15
Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

  • Upload
    dunn

  • View
    67

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti kui parlamentaarne demokraatia. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte!. Loomulikult ei saa nad olla täielikult eraldatud ja omaette, kuid nad ei mõjuta teineteist. Lisaks riiklikule tasandile ka kohalik tasand, kus valitsetakse: Kohalik omavalitsus. Seadusandlik võim. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Page 2: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte!

?

S ead u san d lik võ im

?

Tä id esaa tev võ im

?

K oh tu võ im

P o li it i l ine võ im

Page 3: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Loomulikult ei saa nad olla täielikult eraldatud ja omaette, kuid nad ei mõjuta teineteist.

Lisaks riiklikule tasandile ka kohalik tasand, kus valitsetakse: Kohalik omavalitsus

Page 4: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim kuulub parlamendile.

Eestis- Riigikogu

Soome- Eduskunta

Rootsi- Riksdagen

Saksamaa Bundesdag

Venemaa-Riigiduuma Parlamendi peamine ülesanne on seaduste

vastuvõtmine ja täiendamine.

Page 5: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Riigikogu Toompeal

Page 6: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Riigikogu

Page 7: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim kuulub valitsusele! Valitsus koosneb ministritest Põhiülesanne on viia ellu poliitilisi

otsuseid.

Page 8: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Valitsus

Page 9: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Eesti Vabariigi valitsus

Page 10: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Kohtuvõim

Kohtuvõimu organiteks on kohtud ja õiguskantsler.

Seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduse ees tagatud.

Page 11: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Võimude lahusus kehtib ka ametiisikute kohta: üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus.

Nt Minister ei saa kuuluda Riigikokku või olla samal ajal linnapea.

Page 12: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Riigivalitsemise vormid

Parlamentaarne Presidentaalne

Page 13: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Parlamentaarne korraldus

Parlamendi võim on ülimuslik Riigipeal (president või monarh) on vaid

esindusfunktsioon, valitsuse tegevusse ta ei sekku. Riigipead ei vali rahvas! Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja

parlamendi ees aruandekohustuslik (uue Riigikogu valimisega ka uus valitsus)

Nt Eesti, Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi jne.

Page 14: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Presidentaalne korraldus

Riigipea ja valitsusjuht (peaminister) on ühes isikus.

Enamasti on riigipea rahva poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse peale presidendi

valimisi, seega ei allu valitsus parlamendile vaid riigipeale. Ka aruandmine toimub presidendile.

Nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa.

Page 15: Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Riigikorralduse vormid

UNITAARRIIK•Riik, kus üksainus

kõrgema võimu keskus•Kohaliku elu määrab

üldjoontes riiklik poliitika.•Eesti!

FÖDERAALRIIK•Piirkondadel oma elu korraldamisel suurem vabadusNt: Ameerika ÜhendriigidSaksamaa

KONFÖDERATSIOON• Riikide liit• Liikmesriigid on iseseisvad• Nt Euroopa Liit