijatelt m3/d 5 24 30 Reovesi elanikelt m3/d 5 24 30


0 0 0

Infiltratsiooni vooluhulk m3/d 3 6 8

% % 40 20 20



70

6.2.1.3 Kohila

Kohila alevis oli 2005 a. reoveepuhastit läbiv reovee kogus 55 000 m3 ja aastal 2006 I kvartalis 13 000 m3. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 3800 inimest. Kohila puhastile hakkavad suunama oma reovee ka Lohu ja Masti küla ning Prillimäe alevik. Tabelis on toodud kokku nende asulate vooluhulgad Kohila puhastile.

Tabel 6.3 Kohila alevi reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018 Vooluhulk koos

Prillimäe, Masti ja Lohu külaga m3/d 151 758 921



Reovesi juriidilistelt isikutelt ja tööstuselt m3/d 27 163 185


6.2.1.4 Lohu

Lohu külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 145 inimest. Perspektiivis suunatakse Lohu küla reovesi Kohila alevi reoveepuhastisse.

Tabel 6.4 Lohu küla reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018




0 0 0


6.2.1.5 Masti

Masti külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 100 inimest.



71

Perspektiivis suunatakse Masti küla reovesi Kohila alevi reoveepuhastisse.

Tabel 6.5 Masti küla reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018




0 0 0


6.2.1.6 Prillimäe

Prillimäe alevikus oli 2005 a. reoveepuhastit läbiv reovee kogus 32 000 m3 ja aastal 2006 I kvartalis 9800 m3. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 385 inimest. Perspektiivis suunatakse Prillimäe aleviku reovesi Kohila alevi reoveepuhastisse.

Tabel 6.6 Prillimäe aleviku reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018



Reovesi juriidilistelt isikutelt ja tööstuselt

m3/d

0 0 0


6.2.1.7 Salutaguse

Salutaguse külas oli 2005 a. reoveepuhastit läbiv reovee kogus 1300 m3 ja aastal 2006 I kvartalis 298 m3. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 196 inimest.

Tabel 6.7 Salutaguse küla reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018


Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 2 20 26



72

Ühik 2005 2010 2018 Reovesi elanikelt m3/d 2 20 26


m3/d

0 0 0


6.2.1.8 Sutlema

Sutlema külas oli 2005 a. reoveepuhastit läbiv reovee kogus 2300 m3 ja aastal 2006 I kvartalis 500 m3. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist on liitunute arv 210 inimest.

Tabel 6.8 Sutlema küla reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018




m3/d

0 0 0


6.2.1.9 Urge

Urgel ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. Urge küla ja Kohila alevi vahelisele piirkonnale on planeeritud elamurajoonid. Nende piirkondade elanikud on liidetud Kohila alevi ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitujate hulka. Urge küla praegust elanike liitumist ühiskanalisatsioonisüsteemiga ette ei nähta.

6.2.1.10 Vilivere

Vilivere külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. 2010. a peale arengukava lühiajalise programmi elluviimist liituvad eeldatavalt enamus elanikke. Vilivere reovesi suunatakse perspektiivis Saku valla ehitatavasse Metsanurme reoveepuhastisse.

Tabel 6.9 Vilivere reovee vooluhulgad

Ühik 2005 2010 2018


Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 0 252 267



73

Ühik 2005 2010 2018 Reovesi elanikelt m3/d 0 252 267


0 0 0


6.3 ÜHISKANALISATSIOONIVÕRK Kanalisatsioonitorustike pikkus on 9660 m. Põhiliselt on kasutusel keraamilised ja asbotsementtorud läbimõõduga kuni 300 mm. Üle 50 % torustikest on üle 20 a vanad. Kanalisatsioonikaevud on valdavalt betoonrõngastest. Kanalisatsioonikaevud on halvas seisukorras ja on ebatihedad.

6.3.1.1 Aespa

Aespa külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.3.1.2 Hageri

Hageri alevikus on kanalisatsioonitorustike pikkus ca 2300 m. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkus on ca 2150 m ning survetorustike pikkus 150 m. Torustike ehitusmaterjaliks on plastik. Torustike vanus on alla 5 a. ning nende seisukord on hea. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel.

6.3.1.3 Kohila

Kohila alevi kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 3900 m. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on rajatud asbotsement-, keraamilistest ja plasttorudest läbimõõduga 160, 200 ja 300 mm, pikkusega ca 2600 m. Kanalisatsiooni survetorustik on asbotsementtorudest läbimõõduga 150 mm, pikkusega ca 1300 m (topelt survetorustik). Suur osa torustikust on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel.

Tabel 6.10 Kohila kanalisatsioonitorustike pikkused materjalide kaupa

Torustiku materjal Pikkus, km

Keraamiline 0,7

Asbotsement 2,9

Plastik 0,3

Kokku 3,9

6.3.1.4 Lohu

Lohu külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.3.1.5 Masti

Masti külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.



74

6.3.1.6 Prillimäe

Prillimäel on kanalisatsioonitorustike pikkus ca 1810 m. Olemasolevaid isevoolseid tänavatorustikke on ca 1200 m (läbimõõduga 200 mm), peamiselt keraamilised torud. Majaühendusi on ca 550 m (läbimõõduga 150 mm), ehitusmaterjaliks on asbotsement ja malm. Survetorustikke on Prillimäel ca 150 m (plastik, malm), millest käesoleval ajal töötab ca 60 m. Enamus torustikke on ca 20-30 a. vanad ning on seetõttu tänaseks amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel.

Tabel 6.11 Prillimäe kanalisatsioonitorustike pikkused materjalide kaupa


Keraamiline 1,2

Asbotsement 0,33

Malm/teras 0,25

Plastik 0,03

Kokku 1,81

6.3.1.7 Salutaguse

Salutaguse külas on kanalisatsioonitorustike pikkus ca 750 m. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkus ca 450 m (läbimõõduga 200 mm), peamiselt on kasutusel keraamilised torud. Majaühendusi on ca 100 m (läbimõõt 150 mm), ehitusmaterjaliks on asbotsement ja keraamika. Survetorustike pikkus Salutaguse külas on ca 200 m (läbimõõduga 50 mm), ehitusmaterjaliks on PVC. Enamus torustikke on ca 20-30 a. vanad ning on seetõttu tänaseks amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel.

Tabel 6.12 Salutaguse kanalisatsioonitorustike pikkused materjalide kaupa


Keraamiline 0,45

Asbotsement 0,1

Plastik 0,2

Kokku 0,75

6.3.1.8 Sutlema

Sutlema külas on kanalisatsioonitorustike kogupikkus ca 900 m, millest isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkus on 800 m ja survetorustike pikkus on ca 100 m. Põhiliselt on kasutusel keraamilised ja asbotsementtorud. Torustikud on ca 20-30 a. vanad ja vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate torustike paiknemine on näidatud joonisel.



75

Tabel 6.13 Sutlema kanalisatsioonitorustike pikkused materjalide kaupa


Keraamiline 0,8

Asbotsement 0,1

Kokku 0,9

6.3.1.9 Urge

Urgel ühiskanalisatsioonisüsteem puudub

6.3.1.10 Vilivere

Vilivere külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.4 REOVEEPUMPLAD Kohila vallas on kasutusel kaheksa reoveepumplat, mis kuuluvad OÜ Kohila Majale. Peale selle on kümme eraomandisse kuuluvat töötavat reoveepumplat (Kohilas ja Salutagusel), mis pumpavad oma reovee ühiskanalisatsioonisüsteemi. Reoveepumplad on valdavalt rahuldavas tehnilises seisukorras, v.a. Kohila alevi peapumpla. Enamus pumplaid on rohkem kui 20 aastat vana, ainult Hageri alevikus on kaks pumplat, mis on ehitatud 2001. a.

6.4.1.1 Aespa

Aespa külas reovee ülepumplad puuduvad.

6.4.1.2 Hageri

Hageris on kasutusel kolm reoveepumplat. Peapumpla on 1990. a keskpaigas ehitatud kompaktpumpla ühe sukelpumbaga. Pumpla asub reoveepuhasti vahetus läheduses. Pumpla tehniline seisukord on hea. Andmed pumba margi ja võimsuse kohta puuduvad. Kaks ülejäänut pumplat on kompaktpumplad, mis on ehitatud 2001.a. Pumplates on kasutusel sukelpumbad. Andmed pumpade margi ja võimsuse kohta puuduvad. Pumplad on heas tehnilises seisukorras.

6.4.1.3 Kohila

Kohila alevis on üksteist reoveepumplat, millest üheksa kuuluvad eraomandisse. Kohila reoveepumpla on ehitatud 1983. aastal. Pumpla on kahekambriline. 2002. a paigaldati peapumplasse KDS 20 DN tüüpi sukelpump, mille tootlikkus on 246 m3/h. Pumplas puuduvad võreseadmed. Pumpla ventilatsiooni-, elektri- ja automaatikaseadmestik on amortiseerunud. Pumpla on ebarahuldavas tehnilises seisukorras ning vajab kohest rekonstrueerimist. Teine reoveepumpla on Neriloni reovee kompaktpumpla, mis kuulub Kohila Majale.



76

Lisaks eelnevatele on veel töötavad reoveepumplad Tööstuse tänaval ja Vetuka teel ning kolm tükki Viljandi mnt-l. Lisaks on reovee ülepumpla OÜ Tallinna Pesumajal ja Vineeritehasel ning kaks reoveepumplat AS Smead Eestil.

6.4.1.4 Lohu

Lohu külas reoveepumplad puuduvad.

6.4.1.5 Masti

Masti külas reoveepumplad puuduvad.

6.4.1.6 Prillimäe

Prillimäe reovete juhtimiseks puhastisse on kasutusel kaks reoveepumplat, millest üks on nn. peapumpla, mis asub reoveepuhasti territooriumil ja mille ülesanne on reovee ülepumpamine puhastusseadmesse. Pumpla on rajatud 1982 aastal. Pumpla on ühekambriline ja pumba ees puudub võre. Pumplasse on 2000. a jaanuaris paigaldatud BIOX-400/12 tüüpi sukelpump. Pumpla on rahuldavas tehnilises seisukorras. Renoveeriti 2003. a. Teine käigus olev reoveepumpla on 2000. a. rajatud kompaktpumpla, mis pumpab lastepäevakodu torustikust tuleva reovee isevoolsesse magistraali, mis suubub peapumplasse. Pumpla on rahuldavas tehnilises seisukorras.

6.4.1.7 Salutaguse

Salutaguse külas on kasutusel kaks reoveepumplat. Üks pumplatest on 1982. aastal ehitatud maa-alune pumpla. Pumpla on ühekambriline ja monteeritud 3 meetrise läbimõõduga raudbetoonrõngastest. Praegu kasutusel olev sukelpump paigaldati 1998. a. Pumplal puuduvad võreseadmed. Andmed pumpade margi ja võimsuse kohta puuduvad. Pumpla on rahuldavas tehnilises seisukorras. Teine kasutusel olev pumpla on klaasplastkorpusega kompaktpumpla, mis kuulub eraomandisse. Pumpla asub vahetult puhastusseadmete kõrval ning tema ülesandeks on reovee ülepumpamine reoveepuhastisse.

6.4.1.8 Sutlema

Sutlema külas on kasutusel üks reoveepumpla. Pumpla ülesandeks on lastepäevakodu reovee ülepumpamine ühiskanalisatsioonisüsteemi. Pumplasse on paigaldatud sukelpump. Andmed pumba margi ja võimsuse kohta puuduvad. Pumpla tehniline seisukord on rahuldav.

6.4.1.9 Urge

Urgel reoveepumplad puuduvad.

6.4.1.10 Vilivere

Vilivere külas reoveepumplad puuduvad.



77

6.5 REOVEEPUHASTUS

6.5.1.1 Aespa

Aespa külas reoveepuhasti puudub.

6.5.1.2 Hageri

Hageri asula reovee puhastusseadmeks on Soome firma H.A.Jansson biorootorseade Rotor-System-Janson TRJ-600. Puhastusseade võeti vastu 1995. a. ning jäi seisma kuni valmis hooldekodu ja käiku anti see 2002.a. Seadme aktiivpind on 600 m2 ja biorootori TRJ-600-2 trumli läbimõõt on 2000 mm. Projekteeritud võimsus on 30-35 m3/d ja reostuskoormus on 19,2 kg BHT7/d, i.e 32 g BHT7/d*m

2. Järelpuhastus puudub. Jääkmuda käitlus puudub. Heitveesuublaks on Maidla jõgi (kood 10983), mis on loetud reostustundlike jõgede hulka. Puhasti ei taga nõuetekohast reoainete kontsentratsiooni väljundil, seda eriti biogeenide osas, mis põhjustab suubla reostumist ja eutrofeerumist.

6.5.1.3 Kohila

Kohila alevi reovesi puhastatakse 2xOXYD-180 puhastusseadmetes. Puhasti on rajatud 1983. a. Puhasti on projekteeritud võimsusele 576-840 m3/d, reostuskoormusele 54-125 BHT7 kg/d, 900-2100 ie ja mahukoormusele 155-345 g BHT7/m

3. Järelpuhastusena on kasutusel 6 biotiiki, kogupindalaga 5500 m2. Biotiigid on rajatud 1972. a ja puhastatud mudast 2002. a. ja renoveeritud osaliselt serpentiintiikideks. Renoveerimist ei tehtud vastavalt projektile ja seega ei andnud loodetud tulemust. OXYD-tüüpi puhasti on raudbetoonist paneelidega monteeritud mahuti, mis koosneb 4 üksteisega külgnevast omavahel hüdrauliliselt ühendamata sektsioonist. Iga sektsioon koosneb 3 elemendist: aeratsioonikambrist, ōhueralduskambrist ja setitist. Aeratsiooni-kamber ja setiti on omavahel eraldatud puitvaheseinaga, mille allosas on pilud mudatagastuseks, vaheseinte vaheline mahuosa moodustab õhueralduskambri. Puhastusseade on pneumaatilise keskmullaeratsiooniga aktiivmudaseade. Õhk antakse aeratsioonisüsteemi õhupuhuritega. Puhasti töörežiimiks on kestvusõhustusrežiim, mis tagab orgaanilise reostuse kõrvaldamise. N ja P ärastust ei toimu. Jääkmuda käitluseks on 3 mudaväljakut, komposteerimine puudub. Heitveesuublaks on Keila jõgi (kood 10961), mis on loetud reostustundlike jõgede hulka. Puhasti on amortiseerunud, ega taga isegi käesoleva aja reostuse nõuetekohast eemaldamist, mis põhjustab suubla reostust, eriti biogeensete ainetega, seega eutrofeerumist.



78

Joonis 6.1 Kohila reoveepuhasti ja biotiigid

Joonis 6.2 Kohila OXYD-tüüpi puhasti

6.5.1.4 Lohu

Lohu külas reoveepuhasti puudub.

6.5.1.5 Masti

Masti külas reoveepuhasti puudub.

6.5.1.6 Prillimäe

Prillimäe reoveepuhastusseadmed on ehitatud 1982. aastal. Kasutusel on kaks BIO-tüüpi puhastit: BIO-50 ja BIO-25. Käesoleval ajal töötab seade BIO-50. BIO-25 töötab järelpuhastina. BIO-tüüpi puhasti on pneumaatilise keskmullaeratsiooniga aktiivmudaseade. BIO-50 on puhastitüüp, milles ühises kompaktses metallkestas on aeratsioonikamber ja mudatasku-tüüpi setiti. Aeratsiooni-kamber ja setiti on omavahel eraldatud kaldu asetseva metallist vaheseinaga, mille allosas on pilud mudatagastuseks, vaheseinte vaheline mahuosa moodustab õhueralduskambri. Tsirkulatsiooniseadmed (pump) puuduvad. Puhasti töörežiimiks on kestvusõhustusrežiim. N ja P ärastust ei toimu.



79

Puhastusseade on amortiseerunud ega taga nõuetekohast reoainete kontsentratsiooni väljundil. Järelpuhastus puudub. Jääkmuda käitlus puudub. Heitvee suublaks on karstiala pinnas, seega on suur põhjavee reostumise oht orgaanika ja biogeensete ainetega.

Joonis 6.3 Prillimäe reoveepuhasti

6.5.1.7 Salutaguse

Salutaguse reoveepuhastusseade BIO-25 on ehitatud 1982. a. Järelpuhastus toimub biotiigis pindalaga 500 m2, mis rekonstrueeriti 2000. a: biotiigi põhi kaeti geomembraaniga, vältimaks heitvee imendumist pinnasesse. Reoveepuhastusseadme projekteeritud tootlikkus on 15-35 m3/d, reostuskoormus 4,3-9,6 kg BHT7/d, 70-160 ie ja mahukoormus 155-345 BHT7/m

3. Jääkmuda käitlus puudub. Kohati ei taga puhasti nõuetekohast reoainete kontsentratsiooni väljundil, seda eriti biogeenide osas. Heitvee suublaks on Keila jõgi (kood 10961), milleni see jõuab kraavide kaudu, millised töötavad teataval määral täiendava järelpuhastina.

Joonis 6.4 Salutaguse reoveepuhasti Joonis 6.5 Salutaguse biotiik



80

6.5.1.8 Sutlema

Sutlema bioloogiline reoveepuhastusseade 2xBIO-25 rajati 1980-ndatel. Järelpuhastusel kasutatakse kahte biotiiki kogupindalaga ca 800 m2. 1996. a alates pole reoveepuhastusseade töötanud, kuna on täielikud amortiseerunud, aeratsiooniseadmed ei tööta. Reovesi voolab ühest BIO-25 mahutist otse biotiikidesse. Järelpuhastuse biotiigid on täitunud mudaga, seetõttu ei ole tagatud nõuetekohast reoainete kontsentratsiooni väljundil ja seda eriti biogeenide osas. Heitvee suublaks on Maidla jõgi (kood 10983), mis on loetud reostustundlike jõgede hulka.

6.5.1.9 Urge

Urgel reoveepuhasti puudub.

6.5.1.10 Vilivere

Vilivere külas reoveepuhasti puudub.

6.6 REOVEE ANALÜÜSID

6.6.1.1 Aespa

Reoveepuhasti puudub.

6.6.1.2 Hageri

Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt OÜ-le Kohila Maja 01.10.2003 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv kuni 30.09.2008) on ettevõtte hallatavatele Hageri aleviku puhastile (väljalaskme kood RA025, suublaks Maidla jõgi, kood 109830) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid: BHT7 – 30 mg/l; heljum – 40mg/l; PÜLD – ; NÜLD –; KHT – 140 mg/l;

Tabel 6.14 Hageri reoveepuhasti analüüsid 2005. aastal

Kvartalid Näitaja Ühik I II III IV Keskmine

BHT7 sisse mg/l 920 250 230 260 415 välja mg/l 42,5 152 170 85 112,4 Puh.efekt % 95,4 39,2 26,1 67,3 57,0 Heljum sis. mg/l 385 157,0 62 140,0 186,0 välja mg/l 20,0 69,0 26 68,0 45,8 Puh.efekt % 94,8 56,1 58,1 51,4 65,1 Üld P sisse mg/l 22,0 13,0 11 4,8 12,7 välja mg/l 8,3 28,0 18 8,3 15,7 Puh.efekt % 62,3 -115,4 -63,6 -72,9 -47,4



81


Üld N sisse mg/l 123,5 89,4 64,8 33,6 77,8 välja mg/l 45,0 212,7 69,3 60,6 96,9 Puh.efekt % 63,6 -137,9 -6,9 -80,4 -40,4 pH sisse mg/l 7,0 7,1 6,9 6,5 6,9 välja mg/l 7,5 7,50 7,17 7,4 7,4 KHT sisse mg/l 950 600,0 590 680,0 705,0 välja mg/l 240 570,0 420 390,0 405 Puh.efekt % 74,7 5,0 28,8 42,6 37,8

Tabel 6.15 Hageri reoveepuhasti analüüsid 2006. aasta I kvartalil

Kvartalid Näitaja Ühik I

BHT7 sisse mg/l 182 välja mg/l 18 Puh.efekt % 90,1 Heljum sis. mg/l 128 välja mg/l 21,0 Puh.efekt % 83,6 Üld P sisse mg/l 8,0 välja mg/l 3,2 Puh.efekt % 60,0 Üld N sisse mg/l 79,7 välja mg/l 24,2 Puh.efekt % 69,6 pH sisse mg/l 7,3 välja mg/l 7,4 KHT sisse mg/l 740 välja mg/l 130 Puh.efekt % 82,4

6.6.1.3 Kohila

Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt OÜ-le Kohila Maja 01.10.2003 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv kuni 30.09.2008) on ettevõtte hallatavatele Kohila alevi puhastile (väljalaskme kood RA003, suublaks Keila jõgi, kood 109610) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid aastaks 2005-2006: BHT7 – 25 mg/l; heljum –35mg/l; PÜLD – 2,0 mg/l NÜLD –; KHT – 125 mg/l.


ni areng

ukava

Eesti Veevärk Konsultatsioo

n Tallinn 200

6

Tab

el 6.16 Koh

ila reoveepuhasti analüüsid 2005. aastal

Kuud

Näitaja

Ühik

1 2

3 4

5 6

7 8

9 10

11

12

Keskmine

BHT7 sisse

mg/l

- -

130

- -

490

- -

560

- 88

0 -

515

välja

mg/l

50

140

115

13,3

54

72

53

58

52

55,5

22,5

17,5

58,6

Puh.efekt

%

- -

11,5

- -

85,3

- -

90,7

- 97

,4

- 71

,3

Heljum sis.

mg/l

- -

177

- -

425

- -

119

- 12

10

- 48

2,8

välja

mg/l

22

42,0

26,0

15,0

28

21

44

23

28

20

24

48

28,4

Puh.efekt

%

- -

85,3

- -

95,1

- -

76,5

- 98

,0

- 88

,7

Üld P sisse

mg/l

- -

23,0

- -

23

- -

39

- 42

-

31,8

välja

mg/l

6,7

10,0

19,0

8,3

19

11

15

7,8

9,8

8,8

9,5

9,5

11,2

Puh.efekt

%

- -

17,4

- -

52,2

- -

74,9

- 77

,4

- 55

,5

Üld N sisse

mg/l

- -

91,1

- -

117,9

- -

305,1

- 32

3,7

- 20

9 välja

mg/l

49,2

70,8

115,4

49,8

99,3

80,1

58,5

37,2

48,3

44,1

67,2

62,4

65,2

Puh.efekt

%

- -

-26,7

- -

32,1

- -

84,2

- 79

,2

- 42

,2

pH sisse

mg/l

- -

7,2

- -

7,05

-

- 6,98

-

7,47

-

7,2

välja

mg/l

7,82

7,36

7,5

7,5

7,92

7,84

7,71

7,72

7,48

7,59

7,39

7,56

7,6

KHT sisse

mg/l

- -

380

- -

1100

-

- 90

0 -

2400

-

1195

välja

mg/l

110

310,0

160

60,0

200

200

185

100

180

170

210

210

174,6

Puh.efekt

%

- -

57,9

- -

81,8

- -

80,0

- 91

,3

- 77

,7


Eesti Veevärk Konsultatsioon Tallinn 2006

Tabel 6.17 Kohila reoveepuhasti analüüsid 2006. aasta I kvartalil

Kuud Näitaja Ühik 1 2 3 Keskmine

BHT7 sisse mg/l - - 890 890 välja mg/l 79 155 55 96,3 Puh.efekt % - - 93,8 93,8 Heljum sis. mg/l - - 363 363,0 välja mg/l 58 71,0 24,0 51,0 Puh.efekt % - - 93,4 93,4 Üld P sisse mg/l - - 16,0 16,0 välja mg/l 16 14,0 6,1 12,0 Puh.efekt % - - 61,9 61,9 Üld N sisse mg/l - - 108,2 108,2 välja mg/l 117,6 95,7 53,0 88,8 Puh.efekt % - - 51,0 51,0 pH sisse mg/l - - 5,9 5,9 välja mg/l 7,49 7,45 7,3 7,4 KHT sisse mg/l - - 2200 2200 välja mg/l 220 310,0 360 296,7 Puh.efekt % - - 83,6 83,6

6.6.1.4 Lohu


6.6.1.5 Masti


6.6.1.6 Prillimäe

Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt OÜ-le Kohila Maja 01.10.2003 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv kuni 30.09.2008) on ettevõtte hallatavatele Prillimäe aleviku puhastile (väljalaskme kood RA023, suublaks pinnas, kood 4) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid aastaks 2005-2006: BHT7 – 25 mg/l; heljum –25 mg/l; PÜLD –; NÜLD –; KHT – 130 mg/l.

Tabel 6.18 Prillimäe reoveepuhasti analüüsid 2005. aastal


BHT7 sisse mg/l 265 176 210 105 189 välja mg/l 43 36 28 21,3 32,1 Puh.efekt % 83,8 79,5 86,7 79,7 82,4 Heljum sis. mg/l 43 184,0 53 80,0 90,0 välja mg/l 16,0 48,0 11 16,0 22,8



84


Puh.efekt % 62,8 73,9 79,2 80,0 74,0 Üld P sisse mg/l 19,0 9,0 16 11,0 13,8 välja mg/l 6,7 7,2 4 6,1 6,0 Puh.efekt % 64,7 20,0 75,0 44,5 51,1 Üld N sisse mg/l 107,0 56,4 54,3 51,9 67,4 välja mg/l 44,1 38,7 8,1 21,9 28,2 Puh.efekt % 58,8 31,4 85,1 57,8 58,3 pH sisse mg/l 7,4 7,0 7,11 7,5 7,3 välja mg/l 7,6 7,32 7,28 7,2 7,3 KHT sisse mg/l 310 390,0 380 340,0 355,0 välja mg/l 80,0 80,0 80,0 140,0 95,0 Puh.efekt % 74,2 79,5 78,9 58,8 72,9

Tabel 6.19 Prillimäe reoveepuhasti analüüsid 2006. aasta I kvartalil


BHT7 sisse mg/l 78 välja mg/l 13,5 Puh.efekt % 82,7 Heljum sis. mg/l 81 välja mg/l 11,0 Puh.efekt % 86,4 Üld P sisse mg/l 4,8 välja mg/l 2,8 Puh.efekt % 41,7 Üld N sisse mg/l 39,1 välja mg/l 14,0 Puh.efekt % 64,2 pH sisse mg/l 7,3 välja mg/l 6,9 KHT sisse mg/l 300 välja mg/l 40 Puh.efekt % 86,7

6.6.1.7 Salutaguse

Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt OÜ-le Kohila Maja 01.10.2003 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv kuni 30.09.2008) on ettevõtte hallatavatele Salutaguse küla puhastile (väljalaskme kood RA022, suublaks Keila jõgi, kood 109610) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid aastaks 2005-2006: BHT7 – 30 mg/l; heljum –40 mg/l; PÜLD – ; NÜLD –; KHT – 140 mg/l.



85

Tabel 6.20 Salutaguse reoveepuhasti analüüsid 2005. aastal


BHT7 sisse mg/l 230 150 180 300 215 välja mg/l 33 32 12 25,7 Puh.efekt % 100,0 78,0 82,2 96,0 89,1 Heljum sis. mg/l 42 65,0 72 200,0 94,75 välja mg/l 16,0 27 16,0 19,7 Puh.efekt % 100,0 75,4 62,5 92,0 82,5 Üld P sisse mg/l 27,0 27,0 40 48,0 35,5 välja mg/l 11,0 15 15,0 13,67 Puh.efekt % 100,0 59,3 62,5 68,8 72,63 Üld N sisse mg/l 190,0 168,9 150,6 194,7 176,05 välja mg/l 18,0 11,7 16,8 15,5 Puh.efekt % 100,0 89,3 92,2 91,4 93,2 pH sisse mg/l 7,4 7,3 7,17 7,3 7,3 välja mg/l 7,37 7,4 7,1 7,3 KHT sisse mg/l 690 590,0 560 1260,0 775 välja mg/l 130,0 120 250,0 166,7 Puh.efekt % 100,0 78,0 78,6 80,2 84,2

Tabel 6.21 Salutaguse reoveepuhasti analüüsid 2006. aasta I kvartalil


BHT7 sisse mg/l 380 välja mg/l - Puh.efekt % - Heljum sis. mg/l 50 välja mg/l - Puh.efekt % - Üld P sisse mg/l 20,0 välja mg/l - Puh.efekt % - Üld N sisse mg/l 209,6 välja mg/l - Puh.efekt % - pH sisse mg/l 7,4 välja mg/l - KHT sisse mg/l 960 välja mg/l - Puh.efekt % -

6.6.1.8 Sutlema

Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt OÜ-le Kohila Maja 01.10.2003 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv kuni 30.09.2008) on ettevõtte hallatavatele Sutlema küla puhastile (väljalaskme kood RA021, suublaks Maidla jõgi, kood 109830) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid aastaks 2005-2006:



86

BHT7 – 30 mg/l; heljum –40mg/l; PÜLD – ; NÜLD –; KHT – 140 mg/l.

Tabel 6.22 Sutlema reoveepuhasti analüüsid 2005. aastal


BHT7 sisse mg/l 930 160 82 580 438 välja mg/l 180 15,5 18 53 66,6 Puh.efekt % 80,6 90,3 78,0 90,9 85,0 Heljum sis. mg/l 407 96,0 68 320,0 222,8 välja mg/l 38,0 22,0 24 24,0 27,0 Puh.efekt % 90,7 77,1 64,7 92,5 81,2 Üld P sisse mg/l 19,0 28,0 1,8 27,0 19,0 välja mg/l 5,1 0,6 3,1 3,1 3,0 Puh.efekt % 73,2 98,0 -72,2 88,5 46,9 Üld N sisse mg/l 87,6 286,2 80,4 145,2 149,9 välja mg/l 29,3 8,7 13,8 19,2 17,8 Puh.efekt % 66,6 97,0 82,8 86,8 83,3 pH sisse mg/l 6,8 6,9 7,12 7,1 7,0 välja mg/l 7,1 7,89 7,63 7,2 7,5 KHT sisse mg/l 950 830,0 210 1560,0 887,5 välja mg/l 260 30,0 40 180,0 127,5 Puh.efekt % 72,6 96,4 81,0 88,5 84,6

Tabel 6.23 Sutlema reoveepuhasti analüüsid 2006. aasta I kvartalil


BHT7 sisse mg/l 620 välja mg/l 87 Puh.efekt % 86,0 Heljum sis. mg/l 1027 välja mg/l 28,0 Puh.efekt % 97,3 Üld P sisse mg/l 4,8 välja mg/l 4,1 Puh.efekt % 14,6 Üld N sisse mg/l 50,2 välja mg/l 25,4 Puh.efekt % 49,4 pH sisse mg/l 6,68 välja mg/l 6,49 KHT sisse mg/l 1640 välja mg/l 160 Puh.efekt % 90,2



87

6.6.1.9 Urge


6.6.1.10 Vilivere


6.7 SADEMEVEEKANALISATSIOON Kohila valla sademeveekanalisatsioon on osaliselt välja ehitatud. Põhiliselt juhitakse sademevesi kraavidesse. Kohila alevis juhitakse sademevesi mööda kraave Keila jõkke ning Hageri alevikus Maidla jõkke. Ühiseesvoole peab kas riik või kohalik omavalitsus korras hoidma. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2003. a korraldusele nr. 243-K “Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” on Kohila vallas riigi poolt hooldatavaks ühiseesvooluks ainult Maidla jõgi Harju-Rapla maakonna piirist kuni Kernu-Kohila mnt truubist 4,78 km kaugusele (kokku 10,4 km). Kohila alev

Sademeveekanalisatsioon on alevis osaliselt välja ehitatud järgmistes kohtades: 1. Viljandi mnt äärse ala sadeveekanalisatsioon puudulik. Vaja renoveerida ja

laiendada olemasolev võrk. Topogeodeetiline alusplaan olemas. 2. Aia ja Nimeta tn ning nende vahelise ala sadeveekanalisatsioon sisuliselt olematu.

Topogeodeetiline alusplaan olemas. Sadeveekanalisatsioon vaja korralikult välja ehitada.

3. Keskväljaku sademevete ärajuhtimiseks on AS Eesti Projekt koostanud projekti 2003. aastal. Süsteem on tänaseks välja ehitatud. Kuna Keskväljaku ümbruses olevatel majadel ja Vabaduse tn 1 majal on probleeme sademeveega, siis tuleks kaaluda võimalust sademeveed juhtida eelpool nimetatud süsteemi.

4. OÜ Contractori välja ehitatud sademeveesüsteem kulgeb mööda Lõuna tn, minnes Viljandi mnt alt läbi Rohelisele põik tänavale. Sademevee väljavool toimub Keila jõkke. Puudub puhastus. Sellesse sademeveesüsteemi juhivad ka osad elanikud oma reovee, mis suubub puhastamata Keila jõkke.

5. Kohila staadionile on koostatud OÜ PB Sille poolt sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži projekt. Tänaseks on vastav projekt välja ehitatud. Sademevee väljavool toimub kraavi ja sealt edasi Keila jõkke.

6. Luha tn on elanikud endale ise ehitanud sadeveesüsteemi, mis kulgeb torus ja kraavis ning suubub lõpuks Keila jõkke.

Probleemsemad kohad, kus on sademevee probleemid: Männiku tänav, Pargi puurkaev ja selle ümbruses olevad majad, Kuke tänav ning Hommiku tänav. Ka Turu ja Kapa tn piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon. Suurvee perioodil on tänavad ja nende vahelised alad üleujutatud. Vajalik välja ehitada sadeveekanalisatsiooni võrk. Topogeodeetiline alusplaan on olemas. Mitmes kohas on elanikud ise ehitanud ilma projektita drenaaži (Välja, Kalda, Nurme tn ja Nõmme tee) ja juhtinud sadevett jõkke. Kohati on drenaaži ühendatud ka septikuid (näit.Välja tn- uute majaomanike kaebused), st et juhitakse reovett jõkke. Uutes arenduspiirkondades juba ette näha vajadusel sademeveekanalisatsioon.



88

Prillimäe, Salutaguse, Hageri, Sutlema, Aespa ja Vilivere piirkond

Paljudes piirkondades on rajatud nõukogude ajal tehtud maaparandusprojektide raames drenaažisüsteeme. Drenaažisüsteemide seisukord on teadmata. Sademeveed tuleb ära juhtida kraavide baasil. Liigvesi on probleemiks praktiliselt kõikjal vallas, vihmaveed tuleb ära juhtide kraavide baasil. Sademevee süsteemide skeem on toodud Kohila alevi kohta.

6.8 PROBLEEMID ÜHISKANALISATSIOONISÜSTEEMIS Kohila valla ühiskanalisatsiooni põhipuuduseks on reoveepuhastite ebeefektiivsus. Asulates on reoveepuhastid vanad ning peaaegu täielikult amortiseerunud. Vanad kanalisatsioonivõrgud on rajatud ca 20 aastat tagasi peamiselt asbesttsement ja keraamilistest torudest halva ehituskvaliteediga. Vanad kanalisatsioonikaevud (ja ka vanad torustikud) pole veetihedad ning seetõttu on suurveeajal kanalisatsioonivõrkudes suur kogus lisavett, mis põhjustab suurt hüdraulilist koormust olemasolevatele puhastitele.

6.8.1.1 Aespa

• Ühiskanalisatsioonisüsteem puudub.

6.8.1.2 Hageri

• Puhastusseade on amortiseerunud.

6.8.1.3 Kohila

• Puhastusseade on amortiseerunud; • Ühiskanalisatsiooniga liitunute madal protsent; • Peapumpla on amortiseerunud; • Kanalisatsioonitorustikud vajavad kohati renoveerimist; • Sademevee probleemid.

6.8.1.4 Lohu


6.8.1.5 Masti


6.8.1.6 Prillimäe

• Puhastusseade on amortiseerunud; • Kanalisatsioonitorustike olukord on halb; • Reoveepumpla on amortiseerunud.



89

6.8.1.7 Salutaguse

• Puhastusseade vajab kaasajastamist; • Kanalisatsioonitorustikud on halvas seisukorras; • Enamus inimesi on kanaliseerimata.

6.8.1.8 Sutlema

• Puhastusseade puudub, biotiigid ei ole võimelised reovett puhastama; • Kanalisatsioonitorustikud on halvas seisukorras; • Enamus inimesi on kanaliseerimata.

6.8.1.9 Urge


6.8.1.10 Vilivere




90



91

7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

Kohila valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega; • VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund; • Enamus veevõrgu peatorudest on amortiseerunud või ületamas oma kasutusiga; • Puukaevpumplates puudub veetöötlus (Prillimäe); • Reoveepumplad on kohati amortiseerunud (Kohila peapumpla); • Kanalisatsioonisüsteemis toimub eeldatavalt nii filtratsioon kui infiltratsioon, kuid

konkreetsed andmed puuduvad; • Kohila alevis, kus asustustihedus ning seega ka asustuse keskkonnamõju on suurim, on

kanalisatsioonivõrk välja ehitatud ainult 43% alevi elanikele; • Reoveepuhastid on amortiseerunud või ületamas oma kasutusiga; • Biotiigid on enamasti muda täis, nende kaldad on võsastunud; • Lohu, Masti, Aespa ja Vilivere külas puudub ühiskanalisatsiooni- ja

veevarustussüsteem. Keskkonnamõjudega • Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk ei ole veetihe; • Osa elanikkonnast ei ole varustatud ühiskanalisatsiooni teenusega (kasutatakse

kogumiskaeve); • Reovee filtreerumine pinnasesse ohustab veekvaliteeti salvkaevudes; • Reoveepuhastid on kohati täiesti amortiseerunud, suur keskkonnareostuse oht. Majanduslike aspektidega • Veetöötluse rajamise vajadus ja perspektiivne kulu; • Vee ja olmereovee torustiku rajamise ja renoveerimise maksumus; • Reoveepuhastite rajamisel arvestada maksimaalselt perspektiivsete majanduslike

tulemustega. Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK- süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud: • joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC aastaks 2007;

• Suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 ning Euroopa Ühenduse asula reovee direktiivile nr 91/271.

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant: • Valla rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest;



92

• Vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust;

• Elanikkonna hüvedest; • Vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest. Konsultant jagab arengukava käigus ettenähtavad tööd kahte järku: lühi- ja pikaajalisse programmi. Lühiajalises programmis tehtavate tööde finantseerimiseks on 2005. aastal koostatud rahastamistaotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile (CF). Kogu investeeringute summas katab abiraha 85% ja 15% on vajalik kaasfinantseerida Kohila vallal. Pikaajalise programmi tööde finantseerimisallikateks on suuremas osas omavalitsuse ja juriidiliste isikute rahalised vahendid, lisaks toetatakse investeeringuid käivituvate struktuurifondidega. Investeeringuprojektid koostatakse 12 aastaks 2007-2018, millest: 2007-2010 on lühiajaline investeeringute programm; 2011-2018 on pikaajaline investeeringute programm.

7.1 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

7.1.1 Aespa

7.1.1.1 Veevarustussüsteem

Aespa külas puudub praegusel ajal ühisveevarustussüsteem. Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada ühisveevarustussüsteem, rajada puurkaevpumplad ja ühendada need ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.1.2 Kanalisatsioon

Aespa külas puudub praegusel ajal ühiskanalisatsioonisüsteem. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada kanalisatsioonisüsteem (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) ning juhtida reovesi uude rajatavasse Saku puhastisse. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.2 Hageri


Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb



93

tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke. Hageri küla 1995. a rajatud biorootorseade vajab tehnoloogilise režiimi täiustamist, täiendavat seadistamist ja hoolduse tõhustamist. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.3 Kohila


Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Kohila ühisveevarustussüsteem jääb toimima praeguste puurkaevpumplate baasil ka perspektiivis, kuna ühe kontsentreeritud O-C veehaarde ja veetöötluse rajamine ei ole tehniliselt võimalik. Selleks oleks vajalik teostada O-C veevarude ümberhindamine sobiva kontsentreeritud veehaarde asukoha leidmiseks. Samas on juba 1998.a. põhjaveevarude hinnangu uuringus hoiatatud, et O-C veekompleksi puhul on selleks vajalik suurem ala, kuna kontsentreeritud veehaardes on piesomeetrilise veetaseme alanemine ülemääraselt suur (puurkaevpumpasid peab allapoole laskma, vee dünaamiline veetase sügaval, pumpamise kulud suurenevad jne). Mõju avaldab depressioonilehtri kujunemisele ka teiste veehaarete veevõtt, näit. Saku. Uute arenduspiirkondade veevarustussüsteem ühendatakse Kohila aleviga ühtsesse süsteemi. Vajadusel rajatakse täiendavalt juurde puurkaevpumplaid, et võimaldada kõigile elanikele stabiilne ja töökindel süsteem. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Vajalik on veetöötlusseadmete paigaldamine rauaärastuseks. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke. Kohila ühtsesse ühiskanalisatsioonisüsteemi tuleb ühendada ka Lohu, Masti, Urge ja Salutaguse külade uued planeeringualad ja Prillimäe alevik.. Olemasolev OXYD-180 reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist/uuendamist. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.



94

7.1.4 Lohu


Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Kogu küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada ühisveevarustussüsteem ja ühendada Kohila alevi ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Käesoleval ajal Lohu külas kanalisatsioonisüsteem puudub. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada kanalisatsioonisüsteem (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) ning reovesi juhtida Kohila puhastile. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.5 Masti


Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada Kohila alevi ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Käesoleval ajal Masti külas kanalisatsioonisüsteem puudub. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada kanalisatsioonisüsteem (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) ja reovesi juhtida Kohila puhastile. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.6 Prillimäe

7.1.6.1.1 Veevarustussüsteem

Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid. Konsultant käsitleb alternatiivseid projekte veevarustussüsteemide osas:



95

Alternatiiv 1. Linnu puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr 8154) kasutusele võtmine ja veetöötluse rajamine Alternatiivi eelisteks on:

- Tagatakse joogiveekvaliteedi nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis; - Likvideeritakse sanitaarkaitsetsoonita puurkaev, millega välditakse

põhjavee reostuse oht; - Langeb ära ühendustorustiku rajamisega kaasnev keskkonnamõju.

Alternatiivi puudusteks on:

- Ei ole teada olemasoleva puurkaevu seisukord; - Täiendava veetorustiku rajamine puurkaevpumplani; - Puurkaevu veekvaliteeti ei ole piisavalt pikaajaliselt uuritud; - Nõuetekohase sanitaarkaitsetsooniga uue asenduspuurkaev-pumpla

rajamine.

Investeeringute vajadus

• Likvideeritakse olemasolev puurkaevpumpla ja puurkaev nr 8148; • Uue süvaveepumba paigaldamine pumplasse; • Pumpla elektrisüsteemi väljavahetamine; • Pumplasiseste torustike väljavahetamine sh veemõõdusõlmede vahetamine; • Veetöötlusseadmete rajamine; • Kõik vanad seadmed demonteeritakse; • Pumplahoone rekonstrueerimine; • Veetorustiku rajamine uue pumplani. Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~2 057,0 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%. Alternatiiv 2. Prillimäe ühisveevarustussüsteemi ühendamine Salutaguse ühisveevarustussüsteemiga, mis baseerub Prillimäe rekonstrueeritaval puurkaevpumplal (Linnu). Alternatiivi eelisteks on:

- Tagatakse joogiveekvaliteedi nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis mõlemas asulas;

- Võimaldab Salutaguse puurkaev-pumpla väljalülitamise ja jätta ta kasutusele reservpuurkaevuna;

- Likvideeritakse sanitaarkaitsetsoonita puurkaev, millega välditakse põhjavee reostuse oht;

- Väiksem arv puurkaeve vähendab potentsiaalset reostusohtu põhjaveele. Alternatiivi puudusteks on:

- Ei ole teada olemasoleva puurkaevu nr 8154 seisukord; - Täiendava veetorustiku rajamine puurkaevpumplani; - Ühendustorustiku rajamine Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca

965 m), millega kaasneb keskkonnamõju.



96

- Prillimäele nõuetekohase sanitaarkaitsetsooniga uue asenduspuurkaev-pumpla rajamine;

- Perspektiivsed ekspluatatsioonikulud on suuremad, kui alternatiivil 1. Investeeringute vajadus

• Samad investeeringud, mis eelmise alternatiivi puhul; • Ühendustorustik Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca 965 m). Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~4 897,8 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%. Alternatiiv 3. Prillimäe ühisveevarustussüsteemi ühendamine Salutaguse ühisveevarustussüsteemiga, mis baseerub Salutaguse rekonstrueeritaval puurkaevpumplal. Alternatiivi eelisteks on:


- Võimaldab Prillimäe olemasoleva (Keskuse) puurkaevpumpla likvideerida. Alternatiivi puudusteks on:

- Täiendava veetorustiku rajamine puurkaevpumplani; - Prillimäele on vajalik nõuetekohase sanitaarkaitsetsooniga

asenduspuurkaevu rajamine (reservpuurkaev); - Salutaguse puurkaev-pumpla ümberinstalleerimine; - Ühendustorustiku rajamine Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca

965 m), millega kaasneb keskkonnamõju. Investeeringute vajadus

• Salutaguse puurkaevpumpla hoone ehitamine; • Salutaguse puurkaevpumpla ümberinstalleerimine; • Uue filtriseadme paigaldamine; • Ühendustorustik Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca 965 m). Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~4 897,8 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%.


Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke. Prillimäe aleviku reoveepuhasti on tänaseks amortiseerunud ega taga nõuetekohast reoainete kontsentratsiooni väljundil. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid. Konsultant käsitleb alternatiivseid projekte reoveepuhasti rekonstrueerimise osas:



97

Alternatiiv 1. Rekonstrueeritakse/uuendatakse olemasolev reoveepuhasti Alternatiivi eelisteks on:

- Tagatud on eeldatavalt nõuetekohane puhastusaste BHT7, heljumi, lämmastiku ja fosfori osas;

- Heitveest tingitud kahjulike mõjude vähenemine keskkonnale. Alternatiivi puudusteks on:

- Vajalikud suuremahulised rekonstrueerimistööd; - Täiendava geomembraanpõhjaga biotiigi rajamine; - Säilib põhjavee reostusoht Prillimäe puhastist väljuva heitveega, mille

suublaks on karstipiirkonna pinnas; - Täiendava maa vajadus biotiigi rajamiseks.

Investeeringute vajadus

• Prillimäe aleviku puhastusseadmed BIO-50 ja BIO-25 vajavad suuremahulist rekonstrueerimist (praktiliselt uue ehitamist), seadmete uuendamist ja geomembraanpõhjaga järelpuhastuse biotiikide rajamist.

Prillimäe reoveepuhasti peab praeguste hinnangute kohaselt vastu võtma perspektiivset keskmist vooluhulka koos infiltratsiooniveega (20%) –57 m3/d. • Orgaaniline reostuskoormus BHT7-25 kg/d • Orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides-415 ie • Üldlämmastik Nüld-5,0 kgN/d • Üldfosfor Nüld-2,8 kgP/d • Heljum-25 kg/d Puhastusprotsessis tekkiv jääkmuda kogutakse tihendisse-kogumiskaevu, lõppkäitluseks veetakse tihendatud muda paakautoga Kohila puhastile. Puhasti rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on ~3 705 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%. Alternatiiv 2. Prillimäe aleviku reovee suunamine Kohila alevi puhastile Alternatiivi eelisteks on:

- Tagatud on eeldatavalt nõuetekohane puhastusaste BHT7, heljumi, lämmastiku ja fosfori osas;

- Heitveest tingitud kahjulike mõjude vähenemine keskkonnale; - Ei toimu maakasutuse suurenemist; - Vähenevad tööjõukulud võrreldes üksikpuhastiga; - Väheneb saastetasu maksumus võrreldes üksikpuhastiga; - Võimaldab täiendavate klientide liitumist Prillimäe ja Urge piirkondadest; - Tagatakse puhastusprotsessis tekkiva jääkmuda nõuetekohane käitlus, mis

tagab selle kasutamise põllumajanduses.




98

- Suurenevad pumpamiskulud Prillimäelt; - Täiendava reovee ärajuhtimistorustiku rajamine koos pumpla

ümberinstalleerimisega. Investeeringute vajadus

• Survetorustiku rajamine Prillimäelt Urge külani ca 0,8 km; • Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine ca 1,51 km ulatuses; • Prillimäe reoveepumpla ümberinstalleerimine. Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~6 538,5tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%.

7.1.7 Salutaguse


Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid. Alternatiiv 1. Salutaguse iseseisev veevarustussüsteem Alternatiivi eelisteks on:

- Tagatakse joogiveekvaliteedi nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Alternatiivi puudusteks on:

- Pumplahoone puudub; - Puurkaevu šahtis on kevadel vesi sees, maa-aluses pumplas on

niiskuseprobleemid. Investeeringute vajadus

• Vajalik oleks maapealse soojustatud üheastmelise pumpla ehitamine, kuhu paigutada veetöötlusseadmed, hüdrofoorid ja muud vajalikud veetootmise seadmed;

• Pumplahoone oleks vaja ümbritseda piirdeaia ja väravaga.

Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~380 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%.

Alternatiiv 2. Prillimäe ühisveevarustussüsteemi ühendamine Salutaguse ühisveevarustussüsteemiga, mis baseerub Prillimäe rekonstrueeritaval puurkaevpumplal (Linnu).



99

Alternatiivi eelisteks on: - Tagatakse joogiveekvaliteedi nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis

mõlemas asulas; - Võimaldab Salutaguse puurkaev-pumpla väljalülitamise ja jätta ta

kasutusele reservpuurkaevuna; - Likvideeritakse sanitaarkaitsetsoonita puurkaev, millega välditakse

põhjavee reostuse oht; - Väiksem arv puurkaeve vähendab potentsiaalset reostusohtu põhjaveele.


- Ei ole teada olemasoleva puurkaevu seisukord; - Täiendava veetorustiku rajamine puurkaevpumplani; - Ühendustorustiku rajamine Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca

965 m), millega kaasneb keskkonnamõju; - Prillimäele nõuetekohase sanitaarkaitsetsooniga uue asenduspuurkaev-

pumpla rajamine. Investeeringute vajadus

• Samad investeeringud, mis eelmise alternatiivi puhul; • Ühendustorustik Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca 965 m). Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~4 897,8 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%. Alternatiiv 3. Prillimäe ühisveevarustussüsteemi ühendamine Salutaguse ühisveevarustussüsteemiga, mis baseerub Salutaguse rekonstrueeritaval puurkaevpumplal. Alternatiivi eelisteks on:


- Likvideeritakse sanitaarkaitsetsoonita puurkaev, millega välditakse põhjavee reostuse oht;

- Võimaldab Prillimäe olemasolevad puurkaevpumplad likvideerida. Alternatiivi puudusteks on:

- Prillimäele on vajalik nõuetekohase sanitaarkaitsetsooniga asenduspuurkaevu rajamine, mis jääks reservpuurkaevuks;

- Täiendava veetorustiku rajamine puurkaevpumplani; - Salutaguse puurkaev-pumpla ümberinstalleerimine; - Ühendustorustiku rajamine Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca

965 m), millega kaasneb keskkonnamõju. Investeeringute vajadus

• Salutaguse puurkaevpumpla ümberinstalleerimine; • Maapealse pumplahoone rajamine; • Uue filterseadme paigaldamine; • Ühendustorustik Prillimäe veevõrgust Salutaguse veevõrguni ( ca 965 m).



100

Alternatiivi hinnanguline maksumus on ~4897,8 tuh EEK. Hind ei sisalda käibemaksu (18%) ega projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad projekti maksumusest 25%.


Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke. Reoveepuhasti vajab renoveerimist. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.8 Sutlema


Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida ja laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Ühiskanalisatsioonisüsteemide parendamiseks tuleb rekonstrueerida ja laiendada (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) kanalisatsioonitorustikke. Sutlema küla reoveepuhasti on 1980-ndatel aastatel rajatud 2xBIO-25, mis ei tööta 1996.a alates, biotiigid on tänaseks amortiseerunud. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.1.9 Vilivere


Vilivere külas puudub praegusel ajal ühisveevarustussüsteem. Ühisveevarustuse põhiprobleemide lahendusel ei ole alternatiivseid lahendusi. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada ühisveevarustussüsteem, rajada puurkaevpumplad ja ühendada need ühtsesse süsteemi. Tarbijatele paigaldada veemõõtjad ja tagada Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele vastav joogivesi tarbijakraanis. Lahendada tuleb tuletõrjeveevarustus. Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.


Vilivere külas puudub praegusel ajal ühiskanalisatsioonisüsteem. Küla tiheasustuspiirkonnas tuleb välja ehitada kanalisatsioonisüsteem (sh rajada vastavalt vajadusele reovee ülepumplaid) ning juhtida reovesi uude rajatavasse Saku puhastisse.



101

Kõikideks antud probleemide lahenduseks nähakse ette käesolevas arengukavas investeerimisprojektid.

7.2 ALTERNATIIVIDE HINDAMINE Põhieeldused ja –kriteeriumid, millele saab tugineda alternatiivide lõplikul valikul on järgmised: - Alternatiivide rakendamisel eeldatavad investeeringumaksumused ja

hilisemad ekspluatatsioonikulud - Keskkonnakaitselised aspektid - Senised kogemused

7.2.1.1 Prillimäe

Põhieeldused ja –kriteeriumid, millele tugineda lõplikul valikul ühisveevarustussüsteemi osas on:

- Alternatiivide rakendamisel eeldatavad investeeringumaksumused ja hilisemad ekspluatatsioonikulud;

Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes õigusaktidest lähtuvate nõuete tagamisele, tehnilis-majanduslikele kaalutlustele ja keskkonnakaitselistele aspektidele, optimaalseimaks lahenduseks Alternatiiv 1.Linnu puurkaevpumpla (puurkaevu katastri nr

8154) kasutusele võtmine ja veetöötluse rajamine

Põhieeldused ja –kriteeriumid, millele tugineda lõplikul valikul reoveepuhasti osas on:


- Keskkonnakaitselised aspektid; - Alternatiivi 2 puhul lõppeb Prillimäel heitvee juhtimine karstiala

pinnasesse, millega väheneb vähekaitstud põhjaveega alal põhjavee reostumise oht;

- Alternatiiv-1 korral säiluvad riskid keskkonna ja põhjavee reostamiseks; - Puhasti renoveerimise miinuseks on suuremahuliste rekonstrueerimistööde

vajalikkus. - Alternatiivi 1 korral on ekspluatatsioonikulud suuremad.

Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes õigusaktidest lähtuvate nõuete tagamisele, tehnilis-majanduslikele kaalutlustele ja keskkonnakaitselistele aspektidele, optimaalseimaks lahenduseks Alternatiiv 2. Prillimäe aleviku reovee suunamine Kohila

alevi puhastile.

7.2.1.2 Salutaguse

Põhieeldused ja –kriteeriumid, millele tugineda lõplikul valikul ühisveevarustussüsteemi osas on:


- Keskkonnakaitselised aspektid.



102

Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes õigusaktidest lähtuvate nõuete tagamisele, tehnilis-majanduslikele kaalutlustele ja keskkonnakaitselistele aspektidele, optimaalseimaks lahenduseks Alternatiiv 1. Salutaguse iseseisev veevarustussüsteem

7.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku: • Lühiajaline investeeringuprogramm (2007-2010) • Pikaajaline programm (2011-2018) Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. Vastavalt valitud investeeringutele tuleks Konsultandi hinnangul lülitada ÜVK väljaarendamise programmi aastaiks 2007-2018 järgmised projektid. • Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus • Projekt B: Veevõrgu renoveerimine/rajamine • Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine • Projekt D: Reoveepuhastite renoveerimine/rajamine

7.3.1 Aespa

Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus. Arengukavas nähakse ette Aespa külla kolme puurkaevpumpla rajamist küla ühisveevarustussüsteemi välja ehitamiseks. Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette kogu Aespa küla tiheasustuspiirkonna ühisveevarustussüsteemi välja ehitamist. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette kogu Aespa küla tiheasustuspiirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi välja ehitamist ja reovee suunamist uude rajatavasse Saku puhastisse.

7.3.1.1 Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/ veetöötlus.

Praegusel ajal puudub Aespa külas ühisveevarustussüsteem. Arengukavas nähakse ette rajada Aespa külla 3 puurkaevpumplat. Konsultant näeb ette järgmiste tööde tegemise puurkaevu osas: • Uue süvaveepumba paigaldamine; • Uue veetöötlusseadme paigaldamine (17 m3/h); • Veereservuaaride paigaldamine (2*150 m3); • Kahe survetõstepumpla rajamine ja ühe tuletõrjeveepumba paigaldamine; • Pumplasisese toruarmatuuri ja torude paigaldamine; • Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine.



103

II astme pumpla ja reservuaarid II astme pumpla rajatakse ühele puurkaevpumplale kolmest. Konsultandi hinnangul on otstarbekas komplekteerida II astme pumpla kahest tsentrifugaalpumbast, lisaks ühest vajaliku toodanguga tuletõrjepumbast. Põhiliselt oleks töös üks pump. II astme pumpade tööd hakkavad juhtima pumplasse paigaldatavad sagedusmuundurid. Sagedusmuundurid paigaldatakse kõigile pumpadele eraldi. Veevarustuspumpade parameetrid oleksid järgmised: Toodang: Q=56,5 m3/h Tõstekõrgus: H=30 m Võimsus P=5,5 kW Aespa küla puurkaevpumplale tuleb rajada kahesektsiooniline raudbetoonist veereservuaar 2*150 m3. Reservuaar varustatakse sissepääsuks vajalike redelite ja platvormiga. Reservuaaridesse paigaldatakse nivooandurid, mis hakkavad reguleerima puurkaevu süvaveepumba tööd. Veetöötlusseadmed Aespa küla põhjavees on suurem raua ja mangaani sisaldus. Seetõttu on vajalik puurkaevpumplasse paigaldada raua ja mangaani ärastusseadmed. Filterseadme tehnilised näitajad: Q= 17 m3/h H= 30 m vs Koos veetöötlusseadmete ja uute II astme pumpade paigaldamisega on vajalik sisestada ka pumplasisene toruarmatuur. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt A1. Puurkaevpumplate rajamine • Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

Projekt A2. Veetöötluse rajamine • Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele lühiajalises programmis

aastatel 2007-2010

7.3.1.2 Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine

Projekti käigus rajatakse ühisveevarustussüsteem Aespa küla tiheasustuspiirkonda. Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega.



104

Tuletõrjehüdrantide paigaldamisel kasutatakse T-tüüpi maapealse paigutusega tuletõrjehüdrante või seinahüdrante. Vähim toru läbimõõt, millele on lubatud hüdranti ühendada on DN90. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Aespa küla elanikel liituda

ühisveevarustussüsteemiga; • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Madalamate kaevude sulgemine vähendab tervise- ja keskkonnariski. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt B2. Veevõrgu rajamine • Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 • Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018

7.3.1.3 Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine

Projekti käigus rajatakse kanalisatsioonivõrk Aespa küla tiheasustuspiirkonda. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reovee ülepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Aespa küla elanikel liituda

ühiskanalisatsioonisüsteemiga; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine lühiajalises programmis 2007-2010 • Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine pikaajalises programmis 2011-2018

7.3.2 Hageri

Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise ja laiendamise. Veevõrgu renoveerimise tulemusena saab garanteerida, et ka kõige kaugematesse võrgu puntidesse jõuab piisava survega kvaliteetne joogivesi.



105

Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette kanalisatsioonivõrgu laiendamine. Projekt D. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette olemasoleva reoveepuhasti renoveerimine/täiustamine. Jääkmuda töötlemine toimub Kohila reoveepuhastis.


Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist ja laiendamist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast) plast (PE vm) torudest. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Kasu projekti juurutamisest: • Luuakse võimalus liituda ühisveevärgi teenusega täiendavalt majapidamistel, mis on

seni olnud ühisveevarustussüsteemita; • Veekvaliteet paraneb kõikidel küla ühisveevärgi teenuse tarbijatel; • Küla veevõrgu töökindlus tõuseb. Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 Projekt B2. Veevõrgu laiendamine • Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018


Arengukava raames nähakse ette kanalisatsioonivõrgu laiendamine. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava



106

kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reovee ülepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus täiendavalt liituda elanikel, kelle käesoleval ajal

ühiskanalisatsioonisüsteem puudub; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks. Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine pikaajalises programmis 2011-2018

7.3.2.3 Projekt D. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine

Arengukava raames nähakse ette olemasoleva reoveepuhasti töö efektiivistamine. Puhasti töö efektiivistamiseks asendatakse olemasolev väikese tootlikkusega kompressor suurema tootlikkusega kompressoriga (toodang 1 m3/min), mis toidab nii õhktõstukit ja kui ka rootorialuse mahuti aeratsioonidifuusoreid. Kasutatakse torukujulisi isesulguvate avadega (kummimembraaniga) õhudifuusoreid YL-275 jõudlusega 3…6 m3/h – 10 tk, millised asetsevad paigaldataval õhumagistraaltorustikul paari kaupa 0,8-1 m sammuga. Seega muudetakse biorootori alune ruum aerotankiks ja biorootor hakkab tööle kui uputatud biofilter, mis saab aeratsiooni tulemusel täiendavat hapnikku. Biorootori ketastelt irdunud biokile hoitakse hõljuvas olekus ja see hakkab toimima aktiivmudana. Aktiivmuda hoitakse retsirkulatsioonis õhktõstuki abil, mis haarab selle järelsetiti mudataskust ja tõstab selle eelsetitisse - septikusse. Meetme rakendamisega väheneb oluliselt eemaldamist vajava jääkmuda hulk. Jääkmuda eelsetitist eemaldatakse vastavalt vajadusele paakautoga. Eemaldatud muda lõppkäitluseks – komposteerimiseks – veetakse see Kohila puhasti komposteerimisväljakule.

Renoveeritava puhasti arvutuslikud parameetrid on: Q=28,0 m3/d. BHT7= 14 kg/d HA=14 kg/d Nüld=2,8 kg/d Püld=0,5 kg/d

Kasu projekti juurutamisest: • Tagatakse reovee nõuetekohane puhastus; • Väheneb põhjavee reostumise oht.



107

Projekt D1. Reoveepuhasti renoveerimine • Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-

2010

7.3.3 Kohila

Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus. Arengukavas on ette nähtud Kohila alevis reservuaari ja II astme pumpla välja ehitamine Kasekopli puurkaevpumplale. Vastavalt veehaardekompleksi ümberprofileerimisele (üheastmelisest kaheastmeliseks) nõuavad väljavahetamist automaatikaseadmed, sealhulgas hüdrofooride väljavahetamine II astme pumpla tööd perspektiivis reguleerivate sagedusmuunduritega. Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise ja laiendamise. Veevõrgu renoveerimise tulemusena saab garanteerida, et ka kõige kaugematesse võrgu punktidesse jõuab piisava survega kvaliteetne joogivesi. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimise ja laiendamise. Projekti mahus renoveeritakse või vahetatakse välja amortiseerunud, ebapiisavate kalletega või halva ehituskvaliteediga torud vältimaks maksimaalset lisavee kogus ühiskanalisatsioonis. Projekt D. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette reoveepuhasti renoveerimise/uue rajamise. Täpsemalt on seda alapunkti käsitletud peatükis 9.

7.3.3.1 Projekt A. Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/ veetöötlus.

Arengukavas on ette nähtud Kohila alevis reservuaari ja II astme pumpla välja ehitamine Kasekopli puurkaevpumplale. Pumpla hoone rekonstrueerimist ei vaja. Vastavalt veehaardekompleksi ümberprofileerimisele (üheastmelisest kaheastmeliseks) nõuavad väljavahetamist automaatikaseadmed, sealhulgas hüdrofooride väljavahetamine II astme pumpla tööd perspektiivis reguleerivate sagedusmuunduritega. Konsultant näeb ette järgmiste tööde tegemise puurkaevu osas: • Uue süvaveepumba paigaldamine; • Uute veetöötlusseadmete paigaldamine (14 m3/h); • Veereservuaaride paigaldamine (2x100 m3); • Kahe survetõstepumpla rajamine ja ühe tuletõrjeveepumba paigaldamine; • Pumplasisese toruarmatuuri paigaldamine; • Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine. Veetöötlusseadmed paigutatakse ühte ruumi puurkaevpumpla päise ja II astme pumplaga. Pumpla kaugvalve- ja häireseadmed ühendatakse ühtsesse süsteemi veetöötlusseadmete ja II astme pumplaga.



108

Veetöötlusjaama territooriumile rajatakse kahesektsiooniline raudbetoonist veereservuaar 2x100 m3. Reservuaari välisseinand soojustatakse ja kaetakse profiilplekiga, lagi soojustatakse ning rajatakse puitkandekonstruktsioonil profiilplekist kaldkatus. Reservuaar varustatakse sissepääsuks vajalike redelite ja platvormiga. Reservuaaridesse paigaldatakse nivooandurid, mis hakkavad reguleerima puurkaevu süvaveepumba tööd. II-astme pumplasse näeme ette kaks survetõstepumpa. Lisaks on arvestatud ühe tuletõrjeveepumbaga, mis on käivitatav nii automaatselt (kontrolleritega) kui avariiolukorras käsitsi. Pumpade eeldatavad parameetrid on järgnevad: Kasekopli II aste: • II-astme peapump: Q = 20 m3/h, H = 50 m, P = 5,5 kW; • II-astme teine pump: Q = 20 m3/h, H = 50 m, P = 5,5 kW. • Tuletõrjepump: Q = 36 m3/h, H = 50 m, P = 11,0 kW. Koos veetöötlusseadmete ja uute II astme pumpade paigaldamisega sisestatakse pumplasisene toruarmatuur. Torustiku ehitamisel kasutada roostevaba terast. II astme pumplasse nähakse ette vastavalt elektriprojektile ühtne peakilp, mis on ühendatud kõigi süsteemide elektrivarustusega. II astme pumpade tööd hakkavad juhtima pumplasse paigaldatavad sagedusmuundurid. Sagedusmuundurid paigaldatakse kõigile pumpadele eraldi. Võrkuantavaks rõhuks peab olema tagatud 4 bar.



109

põhipump (20 m³/h)

2. pump (20 m³/h)

tuletõrjepump (36 m³/h)

MahutidFiltrid

Q=14 m³/h2*100 m³

II astme pumbad

kanalisatsiooni

Kohila, Masti ja Lohu veevõrku (max: 20 m³/h)

Kasekopli puurkaevpumpla

süvaveepump: Q=14 m³/h

Toorvesi

Joogivesi

Uhtevesi

Joonis 7.1 Kohila Kasekopli veehaarde veevarustussüsteemi üldskeem

Kasu projekti juurutamisest: • Veekvaliteet paraneb kõikidel küla ühisveevärgi teenuse tarbijatel; • Küla veevõrgu töökindlus tõuseb. Projekt A1. Puurkaevpumpla renoveerimine • Projekt A1-1.Kasekopli puurkaevpumpla renoveerimine lühiajalises programmis

aastatel 2007-2010 Projekt A2. Veetöötluse rajamine • Projekt A2-1.Veetöötluse rajamine Kasekopli puurkaevpumplasse lühiajalises

programmis aastatel 2007-2010

7.3.3.2 Projekt B: Veevõrgu renoveerimine/rajamine

Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist ja laiendamist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast) plast (PE vm) torudest. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita



110

juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Tuletõrjehüdrantide paigaldamisel kasutatakse T-tüüpi maapealse paigutusega tuletõrjehüdrante või seinahüdrante. Vähim toru läbimõõt, millele on lubatud hüdranti ühendada on DN90. Kasu projekti juurutamisest: • Luuakse võimalus liituda ühisveevärgi teenusega täiendavalt majapidamistel, mis on

seni olnud ühisveevarustussüsteemita; • Veekvaliteet paraneb kõikidel alevi ühisveevärgi teenuse tarbijatel; • Alevi veevõrgu töökindlus tõuseb. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

Projekt B2. Veevõrgu rajamine • Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 • Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018


Arengukava raames nähakse ette olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja laiendamine. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reovee ülepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus täiendavalt liituda elanikel, kelle käesoleval ajal

ühiskanalisatsioonisüsteem puudub;



111

• Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks. Projekt C1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine • Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine lühiajalises programmis 2007-2010 Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine lühiajalises programmis 2007-2010 • Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine pikaajalises programmis 2011-2018


Arengukava näeb ette reoveepuhasti renoveerimise/ rajamise. Kohila reoveepuhasti kohest renoveerimist, mille taotlus esitati ka KIK-le, on käsitletud peatükis 9. 2010- ks aastaks kavandatav reoveekäitluse tehnoloogiline skeem sisaldab endas järgnevaid põhielemente:

• purgimissõlm; • reovee mehaanilist eelpuhastust peenvõrel; • reovee eelsetitamist ja keskendamist vastavalt rekonstrueeritavates OXYD-

tüüpi puhastite mahutites; • reovee bioloogilist käitlust reoainete lagundamiseks, stabiliseerimiseks ja

lämmastikuühendite nitrifitseerimiseks; • bioloogilist lämmastikuärastust denitrifikatsiooniprotsessis anoksilistes

mahutites; • bioloogilist ja vajadusel täiendavat keemilist fosforiärastust; • vineeritööstuse puiduleotamise basseinide eelnevalt lokaalse mehaanilise

puhasti läbinud tühjendusvee vastuvõtuks (ühekordne kogus 1 500 m3/d) ja hajutatud juhtimiseks puhastile kasutatakse vahemahutina kahte esimest biotiiki üldpinnaga 1100 m2 ja üldmahuga 1 100 m3 vee sügavusel tiikides 1 m;

• esimesed biotiigid lahutatakse järelpuhastuse 3-6 tiigist, leotusvee pumpamiseks tiikidest puhasti eelsetitisse rajatakse nende juurde iseankurdava PA-VE kaevuga kompaktpumpla, mis on varustatud ühe sukelpumbaga tootlikkusega kuni 20 m3/h, tõstekõrgusega 15 m vs, basseinide tühjendusperioodidel tõuseb keskmine vooluhulk puhastile 54 m3/h;

• jääkmuda tihendamist, mehaanilist veetustamist ja komposteerimist koos täiteaine (turvas, puukoor, puiduhake vm) lisamisega;

• rakendatakse järelpuhastust olemasolevates 4 biotiigis; • puhastusseadmel rakendatakse päevast valvepersonali (1 inimene), puhasti

varustatakse täisautomaatikaga ning valvesüsteemiga. Projekt D1 Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine • Projekt D1-1a. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine lühiajalises programmis aastatel

2007-2008



112

• Projekt D1-1b. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

7.3.4 Lohu

Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava raames nähakse ette ühisveevarustussüsteemi rajamine Lohu külla. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava raames nähakse ette ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine Lohu külla ja reovee suunamine Kohila reoveepuhastisse.


Arengukava raames nähakse ette ühisveevarustussüsteemi rajamine Lohu külla. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast. Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Tuletõrjehüdrantide paigaldamisel kasutatakse T-tüüpi maapealse paigutusega tuletõrjehüdrante või seinahüdrante. Vähim toru läbimõõt, millele on lubatud hüdranti ühendada on DN90. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Lohu küla elanikel liituda

ühisveevarustussüsteemiga; • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Madalamate salvkaevude sulgemine vähendab tervise- ja keskkonnariski. Projekt B2. Veevõrgu rajamine • Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 • Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018


Projekti käigus rajatakse kanalisatsioonivõrk Lohu küla tiheasustuspiirkonda ja ühendatakse Kohila alevi kanalisatsioonisüsteemiga. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad.



113

Reoveepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Lohu küla elanikel liituda

ühiskanalisatsioonisüsteemiga; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine lühiajalises programmis 2007-2010

7.3.5 Masti

Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise ja laiendamise. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava raames nähakse ette kanalisatsioonivõrgu rajamine Masti külla ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastile.


Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist ja laiendamist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast) plast (PE vm) torudest. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Tuletõrjehüdrantide paigaldamisel kasutatakse T-tüüpi maapealse paigutusega tuletõrjehüdrante või seinahüdrante. Vähim toru läbimõõt, millele on lubatud hüdranti ühendada on DN90.



114

Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Masti küla elanikel liituda

ühisveevarustussüsteemiga; • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Madalamate salvkaevude sulgemine vähendab tervise- ja keskkonnariski. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 Projekt B2. Veevõrgu rajamine • Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010


Projekti käigus rajatakse kanalisatsioonivõrk Masti küla tiheasustuspiirkonda ja ühendatakse Kohila alevi kanalisatsioonisüsteemiga. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reovee ülepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Masti küla elanikel liituda

ühiskanalisatsioonisüsteemiga; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine lühiajalises programmis 2007-2010

7.3.6 Prillimäe

Projekt A. Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus. Arengukava näeb ette Prillimäe aleviku puurkaevpumpla nr 8154 renoveerimise. Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise ja laiendamise. Veevõrgu renoveerimise tulemusena saab garanteerida, et ka kõige kaugematesse võrgu punktidesse jõuab piisava survega kvaliteetne joogivesi.



115

Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimise ja laiendamise. Projekti mahus renoveeritakse või vahetatakse välja amortiseerunud, ebapiisavate kalletega või halva ehituskvaliteediga torud vältimaks maksimaalset lisavee kogus ühiskanalisatsioonis. Aleviku reovesi suunatakse Kohila alevi reoveepuhastisse.

7.3.6.1 Projekt A. Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus.

Arengukava näeb ette Prillimäe aleviku puurkaevpumpla nr 8154 renoveerimise. Konsultant näeb ette järgmiste tööde tegemise puurkaevpumpla osas: • Puurkaevpumpla hoone rekonstrueerimine; • Puurkaevu puhastamine, puhastuspumpamine ja TV uuringute läbiviimine; • Uue süvaveepumba paigaldamine; • Tagasilöögiklapi paigaldamine; • Pumplasisese toruarmatuuri ja torustiku paigaldamine; • Veetõstetorustiku paigaldamine; • Veetöötlusseadmete paigaldamine (8 m3/h); • Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine; • Kõik vanad seadmed demonteeritakse. Süvaveepumba tööd hakkavad juhtima membraanhüdrofoorid (2*300 l). Veevõrgu rõhk alevikus peab olema tagatud 4 bar. Süvaveepumba parameetrid on järgmised:

• Q = 8 m3/h; • H = 90 m • P = 4 kW.

Veetöötlusseadmed paigutatakse puurkaevpumpla hoonesse. Veetöötlusseade on mõeldud rauaühendite (vajadusel ammooniumi) eraldamiseks. Veetöötlusfiltri uhtevesi on kohustuslik juhtida ühiskanalisatsiooni või enne loodusesse juhtimist puhastada vähemalt septikus. Filtri toodang on 8 m3/h. Veetöötlusseadmete elektrisüsteemid ühendatakse ühtsesse puurkaev pumpla elektrikilpi. Pumplakompleksi ümbrus tuleb korrastada mittevajalikest esemetest ja prahist. Puurkaevpumplale tuleb tagada sanitaarkaitseala ja ümbritseda see metallist piirdeaia ja lukustatava väravaga. Soovituslik on katta territoorium muruga. Värav tuleb varustada alarmsüsteemiga ja ühendada ühtsesse valvesignalisatsioonisüsteemi. Piirdeaiale ja väravale paigaldada sildid, mis viitavad veehaarde sanitaarkaitsealale.



116

Projekt A1. Puurkaevpumpla renoveerimine • Projekt A1-1. Prillimäe puurkaevpumpla renoveerimine lühiajalises programmis

aastatel 2007-2010 Projekt A2. Veetöötluse rajamine • Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine Prillimäe puurkaevpumplasse lühiajalises

programmis aastatel 2007-2010


Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast) plast (PE vm) torudest. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Kasu projekti juurutamisest: • Aleviku veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Aleviku veevarustuse sanitaarne seisund paraneb oluliselt; • Paraneb süsteemi töökindlus ja ökonoomsus. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

Projekt B2. Veevõrgu laiendamine • Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 • Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018



117


Arengukava raames nähakse ette Prillimäe aleviku kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine ja laiendamine. Laiendamise all on mõeldud Prillimäe aleviku reovee juhtimist Kohila aleviku reoveepuhastile. Rajatakse nii isevoolne- kui survetorustik. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud muudetakse veetihedaks või vahetatakse välja reguleeritava kõrgusega teleskoopsete PVC plastkaevudega (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 või 560/500 mm, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reoveepumplad. Prillimäe reoveepumplale nähakse ette ümberinstalleerimine. Kasu projekti juurutamisest: • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt C1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine • Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine lühiajalises programmis 2007-2010 Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine lühiajalises programmis 2007-2010

7.3.7 Salutaguse

Projekt A. Puurkaevpumplate rajamine/renoveerimine/veetöötlus Lühiajalises perspektiivis uue puurkaevu rajamine ei ole vajalik. Perspektiivis vajalik maapealse pumpla rajamine. Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise. Veevõrgu renoveerimise tulemusena saab garanteerida, et ka kõige kaugematesse võrgu puntidesse jõuab piisava survega kvaliteetne joogivesi. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimise. Projekti mahus renoveeritakse või vahetatakse välja amortiseerunud, ebapiisavate kalletega või halva ehituskvaliteediga torud vältimaks maksimaalset lisavee kogus ühiskanalisatsioonis. Projekt D. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine Arengukava raames nähakse ette olemasoleva BIO-25 reoveepuhasti renoveerimine. Jääkmuda töötlemine toimub Kohila reoveepuhastis.



118

7.3.7.1 Projekt A. Puurkaevpumplate rajamine/renoveerimine/veetöötlus

Lühiajalises perspektiivis uue puurkaevu rajamine ei ole vajalik. Perspektiivis vajalik maapealse pumpla rajamine, kuhu paigutada veetöötlusseadmed, hüdrofoorid ja muud vajalikud seadmed veetootmiseks. Puurkaev võib jääda uuest hoonest välja eraldi päisehitisega. Kasu projekti juurutamisest: • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Paraneb süsteemi töökindlus ja ökonoomsus. Projekt A2. Veevõrgu renoveerimine • Projekt A2-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010


Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast) plast (PE vm) torudest. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Kasu projekti juurutamisest: • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Paraneb veevarustuse sanitaarne seisund; • Paraneb süsteemi töökindlus ja ökonoomsus. Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010


Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud muudetakse veetihedaks või vahetatakse välja reguleeritava kõrgusega teleskoopsete PVC plastkaevudega (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 või 560/500 mm, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kasu projekti juurutamisest: • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht.



119

Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt C1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine • Projekt C1-1.Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel

2007-2010 Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1.Kanalisatsioonivõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-

2010


Arengukava raames nähakse ette olemasoleva reoveepuhasti renoveerimine. Salutaguse küla olemasolevaks puhastiks on aktiivmudatehnoloogial baseeruv BIO-tüüpi puhasti – BIO-25 koos järelpuhastuse biotiigiga. Biotiik on hiljuti renoveeritud, mille käigus kaeti tiigile põhi ja kaldanõlvad vettpidava geomembraaniga. Puhastusseadmeist väljuva heitvee suublaks on Keila jõgi (kood 10961), mis on kantud nii reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998) kui ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002 ja KKMm nr 73, 2004). Puhasti töötöökindluse tõstmiseks ja jõudluse tõstmiseks asendatakse olemasolev vanatüüpne õhupuhur kahe kaasaegse õhufiltrite, tagasilöögiklappide, mürasumutite ja kaitseventiilidega varustatud puhuriga, millistest üks on töös, teine reservis. Puhurite ühtlaseks koormamiseks ja sellest tuleneva kulumise ühtlustamiseks toimub nende perioodiline ümberlülitamine aegrelee abil. Paigaldatavate puhurite tootlikkus kuni 55 m3/h vasturõhul 300 baari, elektriline võimsus 1,5 kW. Uuendatakse ka puhasti aeratsioonisüsteem: senised mustmetallist keskmullaeraatorid (augustatud metalltorud) asendatakse peenmullaeraatoritega, Aeratsioonidifuusoritena kasutatakse isesulguvate avadega (kummimembraaniga) torudifuusoreid jõudlusega 4-6 Nm3/h, vahetatakse välja mustmetallist õhu magistraaltorustik asendades selle plasttorustikuga (PEH dn75). BIO-25 puhasti keskmine jõudlus on: Q≤35 m3/d, ie≤170; BHT7≤10 kg/d, renoveerimise tulemusel tõuseb puhasti jõudlus reostuskoormuse vastuvõtu osas 12-15 kg BHT7/d. Renoveeritava puhasti arvutuslikud parameetrid on:

Q=24,0 m3/d. BHT7= 12 kg/d HA=11,8 kg/d Nüld=2,4 kg/d Püld=0,4 kg/d

Kasu projekti juurutamisest: • Tagatakse reovee nõuetekohane puhastus; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund.



120

Projekt D1. Reoveepuhasti renoveerimine • Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-

2010

7.3.8 Sutlema

Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Lähtudes nii tehnilistest kui majanduslikest aspektidest, kui ka arvestades keskkonnamõjudega näeb Konsultant arengukava raames ette olemasoleva veevõrgu renoveerimise ja laiendamise. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette kanalisatsioonivõrgu renoveerimise ja rajamise. Projekti mahus renoveeritakse või vahetatakse välja amortiseerunud, ebapiisavate kalletega või halva ehituskvaliteediga torud vältimaks maksimaalset lisavee kogus ühiskanalisatsioonis. Rajatakse isevoolne kanalisatsioon. Projekt D. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine Arengukava näeb ette uue reoveepuhasti rajamise Sutlema külla. Jääkmuda töötlemine toimub Kohila reoveepuhastis.


Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist ja laiendamist. Renoveerimise esmavajaduseks on parendada tarbijatele pakutava vee kvaliteeti. Renoveeritaval torustikul rekonstrueeritakse veesõlmed, paigaldades torule hargnemiskohtades sadula, kummikiilsiibri koos spindli pikenduse ja kapega, vajadusel ka üleminekuga. Vana veetorustik tuleb veesõlmede renoveerimisel lahti kaevata ning pärast vajalike tööde (plasttoru sissetõmbamine, veesõlme montaažtööd) teostamist tagasi täita juurdeveetava liivaga, tihendada ja asfaltkate taastada (kui veesõlm asub asfaltkattega kohas). Uus torustik tuleb rajada allapoole külmumispiiri (ca 1,8 m maapinnast). Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Kasu projekti juurutamisest: • Veekvaliteet paraneb kõikidel küla ühisveevärgi teenuse tarbijatel; • Küla veevõrgu töökindlus tõuseb; • Paraneb küla ühisveevarustussüsteemi sanitaarne seisund. Projekt jaguneb alamprojektideks:



121

Projekt B1. Veevõrgu renoveerimine • Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

Projekt B2. Veevõrgu laiendamine • Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018


Arengukava raames nähakse ette olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja laiendamine. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reoveepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus täiendavalt liituda elanikel, kelle käesoleval ajal

ühiskanalisatsioonisüsteem puudub; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks. Projekt C1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine • Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine lühiajalises programmis 2007-2010 Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine pikaajalises programmis 2011-2018


Arengukava näeb ette uue reoveepuhasti rajamise Sutlema külla. Sutlema puhastiks on 1980-ndatel aastatel rajatud 2xBIO-25 koos järelpuhatuse biotiigiga. Reoveepuhasti on täielikult amortiseerunud ja ei tööta. Puhastusseadmeist väljuva heitvee suublaks on Maidla jõgi (kood 10983), mis on kantud reostustundlike suublate (KKMm nr 65, 1998). Sutlema asula reoveepuhastiks on kavandatud BIOCLERE KB-tüüpi puhasti.



122

Reoveepuhastusseadmed BIOCLERE KB põhinevad uudsel ning kaasaegsel puhastusmeetodil n.ö uputatud biofiltertehnoloogial ning vastavad puhastid on uputatud biokilekandjaga bioreaktorid (fixed film reactor) - biokilereaktorid. BIOCLERE KB biokilereaktorites kasutatakse suure eripinnaga ning spetsiaalse paigutusega plastist biokilekandjaid. Biokile kandeelemendid on tavaliselt pakettidena ning nad paiknevad uputatult puhasti aerotankides. Tulenevalt puhastusefektiivsusest on BIOCLERE KB aerotankid mitmeastmelised. Biokilekandjatel hakkab reovee pealevoolu ja aeratsiooni koosmõjul arenema bakterite ja algloomade kooslus (biotsönoos) ning oma elutegevuse käigus kasutatakse ära reovees leiduva orgaanika ning selle tulemusena reovesi puhastubki. Nimetatud tehnoloogial on mitmeid variatsioone ning astmeid ning lisaks tavalisele orgaanika kõrvaldamisele reoveest eraldatakse ka lämmastikuühendid. Samuti on võimalik eraldada bioloogilisel teel ka fosforiühendid kuid üldjuhul tehakse seda siiski keemilise järelsadestusega. Uputatud biofiltertehnoloogia e biokilereaktorite suureks eeliseks on biopuhastusest järele jääv väga vähene liigmuda hulk. Näiteks aktiivmudapuhastitega on biokilereaktorite liigmuda juurdekasv mitmeid kordi väiksem. Teatud tingimustel on saavutatud kuni 50 korda väiksem liigmuda juurdekasv võrreldes aktiivmudapuhastitega. Biokilereaktorite biomassi regulaatoriteks on biotsönoosi käigus arenenud algloomad. Samas ka tekkinud ja vananenud biomass mineraliseerub peaaegu täielikult. Liigmuda vähene hulk hoiab kokku oluliselt ekspluatatsioonikulusid. BIOCLERE KB seadmeid valmistatakse jõudlusega 50...500 m³/ööpäevas ja reostuskoormusega 12….120 kg BHT7/d ehk 200…2000 ie. BIOCLERE Reoveepuhastid BIOCLERE KB on tehaselise täisvalmidusega roostevabast materjalist puhastid, mis paigaldatakse pinnasesse (süvendisse või muldesse). Valitud puhastiks, mis tuleneb reovee kogusest ja omadustest, on BIOCLERE KB50. BIOCLERE KB50 kompleksi kuulub käsivõre, bioreaktor KB50, järelsetiti LK2,3, settemahuti 10 m3. Bioclere KB50 keskmine jõudlus on: Q≤50 m3/d, ie≤250; BHT7≤15 kg/d. Vajalik puhastialune pindala konstruktsioonidele on 10…15 m2, kogu puhasti territoorium hõlmab kuni 30 m2. Reovesi juhitakse puhastile kas asula reoveepumpla kaudu (selle olemasolul) või isevoolse kollektori korral rajatakse enne puhastit ühe sukelpumbaga iseankurduv PA-VE kaev-kompaktpumpla. Sutlemas juhitakse reovesi rajatava puhasti alale isevoolselt, seetõttu on vajalik puhastieelse pumpla rajamine. Rajatavaks pumplaks on ühe sukelpumbaga iseankurduv PA-VE kaev-kompaktpumpla. Pumba tootlikkus on 10 m3/h, tõstekõrgus 6 m vs ja elektriline võimsus 1,5 kW. Reservpumpa hoitakse laos. Protsessi tehnoloogilised parameetrid Sutlema puhastil:

Q=25 m3/d. BHT7= 13,0 kg/d HA=13,0 kg/d Nüld=2,5 kg/d Püld=0,4 kg/d



123

Kasu projekti juurutamisest: • Tagatakse reovee nõuetekohane puhastus; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund.

Projekt D1. Reoveepuhasti rajamine • Projekt D1-1. Reoveepuhasti rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010

7.3.9 Urge

Urge investeeringuprojektid on seotud sellega, et Prillimäelt tulev kanalisatsioonivõrk jookseb läbi Urge. Urgele investeeringuprojekte ette nähtud pole.

7.3.10 Vilivere

Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus. Arengukavas nähakse ette Vilivere külla kolme puurkaevpumpla rajamist küla ühisveevarustussüsteemi välja ehitamiseks. Projekt B. Veevõrgu renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette kogu Vilivere küla tiheasustuspiirkonna ühisveevarustussüsteemi välja ehitamist. Projekt C. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine Arengukavas nähakse ette kogu Vilivere küla tiheasustuspiirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi välja ehitamist ja reovee suunamist uude rajatavasse Saku reoveepuhastisse.

7.3.10.1 Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/ veetöötlus.

Arengukavas nähakse ette rajada Vilivere külla 3 puurkaevpumplat. Konsultant näeb ette järgmiste tööde tegemise puurkaevu osas: • Uue süvaveepumba paigaldamine; • Uue veetöötlusseadme paigaldamine (17 m3/h); • Veereservuaaride paigaldamine (250 m3); • Kahe survetõstepumpla rajamine ja ühe tuletõrjeveepumba paigaldamine; • Pumplasisese toruarmatuuri ja torude paigaldamine; • Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine. II astme pumpla ja reservuaarid II astme pumpla on vaja rajada ühele puurkaevpumplale kolmest. Konsultandi hinnangul on otstarbekas komplekteerida II astme pumpla kahest tsentrifugaalpumbast, lisaks ühest vajaliku toodanguga tuletõrjepumbast. Põhiliselt oleks töös üks pump. II astme pumpade tööd hakkavad juhtima pumplasse paigaldatavad sagedusmuundurid. Sagedusmuundurid paigaldatakse kõigile pumpadele eraldi. Veevarustuspumpade parameetrid oleksid järgmised: Toodang: Q=34,0 m3/h Tõstekõrgus: H=30 m



124

Võimsus P=5,5 kW Vilivere küla puurkaevpumplale tuleb rajada kahesektsiooniline raudbetoonist veereservuaar 250 m3. Reservuaar tuleks varustada sissepääsuks vajalike redelite ja platvormiga. Reservuaaridesse tuleb paigaldada nivooandurid, mis hakkavad reguleerima puurkaevu süvaveepumba tööd. Veetöötlusseadmed Vilivere külas on probleemiks raua ja mangaani suurem sisaldus põhjavees. Veekvaliteedi parandamiseks on vaja ette näha raua ja mangaani ärastusseadmed. Filterseadme tehnilised näitajad on: Q= 17 m3/h H=30 m vs Veetöötlusseadmete ja uute II astme pumpade paigaldamisega sisestatakse pumplasisene toruarmatuur. Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt A1. Puurkaevpumplate rajamine • Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 Projekt A2. Veetöötluse rajamine • Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele lühiajalises programmis

aastatel 2007-2010


Projekti käigus rajatakse ühisveevarustussüsteem Vilivere küla tiheasustuspiirkonda. Uute veevõrgu peatorustike rajamisel paigaldatakse sulgarmatuur (kummikiilsiibrid, maakraanid) reeglina ilma kaevuta spindlipikenduse ja kapega. Kõik veetarbijad varustatakse veemõõtjatega. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) torusid. Haruühendused kuni kinnistupiirini tehakse trasside äärde jäävatele kruntidele, mis on ühisveevärgiga ühendamata. Ühendustorud varustatakse maa-aluse kummikiil siibriga. Siibrid on pikendatud spindliga, mis lõpevad maapealse kapega. Tuletõrjehüdrantide paigaldamisel kasutatakse T-tüüpi maapealse paigutusega tuletõrjehüdrante või seinahüdrante. Vähim toru läbimõõt, millele on lubatud hüdranti ühendada on DN90. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Vilivere küla elanikel liituda

ühisveevarustussüsteemiga; • Küla veevõrku pumbatav joogivesi vastab joogiveekvaliteedi nõuetele; • Madalamate kaevude sulgemine vähendab tervise- ja keskkonnariski.



125

Projekt jaguneb alamprojektideks: Projekt B2. Veevõrgu rajamine • Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis aastatel 2007-2010 • Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis aastatel 2011-2018


Projekti käigus rajatakse kanalisatsioonivõrk Vilivere küla tiheasustuspiirkonda ja reovesi suunatakse uude rajatavasse Saku reoveepuhastisse. Kanalisatsioonitorustik rajatakse min 1,2 m sügavusele n PVC (polüvinüülkloriid) torudest (UPONAL PVC, WAVIN ULTRA või analoogsed). Vaatluskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 40 m tagant. Soovitav on paigaldada vaatluskaevudeks reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (n UPONOR või analoogsed), läbimõõdus 315/400 mm või 560/500, mis on varustatud metall-luukidega kandevõimega 40 T. Kanalisatsioonivõrgu laiendamise käigus paigaldatakse vajadusel ka reovee ülepumplad. Reoveepumpla valikul on lähtutud klaasplastist kaevu paigaldatud kompaktpumplast. Pumpla tööd juhivad nivooandurid. Kasu projekti juurutamisest: • Projekti tulemusena luuakse võimalus Vilivere küla elanikel liituda

ühiskanalisatsioonisüsteemiga; • Paraneb piirkonna keskkonnaseisund; • Väheneb pinnase ja põhjavee reostumise oht. Projekt jaguneb alamprojektideks. Projekt C2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine • Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine lühiajalises programmis 2007-2010 • Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine pikaajalises programmis 2011-2018

7.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LOETELU

7.4.1 Lühiajaline programm aastatel 2007-2010

Aespa Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Saku reoveepuhastile

Hageri Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine

Kohila Projekt A1-1. Kohila puurkaevpumpla renoveerimine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine



126

Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine

Lohu Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastile

Masti Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastile

Prillimäe Projekt A1-1. Puurkaevpumpla renoveerimine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplale Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja reovee suunamine Kohila alevi reoveepuhastile

Salutaguse Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1. Reoveepuhasti renoveerimine

Sutlema Projekt B1-1. Veevõrgu renoveerimine Projekt C1-1. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt D1-1. Reoveepuhasti rajamine

Vilivere Projekt A1-1. Puurkaevpumplate rajamine Projekt A2-1. Veetöötluse rajamine puurkaevpumplatele Projekt B2-1. Veevõrgu rajamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu rajamine ja reovee suunamine Saku reoveepuhastile

7.4.2 Pikaajaline programm aastatel 2011-2018

Aespa Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Hageri Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine

Kohila Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine



127

Prillimäe Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine

Sutlema Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine

Vilivere Projekt B2-2. Veevõrgu rajamine

Projekt C2-2. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

7.5 LÜHI- JA PIKAAJALISTE INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS

Uuringute, projekteerimise, projektijuhtimise ja ehitusjärelvalve kulude ning võimalike hinnakõikumiste ja ettenägematute kulude katteks on lisatud lühiajalisele programmile 25 % selle kogumaksumusest. Puurkaevpumplate, reovee ülepumplate ning reoveepuhastite rekonstrueerimise maksumuse hindamisel on aluseks võetud põhiliselt eelnevate teadaolevate tööde maksumused. Torustike ehitusmaksumuse hindamisel on aluseks võetud väljakujunenud hinnad. Investeerimiskulude kalkuleerimisel vee- ja kanalisatsioonitorustike üheaegsel rajamisel ja/või renoveerimisel on arvestatud töö- ja ajakulude olulise kokkuhoiuga, eeskätt kaevetööde, tagasitäite ning tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise osas. Ka kulud liikluse ümberkorraldamiseks vähenevad tunduvalt. Tööde edasilükkamisel võrreldes käesolevas arengukavas planeerituga, tuleb arvestada investeeringuprojektide kallinemisega inflatsiooni ja ehitustööde hinnaindeksi kasvu tõttu.


ni arengukava


n Tallinn 200

6 128

Tab

el 7.1 Lühiajaliste investeeringu

projektide orienteeruv mak

sumus

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

VEEVARUSTUS

Aespa

A1 Puurkaevp

umpla rajam

ine (A

espa)

1 59

5 00

0 Uue puurkaevu puurimine

m

630

945 00

0 A1-1

II-astme pumpla rajamine

sum

1 65

0 00

0

A2 Veetöötluse ja reservuaa

ride rajamine (A

espa)

2 95

0 00

0 Rauaärastusseadme paigaldus rajatavasse pumplasse

sum

1 20

0 00

0 A2-1

Reservuaarid

m3

550

2 75

0 00

0

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (A

espa)

89 032

500

Veevõrgu rajamine (k.a arm

atuur)

m

32 100

81

855

000

B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

1 30

5 7 17

7 50

0

Kok

ku:

93 577

500

Hageri

B1 Veevõ

rgu rekon

strueerimine (H

ageri)

893 75

0 B1-1

Veevõrgu rekonstrueerim

ine (k.a arm

atuur)

m

325

893 75

0

Kok

ku:

893 75

0

Koh

ila

A1 Puurkaevp

umpla renov

eerimine (K

ohila)

440 00

0 A1-1

II-astme pumpla rajamine ( Kasekop

li)

sum

1 44

0 00

0

A2 Veetöötluse ja reservuaa

ride rajamine (K

ohila)

800 00

0 A2-1

Reservuaarid (K

asekop

li puurkaevu juurde)

m3

200

800 00

0


ni arengukava


n Tallinn 200

6 129

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

B1V

eevõ

rgu rekon

strueerimine (K

ohila)

11 115

500

B1-1


ine (k.a arm

atuur)

m

4 04

2 11

115

500

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (K

ohila)

24 753

250


atuur)

m

8 71

5 22

223

250

Jõe läbiviik

sum

4 88

0 00

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

300

1 65

0 00

0

Kok

ku:

37 108

750

Loh

u

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (Loh

u)

3 90

8 75

0 Veevõrgu rajamine heas pinnases

m

1 42

5 3 63

3 75

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

50

275 00

0

Kok

ku:

3 90

8 75

0

Masti

B1 Veevõ

rgu rekon

strueerimine (M

asti)

269 50

0 B1-1


ine (k.a arm

atuur)

m

98

269 50

0

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (M

asti)

4 93

7 50

0 Veevõrgu rajamine (k.a arm

atuur)

m

1 85

0 4 71

7 50

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

40

220 00

0

Kok

ku:

5 20

7 00

0

Prillim

äe

A1 Puurkaevp

umpla rekon

strueerimine (Prillim

äe)

209 00

0 I astm

e pumpla rajamine

sum

1 16

5 00

0 A1-1

Vana puurkaevu likvideerimine

sum

1 44

000

A2 Veetöötlus (Prillim

äe)

1 40

3 16

8 A2-1

Rauaärastusseadme paigaldus pumplasse

m3/d

192

1 40

3 16

8


ni arengukava


n Tallinn 200

6 130

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

B1 Veevõ

rgu rekon


äe)

3 48

9 75

0 B1-1


ine (k.a arm

atuur)

m

1 26

9 3 48

9 75

0

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (Prillim

äe)

1 30

3 05

0 B2-1


atuur)

m

511

1 30

3 05

0

Kok

ku:

6 40

4 96

8

Salutagu

se

B1 Veevõ

rgu rekon

strueerimine (Salutagu

se)

742 50

0 B1-1


ine (k.a arm

atuur)

m

270

742 50

0

Kok

ku:

742 50

0

Sutlem

a B1 Veevõ

rgu rekon

strueerimine (Sutlem

a)

1 26

5 00

0 B1-1


ine (k.a arm

atuur)

m

460

1 26

5 00

0

Kok

ku:

1 26

5 00

0

Vilivere

A1 Puurkaevp

umpla rajam

ine (V

ilivere)

1 19

7 50

0 Uue puurkaevu puurimine

m

365

547 50

0 A1-1

II-astme pumpla rajamine

sum

1 65

0 00

0

A2 Veetöötlus ja reservu

aarid (Vilivere)

200 00

0 A2-1

Rauaärastusseadme paigaldus rajatavasse pumplasse

sum

1 20

0 00

0

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (V

ilivere)

47 200

000


atuur)

m

17 000

43

350

000

B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

700

3 85

0 00

0

Kok

ku:

48 597

500

VEEVARUSTUS

197 70

5 71

8


ni arengukava


n Tallinn 200

6 131

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

KOKKU

KANALISATSIO

ON

Aespa

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (A

espa)

97 594

500

15

0 mm kanalisatsioo

nitorustike rajamine (k.a kaevud)

m

26 542

80

953

100

250 mm kanalisatsioo


m

1 62

8 5 20

9 60

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

1 30

5 6 52

5 00

0

Uue kom

paktpumpla rajamine

sum

5 1 29

2 50

0

C2-1

Survetorude rajam

ine

m

1 53

8 3 61

4 30

0

Kok

ku:

97 594

500

Hageri

D1 Reoveepuhasti (Hag

eri)

150 00

0 D1-1

Puhasti tehnoloogia täiustamine ja seadistam

ine

sum

1 15

0 00

0

Kok

ku:

150 00

0

Koh

ila

C1 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rekon

strueerimine (K

ohila)

5 69

9 87

5 30

0 mm kanalisatsioo

nitorustike rekonstrueerim

ine (k.a kaevud)

m

185

679 87

5



ine (k.a kaevud)

m

1 36

0 4 42

0 00

0 C1-1

Alevi peapumpla rehabiliteerim

ine

sum

1 60

0 00

0

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (K

ohila)

32 858

300

20

0 mm kanalisatsioo


m

8 56

0 26

108

000

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

380

1 90

0 00

0

Uute kompaktpumplate rajamine

sum

6 1 80

0 00

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

1 29

8 3 05

0 30

0

D1 Reoveepuhasti (Koh

ila)

16 100

000


ni arengukava


n Tallinn 200

6 132

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

D1-1

Kohila uus ühispuhasti (K

ohila, Prillim

äe, L

ohu, M

asti)

pe

5 00

0 16

100

000

Kok

ku:

54 658

175

Loh

u

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Loh

u)

7 20

9 90

0 15

0 mm kanalisatsioo


m

912

2 78

1 60

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

40

200 00

0


sum

8 2 40

0 00

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

778

1 82

8 30

0

Kok

ku:

7 20

9 90

0

Masti

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (M

asti)

5 03

2 40

0 15

0 mm kanalisatsioo


m

1 24

2 3 78

8 10

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

30

150 00

0

Uue kom

paktpumpla rajamine

sum

1 30

0 00

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

338

794 30

0

Kok

ku:

5 03

2 40

0

Prillim

äe

C1 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rekon


äe)

2 64

6 50

0 15

0 mm kanalisatsioo


ine (k.a kaevud)

m

722

2 34

6 50

0 C1-1

Prillim

äe pum

pla üm

berinstalleerimine

sum

1 30

0 00

0

C2 K

analisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Prillim

äe)

6 43

1 45

0 20

0 mm kanalisatsioo


m

1 51

0 4 60

5 50

0 C2-1

Survetoru reovee juhtim

iseks Kohilasse (Prillim

äe-U

rge)

m

777

1 82

5 95

0

Kok

ku:

9 07

7 95

0

Salutagu

se


ni arengukava


n Tallinn 200

6 133

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

C1 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rekon

strueerimine (Salutagu

se)

1 25

4 50

0 C1-1



ine (k.a kaevud)

m

386

1 25

4 50

0

C2 K

analisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Salutagu

se)

251 45

0 C2-1

Survetorude rajam

ine v. heas pinnases

m

107

251 45

0

D1 Reoveepuhasti (Salutagu

se)

100 00

0 D1-1

Aeratsioo

nisüsteemi uuendamine

sum

1 10

0 00

0

Kok

ku:

1 60

5 95

0

Sutlem

a C1 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rekon

strueerimine (Sutlem

a)

2 23

2 75

0 C1-1



ine (k.a kaevud)

m

687

2 23

2 75

0

D1 Reoveepuhasti (Sutlem

a)

1 75

6 00

0 Uus puhasti Sutlemas

pe

192

1 67

6 00

0 D1-1

Sutlema biotiikide settest puhastamine

sum

800

80 000

Kok

ku:

3 98

8 75

0

Vilivere

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (V

ilivere)

58 755

000

15

0 mm kanalisatsioo


m

14 022

42

767

100

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

700

3 50

0 00

0

Uue kom

paktpumpla rajamine

sum

9 2 32

6 50

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

4 32

4 10

161

400

58

755

000

KANALISATSIO

ON

KOKKU

238 07

2 62

5

KÕIK

KOKKU

435 77

8 34

3

KOKKU

544 72

2 92

9


ni arengukava


n Tallinn 200

6 134

Projekti number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

KOOS

25%

Tab

el 7.2 K

ohila reoveepuhasti rekon

strueerimine

Projekti

number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

KANALISATSIO

ON

D1 Reoveepuhasti (Koh

ila)

4 72

5 00

0 Kohila puhasti

pe

2 00

0 4 22

5 00

0 D1-1

Biotiikide settest puhastam

ine

m2

5 50

0 50

0 00

0

Kok

ku

4 72

5 00

0

Tab

el 7.3 Pikaajaliste investeeringu

projektide orienteeruv mak

sumus

Projekti

number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

VEEVARUSTUS

Aespa

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (A

espa)

47 453

000

Veevõrgu rajamine (k.a armatuur)

m

17 110

43

630

500

B2-2

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

695

3 82

2 50

0

47

453

000

Hageri

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (H

ageri)

7 40

3 00

0 Veevõrgu rajamine

m

2 86

0 7 29

3 00

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

20

110 00

0

7 40

3 00

0


ni arengukava


n Tallinn 200

6 135

Projekti

number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

Koh

ila

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (K

ohila)

5 51

4 50


atuur)

m

1 99

0 5 07

4 50

0 B2-2

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

80

440 00

0

5 51

4 50

0

Loh

u

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (Loh

u)

3 67

9 00

0 Veevõrgu rajamine heas pinnases

m

1 24

0 3 16

2 00

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

94

517 00

0

3 67

9 00

0

Prillim

äe

A1 Puurkaevp

umpla rekon


äe)

0 I astm

e pumpla rajamine

sum

0

A1-1

Vana puurkaevu likvideerimine

sum

0

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (Prillim

äe)

1 12

2 00

0 B2-2


atuur)

m

440

1 12

2 00

0

1 12

2 00

0

Sutlem

a B2 Veevõ

rgu rajam

ine (Sutlem

a)

3 55

0 50


atuur)

m

1 36

0 3 46

8 00

0 B2-1

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

15

82 500

3 55

0 50

0

Vilivere

B2 Veevõ

rgu rajam

ine (V

ilivere)

30 499

500


atuur)

m

10 990

28

024

500

B2-2

Veevõrgu liitum

ispunktid

number

450

2 47

5 00

0

30

499

500

VEEVARUSTUS

KOKKU

99 221

500


ni arengukava


n Tallinn 200

6 136

Projekti

number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

KANALISATSIO

ON

Aespa

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (A

espa)

61 333

500

15

0 mm kanalisatsioo


m

18 970

57

858

500

C2-1

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

695

3 47

5 00

0

61

333

500

Hageri

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (H

ageri)

11 118

500

15

0 mm kanalisatsioo


m

2 62

0 7 99

1 00

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

20

100 00

0


sum

5 1 50

0 00

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

650

1 52

7 50

0

11

118

500

Koh

ila

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (K

ohila)

14 730

300

15

0 mm kanalisatsioo


m

4 13

7 12

617

850

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

130

650 00

0


sum

2 60

0 00

0 C2-2

Survetorude rajam

ine

m

367

862 45

0

14 730

300

Loh

u

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Loh

u)

0 15

0 mm kanalisatsioo


m

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

0


sum

0

C2-1

Survetorude rajam

ine

m

0

0

Prillim

äe


ni arengukava


n Tallinn 200

6 137

Projekti

number

Kirjeldus

Ühik

Kog

us

Mak

sumus (EEK)

C2 K

analisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Prillim

äe)

391 25

0 15

0 mm kanalisatsioo


m

125

381 25

0 C2-1

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

2 10

000

39

1 25

0

Sutlem

a

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (Sutlem

a)

4 99

0 00

0 15

0 mm kanalisatsioo


m

1 18

0 3 59

9 00

0

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

15

75 000

Survetorude rajam

ine

m

230

540 50

0 C2-1

Uue kom

paktpumpla rajamine

sum

3 77

5 50

0

4 99

0 00

0

Vilivere

C2 Kan

alisatsioo

nivõrgu

rajam

ine (V

ilivere)

37 087

400

15

0 mm kanalisatsioo


m

11 127

33

937

350

Kanalisatsioo

ni liitumispunktid

number

450

2 25

0 00

0

Uue kom

paktpumpla rajamine

sum

1 25

8 50

0 C2-1

Survetorude rajam

ine

m

273

641 55

0

37

087

400

KANALISATSIO

ON

KOKKU

129 65

0 95

0

KÕIK

KOKKU

228 87

2 45

0

KOKKU

KOOS

25%

286 09

0 56

3



138



139

8 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kohila valla üldplaneering näeb ette, et perspektiivis on uued elamumaad ka Prillimäe aleviku ja Kohila alevi vahelistel põllu- ja metsamaadel. Kõik see eeldab investeeringuid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisse. Allpool on toodud praegu teadaolevate detailplaneeringute (põhiliselt väljaspool Kohila alevit asuvate) võimalikud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamise variandid.

8.1.1 Männi detailplaneering

Alternatiiv 1 Männi detailplaneering asub Lohu külas, ca 500-600 m Kohila alevist. Täna Lohu külas ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Kohila vallas on lühiajaliste investeeringuprojektide käigus plaanis rajada ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ka Lohu külla, kuid see jääb praegust arengut silmas pidades antud detailplaneeringu jaoks liiga kaugeks tulevikuks. Lähim punkt, kuhu täna veevärgiga liituda saab asub Kohila alevis, ca 900 m kaugusel. Lähim kanalisatsiooniga liitumise võimalus täna asub samuti Kohila alevis, ca 1700 m kaugusel. Antud lahenduse puhul tuleks arendajal endal rajada ca 2 295 000 EEK veetorustikku ja 5 185 000 kanalisatsioonitorustikku (ei ole arvestatud detailplaneeringu sees rajatavate torustike maksumusega). Alternatiiv 2 Rajada oma puurkaev ning reovesi koguda kogumismahutisse. Selle alternatiivi maksumus kujuneb rajatava puurkaevpumpla rajamisest ja kogumismahuti mahust ning lisaks detailplaneeringu sees rajatavate torustike mahust. Kuid kuna perspektiivis on plaanis ühisveevarustussüsteem rajada ka Lohu külla, siis ei ole antud puukaevpumpla rajamine mõttekas. Alternatiiv 3 Rajada veetorustik Tamme detailplaneeringuni ning ühendada süsteem sealse rajatava puurkaevpumplaga. Sellisel juhul tuleks rajada ca 1300 m veetorustikke, mille maksumus on ca 3 315 000 krooni (ei ole arvestatud detailplaneeringu sees rajatavate torustike maksumusega). Kogumismahuti reovee jaoks jääks siiski. Selle projekti miinuseks on see, et kuigi tulevikus on üldplaneeringu järgi antud piirkondade vaheline ala planeeritud elamumaaks, siis praegusel ajal antud torustiku rajamine tähendaks investeeringuid veetoru jaoks, mis läheb mööda põllu äärt Männi arenduspiirkonnast Tamme piirkonnani ja vahepeal ühtegi tarbijat ei liitu. Kaugemas perspektiivis, kui plaanitakse uusi detailplaneeringuid Lohu külla, tuleks kaaluda projektpiirkondade ühendamist Kohila alevi ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes tehnilis-majanduslikele ja keskkonnakaitselistele kaalutlustele täna optimaalseimaks lahenduseks veevarustussüsteemi osas rajada Männi arenduspiirkonnast veetorustik Kohila alevi olemasoleva veetorustiku liitumispunktini. Selle alternatiivi realiseerumise tulemusena saavad ühisveevarustussüsteemiga liituda ka osa Lohu tänava ning ka osa Viljandi mnt äärsetest elanikest. Kanalisatsioonisüsteemi osas oleks täna mõttekas rajada kogumismahuti, mille tühjendamine toimub Kohila alevi reoveepuhasti purgimissõlmes.



140

8.1.2 Tamme detailplaneering

Alternatiiv 1 Tamme detailplaneering asub Lohu külas, ca 1850 m kaugusel Kohila alevist. Täna Lohu külas ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Kohila valla lühiajaliste investeeringuprojektide käigus on plaanis rajada ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ka Lohu külla, kuid see jääb praegust arengut silmas pidades antud detailplaneeringu jaoks liiga kaugeks tulevikuks. Lähim punkt, kuhu täna veevärgiga liituda saab asub Kohila alevis, ca 2200 m kaugusel. Lähim kanalisatsiooniga liitumise võimalus täna asub samuti Kohila alevis, ca 3000 m kaugusel. Antud lahenduse puhul tuleks arendajal endal rajada ca 14 760 000 EEK vee- ja kanalisatsioonitorustikke (ei ole arvestatud detailplaneeringu sees rajatavate torustike maksumusega). Selle alternatiivi miinuseks on Tamme arenduspiirkonna kaugus Kohila alevist milletõttu ei jätku veevarustussüsteemi jaoks vajalikku rõhku. Alternatiiv 2 Rajada oma puurkaevpumpla ning reovesi koguda kogumismahutisse. Selle projekti maksumus kujuneb rajatava puurkaevpumpla maksumusest ja reovee kogumismahuti mahust ning lisaks detailplaneeringu sees rajatavate torustike mahust. Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes tehnilis-majanduslikele kaalutlustele täna optimaalseimaks lahenduseks rajada Tamme detailplaneeringu projektpiirkonda oma puurkaev ning reovesi juhtida kogumismahutisse, mille tühjendamine toimub Kohila alevi reoveepuhasti purgimissõlmes. Kaugemas perspektiivis, kui plaanitakse uusi detailplaneeringuid Tamme ja Männi arenduspiirkondade vahelisele maa-alale, tuleks kaaluda projektpiirkondade ühendamist Kohila alevi ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

8.1.3 Tiksi, Saviiri, Rebase I, Neeme, Konksu ja Käänu detailplaneeringud

Antud detailplaneeringud asuvad Urge külas. Täna Urge piirkonnas ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud osaliselt, nn Salutaguse Pärmitehase torustik, mis suundub Saviiri ja Tiksi detailplaneeringutest mööda Kohila alevisse. Detailplaneeringuga on ette nähtud rajada puurkaevpumpla Tiksi detailplaneeringu projektpiirkonda. Antud puurkaevpumpla tuleb ühendada Kohila alevi ühisveevarustussüsteemiga, et tagada vajalik surve ja veemaht. Antud piirkondade juures on oluline, et ühisveevarustussüsteem oleks ringistatud (vaata joonist), selle jaoks on vajalik kokku rajada veetorustikke ca 3760 m. Kanalisatsioonisüsteemi juures saab osaliselt ära kasutada Salutaguse Pärmitehase kanalisatsioonitorustikku. Antud piirkonna kanalisatsioonisüsteemi välja ehitamiseks on vajalik rajada ca 2170 m kanalisatsioonitorustikke. Antud piirkonna ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni välja ehitamiseks on vajalike investeeringute maht ca 16 206 508 EEK ( siia ei kuulu puurkaevu maksumus ning detailplaneeringute sisesed torustikud).



141

8.1.4 Uustalu, Herilase, Nõlva ja Urge detailplaneeringud

Alternatiiv 1 Antud detailplaneeringud asuvad Urge külas. Täna Urge piirkonnas ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Kohila valla lühiajalises perspektiivis on plaanis Prillimäe aleviku reoveed suunata Kohila alevi reoveepuhastile, mille realiseerimiseks rajatakse kanalisatsioonitorustik Prillimäe alevikust Kohila alevisse. Seda torustikku saab tulevikus antud piirkonnad ära kasutada, et oma reoveed suunata Kohila alevi reoveepuhastile. Kuna aga selle projekti realiseerumiseni läheb veel aega, tuleb antud piirkonnas rajada reovee kogumiseks kogumismahutid või suunata oma reoveed Salutaguse Pärmitehase survetrassil olevasse reovee ülepumplasse (joonisel RP-19). Vajadusel ette näha antud pumpla rekonstrueerimine, kui pumpla võimsus ei vasta vajadustele. Veevarustussüsteemi lähim liitumispunkt asub täna ca 2240 m kaugusel, see vajaks investeeringuid ca 5 712 000 EEK (ei ole arvestatud detailplaneeringu sees rajatavate torustike maksumusega). Antud arenduspiirkondadele on suhteliselt lähedal Ülejõe arenduspiirkond, kus on vaja samuti lahendada veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Kaaluda võiks perspektiivis antud piirkondade veevarustussüsteemi ühendamist, mis tagaks liitumise võimaluse juba ka uutele arenduspiirkondadele. Sellisel juhul tuleks investeeringuid veevarustussüsteemi arendamiseks teha 2 805 000 EEK ulatuses (ei ole arvestatud puurkaevpumpla rajamisega ega detailplaneeringute sees tehtavate torustike maksumusega). Alternatiiv 2 Rajada oma puurkaevpumpla ning reovesi koguda kogumismahutisse, mille tühjendamine toimub Kohila alevi reoveepuhasti purgimissõlmes. Selle projekti maksumus kujuneb rajatava puurkaevpumpla rajamise maksumusest ja reovee kogumismahuti mahust ning lisaks detailplaneeringu sees rajatavate torustike mahust. Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes tehnilis-majanduslikele kaalutlustele täna optimaalseimaks lahenduseks veevarustussüsteemi osas rajada antud detailplaneeringute projektpiirkonda oma puurkaevpumpla ja tuleks kaaluda ka võimalust antud süsteemide ühendamist Kohila aleviga ehk Ülejõe arenduspiirkonna veevarustussüsteemiga. Reovesi tuleks täna juhtida reoveepumplasse (joonisel RP-19).

8.1.5 Nurme detailplaneering

Nurme detailplaneering asub Kohila alevis. Antud piirkonna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem tuleb ühendada Kohila alevi süsteemiga. Veevärgi liitumispunkt peaks olema Neeme tänava veetorustikule. Kuna kanalisatsioonisüsteem praegusel ajal Neeme tänaval puudub, siis tuleb ajutiseks lahenduseks rajada kogumismahutid, mille tühjendamine toimub Kohila alevi reoveepuhasti purgimissõlmes.

8.1.6 Ülejõe detailplaneering

Alternatiiv 1 Ülejõe detailplaneering asub Kohila alevis. Antud piirkonna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem tuleb ühendada Kohila alevi süsteemiga. Lähim veevõrgu liitumispunkt täna on Luha tänaval. Selleks tuleks antud detailplaneeringu piirist rajada täiendavaid torustikke ca 300 m, mille investeeringumaht on ca 765 000 EEK. Kuid kui realiseeruvad Tiksi, Saviiri, Neeme, Konksu ja Käänu arenduspiirkondade veevarustussüsteem, siis on lähim liitumispunkt Viljandi mnt peal. Ülejõe



142

arenduspiirkonna reoveed saab kanaliseerida kahte olemasolevasse reovee ülepumplasse kas Tööstuse tänava või Viljandi mnt omasse. Alternatiiv 2 Rajada veetorustik Kartulihoidla puurkaevpumplani, milleni on ca 940 m ning ühendades antud süsteemi Kohila alevi veevarustussüsteemiga, siis oleks vaja rajada veel täiendavalt 790 m veetorustikke. Selle projekti maksumus oleks ca 4 411 500 EEK. Sellele lisandub ilmselt veel puurkaevpumpla renoveerimise maksumus. Selle variandi miinuseks on see puurkaevpumpla pole kunagi töös olnud ja seetõttu ei ole teada selle seisukorda, veekvaliteedi näitajaid jne. Alternatiiv 3 Teine alternatiiv on toodud punktis 8.1.4 Kokkuvõttes hindab Konsultant, tuginedes tehnilis-majanduslikele kaalutlustele täna optimaalseimaks lahenduseks veevarustussüsteemi osas rajada veetorustik Viljandi mnt-ni (või Luha tänava, oleneb teistest arenduspiirkondadest) ühelt poolt ning teiselt poolt Herilase arenduspiirkonna puurkaevpumplaga või Kartulihoidla puurkaevpumplaga ning lõppkokkuvõttes süsteem ühendada Kohila alevi veevarustussüsteemiga.

8.1.7 Tuhamäe detailplaneering

Tuhamäe detailplaneering asub Kohila alevi põhja osas. Praegusel ajal Tuhamäe arenduspiirkonnas veevarustussüsteem ja kanalisatsioon puuduvad. Kanalisatsioonisüsteemi saab lahendada, kui suunata reoveed Pesumaja reovee ülepumplasse. Veevarustussüsteem ühendada Kartulihoidla puurkaevpumplaga (kat. Nr 8156) ning ühendada see Kohila ühisveevarustussüsteemiga. Kartulihoidla puurkaevpumplani on ca 423 m ning sealt lisandub ühendus Kohila alevi veevarustussüsteemiga ca 785 m. Selle alternatiivi puhul oleks vaja kokku rajada ca 1208 m veetorustikke, mille investeeringud ulatuksid ca 3 080 400 EEK-ni. Selle alternatiivi miinuseks on see puurkaevpumpla pole kunagi töös olnud ja seetõttu ei ole teada selle seisukorda, veekvaliteedi näitajaid jne. Seetõttu lisandub investeeringute hulka ilmselt veel puurkaevpumpla renoveerimise maksumus.

8.1.8 Tööstuse 19 detailplaneering

Tööstuse detailplaneering asub Kohila alevi põhja osas. Praegusel ajal Tööstuse arenduspiirkonnas veevarustussüsteem ja kanalisatsioon puuduvad. Kanalisatsioonisüsteemi saab lahendada, kui suunata reoveed Pesumaja reovee ülepumplasse. Tööstuse arenduspiirkonna veevarustussüsteem tuleks lahendada samuti kui Tuhamäe arenduspiirkonna veevarustussüsteem. Nimelt tuleks need süsteemid ühendada Kartulihoidla puurkaevpumplaga ning kogu süsteem ühendada Kohila alevi ühisveevarustussüsteemiga. Sellega tagatakse vajalik rõhk ja veemaht võrgus.



143

9 KOHILA ALEVI REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE

Olemasolev Kohila alevi puhastusseadmete kompleks on rajatud 1983. a. Puhastikompleksi kuulub kaks paralleelselt töötavat bioloogilist OXYD-180-tüüpi puhastusseadet, järjestikku töötavad järelpuhastuse biotiigid – 6 tk, üldpinnaga ~5 000 m2, reovee vastuvõtu-jaotuskaev, jääkmuda tihenduskaev, kolm muda tahestusväljakut üldpinnaga ~1 200 m2 ja tehnohoone õhupuhurite ja elektripeakilbi ruumi, kloorlubja lahusel baseeruv kloreerimisseadme ruumi, lao- ja remonttööde ruumide, hooldepersonali olme- ja abiruumidega, kogupind ~100 m2. Puhastikompleksi (2xOXYD-180) projektnäitajad:

1) keskmine hüdrauliline koormus Q – 720 m3/d; 2) keskmine reostuskoormus BHT7 järgi ~ 170 kg/d, siit tulenevalt siseneva reovee

BHT7 keskmine kontsentratsioon ~ 235 mg/l; 3) koormus inimekvivalentides ~2 830 ie (1 ie = 60 g BHT7/(in*d); 4) mahukoormus ~470 g BHT7/m

3; 5) reovee keskmine viibeaeg aerotankides (üldmaht VAT=360 m

3) on 12 tundi; 6) tarbitav elektriline võimsus 32,0 kW ja installeeritud võimsus ~50 kW.

OXYD-tüüpi puhastid on ehitatud tüüpprojekti järgi. OXYD-tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga, st õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki betoonmahutis. Mahuti põhi on monoliitbetoonist, seinad monteeritavatest raudbetoonelementidest. Aerotank ja järelsetiti on eraldatud kahekordse laudisvaheseinaga, laudisvaheseinte vahele jääv ruum moodustab õhueralduskambri. Laudisvaheseinte alaservades ja aerotankipoolse vaheseina ~2/3 kõrgusel põhjast on ~10 cm pilud, mille kaudu toimub aktiivmuda ja reoveesegu tsirkulatsioon ning muda tagastus järelsetitist aerotanki. Puhasti koosneb neljast vertikaalsete betoonvaheseintega eraldatud autonoomsest paralleelselt töötavast standardse ristlõikega sektsioonist, sektsiooni mahu ja tüübi (OXYD-45, OXYD-90 või OXYD-180) määrab puhasti üldpikkus. Aerotanki bassein on ristkülikukujulise ristlõikega, aerotanki otsseinad ja sisemine külgsein on betoonist, järelsetiti poolne sein on puidust. Järelsetiti on kolmnurkse ristlõikega. Järelsetiti 600 kaldega välisseinaks on puhasti betoonist välissein. Kolmnurkne ristlõige moodustab mudatasku, millest toimib aktiivmuda tagastus järelsetitist aerotanki aeraatorite poolt tekitatud vee ringliikumise abil põhjapilude kaudu. Aeratsiooniks on keskmullaeratoorid – horisontaalselt ühte ritta paigaldatud perforeeritud metalltorud, mis paiknevad aerotanki põhjas oleva laudisega servatud betoontõkendi ja aerotankipoolse laudisvaheseina vahele jäävas ruumis pisut kõrgemal laudisvaheseina põhjapilust. Õhk perforeeritud aeraatoritesse antakse õhupüstikute kaudu, mis on varustatud ventiilidega ja ühendatud õhu magistraaltorustikuga. Õhk aeratsiooniks saadakse madalsurve pöördkolbkompressoritest, millised on paigaldatud tehnohoonesse. Projektijärgselt on OXYD-180 puhastil ette nähtud kolm kompressorit, neist 2 töös ja 1 reservis. Järelsetitis selginenud heitvee ärajuhtimiseks on setiti pinnal pikisuunaline kogumis-äravoolu hammasrenn, hammaslatid renni mõlemas servas. Hammasrenni külgedel ~10 cm renni servast on puidust pooluputatud tõkendid takistamaks setiti pinnale kerkinud muda väljakannet.



144

Tööprintsiibilt on tegemist kestusõhustusega aktiivmudapuhastiga. OXYD-tüüpi puhasteil ei toimu lämmastiku ja fosfori ärastust. Jääkmudakäitluseks on mudatihenduskaev ja tahendusväljakud. Jääkmuda eemaldamine tihenduskaevu toimub teisaldatava õhktõstuki või sukelpumba abil. Muda juhtimine tihenduskaevust mudaväljakuile toimub kas sukelpumbaga või paakautoga. Puhastil puudub mehhaaniline eeltöötlusseade – võre, mistõttu sektsioonide põhjapilud sageli ummistuvad. Käesolevaks ajaks on puhastusseadmed amortiseerunud, sektsioonidesisesed puitvaheseinad osaliselt lagunenud, mis halvendab setitite tööd. Töökorras on ainult üks vanatüüpne õhupuhur, reserv puudub. Puudub võimalus reovee ühtlaseks jaotamiseks kaheksa sektsiooni vahel, seetõttu on sektsioonid hüdrauliliselt erinevalt koormatud. Kõrgemalt koormatud sektsioonidest toimub aktiivmuda väljakanne. Mustast metallist valmistatud setitite ülevoolu-hammasrennid on korrodeerunud, puudub võimalus ülevoolu-hammasrennide reguleerimiseks rangelt horisontaalseks, mis põhjustab rennide ebaühtlase töö, mis omakorda suurendab aktiivmuda väljakannet biotiikidesse. Biotiigid on mudastunud, seetõttu on nende maht ja sellest tulenevalt heitvee viibeaeg neis vähenenud. Biotiike puhastati neisse akumuleerunud mudast 2000. aastal, kusjuures kahte viimasesse tiiki muda oluliselt akumuleerunud ei olnudki. Tõid teostas Valgamaa AS VALMAP Grupp, kelle hinnangul eemaldati ca 3 300 m3 muda, mida pärast tiikides veepinna alandamist lasti taheneda ja segati tihedama massi saamiseks saepuruga. Muda eemaldati buldooseriga kokku lükates. Järelpuhastuse biotiikide kiire mudastumine viitab põhipuhastite 2xOXYD-180 töö madalale efektiivsusele. Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.RA-20252 (kehtiv 01.10.2003-30.09.2008) lubatud kontsentratsioon on järgmised: - BHT7 - 25,0 mg/l; - heljum - 35,0 mg/l; - Püld - 2,0 mg/l; - Nüld - pole normeeritud. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,0. Heitveesuubla - Keila jõgi (kood 10961) - on kantud reostustundlike (KKMm 6. detsembri 1999. a nr 99) ning lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm 09.10. 2002 nr 58). Amortiseerunud puhastuskompleksi töö efektiivsus on madal, mida iseloomustavad alljärgnevad tabelid.



145

Tabel 9.1 Kohila alevi puhasti väljuva heitvee reoainete väärtused vastavalt 2005. a kvartalite saastetasu aruannete koondile

Reovee lubatud vooluhulk m3/a 80 240 Tegelik vooluhulk m3/a 54 788

Reoaine

Keskmine kontsentrat-

sioon väljundis mg/l

Reoainete kogus väljundis

t/a


üle lubatu t/a

Reoainete üle lubatu koguse % üldisest kogusest

BHT7 58,5 3,2059 1,8362 57,3 heljum 28,1 1,5413 0,0000 0,0 Püld 11,2 0,6161 0,5065 82,2 Nüld 65,5 3,5864 0,0000 -

Tabel 9.2 Kohila alevi puhasti väljuva heitvee keskmised väärtused vastavalt 2006. a I kvartali saastetasu aruandele

Reovee lubatud vooluhulk m3/kv 20 060 Tegelik vooluhulk m3/kv 13 010

Reoaine

Keskmine kontsentrat-

sioon väljundis mg/l


t/kv


üle lubatu t/kv

Reoainete üle lubatu koguse % üldisest kogusest

BHT7 94,4 1,2281 0,9029 73,5 heljum 53,9 0,7012 0,2459 35,0 Püld 12,1 0,1574 0,1314 83,5 Nüld 89,2 1,1605 0,0000 - Puhastusseadmete ebarahuldava töö põhjusteks on järgmised, eelnevalt käsitletud ja OXYD-tüüpi puhastite projektist tulenevad põhjused:

1) puhasti on amortiseerunud ja tehnoloogiliselt vananenud; 2) puhastil puuduvad eeltöötlusseadmed – mehaaniline võre; 3) puhastusseadmeil puudub korrektne võimalus siseneva reovee ühtlaseks

jaotamiseks kaheksa paralleelselt töötava sektsiooni vahel; 4) kasutatakse energeetiliselt ebaökonoomset keskmull-aeratsioonisüsteemi ja

vananenud muhv (rihm)-ülekandega ja õhufiltrita ning mürasummutita õhupuhurit; 5) antud puhastitüüp pole ette nähtud biogeenide (fosfori- ja lämmastikuühendite)

eemaldamiseks, Eesti kehtivates seadusandluses on ka väikepuhastitel (<2 000 ie) ette nähtud fosfori ärastus, eriti juhul kui on tegemist reostustundliku suublaga (VV 31. juuli 2001. a määruse nr 269, muudetud VV 16.02.2006. a määrusega nr 46);

6) puhastil praktiliselt puuduvad võimalused puhastusprotsessi reguleerimiseks (sektsioonide sissevoolude ühtlustamine, setitite hammasrennide reguleerimine, ühtlase õhujaotuse tagamine sektsioonide vahel);

7) jääkmuda algeline ja kaasaegsetele nõuetele mittevastav käitlus; 8) projektijärgselt puuduvad võimalused biotiikide väljalülitamiseks hooldustööde

(mudast tühjendamine) läbiviimiseks (möödavoolud, ülevoolukaevud). Kuus biotiiki töötavad üheaegselt järjestikku.

Tingituna Kohila alevi puhastusseadet haldava ettevõtte – OÜ Kohila Maja – majanduslikest raskustest pole uuendatud puhuriteparki, puhastil on töös üks vanatüübiline



146

õhupuhur, reserviks üks väikese tootlikkusega vanatüübiline puhur, millise tootlikkus ei rahulda õhuvajadust. Samal põhjusel pole puhastusseadmeil läbiviidud suuremaid remonditöid aeratsioonisüsteemi uuendamiseks ja setitite hammasrennide asendamiseks. Tingituna puhasti ebarahuldavast tööst maksab OÜ Kohila Maja 10-kordseid saastetasumäärasid ülenormatiivsete saasteainete koguste eest. 2005.a kokkuvõttena oli Kohila puhasti saastetasu 178 071 krooni, sh ülenormatiivne 146 053 krooni, mille eest maksti tulumaksu 45 178 krooni, seega kokku 224 193 krooni aastas. Reovee aastane vooluhulk 2005. a vastavalt saastetasu aruandele oli 54 788 m3 e 150 m3/d. Saastetasu koos kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasult arvestatava tulumaksuga 1 m3 heitvee kohta on aasta keskmisena 4,09 krooni. Kogu saastetasust 178 071 kroonist 2005. a moodustas saastetasu BHT7-le - 62,3%, heljumile - 2,5%, üldlämmastikule - 10,7% ja üldfosforile - 24,6%. Seoses saastetasu määrade kahekordse tõusuga (va heljumi tasumäär) 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga maksti 2006. aasta I kvartalis saastetasu 148 402 krooni, sh ülenormatiivset 130 706 krooni, mille eest maksti tulumaksu 39 042 krooni, seega kokku 187 444 krooni kvartalis. 2006. a I kvartali saastetasu koos tulumaksuga moodustab 83,6% kogu 2005. a vastavatest näitajatest. 2006. a I kvartali vooluhulk vastavalt saastetasu aruandele oli 13 010 m3/kv e 145 m3/d. 2006.a I kvartalis lähenes 1 m3 heitvee saastetasu koos kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasult arvestatava tulumaksuga - kokku 14,71 krooni/m3 - kehtiva kanalisatsiooniteenuse tariifile, milleks on 15 krooni/m3 (koos käibemaksuga). Kogu saastetasust 148 402 kroonist 2006. a I kvartalis moodustas saastetasu BHT7-le - 70,8%, heljumil - 5,6%, üldlämmastikul - 8,3% ja üldfosforil - 15,3%. Seoses uute ettevõtete (vineerivabrik ja pesumaja) rajamisega Kohila alevisse ja nende eeldatava käikurakendamisega 2006. aasta sügisel kasvab oluliselt puhastusseadmete koormus nii hüdrauliliselt kui ka reostuse osas. Olemasoleva amortiseerunud puhasti, mis juba käesoleval ajal ei suuda tagada nõutavaid reoainete näitajaid heitveeväljundil, efektiivsus langeb veelgi ja puhastit haldav ettevõtte OÜ Kohila Maja saastetasud kasvavad oluliselt. Tuleb arvestada ka aktiivset kinnisvaraarendust Kohila alevi piirkonnas, mille tulemusel lisaks alevi enda elanikkonna täiendavale liitumisele ning Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojektis kavandatud Prillimäe aleviku, Lohu ja Masti külade reovee juhtimine uuele Kohila reoveepuhastile, on lähimas perspektiivis täiendavaid liitujaid kuni 2 000 inimest uutest elamupiirkondadest. Kohila valla veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja laiendamine, sh ka Kohila alevi puhastusseadmed, on lülitatud Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekti, mida suures ulatuses on planeeritud finantseerida EL ühtekuuluvusfondi vahenditega (Kohilas 85% ulatuses). Otsus EL vahendite eraldamiseks võib saabuda alles 2007. aasta lõpul, reaalne ehitustegevus sellele eelneva projekteerimisega võib alata 2008. aasta II pooles. Projekti lühiajalise programmi (SIP) realiseerumine võib ulatuda 2010. aastasse.



147

Perspektiivselt juhitakse Kohila puhastusseadmetele Kohila alevi uute tööstusettevõtete olmereoveed ja rajatavast vineeritööstusest puiduleotamise basseinide (2 basseini üldmahuga 2 965 m3, á ca 1480 m3) tühjendusveed. Basseinide tühjendamine toimub vaheldumisi vastavalt vajadusele kuni 6 korda aastas, samuti rajatava pesumaja reovesi. Kohila alevi piirkonna reovee nõuetekohase puhastuse tagamiseks ja Keila jõele langeva reostuskoormuse vähendamiseks lähiperspektiivis on kaks alternatiivvarianti:

1. Ajutise lahendina kuni EL toetussummade eraldamiseni ning Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekti rakendumiseni rekonstrueerida olemasolevad OXYD-180 puhastid, puhastada biotiigid mudast ja rakendada kaks esimest tiiki vineeritööstuse tehnoloogilise reovee vastuvõtu-keskendus-basseinideks koos kompaktpumpla rajamisega. Raha rekonstrueerimistööde läbiviimiseks tuleb taodelda KIK’ist, võtta laenu ja kaasata rajatavate tööstusettevõtete vahendeid ning taodelda Keskkonnaministeeriumilt võimalust saastetasu asendamiseks investeeringutena rekonstrueerimistöödele.

2. Taodelda rahalisi vahendeid KIK’ist, võtta laenu ja kaasata rajatavate

tööstusettevõtete vahendeid ning taodelda Keskkonnaministeeriumilt võimalust saastetasu asendamiseks investeeringutena Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekti kohaste uute puhastusseadmete kiireks projekteerimiseks ja väljaehitamiseks vastavalt nimetatud projekti lühiajalise programmi mahus.

Alternatiivvariandiga 1 kavandatav reoveekäitluse tehnoloogiline skeem sisaldab endas järgnevaid põhielemente:

• reovee mehaanilise eelpuhastusseadme - peenvõre-liivapüünise - paigaldamine;

• OXYD-tüüpi puhastite rekonstrueerimine, mis koosneb reovee bioloogilisest käitlusest bioreaktorites reoainete lagundamiseks, stabiliseerimiseks ja lämmastikuühendite nitrifitseerimiseks;

• bioloogilist lämmastikuärastust denitrifikatsiooniprotsessis anoksilistes mahutites;

• fosfori keemilise ärastuse rakendamist simultansadestamise meetodil; • vineeritööstuse puiduleotamise basseinide eelnevalt lokaalse mehaanilise

puhasti läbinud tühjendusvee vastuvõtuks (ühekordne kogus 1 500 m3/d) ja hajutatud juhtimiseks puhastile kasutatakse vahemahutina kahte esimest biotiiki üldpinnaga 1 100 m2 ja üldmahuga 1 100 m3 vee sügavusel tiikides 1 m, kaks esimest biotiiki lahutatakse järelpuhastuse biotiikide süsteemist, I biotiigi kaldasse paigaldatakse iseankurduv PA-VE kaevuga kompaktpumpla; rakendatakse järelpuhastust olemasolevates 4 biotiigis;

• kõik biotiigid puhastatakse neisse akumuleerunud mudast; • jääkmuda tihendamist, mehhaanilist veetustamist vallas olemasoleva

mobiilse mudapressiga (Mini H 1,1), ja komposteerimist koos täiteaine (turvas, puukoor, puiduhake vms) lisamisega kolmel olemasoleval asfalteeritud põhjaga mudaväljakul üldpinnaga ~1 200 m2.

Alternatiivvariandi 1 – olemasolevate OXYD-180 puhastite rekonstrueerimisel – võtta aluseks Biopuhasti Abi OÜ projekteerija Sergei Zub’i poolt koostatud “Kohila alevi



148

reoveepuhasti rekonstrueerimise eskiisprojekt” (Tallinn,2006) väljapakutud esimene variant, mis käsitleb nn BNR protsessi. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on soositav aluseks võtta alljärgnevates tabelites Tabel 9.3 ja Tabel 9.4 esitatud koormusnäitajad. Reovee mehhaaniliseks eelpuhastiks väljapakutud suurema prahi ja liiva eemaldamiseks võre-liivapüünis Pomitlek PMT50-PMT300/d4/750/1500 jõudlusega 0,013 m3/s, rahuldab tunni maksimaalse vooluhulga vastuvõttu. Võre-liivapüünis paigaldatakse olemasoleva vastuvõtu-jaotuskaevu naabrusesse kas soojustatud kergehitisse või konteinerisse. Pärast võre-liivapüünise läbimist juhitakse reovesi läbi reguleeritava jaotussüsteemi rekonstrueeritud bioloogilistesse puhastitesse. Puhastid töötavad paralleelselt. Bioloogiline puhasti koosneb kolmest osa:

1) aeroobsest mahutist – aerotankist, mis moodustab ca ½ endise OXYD-puhasti mahust, aerotank on on varustatud peenmull põhja-aeraatoritega, mis tagavad reovee ja aktiivmuda segu segamise ja varustamise hapnikuga, kahe paralleelselt töötava seadme aerotankide kogumaht on 280 m3;

2) anoksiline mahuti moodustab ca ¼ endise OXYD-puhasti mahust, siin toimub denitrifikatsioon, mahuti on varustatud sukelseguriga, kahe anoksilise mahuti kogumaht on 120 m3;

3) järelsetiti haarab ca ¼ endise OXYD-puhasti mahust, setiti põhja rajatakse kolm püramiidjat mudataskut, muda tagastuseks ja jääkmuda eemaldamiseks kasutatakse õhktõstukeid. Ühe setiti pinna ristlõige on 40 m2, kogupind seega 80 m2, setitite pinnakoormus dimensioneeritud vooluhulgal on 0,44 m3/(m2*h);

4) tänu anoksiliste mahutite olemasolule toimub puhastis lämmastiku bioloogiline ärastus (nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooniprotsessid);

5) fosfori eemaldamiseks rakendatakse keemilist sadestamist raud(III)sulfaadiga, nn simultansadestamist, milleks olemasolevasse tehnohoonesse paigaldatakse reagendihoidla (üks või kaks happekindlat plastkonteinerit kogumahuga kuni 1 m3) ja konteinerile kinnitatav dosaatorpump, paigaldatakse reagendi doseerimistorustik pumbast aerotanki.

Järelpuhastuseks kasutatakse olemasolevaist biotiikidest nelja tagumist. Kahte esimest biotiiki kasutatakse vineeritööstuse puiduleotamise basseinide tühjendusvee vastuvõtuks ja hajutatud juhtimiseks puhastile, I biotiigi kaldasse paigaldatakse iseankurduv PA-VE kaevuga kompaktpumpla kahe reoveepumbaga (üks töös, teine reservis), pumpade tootlikkus á 12,5 m3/h, tõstekõrgus orienteeruvalt 10 m vs. Kõik biotiigid puhastatakse neisse akumuleerunud mudast, korrastatakse tiikidevahelised ülevoolu-ühenduskaevud, kaks esimest tiiki lahutataks järgmistest. Vahemahutitena kasutatavail biotiikedel võib heljumi settimise vähendamiseks ja eelaeratsiooniks kasutada mehhaanilisi ujukaeraatoreid, kummalgi tiigil üks. Jääkmuda käitlus. Jääkmuda eemaldatakse puhastist tagastusmuda torustikule paigaldatud ja ventiiliga varustatud väljavõtutoru kaudu. Jääkmuda juhitakse mudatihendisse, milleks on ca 50 m3 mahuga silinderjas mahuti läbimõõduga 3 m ja kõrgusega 7 m. Tihendi on varustatud aeglaselt pöörleva vertikaalsegajaga ja pindmise kogumisrenni ja torustikuga mudast eralduva selginenud vee kogumiseks ja juhtimiseks puhasti sisendisse (peale võre-



149

liivapüünist). Muda tahestamiseks kasutatakse vallas olemasolevat mobiilset mudapressi Mini H 1.1, mille tootlikkus on 4-9 m3/h. Tahestatud muda ladustatakse olemasolevatel kolmel asfaltkattega mudaväljakuil, lisatakse täiteainet, segatakse ja komposteeritakse aunades. Reovee tehnoloogiline liikumisskeem on järgmine:

1) sisenev reovesi läbib mehhaanilise eelpuhasti – võre-liivapüünise ja jaotatakse seejärel kahe paralleelselt töötava puhasti vahel;

2) võrest tulev reovesi juhitakse anoksilistesse mahutitesse, kuhu õhktõstukite abil juhitakse ka tagastusmuda järelsetiteist ja selginenud vesi mudatihendist, sukelseguriga sisenevad massid segatakse ja hoitakse hõljuvas olekus. Kuna lahustunud hapnik anoksilises tsoonis puudub, siis denitrifitseerivad mikroorganismid lagundavad nitraate ja lämmastik eraldub gaasina atmosfääri;

3) anoksilises mahutist voolab reovee ja aktiivmuda segu aerotanki, milles toimub vedelikumassi pneumaatiline aereerimine, reovees olevad reoained lagunevad ja stabiliseeruvad aeroobsete mikroorganismide elutegevuse toimel, lämmastikuühendid nitrifitseeruvad;

4) aerotankist voolab reovee ja aktiivmuda segu järelsetitisse, kus raskusjõu mõjul veest pisut tihedam mudahelves settib, selginenud vesi juhitakse järelpuhastuse biotiikidesse, setiti mudataskutesse settinud muda pumbatakse õhktõstukite abil tagasi protsessi algusesse anoksilisse mahutisse, vajadusel eemaldatakse perioodiliselt jääkmuda mudatihendisse.


ni arengukava


n Tallinn 200

6 150

Tab

el 9.3 K

ohila alevi p

uhasti rekon

strueerimise lähtean

dmed

Koorm

used K

ohila rekon

strueeritaval rv puhastile 2006-2009

Asulad , ettevõtted

Märkused

Elanikke

kok

ku

Liitunud

elan

ikke

Q

m3 /d

BHT

7 kg/d

ie

H/a

kg/d

Ntot

kg/d

Ptot

kg/d

Kohila alev

4 000

1 800

180

108

1 800

108

22

3,6

Masti küla

0

0 0

0 0

0 0

0

Lohu küla

0

0 0

0 0

0 0

0

Prillim

äe alevik

0

0 0

0 0

0 0

0

Koh

ila alevi o

lmeveed kok

ku

4 000

1 800

180

108

1 800

108

22

3,6

Smead Eesti AS

ca 360

töötajat,

2 vahetust ööpäevas,

tehnoloogilised ja olm

eveed, Q

kokku 30

m3 /d

30

9,0

150

11

2,4

0,30

OÜ Contractor

50 töötaja olmeveed

0 0

0 0

0 0

olme reovesi, 400 töötajat, 2 vahetust

22

6,6

50

6,6

1,8

0,22

Vineeritööstus

tehnoloogiline reovesi

75

27

450

45

6,00

0,16

Pesum

aja

2 vahetust ööpäevas, pesum

aja vesi+olme

100

24

400

30

3,0

12

Tapam

aja

1 vahetus, küülikute tapmine ja lihakehade

töötlus

0 0

0 0

0 0

Ettevõtted k

okku:

227

67

1 050

92

13,2

13

Perspektiivne Koh

ila puhasti kok

ku:

407

175

2 850

200

35

16


ni arengukava


n Tallinn 200

6 151

Tab

el 9.4 K

ohila alevi p

uhasti rekon

strueerimisprojekti dim

ension

eerimise lähtean

dmed

Projekteerim

ise alusandmed

q O l/in*d/

100

g/(in*d)

BHT

7 60

COD

135

SS

60

NTOT

12

PTOT

2

Q

qkesk

qmax

qdim

BHT

7 COD

Heljum SS

NTOT

PTOT

Asula

ie

m3 /d

m3 /h

m3 /h

m3 /h

kg/d

mg/l

kg/d

mg/l

kg/d

mg/l

kg/d

mg/l

kg/d

mg/l

Kohila elanikkond

1 800

180

7,5

15

9,0

108

600

243

1350

108

600

22

120

3,6

20

Lohu küla

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0

Masti küla

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0

Prillim

äe alevik

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0

Koh

ila elukon

dlik reovesi

1 800

180

7,5

15,0

9,0

108

600

243

1350

108

600

22

120

4 20

Smead Eesti AS

150

30

1,9

3,8

2,4

9,0

300

20,3

675

11,0

367

2,4

80,0

0,30

10,0

OU Contactor

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0

Vineeritööstuse olm

e 110

22

1,4

2,8

1,8

6,6

300

14,9

675

6,6

300,0

1,8

80,0

0,22

10,0

Vineeritööstuse tehnol reovesi

450

75

6,3

15,6

12,5

27,0

360

60,0

800

45,0

600,0

6,0

80,0

0,16

2,1

Pesum

aja keskmine

400

100

6,3

12,5

9,4

24,0

240

54

540

30,0

300

3,0

30,0

1,20

12,0

Tapam

aja (küülikud)

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0 0

0

Tööstusettevõtted

1 110

227

9,5

35

26

67

293

149

657

93

408

13

58

2 8

Koh

ila

alevi

rekon

strueeritav

puhasti

2 910

407

17

50

35

175

429

392

963

201

493

35

85

6 15

Maksimaalseks sademeteaegseks reovee vooluhulgaks koos infiltratsiooniveega (25%) on 510 m

3 /d.

Biopuhasti dimensioneeritavaks vooluhulgaks on 35 m

3 /h.

Mehhaaniline eelpuhastusseade – võre – valitakse tunni maksimaalse vooluhulga järgi, so 54 m

3 /h.

Erisuhted: KHT/BHT7 = 2,2 : 1; BHT7/N

TOT = 5,0 : 1; BHT7/PTOT = 29,1 :1.



152

Tabel 9.5 Puhastusseadmete rekonstrueerimistööde orienteeruv maksumus

Seadmed, tegevused Arv, maht Maksumus (käibemaksuta)

EEK Mehhaanilised ujuk-pindaeraatorid 2 tk 220 000 Võre-liivapüünis 1 tk 785 000 Eelpuhastuse kerghoone rajamine 1 tk 120 000 Õhupuhurid koos sagedusmuunduriga 2+1 250 000 Mõõteseadmed 1 komplekt 130 000 Käigusillad (kuumtsink) 1 komplekt 90 000 Mudatihendi koos segistiga 1 komplekt 110 000 Sissevoolu rahusti, reovee jaotussõlm 1 komplekt 80 000 Pumbad koos siinide ja lukustusega 2 tk 120 000 Kompaktpumpla korpus 1 tk 80 000 Sukelsegurid koos juhtsiinidega 2 tk 40 000 Kemikaalimahutid 1 komplekt 20 000 Dosaatorpump koos lisadega 2tk 80 000 Platsitorustikud 1 komplekt 150 000 Paigaldustööd seadmetele 1 komplekt 100 000 Tõsteseadmed, transport 1 komplekt 100 000 Elektritööd ja materjalid 1 komplekt 100 000 Soojustustööd, katted puhastile 1 komplekt 200 000 Üldehitustööd rekonstrueerimisel 1 komplekt 300 000 Biotiikide mudast tühjendamine, ühenduste korrastamine

5 000 m 2 500 000

Ettenägemata kulud 150 000 Purgla 1 000 000 Kokku 4 725 000 Alternatiivvariandil 2 võetakse aluseks Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekti eelprojektis esitatu.

9.1.1.1 Kohila alev, Prillimäe alevik, Lohu ja Masti külad

Kohila alevile, kaasaarvatud alevi tööstusettevõtted, koos Prillimäe aleviku, Lohu ja Masti küladega rajatakse individuaalprojekti alusel uued reoveepuhastusseadmed koos jääkmuda töötlusega. Kohila alevile, Prillimäe alevikule, Lohu ja Masti küladele rajatakse uus ühine puhastusseade. Kahele reovee kogumisalale (ühine kogumisala on Kohila alevil, Lohu ja Masti küladel, eraldiseisvaks Prillimäe kogumisala) jäävaks elanikkonna perspektiivseks suuruseks on: • Kohila alev 3 420 inimest; • Prillimäe alevik 385 inimest • Lohu küla 145 inimest; • Masti küla 100 inimest; • kokku 4 050 inimest; • ettevõtetelt lisanduv koormus vastab 1290 ie-le, • seega kokku 5 340 ie.



153

Rajatava puhasti koormusparameetrid on järgmised:

• reovee keskmine vooluhulk ööpäevas Q=810 m3/d, sh infiltratsioonivesi kuni 20% üldisest vooluhulgast;

• keskmine vooluhulk 34 m3/h; • maksimaaltunni vooluhulk qmax=210m

3/h; • keskmine orgaaniline reostuskoormus väljendatuna BHT7-na LBHT7=320

kg/d, keskmisel kontsentratsioonil CBHT7=395 mg/l; koormus inimekvivalentides (ie) oleks 5 340 ie;

• heljumi (SS) keskmine koormus LSS=363 kg/d, keskmine kontsentratsioon CSS= 450 mg/l;

• üldfosfori (PTOT-P) keskmine koormus LPTOT=22 kg P/d, keskmine kontsentratsioon CPTOT= 27 mg P/l;

• üldlämmastiku (NTOT-N) keskmine koormus LNTOT=66 kg N/d, keskmine kontsentratsioon CNTOT=81 mg N/l.

Nõuded heitveeväljundile suublasse tulenevad VV määrusest nr 269, VT punkt 3.12 ja on järgmised:

• BHT7 - 15,0 mg/l; • Heljum (SS) - 25,0 mg/l; • Üldfosfor (PTOT) - 1,5 mg/l; • Üldlämmastik (NTOT) - pole käesoleval ajal normeeritud.

Kavandatav reoveekäitluse tehnoloogiline skeem sisaldab endas järgnevaid põhielemente:

• purgimissõlm, • reovee mehaanilist eelpuhastust peenvõrel; • reovee eelsetitamist ja keskendamist vastavalt rekonstrueeritavates OXYD-

tüüpi puhastite mahutites; • reovee bioloogilist käitlust reoainete lagundamiseks, stabiliseerimiseks ja

lämmastikuühendite nitrifitseerimiseks; • bioloogilist lämmastikuärastust denitrifikatsiooniprotsessis anoksilistes

mahutites; • bioloogilist ja vajadusel täiendavat keemilist fosforiärastust; • vineeritööstuse puiduleotamise basseinide eelnevalt lokaalse mehaanilise

puhasti läbinud tühjendusvee vastuvõtuks (ühekordne kogus 1 500 m3/d) ja hajutatud juhtimiseks puhastile kasutatakse vahemahutina kahte esimest biotiiki üldpinnaga 1100 m2 ja üldmahuga 1 100 m3 vee sügavusel tiikides 1 m;

• esimesed biotiigid lahutatakse järelpuhastuse 3-6 tiigist, leotusvee pumpamiseks tiikidest puhasti eelsetitisse rajatakse nende juurde iseankurdava PA-VE kaevuga kompaktpumpla, mis on varustatud ühe sukelpumbaga tootlikkusega kuni 20 m3/h, tõstekõrgusega 15 m vs, basseinide tühjendusperioodidel tõuseb keskmine vooluhulk puhastile 54 m3/h;

• jääkmuda tihendamist, mehaanilist veetustamist ja komposteerimist koos täiteaine (turvas, puukoor, puiduhake vm) lisamisega;

• rakendatakse järelpuhastust olemasolevates 4 biotiigis;



154

• puhastusseadmel rakendatakse päevast valvepersonali (1 inimene), puhasti varustatakse täisautomaatikaga ning valvesüsteemiga.

Alternatiivide võrdlus

1. Alternatiiv 1 on ajutine lahend, mis ei võimalda vastu võtta täiendavate liitujate (Prillimäe aleviku, Lohu ja Masti külade) reovett rääkimata, uutest elamupiirkondadest, milliste intensiivne arendamine käib. Alternatiivis 2 käsitletavale võib lähiajal lisanduda kuni 2000 uut liitujat, seetõttu alternatiivis 1 tehtav investeering pole kõige otstarbekam.

2. Alternatiiv 1, mis on ajutine lahend, on oluliselt odavam kui alternatiiv 2. 3. Alternatiiv 2 rakendub hiljemalt 2008. aastal. Alternatiivi 1 rakendamise

käigus hangitud ja paigaldatud seadmed on osaliselt kasutatavad ka alternatiiv 2 rakendumisel, kuid osa (õhupuhurid, pumbad, võre-liivapüünis) tuleb kas asendada suurema jõudlusega seadmetega või dubleerida.

4. Alternatiivi 2 varasem rakendumine Eesti sisese rahaga, teeb võimalikuks abirahade ilmumisel juba rajatud uut puhastit laiendada täiendava sektsiooni võrra, mis on kavandatud Veemajandusprojekti pikaajalisse perioodi ja on hädavajalik jõudsalt kasvava arengupiirkonna nõuete rahuldamiseks.

5. Alternatiiv 1 leevendab ajutiselt kõrgenenud saastemaksu tasumise kohustust, kuid reostuskoormuste tõustes rekonstrueeritud puhasti töö efektiivsus langeb.



155

1-tehnohoone 2-vastuvõtu-jaotuskaev 3- olemasolevad OXYD-tüüpi puhastid 4-olemasolevad biotiigid 5-olemasolevad mudaväljakud

Joonis 9.1 Kohila alevi reoveepuhasti asendiplaan



156



157

10 FINANTSPROGNOOS Finantsprognoosi eesmärgiks on: − prognoosida Kohila valla asulate sh. Kohila alevik, Prillimäe, Sutlema, Salutaguse,

Hageri, Masti, Lohu, Aespa, Vilivere külade vee -ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust, arvestades lühiajalist investeeringuprogrammi elluviimist;

− prognoosida võimalikke kujunevaid vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariife; − leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

investeeringute elluviimiseks. − pikaajalisi investeeringuid, mida võidakse arendama hakata alates 2010 või 2011. a-st.

ei ole arvestatud ekspluatatsioonikulutuste analüüsis. Põhjuseks on finantsprognoosi eelduseks olevate majandusindikaatorite ennustamatus pikaks perioodiks.

10.1 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab suurelt jaolt ära saadud andmete kvaliteet. Samas tuleb tõdeda, et prognoos on koostatud 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, milledest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga kolme aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid. Lühiajaliste investeeringutena käsitletakse Kohila valla osalemist järgmistes veemajandusprojektides:

• Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekt • Vääna jõgikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise

projekt- arendatakse Aespa ja Vilivere küla. Käesolevas töös teostatakse ekspluatatsioonikulutuste analüüs lähtuvalt Kohila Maja OÜ vee- ja kanalisatsiooniteenuste majandusnäitajatest. Ettevõtte veemajanduse tulusid ja kulusid vaadeldakse eraldi teistest ettevõtte tuludest ja kuludest. Pikaajalise finantsprognoosi koostamisel on määrava tähtsusega mitmed näitajad, mille väärtuse muutus avaldab olulist mõju finantsprojektsioonidele. Neist põhilisemad on ära toodud alljärgnevalt:

Planeerimise periood Finantsprojektsioonid on koostatud aastate 2006 – 2017 kohta.

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuste tarbijad Arengukava lühi- ning pikaajalised investeeringud on suunatud nii olemasolevate süsteemide parendamiseks kui ka laiendamiseks. Alljärgnevas tabelis on toodud tarbijate hinnanguline arv arengukava koostamise hetkel so 2006.a. ning lühiajaliste investeerimisprogrammi lõpuks e. aastal 2010.



158

Keskmine veetarbimine on asumite lõikes vastavalt saadud andmetele üsna erinev. Prognoosis on leibkondade veekulu arvestamisel lähtutud tinglikust keskmisest veetarbimiskulust ööpäevas, milleks on alates 2009. a. vähemalt 82 liitrit inimese kohta päevas (l/c/d).

Tabel 10.1 Tarbijate arv

2006 2010 2012 Asula Elanikest tarbijad Tarbijate prognoos Tarbijate prognoos

Kohila 2 360 3 800 3 800 Prillimäe 340 385 385 Sutlema 132 210 210 Salutaguse 113 196 196 Hageri 95 193 193 Masti 17 100 100 Lohu 0 145 145 Aespa 0 2 192 2 819 Vilivere 0 1 176 1 512 KOKKU 3 057 8 397 9 360 Allikas: konsultandi hinnang, Kohila Maja OÜ andmed.

Investeeringuprogrammi tulemusena osaliselt laiendatakse ja arendatakse välja uute piirkondade vee- ja kanalisatsioonivõrke ning seetõttu on finantsprognoosides arvestatud uute klientide lisandumisega. Eelkõige toimub teenustega liitunute kasv Aespa ja Vilivere külades, kus tänapäeval puudub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem. Alates 2013. a-st sõltub teenuste tarbijate kasv pikaajaliste investeeringute elluviimisest. Perspektiivselt juhitakse Kohila puhastusseadmetele ka Kohila alevi uute tööstusettevõtete olmereoveed ja rajatavast vineeritööstusest puiduleotamise basseinide (2 basseini üldmahuga 2 965 m3, á ca 1480 m3) tühjendusveed. Basseinide tühjendamine toimub vaheldumisi vastavalt vajadusele kuni 6 korda aastas, samuti rajatava pesumaja reovesi. Tarbijate koguselised näitajad on välja toodud töö lisas. Käesolevas töös eeldatakse, et lühiajalise investeeringuprogrammi ehitustegevus toimub aastatel 2008-2009. Kui planeeritud ehitustegevuse ajakava nihkub aasta võrra hilisemale ajale, siis ka töö tulemused muutuvad ajalises nihkes.

Inflatsioon Inflatsiooniprognooside aluseks on võetud Rahandusministeeriumi 2006 a. kevadine majandusprognoos. Finantsprojektsioonides on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks järgmise konservatiivse inflatsiooni prognoositava taseme:

Tabel 10.2 Inflatsioon

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 - 2017 4,5% 3,9% 4,2% 3,2% 3,1% 2,5% 2,5% 2,5%



159

Leibkondade sissetulekud Leibkondade sissetulek kasvab üldjuhul kiiremini kui inflatsioon. Seetõttu on leibkondade sissetuleku kasvu prognoositud alljärgnevalt:

Tabel 10.3 Leibkonnaliikme netosissetuleku kasv

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-2017 12% 12% 12% 12% 12% 8% 8% 8% 8% 5% Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Leibkonnaliikme netosissetuleku baasnumbriks on võetud 2005.a. Rapla maakonna vastav näitaja, milleks on 3 347 krooni leibkonnaliikme kohta.

Vee-ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme sissetuleku suhtes Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee-ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Lähtutud on eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee-ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee-ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale. Leibkonnaliikme kulutused suhtes netosissetulekutega on välja toodud järgmises tabelis:

Tabel 10.4 Teenuste kulu leibkonnaliikme netosissetuleku kohta.

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-2017 2,0% 2,1% 2,1% 1,9% 2,0% 1,9% 1,9% 1,8% 1,9 1,8% Tabelist järeldub, et kuna netosissetulekud kasvavad kiiremini kui veemajanduse tariifid, siis nimetatud suhe jääb 1,6-2,1 % piiresse.

Maksud finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks: − välja on jäetud käibemaksust tulenev rahavoog; − vee-ettevõtluselt saadavalt kasumilt tulumaksu ei maksta, eeldades et kasum

reinvesteeritakse ja dividende välja ei maksta. − ei arvestata 2009 a. toimuda võiva tulumaksu seaduse muutusega tulumaksumäära

kehtestamiseks. Tariifide muutused Vee- ja kanalisatsioonitariifide muutmine on kavandatud kõikide asumite osas ühtsena. Samuti on jälgitud, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. Tariifide tõstmisel on lähtutud põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh. ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks. Samas on arvestatud asjaoluga, et investeeringute maht on suur ning tekkivaid kulutusi tarbija ilmselt prognoosiperioodi jooksul jooksvalt katta ei suuda, kuid samas investeeringute eluiga on ca 3-4 korda pikem kui käesoleva arengukava prognoosiperiood. Pikaajalises perspektiivis peaks kindlasti sihiks olema iga asumi puhul vee- ja kanalisatsioonisüsteemide majandamisel vähemalt nullkasumisse jõudmine, sh. kattes ka põhivarade kulum.



160

Erandiks on Aespa ja Vilivere külad, kelle kanalisatsioonitariifile lisandub täiendav tariif, kuna projektlahendis on sätestatud, et reoveed suunatakse Saku valla ettevõtte AS Saku Maja reoveepuhastile. Abonent- ja liitumistasud Käesolevas töös on konsultant teinud prognoosid ja analüüsid lähtudes nullkroonisest abonenttasust ning liitumistasust. Eraldi tuleb nimetada Aespa ja Vilivere külad, kuhu rajatakse uus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem, kus on kavas ühendada süsteemi kõik külades olevad majapidamised (kokku 3150). Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse ♣ 6 lõige 2-le viidates ei saa vee-ettevõte nimetatud piirkondades vee- ja kanalisatsiooniga liitumise tasu võtta. Arvete laekumise näitaja Finantsprognoosides on konservatiivsuse printsiibist lähtudes arvestatud laekumise näitajaga 99,0%. Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi pikaajalise ja jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt kulumiga arvestav 0% puhasrentaabluse tagamine. Investeeringute allikad Investeeringute allikate väljapakkumisel on lähtutud valla võimalustest, vee-ettevõtluse võimest võtta laene ning investeerida omavahenditest, välisabide saamise võimalusest. Kohila Vallavalitsuse kahes veemajandusprojektis osalemise investeeringute omaosaluse määr on 15%. Omaosaluse investeeringuid on plaanis rahastada valla poolt võetava laenuga ja ettevõtte Kohila Maja OÜ rahavoogude ja laenudega. Pangalaenud. Hetkel Kohila Maja OÜ-l pangalaenu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeerimisse võetud ei ole. Ühe võimaliku sobivaima variandina investeeringute omaosaluse rahastamiseks on:

• Kohila Vallavalitsuse investeering ettevõttesse Kohila Maja OÜ summas 20,0 mln. krooni

• Ettevõtte Kohila Maja OÜ poolt võetav laen summas 61,7 mln. krooni Pikaajaliste investeeringute programmi (2011-2017) investeeringute allikaid laenuna ei ole kaasatud arvutustesse. Põhivarade kulum Vastavalt eespooltoodud investeeringute programmile renoveeritakse ning uuendatakse olulises mahus olemasolev vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused käesoleval hetkel vee-ettevõtjate kasutusel olevate varade maksumusel ning



161

täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Siinjuures on võetud arvesse ka tagastamatute välisabidega soetatud põhivara. Arvutustes on erinevate põhivarade liikide lõikes kasutatud järgmisi kulumimäärasid ja eeldatavat eluiga:

• torustikud 2% 50 aastat • ehitised 6,7% 15 aastat • pumplad 8,3% 12 aastat • masinad ja seadmed 17% 6 aastat

Tegevuskulud Tegevuskulude prognoosimisel on võetud arvesse varasemate aastate kulutusi ning võimalikke muutusi seoses tegevusmahtude muutumisega. Ettevõtte Kohila Maja OÜ veemajanduse püsikuludena käsitletakse palgakulu, transpordikulu ja üldkulu. Muutuvkuluna käsitletakse energiakulu, trasside hoolduskulu, puhastusseadmete kulu, vee erikasutustasu ja saastetasu. Tööjõukulud Prognoosides on tööjõukulude nominaalne aastane kasv lühiajalises perspektiivis ca 12 %. Elektrikulud Prognoosides on elektrikulude nominaalne aastane kasv võetud võrdsena inflatsiooniga. Elektrienergia kulud vee pumpamisele on arvestatud tariifiga 1,0674 kr/kWh (ilma käibemaksuta hind). Tariif vastab Eesti Energia kodukasutaja hinnapaketile EN1. Reoveepuhastuse elektrienergia kulu arvestatakse Eesti Energia ärikliendi hinnapaketile EN1 järgi, mis on 0,87 s/kWh. Materjali- ja hoolduskulud Prognoosides on materjali- ja hoolduskulude aastane kasv võrdne THI kasvuga. Rajatiste töökorras hoidmiseks ning jätkusuutliku haldamise võimaldamiseks on vajalik teha neile järjepidevat hooldamist. Hoolduskulude finantsprojektsioonid on koostatud lähtuvalt rajatise liigist. Ühisveevärk – rajatiste hoolduse hõlmab järgmisi tegevusi: torustike õhk-vesi pesu ja loputamine 1 kord 3 aasta jooksul, armatuuride hooldus. Kulumäära aluseks on hooldustariif 30 krooni/ m. Nimetatud hooldust teostatakse 1 kord 15 aasta jooksul.. Hooldusele lisandub aastane reserv 0,5 krooni/m avariiliste olukordade lahendamiseks. Ühiskanalisatsioon – rajatiste hooldus hõlmab järgmisi tegevusi: läbipesu, kaevude kontroll ja puhastus, ummistuste likvideerimine. Kulumäära aluseks on hooldustariif 30 krooni/ m. Nimetatud hooldust teostatakse 1 kord 15 aasta jooksul.. Hooldusele lisandub aastane reserv 0,5 krooni/ m avariiliste olukordade lahendamiseks. Kulumäära arvestuse metoodika on välja töötatud konsultandi poolt. Reoveepumplad – korralised hooldustööd tagatakse inimtööjõuga, kulumäär on konsultandi hinnangul 2 inimtundi nädalas. Reoveepuhastid – rajatiste hooldus hõlmab korralist hooldustööd.



162



163

11 FINANTSPROGNOOS Finantstabelid on koostatud Kohila valla veemajandusettevõtte tegevuspiirkonda jäävate asumite kohta ning lähtuvalt eelpooltoodud eeldustest. Prognoos koosneb alljärgnevatest tabelitest: − eeldused; − müüdavate koguste ja tariifide prognoos; − tegevuskulude ning -tulude prognoos; − vee-ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes; − lühiajaliste investeeringute allikad; − kasumiaruanne − laenugraafikud (kolm varianti) Loetletud tabelid on täies ulatuses välja toodud töö lisas.

11.1 PROGNOOSITAVAD KOGUSED Koguste prognoosimisel on lähtutud tegelikest tarbimistest ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga hõlmatud asumites. Lisaks on arvestatud investeeringute programmi realiseerimisel torustike laiendamise tulemusena lisanduvate tarbijatega ning vastavate ühiktarbimistega. Tegelik koguseline tarbimine võib erineda juhul, kui peale investeeringute programmi liituvad teenustega prognoositust erinev arv inimesi ja/või tarbimine inimese kohta on erinev prognoosis eeldatust. Prognoositav veetarbimine ning reovee kogused on välja toodud töö lisas.

11.2 PROGNOOSITAVAD TARIIFID Tariifide tõstmine on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tegevuskulude katmiseks ning vähemalt osaliseks investeeringute finantseerimise katmiseks möödapääsmatu. Senine veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide ekspluateerimine on tasakaalus veemajandusest laekuvate tuludega ja tegevuskuludega. Tariifidest laekuvast tulust ei ole võimalik finantseerida uusi põhivara investeeringuid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tariifid kehtivad alates 2006. a. Arengukava finantsosas on arvestatud vaid müüdavate veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest laekuvaid tulusid. Veemajanduse põhivarade arvestus toimub brutomeetodil. Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti omafinantseerimise määras 15%(hinnanguliselt 81,7 mln. kr.), eeldatakse, et Kohila vald teeb sissemaksena Kohila Maja OÜ aktsiakapitali vähemalt summas 20,0 mln. kr ja ettevõte Kohila Maja OÜ võtab laenu investeerimisprojekti jaoks summas 61,7 mln. krooni. Tariifide maksimaalse suuruse määramisel lähtutakse üldjuhul rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirmäärast. Nimetatud piirmääraks on vee- ning kanalisatsioonikulude



164

maksimaalne osakaal leibkonna sissetulekust väärtuses kuni 4%. Käesolevas arengukavas on tariifide suurendamisel on jälgitud, et prognoositav leibkonna tarbimiskulu ei ületaks nimetatud piirmäära kogu arengukava hõlmava ajaperioodi vältel ning et, tariifide hinnatõusud ei ole järsud. Samas ei saa mõõda minna sellest, et 2010. a. tariifide hinnatõus tuleb järsk, mis on tingitud investeerimisprojekti valmimisest 2009 a.

Alljärgnevas tabelis on toodud prognoositavad tariifid:

Tabel 11.1 Tariifide prognoos kr./m3

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Vesi elanikele 9,32 11,01 12,50 12,50 16,64 17,07 18,56 18,80 20,95 21,22 23,34 25,47

Vesi ettevõtetele 9,32 13,20 14,70 14,70 16,64 17,07 18,56 18,80 20,95 21,22 23,34 25,47

Kanalisatsioon elanikele 12,71 14,40 16,35 16,35 19,30 19,81 21,52 21,81 24,30 24,62 27,08 29,55

Kanalisatsioon ettevõtetele 12,71 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 21,52 21,81 24,30 24,62 27,08 29,55

Allikas: konsultant

Prognoosis on tariifide tõus nii asutustele kui ka elanikkonnale veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamisel võrdne. Tariifide hinnatõus on seotud tarbimismahtude muutustest ja investeeringute kulumimäära kasvust tariifide hinnakomponendina.

Tabel 11.2 Tariifide tõus protsentuaalselt

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Vesi elanikele 0% 18,1% 13,5% 0% 33,1% 2,6% 8,7% 1,3% 11,4% 1,3% 10,0% 9,1%

Vesi ettevõtetele 0% 41,6% 11,4% 0% 13,2% 2,6% 8,7% 1,3% 11,4% 1,3% 10,0% 9,1%

Kanalisatsioon elanikele 0% 13,3% 13,5% 0% 18,0% 2,6% 8,6% 1,3% 11,4% 1,3% 10,0% 9,1%

Kanalisatsioon ettevõtetele 0% 65,2% 0% 0% 0,0% 0,0% 2,5% 1,3% 11,4% 1,3% 10,0% 9,1%

Allikas: konsultant Arvestades eelpooltoodud tariife ning teadaolevat leibkonna ühiktarbimist ning ka prognoositavat leibkonna liikme sissetulekut, saame arvutada vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmisest sissetulekust.

Tabel 11.3 Teenuste kulu leibkonna sissetulekust

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-2017 2,0% 2,1% 2,1% 1,9% 2,1% 2,0% 2,0% 1,9% 1,9 1,8%-2,0% Arengukava finantsprognoosides arvutatud tariifid ei tohiks olla aluseks hilisematel ajaperioodidel konkreetsete tariifide kehtestamisel. Seda eelkõige sellepärast, et finantsprognoosis esitatu on:

1. koostatud üldistatud kujul ning esitatud prognoosi täpsus ning detailsus ei ole võrreldav konkreetse finantsaasta eelarve või tariifide kehtestamiseks vajalike andmete detailsuse või ülesehitusega;

2. tõene vaid juhul, kui kõik selle koostamise hetkel aluseks olnud eeldused peavad paika ka hilisematel ajaperioodidel;

3. mõeldud pikaajalist perioodi hõlmavate otsuste tegemiseks ning on pigem informatiivse iseloomuga näidates ära võimalike tulude ja kulude ning tariifide muutuse suurusjärgu eelduste paikapidamisel.



165

11.3 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE MAJANDAMINE

Võttes aluseks olemasolevaid kulubaase ning tulevikus läbiviidavaid investeeringuid ja võimalikke vee- ja kanalisatsioonitariifide muutusi, on koostatud Kohila valla veemajandusettevõtte finantsaruanded. Aruannetest järeldub, et saastetasu kulu aastani 2010 tõuseb oluliselt, mis on tingitud saastetasumäärade tõusust ning ettevõtte reovee kõrgete saastenäitajatega. Lähitulevikus võib siiski ette tulla asjaolusid, mis võivad kaasa tuua käesolevas prognoosis koostatust erinevaid tulemusi. Seda nii rahavooliselt positiivses kui ka negatiivses mõttes. Vee-ettevõtlusest saadav tulu võib suureneda, kui näiteks ühiktarbimine suureneb – maailmapraktika näitab, et elatuskasvu tõusuga suureneb üldjuhul ka elanike poolt tarbitav ööpäevane veekogus – siiski tarbimise kasv on piiratud. Samas võib toimuda ka vastupidine, e. ühiktarbimine võib väheneda kui inimesed hakkavad tariifide tõustes pere eelarves veekulu ohjama, piirates senist veekasutust. Prognoositust võivad kulud ka väiksemaks osutuda, seda näiteks juhul, kui majandatakse efektiivsemalt – parem energiakasutus, väiksem üldkulude tase jne. Kuid välistatud pole ka mitmete oluliste kulusisendite oluliselt suurem ühikhind, kui prognoosis arvestatud – näit. elektrienergia hinnatõus, kütuse hinnatõus. Tarbijate sissetulekute kiirem kasv võimaldab ka vajadusel tariife tõsta enam, kui seda on tehtud käesolevas prognoosis plaanitud. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide prognoosid, sh. müüdavad kogused, tariifid, tulud, tegevuskulud, investeeringute maksumused, amortisatsioon ning tegevuskasum/kahjum, on esitatud käesoleva arengukava lisas. Saastetasu Tingituna puhasti ebarahuldavast tööst maksab OÜ Kohila Maja 10-kordseid saastetasumäärasid ülenormatiivsete saasteainete koguste eest. 2005.a kokkuvõttena oli Kohila puhasti saastetasu 178 071 krooni, sh ülenormatiivne 146 053 krooni, mille eest maksti tulumaksu 45 178 krooni, seega kokku 224 193 krooni aastas. Reovee aastane vooluhulk 2005. a vastavalt saastetasu aruandele oli 54 788 m3 e 150 m3/d. Saastetasu koos kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasult arvestatava tulumaksuga 1 m3 heitvee kohta on 4,09 krooni. Kogu saastetasust 178 071 kroonist 2005. a moodustas saastetasu BHT7-le - 62,3%, heljumile - 2,5%, üldlämmastikule - 10,7% ja üldfosforile - 24,6%. Seoses saastetasu määrade kahekordse tõusuga (va heljumi tasumäär) 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga maksti 2006. aasta I ja II kvartalis saastetasu kokku 292 873 krooni, sh ülenormatiivset 257 761 krooni, mille eest maksti tulumaksu 76 993 krooni, seega kokku 369 866 krooni kahes kvartalis ning kolmandas kvartalis lisandub 85 430 kr. Sellest tingituna on esitanud Kohila Maja OÜ Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile taotluse saastetasu asendamise investeeringutega. Investeeringuobjektiks on Kohila reoveepuhasti, mis on tänaseks amortiseerunud, kuid mida on plaanis rekonstrueerida käesoleva projekti raames. Kuna veemajandusprojekti investeeringud on plaanis teostada



166

alles 2008 või 2009 a., siis ettevõtte võtab enneaegselt käsile reoveepuhasti biotiikide puhastamise ja reoveepuhasti renoveerimise kogusummas 2,7 mln. kr, millest 400 tuh. kr. jääb ettevõtte kanda ja ülejäänud summa peale on teinud ettevõte KIK-le rahastamistaotluse, mille otsus selgus 27. oktoobril 2006. a.(otsus oli positiivne). Nimetatud töö eesmärk on vähendada saasteainete hulka ning selle tagajärjel ka maksta vähem saastetasu. Kohila alevi reoveepuhasti saastetasu aastased rahalised summad on arvutatud nimetatud taotluses esitatud ajutise vee erikasutusloaga soovitud saasteainete keskmiste kontsentratsioonidega.

11.4 INVESTEERINGUTE ALLIKAD Planeeritavate investeeringuprojektide täpsem ja detailsem kirjeldus on antud käesolevas arengukavas investeeringuprojekte käsitlevates peatükkides. Investeeringute allikate väljapakkumisel on lähtutud tänasest praktikast keskkonnaalaste investeeringuprojektide rahastamisel. Selle kohaselt peamine osa rahalistest vahendeist on tulnud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt. Fondist raha taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle kaasabil esitatakse taotlus EL. Maksimaalne võimalik abimäär on kuni 85% abikõlbulikest kuludest. Ülejäänud osa investeeringutest tuleb tasuda omafinantseeringuna. Üldjuhul omafinantseering tagatakse veemajandamisest saadava tuluga, kuid kahjuks käesoleva arengukava finantsprognoosi kohaselt vahendid veemajandamisest ei ole piisavad esialgu isegi tegevuskulude katmiseks. Seetõttu jääb omafinantseeringu tagamine Kohila valla eelarve kanda kas iga-aastaste eraldistena või siis vastava pikaajalise investeerimislaenu võtmise näol. NB! Kui ehitustööde tellijaks on Kohila Vallavalitsus, siis kallineb investeering käibemaksu võrra. Käesolevas töös on eeldatud, et Kohila valla veemajandusprojektide kasusaajaks on Kohila Maja AS. Investeeringute allikad on välja toodud lisas.



167

12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kohila alevi veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste teostatavuse uuring. AS Eesti

Veevärk, leping U-524, Tallinn 1998 2. Kohila valla tiheasustuspiirkondade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste

teostatavuse uuring. AS Eesti Veevärk, leping nr K-863, Tallinn 2001 3. Ida-Harju, Keila ja Vasalemma veemajandusprojekt. Halcrow, Tallinn 2005. 4. Vääna jõe alamvesikonna veemajandusprojekt. Hydea, Tallinn 2006. 5. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82: Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. 6. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269: Heitvee veekogusse või

pinnasesse juhtimise kord1 (RTI, 03.08.2001, 69, 424) 7. Keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65: Heitveesuublana

kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (RTL 1998, 346/347, 1432)

8. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48: Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid (RTL 28.05.2006, 69, 917)

9. Keskkonnaministri 10. juuni 1998. a määrus nr 41: Kohila alevi veehaardel kesk-ordoviitsiumi ja ordoviitsium-kambriumi veekihist põhjaveevaru kinnitamine (RTL, 14.07.1998, 216/217, 851).

10. Kohila alevi põhjaveevaru hinnang. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1998.

Documents

1 SISUKOKKUVÕTE5 2 SISSEJUHATUS13 3 … · Projekt B2-2. Veevõrgu laiendamine Sutlema Projekt B2-1. Veevõrgu laiendamine Projekt C2-1. Kanalisatsioonivõrgu laiendamine Vilivere