2
B Nīgrande 8 Nīgrandes muižas klēts +371 26374617 700 m Nīgrandes muižas klētī izveidota Nīgran- des novadpētniecības materiālu krātuve. Ekspozīcijā īpaša vieta ierādīta rakstniekam Jēkabam Janševskim, ir iekārtota ekspozī- cija, kas iepazīstina ar tradicionālo muižas sadzīvi un iekārtojumu, atsevišķa ekspozī- cija veltīta arī padomju laikiem. Nīgrandes muižas klētī apskatāma arī Nīgrandes pusē atrasta mamuta ilkņa mulāža. EE / Nīgrande mõisaait. Nīgrande mõisaai- ta on rajatud Nīgrande kohalike ajaloomä- lestiste hoidla. Näitusel on eriline koht antud kirjaniku Jekabs Janševskise ja tema naise töödele, näitus tutvustab traditsioonilist mõisaelu ning mõisa sisutustust, eraldi on pühendatud nõitus ka Nõukogude ajale. Nīgrande mõisaaidas saab näha ka Nīgrande kandist leitud mammuti aja väljakaeveid. 9 Nīgrandes luterāņu baznīca +371 26460126 10 m Pirmā baznīca celta 17. gs. 60. gados un saukusies par Pīlesmiesta baznīcu. Par Pīlesmiestu 1553. gadā nosaukts kādrei- zējais Nīnives ciems. Domājams, ka šāds nosaukums radies no toreizējā Nīgrandes apkaimes zemes lēņa īpašnieka Johana (vai Jāņa) Pīles vārda. Miests izveidojies par pilsētiņu, kas 1658. gadā ieguva pilsētas tiesības. Tomēr ar laiku tā panīka un 1754. gadā pievienota Nīgrandes muižai. 1775. gadā Pīlesmiesta koka baznīcas vietā celta mūra baznīca, kas saglabājusies līdz mūsdienām. Līdzekļus tās celtniecībai de- vusi Nīgrandes muižas toreizējā īpašniece Katrīna Helēna fon Reke. Baznīca kapitāli remontēta 1883. un 1975. gadā. EE / Nīgrande luterikirik Esimene kirik ehitati 17. saj. 60-ndatel ning kirikut kutsuti Linna kirikuks. 1775. ehitati Pīlesmiests puukiriku asemele kivikirik, mis on säilinud kuni tänaseni. Vahendid hoone ehitamiseks eraldas mõisa tolleaegne omanik Katerine Helen von Recke. Kirikus tehti kapitaalremont 1883. ja 1975. aastal. 10 Alšu kaļķu ceplis 70 m Alšu kaļķu ceplis ir iespaidīgs tehnikas vēstures piemineklis (celts 1906.–1908. g.), kura skursteņi viegli pamanāmi no upes. Kaļķakmens ieguve Nīgrandē aizsākta jau 16. gs. Taču ar laiku kaļķakmens ieguve apsīka, tā atsākās tikai 19. gs. beigās. 906. gadā Alšos uzcelta pirmā kaļķakmens apdedzināšanas šahtveida krāsns, bet līdz 1908. gadam bijusi gatava arī otra. Ceplis necieta Otrajā pasaules karā, un pēc kara tas darbību turpināja līdz pat 20. gs. 90. ga- diem. Pašlaik tas atrodas sliktā stāvoklī, un atrašanās tā teritorijā ir bīstama dzīvībai. Nekādā gadījumā nekāpiet tā skursteņos! EE / Alši lubjapõletusahi Alši lubjapõletusahi on muljetavaldav tehnikaajaloo mälestusmärk (ehitatud 1906. –1908. a.), mille korstnad on jõe pealt hästi näha. Lubjakivi kaevandamist alustati Nīgrandes juba 16. sajandil, aja möödudes selle kaevandamine peatati, mis aga 19. saj. lõpus taastati. 1906. aastal alustas tööd esimene Alši lubjapõletusahi, 1908. aastaks oli valmis ka juba teine. Ahi jäi teisest maailmasõjast mõjutamata ning jätkas tööd kuni 20. saj. 90.-ndateni. Hetkel on ahi halvas olukorras ning asumine selle territooriumil on ohtlik. Mitte mingil juhul ärge üritage korstna otsa ronida! 11 Plieņu atsegums Apakškarbona smilšakmens (līdz 6,5 m augsts) un mālu atsegums. EE / Plieņi paljand Karboniajastu liivakivi- (kuni 6,5 m kõrge) ja savipaljand. 12 SUDMAļI 30 m +371 26433706 A Vadakstes ieteka Ventā (LV/LT robeža) EE / Vadakste suue (Läti – Leedu piir) 1 Griezes luterāņu 10 m baznīca. Baznīca celta pie pašas Lietu- vas robežas, kur Vadakste ietek Ventā. Baznī- cā 1888. gadā kristīts ievērojamais latviešu tēlnieks Kārlis Zāle. 2003. gadā sākās jauns posms baznīcas vēsturē – tā tiek sakopta un Griezes baznīca soli pa solim atdzimst. EE / Grieze luterikirik Kirik ehitati päris Leedu piiri peale, kohta kus Vadakste suubub Ventasse. Kirikus ristiti 1888. aastal tuntud Läti skulptor Kārlis Zāle. 2003.aastal algas uus etapp kiriku ajaloos – kirik tehti korda ning Grieze kirik ärkas taas ellu. 2 Atpūtas vieta pie Griezes baznīcas 10 m +371 22009892, 22316012 EE / Puhkeala Grieze kiriku juures 3 LOSE 2,15 km 70 +371 26436947, 63842501 4 IEVAS 695 m +371 29412804, 29341073, www.laivasventa.lv 5 Loša ieteka 5 m EE / Losis juurdevool 6 Loša atsegums 100 m Loša kreisajā krastā, ap 200 m augšpus ietekas Ventā. Atsegumā atsedzas smiltis, māli, kaļķakmens. Jūras organismu – glie- meņu, amonītu, gliemežu – pārakmeņoju- mi. Kaļķakmenī pārskalotas koku atliekas. EE / Losis paljand Losis vasakul kaldal umbes 200 m Ventasse suubumisest ülesvoolu. Paljandil on näha liivakivi, savi ja lubjakivi. Mereloomade – karpide, molluskite, tigude – kivistised. Lubajakiviga kaetud puude jäänused. 7 Atpūtas vieta pie tilta 20 m EE / Puhkeala silla juures Venta ir ceturtā garākā Latvijas upe. Tā iztek no Venes ezera Žemaitijas augstienē Lie- tuvā, upes kopējais garums ir 346 km, kritums 166 m, Latvijā attiecīgi 173 km un 40 m. Augštecē no Lietuvas robežas līdz Alšiem Ven- ta tek pa plašu senleju – Vadakstes līdzenumu, tālāk pa šauru senleju – starp Rietumkursas un Austrumkursas augstienēm. Pēc Vadakstes ietekas A Venta 3 km kļūst par Latvijas–Lietuvas robežupi. Ap 30 m plata, sekla straume ar labu kritumu, vietām vasarās noaugusi ar doņiem, vietām koku apaugušiem skaistiem krastiem. Upē parādās pirmās sali- ņas, turpmāk to skaits pieaug. Abos krastos valda attīstīta lauksaimniecība, gar upi biežas krūmu audzes. 600 m aiz Loša ietekas ir labā krasta pieteka Zaņa, un pēc nepilniem 2 km ir klāt Nīgrande B , te sākas Ventas jaukākais posms. Nākamie 13,2 km līdz Letīžas ietekai ir mazu saliņu, sēk- ļu un straujtecīšu virkne. Aiz Šķērveļa ietekas C Venta vēl aizvien plūst diezgan strauji, kras- tos parādās skaisti meži. Aiz plaša labā līkuma Venta iegraužas ap 13 m augstā dolomītu atsegumā. Tās ir Gobdziņu klintis. Upē šeit ir straujtece, vieta ir skaista, un noteikti ir vērts piestāt un uzkāpt klintīs, lai pavērotu ainavu. Aiz Gobdziņu klintīm mežs no upes atkāpjas, tā met pāris lielu loku, līdz laivotāji ierauga Lēnu katoļu baznīcas torņus. Tepat baznīckalna pa- kājē ir labs laivojuma finiša punkts. Turpmākos 8,8 km līdz Skrundai Venta plūst pa apkoptiem laukiem. Ne ar ko īpašu upe neizceļas, šeit viss ir atkarīgs no jūsu ceļabiedriem un motivācijas nokļūt līdz Skrundai D . Raksturojot turpmākos 43,8 km līdz Ventas rumbai Kuldīgā F , kā orientieri jāmin Ventas mazās pietekas. Pēc 14,6 km aiz Skrundas ir labā krasta pietekas Ponakstes ieteka, pēc 600 m tai no kreisā krasta seko Ēnava, 10 km tālāk ir Lējējupes ieteka, bet vēl 4,6 km tālāk ir labā krasta pietekas Ēdas ieteka. Venta šeit ir vien- kārši plata, sekla un lēna upe. Novadniekos L ir finiša vieta Šķēdes un Ēdas laivojumam. Par Kuldīgas tuvošanos liecina augsts radiotornis un apkārt tam satupušu mazdārziņu kolonija Ventas kreisajā krastā. Tad nāk Kuldīgas ap- vedceļa tilts un 2 km aiz tā ir Ventas rumba F . Te noteikti vajag piestāt un pilnībā izbaudīt platā ūdenskrituma jaukumus, un izstaigāt Kuldīgu. Jāatceras, ka rumba nav laivojama. Laivu var ērti apnest gar abām ūdenskrituma pusēm. Starp Rumbu un Seno ķieģeļu tiltu ir straujtece, kuras plūdumā nezināmu iemeslu dēļ ir iemesti vairāki lieli betona bluķi ar asām malām. Sargiet laivas! Aiz tilta sākas straujš un līkumots posms, upe atdzīvojas. Daudzas salas un saliņas virknējas 2 km garā un straujā posmā. Posma galā ir straujš līkums pa labi, kreisajā krastā slejas ap 15 m augsta krasta krauja – Melnā Kolka. Pēc 3,2 km ir klāt Ventas labā krasta pietekas Riež- upes ieteka G – laba finiša vieta. Maršrutus iespējams pagarināt, laivojot tālāk līdz Nabes ezeram (21 km) H vai Zlēku tiltam (26,4 km). Šajā posmā labs orientieris ir pēc 12,3 km eso- šā Abavas ieteka. Venta on pikkuselt neljas jõgi Lätis. Jõgi saab alguse Vene järvest Žemaitijas kõrgendikult Leedus ning jõe kogupikkus on 346 km, langus 166m, sellest Läti lõik vastavalt 173 km ja 40 m. Ülemvoolul Leedu piirist kuni Alšini voolab Venta mööda laia jõelooget – läbi Vadakse tasandiku, edasi voolab jõgi mööda oma kitsast sängi - läbi Rietumkursa ja Austrumkursa kõrgendiku. 3 km peale Vadakste suubumist A Ventasse muutub jõgi Läti – Leedu piirijõeks. Umbes 30 m lai, madala vooluga ja tugeva langusega, suvel kohati rohtu kasvanud, kohati kaetud suurte kõr- gete puudega. Jõele ilmuvad esimesed saareke- sed, edasi nende arvukus kasvab. Mõlemal kaldal on näha talupidamisi, jõe kaldaid katab võsa. 600 m Losi suudmest allavoolu voolab jõe pa- remasse kaldasse Zaņa, sellest 2 km edasi jääb juba B , siit algab Venta lõbusaim lõik. Järgmised 13,2 km kuni suudmeni on väikeste saarekeste, madalike ning kärevoolu virvarr. Peale Šķervela jõkke voolamist C on Venta endiselt võrdlemisi kitsas ning kallastele ilmuvad ilusad metsad. Peale laia käänakut kõrgub parema kalda kohalu 13 m kõrgune dolomiidist paljand. See on Gob- dzinu kalju. Jõgi on siin kärestikuline, koht on ilus ning siin tasub kindlasti kaldale astuda ning kaljuseina otsa ronida, et nautida kaunist vaadet. Peale Gobdzinu kaljut tõmbub mets jõest ee- male, kalda ääres on vaid üksikud suured puud, peale mida on jõe pealt näha Lēnu katoliku ki- riku torne. Siinsamas kirikumäe jalamil on hea koht retke lõpetamiseks. Järgmised 8,8 km kuni Skrundani voolab Venta mööda haritud põllu- maasid. Millegi erilisega jõgi ei üllata, siin sõltub kõik teie reisikaaslastest ning motivatsioonist jõuda Skrundani L – üks võimalikke paadiretke lõpp-punkte. Kirjeldades järgnevat 43,8 km kuni Venta ko- seni Kuldīgas F peab orientiirina ära nimeta- ma Venta väiksemad lisajõed. Peale 14,6 km peale Skrundat voolab jõe paremasse kaldasse Ponakste, peale 600m järgneb sellele jõe va- sakusse kaldasse suubuv Ēnava, 10 km sellest edasi jääb Lējējupe juurdevool, kuid sellest 4,6 km veel edasi voolab paremasse kaldasse Eda. Venta on siin lihtsalt lai, madal ja aeglane jõgi. Novadnieki on Šķēde ja Ēda sõuderetke lõpp-punkt. Kuldīga lähedusest annab märku kõrge raadiotorn ning selle ümbruses olev väi- keaedade koloonia Venta vasakul kaldal. Peale seda on Kuldīga ümbersõidu tee sild ja 2 km peale seda Venta kosk F . Siin tasub kindlasti kin- ni pidada ning nautida laia kose ilu ning jalutada läbi Kuldīga. Pidage meeles, et Rumba kosk ei ole paadiga sõidetav. Paadi saab mugavalt üm- ber viia emmalt-kummalt jõe kaldalt. Rumba ja vana telliskivi silla vahele jääb käreala, kuhu on teadmata põhjusel visatud mitu teravate serva- dega betoonplokki. Hoidke oma paate! Peale silda algab kiire ja käänuline ala, jõgi elavneb. Saarte ja saarekeste rohke 2 km pik- kune kiire lõik. Lõigu lõpus on järsk käänak paremale, vasaku kada kohal kõrgub umbes 15 kõrge kalju – Melnā Kolka. Juhul kui te ei ole paadi juhtimisel ettevaatlik ning sõidate otse vastu voolu, on värskendav suplus garan- teeritud. Peale 3,2 km voolab Venta paremasse kaldasse Riežupe G – see on hea koht finišiks. Marsruuti on võimalik pikendada sõudes edasi kuni Nabe järveni (21 km) H või Zlēku silani (26,4 km). Antud lõigul on heaks orientiiriks 12,3 km juurde jääv Abava juurdevool. EE LV Svarīgi zināt! • Venta ir laivojama ar visa veida laivām. • Sākot laivojumu pie Latvijas robežas, kā arī laivojot Vadakstes upi, līdzi jābūt pasei vai ID kartei. • Ventai ir tā priekšrocība, ka populārākajos maršruta punktos – Nīgrandē, Skrundā un Kuldīgā – nokļūšanu līdz starta un no finiša vietas var plānot ar sabiedrisko transportu. • Respektējiet privātīpašumu un saudzējiet dabu, atstājiet apmetnes vietas tīras un kār- tīgas, atkritumus ņemiet līdzi! • Ēdiena gatavošanai ieteicams lietot prīmu- su. Ja kuriniet ugunskuru, tad tikai tam at- vēlētās vietās, un neatstājiet ugunskuru bez uzraudzības. • Esiet atbildīgi – lietojiet drošības vesti, bēr- niem līdz 12 gadu vecumam tā ir obligāta! • Izvairieties no alkohola lietošanas, peldē- šanai izvēlieties drošas, peldēšanas prasmei atbilstošas vietas! • Kad esiet laivā, necelieties kājās – apgāzī- sieties! Esiet piesardzīgi, kāpjot laivā un pie- tuvojoties krastam – tieši tad visbiežāk sanāk iekrist upē! • Hermētiski iepakotam jābūt vismaz vienam mobilajam tālrunim. Pārliecinieties, vai jums ir laivu iznomātāja tālruņa numurs, ja nepie- ciešama evakuācija! • Paaugstināta ūdenslīmeņa apstākļos Šķēdē un Ēdā iepriekšēja airēšanas pieredze obligā- ta! • Mazūdens periodā – sausās vasarās pirms plānotā brauciena konsultējieties ar laivu nomas uzņēmumu par ūdenslīmeni Vadakstē, Šķēdē un Ēdā. Ventas populārākais laivošanas posms ir no Vadakstes ietekas A pie Latvijas–Lietuvas robežas vai no Nīgrandes B līdz Skrundai D . Tālāk līdz Kuldīgai upe nav tik populāra, bet tomēr laivojama, savukārt tālāk par Zlēkām līdz pat Ventspilij upe nav ieteicama laivoša- nai, jo plašie līkumi, garie taisnie posmi un daudzviet lēnā straume atver Ventas ūdeņus vēju skrējienam. Pludināšanās pa straumi bieži pārvēršas par izmisīgu cīņu ar sānu vēju vai pretvēju. Populārākie maršruti Ventā Latvijas – Lietuvas robeža – Skrunda 44 km, 3 dienas Nīgrande – Skrunda 32 km, 2 dienas Skrunda – Kuldīga 44 km, 3 dienas Skrunda – L. Nabes ezers 70 km, 4 dienas Kuldīga – L. Nabes ezers 26 km, 1–2 dienas Soovitused ja nõuanded! • Venta on sõidetav kõiki tüüpi paatide peal; • Alustades retke Läti piiri juurest, samuti Vadakste jõe peal, peab olema kaasas pass või ID. • Venta eeliseks on see, et populaarsemate marsruutide algus- ja lõpp-punktidesse – Nīgrandes, Skrundas, Kuldīgas saab minna ka ühistranspordiga. • Austage eramaad ning säästke loodust, jätke puhkealad puhtaks ning korrastatuks, võtke prügi endaga kaasa! • Söögi valmistamiseks on soovitatav kasu- tada priimust. Juhul kui otsustate teha lõket, siis tehke seda vaid selleks ettenähtud lõkke- kohtades ning ärge jätke lõket mitte kunagi järelevalveta. • Olge vastutustundlikud – kasutage pääste- veste, lastele kuni 12 aasta vanuseni on päästevestid kohustuslikud! • Vältige alkoholi kasutamist, valige ujumis- eks turvaline ja oma ujumisoskusele vastav koht! • Ärge tõuske paadis olles püsti – kukute üm- ber! Olge paati astudes ning kaldale ronides ettevaatlik – just siis kukutakse kõige sage- damini vette! • Kaasas peaks olema vähemasti üks herme- etiliselt suletud mobiiltelefon. Veenduge, et teil on olemas paadi rendileandja number, seda juhuks kui osutub vajalikuks evaku- eeruda! • Kõrgvee ajal on Škede ja Eda peal eelnev kogemus nõutud! • Madalvee ajal – kuivadel suvedel konsul- teerige enne retke planeerimist Vadakste, Šķēde ja Ēda veetaseme osas paadirendi asutustega. Venta populaarseim marsruut on Vadakste suudmest A Läti – Leedu piiril või Nīgrandest B kuni Skrundani D . Edasi kuni Kuldīgani ei ole jõgi nii populaarne, kuid siiski sõidetav, sealt edasi Zlekamist kuni Ventspilsini välja ei ole jõgi paadiretkeks soovitatav, laiad kää- nakud, pikad sirged lõigud ning sage aeglane vool muudavad jõe tuultele avatuks. Kulge- mine mööda vett lõppeb tihtipeale võitlu- sega külg- ja vastutuulega. Populaarsemad marsruudid Läti – Leedu piir – Skrunda 44 km, 3 päeva Nīgrande – Skrunda 32 km, 2 päeva Skrunda – Kuldīga 44 km, 3 päeva Skrunda – L. Nabe järv 70 km, 4 päeva Kuldīga – L. Nabe järv 26 km, 1–2 päeva Kanoecentrs +371 26116933, www.kanoecentrs.lv Kurzemes laivas +371 29985244, www.kurzemeslaivas.lv Laivasventa.lv +371 29412804, www.laivasventa.lv Lapsas +371 29135682, www.laivubaze.lv Mučas +371 26132961, www.laivunoma.com Abavas brīvdienas + 371 26825352, www.laivo.lv Abavas laivas +371 29286489, www.abavaslaivas.lv Campo +371 29404049, www.laivas.lv Jeņču laivas +371 20607509, www.jenculaivas.lv Jūras laivas +371 29464901, 29283765, www.juraslaivas.lv Niknās Laivas +371 26377055, www.niknaslaivas.lv Sofijas Laivas +371 29339677, www.sofijaslaivas.lv Rafting +371 29524115, www.rafting.lv Ventas +371 29106069, www.ventas.lv Ventmalas +371 29633991, www.ventmalas.lv Kanoe / Kanuu Kajaks / Süst Jūras kajaks / Meresüst Piepūšamā laiva / Kummipaat Airdēlis / Aerusur Pontonu plosts / Ujuvparv SOT-kajaks / SOT-süst Laivu noma Teenusepakkujad Vadakstes ieteicamais maršruts ir no Ezeres līdz ietekai Ventā 13 km garumā, kas laivo- jams paaugstinātā ūdenslīmenī pavasaros un rudeņos. Vasaras mazūdenī tecējums vietām ir pamatīgi aizaudzis un upe sadalās daudzās mazās tērcēs. Labs straumes ātrums visā lai- vojuma garumā. Ainavas vislabāk var novērtēt pavasarī, kad krasta krūmiem nav lapu un ir redzama Vadakstes ieleja. Vadakste peal on soovitatav sõita Ezerest kuni jõe suubumiseni Ventasse, 13 km pik- kune lõik on sõidetav kõrgvee ajal kevadel ja sügisel. Suvel madalvee ajal on jõevool kohati rohtu kasvanud ning jõgi jaguneb mitmeks väiksemaks kraavikeseks. Kiire vool kogu lõigu pikkuses. Loodusvaated on kõige maalilisemad kevadel, kui kallastel olevad põõsad ei ole veel lehtes ning jõe pealt paistab Vadakste org. Riežupe Kuldīga Novadnieki Vadakste Nīgrande Šķērvelis Skrunda Lielais Nabes ezers Suur Nabe järv 12 15 km 17 km 32 km 12 6 0,7 19 km MVJL 40 m 30 m 20 m 10 m 0 m 0 1,2 m/km Upes kritums / Jõe langus MARŠRUTI UN PIEEJAS PUNKTI UPEI / VEETURISMI MARSRUUDID JA JõELE JUURDEPääS H I G F E A B C D

15 km - Seikleveel - Veeturism Eesti ja Läti Rivers/Venta_LV_EE_int.pdf · Nīgrandes luterāņu baznīca • +371 26460126 10 m Pirmā baznīca celta 17. gs. 60. gados un saukusies

  • Upload
    duongtu

  • View
    225

  • Download
    9

Embed Size (px)

Citation preview

B N

īgra

nde

8

Nīg

rand

es m

uiža

s klē

ts

+37

1 26

3746

17

7

00 m

Nīg

rand

es m

uiža

s klē

tī iz

veid

ota

Nīg

ran-

des n

ovad

pētn

iecī

bas m

ater

iālu

krā

tuve

. Ek

spoz

īcijā

īpaš

a vi

eta

ierā

dīta

raks

tnie

kam

kaba

m Ja

nšev

skim

, ir i

ekār

tota

eks

pozī

-ci

ja, k

as ie

pazī

stin

a ar

trad

icio

nālo

mui

žas

sadz

īvi u

n ie

kārt

ojum

u, a

tsev

išķa

eks

pozī

-ci

ja v

eltīt

a ar

ī pad

omju

laik

iem

. Nīg

rand

es

mui

žas k

lētī

apsk

atām

a ar

ī Nīg

rand

es p

usē

atra

sta

mam

uta

ilkņa

mul

āža.

EE /

Nīg

rand

e m

õisa

ait.

Nīg

rand

e m

õisa

ai-

ta o

n ra

jatu

d N

īgra

nde

koha

like

ajal

oom

ä-le

stist

e ho

idla

. Näi

tuse

l on

erili

ne k

oht a

ntud

ki

rjani

ku Je

kabs

Janš

evsk

ise ja

tem

a na

ise

tööd

ele,

näi

tus t

utvu

stab

trad

itsio

onili

st

mõi

sael

u ni

ng m

õisa

sisu

tust

ust,

eral

di o

n pü

hend

atud

nõi

tus k

a N

õuko

gude

aja

le.

Nīg

rand

e m

õisa

aida

s saa

b nä

ha k

a N

īgra

nde

kand

ist le

itud

mam

mut

i aja

väl

jaka

evei

d.

9

Nīg

rand

es lu

terā

ņu b

aznī

ca

+

371

2646

0126

10

mPi

rmā

bazn

īca

celta

17.

gs.

60. g

ados

un

sauk

usie

s par

Pīle

smie

sta

bazn

īcu.

Par

lesm

iest

u 15

53. g

adā

nosa

ukts

kād

rei-

zēja

is N

īniv

es c

iem

s. D

omāj

ams,

ka šā

ds

nosa

ukum

s rad

ies n

o to

reiz

ējā

Nīg

rand

es

apka

imes

zem

es lē

ņa īp

ašni

eka

Joha

na

(vai

Jāņa

) Pīle

s vār

da. M

iest

s izv

eido

jies p

ar

pils

ētiņ

u, k

as 1

658.

gad

ā ie

guva

pils

ētas

tie

sība

s. To

mēr

ar l

aiku

tā p

anīk

a un

17

54. g

adā

piev

ieno

ta N

īgra

ndes

mui

žai.

1775

. gad

ā Pī

lesm

iest

a ko

ka b

aznī

cas v

ietā

ce

lta m

ūra

bazn

īca,

kas

sagl

abāj

usie

s līd

z m

ūsdi

enām

. Līd

zekļ

us tā

s cel

tnie

cība

i de-

vusi

Nīg

rand

es m

uiža

s tor

eizē

jā īp

ašni

ece

Katr

īna

Hel

ēna

fon

Reke

. Baz

nīca

kap

itāli

rem

ontē

ta 1

883.

un

1975

. gad

ā.EE

/ N

īgra

nde

lute

riki

rik

Esim

ene

kirik

ehi

tati

17. s

aj. 6

0-nd

atel

nin

g ki

rikut

kut

suti

Linn

a ki

rikuk

s. 17

75. e

hita

ti Pī

lesm

iest

s puu

kirik

u as

emel

e ki

viki

rik, m

is

on sä

ilinu

d ku

ni tä

nase

ni. V

ahen

did

hoon

e eh

itam

isek

s era

ldas

mõi

sa to

lleae

gne

oman

ik K

ater

ine

Hel

en v

on R

ecke

. Kiri

kus

teht

i kap

itaal

rem

ont 1

883.

ja 1

975.

aas

tal.

10 A

lšu

kaļķ

u ce

plis

70

m

Alšu

kaļ

ķu c

eplis

ir ie

spai

dīgs

tehn

ikas

stur

es p

iem

inek

lis (c

elts

190

6.–1

908.

 g.),

ku

ra sk

urst

eņi v

iegl

i pam

anām

i no

upes

. Ka

ļķak

men

s ieg

uve

Nīg

rand

ē ai

zsāk

ta ja

u

16. g

s. Ta

ču a

r lai

ku k

aļķa

kmen

s ieg

uve

apsī

ka, t

ā at

sākā

s tik

ai 1

9. g

s. be

igās

. 90

6. g

adā

Alš

os u

zcel

ta p

irmā

kaļķ

akm

ens

apde

dzin

āšan

as ša

htve

ida

krās

ns, b

et lī

dz

1908

. gad

am b

ijusi

gat

ava

arī o

tra.

Cep

lis

neci

eta

Otr

ajā

pasa

ules

kar

ā, u

n pē

c ka

ra

tas d

arbī

bu tu

rpin

āja

līdz

pat 2

0. g

s. 90

. ga-

diem

. Paš

laik

tas a

trod

as sl

iktā

stāv

oklī,

un

atra

šanā

s tā

terit

orijā

ir b

īsta

ma

dzīv

ībai

. N

ekād

ā ga

dīju

nekā

piet

tā sk

urst

eņos

!EE

/ A

lši l

ubja

põle

tusa

hiAl

ši lu

bjap

õlet

usah

i on

mul

jeta

vald

av

tehn

ikaa

jalo

o m

äles

tusm

ärk

(ehi

tatu

d 19

06. –

1908

. a.),

mill

e ko

rstn

ad o

n jõ

e pe

alt h

ästi

näha

. Lub

jaki

vi k

aeva

ndam

ist

alus

tati

Nīg

rand

es ju

ba 1

6. sa

jand

il, a

ja

möö

dude

s sel

le k

aeva

ndam

ine

peat

ati,

mis

aga

19.

saj.

lõpu

s taa

stat

i. 19

06. a

asta

l al

usta

s töö

d es

imen

e Al

ši lu

bjap

õlet

usah

i, 19

08. a

asta

ks o

li va

lmis

ka

juba

tein

e. A

hi

jäi t

eise

st m

aailm

asõj

ast m

õjut

amat

a ni

ng

jätk

as tö

öd k

uni 2

0. sa

j. 90

.-nda

teni

. Het

kel

on a

hi h

alva

s olu

korr

as n

ing

asum

ine

selle

te

rrito

oriu

mil

on o

htlik

. Mitt

e m

ingi

l juh

ul

ärge

ürit

age

kors

tna

otsa

roni

da!

11

Plie

ņu a

tseg

ums

Ap

akšk

arbo

na sm

ilšak

men

s (lī

dz 6

,5 m

aug

sts)

un

māl

u at

segu

ms.

EE /

Plie

ņi p

alja

ndKa

rbon

iaja

stu

liiva

kivi

- (ku

ni 6

,5 m

kõr

ge)

ja sa

vipa

ljand

.

12 Su

dm

Aļi

3

0 m

+37

1 26

4337

06

A

Vada

kste

s iet

eka

Vent

ā (L

V/LT

robe

ža)

EE

/ Va

daks

te su

ue (L

äti –

Leed

u pi

ir)

1

Gri

ezes

lute

rāņu

10

m

ba

znīc

a. B

aznī

ca ce

lta p

ie p

ašas

Lie

tu-

vas r

obež

as, k

ur V

adak

ste

iete

k Ven

tā. B

aznī

-cā

188

8. g

adā

krist

īts ie

vēro

jam

ais l

atvi

ešu

tēln

ieks

Kār

lis Z

āle.

200

3. g

adā

sākā

s jau

ns

posm

s baz

nīca

s vēs

turē

– tā

tiek

sako

pta 

un

Grie

zes b

aznī

ca so

li pa

solim

atd

zim

st.

EE /

Gri

eze

lute

riki

rik

Kirik

ehi

tati

päris

Lee

du p

iiri p

eale

, koh

ta

kus V

adak

ste

suub

ub V

enta

sse.

Kiri

kus

ristit

i 188

8. a

asta

l tun

tud

Läti

skul

ptor

rlis Z

āle.

200

3.aa

stal

alg

as u

us e

tapp

ki

riku

ajal

oos –

kiri

k te

hti k

orda

nin

g G

rieze

ki

rik ä

rkas

taas

ellu

.

2 At

pūta

s vie

ta p

ie G

riez

es

ba

znīc

as

10

m

+37

1 22

0098

92, 2

2316

012

EE /

Puhk

eala

Gri

eze

kiri

ku ju

ures

3 Lo

SE

2,1

5 km

70

+37

1 26

4369

47, 6

3842

501

4 iE

VAS

695

m

+

371

2941

2804

, 293

4107

3,

w

ww

.laiv

asve

nta.

lv

5 Lo

ša ie

teka

5

m

EE

/ Lo

sis j

uurd

evoo

l

6

Loša

ats

egum

s

100

m

Loša

kre

isajā

kra

stā,

ap

200

m a

ugšp

us

iete

kas V

entā

. Ats

egum

ā at

sedz

as sm

iltis,

m

āli,

kaļķ

akm

ens.

Jūra

s org

anism

u –

glie

-m

eņu,

am

onītu

, glie

mež

u –

pāra

kmeņ

oju-

mi.

Kaļķ

akm

enī p

ārsk

alot

as k

oku

atlie

kas.

EE /

Losi

s pal

jand

Losis

vas

akul

kal

dal u

mbe

s 200

m V

enta

sse

suub

umise

st ü

lesv

oolu

. Pal

jand

il on

näh

a lii

vaki

vi, s

avi j

a lu

bjak

ivi. M

erel

oom

ade

karp

ide,

mol

lusk

ite, t

igud

e –

kivi

stise

d.

Luba

jaki

viga

kae

tud

puud

e jä

änus

ed.

7 At

pūta

s vie

ta p

ie ti

lta

20

m

EE

/ Pu

hkea

la si

lla ju

ures

Venta ir ceturtā garākā Latvijas upe. Tā iztek no Venes ezera Žemaitijas augstienē Lie-tuvā, upes kopējais garums ir 346 km, kritums 166 m, Latvijā attiecīgi 173 km un 40 m. Augštecē no Lietuvas robežas līdz Alšiem Ven-ta tek pa plašu senleju – Vadakstes līdzenumu, tālāk pa šauru senleju – starp Rietumkursas un Austrumkursas augstienēm. Pēc Vadakstes ietekas A Venta 3 km kļūst par Latvijas–Lietuvas robežupi. Ap 30 m plata, sekla straume ar labu kritumu, vietām vasarās noaugusi ar doņiem, vietām koku apaugušiem skaistiem krastiem. Upē parādās pirmās sali-ņas, turpmāk to skaits pieaug. Abos krastos valda attīstīta lauksaimniecība, gar upi biežas krūmu audzes.600 m aiz Loša ietekas ir labā krasta pieteka Zaņa, un pēc nepilniem 2 km ir klāt Nīgrande

B , te sākas Ventas jaukākais posms. Nākamie 13,2 km līdz Letīžas ietekai ir mazu saliņu, sēk-ļu un straujtecīšu virkne. Aiz Šķērveļa ietekas

C Venta vēl aizvien plūst diezgan strauji, kras-tos parādās skaisti meži. Aiz plaša labā līkuma Venta iegraužas ap 13 m augstā dolomītu atsegumā. Tās ir Gobdziņu klintis. Upē šeit ir straujtece, vieta ir skaista, un noteikti ir vērts piestāt un uzkāpt klintīs, lai pavērotu ainavu. Aiz Gobdziņu klintīm mežs no upes atkāpjas, tā met pāris lielu loku, līdz laivotāji ierauga Lēnu katoļu baznīcas torņus. Tepat baznīckalna pa-kājē ir labs laivojuma finiša punkts. Turpmākos 8,8 km līdz Skrundai Venta plūst pa apkoptiem laukiem. Ne ar ko īpašu upe neizceļas, šeit viss ir atkarīgs no jūsu ceļabiedriem un motivācijas nokļūt līdz Skrundai D .Raksturojot turpmākos 43,8 km līdz Ventas rumbai Kuldīgā F , kā orientieri jāmin Ventas mazās pietekas. Pēc 14,6 km aiz Skrundas ir labā krasta pietekas Ponakstes ieteka, pēc 600 m tai no kreisā krasta seko Ēnava, 10 km tālāk ir Lējējupes ieteka, bet vēl 4,6 km tālāk ir labā krasta pietekas Ēdas ieteka. Venta šeit ir vien-kārši plata, sekla un lēna upe. Novadniekos L ir finiša vieta Šķēdes un Ēdas laivojumam. Par Kuldīgas tuvošanos liecina augsts radiotornis un apkārt tam satupušu mazdārziņu kolonija Ventas kreisajā krastā. Tad nāk Kuldīgas ap-vedceļa tilts un 2 km aiz tā ir Ventas rumba F . Te noteikti vajag piestāt un pilnībā izbaudīt platā ūdenskrituma jaukumus, un izstaigāt Kuldīgu. Jāatceras, ka rumba nav laivojama. Laivu var ērti apnest gar abām ūdenskrituma pusēm. Starp Rumbu un Seno ķieģeļu tiltu ir straujtece, kuras plūdumā nezināmu iemeslu dēļ ir iemesti vairāki lieli betona bluķi ar asām malām. Sargiet laivas!Aiz tilta sākas straujš un līkumots posms, upe atdzīvojas. Daudzas salas un saliņas virknējas 2 km garā un straujā posmā. Posma galā ir straujš līkums pa labi, kreisajā krastā slejas ap 15 m augsta krasta krauja – Melnā Kolka. Pēc 3,2 km ir klāt Ventas labā krasta pietekas Riež-upes ieteka G – laba finiša vieta. Maršrutus iespējams pagarināt, laivojot tālāk līdz Nabes ezeram (21 km) H vai Zlēku tiltam (26,4 km). Šajā posmā labs orientieris ir pēc 12,3 km eso-šā Abavas ieteka.

Venta on pikkuselt neljas jõgi Lätis. Jõgi saab alguse Vene järvest Žemaitijas kõrgendikult Leedus ning jõe kogupikkus on 346 km, langus 166m, sellest Läti lõik vastavalt 173 km ja 40 m. Ülemvoolul Leedu piirist kuni Alšini voolab Venta mööda laia jõelooget – läbi Vadakse tasandiku, edasi voolab jõgi mööda oma kitsast sängi - läbi Rietumkursa ja Austrumkursa kõrgendiku. 3 km peale Vadakste suubumist A Ventasse muutub jõgi Läti – Leedu piirijõeks. Umbes 30  m lai, madala vooluga ja tugeva langusega, suvel kohati rohtu kasvanud, kohati kaetud suurte kõr-gete puudega. Jõele ilmuvad esimesed saareke-sed, edasi nende arvukus kasvab. Mõlemal kaldal on näha talupidamisi, jõe kaldaid katab võsa. 600 m Losi suudmest allavoolu voolab jõe pa-remasse kaldasse Zaņa, sellest 2 km edasi jääb juba B , siit algab Venta lõbusaim lõik. Järgmised 13,2 km kuni suudmeni on väikeste saarekeste, madalike ning kärevoolu virvarr. Peale Šķervela jõkke voolamist C on Venta endiselt võrdlemisi kitsas ning kallastele ilmuvad ilusad metsad. Peale laia käänakut kõrgub parema kalda kohalu 13 m kõrgune dolomiidist paljand. See on Gob-dzinu kalju. Jõgi on siin kärestikuline, koht on ilus ning siin tasub kindlasti kaldale astuda ning kaljuseina otsa ronida, et nautida kaunist vaadet. Peale Gobdzinu kaljut tõmbub mets jõest ee-male, kalda ääres on vaid üksikud suured puud, peale mida on jõe pealt näha Lēnu katoliku ki-riku torne. Siinsamas kirikumäe jalamil on hea koht retke lõpetamiseks. Järgmised 8,8 km kuni Skrundani voolab Venta mööda haritud põllu-maasid. Millegi erilisega jõgi ei üllata, siin sõltub kõik teie reisikaaslastest ning motivatsioonist jõuda Skrundani L – üks võimalikke paadiretke lõpp-punkte. Kirjeldades järgnevat 43,8 km kuni Venta ko-seni Kuldīgas F peab orientiirina ära nimeta-ma Venta väiksemad lisajõed. Peale 14,6 km peale Skrundat voolab jõe paremasse kaldasse Ponakste, peale 600m järgneb sellele jõe va-sakusse kaldasse suubuv Ēnava, 10 km sellest edasi jääb Lējējupe juurdevool, kuid sellest 4,6 km veel edasi voolab paremasse kaldasse Eda. Venta on siin lihtsalt lai, madal ja aeglane jõgi. Novadnieki on Šķēde ja Ēda sõuderetke lõpp-punkt. Kuldīga lähedusest annab märku kõrge raadiotorn ning selle ümbruses olev väi-keaedade koloonia Venta vasakul kaldal. Peale seda on Kuldīga ümbersõidu tee sild ja 2 km peale seda Venta kosk F . Siin tasub kindlasti kin-ni pidada ning nautida laia kose ilu ning jalutada läbi Kuldīga. Pidage meeles, et Rumba kosk ei ole paadiga sõidetav. Paadi saab mugavalt üm-ber viia emmalt-kummalt jõe kaldalt. Rumba ja vana telliskivi silla vahele jääb käreala, kuhu on teadmata põhjusel visatud mitu teravate serva-dega betoonplokki. Hoidke oma paate!Peale silda algab kiire ja käänuline ala, jõgi elavneb. Saarte ja saarekeste rohke 2 km pik-kune kiire lõik. Lõigu lõpus on järsk käänak paremale, vasaku kada kohal kõrgub umbes 15 kõrge kalju – Melnā Kolka. Juhul kui te ei ole paadi juhtimisel ettevaatlik ning sõidate otse vastu voolu, on värskendav suplus garan-teeritud. Peale 3,2 km voolab Venta paremasse kaldasse Riežupe G – see on hea koht finišiks. Marsruuti on võimalik pikendada sõudes edasi kuni Nabe järveni (21 km) H või Zlēku silani (26,4 km). Antud lõigul on heaks orientiiriks 12,3 km juurde jääv Abava juurdevool.

EELVSvarīgi zināt!• Venta ir laivojama ar visa veida laivām. • Sākot laivojumu pie Latvijas robežas, kā arī laivojot Vadakstes upi, līdzi jābūt pasei vai ID kartei. • Ventai ir tā priekšrocība, ka populārākajos maršruta punktos – Nīgrandē, Skrundā un Kuldīgā – nokļūšanu līdz starta un no finiša vietas var plānot ar sabiedrisko transportu. • Respektējiet privātīpašumu un saudzējiet dabu, atstājiet apmetnes vietas tīras un kār-tīgas, atkritumus ņemiet līdzi! • Ēdiena gatavošanai ieteicams lietot prīmu-su. Ja kuriniet ugunskuru, tad tikai tam at-vēlētās vietās, un neatstājiet ugunskuru bez uzraudzības.• Esiet atbildīgi – lietojiet drošības vesti, bēr-niem līdz 12 gadu vecumam tā ir obligāta!• Izvairieties no alkohola lietošanas, peldē-šanai izvēlieties drošas, peldēšanas prasmei atbilstošas vietas!• Kad esiet laivā, necelieties kājās – apgāzī-sieties! Esiet piesardzīgi, kāpjot laivā un pie-tuvojoties krastam – tieši tad visbiežāk sanāk iekrist upē!• Hermētiski iepakotam jābūt vismaz vienam mobilajam tālrunim. Pārliecinieties, vai jums ir laivu iznomātāja tālruņa numurs, ja nepie-ciešama evakuācija! • Paaugstināta ūdenslīmeņa apstākļos Šķēdē un Ēdā iepriekšēja airēšanas pieredze obligā-ta!• Mazūdens periodā – sausās vasarās pirms plānotā brauciena konsultējieties ar laivu nomas uzņēmumu par ūdenslīmeni Vadakstē, Šķēdē un Ēdā. • Ventas populārākais laivošanas posms ir no Vadakstes ietekas A pie Latvijas–Lietuvas robežas vai no Nīgrandes B līdz Skrundai D . Tālāk līdz Kuldīgai upe nav tik populāra, bet tomēr laivojama, savukārt tālāk par Zlēkām līdz pat Ventspilij upe nav ieteicama laivoša-nai, jo plašie līkumi, garie taisnie posmi un daudzviet lēnā straume atver Ventas ūdeņus vēju skrējienam. Pludināšanās pa straumi bieži pārvēršas par izmisīgu cīņu ar sānu vēju vai pretvēju.

Populārākie maršruti VentāLatvijas – Lietuvas robeža – Skrunda 44 km, 3 dienasNīgrande – Skrunda 32 km, 2 dienasSkrunda – Kuldīga 44 km, 3 dienasSkrunda – L. Nabes ezers 70 km, 4 dienasKuldīga – L. Nabes ezers 26 km, 1–2 dienas

Soovitused ja nõuanded!• Venta on sõidetav kõiki tüüpi paatide peal; • Alustades retke Läti piiri juurest, samuti Vadakste jõe peal, peab olema kaasas pass või ID. • Venta eeliseks on see, et populaarsemate marsruutide algus- ja lõpp-punktidesse – Nīgrandes, Skrundas, Kuldīgas saab minna ka ühistranspordiga. • Austage eramaad ning säästke loodust, jätke puhkealad puhtaks ning korrastatuks, võtke prügi endaga kaasa!• Söögi valmistamiseks on soovitatav kasu-tada priimust. Juhul kui otsustate teha lõket, siis tehke seda vaid selleks ettenähtud lõkke-kohtades ning ärge jätke lõket mitte kunagi järelevalveta.• Olge vastutustundlikud – kasutage pääste-veste, lastele kuni 12 aasta vanuseni on päästevestid kohustuslikud!• Vältige alkoholi kasutamist, valige ujumis-eks turvaline ja oma ujumisoskusele vastav koht! • Ärge tõuske paadis olles püsti – kukute üm-ber! Olge paati astudes ning kaldale ronides ettevaatlik – just siis kukutakse kõige sage-damini vette! • Kaasas peaks olema vähemasti üks herme-etiliselt suletud mobiiltelefon. Veenduge, et teil on olemas paadi rendileandja number, seda juhuks kui osutub vajalikuks evaku-eeruda!• Kõrgvee ajal on Škede ja Eda peal eelnev kogemus nõutud! • Madalvee ajal – kuivadel suvedel konsul-teerige enne retke planeerimist Vadakste, Šķēde ja Ēda veetaseme osas paadirendi asutustega. • Venta populaarseim marsruut on Vadakste suudmest A Läti – Leedu piiril või Nīgrandest

B kuni Skrundani D . Edasi kuni Kuldīgani ei ole jõgi nii populaarne, kuid siiski sõidetav, sealt edasi Zlekamist kuni Ventspilsini välja ei ole jõgi paadiretkeks soovitatav, laiad kää-nakud, pikad sirged lõigud ning sage aeglane vool muudavad jõe tuultele avatuks. Kulge-mine mööda vett lõppeb tihtipeale võitlu-sega külg- ja vastutuulega.

Populaarsemad marsruudidLäti – Leedu piir – Skrunda 44 km, 3 päevaNīgrande – Skrunda 32 km, 2 päevaSkrunda – Kuldīga 44 km, 3 päevaSkrunda – L. Nabe järv 70 km, 4 päevaKuldīga – L. Nabe järv 26 km, 1–2 päeva

Kano

ecen

trs

+

371

2611

6933

, ww

w.k

anoe

cent

rs.lv

Kurz

emes

laiv

as

+

371

2998

5244

, ww

w.k

urze

mes

laiv

as.lv

Laiv

asve

nta.

lv

+

371

2941

2804

, ww

w.la

ivas

vent

a.lv

Laps

as

+37

1 29

1356

82, w

ww

.laiv

ubaz

e.lv

Muč

as

+37

1 26

1329

61, w

ww

.laiv

unom

a.co

m

Abav

as b

rīvdi

enas

+

371

268

2535

2, w

ww

.laiv

o.lv

Abav

as la

ivas

+37

1 29

2864

89, w

ww

.aba

vasl

aiva

s.lv

Cam

po

+

371

2940

4049

, ww

w.la

ivas

.lv

Jeņč

u la

ivas

+37

1 20

6075

09, w

ww

.jenc

ulai

vas.l

v

Jūra

s lai

vas

+

371

2946

4901

, 292

8376

5, w

ww

.jura

slai

vas.l

v

Nik

nās L

aiva

s +

371

2637

7055

, ww

w.n

ikna

slai

vas.l

v

Sofij

as L

aiva

s

+37

1 29

3396

77, w

ww

.sofi

jasl

aiva

s.lv

Raft

ing

+37

1 29

5241

15, w

ww

.raft

ing.

lv

Vent

as

+

371

2910

6069

, ww

w.v

enta

s.lv

Vent

mal

as

+37

1 29

6339

91, w

ww

.ven

tmal

as.lv

Kano

e / K

anuu

Kaja

ks /

Süst

Jūra

s kaj

aks /

Mer

esüs

t

Piep

ūšam

ā la

iva

/ Kum

mip

aat

Aird

ēlis

/ Aer

usur

Pont

onu

plos

ts /

Ujuv

parv

SOT-

kaja

ks /

SOT-

süst

Laiv

u no

ma

Teen

usep

akku

jad

Vada

kste

s ie

teic

amai

s m

aršr

uts

ir no

Eze

res

līdz

iete

kai

Vent

ā 13

km

gar

umā,

kas

lai

vo-

jam

s pa

augs

tināt

ā ūd

ensl

īmen

ī pav

asar

os u

n ru

deņo

s. Va

sara

s m

azūd

enī

tecē

jum

s vi

etām

ir

pam

atīg

i aiz

audz

is u

n up

e sa

dalā

s da

udzā

s m

azās

tēr

cēs.

Labs

str

aum

es ā

trum

s vi

sā l

ai-

voju

ma

garu

mā.

Ain

avas

vis

labā

k va

r nov

ērtē

t pa

vasa

rī, k

ad k

rast

a kr

ūmie

m n

av l

apu

un ir

re

dzam

a Va

daks

tes i

elej

a.

Vada

kste

pea

l on

soo

vita

tav

sõita

Eze

rest

ku

ni j

õe s

uubu

mise

ni V

enta

sse,

13

km p

ik-

kune

lõik

on

sõid

etav

kõr

gvee

aja

l kev

adel

ja

sügi

sel.

Suve

l mad

alve

e aj

al o

n jõ

evoo

l koh

ati

roht

u ka

svan

ud n

ing

jõgi

jag

uneb

mitm

eks

väik

sem

aks

kraa

vike

seks

. Kiir

e vo

ol k

ogu

lõig

u pi

kkus

es. L

oodu

svaa

ted

on k

õige

maa

lilise

mad

ke

vade

l, ku

i kal

last

el o

leva

d põ

õsad

ei o

le v

eel

leht

es n

ing

jõe

peal

t pai

stab

Vad

akst

e or

g.

Riež

upe

Kuld

īga

Nov

adni

eki

Vada

kste

Nīg

rand

eŠķ

ērve

lisSk

rund

aLi

elai

s Nab

es e

zers

Su

ur N

abe

järv

1215

km

17 k

m32

km

126

0,7

19 k

m

mVJ

L

40 m

30 m

20 m

10 m 0 m

01,

2 m

/km

upe

s kri

tum

s / Jõ

e la

ngus

mAR

ŠRu

Ti u

N P

iEEJ

AS P

uN

KTi u

PEi /

VEE

TuRi

Smi m

ARS

Ruu

did

JA Jõ

ELE

Juu

RdEP

ää

S

HI

G

FE

AB

C

D

C

Šķēr

velis

13

ŠķēR

VEL

iS

5 m

14 Āt

rās k

linti

s (Āt

rais

kaln

s)

dz 2

0 m

aug

sti d

olom

ītu a

tseg

umi

Vent

as k

reisa

jā k

rast

ā, u

pe ša

jā p

osm

ā ir

stra

uja

un k

rāča

ina.

EE /

Ātrā

s kal

ju (Ā

trai

skal

ns)

Kuni

20

m k

õrge

dol

omiid

ist p

alja

nd V

enta

va

saku

l kal

dal,

jõgi

on

antu

d lõ

igul

kiir

e ja

rest

ikul

ine.

15 G

obdz

iņu

klin

tis

Ai

navi

ski s

kaist

ās ie

leja

s pos

atro

das a

rī ap

tuve

ni 1

1 m

aug

stas

klin

tis a

r 26

m g

aru,

2 m

pla

tu u

n 30

–40

m a

ugst

u al

u, k

as iz

veid

ojus

ies u

z dol

omīta

un

smilš

-ak

men

s slā

ņu ro

beža

s un

ir ot

ra g

arāk

ā al

a Ku

rzem

ē. N

o al

as iz

plūs

t avo

ts.

EE /

Gob

dziņ

u ka

ljuM

aalil

iselt

ilusa

s jõe

orus

ole

val l

õigu

l on

umbe

s 11

mee

trit

kõrg

e ka

lju, m

illes

se jä

äb

26 m

pik

k, 2

m la

i ja

30–4

0 m

kõr

ge k

ooba

s, m

is m

oodu

stus

liiv

akiv

i ja

dolo

miid

i kih

i pi

irile

nin

g on

pik

kuse

lt te

ine

koob

as K

urze

-m

es. K

oopa

st v

oola

b vä

lja a

llika

s.

16 VA

RKA

ļi

80

m

15

+37

1 26

5986

43

17 J

AuN

VARK

Aļi

+

371

2861

8596

18 V

EcVA

NAG

i 9

50 m

9

+37

1 28

6439

94

19 Ke

tler

u at

segu

ms

Kr

auja

Ven

tas l

abaj

ā kr

astā

ar d

audz

fo

silo

zivj

u at

liekā

m.

EE /

Ketl

eri p

alja

ndKa

ljuse

in V

enta

par

emal

kal

dal p

alju

de

kala

foss

iilid

ega.

20 Pi

LSžo

Gi

10

m

+

371

2923

6371

21 Lē

nu m

uiža

65

m

Kung

u m

āja

no 1

9. g

adsim

ta. L

ēnu

pils

baro

nam

bija

atpū

tas v

ieta

med

ībām

un

atp

ūtai

ned

ēļas

nog

alē.

Ēku

ans

ambl

is

ciet

is no

pār

būvē

m. S

agla

bāju

šās s

aim

nie-

cība

s ēka

s. Kū

ts c

elta

184

5. g

adā.

EE /

Lēna

s mõi

sH

ärra

stem

aja

19. s

ajan

dist

. Par

un L

ēnile

oli

mõi

s koh

aks,

kus v

eeta

näd

alav

ahet

us v

õi

teha

jahi

retk

. Hoo

nete

ans

ambe

l on

ümbe

r eh

itatu

d. S

äilin

ud o

n m

ajap

idam

ishoo

na.

Laut

on

ehita

tud

1845

. a-l.

22 V

ENTm

ALA

S 5

m

+37

1 29

6339

91

23 G

ĀzN

iEKi

4

25 m

23

+37

1 29

1290

91, w

ww

.gaz

niek

i.lv

24 Lē

nu R

omas

kat

oļu

bazn

īca

+

371

6388

1081

225

mD

ievn

ams a

r div

iem

torņ

iem

, cel

ts 1

756.

ga

dā V

enta

s kra

stā.

Baz

nīcā

aps

katā

mi

māk

slini

ecisk

i vēr

tīgi b

ikts

soli

un 1

8. g

s. be

igās

būv

ētas

ērģ

eles

. Die

vnam

a pa

grab

ā at

roda

s div

u pē

dējo

Pilt

enes

bīsk

apu

šķirs

ti.

Bazn

īcā 

strā

dājis

 kar

dinā

ls Ju

liāns

Vai

vods

.EE

/ Lē

nas R

oom

a ka

tolik

ukir

ik

Kahe

torn

iga

Jum

alak

oda

on e

hita

tud

1756

. aa

stal

Ven

ta k

alda

le. K

iriku

s saa

b nä

ha k

un-

stili

se tä

htsu

sega

pih

itool

i ja

18. s

aj lõ

pus

mei

ster

datu

d or

elit.

Jum

alak

oja

keld

ris o

n ka

he v

iimas

e Pi

ltene

piis

kopi

jään

used

. Ki

rikus

tööt

as k

ardi

nal J

ulia

ns V

aivo

ds.

D

Skru

nda

25 SK

RuN

dA

S m

uiž

A

70

m

24

+37

1 63

3700

00, 2

2113

355,

ww

w.sk

rund

asm

uiza

.lvSk

rund

as m

uiža

s ēka

uzc

elta

184

9. g

adā

un

ir tip

isks k

lasic

isma

stila

par

augs

.EE

/ SK

RuN

dA

iSSk

rund

a m

õisa

hoon

e, e

hita

tud

1849

. aas

tal,

on tü

üpili

ne k

lass

itsism

i stii

li nä

ide.

26 Sk

rund

a

ww

w.sk

rund

asno

vads

.lvSk

rund

a ir

jaun

ākā

Latv

ijas p

ilsēt

a, k

am

pilsē

tas t

iesīb

as p

iešķ

irtas

199

6. g

adā.

EE /

Skru

nda

on k

õige

noo

rem

linn

Lät

is,

selle

le o

mist

ati l

inna

staa

tus 1

996.

aast

al.

27 Ku

ršu

ķoni

ņu k

rēsl

i

75

m

Skru

ndas

pils

kaln

ā ir

izve

idot

s est

rāde

s pa

rks,

kurā

200

3. g

adā

uzst

ādīti

kok

tēln

ieka

Ģi

rta

Burv

ja v

eido

tie p

irmo

Skru

ndas

kur

šu

ķoni

ņu –

Ērm

aņa

Pilā

ta, J

ākob

a Si

gita

ra,

Veise

na u

n Sa

ntiķ

a –

krēs

li. V

enta

s kra

stā

izve

idot

s ska

tu la

ukum

s, no

kur

a pa

vera

s gl

ezna

ina

aina

va u

z Ven

tas u

pi.

EE /

Kurš

u pe

alik

etoo

lSk

rund

a lo

ssim

äkke

on

raja

tud

laul

ulav

aga

park

, kuh

u pü

stita

ti 20

03. a

asta

l puu

skul

p-to

ri Ģ

irta

Burv

ja lo

odud

esim

este

Skr

unda

ju

htid

e –

Ērm

anis

Pilā

ts, J

ākob

s Sig

itars

, Ve

isens

ja S

antiķ

is –

tool

id. V

enta

kal

dale

on

raja

tud

vaat

epla

ts, m

illel

e av

aneb

maa

lilin

e va

ade

Vent

a jõ

ele.

28 V

ENTA

S 9

0 m

+37

1 29

1060

69, w

ww

.ven

tas.l

v

29 LA

PSA

S 2

0 m

+37

1 29

1356

82

30 m

AiL

īTES

2

0 m

6

+37

1 29

4066

97

31 Br

iežu

krā

ču a

tseg

ums

At

segu

ms V

enta

s kre

isajā

kra

stā,

ko

veid

o ra

ibi,

zaļg

anpe

lēki

un

viol

etbr

ūni

dolo

mīti

.EE

/ Br

iežu

kär

esti

ku p

alja

ndPa

ljand

asu

b Ve

nta

vasa

kul k

alda

l nin

g pa

ljand

on

moo

dust

unud

kirj

ust,

rohe

kast

ja

lilla

kasp

ruun

ist d

olom

iidist

.

E

Nov

adni

eki

32 ST

RAu

mēN

i

+37

1 29

2223

39, w

ww

.cam

po.lv

33 Ku

ldīg

a. w

ww

.visi

t.kul

diga

.lv

Kuld

īga

ir se

na H

anza

s pils

ēta

Kurz

e-m

ē pi

e Ve

ntas

rum

bas,

Kuld

īgas

nov

ada

cent

rs 1

55 k

m a

ttāl

umā

no R

īgas

. 16.

–17.

gs.

tā b

ija K

urze

mes

her

coga

rezi

denc

es p

ilsēt

a,

kurā

uzt

urēj

ies v

iņa

galm

s. Ku

ldīg

u re

izēm

l tag

ad d

ēvē

par “

Kurz

emes

gal

vasp

ilsēt

u”

vai “

Kurz

emes

sird

i”.EE

/ Ku

ldīg

a on

van

a H

ansa

linn

Kurz

emes

Ve

nta

käre

stik

u ju

ures

. Kul

dīga

val

la

kesk

us 1

55 k

m R

iiast

. 16.

–17.

saja

ndil

oli

siin

Kurz

eme

hert

sogi

resid

ents

, kus

ela

s te

ma

kohu

setä

itja.

Kul

dīga

t pee

taks

e ku

ni tä

napä

evan

i mõn

ikor

d “K

urze

me

peal

inna

ks” v

õi “K

urze

me

süda

mek

s”.

34 Ve

ntas

rum

ba F

Ve

ntas

rum

ba –

pla

tāka

is da

bisk

ais

ūden

skrit

ums E

iropā

(249

m),

ar k

o sa

istīta

s da

udza

s leģ

enda

s un

vēst

uris

ki n

otik

umi.

Her

coga

Jēka

ba iz

gudr

oto

zivj

u ķe

ram

o ie

-rīč

u dē

ļ uz

rum

bas K

uldī

gu se

natn

ē dē

vēja

pa

r pils

ētu,

kur

lašu

s ķer

gai

sā.

EE /

Vent

a Kä

rest

ik. V

enta

kär

estik

– k

õige

la

iem

lood

uslik

kos

k Eu

roop

as (2

49 m

),

Šķēd

e un

Ēda

ir

jaun

ums

Kurz

emes

ūde

ns-

tūris

ma

mar

šrut

os. T

ās k

opā

veid

o 21

 km

ar

mar

šrut

a sā

kum

u pi

e Šķ

ēdes

dzi

rnav

ām J

un

finiš

u Ve

ntā,

Nov

adni

ekos

E. T

ās ir

grū

tas u

pes.

Airē

tāja

m k

rietn

i jāp

astr

ādā

ar a

iri. P

osm

ā līd

z Vā

rmes

iete

kai i

r ne

mitī

gi lī

kum

i, ak

meņ

i un

stra

ujte

ces.

Augs

ūden

slīm

enī

prak

tiski

ne

pārt

rauk

tas

pies

pied

es,

dažā

s st

rauj

tecē

s ve

idoj

as k

rāču

viln

īši –

tas

pat

iks

aktīv

ās a

irē-

šana

s un

ekst

rēm

u pi

edzī

voju

mu

kāra

jiem

. Va-

sara

s lai

votā

js ze

līmen

ī dab

ūs p

asvī

st, l

aivu

gr

ozot

līku

mos

un

sekl

ākaj

ās v

ietā

s m

eklē

jot

dziļā

ku g

ultn

i. U

z Šķ

ēdes

upe

s m

aršr

utā

ir tr

īs

tilti,

pie

kur

iem

var

ērt

i pie

brau

kt u

n sā

kt la

ivo-

jum

u un

kas

ļauj

mar

šrut

u sa

īsin

āt a

ttie

cīgi

par

3,

2 km

K, 4

,5 k

m L

vai

6 k

m M

. EE

/ Š

ķēde

ja Ē

da o

n uu

s m

arsr

uuti

Kurz

eme

veet

uris

mi m

arsr

uutid

e se

as. M

arsr

uudi

kog

u-pi

kkus

on

21 k

m, m

arsr

uut

alga

b Šķ

ēde

vesk

i J

juur

est n

ing

lõpp

eb V

enta

s, N

ovad

niek

is E

. Se

e on

kee

rulin

e jõ

gi. A

erut

ajad

pea

vad

aeru

-de

ga k

õvas

ti tö

öd te

gem

a. L

õigu

l kun

i Vār

me

ühin

emis

eni o

n m

eele

tud

kään

akud

, kiv

id ja

real

ad.

Kõrg

vee

ajal

pra

ktili

selt

katk

emat

u su

rve

ning

kär

eala

del

moo

dust

uvad

kär

esti-

kula

ined

– s

ee m

eeld

ib a

ktiiv

spor

di n

autij

ate-

le n

ing

ekst

reem

spor

tlast

ele.

Suv

isel

aja

l, ku

i ve

etas

e on

mad

al, s

aava

d ae

ruta

jad

higi

stad

a,

et lä

bida

kää

naku

id ja

leid

a sü

gava

mai

d ko

hti,

kust

paa

t lä

bi t

üürid

a. Š

ķēde

jõe

mar

sruu

dile

äb 3

sild

a, m

is o

n au

toga

häs

ti lig

ipää

seta

-va

d ja

mis

sob

ivad

häs

ti re

tke

alus

tam

isek

s va

stav

alt s

oovi

te s

õita

kas

3,2

km

K, 4

,5 k

m L

i 6 k

m M

.

mill

est p

ajat

avad

mitm

ed le

gend

id n

ing

ajal

oosü

ndm

used

. Her

tsog

Jeka

bsi v

älja

m

õeld

ud k

alap

üügi

sead

me

tõtt

u pe

eti K

uldī

-ga

t van

asti

linna

ks, k

us lõ

hesid

püü

ti õh

ust.

35 Se

nais

ķie

ģeļu

vel

vju

tilts

pār

Ven

tu

Se

nais

ķieģ

eļu

velv

ju ti

lts p

ār V

entu

vien

s no

garā

kajie

m ķ

ieģe

ļu v

elvj

u til

tiem

Ei

ropā

, cel

ts 1

874.

gad

ā, re

stau

rēts

200

8.

gadā

. Būv

ēts p

ēc ca

ra la

ika

ceļa

kus

tības

st

anda

rtie

m, 5

00 p

ēdu

garš

, 36

pēdu

pla

ts, la

i va

rētu

izm

ainī

ties p

retim

brau

coša

s kar

iete

s.EE

/ Va

na te

llist

est k

aars

ild V

enta

lVa

na te

llist

est k

aars

ild V

enta

l – ü

ks p

ikim

aid

telli

stes

t kaa

rsild

asid

kog

u Eu

roop

as, e

hita

-tu

d 18

74. a

asta

l, re

stau

reer

itud

2008

. aas

tal.

Ehita

tud

peal

e sõ

da k

ehtiv

ate

maa

ntee

stan

-da

rdite

järg

i, 50

0 ja

lga

pikk

ja 3

6 ja

lga

lai

võim

alda

mak

s vas

tu sõ

itvat

est k

aarik

utes

t m

öödu

mist

.

36 m

elnā

Kol

ka. A

inav

iska

15 m

aug

sta

krau

ja a

r iež

u at

segu

mie

m V

enta

s kr

eisa

jā k

rast

ā. Te

upē

vei

doja

s ats

trau

mes

un

var

būt

arī

nelie

li at

vari.

Ja sa

nāk

neuz

-m

anīg

i vad

īt la

ivu

un tā

ar s

ānie

m ie

trie

cas

pret

ī tek

ošā

ūden

ī, ta

d at

svai

dzin

oša

peld

e ga

rant

ēta.

EE /

mel

nā K

olka

Maa

lilin

e 15

m k

õrge

kiv

irahn

u pa

ljand

Ve

nta

vasa

kul k

alda

l. Si

in e

sineb

taga

sivoo

lu

ning

seisa

kuid

.

37 V

iKiN

Gi

8

+37

1 29

2433

11

38 V

iKiN

Gi

+37

1 26

8500

57

39 Ri

ežup

es sm

ilšu

alas

+

371

2955

5042

, ww

w.sm

ilsua

las.l

vAl

u ko

pēja

is ga

rum

s ir a

pmēr

am 2

km

, aps

ka-

tei p

ieej

ami 4

60 m

paz

emes

eja

s, ka

s vei

do

labi

rintu

s. Al

as ir

rakt

as tr

iju p

aaud

žu g

arum

ā,

viss

alu

labi

rints

ir ci

lvēk

u ro

ku d

arbs

. Tās

tika

izm

anto

tas s

tikla

ražo

šana

i Iļģ

ucie

mā.

Sm

ilts

ir tik

bal

tas u

n tīr

as k

ā cu

kurs

.EE

/ Ri

ežup

e lii

vako

opad

. Koo

bast

e ko

gu-

pikk

us o

n um

bes 2

kilo

mee

trit,

kül

asta

mi-

seks

on

avat

ud 4

60 m

eetr

it m

aa-a

luse

id k

oo-

paid

, mill

est m

oodu

stub

labü

rint.

Koop

ad

on k

aeva

tud

kolm

e põ

lvko

nna

pool

t, kõ

ik

koop

ad o

n ka

evat

ud in

imes

te p

oolt.

Liiv

a ka

suta

ti kl

aasi

toot

mise

ks Iļ

ģuci

emas

. Liiv

on

sam

a pu

has j

a va

lge

kui o

n su

hkur

.

40 Ri

Ežu

PE G

41 BR

ASL

AS

30

m

+37

1 28

7437

01

42 m

āmuļ

as a

la u

n

Sa

rkan

ās si

enas

5

0 m

Vent

as k

reisā

kra

sta

sāng

rava

s kre

isajā

no

gāzē

atr

odas

Sar

kanā

s sie

nas –

līdz

100

m

garš

un

20 m

aug

sts s

milš

akm

ens i

ezis.

Sie

ir 5

m g

ara

Mām

uļas

ala

.EE

/ m

āmuļ

a ko

obas

ja P

unan

e se

in

Vent

a va

saku

kal

da ii

dse

jõel

ooke

äär

es

asub

Pun

ane

sein

– k

uni 1

00 m

pik

k ja

20

m k

õrge

liiv

akiv

ipal

jand

. Sei

nas o

n 5

m

pikk

Mām

uļa

koob

as.

43 N

ABī

TE H

159

+37

1 29

4589

04, w

ww

.nab

ite.lv

Tūri

sma

info

rmāc

ijas c

entr

i /Tu

rism

iinfo

kesk

used

:

Sald

us tū

rism

a in

form

ācija

s, k

ultū

ras

un

spo

rta

cent

rsSa

ldus

Tur

ism

iinfo

-, ku

ltuu

ri- j

a sp

ordi

kesk

us

Striķ

u ie

la 3

, Sal

dus,

+37

1 63

8074

43,

turis

ms.s

aldu

s.lv,

tic@

sald

us.lv

Skru

ndas

tūri

sma

info

rmāc

ijas

punk

tsSk

rund

a Tu

rism

iinfo

punk

tSk

rund

as n

ovad

a pa

šval

dība

Sk

rund

as v

alla

om

aval

itsus

Ra

iņa

iela

11,

Skr

unda

, +

371

6335

0457

, 633

5045

4, 2

5708

808,

di

dzis

.str

azdi

ns@

skru

nda.

lv,

zane

.egl

ite@

skru

nda.

lv, w

ww

.skr

unda

.lv

Kuld

īgas

akt

īvās

atp

ūtas

 cen

trs

Kuld

īga

Akt

iivse

Puh

kuse

Kes

kus

Bazn

īcas

iela

5, K

uldī

ga,

+37

1 63

3222

59, 2

9334

403,

vi

sit.k

uldi

ga.lv

, tou

rinfo

@ku

ldig

a.lv

Izde

vējs

/ Väl

jaan

dja:

Ku

rzem

es p

lāno

šana

s reģ

ions

/

Kurz

eme

Aren

dusk

esku

sKa

rtog

rāfij

a / K

arto

graa

fia:

SIA

“Kar

šu iz

devn

iecīb

a Jā

ņa sē

ta” /

O

Ü Ka

ardi

kirja

stus J

āņa

sēta

Foto

/ Pi

ltide

aut

or: A

. Pet

kēvi

ca

RIVERWAYS45 1 km

attā

lum

s līd

z upe

i

viesn

īca, v

iesu

māj

a

jaun

iešu

mītn

e

lauk

u m

āja

kem

ping

s

atpū

tas v

ieta

stāv

vieta

gulta

sviet

u sk

aits

pirts

ēdin

āšan

a

telšu

viet

as

spor

ta la

ukum

i

laivu

nom

a

par b

rīvu

mak

sas

pikn

ika g

aldi

, sol

i

ugun

skur

a vie

ta

saus

ā tu

alet

e

dzer

amai

s ūde

ns

elekt

rība

noju

me

veika

ls

degv

ielas

uzp

ildes

stac

ija

kafe

jnīca

gājēj

u til

ts

ūden

sdzir

nava

s

krāc

es

met

ri vir

s jūr

as līm

eņa

apsk

ates

viet

as

tūris

ma

paka

lpoj

umi

piee

jas p

unkt

i upe

i

mar

šrut

i pa

ezer

iem

attā

lum

i, km

vahe

maa

veek

ogun

i

hote

ll, kü

lalis

tem

aja

hoste

l

talu

, puh

kem

aja

käm

ping

puhk

ekoh

t

park

la

vood

ikoht

ade a

rv

saun

toitl

ustu

s

telki

misk

ohad

spor

divä

ljaku

d

paad

i ren

t

tasu

ta

tasu

line

pikn

iku la

ud, p

ink

lõkk

ekoh

t

kuivt

ualet

t

joog

ivesi

elekt

er

varju

alun

e

pood

bens

iinija

am

kohv

ik

jala

käija

te si

ld

vesiv

eski

käre

stik

mee

trit m

ere p

inna

st

vaat

amisv

äärs

used

turis

mite

enus

ed

jõele

juur

depä

äs

mar

sruu

ti jä

rved

es

kaug

us, k

m

Apzī

mēj

umi /

Leg

end

m

VJL

45 1 km