1. Vali vıi kirjuta sobivad vastused. Loe ıpikuteksti ﬁTööﬂ. 2. Kui … · 2. Kui suur töö tehakse muru niitmisel ühe tunni jooksul? 2.1. Kui suurt jıudu on sinu arvates

Miinimumtunnitasu Eestis on 2004. a krooni tunnis,keskmine kuutöötasu on ligikaudu 7000 krooni kuus,töönädala pikkus on 40 tundi.

3. Võrdle pakutud töötasu tasu mõne teise töötasuga.Kirjuta, kas läheksid muru niitma,kui sulle pakutakse töö eest sellist hinda?Põhjenda oma otsust.

Mida mõõdetakse dzaulides?

Kui suur töö on 1 dzaul?

Kuidas arvutada tehtud tööd?

KEELEKÜMBLUSKESKUS©

��

nimi: kuupäev: L Õ 98

TÖÖ

Naabrimees kutsus Mikku muruniidukiga muru niitma. Ta lubas maksta 1 eurosendi iga 320 dzauli tehtudtöö eest. Mikk ütles, et tema nii odavat tööd ei tee. Kas naabrimees pakkus Mikule kehva või head teenistust?

Otsuse tegemiseks on vaja teada, mida tähendab 320 dzauli tööd.

1. Vali või kirjuta sobivad vastused. Loe õpikuteksti “Töö”.

2. Kui suur töö tehakse muru niitmisel ühe tunni jooksul?

2.1. Kui suurt jõudu on sinu arvates vaja muruniiduki lükkamisel rakendada: a) 10 N, b) 30 N, c) 60 N?

2.2. Hinda, kui kiiresti inimene muru niites liigub, s.o kui pika tee käib inimene muruniidukit lükates

2.3. Arvuta ühe tunni jooksul tehtud töö.

a) b) c)

2.4. Arvuta, kui palju selle eest makstakse (eurod ja Eesti kroonid).

a) meetrit; b) meetrit; c) meetrit.

ühe tunni jooksul.

a)

b)

c)

Müüja teenib keskmiselt 3000 kr, kokk 4000 kr, treial5000 krooni kuus. Rehvitehnik teenib päevas 200 krooni.

1. Täida lüngad.

2. Tüdruk jalutas lapsevankriga 500 m. Lapsevankrit ta pidi lükkama jõuga 10 N. Kui suure töö tegi tüdruk lapsevankri lükkamiseks?

3. 12. klassi Georg tõstab võimlas kangi. Ta rakendab kangile jõudu 500 N. Georg jõuab tõsta kangi 1,2 meetri kõrgusele, siis kukub kang ta käest maha. Kui suure töö tegi Georg kangi tõstmisel?

4. Koosta arvutusülesanne, mille lahendamiseks on vaja kasutada valemit A = Fs.


��


ÜLESANNETE LAHENDAMINE TEEB MEISTRIKS

Valem A = Fs võimaldab arvutada ,kui antud on ja .

5. Anna ülesanne paarilisele lahendada. Ise lahenda tema ülesanne.

ANDMED VALEM JA LAHENDUS

Vastus:


s =

F =

A =? Arvutus: A =

Valem:

(siia kirjuta arvud koos mõõtühikuga)

Vastus:


s =

F =

A =? Arvutus: A =

Valem:

(siia kirjuta arvud koos mõõtühikuga)

Vastus:

2. Kui palju rasva kulutab sinu organism, kui ronid köitpidi?

Võta eelduseks, et 1 grammi rasva arvelt teeb organism tööd ligikaudu 40000 J. Rasv seejuures lagunebja laguained eralduvad organismist. Mitu korda sa peaksid köitpidi üles-alla ronima, et keha kaotaks1 gramm rasva? Tegelik tulemus on arvutatust suurem, sest koos füüsilise pingutusega suureneb töö,

1. Kehalise kasvatuse tunnis ronitakse köit mööda võimla laeni. Arvuta töö, mida teedronimisel. Võimla kõrgus on (kirjuta siia oma kooli spordisaali või treeningusaalikõrgus). Sinu mass on kg. Võta arvesse sulle mõjuva raskusjõu suurus.

��



Töölehtede autor peaks sõitma ligikaudu 500 m. Seega sinust vähem, kuna temajalgrattale mõjuv liikumist takistav jõud on suurem kui 20 N.

Töölehtede autor peaks ronima köitpidi üles 40 meetrit.

3. Sa sööd kompveki, mis sisaldab 5 g suhkrut. Kui pika tee võimaldab see suhkrukogus jalgrattaga sõita?

Eelda, et kogu suhkur kulub ainult mehaaniliseks tööks, et hoida jalgratas liikumas. Jalgrattaedasiliikumiseks vajalikuks jõuks võta 20 N. (See pole jõud, millega vajutad pedaalile.) Iga grammisuhkru arvelt saab teha tööd 17000 J.


Vastus:


Vastus:

TÖÖ SPORTIMISEL JA KAALU JÄLGIMINE


Vastus:

mida teeb süda vere pumpamiseks ja organismi sooja tootmiseks. Ka allaronimisel teeb organism tööd.

1. Ettevalmistus intervjuuks või ajurünnakuks.

• Mõtle, milliste olukordade kirjeldamises sa ise oled kasutanud sõna energia.• Vaata Internetist artikleid märksõna energia all.• Külasta raamatukogu. Vaata sõnaraamatust, milliseid tähendusi sõnale energia omistatakse. Lehitse raamatute sisukordi, et leida pealkirju seoses sõnaga energia.


SÕNA ENERGIA TÄHENDUSVÄLIUURIMUS

Teada saada teiste inimeste arvamussõna energia kasutamisestigapäevaelus.

��


ENERGIA

1.2. Pane kirja lühike selgitus, miks sõna energia tähendus huvi võiks pakkuda.

1.3. Pane kirja kuni viis küsimust, millega pöördud intervjueeritava(te) poole.

2. Vii läbi intervjuu või ajurünnak. Tee märkmeid.

3. Koosta sõna energia tähendusvälja kohta ideeskeem.

Sõna võidakse kasutada erinevas tähenduses.Kõik tähendused kokku moodustavad sõna tähendusvälja.Sõna tähendusvälja selgitamiseks võid kasutada raamatuid,Internetti, võid teha intervjuu või korraldada sõpradegrupis ajurünnaku.

ÜLESANNE.

1.1. Taustinformatsiooni kogumine.


��


1. Kirjutage paarilisega tabeli veergu “Fraas või lause” vähemalt viis fraasi või lauset,kus esineb sõna energia.

ENERGIA

2. Täiendage tabelit klassikaaslaste ideedega.

3. Täitke tabeli veerg “Mida keegi või miski saab energia tõttu teha?”.Mõni tabeli lahter võib jäädagi tühjaks.

Fraas või lause Mida keegi või miski saab energia tõttu teha?

1. Pingutatud vibul on energiat.

2. Liikuval pallil on energiat.

3. Energiline inimene

10.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Vibu paneb noole liikuma.

Liikuv pall võib aknaklaasi katki teha.

Aktiivne inimene, suudab hästi palju teha


��


Kirjutage mõisteskeemi tühjadesse raamidesse sobivate lausete numbrid töölehelt 102.

MÄRKUS. Mõni antud raamidest võib täitmata jääda, kui vastavad laused puuduvad.

ENERGIA

ENERGIA

Mehaaniline energia

Kineetiline energia Potentsiaalne energia

2 1

Liigitus

KEEMILINE

ENERGIA SOOJUS-

ENERGIA VALGUS-

ENERGIA ELEKTRI-

ENERGIA TUUMA-

ENERGIA

Kolmas näidislause (fraas) ei sobigi mõisteskeemi.Kahe näidislause numbrid on vastavasse kohta kirjutatud.

Vanametalli ümbertöötlemisel kulutab tööstuspalju vähem energiat kui metallimaagikasutamisel, näiteks alumiiniumi puhul onenergiasääst 95%.Järelikult energiaga, mis muidu kulub ühepurgi valmistamiseks, saab valmistada 19samasugust ümbertöötatud metallist purki.

1

19

VÕTMESÕNAD VÕIMALIKUD LAUSED

EnergiaTööLiikumineLiikumisenergiaAineosakeFüüsikaline suurusKorvpallurVesi mäestikujõesMõõtmineHõõrdejõud


��


ENERGIA. KINEETILINE ENERGIA

Mõõdetakse selle kaudu, kui palju töödkeha või kehad on võimelised tegema.

Mõõtühik

ENERGIA

Tähis

Kuidas

mõõdetakse

Füüsikaline suurus

Üldine mõiste, mille alla defineeritavmõiste kuulub

1 J

1. Ennustage, millest tuleb juttu õpiku tekstis ENERGIA. KINEETILINE ENERGIA.Valige paarilisega võtmesõnade hulgast vähemalt kolm. Kirjutage kolm lauset, kus onkasutatud neid sõnu.

2. Täienda oma nimekirja teiste õpilaste lausetega.

3. Loe õpikuteksti ja hinda oma lausete vastavust tekstile. Hinnang kirjuta tabeliviimasesse tulpa. Hinnanguks kasuta lühendeid: T – teksti järgi tõene; V – teksti järgivale; ET – tekstis pole sellest juttu.

4. Mis on energia tunnus ehk kuidas saab teada, et keha või kehad omavad energiat?

5. Tee definitsiooniskeemi põhjal kindlaks energia ja töö seos.

E

Kuidas mõõta energiat?

Poiss laskub. Jõudnud verdi põhja on poiss saavutanud sellisehoo, et jõuab selle arvel tõusta uuesti rulakausi nõlvale.

Mille arvelt poiss saavutab hoo ehk,teaduslikult öeldes, kineetilise energia?

Kuna Maa ja poiss tõmbuvad, siis mõjub poisile raskusjõud.Laskudes verdi põhja, liigub poiss raskusjõu mõjul allapoole.Poisi raskusjõud teeb tööd. Kõik tööd tegevad kehad omavadenergiat. Järelikult omab rulakausi ülaserval seisev poiss energiat.See on poisi ja Maa tõmbumise energia ehk potentsiaalne energia.

Potentsiaalse energia tunnus on jõu olemasolu ja liikumise võimalus.

��


POTENTSIAALNE ENERGIA

Mis näitab, et kehal või kehadel on potentsiaalne energia?

Kineetilise energia tunnus on liikumine. Mistahes liikuv keha omab kineetilist energiat.

Rulasõitjale mõjub jõud. Selle jõu mõjul saab rulasõitja laskuda verdi põhja.

1. Leia õpiku tekstist “Potentsiaalne energia” kirjeldusi olukordadest, kus kehadel on

2. Vaata läbi töölehed 100 ja 102. Millistes olukordades on tegemist potentsiaalse energiaga?

potentsiaalne energia.

3. Millistes olukordades on tegemist kineetilise energiaga?


LÕ 100

LÕ 102

Ülesanne 1

Ülesanded 2 ja 3

LÕ 102

Poiss seisab rulakausi, verdi ülemises servas ja hakkab laskuma.Poisi kiirus on null. Tema kineetiline energia on samuti null.

Pingutatud vibul on energiat.

Liikuval pallil on energiat.

Mu mehaanilineenergia on potentsiaalne.

Mu mehaaniline energia on kineetiline.

v = 0

1. Kas aga aine saab teha tööd? Mõtle järgmistele lugudele.


��

ENERGIA JA AINE

MINU LOOD

Kevadel avastasin, et garaazinurgas on pudel katki. Kes tegi?Lähemal vaatlemisel selgus, et pudeli ümbrus on märg.

Suvel meeldib mulle teha füüsilist tööd. Selle tulemusena kaotan makehakaalus, aga pean ka rohkem sööma kui talvel.

Pidustuse ajal avatakse sampuse pudeleid. Kui jook pole jahutatud,käib pauk ja kork lendab suure hooga eemale.


2. Pane oma mõtted kirja.

3. Koosta ideeskeem.

ME TEAME, ET:

• kõik liikuvad kehad saavad teha tööd, sest neil on liikumise tõttu energiat;

• kõik vastastikuses mõjus olevad kehad saavad teha tööd, sest neil on vastastikmõju tõttu energiat.

Päikeseenergia

Tuuleenergia


��


ENERGIA JA AINE

Võtame kasutusele uue oskussõna – siseenergia. Siseenergia on liitsõna ja koosnebkahest sõnast: sise- ja energia. Sise- viitab millelegi seesmisele. Mis on aine sees?

1. Täida mõisteskeemi tühjad raamid. Infot näidete jaoks leiad LÕ 106 ideeskeemilt.

2. Tee kokkuvõte siseenergia kohta.

koosneb

SISEENERGIA

AINE koosneb aineosakestest

Sampuse kohal olevad gaasid tõukavadpudelilt korgi lendu

MIS LIIKI ENERGIA?

liiguvad mõjutavad üksteist jõuga

Näide Näide

avaldub

ja

avaldub

? ?


TEEVEE JAHUTAMINE

Mida teha tulise tee jahutamiseks? Genereerige ideid rühmas. Pange ideed kirja.

1)

2)

3)

4)

Valige üks ideedest ja hinnake selle efektiivsust. Määrake vee temperatuuri muutumineteatud aja möödumisel.

NB! Valitud idee võib osutuda kooli tingimustes kontrollimatuks, sellepärast konsulteerige õpetajaga.

2.1. Kavandage katse oma idee kontrollimiseks. Kirjutage või joonistage,

2.2. Kuidas kavatsete tagada katse tegemisel ohutuse?

2.

1.

��


? ???

kuidas kavatsete katse läbi viia.

Tööülesanne.

Katse korraldus.

Mõõteriistad ja

Mõõtmistulemused kannan tabelisse.

Mõõtmistulemuste tabel

Annan arvutile graafiku koostamiseks vajalikud korraldused.Trükin graafiku ja telgedele nimetused.Mõõdetava suuruse (temperatuuri) paigutan y-teljele, aja x-teljele.Telgede nimetusele lisan mõõtühikud.

Määran mõõdetavate suurustemuutumispiirkonna.• Aeg muutub nullist kuni 15 minutini.• Temperatuur muutub 81 kraadist kuni 58,5 kraadini.

Järeldus katsest. Graafikul olev joon erineb sirgest. Mida jahedam on vesi, seda aeglasemalt vesi jahtub.

Kellaeg Aeg Vee temperatuur

10 h 17 min 0 min

10 h 20 min 3 min

10 h 23 min 6 min

10 h 26 min 9 min

10 h 29 min 12 min

10 h 32 min 15 min

81,0 ºC

75,0 ºC

69,5 ºC

65,5 ºC

61,5 ºC

58,5 ºC

Graafiku koostamine.Avan arvutiprogrammi “Microsoft Excel”ja kannan sinna andmetabeli mõõtühikuteta.Kui arvuteid polnud, siis tegingraafikuid millimeetripaberile.


��

Koostas: LÕ-lehtede autor Enn Pärtel kuupäev: 11. veebruar 2005. a LÕ 108 lisa

MÕÕTMISARUANNE

Määrata vee jahutamisel vee temperatuuri muutumine ajas.

Mõõdan ruumi temperatuuri, see on 24 ºC. Valan fajansist kruusi keeva vee. Kruusi veegaasetan kirjutuslauale, arvuti ventilaatorist kaugele. Katse kestel segan teelusikaga vett.

Mõõdan vee temperatuuri iga 3 minuti järel. Tulemused kannan tabelisse. Koostantabeli andmete põhjal graafiku, mis väljendab vee temperatuuri muutumist ajas.Graafiku koostan arvutiprogrammi “Microsoft Excel” abil.

Aega mõõdan sekundiosutiga käekella abil. (3-minutilise intervalli mugavamaksjälgimiseks lisasin tabelisse veeru “Kellaaeg”.) Temperatuuri mõõdan termomeetriga,mille väikseimaks jaotiseks on 1 kraad. Mõttes ma saan skaala väikseima ühikujagada pooleks. Seega saan mõõta temperatuuri täpsusega 0,5 kraadi.

mõõtmine.

Programm valib automaatselttemperatuuritelje alguspunktiks 0 kraadi.Et mitte jätta graafikule tühja ruumi, valinlähtuvalt katsetulemustest temperatuuriteljealguspunktiks 55ºC ja lõpppunktiks 85ºC.

81,075,069,565,561,558,5

“Exceli” andmetabel 03691215

85

80

75

70

65

60

550 5 10 15

VEE

TEM

PERA

TUU

R K

RAAD

IDES

AEG MINUTITES

Vee jahtumine. Temperatuuri sõltuvus ajast.

VEE TEMPERATUUR 20ºC

Jahtuv vesi annab ümbritsevale ruumile soojust. Vesi jahtub ja ruum soojeneb. Jahtumisel väheneb veemolekulide liikumiskiirus. See omakorda tähendab, et väheneb vee molekulide kineetiline energia.Kui kineetiline energia väheneb, siis tehakse tööd.

Energia muutust väljendatakse töö abil. Kehade soojenemisel ja jahtumisel ei räägita mehaanilisesttööst vaid soojushulgast. Soojushulga mõõtühikuks on üks dzaul (1 J). Ammustel aegadel mõõdetisoojushulka aga kalorites.Üks kalor (1 cal) on soojushulk, mis kulub või vabaneb ühe grammi vee temperatuuri muutumisel ühekraadi võrra.


��


KEHA SOOJENDAMINE VÕI JAHUTAMINE JA TÖÖ

Soojushulga arvutamiseks kalorites tuleb vee mass grammides korrutada veetemperatuuri muuduga.

1ºC 1 cal

2ºC 2 cal

3ºC 3 cal

4ºC

5ºC

Temperatuurimuutus

1 g

1 g

1 g

1 g

1 g

1ºC 1 cal

2ºC 2 cal

3ºC 3 cal

4ºC

5ºC

Temperatuurimuutus

1 g

2 g

1 g

1 g

1 g

Vee mass Soojushulk Vee mass Soojushulk

Temperatuuri muutus tähendab nii soojenemist kui ka jahtumist.

Täida tabeli tühjad lahtrid.


1 g 1 gVEE TEMPERATUUR 20ºC

1 g 1 g 1 g JAHTUMINE

Aineosakestekineetiline energiaväike

JAHTUMINE

AINEOSAKESTE KIIRUSE VÄHENEMINE

Aineosakestekineetiline energiasuur

SOE VESI JAHE VESI ENERGIA MUUTUST VÄLJENDAB TÖÖ.


1 g��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��1 cal

1 cal

2.

3.

Inimene kaotab hingamisel ööpäevas ligikaudu 350 g vett. 1 grammi vee aurustumiseks temperatuuril 35 ºC kulub 580 cal. Kui palju energiat ööpäevas kulub vee aurustumiseks hingamisel?

Inimese hingamisel kulub vee aurustumiseks energia, mille arvelt saaks sõiduauto sõita

Elektrilises veekeetjas on 1 liiter vett. Vee temperatuur on 20 kraadi. Vesi soojendatakse keemiseni. Kui suureb soojushulga saab vesi? Mõõtühikuks võtta 1 cal.1.


��


HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS

Vastus:

ANDMED LAHENDUS

Vastus:

ANDMED LAHENDUS

Vastus:

ligikaudu 15 km. Kui kõrgele saaks selle energia arvelt tõsta 1000 kilogrammise keha? 1 cal = 4,2 J.

ANDMED LAHENDUS

350 g vett

VAHENDID.Tulekindel alus, küünal, tikud, nael, värvipliiatsid.

Elektriajastul põleb küünal enamasti meeleolu loomiseks. Põlevast küünlast on saanud sümbol.

Põlemine on keemiline ja füüsikaline nähtus. Teadlane Michael Faraday(loe: maikl færodi, -dei) on küünla põlemisest kirjutanud terve raamatu.

2. Pane nael küünlaleeki. Kirjelda toimuvat.

3. Kustuta küünal. Kirjelda toimuvat.


��


KÜÜNLA PÕLEMISE VAATLEMINE. TÖÖ PAARIS

OHUTUSNÕUDED:• küünla läheduses ei tohi olla tuld võtvaid esemeid;• küünal peab olema kinnitatud tulekindlale alusele, näiteks taldrikule (hea on kasutada nn teeküünlaid);• pikad juuksed tuleb kinnitada nii, et leegi vaatlemisel need ei sütiks;

• tulekahju korral helista päästeteenistusse telefonil 112.

1. Süüta küünal ja vaatle selle põlemist.Ameerika Ühendriikides elav keemiaprofessor Mare Taagepera räägib,et tema õpilased suudavad küünla põlemist kirjelda 20 tunnusega.Mitu tunnust suudad sina küünla põlemise vaatlemisel kindlaks teha?

19. sajandi Brititeadlane MichaelFaraday (1791–1867)avastas elektrimootoritööpõhimõtte, tegikindlaks, kuidas toimubelektrolüüs, ja leiutasdünamo.

Tehke järeldus selle kohta, kas oletus leidis kinnitust või mitte

1. Pane kirja põleva küünla vaatlemisel tekkinud küsimused.

2. Tõmba joon alla küsimustele, mida pead eriti oluliseks.

3. Leppige kokku, missugusele küsimusele tahate kindlasti vastust saada.

4. Pane kirja uuritav küsimus (uurimisküsimus):

5. Arutage omavahel, milline võiks olla oletatav vastus teie uurimisküsimusele.

6. Kirjuta oletus.

7. Kavandage teoreetiline uurimus või katse ja viige see läbi.

��


KÜÜNLA PÕLEMISE UURIMINE 1. TÖÖ PAARIS VÕI RÜHMAS

1)2)3)4)5)6)

Esimesel pilgul võib tunduda, et vastust küsimusele polegi. Sügavamal järelemõtlemisel selgub,

Oled uurija. Uurijad on nii teadlased, kes uurivad loodusnähtusi, kui kant politseinikud, kes uurivad kuritegusid. Teadlased ja politseiuurijad otsivaduurimisküsimusele vastust. Oletatav vastus on oletus või hüpotees.

Oletust saab kontrollida kahel viisil.

1. Otsida infot raamatutest, internetist, teistelt inimestelt. Teistelt inimestelt infot saavadnäiteks ajakirjanikud tehes intervjuusid. Intervjuu läbiviimiseks on vaja selleks ette valmistuda.

2. Kontrollida oletust katse abil. Oletuse katselise kontrollimise puhul mõelge kõigepealt,kuidas katse läbi viia.

Viige katse läbi

Kirjutage ohutusnõuetest

Kirjutage katsest ja vajalikestkatsevahenditest

Leidke asjakohane teave

Koostage teabe otsimise

Leppige kokku, missuguseidallikaid kasutate

kava


Politseifilmidest võid märgata, et kolleegide oletustesse suhtutakse lugupidamisega.

et mingi arvamus suudetakse ikka sõnastada.

1. Arutage läbi, mida kirjutada uurimuse kokkuvõtteks, kuidas saadud tulemust

2. Pane kirja uurimusest kokkuvõte, kus on ka saadud tulemuse põhjendus.

��


KÜÜNLA PÕLEMISE UURIMINE 2


teoreetiliselt põhjendada.

Londoni Kuningliku teatriafišilt 1828. a: esimeselrõdul võetakse võetaksegaasilampide asemelkasutusele küünlad.

Küünlad võetikasutusele umbes150 aastat eKr.

Petrooleumilambileiutas prantslaneF.-P. Argand1783. aastal.

Gaasilamp patenteeriti1799. a. Tahmamiseja vähese valgusehulga tõttu ei olnudgaasivalgustus esialgukuigi populaarne. taas kasutusele küünlad.

gaasilampide asemel

Enne katset

Määrame küünla massi1. Kaalume tühja anuma. Valame anumasse Mõõdame vee

Katse

Uurimisküsimus. Kui palju soojust eraldub 1 g parafiini põlemisel?

Katse kavandamine. Soojushulka on mugav mõõta vee soojendamise kaudu. Kui 1 g vettsoojeneb 1ºC võrra, siis vesi on saanud soojushulga 1 cal. Vett soojenda küünla abil.

KATSEVAHENDID.

Tulemuse arvutamine.

Soojushulga arvutamiseks kalorites tuleb vee mass korrutada vee temperatuuri muutusega.

Parafiini kütteväärtuse arvutamiseks tuleb soojushulk jagada põlenud parafiini hulgaga.

Teadlaste poolt saadud tulemus on 11 000 kalorit grammi kohta. Selle katsega saadud tulemus ontublisti väiksem. Miks?

1 Kui pole sobiva täpsusega kaale, siis võib kaaluda näiteks kümne katse küünlad enne katset ja pärast katset. Tulemus jagadakümnega.


PARAFIINI KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE

Küünla mass Küünla mass

Andmete kandmine tabelisse.

soovitud hulga vett. temperatuuri.

��

��

��

��


��

��

��

��

�� !�"�#�$�� !�"�#�$�� !�"�#�$�� !�"�#�$��

��

��

��

��

33,8 g 55,0 g 255,0 g

��

��

��

��

��

��

��

��

��

�

Pärast katset

Mõõdame uuesti küünla massi.

enne katset pärast katsetmassi muutus

Põlenud parafiinimass ehk parafiini

Veetemperatuurenne katset

Veetemperatuurpärast katset

Veetemperatuuri

muutus

KAAL TERMOMEETER KÜÜNAL ANUM VEEGA STATIIV

��

��

��

��

��

��

��

��

��

33,6 g

Veemass

UURIMISKÜSIMUS:

Mitme kraadi võrra soojeneb 10 liitrit vett kui olendid onära söönud väikese teeküünla jagu parafiini ja “põletanud” selle oma organismistäielikult ära?


��


TOITAINE TOITEVÄÄRTUS 1

1. Milleks vajame me energiat? Koosta ideekaart.

MINU KÜSIMUSED.

INIMENE VAJAB ENERGIAT

Toitained: valgud, süsivesikud ja rasvad reageerivad organismis hapnikuga. Keemilisereaktsiooni tulemusena vabaneb toitaine keemiline energia. Selle energia arvelt mesaamegi elada ja tegutseda.

Ühe kilogrammi või grammi toitaine reageerimisel hapnikuga vabanevatsoojushulka nimetatakse toitaine toiteväärtuseks.Praktilisest seisukohast on toiteväärtus sama mis kütteväärtus. Toiteväärtust kasutataksetoiduainete iseloomustamiseks, kütteväärtust kütuste iseloomustamiseks.

2.

3. Anna olenditele nimi .

4.

Kujutle, et on olemas olendid, kes söövad ainult parafiini. Nad saavad kogu elu-tegevuseks vajaliku energia parafiinist, mis nende organismis reageerib hapnikuga.Laguaineteks on süsihappegaas ja täiesti puhas vesi. Olendid elavad vees.

1. UURIMISKÜSIMUS:

2. Katse kavandamine. Katse läbiviimiseks saad lisainfot LÕ 114.

3. Ohutusnõuded.

4. Katse tulemused ja arvutused.

5. Uurimisküsimusele vastuse otsimine.


��


TOITAINE TOITEVÄÄRTUS 2

Mitme kraadi võrra soojeneb 10 liitrit vett kui olendidon ära söönud väikese teeküünla jagu parafiini ja “põletanud” selle oma organismistäielikult ära?

VAHENDID.Küünal, kaalud, anum veega, mõõtsilinder,termomeeter, statiiv.

Mõtle, kuidas saaks katse läbi viia keeduklaasis oleva veega?

Kui palju vett on otstarbekas võtta, et mugav oleks arvutada?

Kas on vaja ära põletada terve küünal või piirduda mõne grammi parafiini põletamisega?

Kas on otstarbekas vett soojendada keemiseni või hoopiski vähem?

VASTUS.

Kuisöövad küünla massiga

, siis soojeneb10 liitrit vett

võrra.

2. Kontrolli, kas toitaine toiteväärtus vastab pakendil esitatule.Arvesta, et mõõdetavad suurused on alati ümmardatud.

VAHENDID.Erinevate toiduainete pakendid. Iga paar valib ühe pakendi.

Toidukaupluses võib üha sagedamini näha, kuidas ostjad loevad pakendil olevaid kirju. Tahetakse teada,kas toit sisaldab organismile vajalikke aineid vajalikus koguses. Meie toitained on süsivesikud, rasvadja valgud. Toiduainete pakendil on märgitud toiduaine koostis ja ka toitainete toiteväärtus.

1. Valige toiduaine pakend. Tehke kindlaks toiduaine toitainete sisaldus ja nende toiteväärtus.

Kirjutage pakendil olevad andmed:

Toote nimetus:

Toote mass:

100 g toodet sisaldab:

energiat

valke

süsivesikuid

rasvu


��


TOIDU TOITEVÄÄRTUSE HINDAMINE 1. TÖÖ PAARIS

Valgud annavad energiat

Süsivesikud annavad energiat

Rasvad annavad energiat

Toitainete toiteväärtus1 g süsivesikuid annab põlemisel 4100 cal energiat.1 g valku annab põlemisel 4100 cal energiat.1 g rasvu annab põlemisel 9300 cal energiat.

Toitained annavad kokku energiat

Näide.

3. Kontrolli, kas antud toitu tarbides saab valkude vajadus rahuldatud.

100 g piima energeetiline väärtus on 52000 cal. 100 g piimas on valke 2,9 g.Nende valkude toiteväärtus on 11890 cal, see moodustab 100 g piimaenergeetilisest väärtusest

5200011890 100% = 22,9%.

PiimPiimPiimPiimPiim

��

NäideToode: piim 2,5%Toote mass: 1 kg(pakendil on antud ruumala liitrites)100 g toodet sisaldab:

energiat 52 kcalvalke 2,9 gsüsivesikuid 4,7 g

rasvu 2,5 g


��


TOIDU TOITEVÄÄRTUSE HINDAMINE 2Individuaalne töö

Vali toidukord või päevane toit ja hinda toidu energeetilist väärtust ning valguprotsentuaalset osa toidus.

A KoolilõunaB Kogu päeva toitC ÕhtusöökD Muu

Toidukorra kirjeldus:

Toiteväärtuse hindamine:

TOIDUPÜRAMIID

JUURVILJAD

TERAVILJATOOTED

VALGURIKAS TOIT (liha, kala, linnuliha, munad, pähklid)

RASVAD, ÕLID MAIUSTUSED

PIIMATOOTED

PUUVILJAD


��


FOTOSÜNTEES. TÖÖ PAARIS

1. Lõika lisalehelt välja nimisõnad.

2.

3. Joonista skeem lehele.

4. Loe õpiku teksti FOTOSÜNTEES.

5. Koosta teksti põhjal uus skeem.

6. Kirjuta mõisteskeemi info lausetena.

Koosta sõnadest skeem. Ühenda võtmesõnad skeemiks. Tegusõnad ja nendestmoodustatud nimisõnad kirjeldavad võtmesõnade seoste iseloomu. Sõnu võib lisada,aga neid võib ka üle jääda.


��

nimi: kuupäev: L Õ 119 lisaleht

FOTOSÜNTEES

VÕTMESÕNAD

TEGUSÕNAD JA NENDEST MOODUSTATUD NIMISÕNAD

HAPNIK SÜSIHAPPEGAAS

TAIM KEEMILINE REAKTSIOON

KLOROFÜLL FOTOSÜNTEES

VESI KEEMILINE ENERGIA

VALGUS VALGUSE ENERGIA

TULEMUS LÄHTEAINE

SAADUS GLÜKOOS E VIINAMARJASUHKUR

PÄIKE

SÜSIHAPPEGAAS

VESI

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

HAPNIK

GLÜKOOS

olemine (on)

salvestumine

sisaldumine

esinemine

koosnemine

muundumine

vabanemine

säilimine

osalemine

lagundamine

neeldumine

tarbimine

vajamine

eraldumine

Documents

1. Vali vıi kirjuta sobivad vastused. Loe ıpikuteksti ﬁTööﬂ. 2. Kui … · 2. Kui suur töö tehakse muru niitmisel ühe tunni jooksul? 2.1. Kui suurt jıudu on sinu arvates